Riigi Kinnisvara AS korralise üldkoosoleku protokoll

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2025 aruandeaasta lõpp: 31.12.2025 ärinimi: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts registrikood: 10788733 Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, postiaadress: Tartu mnt 85 postisihtnumber: 10115 telefon: +372 6063400 e-posti aadress: [email protected] Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 45 Bilanss 45 Kasumiaruanne 46 Rahavoogude aruanne 47 Omakapitali muutuste aruanne 48 Raamatupidamise aastaaruande lisad 49 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 49 Lisa 2 Raha 53 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 54 Lisa 4 Varud 54 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 55 Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud 55 Lisa 7 Materiaalsed põhivarad 56 Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad 57 Lisa 9 Kapitalirent 57 Lisa 10 Kasutusrent 58 Lisa 11 Laenukohustised 59 Lisa 12 Võlad ja ettemaksed 60 Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad 61 Lisa 14 Sihtfinantseerimine 61 Lisa 15 Aktsiakapital 63 Lisa 16 Müügitulu 64 Lisa 17 Muud äritulud 64 Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused 65 Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud 65 Lisa 20 Tööjõukulud 66 Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud 66 Lisa 22 Seotud osapooled 66 Aruande allkirjad 67 Vandeaudiitori aruanne 68 2 Tegevusaruanne 2025 1 Sisukord 8.2. Riigihangete ülevaade 30 8.3. Strateegilised riigihanked 30 Juhatuse esimehe pöördumine 3 8.4. Riigi Kinnisvara vabatahtliku Nõukogu esimehe pöördumine 4 keskse hankijana 31 1. Riigi Kinnisvarast 5 9. Partnersuhete juhtimine 32 1.1 Lühiülevaade 5 9.1. Tarnemahud 32 1.2. Omaniku ootused ja strateegia 6 9.2. Koostöö partneritega 32 1.3. Võtmenäitajad 7 10. Meie töötajad 34 1.4. 2025. aasta majandustulemused 8 11. Hea ühingujuhtimise tava 36 2. Olulised sündmused 9 12. Riskijuhtimine, korruptsiooniennetus, 2.1. Tunnustused 12 eetika 39 3. Meie kliendid 13 12.1. Kriisideks valmistumine ja toimepidevuse tagamine 39 3.1. Kliendikogemuse kujundamine 14 13. Panus kinnisvarakeskkonna 4. Kinnisvaraportfell 17 arengusse 40 4.1. Riigi Kinnisvara portfelli jaotus 17 13.1. Bürookeskkonna planeerimine 40 4.2. Kinnisvaraportfelli piirkondlik ülevaade 17 13.2. Üürimudeli muudatused 40 4.3 Peamised muudatused kinnisvaraportfellis 17 13.3. Stipendiumikonkurss „Tuleviku tipud“ 41 4.4. Mittevajaliku vara müük 18 13.4. Liikmelisus ja koostöö erialaliitudega 42 5. Arendusteenused 19 6. Haldusteenused 21 6.1. Haldusteenuste ülevaade 21 6.2 Energia- ja veekasutus 23 6.3. Energiamärgised 24 Täname kõiki, kes panustasid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 2025. aasta aruande valmimisse. 7. Kasvuhoonegaasid ja keskkonnamõju 26 Fotode autorid: Maris Tomba, Mardo Männimägi, 7.1. Hoonete süsiniku jalajälje arvutused 27 Sergei Zjuganov, Taavi Prints, Marko Mumm, Margus 8. Majanduskeskkond ja riigihanked 29 Pahv, Tõnu Tunnel, Marje Eelma, Viljo Pettinen ja Silvia Luik 8.1. 2025. aasta majanduskeskkond 29 2 Juhatuse esimehe efektiivsust. Tänu varasematele infosüsteemide kavandatud tegevused suurendavad veelgi klien- arendustele paranes oluliselt koostöö tehno- tide rahulolu. pöördumine hoolduspartneritega, mis võimaldas meie Soovime olla kestlike lahenduste rakendamisel hallatavates hoonetes operatiivsemalt probleeme Riigi Kinnisvara missioon on toetada Eesti riigi kogu kinnisvarasektorile eeskujuks. Tuginedes ennetada ja neile reageerida. Realiseerisime oma arengut, luues ja hoides jätkusuutlikke töökeskkondi valdkonna parimatele spetsialistidele ning järgides investeeringute kava täies mahus ja andsime kõik riigiasutustele. Kinnisvara arendamise ja haldamise oma põhiväärtusi – tegutseme targalt, hoolime ja suured arendusobjektid klientidele üle tähtaegselt. koondamine ühe katuse alla on tõstnud teenuste teeme koostööd – jõuame seatud sihtideni. Nende ja teiste arendustegevuste tulemusel on kvaliteeti ning võimaldanud märkimisväärselt klientide rahulolu meie teenustega (mõõdetuna 2025. aasta oli ettevõtte jaoks märkimisväärselt kulusid optimeerida. Hallates 1,7 miljonit ruutmeetrit soovitusindeksiga) tõusnud kahe aastaga 26 edukas. Tänan südamest kogu Riigi Kinnisvara hoonepinda, oleme jätkuvalt Eesti tugevaima protsendilt 53 protsendile. meeskonda, koostööpartnereid ja kliente panuse erialase kompetentsiga kinnisvaraettevõte. eest ettevõtte edusse. Teine fookusvaldkond möödunud aastal oli Eesti kinnisvaraturg oli 2025. aastal stabiilne – riigi kinnisvarakulude vähendamine. Selleks tehingumahud ja hinnatase olid eelneva aastaga uuendasime koostöös Rahandusministeeriumiga võrreldavad. Usun, et võime sektori tulevikku Tarmo Leppoja üüride arvestamise põhimõtteid, vähendades riigi vaadata mõõduka optimismiga. Turu kasvu Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse esimees kinnisvarakulusid 11 miljoni euro võrra aastas. toetab inimeste ostujõu paranemine, mis peaks Lisaks jätkasime riigiasutuste büroopindade väljenduma suuremas sisetarbimises ja kiirenevas optimeerimisega, mille eesmärk on vähendada majanduskasvus. Osa sellest kasvust jõuab 2028. aastaks pindu viiendiku võrra võrreldes 2024. kindlasti ka kinnisvarasektorisse. Ka ehitusturg oli aastaga. Vaatamata muudatustele oleme hoidnud 2025. aastal mõnevõrra positiivsem, kui aasta algul madala nii oma portfelli vakantsuse kui täitnud prognoositud. Optimismi süvendavad nii avaliku omaniku seatud finantseesmärgid. sektori suurenenud investeeringud hoonetesse ja teedeehitusse kui ka eratellijate käivitatud Möödunud aasta kinnitas, et strateegias seatud arendused. Ehkki majanduskeskkond tervikuna on eesmärgid on jätkuvalt ajakohased ja toetavad aastatagusest kindlam, püsib see väliskeskkonna riigi tõhusat toimimist. Lisaks klientide vajadustele riskide tõttu endiselt haavatavana. vastava töökeskkonna tagamisele keskendume lähiaastatel kinnisvara säästlikumale majanda- Pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmine oli meie misele – seda nii kulude kui ka keskkonnamõju prioriteet ka möödunud aastal. Märkimisväärse vaates. Jätkame riigi kinnisvaraportfelli konso- mõjuga oli kliendiportaali käivitamine, mis parandas lideerimist ja investeerime töötajate erialasesse oluliselt kinnisvaraalase info kättesaadavust arengusse. Usume, et seatud eesmärgid ja kliendile, suurendades samal ajal meie sisemist 3 Nõukogu esimehe Olulisematest arendustest valmisid möödunud Selged sihid ja pühendunud töö tagasid ettevõttele aastal renoveeritud Tartu kohtumaja, Sisekaitse- 2025. aastal suurepärased tulemused. Riigi kinnis- pöördumine akadeemia õppekeskuse moodulhoone ning varakeskkond muutub kaasaegsemaks ning kulud uuenenud Keskkonnaagentuuri Harku ilmakeskus. on hoitud kontrolli all. Aasta jooksul tõestas ettevõte Riigi Kinnisvara nõukogu esimehena on mul hea Investeeringute plaan õnnestus täita täies mahus. end eduka muudatuste juhina, tugevdades oma meel, et Eesti riigi kinnisvaraportfell on kindlates rolli riigi strateegilise partnerina kinnisvarapoliitika kätes ja hästi hoitud. Vaatamata suurima turuosalise Vaatamata ärikinnisvaraturu keerulisele olukorrale kujundamisel ja elluviimisel. positsioonile ei ole ettevõte loorberitele puhkama realiseeris ettevõte mittevajaliku vara müügiplaani jäänud, vaid jätkanud uuenduste elluviimist omaniku mahus 14,7 miljonit eurot. Uue omaniku ja Tänan Riigi Kinnisvara meeskonda ja nõukogu ootuste täitmiseks ning käinud kaasas riigisektori funktsiooniga jätkavad oma elukaart muuhulgas pühendunud töö eest! muutunud võimaluste ja vajadustega. 2024. aastal Justiitsministeeriumi endine peahoone Tallinnas kinnitatud strateegia ja algatatud muudatused ning ajalooline kohtuhoone Tartu Toomemäel. andsid kindla suuna arengule, mille esimesi tulemusi Kaido Padar Heameelt valmistab ettevõtte avatud suht- nägime lõppenud 2025. aastal. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi nõukogu esimees lus ainuaktsionäriga ja tihe koostöö Rahandus- 2025. aasta kõige strateegilisema mõjuga ministeeriumi kui riigi kinnisvarapoliitika kujun- muudatus oli koostöös Rahandusministeeriumiga dajaga. Ühised eesmärgid ning tõhusad koos- välja töötatud uue üürimudeli rakendamine, mis töömudelid aitavad luua organisatsiooniüleseid vähendab riigiasutuste kinnisvarakulusid 11 miljoni meeskondi, mis suudavad edukalt lahendada ka euro võrra aastas. Uuendatud mudel on sarnane kõige keerukamaid ülesandeid. turul kasutatavate põhimõtetega ning aitab kaasa Jätkuvalt kõrge on ka Riigi Kinnisvara töötajate riigi piiratud vahendite säästlikumale kasutamisele. pühendumus ja motivatsioon panustada riigi Senisest jõulisemalt on Riigi Kinnisvara võtnud rolli arengusse kvaliteetsete töö- ja tegevuskeskkonda- ka riigi poolt kasutatavate pindade vähendamisel, de kaudu. Tugev meeskonnavaim koos pideva keskendudes eelkõige büroopindadele. Muudatuste erialase arenguga on vundament, mis võimaldab elluviimine eeldab paindlikkust ka riigiasutuste hoida kõrgel klientide rahulolu teenustega ning töökorralduse muutmisel. Usun, et koostatud tegutseda tõhusalt. optimeerimisplaanid õnnestub koostöös riigi tippjuhtidega täies mahus ellu viia. 4  Üldkoosolek 1. Riigi Kinnisvarast Nõukogu 1 . 1 L Ü H I Ü L E VA A D E Riigi Kinnisvara loodi 2001. aastal, et riigi vara oleks heaperemehelikult hoitud ja riigi põhitegevust toetav kinnisvarakeskkond tõhusalt tagatud. Meie kliendid on valdavalt riigiasutused ja teised avalike Auditikomitee Juhatuse liige Juhatuse esimees teenuste pakkujad. Riigi Kinnisvara teenusportfell jaguneb laias laastus kaheks: kinnisvara aren- damine ja kinnisvara korrashoid. Peale selle nõus- tame nii riiki kui oma kliente kõigis kinnisvaraga Siseauditi Strateegia- ja Kinnisvaraarenduse seotud küsimustes hoonete energiatõhususest osakond finantsosakond osakond kinnisvara müügini - oleme Eesti riigi töö- ja tegevuskeskkondade asjatundjad. Haldusteenuste IT osakond osakond Meie meeskonda kuulub 241 liiget paiknedes üle Eesti kontoritega Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Raamatupidamisosakond Kliendisuhete osakond Riigi Kinnisvara missioon: toetame Eesti riigi arengut, luues ja hoides jätkusuutlikke tegevus – ja Kinnisvarateenuste Portfellihalduse töökeskkondi. hankeosakond osakond Riigi Kinnisvara visioon: oleme suunanäitajad kestliku kinnisvarakeskkonna kujundamisel. Õigusosakond Meie väärtused: • Tegutseme targalt: kasutame, arendame ja Personaliosakond jagame oma teadmisi ning kogemusi. • Hoolime: vastutame oma tegude ja otsuste eest, Kommunikatsiooni - osakond hoolides inimestest ja keskkonnast meie ümber. • Teeme koostööd: kuulame ja küsime, et leida üheskoos parimad lahendused. Riigi Kinnisvara struktuur 5 1.2. OMANIKU OOTUSED JA 2025. aasta oli esimene täispikk aasta, mil S T R AT E E G I A tegutsesime 2024. aastal kinnitatud strateegia järgi. Strateegia elluviimiseks püstitame kõigile Riigi Kinnisvara strateegia fookuses on meie visiooni tegevusvaldkondadele iga-aastased eesmärgid elluviimine ja omaniku ootuste täitmine. ning osakondade eesmärgid kanduvad edasi 2025. aastal jätkasime tegevust kooskõlas 2024. töötajate eesmärkidesse ja tööplaanidesse. Kuidas aastal kinnitatud omaniku ootustega, mille kohaselt strateegia elluviimisega ja eesmärkide täitmisega on Riigi Kinnisvara riigile: edeneme, sellele anname hinnangu kolm korda aastas toimuvatel strateegia juhtrühmadel. Kõiki • strateegiline partner, kes kujundab riigi töötajaid hoiame kursis eesmärkidest ja kogu kinnisvarapoliitikat ja juhtimissüsteemi, aitab ettevõtet puudutavates olulistest arengutest ellu viia ruumipoliitikat ning osaleb riigieelarve vähemalt kaks korda aastas toimuvatel töötajate protsessis; infopäevadel. • tark tellija ja eeskuju, avaliku sektori kinnis- Olulisemad ellu viidud strateegilised arendus- varavaldkonna parimate praktikate looja ja tegevused 2025. aastal: levitaja; • analüüsisime täpsemalt riigi kinnisvaraportfelli • asjatundlik ja hinnatud koostööpartner, kes ning jätkasime ettepanekute tegemisega on keskendunud kestliku kinnisvara ja avaliku klientidele ja Rahandusministeeriumile büroo- sektori arengule; pindade tõhusamaks kasutuselevõtmiseks; • kinnisvarakeskkonna pakkuja, kes mõistab • uuendasime üürimudelit optimaalsemaks riigi valdkondlikke eesmärke ning kujundab üürimakse arvutamiseks meie klientidele; optimaalsete elueakuludega töö- ja tegevus- keskkondi, mis toetavad riigi põhitegevust. • suurendasime roheenergia osakaalu energiaportfellis ning koostasime kasvuhoone- Omaniku ootusest Riigi Kinnisvarale saab pikemalt gaaside aruande esimese etapi; lugeda meie kodulehel. • lisasime väärtuspõhistele hangetele keskkonna- Strateegias aastateks 2025 kuni 2028 oleme säästlikkuse hindamise kriteeriumid ja kehtes- seadnud viis peamist eesmärki: tasime projekteerimisetapis kohustusliku süsinik- • loodud kinnisvarakeskkond toetab kliendi jälje arvutamise. põhitööd; Kuidas Riigi Kinnisvaral 2025. aastal eesmärkide • kinnisvaraportfell on heaperemehelikult juhitud; täitmisega läks, sellest saate lugeda järgnevates • meie pakutavad lahendused aitavad riigil peatükkides. kulusid kokku hoida; • meie töötajad on asjatundlikud ja pühendunud; • tegevuste keskkonnamõju on väike. 6 1 . 3 . V Õ T M E N Ä I TA J A D REMONTTÖÖDE KORRALDAMINE 2025 2024 2023 FINANTS 2025 2024 2023 Tööde maht (mln EUR) 40 25 23 Müügitulu (mln EUR) 177 186 159 sh oma varaportfell 19 16 17 Ärikasum (mln EUR) 79 78 43 Objektide arv (tk) 388 370 366 Puhaskasum (mln EUR) 62 68 34 sh oma varaportfell 320 304 301 Varade maht (mln EUR) 755 758 696 ENERGIAPORTFELL Varaportfelli tootlus (%) 8% 8% 8% Elektrienergia kogutarbimine 191 258 180 (GWh) KINNISVARAPORTFELL sh oma varaportfell 68 69 71 Kinnisasjade arv (tk) 676 685 711 sh taastuvenergia 35 8 0 sh omandis 455 464 510 kogutarbimisest (GWh) Soojusenergia Kinnistute kogupindala (tuh, m²) 6 083 6 292 6 319 101 105 110 kogutarbimine (GWh) Hoonete netopind portfellis 1 716 1 707 1 736 sh oma varaportfell 78 83 77 (tuh, m²) sh taastuvenergia sh omandis 984 994 1 023 78 83 86 kogutarbimisest (GWh) Vakants 3,8% 4,1% 6,0% Energiamärgisega A, B, C 111 99 92 hooneid haldusportfellis (tk) TÖÖTAJAD Energiamärgisega A, B, C hooneid haldusportfellis 285 227 193 Töötajate arv aasta lõpu seisu- (tuh, m²) 241 237 239 ga (täistööajale taandatuna) Tööjõu vabatahtlik voolavus (%) 5,9% 6,3% 4,4% HANKED Riigihangete koguarv (tk) 1 068 1 091 1 111 Riigihangete kogumaht (mln 215 453 413 EUR) MITTGEVAJALIKU VARA MÜÜK Müüdud objektide arv (tk) 14 55 35 Müüdud objektide tulu (mln 15 29 12 EUR) KINNISVARAARENDUS Investeeringute maht 123 131 166 (mln EUR) sh oma varaportfell 73 66 58 Valminud suuremate 11 22 36 investeeringuobjektide arv (tk) sh oma varaportfell 5 14 20 7 1 . 4 . 2 0 2 5 . A A S TA Müügi eesmärgil ostetud teenused moodustasid moodulhoonete rajamine 4,3 miljonit eurot ning kulusid, varasid või kohustusi ning ei investeeri MAJANDUSTULEMUSED 2025. aastal 62,3 miljonit eurot, suurenedes Maaelu Teadmuskeskuse aretuskeskuse teise ka börsiettevõte aktsiatesse ja ei oma nendest võrreldes 2024. aasta sama perioodiga 1,7 miljonit hoone rajamine 3,9 miljonit eurot. tulenevat väärtuse muutumise riski. Samuti ei ole Riigi Kinnisvara 12 kuu müügitulu oli 177,2 eurot. oluline krediidirisk, kuna ettevõte teeb tehinguid miljonit eurot, mis on 8,8 miljonit eurot vähem, kui Aktsiakapital moodustas 31.12.25 seisuga 279,9 peamiselt riigisektori asutustega. Intressimäärade 2024. aasta samal perioodil. Kinnisvaraarenduse teenuste kulud moodustasid miljonit eurot. Aktsiakapital kasvas riigi poolt langus 2025. aastal avaldas positiivset mõju 0,3 miljonit eurot ning vähenesid võrreldes eelmise ettevõtte omandisse vara üle andmise tulemusena 2025. aasta üüritulu ulatus 106,5 miljoni euroni, ettevõtte kasumlikkusele läbi väiksemate aasta sama perioodiga 2 miljonit eurot, kuna 2024. aasta lõpuga võrreldes 4,8 miljonit eurot. kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes intressikulude. teenusprojekte oli 2025. aastal oluliselt vähem. 5,3 miljonit eurot. Kasv tulenes peamiselt üürile Omakapital moodustas 31.12.25 seisuga 527,6 antud uute arendusobjektide valmimisest, riigilt Haldusobjektide haldamise kulud kasvasid samas miljonit eurot, suurenedes 2024. aasta lõpu ettevõttele üle antud kinnisvara mõjul kasvanud tempos müügituludega. seisuga võrreldes 11,9 miljonit eurot, põhjuseks haldusportfellist ja üüri indekseerimisest. eelpoolmainitud üle antud vara väärtus ning 2025. 2025. aasta ärikasum kokku oli 79,5 miljonit aasta puhaskasumi kasv võrreldes 2024. aastaga. Vahendatud teenuste maht moodustas 55,0 eurot, suurenedes eelneva aasta sama perioodiga miljonit eurot ja on aastatagusega võrreldes võrreldes 1,7 miljoni euro võrra. Ärikasumi 2025. aasta kokkuvõttes on ettevõte püsinud kasvanud 1,9 miljonit eurot. Kasv tulenes marginaal oli 44,9%, võrdluseks 2024. aasta seatud eesmärkide ja valitsussektori limiitide piires. eelkõige kasvanud üüri- ja haldusportfellist. samal perioodil 41,9%. Väga kõrge marginaali Majandusaastal ega aruande koostamise perioodil Kinnisvaraarenduse teenuste tulu oli 0,9 miljonit peamine põhjus oli endiselt keskvalitsuse hoonete ei ilmnenud valuutakursside, intressimäärade või eurot, vähenedes eelmise aasta võrreldava perioo- energiatõhususe parandamise investeeringu- börsikursside muutumisega seonduvaid riske. di suhtes 2,1 miljonit eurot. 2025. aasta 12 kuu toetused hoonete vastavusse viimiseks energia- Finantsriskide juhtimine põhineb riskide perioodi- jooksul müüdi riigile mittevajalikku kinnisvara tõhususe miinimumnõuetega või uute energia- lisel määratlemisel, mõõtmisel ja maandamis- planeeritud mahus ehk 14,7 miljoni euro väärtuses, tõhusate hoonete rajamiseks ning kasum meetmete tõhususe hindamisel. võrreldes eelmise aastaga oli kahanemine 13,9 mittevajaliku vara müügist. Puhaskasumiks miljonit eurot. kujunes 2025. aasta 12 kuuga 62,1 miljonit eurot, Peamised riskid ettevõtte jaoks ja nende maan- vähenedes 2024. aasta sama perioodiga võrreldes damise meetmed on järgmised: ETTEVÕTTE 5,6 miljonit eurot. Põhjuseks 9,0 miljonit eurot PÕHITEGEVUST • Intressimäära risk: intressimäärade muutus 2025 2024 2023 suurem dividendide tulumaksu kulu. ISELOOMUSTAVAD mõjutab ettevõtte finantskohustuste ja -nõuete FINANTSSUHTARVUD Kinnisvaraarenduses on Riigi Kinnisvara väärtust või tulevasi rahavoogusid. Peamise Puhaskasumi marginaal keskendunud eriotstarbeliste hoonete (nt pääste- meetmena on laenuportfell hajutatud erinevate 35,1% 36,4% 21,7% (puhaskasum / müügitulu) hooned, politseihooned, koolimajad jt) ning intressimäärade (fikseeritud ja ujuvad) vahel. Ärikasumi marginaal büroo- ja teeninduspindade arendamisele. 44,9% 41,9% 27,3% (ärikasum / müügitulu) • Likviidsusrisk: ettevõttel ei ole piisavalt 2025. aasta 12 kuu jooksul investeeriti kokku Omakapitali tootlus vahendeid oma kohustuste täitmiseks. (puhaskasum / perioodi 11,9% 13,8% 7,6% 74,5 miljonit eurot (2024. aasta samal perioodil Selle riski maandamiseks koostame keskmine omakapital) 66,7 miljonit eurot), millest 73,4 miljonit eurot regulaarselt rahavoogude prognoose, jälgime Omakapitali määr olid investeeringud kinnisvarasse. Suurimad 69,9% 68,0% 66,5% arendusprojektide rahalist edenemist ning hoiame (omakapital / varad) valminud või töös olevad investeeringuprojektid piisavat likviidsete vahendite puhvrit. Varade tootlus on Tallinnas Loodusmaja ehitamine 32,8 miljonit (puhaskasum / perioodi 8,2% 9,3% 5,3% eurot, Tartu kohtumaja rekonstrueerimine 7,9 Valuuta- ja börsikursside riski ettevõttel ei ole, keskmised koguvarad) miljonit eurot, Sisekaitseakadeemia õppekeskuse kuna ei oma olulises mahus välisvaluutas tulusid, 8 2. Olulised sündmused Sakus, Teaduse 4, avati värskelt valmis Viljandi Tervikumi valmisid Koidula piiripunkti 02.06 rekonstrueeritud karantiinkasvuhoone. kunstikonkurssi võidutöö, 14.07 turvalisuse tõstmise tööd. 20.06 skulptuur „Androgynos“. Autorid Narvas, Tiigi tn 9, avati 04.02 Tellija: Maaelu Teadmuskeskus Leena Kuutma ja Eeva-Ruth Tellija: Politsei- ja Piirivalveamet rekonstrueeritud piirivalvekordon. Projekti kestus: august 2024 kuni mai 2025 Projekti kestus: jaanuar 2024 kuni juuli 2025 Niitvägi. Netopind: 300 m² Teenusprojekti Riigi Kinnisvara juhitud Teenusprojekti Riigi Kinnisvara juhitud investeeringute kogumaksumus: 0,5 miljonit investeeringu kogumaksumus: 1,3 miljonit eurot eurotProjekteerija: AS Infragate Eesti Arhitekt: Projektibüroo OÜ Ehitaja: Embach Ehitus OÜ Ehitaja: Norete Grupp OÜ Omanikujärelevalve: Keskkonnaprojekt OÜ Omanikujärelevalve: AS Infragate Eesti avati Sisekaitseakadeemia õppe- 18.08 keskuse ajutised moodulhooned Tallinnas Kase tn 61. Tellija: Riigi Kinnisvara Tellija: Riigi Kinnisvara Projekti kestus: oktoober 2022 kuni jaanuar Projekti kestus: august 2024 kuni august 2025 2025 Tellija: SA Viljandi Haigla Netopind: 2309 m² Netopind: 3457 m² toimus Loodusmaja sarikapärja Projekti kestus: mai 2018 kuni juuli 2025 Projekti kogumaksumus: 4,5 miljonit eurot Projekti kogumaksumus: 6,5 miljonit eurot 10.06 sündmus. Netopind: 22 639 m² Teenusprojekti Riigi Kinnisvara juhitud investeeringute Arhitekt: Sweco Projekt AS Projekteerija: Kuubik Projekt OÜ Ehitajad: Modular Houses Solutions OÜ Ehitaja: Nordlin Ehitus OÜ kogumaksumus: 63 miljonit eurot ja Harmet OÜ Omanikujärelevalve: AS Infragate Eesti Arhitektid: DAGOpen OÜ ja PLANHO consultores S.L.P Omanikujärelevalve: Inseneribüroo Telora OÜ. 21.02 ja BAKPAK Architects S.L.P. Sisearhitekt: Pink OÜ Ehitajad: ühispakkujad Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS kuulutati välja Kohtla-Järve Järve Kooli uue 18.06 avati SA Viljandi Haigla Tervikumi hoone. ning Ehitustrust AS Omanikujärelevalve: Inseneribüroo Telora OÜ õpphoone parima ideekavandi võitja Kolm Pluss Üks OÜ kavand „TANGRAM“. 25.02 selgus Keskkonnaagentuuri Harku ilmakeskuse kunstikonkursi võitja, kelleks osutus Tiina Sarapu klaaskunstiteose kavand „Ilm ja maa“. Keskkonnaagentuuri Harku ilmakeskuse 06.03 hoone saavutas oma maksimaalse kõrguse. 9  Tallinnas Tõnismägi 2 03.09 10.09 anti kasutajatele üle rekonstrueeritud 06.10 Maaelu Teadmuskeskuse aretuskeskuse Eesti Rahvusraamatukogu. teine hoone saavutas täiskõrguse. valmisid Luhamaa maanteepiiripunkti läbisõidutõkete ja väravate ehitustööd. Tellija: Eesti Rahvusraamatukogu Projekti kestus: detsember 2018 kuni september 2025 Tellija: Politsei- ja Piirivalveamet Netopind: 45 000 m² Projekti kestus: juuli 2023 kuni september 2025 Teenusprojekti Riigi Kinnisvara juhitud investeeringute Teenusprojekti Riigi Kinnisvara juhitud kogumaksumus: 73,6 miljonit eurot investeeringute kogumaksumus: 1,4 miljonit eurot Sisearhitektid: Ville Lausmäe, Peeter Klaas, Gerly Vaikre, Projekteerija: AS Infragate Eesti Mariel Tõld Ehitaja: Embach Ehitus OÜ Ehitaja: Ehitus5ECO OÜ Omanikujärelevalve: Keskkonnaprojekt OÜ Omanikujärelevalve: Sweco EST OÜ. avati rekonstrueeritud Keskkonnaagentuuri valmis Tartu kohtumaja 10.09 Harku ilmakeskus Tallinnas Paldiski mnt 245. 01.10 kunstikonkursi võidutöö „Valgus seguneb varjudega“, autor Mirjam Hinni. valmis Lennusalga kopterite 08.10 eskadrilli lisapind. Tellija: Politsei- ja Piirivalveamet Projekti kestus: veebruar 2021 kuni oktoober 2025 Netopind: 328 m² Teenusprojekti Riigi Kinnisvara juhitud investeeringute kogumaksumus: 1,1 miljonit eurot Projekteerija: Ehitusinsener OÜ Ehitaja: Norete Grupp OÜ Omanikujärelevalve: Inseneribüroo Telora OÜ 28.10 Tellija: Riigi Kinnisvara Projekti kestus: oktoober 2022 kuni august 2025 Rahvusraamatukogu hoone kunstikonkursi Netopind: 1138 m² Projekti kogumaksumus: 3,4 miljonit eurot võitis skulptuur „Monument raamatutele, mis Projekteerija: ConArte OÜ on loetud kapsaks“. Autorid Ehitaja: Ehitus5Eco OÜ Jass Kaselaane ja Jenny Grönholm. Omanikujärelevalve: Tallinna Linnaehituse AS 10  valmis Keskkonnaagentuuri Harku 30.10 Ilmakeskuse klaasikunstiteos „Ilm ja maa“. Autor Tiina Sarapu. andsime kasutajatele üle Tartus 01.11 Kalevi 1 rekonstrueeritud kohtumaja. Tellija: Riigi Kinnisvara Projekti kestus: oktoober 2019 kuni november 2025 Netopind: 9696 m² Projekti kogumaksumus: 18,5 miljonit eurot Arhitektuur: Projekt Kuubis OÜ Ehitaja: Ehitustrust OÜ Omanikujärelevalve: Keskkonnaprojekt OÜ 09.12 selgus Toomgildi hoone saali 30.11 kunstikonkurssi võidutöö, Urmas Viigi installatsiooni „Õhtusöök“. võtsime vastu Narva piiripunkti valmisid Kiviõli Riigikooli valmisid Päästeameti lõhkamiskohad 30.10 läbisõidutõkete- ja väravate ehitustööd. 31.10 moodulhooned. Lõhangus, Potsepas ja Kardlas. Tellija: Politsei-ja Piirivalveamet Projekti kestus: jaanuar 2025 kuni november 2025 Tellija: Päästeamet Võru eriettevalmistuse taristu Projekti kestus: november 2023 kuni oktoober 2025 Netopind: 590 m² Teenusprojekti Riigi Kinnisvara juhitud Projekti kestus: mai 2024 kuni november 2025 Teenusprojekti Riigi Kinnisvara juhitud 30.12 rajamise projekteerimis- ja Teenusprojekti Riigi Kinnisvara juhitud investeeringute kogumaksumus: 1,2 miljonit eurot investeeringute kogumaksumus: 0,9 miljonit eurot investeeringute kogumaksumus: 2 miljonit eurot ehitustööde alliansshanke võitis Projekteerija: AS Infragate Eesti Arhitekt: Nasa OÜ Projekteerija: Kuu OÜ, Juhan Rohtla Embach Ehitus OÜ ja Nordecon Ehitaja: Dreibau OÜ Ehitaja: Adapteo OÜ Peatöövõtjad: BauEst OÜ (Lõhangu ja Kardla), Omanikujärelevalve: Inseneribüroo Telora OÜ Hoogla Ehitus OÜ ja OÜ Savekate (Potsepa) AS ühispakkumine. 11 2.1. TUNNUSTUSED • Rüütelkonna hoonet tunnustati Eesti Kultuur- kapitali arhitektuuri sihtkapitali renoveerimis- preemiaga ja Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiaga. Mitme preemiaga tunnustati Pille Lausmäe sisearhitektuuribürood ning Urmas Lõokese arhitektuuribürood Rüütelkonna hoone renoveerimise eest Eesti esindus- hooneks. • Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia pälvis Narva hariduskompleks (Eesti kool ja vanalinna lasteaed). • Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia pälvis aasta maastik kategoorias Tallinna Mustamäe riigigümnaasiumi õppehoone maastikuarhitektuur. • Eesti Rahvusraamatukogu renoveerimine pälvis muinsuskaitse aastaauhinna kate- goorias „Hästi restaureeritud mälestis avalikus omandis“. • Pelgulinna Riigigümnaasium jõudis Euroopa arhitektuuri tippude sekka, olles EUmies Awards 2026 nominendiks, mis on üks Euroopa mainekamaid arhitektuuri- ja disainiauhindu. Projekt näitab, kuidas maastikuarhitektuur saab toetada õppimist, kogukonda ja sidet loodusega. 12 3. Meie kliendid 22% ja lepingute arvust 24%, ning Justiits- ja Digiministeerium, kelle pinna osakaal on 12%, Riigi Kinnisvara kliendid on riigiasutused ja avalike samas lepingutest vaid 6% tulenevalt kolme vangla teenuste pakkujad. Toetame oma kliente terviklike suurest mahust kogu portfellis. Lepingute arvu haldus-, arendus-, hanke- ja projektijuhtimise poolest on märkimisväärse osakaaluga (11%) teenustega, nii et hoonete kasutajad saaksid erasektori kliendid, kuid nende osa üüritud pinnast keskenduda oma põhitegevusele. Teenuste on vaid 3%. Kuivõrd Riigi Kinnisvara põhitegevus osutamisel on kandev joon klientide tegevus- on suunatud riigisektori teenindamisele, käsitleme valdkondade eripära mõistmine. erasektori üürilepinguid eelkõige vakantsi juhtimise meetmena. Pakume erasektorile üüripinda vaid 2025. aasta detsembri lõpu seisuga juhtis Riigi juhul, kui olemasolevates hoonetes jääb vabu pindu Kinnisvara 905 lepingulist kliendisuhet, millest 756 üle. Erasektorile suunatud arendustegevusi Riigi on üürilepingu- ja 149 halduslepingupõhised. Kinnisvara ei planeeri. Üürilepingu korral on Riigi Kinnisvara ise vara 39% Haridus- ja Teadusministeerium, omanik või vahendab üüripinda kolmandalt 633 784 m2 osapoolelt ja osutab kliendile kokkulepitud 22% Siseministeerium, 360 141 m2 korrashoiuteenuseid üürilepingu alusel. Haldus- 12% Justiits- ja Digiministeerium, 197 733 m2 lepingu korral on klient temale kuuluva hoonesta- 7% Kultuuriministeerium, 114 025 m2 tud kinnisvara andnud hallata Riigi Kinnisvarale 5% Muud riigiasutused, 86 369 m2 ja me tagame selle korrashoiu ja vastavuse 4% Rahandusministeerium, 65 883 m2 kliendi vajadustele. Riigi Kinnisvara aktiivses 3% Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kinnisvaraportfellis on kasutatava pinna osas 56 359 m2 suurima osakaaluga (39%) Haridus- ja 3% Erasektor, 42 906 m2 Teadusministeeriumi (HTM) valitsemisala- 1% Kliimaministeerium, 21 181 m2 asutused, kellega on sõlmitud nii üüri- kui 1% Põhiseaduslikud instantsid ja Riigikantselei, halduslepinguid. Kuivõrd nende hulgas on palju 15 314 m2 gümnaasiume ja kutseõppeasutuste hooneid, kus 1% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, pinnakasutus on keskmisest suurem, moodustab 14 331 m2 HTMi osakaal lepingute arvust vaid 15%. 1% Sotsiaalministeerium, 15 675 m2 Valitsemisaladest suuremad lepingupartnerid on 1% Kohalikud omavalitsused, 9 388 m2 veel Siseministeerium, kelle pinna osakaal on 0% Kaitseministeerium, 2 250 m2 haridus- ja teadusministeerium siseministeerium justiits- ja k u lt u u r i - muud digiministeerium ministeerium riigi- asutused 39% 22% 12% 7% 5% 4% 3%3% 633 784 m2 360 141 m2 197 733 m2 114 025 m2 86 369 m2 Riigi Kinnisvaraportfelli (üüri- ja halduslepingud) jaotus üüritud ja hallatud pinna järgi seisuga 31.12.2025 13 3.1. KLIENDIKOGEMUSE Kliendisündmused on muutunud aina popu- 3844 4000 40% KUJUNDAMINE laarsemaks: kui 2024. aastal osales keskmiselt 50 inimest, siis 2025. aastal osales igal kliendihommi- 2500 35% Läinud aastal keskendus Riigi Kinnisvara kliendisuhete osakond kolmele valdkonnale, mis kul juba 100 klienti. Vahetu suhtlemine valitsemis- 3000 2545 24% 3023 29% 26% 30% alade esindajatega, uue hoonega tutvumine ja vajasid klientide hinnangul kvaliteedihüpet juba 2500 25% ühised arutelud teemaettekannete üle on loonud pikalt: infovahetus, teenuste maksumus ja oluliste tugeva aluse usalduslikuks koostööks. 2000 20% murekohtade kiirem lahendamine. Meeskondliku panusena ning põhjalikult kliendi häält kuulda Juba viiendat aastat jätkame soovitusindeksi 1500 15% võttes valmis kliendiportaal, muutsime üürimudelit metoodika kasutamist (ingl.k. Net Promoter Score 1008 1000 871 10% ning teenusedisaini metoodikat rakendades ehk NPS), mille kaudu jõuab igapäevaselt meieni 605 kaardistasime meie teenuste võtmekohad. operatiivne tagasiside nii hoones toimuva, teenuste 500 5% Keskendumine klientide vajadustele kajastub kvaliteedi kui ka info selle kohta, kuivõrd rahul 0 0% ka kliendiuuringu tulemustes. Soovitusindeks ollakse kontaktisiku koostööga. Riigi Kinnisvara 2023 2024 2025 saavutas oma viimase viie aasta kõrgeima kliendid on jagatud kolme gruppi: taseme nii kliendisuhetes – 53% – kui ka Saadetud tk Vastatud tk Vastamismäär % • Otsustajad, keda on ligi 200 ja kes on meilt partnersuhetes – 63%. Oleme väga tänulikud arenduste ja teenuste tellijad. klientidele rekordilise tagasiside eest. 2025. aastal Tagasiside küsimine Riigi Kinnisvara klientidelt aastatel 2023 - 2025. Allikas: Recommy.com laekus meile kokku 1008 vastust (võrdluseks 871 • Kliendid, kes on meie hallatavate hoonete vastust 2024. aastal ja 605 vastust 2023. aastal). juhtivtöötajad haldusküsimustes ja keda on ligi Kokku saatsime möödunud aastal välja 3844 500. Nende tagasiside annab reaalse pildi hoone küsitlust, mis teeb vastamismääraks 26%. seisukorrast kohapeal. Vastustes välja toodud sisulised ettepanekud • Kasutajad, kes on kõik meie hallatavate hoonete aitavad meil edaspidi teenuste kvaliteeti parandada. töötajad. Umbes 2000 kasutajaga on meie suhtlus Kliendirahulolu mõõtmiseks kasutame järjepidevalt aktiivsem regulaarselt esitatud töötaotluste nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid. või uute töökeskkondade valmimise järgsete Kliendikohtumistelt saame vahetut tagasiside rahuloluküsitluste kaudu. klientide eesmärkide, vajaduste ja soovide Uusarenduste valmimise järel uurime poole aasta kohta. 2025. aastal viisime üle Eesti läbi 32 möödudes alati kasutajate rahulolu töökeskkonna- intervjuud, et teha kindlaks klientide ootused ga. 2025. aastal oli rahulolu töökeskkonnaga Paide meie teenustele. Korraldasime kliendihommikud komandohoones 71%, Haapsalu komandos 67% tavapärase Riigi Kinnisvara kontori asemel värskelt ja Keskkonna-agentuuri Harku ilmakeskuses renoveeritud hoonetes: kevadel võõrustasime 65%. kliente Eesti esindushoones ning jõulude eel Eesti Rahvusraamatukogus. Kliendihommikutel käsit- 2025. aasta kumulatiivseks soovitusindeksiks lesime selliseid teemasid nagu Riigi Kinnisvara kliendisuhetes kujunes 53%. Erilist heameelt haldusteenus, büroopinna tõhusus ja töö- teeb mittesoovitajate osakaalu vähenemine. Meie keskkonna muudatused ning riigi hoonestatud kliendid on rahul, et Riigi Kinnisvara on Soovitusindeksi tulemused aastatel 2023 - 2025. Allikas: Recommy.com kinnisvarastrateegia fookus lähiaastatel. usaldusväärne, kindel ja professionaalne partner, 14 koostöö halduritega on muutunud tõhusamaks, ja rahulolu turvateenustega on veidi vähenenud Jaanuarist septembrini analüüsisime 22-liikmelise • arenduste ja haldusteenuste kavandamise etapis igapäevane asjaajamine on korrektne ning (2024. a oli hinnangu 7–10 andjaid 66%, osakondade ja piirkondade ülese meeskonnaga asjatundlikumat ja jõulisemat suunamist tarkade tagasiside saabub kiiresti. Kliendid ootavad jätku- 2025. a aga 60%). Teiste teenuste puhul jäid klientide vajadusi ja ootusi kolme meie valikute suunas; valt meilt, et haldurite ja projektijuhtide töökvaliteet tulemused valdavalt samale tasemele. Uue teenusega: uue hoone rajamine, pinnakasutuse • varasemale ja järjepidevamale infovahetusele saavutaks ühtlasema taseme kõigis piirkondades, teenusena hakkasime küsima rahulolu meie optimeerimine ja igapäevane haldusteenus. tööde teostamise kõigis etappides; et suudaksime lähtuvalt kliendi muutuvatest infosüsteemide kasutusmugavusega ning Klienditeekondade kindlaksmääramisel viisime vajadustest aasta jooksul pakkuda paindlikkust teenusele hinnangu 7-10 andjaid oli 63%, mis valitud klientide ja koostööpartneritega läbi nii • kindlustunnet, et arendusobjektidel tehtud tööjõu- ja finantsressursside kasutamisel ning näitab, et kliendid on pakutavaga rahul. personaal- kui ka fookusgrupiintervjuusid ja vigadest on õpitud ja need ei kordu uutel objektidel; et järelevalve hankepartnerite töö üle oleks lahendasime 50 elulist kliendijuhtumit. Kliendi- Saabunud tagasisidet analüüsime detailse • suuremat toetust uuele pinnale kolimisel ja süsteemsem ja tõhusam. teekonna kindlaksmääramine oli keskne teema ka põhjalikkusega, käsitledes igat vastust eraldi- sisseelamisel. Riigi Kinnisvara strateegiapäeval. Teenusedisaini Küsime regulaarselt tagasisidet ka meie teenustele. seisvana. Järeltegevuste tõhusamaks korralda- protsess õpetas meile, et klient ootab: 2026. aastal jätkame klientide rahulolu hoidmiseks Võrreldes eelmise aasta tulemustega on rahulolu miseks oleme sisse seadnud kvartaalsed ja tõstmiseks teenusedisainiga, kus tulipunkt on heakorrateenustega veidi suurenenud (2024. a kliendikogemuse parendamise koosolekud • haldurilt rohkem kohalolu ja tihedamat suhtlust; haldusteenuse osade täpsemal kujundamisel ja oli hinnangu 7–10 andjaid 73%, 2025. a 76%) osakonnajuhtide ja piirkonnajuhtidega. hinnastamisel. Kogutud klienditagasiside põhjal täiustame ennetava hoolduse moodulit, et see toimiks klientide jaoks parema töökeskkonnana. Koostöös klientidega jätkame soovitud energiasäästu ja kulude kokkuhoiu saavutamiseks Tehnohooldus 48% 27% 11% 13% büroopinna tõhususe jälgimist. Samuti panustame teenuste toimepidevuse arendamisse, mis on üks Heakord 42% 34% 12% 12% riigi kaitsetegevuste kavaga seotud prioriteetseid Turvateenus 42% 17% 7% 33% tegevusi. Remonttööd 49% 30% 11% 10% UUS AJASTU KLIENDISUHTLUSES: K L I E N D I P O R TA A L Kinnisvara anrendamine 37% 20% 11% 32% Möödunud aasta üheks olulisemaks verstapostiks Kinnisvaraalane nõustamine 43% 16% 9% 32% oli meie kliendiportaali valmimine ja edukas algus. Oleme siiralt rõõmsad, et kliendid on meie Infosüsteemide kasutusmugavus 41% 22% 6% 31% kliendiportaali hästi vastu võtnud – keskkonnal on praeguseks juba ligi 300 kasutajat, mis kinnitab, et liigume õiges suunas. 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% M I K S S Ü N D I S K L I E N D I P O R TA A L ? Soovitajad (9-10) Neutraalsed (7-8) Mittesoovitajad (1-6) Ei oska öelda Tänapäeva kiires maailmas ootavad kliendid teenust 24/7 ja kohest ligipääsu infole. Meie peamine eesmärk oli luua keskne ja kaasaegne Teenustega rahulolu 2025. aastal. Allikas: Recommy.com digitaalne keskkond, mis muudaks igapäevase 15 infovahetuse kiiremaks, läbipaistvamaks ja kanali kaudu suhtlemise asemel on nüüd kogu mugavamaks nii klientidele kui meie enda teabevahetus koondunud ühele platvormile. meeskonnale. Soovisime koondada kogu olulise Kliendil on ööpäevaringne ligipääs reaalajas info ühte kohta, vähendada e-kirjade ja infole, mis on vähendanud vajadust pidevateks telefonikõnede hulka ning anda klientidele pärimisteks ja suurendanud usaldust. See on võimaluse hallata oma andmeid ja teenuseid omakorda vähendanud meie meeskonna ööpäevaringselt, neile sobival ajal ja kohas. administratiivset koormust ja kiirendanud otsustusprotsesse, lastes meil keskenduda Kliendiportaal on turvaline iseteeninduskeskkond, veelgi enam väärtuse loomisele ning sisulisemale mis annab tervikliku ülevaate meievahelisest kliendinõustamisele. koostööst. Esimeses etapis valmisid funkt- sionaalsused, mis on klientide igapäevatööd juba Meie töö kliendiportaaliga ei ole lõppenud – märkimisväärselt lihtsustanud. tegemist on pidevalt areneva keskkonnaga. Klientide positiivne tagasiside on andnud meile kindluse ja • Lepingud: kõik kehtivad lepingud ja nendega inspiratsiooni jätkata. 2026. aastal ja edaspidi on seotud dokumendid on lihtsalt leitavad ja meil plaanis lisada mitmeid uusi võimalusi, nt mobiili- hallatavad. vaade, protokollide vormistamine, üüriteatised • Remonttööde ülevaated: reaalajas info ja failide jagamise võimalus. Arendustegevuses nii planeeritavate, jooksvate kui ka tehtud lähtume klientidelt saadud tagasisidest, et tagada remonttööde kohta. lahenduste praktiline väärtus ja kasutusmugavus. • Projektid: võimalus jälgida projektide kulgu, Täname kõiki kasutajaid usalduse ja väärtusliku tutvuda dokumentatsiooniga ja olla kursis tagasiside eest! Jätkame portaali arendamist, et viimaste arengutega. pakkuda oma klientidele parimat võimalikku teenust. • Töötaotlused: mugav viis uute töötaotluste esitamiseks ja nende staatuse jälgimiseks. • Aruanded: lihtne ligipääs erinevatele aru- annetele (nt tarbimisaruanne). • Protokollid: koosolekute ja ülevaatuste protokollid on talletatud ühtses süsteemis. • KKK: kiired vastused korduma kippuvatele küsimustele, mis säästab kõigi aega. EFEKTIIVSEMAD PROTSESSID JA PA R E M I N F O VA H E T U S Kliendiportaali mõju meie igapäevatööle on olnud märkimisväärne. Varasema killustatud info ja mitme 16 4. Kinnisvaraportfell Portfell Kinnistute % Hoonete % Hoonete % Objekti üüritav pind Üüritud/ hallatud 4 . 2 . K I N N I S VA R A P O R T F E L L I arv arv netopind, m² P I I R K O N D L I K Ü L E VA A D E m² pind m² 4 . 1 . R I I G I K I N N I S VA R A P O R T F E L L I Haldus 383 84% 689 87% 900 868 93% 795 637 753 718 Kinnisvaraportfelli piirkondlikuks juhtimiseks on Riigi JAOTUS Arendus 27 6% 44 6% 48 089 3% 43 884 7 278 Kinnisvara oma portfelli jaotanud nelja piirkonda. Meie kinnisvaraportfell jaguneb viieks: Põhjapiirkonna moodustavad Tallinn ja Harjumaa, Müük 45 10% 58 7% 34 990 4% 21 359 2 449 lõunapiirkonda kuuluvad Viljandi-, Jõgeva-, Tartu ja • haldusportfell – Riigi Kinnisvarale kuuluvad Kokku 455 100% 791 100% 983 947 100% 860 880 763 445 Tartumaa, Põlva-, Võru- ja Valgamaa, idapiirkond kinnistud, mis on kaetud üürilepingutega ja Vaheüür 44 20% 48 15% 111 210 7% 102 316 94 208 on Ida- ja Lääne-Virumaa ning läänepiirkonna tavapärases kasutuses; Lepinguline 177 80% 279 85% 620 784 93% 573 883 573 883 kinnisvaraportfell koosneb Hiiu-, Saare-, Lääne-, • arendusportfell – kinnistud, mille potentsiaali on Rapla-, Järva- ja Pärnumaast. Ligikaudu 62% Kokku 221 100% 327 100% 731 993 100% 676 199 668 091 arendustegevusega tõenäoline suurendada, ning kinnistute arvust ja 69% hoonestuse pinnast paikneb varad, mille arendusprotsess on aktiivne; Portfell kokku 676 100% 1 118 100% 1 715 941 100% 1 537 079 1 431 536 põhja- ja lõunapiirkonnas. • müügiportfell – riigile mittevajalik vara, mida Kinnisvaraportfelli üldinfo seisuga 31.12.2025 4 . 3 P E A M I S E D M U U D AT U S E D ei ole riigi vajadusteks enam vaja hoida ning K I N N I S VA R A P O R T F E L L I S mille Riigi Kinnisvara on otsustanud võõrandada, sellele vajadusel eelnevalt väärtust lisades; Varaportfelli kuuluvate kinnisasjade arv vähenes Haldus- Müügi- Arendus- Vaheüüri Lepinguline % % % % 2% võrra (464 objektilt 455 objektile): • lepinguline portfell – haldusobjektid, mis ei kuulu portfell, m² portfell, m² portfell, m² portfell, m² portfell, m² Riigi Kinnisvarale ja kus osutame haldusteenust • haldusportfelli varade arv kahanes viie kinnistu Hoonestamata 1 466 655 26% 116 932 43% 52 839 29% 63 525 lepingu alusel; võrra ehk 1%; Hoonestatud 4 165 339 74% 153 592 57% 127 482 71% 548 473 100% 7 194 559 • vaheüüriportfell – kinnistud, mille Riigi Kinnisvara • arendusportfelli maht kahanes ühe kinnistu võrra üüritav osa kuulub kolmandale isikule ja mida Riigi Kokku 5 631 994 100% 270 524 100% 180 321 100% 548 473 100% 7 258 083 ehk 4%; Kinnisvara üürib omakorda riigiasutustele edasi. Kinnisvaraportfelli jagunemine hoonestatuse järgi seisuga 31.12.2025 • müügiportfelli maht vähenes kolme kinnistu võrra Seisuga 31.12.2025 oli Riigi Kinnisvara vara- ehk 6%; portfellis (haldus-, arendus- ja müügiportfell, • hoonestuse netopind varaportfellis vähenes 1% edaspidi kokku: varaportfell) 455 kinnistut Hoonestuse netopind portfellis (m²) Kokku ehk 9 982 m² võrra; pindalaga 6,1 miljonit m². Nendel kinnistutel Piirkond Hoonestuse paiknes 791 hoonet netopinnaga 984 tuhat m². Kinnistute • haldusportfelli vakantsus püsis aasta jooksul Haldus Arendus Müük Vaheüür Lepinguline Osakaal netopind Osakaal arv (tk) Lepingulises portfellis oli 177 kinnistut pindalaga (m²) vahemikus 3,4%-4,6% ja oli aasta lõpu seisuga 7,3 miljonit m², kinnistutel paiknes 279 hoonet Põhja 386 895 40 599 23 493 81 257 204 354 207 31% 736 598 43% 3,8%. Eesmärk on hoida haldusportfelli tegeliku netopinnaga 621 tuhat m². Vaheüüriportfellis oli vakantsuse (tegelikult väljaüüritav pind) taset kuni Lääne 119 543 3 952 6 153 5 453 141 042 173 26% 276 142 16% 44 kinnistut pindalaga 550 tuhat m², kinnistutel 4,5%, et hoida vakantse pinna ülalpidamiskulu paiknes 48 hoonet netopinnaga 111 tuhat Ida 126 696 0 2 982 11 351 115 531 87 13% 256 559 15% madalana ja samas tagada operatiivne valmisolek m². Kinnisvaraportfell koosneb peaasjalikult Lõuna 267 735 3 539 2 363 13 149 159 856 209 31% 446 642 26% pakkuda remonttööde korral asenduspinda, mitteelukondlikust kinnisvarast, hoonete suletud alternatiivset üüripinda või vajaduse tekkides muud Kokku 900 868 48 089 34 990 111 210 620 784 676 100% 1 715 941 100% netopinnast on elukondlikku kinnisvara vaid sarnast pinda; 5,3 tuhat m². Kinnisvaraportfelli piirkondlik ülevaade seisuga 31.12.2025 • varaportfelli tootlus oli aasta lõpu seisuga 7,9%. 17  Soetusmaksumus* Rahavoog Puhastegevustulu poolest järgmine tehing oli endine Rahvusarhiivi Portfell (eurot) Sissevool (eurot) Väljavool (eurot) (eurot) hoonete kompleks Tallinnas aadressil Maneeži tn 2//4 müügihinnaga 3,86 miljonit eurot, Haldus 879 215 742 123 446 371 -52 738 653 70 707 718 mis muutus mittevajalikuks pärast Rahvus- Müük 6 120 299 1 084 222 -1 011 396 72 826 raamatukogu renoveerimistööde valmimist. Kolmas Arendus 16 230 611 628 874 -410 567 218 308 suurtehing oli büroohoone müük Tallinnas aadressil Mustamäe tee 33 müügihinnaga 2,45 miljonit eurot, Kokku 901 566 652 125 159 468 -54 160 615 70 998 852 mille muutumine mittevajalikuks on seotud valmiva Loodusmajaga. Veel kaks müügitehingut hinnaga *Vara soetusmaksumus ilma raamatupidamislike Riigi Kinnisvara portfelli anti üle mittevajalikuna: üle ühe miljoni euro hõlmasid Tartu vanalinnas allahindlusteta. uusrenessansi stiilis endist kohtuhoonet aadressil • kortermaja, Hobujaama tn 8, Kesklinna linnaosa, Varaportfelli finantsvaade seisuga 31.12.2025 Veski tn 32 (müügihinnaga 1,6 miljonit eurot) ja Tallinn, Harju maakond (SIM); kortermaja Tallinna kesklinnas müügihinnaga 1,2 • angaarihoone, Geoloogia, Tuula küla, Saue vald, miljonit eurot. Ülejäänud kümne objekti müügitulu Muutused Riigi Kinnisvara lepingulises port- Harju maakond (KLiM). moodustas kokku 1,1 miljonit eurot. fellis ja vaheüüriportfellis 2025. aastal Seisuga 31.12.2025 oli ülevõtmisel kolmteist 2026. aasta kinnitatud müügieelarve on 12 miljonit Kinnisasjade arv vähenes lepingulises portfellis riigile vajalikku hoonestamata kinnistut ning eurot. Suurematest müügiobjektidest väärib 184 objektilt 177 objektile ehk 4% ning hoonestuse mittevajalikuna kuus hoonestatud ja kolm märkimist Tallinnas kuuest kinnistust koosnev netopind vähenes 17 035 m² võrra ehk 3%. hoonestamata kinnistut Süsta tänava sadama-ala, lisaks endine Liivalaia Kinnisasjade arv kasvas vaheüüriportfellis 37 kohtumaja kinnistu Tallinna kesklinnas, mille objektilt 44 objektile ehk 27,6% ja kasvas 4 . 4 . M I T T E VA J A L I K U VA R A M Ü Ü K detailplaneering on kehtestamise ootel, ning 36 312 m² võrra ehk 48%, mis on peamiselt Tallinnas Noblessneri sadama piirkonnas asuv tingitud eriotstarbeliste sisejulgeoleku objektide Riigi Kinnisvara müüb riigiasutustele mittevajaliku kinnistu Vesilennuki tn 14. lisandumisest portfelli. kinnisvara reeglina avaliku enampakkumise teel. 2025. aastal võõrandasime mittevajalikku Riigi omandist ettevõttele üleantav vara kinnisvara 15 tehinguga kokku 14,7 miljoni euro 2023 2024 2025 2025. aastal võttis Riigi Kinnisvara üle suletud väärtuses. Viimase kolme aasta jooksul oleme netopinnas 2942 m² vajalikku ja 1376 m² mitte- müünud 105 kinnisvaraobjekti kokku üle 55 miljoni Tehingute arv, tk 35 55 15 vajalikku hoonestust. Vajalik vara liikus haldus- euro väärtuses. Müügihind kokku, 11,6 28,6 14,7 portfelli ning mittevajalik vara müügiportfelli. mln EUR 2025. aasta mittevajaliku vara müükidest võib esile Riigi Kinnisvara portfelli anti üle vajalikuna: tõsta viis üle ühe miljoni euro suurust tehingut, mis moodustasid kokku 13,6 miljonit eurot ehk 93% Riigi Kinnisvara müügitulu ja müügitehingute arv • Mart Saare majamuuseum, Karjasoo küla, Põhja- kogu aasta müügitulust. 2023.-2025. aastal. Sakala vald, Viljandi maakond (KUM); Suurim müügitehing oli väärikas juugendstiilis • Viljandi muuseum, J. Laidoneri plats 10, Viljandi büroohoone Tallinnas aadressil Tõnismägi tn 5a, linn, Viljandi maakond (KUM); mida olid eri aegadel kasutanud nii Justiits- kui ka • garaažihoone, Küti tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Haridusministeerium ning mille hinnaks kujunes Tallinn, Harju maakond (KLiM). enampakkumisel 4,51 miljonit eurot. Suuruse 18 5. Arendusteenused 180 mln EUR 40 45 mln EUR 166 Riigi Kinnisvara on seadnud 2025.–2028. mln EUR 2500 40 mln EUR strateegiaga eesmärgiks, et meie ehitatavad, 160 mln EUR 35 40 mln EUR renoveeritavad ja kasutatavad hooned oleksid 131 kestlikud, energiatõhusad ning keskkonda 140 mln EUR mln EUR 30 35 mln EUR 2000 122,5 vähem koormavad. Oleme võtnud suuna mln EUR 120 mln EUR keskenduda uute hoonete ehitamise asemel 108 25 30 mln EUR 21 mln EUR 24 25 olemasolevate hoonete renoveerimisele. Lisaks mln EUR mln EUR mln EUR 1500 100 mln EUR 65 49,1 25 mln EUR jätkusuutlikkusele on sellise lähenemise eelis mln EUR mln EUR 20 ressursside säästlikum kasutamine ja kultuuri- 80 mln EUR 7 10 20 mln EUR pärandi säilitamine. mln EUR mln EUR 15 1000 60 mln EUR Kuigi 2025. aastal valminud arendusprojektide arv 15 mln EUR 73,4 oli varasemate aastatega võrreldes märgatavalt mln EUR 10 19 40 mln EUR 17 16 mln EUR väiksem, ületas investeeringute kogumaht siiski 10 mln EUR mln EUR mln EUR 66 500 6 eelneva aasta taset. Seda mõjutasid nii lõppenud 58 mln EUR 5 20 mln EUR 5 5 mln EUR projektid kui ka jätkuvad projektid (nt Loodusmaja mln EUR arendus). Suurematest arendusobjektidest 0 EUR 0 0 EUR 0 rekonstrueeriti 2025. aastal Narvas Tiigi 9a 2500 kordonihoone, Tallinnas Paldiski mnt 245 Harku RKAS rahastus Projektijuhtimisteenus ilmakeskus ja Tartus Kalevi 1 kohtumaja. Oma varaportfell (tk) Projektijuhtimisteenus (tk) Remonttööde korraldamise eesmärk on tagada Arendus- ja teenusprojektide investeeringute maht 2023.-2025. aastal. Remonttööde maht 2023.-2025. aastal. üüripindade ja hoonete seisukorra säilitamine. 2025. aastal teostasime remonttöid ligikaudu 40 miljoni euro eest. Kokku tegime 2410 remonttööd moodulhoonete projekteerimis- ja paigaldustööd. teoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast ilmakeskusele, Eesti Rahvusraamatukogule ning 388 erineval objektil. Endiselt on suurim remont- Jätkusid Eesti Rahvusringhäälingu hoone- 110 000 eurot. Avaliku kunstikonkursi kaudu Riigikogu Kantselei Toomgildi hoonele. Samal aastal tööde tellija Haridus- ja Teadusministeerium. 2026. kompleksi ehitustööd. tellitavate teoste valik on lai, hõlmates nii valmis Riigi Kinnisvara korraldatud kunstiteoste aastaks prognoosime Riigi Kinnisvara remontide ja traditsioonilisi maale, graafikat ja skulptuuri kui ka tellimise konkursside tulemusel kolm teost 2025. aasta teises pooles oli näha ehitussektoris teenusremontide mahuks kokku 35 miljonit eurot. interaktiivseid installatsioone, videoteoseid ning kogumaksumusega 245 000 eurot. Avati Viljandi kerget tõusu, mis võib mõju avaldada 2026. valgus- ja heliobjekte. maakonnahaigla ja tervisekeskuse Tervikumi 2025. aastal valmisid suuremate teenus- aasta ehitushinnas. pronksskulptuur „Androgynos“ (autorid Leena projektidena Rahvusraamatukogu rekonstruee- Huvi Riigi Kinnisvara korraldatud kunstikonkurssi- Kuutma ja Eeva-Ruth Niitvägi), Tartu kohtumaja rimistööd ja Viljandi maakonnahaigla ja tervise- VA L M I N U D K U N S T I T E O S E D del osalemise vastu on olnud püsivas kasvutrendis. monumentaalmaal „Valgus seguneb varjudega“ keskuse „Tervikum“ ehitustööd. Lisaks valmisid Kui 2023. aastal esitati konkursile keskmiselt 35 Eestis kehtib alates 2011. aastast kunstiteoste (autor Mirjam Hinn) ning Keskkonnaagentuuri väiksemad teenusprojektid, näiteks Lennusalga kavandit, siis 2024. aastal 46 ja 2025. aastal juba tellimise seadus, mille eesmärk on rikastada Harku ilmakeskuse klaasikunstiteos „Ilm ja maa“ kopterite eskadrilli lisapind, Päästeameti 56 kavandit. avalikku ruumi kunstiga. Seaduse kohaselt (autor Tiina Sarapu). lõhkamiskohtade rajamine Lõhangusse, suunatakse 1% avalikku kasutusse antava ehitise 2025. aastal korraldasime kolm kunstiteoste Potsepasse ja Kardlasse ning Kiviõli Riigikooli maksumusest kunstiteoste tellimiseks. Kunsti- tellimise konkurssi: Keskkonnaagentuuri Harku 19 LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED Riigi Kinnisvara eesmärk on leida uute hoonete eskiislahendused ideevõistluste kaudu, mistõttu korraldame suure avaliku tähelepanuga või linnaehituslikult olulisematele arendusobjektidele arhitektuurivõistlusi. Avalikud ideevõistlused loovad ühiskonnas ruumivaldkonna trende ja nende läbiviimisega anname eeskuju kogu avalikule sektorile. Võistluste arv sõltub suuresti prioriteetsete projektide iseloomust. 2025. aastal lõppes Kohtla-Järve Järve Kooli uue õppehoone arhitektuurivõistluse hindamine ning kuulutasime välja arhitektuurivõistluse Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu rajamiseks, mille hindamine jääb 2026. aastasse. Ettevalmistamisel on kaks uut avalikku arhitektuurivõistlust, millega plaanime välja minna 2026. aastal. 20 6. Haldusteenused Summa (- sääst / + suurem kulu) Elektribörsi keskmine hind Rohehanke hind 83,25€/MWh 6 . 1 . H A L D U S T E E N U S T E Ü L E VA A D E 200 000€ 152 160 Haldusteenuste peamine ülesanne on tagada kinnisvaraportfelli elukaare toimimine 150 000€ 140 võimalikult efektiivselt ja kasutaja vajadustest +134 059€ lähtuvalt. Korrashoiujuhtimise teenused on 100 000€ +113 509€ 120 tehnohooldus, heakorra- (sh sise- ja väliheakord) ja remonttööd, valveteenus (sh tehniline ja mehi- 50 000€ 96 +42 020€ +13 215€ +14 726€ 100 92 90 90 tatud valve), omanikukohustuste täitmine ning +24 472€ +1 809€ 0€ tarbimis- ja tugiteenuste osutamine ja vahen- 80 damine. Valdavalt kõik teenused, v.a halduse -30 557€ -24 474€ -50 000€ 81 -73 217€ 77 ja omanikukohustuste kandmise, ostame riigi- 73 74 60 68 -98 696€ hangetega erasektori partneritelt. -100 000€ 40 2025. aasta suurimad väljakutsed seisnesid surves -150 000€ 41 teenushindade kasvule ja sarnaselt eelmise aastaga -188 427€ 37 20 ka hoonete energiatõhususe parandamises ning -200 000€ toimepidevuse tagamises. Kui tarbijahinnaindeksi JAANUAR VEEBRTUAR MÄRTS APRILL MAI JUUNI JUULI AUGUST SEPTEMBER OKTOOBER NOVEMBER DETSEMBER kasv (nelja aasta libisev keskmine) oli 2025. aastal 2025 2025 2025 2025 2025 2025 2025 2025 2025 2025 2025 2025 9,2%, siis kogukulude kasv jäi 1,7% juurde. Seega saame öelda, et kokkuhoiumeetmete leidmine on Rohehanke 2025 a. tulemused. edukalt jätkunud ning kulud on kasvanud vähem kui üldine hindade kallinemine. Korrashoiuteenuste valdkonnas mõjutavad nõuab lähiaastatel elektriautodele üleminekut jmt. 2025. aasta prognoositavast kogutarbimisest (97,5 osaliselt vakantne ja üürniku leidmise ootel. Lisaks teenuste maksumust kõige enam tööjõukulud, seda GWh, mis ei sisalda vaheüüri portfelli tarbimist), kogub Riigi Kinnisvara remondikomponenti, et hoida nii 2025. aastal kui ka järgnevatel aastatel. Mais 2024. aasta üks edulugusid oli taastuvenergiast moodustab hankega kaetud roheenergia 35 varasid hoone elukaare vältel heas seisukorras. 2023 allkirjastatud Eesti Ametiühingute Keskliidu, toodetud elektrienergia ostmine koos päritolu- GWh ehk 36,6%. Tegemist on olulise sammuga Üürimudel on Riigi Kinnisvara peamine portfelli Eesti Tööandjate Keskliidu ning majandus- ja tunnistustega. Hankega sooviti vähendada Riigi Kinnisvara eesmärgi suunas jõuda 2028. haldamise ärimudel. Üürimudeliga on 2025. aasta infotehnoloogiaministri hea tahte kokkuleppega hinnakõikumisi ja maandada börsihindade mõju, aastaks 100% taastuvenergia kasutuseni, näidates lõpu seisuga kaetud 383 kinnistut ehk 900 868 m² lepiti kokku alampalga kasvutempos 2027. aastani, et võimaldada organisatsioonidel energiakulusid avaliku sektori eeskuju kestlike ja säästlike hanke- hoonete netopinda. 2024 aastaga võrreldes on mil see peaks moodustama 50% keskmisest täpsemalt prognoosida. Tarbija lõpphind kujuneb lahenduste rakendamisel. kinnistute arv vähenenud viie võrra ja kogupind on palgast. Teenusepakkujate tööjõukulude kasv fikseeritud hinna ja börsihinna kaalutud keskmisena. vähenenud 17 420 m² võrra. Üürimudeli kinnistute mõjutab otseselt ka korrashoiuteenuste kulusid. 2025. aastal, mis oli esimene roheenergia ostu K I N N I S VA R A P O R T F E L L I D E osakaal on oluliselt suurem üürimudeli hoonete Samuti mõjutab korrashoiuteenuste maksumust aasta, saavutati Riigi Kinnisvara portfellis ligikaudu HALDAMISE MUDELID netopinna osakaalust seetõttu, et portfellis olevad riigi maksupoliitika üldisemalt: käibemaksu tõus, 71 500 eurot kokkuhoidu. Arvestades, et roheelektrit korteriomandid on eraldi kinnistuna arvel, kuid lisanduv mootorsõidukimaks, energiahindade Üürimudel – varad on Riigi Kinnisvara omandis ja kasutati kokku 544 kinnistul, kujunes keskmiseks netopind on neil ühiku kohta väike. tõus, nõuded süsinikujalajälje vähendamiseks, mis klient tasub nende kasutamise eest üüri või on pind säästuks 132 eurot kinnistu kohta aastas. 21  • Tartu tn 5c, Võhma Haldusmudel (nn lepinguline portfell) – varad täitmine on oluline näitaja, et tagada klientide hõlmatud 15 objekti. 2026. aastal on plaanis teenuse on klientide, valdavalt riigi või riigi sihtasutuste, • Veski tn 5, Tõrva rahulolu. mahtu tõsta 24 objektini. omandis ja nende kasutamise eest klient ei maksa Justiitsministeeriumi valitsemisala objektid: 2025. aasta eesmärgiks seadsime tähtaegselt täita üüri, vaid tasub haldusteenuste ja kokkulepitud • P. Kerese tn 3 // Kosmonaudi tn 4, Narva linn 80% tavatöötaotlustest (2024. aasta tegelik oli korrashoiuteenuste eest. Remondikomponenti ei • Kallasmaa tn 4, Maardu 76%). 2025.aasta tulemuseks on 85%. koguta ning Riigi Kinnisvara planeerib ja korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisala objekt: remonttöid koos kliendiga ja tööde eest tasub Tavatöötaotluste arv oli 2025. aastal võrreldes klient oma eelarvest. 2025. aasta lõpu seisuga on • Kallasmaa tn 4, Maardu eelmise aastaga langustrendis. Töötaotluste maht haldusmudeliga kaetud 177 kinnistut, kokku 620 784 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala objekt: kokku oli ca 45 500 (2024. aastal oli vastav number m² hoonete netopinda, aasta jooksul on kinnistute • Mustamäe tee 33, Tallinn. 50 741). arv vähenenud seitsme võrra. Haldusteenuste seisukohalt algab uute objektide Suurema osa kõigist töötaotlustest moodustasid Vaheüürimudel – kinnistud, kus Riigi Kinnisvara käivitamine arendusfaasis, kus kinnisvarahaldurid tehnohoolduse tööd. Töötaotlustes on nii materja- poolt üüritav osa kuulub kolmandale isikule ja osalevad projektimeeskonna töös. Enne hoone lide tellimused, kliendi täiendava soovi alusel mida Riigi Kinnisvara omakorda annab üürile kasutuselevõtmist planeerime korrashoiu- tehtavad tööd kui ka järelevalve ja kontrollide riigiasutustele. Vaheüüris on 44 kinnistuga seotud teenused, kooskõlastame teenuste nõuded käigus tuvastatud ja registreeritud mittevastavused. hooned või hoone osad, kokku 111 210 m² hoonete klientidega ja viime läbi riigihanked. Soovime Meie üks peamine fookus on jätkuvalt sisse netopinda, aasta jooksul on lisandunud seitse kaasata teenuseosutajad varakult, et nad saaksid ostetavate korrashoiuteenuste kvaliteedi paran- hoonet/hoone osa, lisandunud pinna maht oli 36 hoonega tutvuda ja meeskonnad komplekteerida. damine. 312 m², protsentuaalselt suurenes maht üle 48%. Tehnohoolduse korral kaasatakse partnerid hoone katsetamisse ehitusprotsessi lõpus. 2025. aastal võtsime kasutusele Worksi 2025. aastal valmisid ja tulid Riigi Kinnisvara Kinnisvarahalduri mahukam panustamine algab haldustarkvara ennetava hoolduse mooduli ning haldusesse: teenuste hanke algatamisega ja jätkub poole- aasta lõpu seisuga täideti juba kõik ennetava • Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1, Tartu, aastase käivitamisperioodiga, kus fookuses on hoolduse töötaotlused selle mooduli kaudu. • Harku ilmajaam, Paldiski mnt 245, Tallinn, peale igapäevase haldamise sujuvale korralda- 2025. aasta lõpuks oli registrisse kantud 125 • Savi tn 6, Vahi, Tartu vald. misele ka kliendi toetamine uude keskkonda 600 seadet (2024. aasta lõpus oli vastav number sisseelamisel. 2025. aastal alustasime haldusmudeli alusel 87 000). 2025. aastal täideti kokku 60 224 ennetava teenusega: hoolduse töötaotlust. T Ö Ö TA O T L U S E D J A T E E N U S T E • Eesti Vabaõhumuuseum (Vabaõhumuuseumi tee K VA L I T E E T Samuti jätkame järjepidevat koostööd oma 12, Tallinn). partneritega, et täiendada hanketingimusi ja Hoonetega seotud operatiivküsimusi lahendab põhimõtteid. Oleme võtnud eesmärgiks kaasata 2025. aastal alustasime vaheüürimudeli alusel Riigi Kinnisvara klienditoe kaudu. Küsimuste, koostööpartnereid veelgi tihedamalt oma infovälja, teenuse pakkumisega: ettepanekute või lahendamist vajavate korraldades selleks ümarlaudu ja koostöö- Siseministeeriumi valitsemisala objektid: probleemidega saab klient pöörduda telefoni partneritele suunatud sündmusi. või e-kirja teel infotöötaja- klienditoe spetsialisti • Mäealuse tn 10, Tallinn poole, kes registreerib töötaotluse ja edastab selle Selleks, et energiakulusid kokku hoida ja parandada • Pärnu mnt 139, Tallinn täitmiseks töövõtjale. Kliendil on võimalus tehnosüsteemide tehniliste rikete ning töörežiimide • Paul Pinna 4, Tallinn töötaotlusi ka ise sisestada ja jälgida nende täitmist mittevastavuste avastamist, jätkasime 2025. aastal • Pikk tn 59e, Kuressaare haldustarkvaras Works. Töötaotluste tähtaegne digioperaatori teenusega, kus oli meil teenusega 22 6.2 ENERGIA- JA VEEKASUTUS Riigi Kinnisvara portfellis kasutatakse hoonete soojaga varustamisel valdavalt kaugkütet. Riigi Kinnisvara prioriteet on hoonete Lokaalselt toodetud soojusenergia jaotus erinevate energiatarbimise vähendamine ja energia- energiaallikate lõikes (sh taastuvate, nagu pellet, tõhususe suurendamine. Vähendame hoonete puit) on järgmine: energiakasutusest tulenevat keskkonnamõju remonttööde, regulaarse energiakasutuse jälgimise ja kiire reageerimisega ülekuludele ning kasutajate 3,8% teadlikkuse tõstmisega. 18,1% 1,5% 1,6% Uusarendustel ja mahukamatel rekonstruee- rimistel täidame õigusaktides kehtestatud 7,3% energiatõhususe miinimumnõudeid. Uusarendu- sed kavandatakse energiatõhususe klassi A, 66,9% olulised rekonstrueerimised vähemalt klassi C. Energiatarbimist ja -tõhusust suuname juhiste ja tegevustega alates kinnisvara põrandapinna optimeerimisest (arvestades Kaugküte Maagaas Kerge kütteõli kasutaja vajadusi), arendamisest, ehitamisest Põlevkiviõli Pellet Puit (sh kompekskatsetustega) ja haldamisest ning lõpetades hooldamise (k.a ennetava hooldusega) ja vara portfellist väljumisega (vara müügiga). Riigi Kinnisvara haldus- ja lepingulise portfelli viimase kolme aasta energia- ja veekasutuse näitajad võrrelduna Lokaalselt toodetud soojusenergia jaotus erinevate Me jälgime järjepidevalt hoonete energia- portfelli kasvuga. energiaallikate lõikes 2025. aastal ja veekasutust, analüüsime andmeid ning kaasajastame meetmeid tarbimise stabiliseeri- miseks ja vähendamiseks. Riigi Kinnisvara tarbimine organisatsioonina on marginaalne, moodustades organisatsioonivälisest tarbimisest ca 1%. Organisatsioonivälise tarbimise all mõista- me oma kinnisvaraportfelli energia- ja veekasutust, mida mõjutavad otseselt meie kliendid ja koostöö- partnerid, kelle mõju saame suunata teadlikkuse tõstmise, pinnaoptimeerimise, optimeeritud tehno- süsteemide käidu ning energiatõhususele suunatud remonttööde abil. Järgneval graafikul on esitatud Riigi Kinnisvara haldus- ja lepingulise portfelli viimase kolme aasta energia- ja veekasutuse näitajad võrrelduna portfelli kasvuga. 23 Riigi Kinnisvara haldus- ja lepingulises portfellis 6.3. ENERGIAMÄRGISED on erineva kasutusprofiili ja otstarbega kinnistuid 300 Energiamärgis annab ülevaate hoone ja hooneid, mida on võimalik jagada viide gruppi: 250 energiatõhususest ja kasutusintensiivsusest büroo, sisejulgeolek, vanglad, haridus- ja (klass A energiamärgisega hooned on suurima kultuurihooned. Energia- ja veetarbimise 200 energiatõhususega ning klass H märgisega tarbivad intensiivsust iseloomustab erikasutus, mille 100 enim). Energiamärgise klass on indikatsiooniks dünaamika on nähtav järgmistel graafikutel. 150 96 72 96 hoonete tehnilisest olukorrast ja kasutaja Jälgime energiakasutust regulaarselt, korraldame 100 43 kasutusharjumustest. Me kaardistame hoonete 134 tehnohooldust ning viime läbi erinevaid andmeid järjepidevalt, ajakohastame, koostame ja 50 102 82 108 energiatõhusust parandavaid remonttöid, et 77 väljastame hoonetele energiamärgiseid. vähendada ja stabiliseerida energia- ja veekasutust. 0 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest Pidev jälgimine ja järjepidev parendustöö aitab 2023 2024 2025 2023 2024 2025 2023 2024 2025 2023 2023 2025 2023 2024 2025 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ tule- vähendada energia ja vee tarbimist ning tõsta Büroo Haridus Kultuur Vanglad Sisejulgeolek nevalt peab hoone energiamärgise klass olema hoonete sisekliima kvaliteeti. (va vanglad) vähemalt C või parem, et see vastaks energia Soojusenergia Elektrienergia tõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgise klass C nõue kehtib oluliselt rekonstrueeritavale, klass B uushoonele, mille puhul pole majanduslikult Elektri- ja soojusenergia erikasutus 2023.–2025.aastal (kWh/(m2 a)). põhjendatud või tehniliselt võimalik rajada lokaalset taastuvenergiat tootvat süsteemi (näiteks PV- parki), klass A kõigile ülejäänud (piiranguteta) uushoonetele. 3 2,5 2 1,5 1,5 1 0,5 0,25 0,31 0,15 0,16 0 2023 2024 2025 2023 2024 2025 2023 2024 2025 2023 2023 2025 2023 2024 2025 Büroo Haridus Kultuur Vanglad Sisejulgeolek (va vanglad) Vee erikasutus 2023.–2025.aastal (m3/(m2 a)). 24 Riigi Kinnisvara haldusportfelli hoonete Riigi Kinnisvara lepingulise portfelli hoonete energiatõhususes energiatõhusus Riigi Kinnisvara haldusportfelli kuuluvad kinnistud ja Riigi Kinnisvara lepingulises portfellis on kinnistud hooned, mis kuuluvad Riigi Kinnisvarale on kaetud ja hooned, mis ei kuulu Riigi Kinnisvarale ja kus üürilepingutega ja on tavapärases kasutuses. Riigi Kinnisvara osutab haldusteenust lepingu Alljärgneval joonisel on esitatud haldusportfellis alusel. Kõigi lepingulises portfellis olevate hoonete olevate hoonete energiamärgiste jaotus, millele energiamärgiste jaotus, millele kohalduvad Ehitus- kohalduvad Ehitusseadustiku peatükk 7 (Hoone seadustiku peatükk 7 (Hoone energiatõhusus) energiatõhusus) nõuded. Haldusportfellis olevate nõuded, on esitatud alljärgneval joonisel. hoonete valimisse ei ole kaasatud hooned, millele Lepingulises portfellis olevatest hoonetest on välja energiatõhususe nõuded ei kohaldu (s.t. erinevad arvatud hooned, millele energiatõhususe nõudedei miljöö- ja kultuuriväärtuslikud hooned, sisekliima kohaldu (s.t. erinevad miljöö- ja kultuuriväärtuslikud tagamiseta hooned). Haldusportfellis olevast 690 hooned, sisekliima tagamiseta hooned). Kokku hoonest on 388 sellised, millele energiamärgis on on lepingulises portfellis olevast 281 hoonest 210 kohustuslik. Joonisel on näidatud haldusportfelli sellised, millele energiamärgis on kohustuslik. hoonete energiatõhususe klasside jaotus (vastava Joonisel on näidatud lepingulise portfelli hoonete klassi hoonete arv ja summeeritud suletud neto- energiatõhususe klasside jaotus (vastava klassi pind). hoonete arv ja summeeritud suletud netopind). 37 64 82 31 32 50 39 12 48 40 14 13 8 15 3 1 Energiatõhususe klasside jaotus haldusportfelli Energiatõhususe klasside jaotus lepingulise port- hoonetes 2025. aastal felli hoonetes 2025. aastal Joonise järgi vastab vähemalt energiatõhususe Hoonetest, millele on väljastatud energiamärgis, klass C (miinimumnõue hoone olulisel vastab vähemalt energiatõhususe klassi C rekonstrueerimisel) energiatõhususe miinimum- (miinimumnõue hoone olulisel rekonstrueerimisel) nõuetele 111 hoonet (29%) ning 277 (71%) ei energiatõhususe miinimumnõuetele 63 hoonet vasta. (30%) ning 147 (70%) ei vasta (sisaldab ka märgiseta hooneid). 25 7. Kasvuhoonegaasid ja Mõjuala 1 – Riigi Kinnisvara otsesed heited • 8. kategooria – ülesvoolu tegevused, s.o Mõjualad ja kategooriad: tCO2e kütuste põletamisel ja F-gaaside kasutamisest emissioonid pindade kasutamisest, mis meile ei keskkonnamõju (nt gaasid külma- ja kliimaseadmetes). Siin all kuulu ja kus ise oleme üürnikuks; 194 1.1. Energia tootmine kajastame meie enda vajadusteks kasutatava Selleks, et mõista meie tegevusega kaasnevat • 11. kategooria – müüdud toodete kasutamine, s.o kontoripinna ja vakantsete pindadega seotud 405 keskkonnamõju, on Riigi Kinnisvara strateegias lepingulise ja vaheüüri portfelli kasutusaegsed 2.1. Ostetud elektrienergia heiteid. Riigi Kinnisvarale sõidukeid ei kuulu. 2024. aastateks 2025–2028 välja toodud ühe olulise emissioonid; aasta aruanne ei sisalda F-gaasidega seotud 375 tegevusena meie keskkonnajalajälje arvutamine 2.2. Ostetud soojus- ja jahutusenergia heited, sest FOKA registri andmetel ei • 13. kategooria – allavoolu tegevused, s.o kogu ning seejärel eesmärgi seadmine kaasneva olnud Riigi Kinnisvara hoonetes sel ajal meie omandis oleva kinnisvaraga, mida me edasi 1 762 keskkonnamõju vähendamiseks. 2025. aasta lõpus 3.2. Kapitalikaubad (arendused/ registreerimiskohustusega F-gaaside lekkeid ega üürime, seotud KHG emissioonid. valmis Riigi Kinnisvara kasvuhoonegaaside renoveerimised) seadmete täitmisi. (KHG) aruande esimene etapp. KHG tuleneva 2024. aastal oli Riigi Kinnisvara KHG mõjuala 9 652 emissiooni mõistmine aitab meil juhtida 2024. aastal oli Riigi Kinnisvara mõjuala 1 KHG 3 emissioon 66 948 tonni CO2e. Koos teiste 3.3.Energia vahendamine kliimamuutustest tulenevaid riske ja hinnata heitkogus 194 tonni CO2e. mõjualadega moodustas Riigi Kinnisvara KHG 178 ettevõetud meetmete koosmõju, nt kui parandame koguheide 2024. aastal kokku 67 921 tonni CO2e. 3.8. Ülesvoolu tegevused (oma Mõjuala 2 – hõlmab Riigi Kinnisvara kaudseid hoonete energiatõhusust, siis kas sellega väheneb tarbeks üüritava pinna energia) heiteid, mis tekivad meie enda kontoripinna ja ka hoonete kasutusaegne KHG emissioon. vakantsete pindade tarbeks ostetud elektri-, Kuna suurimad emissioonid on seotud Riigi 10 359 Emissioonide analüüs aitab meil keskenduda 3.11. Müüdud toodete kasutamine soojus- ja jahutusenergiast. Kinnisvara omandis olevate hoonete energia- olulistele valdkondadele ja vältida meie tegevuse- (vaheüüri ja lepingulise portfelliga seotud tarbimisega, siis on energiatõhusus ja taastuv- ga kaasnevaid võimalikke varjatud KHG heiteid. 2024. aastal oli Riigi Kinnisvara mõjuala 2 KHG energia) energiaallikate suurem kasutus peamised märk- heitkogus 780 tonni CO2e. Riigi Kinnisvara kasutab KHG arvutamisel sõnad KHG vähendamiseks. 44 997 3.13. Allavoolu tegevused (üürile rahvusvaheliselt tunnustatud ja ärisektoris kõige Mõjuala 3 hõlmab kõiki teisi meie väärtusahelast Arvestades Riigi Kinnisvara tegevusvaldkonda, antud pinna energia) laiemalt levinud KHG protokolli. KHG emissioonid tulenevaid heitkoguseid, mis pärinevad allikatest, mis hõlmab muuhulgas ka uute hoonete rajamist väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalentides mida Riigi Kinnisvara ei saa täielikult mõjutada Riigi Kinnisvara KHG heitkogused 2024. aastal. ja olemasolevate rekonstrueerimist, on Riigi (CO2e). Riigi Kinnisvara lähtub KHG aruandluses ega kontrollida. Mõjuala 3 moodustab suuri- Kinnisvara KHG näitaja aastate lõikes paratamatult tegevuskontrolli põhimõtetest, sest anname oma ma osa jalajäljest, sest see sisaldab nii kõikuv. Uute hoonete ehitus ja olemasolevate vara üürile kasutusrendilepingutega ja üürnikega hanketegevusega kui teenuste pakkumisega seo- renoveerimine on suure keskkonnamõjuga ja kaetud hoonete energiatarbimist saame suunata tud heiteid, samuti meie hoonete kasutamise ja KHG heide sõltub väga palju sellest, kui palju uusi teadlikkuse tõstmise ja meetmete ettepanekute elueaga seotud emissioone. Mõjuala 3 aruandesse arendusi või rekonstrueerimisi aasta jooksul valmib kaudu. Energiatarbimisega seotud KHG emis- oleme hetkeseisuga kaasanud järgmised kate- ning kui kestlikult need hooned on valminud. sioonide arvutamisel kasutame tootjapõhiseid gooriad: eriheitetegureid. Kuna need andmed selguvad 2025. aastal hindame, millist mõju on KHG • 2. kategooria – kapitalikaubad, s.o hoonete viitajaga, valmib eelmise aasta aruanne jooksva heitkogustele avaldanud rohehanke tulemused arendamisest ja renoveerimisest tulenev heide, aasta esimese poolaasta lõpuks. ning hoonete energiatarbimise vähendamiseks vt täpsemalt järgmine alapeatükk; ettevõetud meetmed, nt hooneautomaatika täpsem KHG protokolli järgselt jagatakse ettevõtte KHG-d • 3. kategooria – kütuse ja energiatarbimisega seadistamine. Selle analüüsi põhjal saame seada kolme mõjualasse. Riigi Kinnisvaras jagunevad seotud tegevused, s.o Riigi Kinnisvara energia- juba konkreetsed eesmärgid KHG heitkoguste mõjualad järgmiselt: müügiportfell; vähendamiseks ning ühtlasi otsustada KHG aruandluse edasise laiendamise üle. 26 7.1. HOONETE SÜSINIKU JALAJÄLJE mine – me toetame ning nõustame arvutamisel nii ARVUTUSED projekteerijaid kui ka ehitajaid. 2025. aastal rakendasime süsiniku jalajälje arvutamist ja keskkonnakriteeriume järjepidevalt nii projekteerimis- ja ehitushangetes kui arhitektuurivõistlustel. Kehtestasime nõuded uusehitiste ja rekonstrueeritavate hoonete CO2 jalajälje arvutamiseks nii eel- kui ka tööprojekti etapis. Nende tegevuste eesmärk on tagada, et süsinikumõju oleks arvesse võetud juba projekteerimise varajases faasis nii, et tehtavad valikud ja lahendused viidaks ellu ehituse ajal. Kaheastmeline arvutamine võimaldab hinnata kavandatavate lahenduste mõju projekti algul ning kontrollida tööprojekti etapis, et algselt seatud eesmärgid täidetakse. 2025. aastal leidsime CO2väärtused (nii projekteerimises kui ehituses): • Rahvusarhiivi hoidlale, Rakveres (väärtus 31.2 kgCO2e/(m²a); • Loodusmajale, Tallinnas (projekt töös); • Kohtla-Järve põhikoolile (projekt töös); • Toom-Kooli 9 Riigikogu Kantselei hoonele, Tallinnas (projekt töös); • Sisekaitseakadeemia ühiselamule, Tallinnas (projekt töös). CO2 väärtuste arvutamisega oleme väärtuslik partner Kliimaministeeriumile, kelle ülesandeks on 2027. aastaks välja töötada hoonete CO2 jalajälje teekaart ning 2030. aastaks määratleda vastavad piirväärtused. Kuna hoonete süsinikujalajälje arvutamine muutub üle riigi kohustuslikuks 2028. aastast, aitab Riigi Kinnisvara varajane ja süsteemne praktika kaasa metoodika arendamisele ning realistlike ja rakendatavate nõuete kujundamisele. Tähtis on ka turu teadlikkuse ja oskuste kasvata- 27 2024. aastal valminud hoonete süsinikujalajälje säilitamisega. Süsiniku jalajälje võrdlus toetas 35 Talli tn Järve tee A. Puškini Aruküla kontrollarvutused viisime läbi eesmärgiga hinnata, lahendust, mille puhul säilitati konstruktsioonid 2025 uusehitiste eesmärk ≤30 4, 4, tn 31, tee 22, kas strateegilised sihid ja seatud piirväärtused on ning korraldati ruumiprogramm ümber, mistõttu 30 Jüri Paide Narva Jüri praktikas saavutatavad ja realistlikud. Analüüs seati eesmärgiks konstruktsioonide maksimaalne 25 C1-C4 hoone eluea 1,98 1,56 1,98 6,52 hõlmas nelja 2024. aastal valminud uusehitist ning kasutamine ja ruumilise lahenduse kohandatavus. lõppkäitlus 20 B6 kasutusaegne tugines hoonete tööprojekti tasemel andmetele ja Teise näitena saab tuua Toom-Kooli 9 ehitushanke, 11,50 13,94 12,17 11,54 energia olelusringi hindamise metoodikale kooskõlas Riigi kus hinnati hankes osalejate lahendusi ehitus- 15 B4 materjalide 1,79 1,76 0,79 1,45 Kinnisvara mitte-eluhoonete tehniliste nõuetega. logistika korraldamiseks, jäätmete liigiti kogumiseks asendamine 10 ning teise ringi materjalide kasutamiseks. A5 ehitusplatsi 1,51 0,59 0,75 0,56 • Paide, Järve tee 4 (30.2 kgCO2e/(m²a)) ja Jüri, 5 jäätmed Talli tn 4 (27.4 kgCO2e/(m²a)) päästekomandod; Keskkonnakriteeriumid integreeriti ka arhitektuuri- A4 materjalide 0,20 0,22 0,34 0,21 0 transport võistlustesse, seda nii renoveerimis- ja uusehitiste A1-A3 materjalide • Rae, Aruküla tee 22, Jüri (16.7 kgCO2e/(m²a)) -5 10,44 12,09 16,57 -3,54 võistlustel. Võistlustööde hindamisel vaadeldi tootmine ja Narva, A.Puškini tn 31, (32.6 kgCO2e/(m²a)) Talli tn 4, Järve tee 4, A.Puškini Aruküla olemasoleva hoone säilitamise põhjendatust, Jüri Paide tn 31, tee 22, riigigümnaasiumid. Narva Jüri ruumilise lahenduse efektiivsust ning konstruk- Arvutustulemused näitasid, et uusehitiste keskmine tiivsete ja materjalivalikute põhimõttelist suunatust Hoonete süsinikujalajälg kgCO2eq/(m2a) süsinikujalajälg jäi alla seatud piirväärtuse. Rae madala heitega lahendustele. Riigigümnaasiumi madalam süsiniku jalajälg tuleneb sellest, et hoone maapealne osa on suu- rel määral ehitatud puidust ning hoonel puuduvad maa-alused ruumid. Kuigi arvutused tehti tagant- järele ega võimaldanud valminud projektides otsuseid muuta, täitsid need oma rolli kontroll- mehhanismina ning andsid kinnituse piirväärtuste paikapidavusele ja süsinikujalajälje arvutamise kohustuslikule rakendamisele alates 2025. aastast projekteeri-mistel ja ehitamistel. Selleks, et tegeleda keskkonnavaates olulistes teemadega objektide põhiselt võimalikult varaja- ses staadiumis, seadsime keskkonnahoidlike aspektide fookuse sinna, kus otsused aitavad vältida ressursimahukaid lahendusi hilisemates etappides, vähendada ehitusaegset raiskamist ning pikendada lahenduste eluiga. Näiteks Kuressaare Ametikooli Upa õppekorpuse renoveerimisprojekti ettevalmistavas ehitushankes võrdlesime osalise lammutamise ja uusehituse alternatiive olemasoleva kandekonstruktsiooni 28 8. Majanduskeskkond ja Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator 2025. ja 9,9–16,8 eurot ruutmeetri kohta kuus ning jäid Korteriomandite turg aastal keskmiselt –14, mis näitab paranemist eelmise aastaga võrreldes üldjoontes samale riigihanked võrreldes 2023. ja 2024. aastaga, mil vastav näitaja tasemele. Maa- ja Ruumiameti andmetel tehti 2025. aastal Eestis kokku 21 837 korteritehingut, millest omakorda oli keskmiselt –19. 8 . 1 . 2 0 2 5 . A A S TA Tööstuspindade turg 13 384 ehk 61% tehti maakonnakeskustes. MAJANDUSKESKKOND Büroopindade turg Võrreldes 2024. aasta tehingute arvuga on kasv 2025. aasta lõpu seisuga oli ehitusjärgus umbes ligi 6%. Maakonnakeskuste 13 384 korteritehingust Ehitushinnaindeks peegeldab ehitustegevuse Tallinna büroopindade turg areneb aktiivselt 83 800 ruutmeetrit pinda (26 projekti), millest omakorda 67% ehk 8994 tehingut tehti Tallinnas, maksumuse muutust ja see jaotatakse kolme edasi. 2025. aastal lisandus umbes 73 600 m² uut ainult neli projekti ületasid igaüks 5000 ruutmeetrit. kus keskmiseks ruutmeetri hinnaks oli 2900 eurot. põhirühma: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. büroopinda ja aastalõpu seisuga oli ehitusjärgus Üürnike huvi oli suurim kuni 1200 ruutmeetri Tallinna korteritehingute arv kasvas aastaga Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks ligi 100 000 m² (2024. aasta näitajaks oli 114 suuruste pindade vastu. Ladu-kontor-esindus 7,5%. Väljaspool maakonnakeskuseid tehtud 2025. aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 000 m²), mis moodustas 7% kogu büroopindade tüüpi ärihoonete arendustempo oli 2025. aastal korteritehingute arv kasvas aastaga 0,9%. 1,5%. Ehitushinnaindeksi kasvu võrreldes 2024. mahust. Büroopindade kasutuselevõttu soodus- jätkuvalt kasvutrendis. Turule lisandus 2025. Varasema aastaga võrreldes suurenes 2025. aasta keskmisega mõjutas enim 1,1%-line tavad endiselt kindlustus- ja finantssektori ette- aastal üle 46 000 ruutmeetri pinda ja kaheksa aastal Eesti korteritehingute arv 3,9%. Kõige materjalide hinnatõus, samas kui tööjõud kallines võtete ning avaliku sektori organisatsioonide projekti kogupinnaga 26 400 ruutmeetrit on veel enam, 45%, suurenes korteritehingute arv Raplas, 1,7% ja masinate kasutamine 1,9%. 2025. aasta ümberpaigutamised. Samamoodi soodustab turu ehitusjärgus. Selliste ärihoonete üha aktiivsemateks kus tehti 2025. aastal 90 korteritehingut. Kõige neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kasvu ka tervishoiusektori üürnike pidev nõudlus. üürnikeks on kujunenud spordiklubid ning padeli- enam vähenes korteritehingute arv aastatagusega võrreldes kolmanda kvartaliga 0,4%. Kolmanda Ka jagatud kontoripindade (ingl.k. co-working) ja tenniseväljakud. Ladu-kontor-esindus tüüpi võrreldes Haapsalus, kus 2025. aasta tehingute arv kvartaliga võrreldes oli suurim mõju indeksile arendus jätkub Tallinnas aktiivselt, samas seisab ärihoonete arendustegevuse kõrge tase hoiab selle oli 90, mis jäi 2024. aastale 10% alla. ehitusmaterjalide hindadel, mis kallinesid kvartaliga see segment silmitsi nõudluse kõikumistest vakantsusmäära 11% lähedal. 0,6%. Võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga oli tulenevate probleemidega ning aeg-ajalt toimuvate Allikad: Colliers, Eesti Konjunktuuriinstituut, Maa- Jaemüügipindade turg ehitushinnaindeks 2025. aasta neljandas kvartalis kontoripindade sulgemistega. Tõenäoliselt jätkub ja Ruumiamet, Statistikaamet 1,6% kõrgem. Indeksi kasvu panustas võrreldes see trend ka 2026. aastal. 2025. aastal juhtis jaemüügipindade arendusturgu 2024. aasta neljanda kvartaliga enim materjalide Harjumaal jätkuvalt peamiselt toidukaupluste 2025. aasta sügisel kasvas üüritegevus mõõdukalt, 2%-line hinnatõus. segment, laienemist jätkasid ka spordiklubid. mis tõi kaasa A-klassi vakantsete büroopindade Vaatamata mõnevõrra kasvavale finantssurvele Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks kerge vähenemise, samas kui B-klassi vakantsete jaemüügipindade segmendis, mida näitab võlgnike tõusis 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes büroopindade arv jätkas kasvu. A- ja B-klassi arvu suurenemine, püsis vakantsus jaemüügi- kolmanda kvartaliga 0,2% ning võrreldes 2024. büroopindade üürimäärad püsisid vastavalt pindade osas väike ja jätkas pigem langustrendis. aasta sama perioodiga 1,3%. vahemikus 16,5–24 eurot ruutmeetri kohta kuus 29 8 . 2 . R I I G I H A N G E T E Ü L E VA A D E 700 240 900 450 Riigi Kinnisvara tellib kõik asjad, teenused ja Alla lihthanke ehitustööd lähtudes riigihangete seadusest ja piirmäära 640 ettevõtte hankekorrast, mis on leitavad meie 720 360 525 180 721 kodulehelt. Andmed planeeritavate hangete kohta avaldame samuti kodulehel, ettevõtte hankeplaanis. 540 279 Riigi ühe suurima hankijana korraldasime 2025. 350 120 aastal 1068 hanget eeldatava maksumusega ca 160,12 340 119,90 360 180 215 miljonit eurot. Menetlusliikidest korraldasime arvuliselt kõige enam hankeid alla lihthanke piir- Väljakuulutamiseta 175 28,61 60 180 90 66,64 määra (67%), mille osakaal rahalises arvestuses läbirääkimistega HM 186 6,21 28,93 oli ca 6,9% (eeldatava maksumuse alusel). 14,88 5,02 88 70 0 0 Suurima rahalise maksumuse moodustasid avatud 0 0 Avatud HM Lihthange Muud menetlusliigid asjad teenused ehitustööd hankemenetlused kogusummas üle 160 miljoni (sh erandmenetlused, euro (ca 74% rahalisest mahust). Hankeobjekti eriteenuste menetlused) järgi liigitatuna on suurema arvulise osakaaluga ehitushanked, moodustades ligi 60% kõigist Hangete ar v Hangete (eeldatav) maksumus (mln EUR) Hangete arv Hangete (eeldatav) maksumus (mln EUR) hangetest ning 56% rahalises arvestuses (eelda- tava maksumuse alusel). 2025. aasta hanked menetlusliigi ja eeldatava maksumuse põhiselt. 2025. aasta hanked hankeobjekti ja eeldatava maksumuse põhiselt. 8 . 3 . S T R AT E E G I L I S E D R I I G I H A N K E D Riigihangete kaudu on võimalik saavutada nii maksumusele või kulule arvestatud ka kvalitatiiv- viidud suuremates taristuprojektides, kuid hoonete 1200 600 organisatsiooni enda eesmärke kui ka toetada sete kriteeriumitega. Keskkonnahoidlike aspek- ehitamise valdkonnas pigem üksikutes väiksema- 1111 1091 laiemalt ühiskondlike eesmärkide saavutamist. tidega oleme arvestanud 145 hankes, mis tes projektides. 1068 900 450 2023. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks moodustab ligikaudu 55% hangete arvust 453 413 riigihangete strateegilised põhimõtted, mille ees- (riigihangete registris avaldatud hangete arvu 600 300 märk on riigihangetega toetada rohkem ühis- alusel). kondlikke väärtusi: keskkonnahoidlikud, innovaati- 2025. aastal viisime innovatsioonihankena läbi 215 lised ja/või riigi julgeolekuriske vähendavad 300 150 Riigi Kinnisvara esimese nn alliansshanke, mille lahendused, kvalitatiivsete hindamiskriteeriumite tulemusena valmib 2027.a lõpuks Võrru taktikakeskus rakendamine, sotsiaalselt vastutustundlike lahen- 0 0 ja lasketiir politseinikele, piiri-valvuritele ja 2023 2024 2025 duste integreerimine jmt. kriisiüksustele, et treenida nende erioskuseid ning Hangete arv Riigi Kinnisvara peab hangete korraldamisel seeläbi tugevdada Eesti riigipiiri kaitsmise võimekust. Hangete (eeldatav) maksumus (mln EUR) silmas nii teenuste/ ehitustööde kvaliteeti kui ka Alliansshanke mudel kui poolte koostööl ja ühistel kaasnevaid keskkonnahoiu aspekte. 2025. aastal ärihuvidel põhinev lepingumudel on Euroopa riikides korraldasime 13 hanget (ligikaudu 5% riigihangete üsna levinud, kuid Eestis on seda kasutatud vähe. Hangete koguarv ja eeldatav maksumus 3 aasta registris avaldatud hangete arvust), milles on lisaks Eesti avalikus sektoris on alliansshankeid varem läbi lõikes 30 8 . 4 . R I I G I K I N N I S VA R A Elektrienergia ja maagaasi ühishangete mahud VA B ATA H T L I K U K E S K S E H A N K I J A N A 300 40 2023.–2025. aastal Vabariigi Valitsuse 26.03.2020 korralduse nr 89 258,0 35 alusel on Riigi Kinnisvara määratud vabatahtlikuks 250 keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja 30 Elektrienergia tarbimise maht (GWh) korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Korraldame 200 186,4 179,7 24,0 25 Maagaasi tarbimise maht (GWh) hankeid teiste hankijatega sõlmitud kokkulepetes sätestatud ulatuses ja tingimustel. Elektrienergia võrku tootmise maht (GWh) 150 20 15,6 2025. aastal korraldasime vabatahtliku keskse 18,3 Elektrienergia ost maksumus (mln EUR) hankijana kokku 81 hanget, mille alusel sõlmitud 15 100 Maagaasi ost maksumus (mln EUR) lepingute kogumaht ületas 36 miljonit eurot. 8,96 7,65 10 Keskse hankijana korraldatud suurim hange oli Elektrienergia müük maksumus (tuh EUR) 50 alliansshankena korraldatud Võru eriettevalmis- 4,33 5 23,5 22,2 20,6 tuse taristu rajamise hange hankelepingu maksu- 1,7 0,8 0,9 0,16 0,16 0,16 musega 8,56 miljonit eurot. Keskse hankijana 0 0 korraldasime arvuliselt kõige enam hankeid 2023 2024 2025 Haridus- ja Teadusministeeriumile (sh koolihoone- te valgustuse projekteerimis- ja ehitustööd, aga ka energiatõhusustööd). Keskseid hankeid korral- dasime ka Politsei- ja Piirivalveametile ning Eesti Rahvusraamatukogule. Lisaks viisime 2025. aastal läbi ka kaks ühishanget (maagaasi ning taastuvelektri päritolutunnistuste ostmiseks), sõlmitud lepingute maksumusega 0,9 miljonit eurot. 31 9. Partnersuhete juhtimine valdkondades nagu sisustus ja eritehnoloogia, 1600 1502 1531 40% energiateenused, turvateenused, remontööd, 9 . 1 . TA R N E M A H U D heakord, tehnohooldus, projekteerimine ja eks- 1400 35% pertiisid ning ehitus ja remondid. Lisaks Riigi Kinnisvara teenuste tarnemaht oli 2025. aastal 1200 24% 25% 30% haldusteenuseid pakkuvatele koostööpartneritele olulisemate teenuste kategooriate lõikes kokku 137,4 miljonit eurot. Suurima osakaalu (ligikaudu 1000 22% 25% küsime tagasisidet ka arenduspartneritelt (projekteerijad, ehituse peatöövõtjad, omaniku- 60 %) tarnetest moodustasid ehitus- ja remonttööd 800 20% 623 järelevalve teostajad, sisustuse tootjad jt), kes 82,1 miljoni euro väärtuses. 600 15% arendusprotsessi lõppedes hindavad koostöö 2023 2024 2025 379 sujumist ning tähtaegadest ja lubadustest 400 342 10% Vesi ja 1 701 206 1 783 845 1 582 304 kinnipidamist. kanalisatsioon 200 152 5% Valveteenused 2 600 036 2 833 964 3 286 717 Aasta jooksul saatsime partneritele 1531 tagasi- 0 0% sideküsitlust. Tagasi laekus 342 vastust, mis Soojusenergia 9 129 387 7 623 658 7 287 549 2023 2024 2025 teeb vastamismääraks 22%. Vastamisaktiivsus on Tehnohooldus 7 782 724 9 728 646 11 070 474 Saadetud ankeetide arv ( t)k Vastajate arv (in) Vastamismäär % üsna sarnane 2024. aastale, kuid soovitusindeksi Heakord 14 822 431 16 139 627 17 066 066 tulemus märksa kõrgem. Elektrienergia 16 197 450 15 282 488 14 983 117 2025. aasta lõpuks kujunes partnerite soovitus- Ehitus- ja 75 535 200 78 704 529 82 117 325 Vastamismäär partnersuhetes aastatel 2023. -2025. Allikas: Recommy.com remonttööd indeksiks 63% (eesmärk 55%). Partnerid on Kokku 127 768 434 132 096 757 137 393 552 positiivse poole pealt välja toonud, et koostöö Riigi Kinnisvaraga on konstruktiivne ja korrektne, 2023 – 2025. aastate tarnemahud teenuste kaupa 100% 100% meie eriala spetsialistide meeskond on tugev ja (eurodes). 90% 90% koostöösuhetes paistab Riigi Kinnisvara silma 80% 80% lepingute, protsesside ning tegevuste selguse 9 . 2 . K O O S T Ö Ö PA R T N E R I T E G A ja tagasiside operatiivsusega. Arengukohtadena Koostööpartnerid on korduvalt tagasisides välja 70% 60% 51% 63% 70% 60% on partnerid välja toonud, et lepingulised riskid võiksid olla kahe poole vahel ühtlasemalt jaotatud, toonud, et soovivad Riigi Kinnisvaraga olla senisest 50% 50% enam dialoogis nii hangete planeerimisel kui 40% 59% 40% aktide keskkond ja projektipank võiksid olla kiire- mad ning tõhusamad, hankedokumentatsioon ja haldusteenuste korraldamisel kaasa rääkides. 70% 71% 30% 63% 30% lähteülesande koostamise protsess võiksid olla 2025.a. viisime sellest soovist lähtudes läbi kaks 20% 20% hankes osalejate suhtes paindlikumad. partnerite infohommikut: ühe ehituspartneritele 10% 10% ja teise halduspartneritele. Lisaks kaasasime 12% 12% Teenuste lõikes on näha, et võrreldes 2024. aasta 8% partnerid teenusedisaini. Fookusintervjuudega 0% 0% tulemustega on rahulolu kasvanud kõigis teenus- selgitasime välja partnerite ootused teenuste 2023 2024 2025 tes – hankeprotsessi korralduse soovitajate tulemus juhtimisele: kuidas arvestada lepingutingimuste 44%-lt 52%-le, tööülesannete selgus lepingu Soovitajad (%) Mittesoovitajad (6%) Partnersuhete SI täitmisel erisustega ja jaotada tegevusriske senisest täitmisel 58%-lt 64%-le, lubadustest kinnipidamine ühtlasemalt. Partnerkogemust seirame juba 70%-lt 76%-le ning koostöö kontaktisikuga neljandat aastat soovitusindeksi küsitluste kaudu 72%-lt 79%-le. Nagu varasematelgi aastatel Koostööpartnerite soovitusindeks aastatel 2023.-2025. Allikas: Recommy.com 32 puudutas suurim hulk parendusettepanekuid hankeprotsessi korraldust. 2025. aastal alus- tasime tagasiside küsimist ka infosüsteemide Hankeprotsessi korrraldus 52% 33% 11% 4% kasutusmugavuse kohta ning sealne rahulolevate vastanute arv oli esmakordse küsimise kohta Tööülesannete selgus lepingu täitmisel 64% 24% 9% 3% kõrge – 51%. Lubadustest kinnipidamine 76% 16% 4%4% Koostööd Riigi Kinnisvaraga hindasid kõrge- malt turvateenuste, energiateenuste ja remondi- Koostöö kontaktisikuga 79% 13% 4%3% valdkonna partnerid ning kõrge on rahulolu ka arenduspartneritega. Madalam rahulolu on jätkuvalt Infosüsteemide kasutusmugavus 51% 30% 11% 9% tehnohoolduse valdkonnas. Väiksem rahulolu tehnohoolduse valdkonnaga on andnud selged suunised, millele keskenduda: 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% infosüsteemide kasutusmugavus ja hanke- Soovitajad (9-10) Neutraalsed (7-8) Mittesoovitajad (1-6) Ei oska öelda korraldus. Seetõttu plaanime 2026. aastal ja edas- pidi viia oma protsessidesse sisse mitu muudatust. Partnerite rahulolu teenustega kumulatiivne 2025. aastal. Allikas: Recommy.com • Kaasame partnereid senisest enam arendus- protsessi, et infosüsteemid vastaksid pare- mini nende vajadustele. Veel pakume praktili- si koolitusi infosüsteemide tõhusamaks kasuta- miseks. • Lihtsustame hankeprotsessi. Hankeprotsessi korrraldus 43% ○ Analüüsime võimalust jaotada hanked väiksemateks osadeks kas objektide arvu või Tööülesannete selgus lepingu täitmisel 57% tehnosüsteemide põhiselt. See aitab parandada teenuse kvaliteeti ja muuta hankedokumendid Lubadustest kinnipidamine 75% selgemaks. ○ Pöörame rohkem tähelepanu tööülesannete Koostöö kontaktisikuga 78% ja tehniliste kirjelduste selgusele, et vältida lepingute täitmisel erinevaid tõlgendusi. Infosüsteemide kasutusmugavus 44% ○ Uute hangete puhul korraldame infotunde, mille salvestused lisame hankedokumentide juurde. See aitab pakkujatel tingimusi paremini 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% mõista. ○ Raamhangete kõrval plaanime kasutusele võtta dünaamilise hankesüsteemi, et suurendada konkurentsi ning leida parima hinna ja kvaliteedi Partnerite kumulatiivne soovitusindeks teenustele 2025. aastal. Allikas: Recommy.com suhtega partnereid. 33 10. Meie töötajad 2 SPL näitab üldist erinevust soolise tasustamise 26 vahel kogu ettevõttes. Negatiivsed väärtused Riigi Kinnisvara vundamendiks on pühendunud 19 14 tähendavad, et mehed teenivad –X% vähem kui 31 meeskond, kelle teadmised ja kogemused tagavad naised. Jätkame tasusüsteemi regulaarset analüüsi ettevõtte strateegiliste eesmärkide elluviimise. 36 160 59 ja arendamist, et tagada võrdne kohtlemine. 2025. aasta lõpu seisuga oli Riigi Kinnisvara 47 isikkoosseisus 264 inimest, kellest töölepingu alusel Kuu Aasta töötas 241 inimest (sh vanemapuhkusel viibivad Kategooria põhipalga kogutasu töötajad). Täistööajaga töötajaid oli 232 ja osalise 88 erinevus erinevus tööajaga üheksa. Erivajadusega inimesi töötas Põhi Lõuna Ida Lääs Riigi Kinnisvaras neli. Aasta jooksul liitus meie Nooremspetsialistid – – meeskonnaga 23 uut töötajat ning praktikavõimalust Töötajate arv piirkonniti <30 30-39 40-49 Spetsialistid 0% –3% pakkusime kolmele praktikandile. 50-59 60-69 >70 Vanemspetsialistid 6% 6% 2025. aastal olid personalivaldkonna tähelepanu keskpunktis uue tasusüsteemi rakendamine, Eksperdid 3% 5% töötajate sisseelamisprogrammi parendamine 105 Töötajate vanuseline jaotus Juhid –3% –4% ning juhtimiskultuuri arendamine. Tasusüsteemi rakendamine tagab töö tasustamise selguse ja 136 Riigi Kinnisvara peab oluliseks turvalise, toetava läbipaistvuse ning toetab töötajate õiglast kohtlemist. ja kaasaegse töökeskkonna tagamist ning järgib Sisseelamisprogrammi parendamine aitab maan- 2 kõiki kehtivaid tööõigusega seotud seaduseid ja dada töötajate vahetumise ja kompetentsi üle- õigusakte. Lähtume põhimõttest, et töökeskkond kandmisega seotud riski. Struktureeritud tugi Naisi Mehi 21 peab toetama töötajate heaolu ja töövõimet. 2025. toetab kiiret kohanemist, tugevdab koostööd ja 17 aastal läbis töökeskkonnaalase väljaõppe kaheksa loob eeldused stabiilsemaks töösuhteks. Juhtimis- Töötajate sooline jaotus 18 inimest. Jätkasime töökeskkonnariskide hindamist kultuuri arendamisel alustasime tulemusjuhtimise 37 ja ennetustegevuste rakendamist. Registreeriti mõtestamisest ning keskendusime juhtide vastu- 146 üks tööõnnetus, mille uurimisel jõuti järeldusele, tuse, tagasisidekultuuri ja väärtuspõhise juhtimise 23 et selle põhjuseks ei olnud tööandja loodud või tugevdamisele, et toetada ühtset juhtimispraktikat hooldamata ohtlik töökeskkond. Riigi Kinnisvara ning ettevõtte eesmärkide järjepidevat elluviimist. 74 vastu 2025. aastal töövaidlusi ei esitatud ning ühtegi 2025. a viisime läbi soolise palgalõhe (SPL) analüüsi diskrimineerimisele või inimõiguste rikkumisele 80 Põhiharidus Keskharidus vastavalt Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse viitavat juhtumit ei toimunud. direktiivi nõuetele. Korrigeerimata näitajate põhjal 64 Keskeriharidus Kutseharidus Viisime esimest korda läbi töökeskkonna ületas kogutasu keskmine erinevus 5% künnise, tervikanalüüsi, mis koosnes töökeskkonna mis tulenes peamiselt töötajate soolisest jaotusest Rakenduslik Kõrgharidus psühhosotsiaalsete riskide hindamisest ning erinevatel ametikohtadel ja palgatasemetel. kuni 1 1-5 5-10 10+ kõrgharidus töötervishoiuarsti korraldatud tervisekontrollide ana- Töötajate gruppide ja tööväärtuspunktide lõikes ei lüüsist. Psühhosotsiaalsete riskide hindamine tuvastanud me süsteemset ebavõrdsust sama töö Töötajate staaž Töötajate haridustase toimus kvantitatiivsete andmete kogumise kaudu – või sama väärtusega rollide siseselt. Korrigeerimata 34 kasutati Kopenhaageni psühhosotsiaalsete kogemusi. Pühendunud töötajad on sagedamini ettevõtet ning korraldasime sisukaid sisekoolitusi. ohutegurite küsimustikku (tuntud ka kui COPSOQ). avatumad uutele algatustele. Koolitustunde tuli aasta peale kokku ligikaudu 10 COPSOQ III mõõdab kokku üheksat kategooriat, 500 akadeemilist tundi. Keskmine koolitustundide Pühendumuse indeksi määramiseks ja rahulolu mis koosnevad omakorda alamkategooriatest. arv ühe töötaja kohta oli ligikaudu 43 akadeemilist mõõtmiseks oleme kasutanud 2021. aastal välja Kategooriad on: töönõudmised, tööga seotud tundi. töötatud avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu ressursid, eestvedamise kvaliteet, sotsiaalsed uuringu metoodikat. 2025. aastal vastas küsitlusele 2025. aastal jätkasime sisekoolituste programmiga, suhted, inimene-töö seotus, ebakindlus, orga- 86% töötajatest ja pühendumuse indeks oli 100 keskendudes teadmiste ja oskuste jagamisele nisatsiooni sotsiaalne kapital, heaolu, ja tervise palli skaalal 88,1 (2024. aastal 85,6). Meie eesmärk ettevõtte sees. Sisekoolitustel keskendusime nii ohud. Kokku vastas küsimustikule 161 töötajat, on hoida pühendumuse määr vähemalt 80 punkti tehniliste oskuste parendamisele kui kogemus- mis on ligikaudu 67% töötajaskonnast. Tulemused juures. Pühendumuse väga kõrge koondhinnang lugude jagamisele. Tegime koostööd kõrg- ja näitavad, et tööülesannete maht ja selle täitmiseks näitab töötajate tugevat sidet nii oma töö kui ka ülikoolidega, kutsudes majja oma ala eksperte. vajalik ajaline ressurss on ettevõttes mõõdukad, organisatsiooniga. Töötajad on rahul oma tööga Rääkisime muuhulgas kaasaegse puithoone samas tööga seotud kognitiivseid nõudmisi on ning ettevõtte töökeskkonnaga. Samuti soovitatakse kestvusest, hoonete niiskusturvalisusest ning hinnatud kõrgeks või väga kõrgeks. See viitab, Riigi Kinnisvara tööandjana ning usutakse ettevõtte ehitus- ja planeerimisseadustikust. Kõrgendatud et meie töötajad tegelevad paljude paralleelsete tulevikuplaanidesse. Seda kõike toetavad kõrged tähelepanu all hoidsime toimepidevust ning teemadega ning peavad tegema keerukaid hinnangud nii vahetule juhtimisele kui ka ettevõtte rääkisime isikuandmete töötlemise põhimõtetest. otsuseid. Hinnang tervise ohtude suurusele näitab ja muudatuste juhtimisele. Kõrgetest hinnangu- tunnetatud stressi taset. Samas tunnevad meie Meie jaoks on oluline inimeste füüsiline ja vaimne test hoolimata pöörame jätkuvalt kõrgendatud inimesed kõrget kollektiivi kuuluvust ning juhipoolset tervis. Katame töötajate tervise edendamise tähelepanu info liikumisele ja koostööle üksuste ja kolleegide toetust. Kõrgelt hinnatakse töö juures kulusid. Vastavalt eelistusele said töötajad valida vahel. Tasusüsteemi uuendamine on olnud olu- loodud sotsiaalseid suhteid. Töötajatele meeldib lisa tervisekindlustuse või sportimise toetamise line samm töötajate hea töö tunnustamise ja töötada Riigi Kinnisvaras ja töökoht on neile väga vahel. Lisaks pakume oma inimestele võimalust konkurentsivõimelise töötasu pakkumise suunas. tähtis. kasutada kolme tervisepäeva aastas, säilitades Tööjõu vabatahtlik voolavus oli 2025. aastal nende töötasu. Tõstame töötajate teadlikkust ja Meie strateegia alustala on asjatundlikud ja 5,9 % (koguvoolavus kokku 11,3%), mis ei ole propageerime tervislikke eluviise läbi loengute ja pühendunud inimesed. Riigi Kinnisvara juhtimis- võrreldes eelmise aastaga märkimisväärselt tervist edendavate tegevuste. Meie traditsiooniks on kultuuri hindamiseks jälgime kolme mõõdikut: muutunud (2024. aastal 6,3%). Meie eesmärk on ka iga-aastane tervisekuu korraldamine. Töötajate pühendumuse indeks, töötajate vabatahtlik voola- hoida tööjõu vabatahtlik voolavus alla 8% aastas. heaolu toetamiseks võimaldame paindlikku töö- vus ja koolitustunnid töötaja kohta. aega ning toetame töö- ja eraelu tasakaalu. T Ö Ö TA J AT E A R E N D A M I N E J A PÜHENDUMUS K O O L I TA M I N E Töötajate pühendumuse jälgimiseks viime igal Riigi Kinnisvara tegevusvaldkond eeldab erialast aastal läbi töötajate pühendumuse ja rahulolu kompetentsi ja pidevat teadmiste täiendamist. Me tegutseme targalt. uuringu. Kõrge pühendumus on oluline, sest see toob kaasa parema tööjõu tootlikkuse, parema Sellest tulenevalt pöörame tähelepanu töötajate Teeme koostööd. süsteemsele arendamisele ja koolitamisele. klientide teenindamise ning loob kindla aluse 2025. aastal investeerisime töötajate erialaste Me hoolime. ettevõtte eesmärkide saavutamisele. Samuti teadmiste laiendamisse üle 116 000 euro. Osalesime vähendab kõrge pühendumus personali liikumist, erinevatel seminaridel ja konverentsidel väljaspool mis omakorda aitab meil säilitada teadmisi ja 35 11. Hea p 1.2.1 – üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega aktsio- ühingujuhtimise näridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga tava päevalehes kättesaadavaks ka emitendi veebilehel; p 1.2.3 – samaaegselt seaduses sätestatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ainuomanik on Eesti üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täit- Vabariik. Omaniku esindaja on rahandusminister. misega avalikustab juhatus emitendi veebilehel Ainuomanik Eesti Vabariik ootab äriühingult stabiil- päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle set omanikutulu ning ootuspäraseks dividendiks esitatud või muul viisil kättesaadav; on 50-100% puhaskasumist, võttes arvesse ette- p 1.2.4 – mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku võtte kapitalistruktuuri ja investeerimisvajadust. toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade Riigi Kinnisvaral, kui riigi äriühingul, on tulenevalt kohta; riigivaraseadusest ja põhikirjast kohustus p 1.3.3 – emitent teeb vastavate tehniliste vahendite rakendada Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT). olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga Samuti tuleb järgida jätkusuutliku ning vastutus- kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu tundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldada selle võimalikuks sidevahendite kaudu (nt internet). järgimist majandusaasta aruande koosseisus. Riigi Kinnisvara on 100% riigile kuuluv äriühing ja selle Korraline üldkoosolek toimub kord aastas nelja asutajaõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu juhatuse poolt määratud Rahandusministeerium. Sellest on poolt määratud ajal ja kohas. 2025. aastal tegi tingitud mõned iseärasused ja erandid juhtimises üldkoosolek 11 otsust, mis on avaldatud aadressil üldkoosoleku ja nõukogu tasandil, mis on selles www.rkas.ee. aruandes välja toodud. J U H AT U S ÜLDKOOSOLEK Riigi Kinnisvara tegevjuhtimise eest vastutab Aktsionäride üldkoosolek on Riigi Kinnisvara juhatus, kes lähtub ettevõtte juhtimisel nõukogu kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku pädevuses korraldustest ja suunistest, omaniku ootustest ning on äriseadustiku § 298 lõikes 1 ja muude seaduses nõukogu poolt kinnitatud strateegiast. Juhatuse nimetatud küsimuste otsustamine. esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmed kinnit- ab nõukogu. Vastavalt põhikirjale võib juhatusel Üldkoosoleku kokkukutsumise otsustab ja korral- olla üks kuni viis liiget. Juhatuse liige valitakse dab juhatus vastavalt seaduse nõuetele. põhikirja järgi tähtajaliselt kuni viieks aastaks. Üldkoosoleku päevakorra kinnitab nõukogu. Aruande koostamise hetkel on Riigi Kinnisvara Üldkoosoleku otsused avalikustatakse Riigi Kinnis- juhatus kaheliikmeline. 2025. aastal kuulusid vara veebilehel viie tööpäeva jooksul otsuse juhatusse Janek Lepp ja Tarmo Leppoja, kes on tegemisest arvates, järgides seaduses sätestatut. ka juhatuse esimees. Nõukogu valis Janek Lepa Riigi Kinnisvara ei järgi alljärgnevaid üldkoosoleku juhatuse liikmeks ka järgnevaks neljaks aastaks, korraldamisega seonduvaid HÜTi punkte: volituste algusega alates 02.05.2025.a. 36 2025. aasta jooksul toimus 52 juhatuse koos- tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu pärasust ning ka seda, kas ühingut puudutav olu- AUDITIKOMITEE olekut. teatavaks üldkoosolekule. line teave on nõukogule ja vajadusel avalikkusele Nõukogu moodustab õigusaktides sätestatud kor- nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Juhatuse liikmete ülesanded ja tasu on määratletud Põhikirja kohaselt on nõukogul kolm kuni viis liiget. ras auditikomitee. Auditikomitee ülesanne on sõlmitud teenistuslepingus. Ühe majandusaasta Nõukogu liige nimetatakse ametisse kuni kolmeks Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitor- jooksul on Riigi Kinnisvara nõukogu otsusel aastaks. Riigi Kinnisvara nõukogul on neli liiget, kes aruandeperioodi alguses kinnitatud tööplaanile, kontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -audi- juhatuse liikmele tulemuslikkuse eest makstavate on ametisse määratud rahandusministri kui omani- kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu teerimise, järelevalve teostamise, eelarve täiendavate tasude piirmääraks juhatuse liikmele ku esindaja otsusega, võttes arvesse riigi osalusega jooksul. 2025. aastal pidas nõukogu kokku koostamise ja majandusaasta aruande kinnitami- eelmisel majandusaastal makstud neljakordne äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee üheksa koosolekut, millest kaks toimusid koos se valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. keskmine kuutasu. Juhatuse liikme tagasikutsumi- ettepanekud. Üldkoosolek valib nõukogu liikmete auditikomiteega. Auditikomitee koosolekud toimuvad vastavalt sel nõukogu algatusel enne juhatuse liikme voli- hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu Alates 12.06.2017 on nõukogu esimehe tasuks kokkulepitud ajakavale, kuid mitte harvem kui kord tuste tähtaja möödumist maksab Riigi Kinnisvara tegevust. Nõukogu liikmetele seatud nõuded ja määratud ainuaktsionäri otsusega 1000 eurot kvartalis. Auditikomitee tegevusaruanne esitatak- juhatuse liikmele ühekordse hüvitisena lahkumis- ootused on sätestatud äriseadustikus ja riigivara- kuus ja nõukogu liikme tasuks 500 eurot kuus. se nõukogule kord aastas. Auditikomitee esitab hüvitist tagasikutsumise ajal kehtiva juhatuse liik- seaduses. Lisaks juhindub nõukogu Riigi Kinnisvara Nõukogu liikmete tasusid makstakse igakuiselt oma tegevusaruande enne, kui nõukogu majandus- me kolme kuu tasu ulatuses. põhikirjast ja nõukogu töökorrast. ning arvestatud tasust arvatakse maha seadusega aasta aruande heaks kiidab. Riigi Kinnisvara 2025. aasta jooksul on arvestatud juhatuse liikme- Nõukogu vastutab selle eest, et Riigi Kinnisvara ettenähtud maksud. Lahkumishüvitisi või muid auditikomitee on kolmeliikmeline. Komitee liige tele tasusid, mis sisaldavad nii põhitasu, juhitakse kooskõlas põhikirja, omaniku ootuste ja makstavaid hüvesid nõukogu liikmetele ette nähtud määratakse kolmeks aastaks, kuid nõukogu otsusel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, puhkuse- riigi osaluspoliitika põhimõtetega ning äriseadus- ei ole. võib komitee liikme enne volituste tähtaja lõppu kompensatsiooni kui ka 2025.aasta eesmärkide tiku, riigivaraseaduse ja teiste kohalduvate tagasi kutsuda. 2025. aastal kuulusid nõukokku Kaido täitmise eest nõukogu poolt määratud tulemustasu õigusaktide nõuetega. Nõukogu kinnitab oma- Padar (nõukogu esimees), Pärt-Eo Rannap, 2025. aastal toimus üksteist auditikomitee koos- kokku järgmiselt: Janek Lepp 118 500 eurot, niku ootustest lähtudes äriühingu strateegia Eve Murumaa ja Liina Linsi. olekut. Oma ülesannete täitmisel teeb komitee Tarmo Leppoja 151 066,49 eurot. ja tulemuseesmärgid ning hindab regulaarselt koostööd nõukogu, juhatuse, siseaudiitorite, juhatuse tegevust strateegia elluviimisel. Lisaks 2025. aastal maksti nõukogu liikmetele tasusid audiitorite ning vajadusel ettevõtteväliste eks- NÕUKOGU jälgib nõukogu ka strateegia ajakohasust ning järgmiselt: Kaido Padar (nõukogu esimees) 12 000 pertidega. teeb vajadusel selles muudatusi. Samuti hindab eurot, Pärt-Eo Rannap 6000 eurot, Eve Murumaa Nõukogu planeerib Riigi Kinnisvara tegevust, nõukogu Riigi Kinnisvara finantsseisundit, riski- 6000 eurot ja Liina Linsi 6000 eurot. Auditikomitee liige saab tasu, mis vastab 75% Riigi korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse juhtimise ja sisekontrollisüsteemi, tegevuse õigus- Kinnisvara nõukogu liikmele määratud kuutasust. 37 Auditikomitee esimehe tasu on 100% Riigi T E A B E AVA L D A M I N E Kinnisvara nõukogu liikmele määratud kuutasust. Riigi Kinnisvara veebilehel www.rkas.ee on välja Kui auditikomitee liige on samaaegselt nõukogu toodud andmed ja info, mis kuuluvad õigusaktidest liige, saab ta auditikomitee koosoleku toimumise tulenevalt avaldamisele. Veebilehel on esitatud kuul tasu 133 eurot komitee esimehele ja 88 eurot majandusaasta aruanded, üldkoosoleku otsused, komitee liikmele. majandustulemused, tegevusnäitajad, põhitegevu- 2025. aastal kuulusid komiteesse Taavi se ülevaade, struktuur, strateegia kokkuvõtte, Saat (esimees, nõukogu väline liige), uudised ja teated ning muu informatsioon, mis on Piret Kustasson-Seilmaa (nõukogu väline liige) üldsusele vajalik. Veebilehel olevat informatsiooni ja Eve Murumaa. Taavi Saadi volitused lõppesid (sh uudiseid ja teateid) uuendatakse pidevalt. 08. aprillil 2025.a. Nõukogu nimetas uueks auditikomitee liikmeks alates 09.aprillist 2025 FINANTSARUANDLUS JA Marika Priske (nõukogu väline liige). Auditi- AUDITEERIMINE komitee valis auditikomitee esimeheks Piret Ettevõtte raamatupidamisaruanded koostatakse Kustasson-Seilmaa. Eesti finantsaruandluse standardite alusel. Audii- Auditikomitee liikmetele makstud tasud 2025 tori valikul lähtub ettevõte audiitori sõltumatusest, aastal: Taavi Saat 1642,86 eurot, Eve Murumaa pädevusest, usaldusväärsusest ning tema teenuse 704 eurot, Piret Kustasson-Seilmaa 5559,53 eurot hinnast. Audiitorteenus tellitakse riigihangete ja Marika Priske 3267,86 eurot. seadusest juhindudes. Juhatuse koostatud 2025. majandusaasta aruannet auditeerib audiitor- J U H AT U S E J A N Õ U K O G U K O O S T Ö Ö firma AS PricewaterhouseCoopers. Juhatus ja nõukogu lähtuvad Riigi Kinnisvara Riigi Kinnisvara juhatus avalikustab lisaks juhtimisel omaniku ootustest, äriühingu stra- majandusaasta aruandele ettevõtte veebilehel teegiast, visioonist, väärtustest ning ettevõtte www.rkas.ee regulaarselt ka kvartaalsed tegevust reguleerivatest õigusaktidest. Eesmärk vahearuanded. Majandusaasta I ja III kvartali on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses, kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande informatsiooni avalikustamises kui ka suhetes avalikustatakse hiljemalt kvartalile järgneva aktsionäriga, klientide, partnerite ja huvigruppidega. kuu lõpuks, majandusaasta II ja IV kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide pari- kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist. maks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt Majandusaasta aruanne esitatakse kinnitamiseks kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine üldkoosolekule. korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõttele seatud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. 38 12. Riskijuhtimine, Regulaarse riskihindamise tulemusena hõlmab • vihjeliin; 1 2 . 1 . K R I I S I D E K S VA L M I S T U M I N E J A riskide seire 64 riski, millest valdav osa on tegevus- • nelja silma printsiibist lähtuvad reeglid protsessi- T O I M E P I D E V U S E TA G A M I N E korruptsiooniennetus, riskid (41) või finantsriskid (14). Ülejäänud riskid de ja tehingute läbiviimisel; 2025. aastal oli ettevõtte fookuses toime- eetika jagunevad pettuste (3), strateegiliste (2), maine- (1) • selgelt reglementeeritud hankeprotseduurid ja pidevuse plaanide ajakohastamine ja organi- ja väliskeskkonnast (3) tulenevate riskide vahel. fikseeritud piirmääradega volitused tehingute satsiooni kriisivalmiduse tõstmine. Ajakohas- Riigi Kinnisvara riskijuhtimise eesmärk on mõista, tegemiseks; Pärast maandamismeetmete rakendamist, on tasime kommunikatsioonistrateegia ja kriisi- hinnata ja juhtida tegevusega kaasnevaid riske, • tegevuste logimine, ligipääsuõiguste ning IT- 64-st riskist enamik keskmise riskihinnanguga kommunikatsiooni juhendi, et tagada selge vähendades võimalikke tagasilööke ja toetades süsteemide tsentraalne haldus ja varundamine. (43), millele järgnevad kõrge (11) ja madala riski- infovahetus ka keerulistes olukordades. eesmärkide saavutamist. Riske hindavad hinnanguga riskid (10). Sarnaselt 2023. ja Korruptsiooniennetuse ühe meetmena oleme ja jälgivad riskijuht koos vastava valdkonna Lõime oma vastutusvaldkonna (riigi hallatava 2024. aastaga ei ole Riigi Kinnisvaral pärast kehtestanud Riigi Kinnisvara tarnijate ärieetika spetsialistidega, kelle tööd ja eesmärke võivad kinnisvara tagamine) piires aktiivselt kaasa riigi maandamismeetmetega arvestamist ühtegi kriiti- koodeksi. Koodeksi eesmärk on anda tarnijatele riskid mõjutada. Riskijuhi ülesanne on ka kontrollida kaitsetegevuse kavade uuendamisel. Osalesime liseks liigitatavat riski. suuniseid vastutustundlikuks tegutsemiseks. maandamistegevusi. Siseministeeriumi juhitud töörühmas, mille ülesan- Tarnijate ärieetika koodeks kehtib kõikidele Riigi Riskide vaates oli 2025. aasta Riigi Kinnisvarale deks oli valmistada ette varjendite ja varjumis- Vähemalt kord aastas vaatavad Riigi Kinnisvara Kinnisvara tarnijatele ja nende alltöövõtjatele. stabiiline ilma suuremate muutusteta. Planeeritud kohtade loomist reguleerivad õigusaktid, sh nende juhtorganid ajakohastatud riskide hindamise täiendavad maandamismeetmed peaksid meie tehnilised tingimused. kokkuvõtted üle, et veenduda riskide hindamise VIHJELIIN hinnangul tagama samasuguse stabiilsuse ka 2026. ja maandamismeetmete asjakohasuses. Samuti Määratlesime Riigi Kinnisvara teenuste toime- aastal. 2025. aastal laekus Riigi Kinnisvara vihjeliinile tutvustavad põhitegevusega seonduvaid riske pidevuse taseme erinevate kriisistsenaariumite kümme sisulist vihjet, millest neli võeti menetlusse. ning rakendatud maandamismeetmete hetkeseisu puhuks. Koostöös klientidega tegime kindlaks J U H T I M I S S Ü S T E E M I K O R R A S TA M I N E Kuus vihjet suunati edasi vastutava valdkonna juhi- valdkonna vastutajad regulaarsetel auditikomitee suure riskiga objektid ning alustasime nende le, sest tegemist oli valdkonnapõhiste probleemide koosolekutel. Jätkasime Riigi Kinnisvara protsesside uuendamist, talitluspidevust parendavate tegevuste planeerimist lahendamise, mitte pettuseriski kahtlusega. lähtudes ettevõtte struktuurist ja protsessikirjel- ja elluviimist. 2025. aastal võtsime riskide hindamiseks ja duse põhimõtetest. 2025. aastal valmis mitu IT- Nelja menetletud vihje osas ei tuvastatud huvide üksuste järgneva perioodi tegevuskavade Riigi Kinnisvara juhtkond läbis kahepäevase arendust, mis lihtsustavad informatsiooni ühtset konflikti ega muid rikkumisi. koostamiseks esimest korda kasutusele PlanPro kriisijuhtimise seminari ja Riigi Kinnisvara töötajate ning turvalist käitlemist nii ettevõtte sees kui ka juhtimistarkvara, mis koondab senised paljudes kriisiteadlikkuse tõstmiseks korraldasime häda- klientidega informatsiooni vahetamisel. HUVIDE DEKLAREERIMINE Exceli tabelites laiali olnud andmed ühtseks olukorra seaduse muudatusi puudutavad sise- tervikuks ning võimaldab seoste visualiseerimise Ärihuvide deklareerimise ning huvide konfliktist koolitused. Kõik töötajad läbisid ka Sisekaitse- KORRUPTSIOONIENNETUS teel saada parema ülevaate riskide maandamisest. hoidumise kord määratleb iga töötaja konkreetsed akadeemia ja Päästeameti koostöös valminud Uue keskkonna kasutuselevõtuga muudeti ka Riigi Kinnisvaral on korruptsiooni mis tahes tegevused huvide konflikti kahtluse korral, sh elanikkonnakaitse e-koolituse. senist riski realiseerumise tõenäosuse ja mõju vormide suhtes nulltolerants. Tugineme aususele ja kingituste vastuvõtmise ja teenustest keeldumise 2026. aasta suurimaks väljakutseks on hindamismaatriksit (endiselt 5 × 5 maatrikilt 4 × 4 läbipaistvusele ning peame tähtsaks, et kõik töötajad tingimused. Ühtlasi on määratletud töötajate ring, varjumiskohtade ja varjendite rajamise ette- maatriksile). järgiksid samasuguseid eetilisi tõekspidamisi. kes on kohustatud vähemalt üks kord aastas valmistamine ning sellega seotud kompetentsi esitama isiklike huvide deklaratsiooni. 2025. aastal Samuti kaardistasime 2025. aastal kliimamuutuste, Korruptsiooni ennetamise meetmed Riigi Kinnis- kasvatamine. Tähelepanu all on töötajate kriisi- kontrolliti Riigi Kinnisvara 192 töötaja esitatud energiatõhususe ning hoonete süsinikujalajäljega varas on: rollide täpsustamine ja vastava täiendõppe deklaratsiooni. Kontrollide tulemusel ei tuvas- seonduvaid riske ning rakendasime maandamis- läbiviimine. Jätkame kriitilise tähtsusega hoonete • töötajate eetikakoodeks; tatud Riigi Kinnisvara töötajate seas võimalikku meetmeid nimetatud valdkonnas seatud ees- toimepidevuse kindlustamist tehniliste lahenduste • tarnijate ärieetika koodeks; huvide konflikti või korruptsioonikahtlusega seotud märkide saavutamiseks. kaudu. • väärkäitumisest teavitamise reeglistik; tegevust. 39 13. Panus Seatud sihttasemete alusel on Riigi Kinnisvara ja Rahandusministeeriumi koostöös 2026. aasta I kinnisvarakeskkonna poolaastal valmimas „Bürookeskkondade planeeri- arengusse mise käsiraamat“, mille eesmärk on kasutusele võtta ühtsed planeerimispõhimõtted, mis: 13.1. BÜROOKESKKONNA • saavutavad pikaajalise kulude kokkuhoiu ja PLANEERIMINE tagavad büroopindade on optimaalse kasutuse, Riigi ametiasutuste ja hallatavate asutuste oman- järgides sealhulgas piirmäära 12 m² büroopinda dis või kasutuses on kokku 2,35 miljonit m² hoone- täiskoormusele taandatud töötaja kohta; pinda, millest ligikaudu 10% ehk üle 200 000 m² • tõstavad büroopinna kvaliteeti ja töötajate rahul- moodustavad büroohoonetes asuvad büroo- olu töökeskkonnaga; pinnad. 1. mai 2025. aasta seisuga oli Riigi • toetavad avaliku sektori kui tööandja atraktiivsust; Kinnisvara omandis olevate büroopindade kesk- • panustavad riigiasutuse eesmärkide saavu- mine kasutus 19,5 m² täiskoormusele taandatud tamisse. töötaja kohta. Läbipääsustatistika analüüsid näitavad, et iga päev kasutab kontorit umbes pool 1 3 . 2 . Ü Ü R I M U D E L I M U U D AT U S E D töötajatest. See tähendab, et senist pinnakasu- Riigi Kinnisvara portfell on 99% ulatuses üüritud tust on võimalik märgatavalt tõhustada, tege- avalikule sektorile. Keskvalitsuse allasutustele mata järeleandmisi töötajate rahulolus ja toetades üüritud kinnisvara üüri kujunemist reguleerib organisatsiooni eesmärkide saavutamist. Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrus nr 16 Valitsus seadis 2025. aasta 3. juuli kabineti- „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingi- otsusega arendusprojektide ja rekonstrueeritavate mused ja kasutustasu kujunemise alused“. büroopindade kasutuse sihttasemeks kuni 12 Määrus sätestab Riigi Kinnisvara ja keskvalitsu- m2 ning büroopinna optimeerimisel investeeringuid se allasutuse vahelise üürisuhte põhimõtteid tegemata kuni 16 m² büroopinda täiskoormusele sisetehinguna, kus üürimäära komponendid taandatud töötaja kohta. Uue bürookeskkonna arvutatakse kulupõhiselt. Neid arvutuspõhi- loomisel ja olemasolevate muutmisel rakendatakse mõtted nimetatakse kogumis Riigi Kinnisvara maksimaalselt jagamismäära 0,7 (s.o töökohad üürimudeliks. maksimaalselt 70%-le täiskoormusele taandatud Üürimudeli muudatust on arutatud mitu aastat, töötajatest). eesmärgiga viia üürimudeli loogika lähemale Bürookeskkondade ühtne planeerimine on erasektoris rakendatavatele arvutuspõhimõtetele praktiline vajadus ja võimalus edendada riigi kui ning võimaluse korral alandada üürimäära, tööandja ühtset kuvandit. Terviklikult läbimõeldud suurendamata Riigi Kinnisvara portfelli kaalutud bürookeskkonnaga on võimalik luua ühistel väär- keskmist riski. 2025. aastal kinnitati Vabariigi tustel põhinev töökeskkond, soodustada koostööd, Valitsuse kabinetinõupidamisel Riigi Kinnisvara saavutada tõhus ruumikasutus, optimeerida kulusid üürimudeli muudatused. ja parandada töötingimusi. 40 Üürimudeli peamisteks komponentideks on kapitali- risk ei realiseerunud. Sellest järeldusest tulenevalt ka ja funktsionaalsus, kuid akustiline kvaliteet – komponent, remondikomponent, üüriteenused ja otsustasime vähendada uusarenduste ja reno- mis on ruumi kogemusliku ja sotsiaalse toimivuse kõrvalteenused. 2025. aastal tehtud muudatused veeritud objektide remondikomponendi makseid eeldus – jääb sageli teisejärguliseks. üürimudelis puudutasid ainult kapitali- ja tuleviku üürilepingutes. Antud muudatus vähendab Tallinna Tehnikaülikoolist pälvisid stipendiumid remondikomponenti. olulise investeeringu tulemusena valminud objekti magistriõppe tudeng Ranar Pügi ning doktoriõppest remondikomponendi makseid kuni 2/3 võrra, mis Kapitalikomponent on oma olemuselt järelmaks Sofia Vasman, Pille-Riin Peet ja Kristjan Suits. on oluline sääst üürnikele ning samas toob tehtud investeeringu eest ning selle kujunemisel Ranar lõi andmehaldusrakenduse, mis suudab üürimudeli lähemale erasektori loogikale. on suur tähtsus alginvesteeringu suurusel (kujuneb arvutada süsiniku emissiooni võttes arvesse nii vastavalt asutuse lähteülesandele) ning vara materjalide tootmise ja tarnega tekkiva süsiniku, 13.3. STIPENDIUMIKONKURSS prognoositaval jääkmaksumusel Riigi Kinnisvara kui ka ehitustegevuse käigus kuluva vee, elektri „TULEVIKU TIPUD“ bilansis lepingu lõppedes. Esimese muudatusena ja jäätmekäitlusega kaasneva süsiniku. Sofia rakendame prognoositava jääkmaksumuse arvu- Riigi Kinnisvara on toetanud stipendiumi- uurimus keskendub andmepõhistele meetodite tamisel olulist lõppväärtust ehk põhjendatud konkursiga „Tuleviku tipud“ valdkondlikku kasutamisele mitteeluhoonete energiakasutuse juhtudel maksab üürnik väiksema osa investeeringu teadus- ja arendustegevust juba 15 aastat. Meile modelleerimiseks ja optimeerimiseks. Tema aren- põhiosast üüriperioodil, kuna üürniku väljakolimisel läheb korda, et kogu ruumiloome nii ruumilise datavad meetodid aitavad vähendada energia- ja vara muutumisel mittevajalikuks on vara võimalik planeerimise, projekteerimise, ehituse kui kinnisvara kadusid ja toetavad renoveerimisotsuste tege- müüa sama olulise lõppväärtusega. Kirjeldatud haldamise tippspetsialistide järelkasvul oleksid mist. Pille-Riini doktoritöö keskendub ehitus- muudatus on eriti oluline tavaotstarbelise kinnis- kvaliteetsed teadmised ja oskused ja et need erialad lubade menetlusprotsessi muutmisele läbipaist- vara üüride arvutamisel, kui see asub aktiivse turu- oleksid noorte seas jätkuvalt atraktiivsed. Seetõttu vamaks, objektiivsemaks ja tõhusamaks, kasuta- ga piirkondades (nn likviidne kinnisvara), aidates märkame, tunnustame ja toetame uut andekat des semantilise veebi tehnoloogiaid. Tema lahen- vähendada üürniku makstavat kapitalikomponenti põlvkonda. dus on digitaalne eelkonsultatsiooni tööriist, mida kuni kolmandiku võrra, samas tõstmata Riigi on võimalik integreerida Eesti e-ehituse platvormile. 2025. aasta stipendiumikonkursile esitati 47 Kinnisvara objekti üürnikuta realiseerimise riski. Kristjani töö fookuses on sademeveesüsteemide taotlust (võrdlusena 2024. aastal 27 ja 2023. digitaliseerimine ja veekvaliteeti arvestav juhtimine: Remondikomponent on kapitalikomponendiga aastal 30 taotlust), mille seast Riigi Kinnisvara kuidas vähendada nutikate lahendustega vee- samaaegselt makstav ettemaks tulevaste remonti- hindamiskomisjon valis välja kuus parimat, kelle tarbimist, muuta kinnistud kliimakindlaks, de eest. Varasemalt kehtinud remondikomponendi vahel jagati 24 000 eurot. suurendada kvaliteetsete rohealade osakaalu ja arvestamise metoodika aluseks oli eeldus, et Stipendiumi vääriliseks tunnistati Eesti Kunsti- kasutada kinnistute pinda optimaalsemalt. lisaks kulumise jooksvale parandamisele pidime akadeemia magistriõppe tudengid Ella Mari Roosi 30-aastase üüriperioodi korral valmistuma Stipendiumitele said kandideerida Tallinna ja Ulvi Tiit. Ella Mari keskendub oma magistritöös uuendama kuni 60% alginvesteeringu kompo- Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna olemasoleva hoonestuse vananemisprotsessile nentidest. Riigi Kinnisvara omandiportfellis on Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli ja ning sellele, kuidas saaks arhitektuur arvestada nüüdseks arvestatav hulk objekte, mis on Riigi Eesti Maaülikooli tudengid. hoone haldamisega juba selle projekteerimise Kinnisvara poolt arendatud või renoveeritud 15-20 või renoveerimise käigus. Ulvi magistritöö otsib aastat tagasi, mille põhjal on võimalik teha empiirilisi vastuseid küsimusele, kuidas ruumi helilised järeldusi vajamineva remondimahu kohta. Andmed omadused mõjutavad inimese kuulamiskogemust, näitasid, et ulatuslikke renoveerimisinvesteeringuid ruumitaju ja psüühilist heaolu. Ulvi toob välja, et pidime tegema üksikutel objektidel ning enamikul ruumiloomes on esikohal energiatõhusus, esteeti- objektidel alginvesteeringu ulatusliku uuendamise 41 13.4. LIIKMELISUS JA KOOSTÖÖ aastal heakorrateemalisel ümarlaual, kus arutleti ERIALALIITUDEGA pikemalt heakorrahangete ja teenuste, kvaliteedi ja selle hindamise tuleviku üle. Riigi Kinnisvara lööb kaasa järgmistes organi- satsioonides ja koostöökogudes. Eeltoodu kõrval oleme liikmed ka järgmistes organisatsioonides. • PuRE-Net (Public Real Estate Network, www.pure-net.org) ühendab Euroopa riikide • PARE (www.pare.ee), mis on personali- ja avaliku sektori kinnisvaraga tegelevaid inimeste juhtimise valdkonna professionaalide organisatsioone. Võrgustik on Riigi Kinnisvarale suurim võrgustik Eestis. hea võimalus vahetada teadmisi ja kogemusi • Eesti Maksumaksjate Liit (maksumaksjad.ee), riigisektori kinnisvara arendamise, ehitamise mis nõustab ja koolitab Riigi Kinnisvara maksude ning korrashoiu valdkondades. 2025. aastal valdkonnas. osalesime aktiivselt kinnisvara haldamise, büroopindade optimeerimise ja strateegia- • Digitaalehituse klaster (digitaalehitus.ee), kus juhtimise rahvusvahelistes töötubades. Võõrus- keskendutakse teadmistepõhise ehituse aren- tasime Tallinnas võrgustiku vanglate arendamise damisele ning nutikate ja lisaväärtust loovate ja haldamise teemalist töötuba ning jagasime võimaluste leidmisele ja rakendamisele kinnis- telesilla kaudu oma teadmisi ja kogemusi Iirimaa varavaldkonnas. kolleegidega (Office of Public Works) Riigi Ligipääsetavuse valdkonnas teeb Riigi Kinnisvara Kinnisvara haldusmudelist ja kulude juhtimise koostööd Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, kohta. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, • Muinsuskaitse Nõukogu (https://www.muinsus- Kliimaministeeriumi ning Riigikantseleiga. Samuti kaitseamet.ee/noukogud) on Kultuuriministee- osaleme Eesti Standardikeskuse komiteede riumi juures tegutsev nõuandev kogu, kuhu töös. Möödunud aastal osalesime standardi kuuluvad laiapõhjalise taustaga eksperdid prEVS 937 „Ehituse koguriskikindlustuse lepingute nii arheoloogia, arhitektuuri, restaureerimise, sõlmimine ja sisu“ uuendamises. Panustame ka kunsti- ja teadusajaloo alalt. Nõukogu analüüsib ehitusinformatsiooni modelleerimise ning valve- ja muinsuskaitse valdkonda ning teeb ettepanekuid kaitsetegevuses kasutatavate süsteemide tehni- selle arendamiseks. Möödunud aastal osalesi- liste komiteede tegevusse. me arueludes, mis puudutasid pärandi kaitse küsimusi ja muinsuskaitsestrateegiat laiemalt. Laiem aruteluteema oli ka meid otseselt puudu- tav riigi kinnisvarapoliitika kultuuriväärtuslike hoonete kasutamise osas. • Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit (www.ekkliit. ee) koondab kinnisvara korrashoiuga tegelevaid ettevõtteid. Peale EKKLi korraldatud regulaarsete koolituste ja seminaride osalesime möödunud 42 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (tuhandetes eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 19 121 47 682 2 Nõuded ja ettemaksed 16 682 23 959 3 Varud 13 169 14 604 4 Kokku käibevarad 48 972 86 245 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 1 693 1 752 3 Kinnisvarainvesteeringud 5 525 5 608 6 Materiaalsed põhivarad 695 790 662 567 7 Immateriaalsed põhivarad 2 456 2 058 8 Kokku põhivarad 705 464 671 985 Kokku varad 754 436 758 230 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 12 662 12 539 11 Võlad ja ettemaksed 31 990 29 299 12 Sihtfinantseerimine 0 3 165 14 Kokku lühiajalised kohustised 44 652 45 003 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 129 486 142 189 11 Võlad ja ettemaksed 52 825 55 374 12 Kokku pikaajalised kohustised 182 311 197 563 Kokku kohustised 226 963 242 566 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 279 854 275 008 15 Registreerimata aktsiakapital 0 3 281 15 Ülekurss 3 3 Kohustuslik reservkapital 18 037 14 650 15 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 167 506 154 976 Aruandeaasta kasum (kahjum) 62 073 67 746 Kokku omakapital 527 473 515 664 Kokku kohustised ja omakapital 754 436 758 230 45 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Lisa nr Müügitulu 177 242 186 089 16 Muud äritulud 39 226 30 763 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused -83 713 -84 162 18 Mitmesugused tegevuskulud -2 051 -2 243 19 Tööjõukulud -12 713 -14 334 20 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -37 525 -35 832 6,7,8 Muud ärikulud -1 004 -2 372 Kokku ärikasum (-kahjum) 79 462 77 909 Muud finantstulud ja -kulud -2 749 -4 521 21 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 76 713 73 388 Tulumaks -14 640 -5 642 15 Aruandeaasta kasum (kahjum) 62 073 67 746 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest 39 056 30 557 14 Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse -1 485 -1 115 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise 24 502 38 304 netomeetodi korral 46 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 79 462 77 909 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 37 525 35 832 6,7,8 Muud korrigeerimised -38 103 -28 280 Kokku korrigeerimised -578 7 552 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 626 -508 Varude muutus 5 121 8 675 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -3 913 -330 Laekumised sihtfinantseerimisest 0 1 14 Kokku rahavood äritegevusest 80 718 93 299 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -70 038 -72 224 7,8 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 4 0 müügist Laekumised sihtfinantseerimisest 42 532 27 946 14 Laekunud intressid 1 224 795 Kokku rahavood investeerimistegevusest -26 278 -43 483 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 25 000 11 Saadud laenude tagasimaksed -12 547 -11 236 11 Makstud intressid -3 908 -5 380 21 Makstud dividendid -51 906 -34 300 15 Makstud ettevõtte tulumaks -14 640 -5 642 15 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -83 001 -31 558 Kokku rahavood -28 561 18 258 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 47 682 29 424 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -28 561 18 258 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 19 121 47 682 2 47 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Kokku Aktsiakapital Registreerimata Ülekurss Kohustuslik Jaotamata nimiväärtuses aktsiakapital reservkapital kasum (kahjum) 31.12.2023 261 416 57 2 12 933 190 761 465 169 Aruandeaasta kasum 0 0 0 0 67 746 67 746 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 13 592 3 224 1 0 0 16 817 Väljakuulutatud 0 0 0 0 -34 300 -34 300 dividendid Muutused reservides 0 0 0 1 717 -1 717 0 Muud muutused 0 0 0 0 232 232 omakapitalis 31.12.2024 275 008 3 281 3 14 650 222 722 515 664 Aruandeaasta kasum 0 0 0 0 62 073 62 073 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 4 846 -3 281 0 0 0 1 565 Väljakuulutatud 0 0 0 0 -51 906 -51 906 dividendid Muutused reservides 0 0 0 3 387 -3 387 0 Muud muutused 0 0 0 0 77 77 omakapitalis 31.12.2025 279 854 0 3 18 037 229 579 527 473 Täiendavat informatsiooni omakapitali kirjete kohta on toodud raamatupidamise aastaaruande lisas 7 ja 15. 48 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Riigi Kinnisvara AS (lühendina RKAS või ettevõte) 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga kasutades soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes, kui ei ole teisiti märgitud. Finantsvarad Ettevõttel on järgmised finantsvarad: raha, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Raha, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste finantsvarade korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse finantsvara algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmistel perioodidel intressitulu sisemise intressimäära meetodil. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Nõuded loetakse ebatõenäoliselt laekuvaks (ehk nende osas kajastatakse allahindlus) siis, kui nõue on rohkem kui 6 kuud üle tähtaja. Nõudeid hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks ka varem, kui on muid sündmusi, mis viitavad sellele, et nõude kaetav väärtus on väiksem kui nõude bilansiline väärtus. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Finantsvarade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga) ning soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Raha Bilansis kajastatud raha sisaldab pangakontode ja lühiajaliste deposiitide saldosid. Rahavoogude aruandes näidatud raha ekvivalendid on väga likviidsed, riskivabad ja lühiajalised investeeringud, mida saab kiiresti realiseerida rahaks. Äritegevuse rahavood on koostatud kasutades kaudset meetodit. Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste ja väljamaksetena. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised 49 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (ettevõtte arvestusvaluuta on euro). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Varud Müügiks ostetud kaubad ning tooraine ja materjal võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veo- ning teistest otsestest väljaminekutest, millest on maha arvatud hinnaalandid. Aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena üle antud kinnistud, mis on plaanis müüa, kajastatakse varudes. Need võetakse arvele hindamisaktides toodud harilikus väärtuses, millele on lisatud tehingukulud. Varud on hinnatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks, turustamiseks ja müügi sooritamiseks. Varude arvestamisel kasutatakse individuaalse hindamise meetodit. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringuks Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ning mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis arvele algselt tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Komponentarvestust ei kasutata ning varale ja tema osadele kehtib ühtne amortisatsioonimäär. Ettevõtte kinnisvarainvesteeringutele rakendatav amortisatsioonimäär on 4%. Maad ei amortiseerita. Hilisemad kulutused lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele juhul, kui on tõenäoline, et ettevõte saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud hilisemad kulutused (näiteks pisiremont, hooldus) kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele. Kinnisvarainvesteeringu kajastamine bilansis lõpetatakse objekti ümberliigitamisel. Kui kinnisvaraobjekti kasutuseesmärk muutub selliselt, et erasektori kasutuses olnud objekt läheb üle avaliku sektori kasutusse, liigitatakse vara ümber põhivaraks. Kui kinnisvaraobjekti kohta on vastu võetus otsus selle müümise kohta, liigitatakse vara ümber varuks. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 10 000 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel 100%-liselt kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Laenude intressikulusid põhivara soetusmaksumuses ei kapitaliseerita. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et ettevõte saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara grupile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. 50 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberliigitamisel kinnisvarainvesteeringuks või varuks. Alates 01.01.2025 võttis RKAS kasutusele hoonete amortiseerimisel lõppväärtuse. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul, kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. • Hooned jaotatakse nende kasutuse ja turutingimustele vastavuse põhjal rühmadesse, misjärel otsustatakse, kas lõppväärtus kasuliku eluea lõppedes on hoone eeldatav turuväärtus või null. • Lõppväärtus arvestatakse vara soetusmaksumusest maha, et leida vara amortiseeritav osa. • Amortiseeritavat osa amortiseeritakse hoone ja ehitiste amortisatsioonimääraga. • Lõppväärtuse hinnang vaadatakse igal aruandeperioodil üle ning vajadusel korrigeeritakse, kui turutingimused või muud asjaolud muutuvad. • Järgmised märgid võivad viidata sellele, et vara lõppväärtus või kasulik eluiga on muutunud võrreldes eelmise aruandekuupäevaga: (a) muutus vara kasutuses; (b) märkimisväärne ootamatu vara kulumine; (c) tehnoloogia areng; (d) muudatused turuhindades; (e) märgid vara väärtuse võimalikust langusest. Juhul kui esineb selliseid märke, peab ettevõte üle vaatama tehtud hinnangud kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodite ja hinnanguliste lõppväärtuste osas ning vajadusel neid muutma. • Kui lõppväärtus suureneb nii palju, et see võrdub või ületab vara bilansilise maksumuse, siis vara amortisatsiooni ei arvestata enne, kui lõppväärtus langeb taas alla bilansilise maksumuse. Maad ja kunsti ei amortiseerita. Hoonestusõiguslepingute alusel kasutatavad kinnistud Materiaalse põhivara hulgas on lisaks ettevõtte omanduses olevatele kinnistutele ka hoonestusõiguslepingu alusel kasutatavad põhivarad. Ettevõte renoveeris hoonestusõiguslepingu alusel kasutatavatel kinnistutel paiknevad hooned ning kajastab neid kuni lepingu lõppemiseni oma põhivaras. Arvestuspõhimõte on identne ettevõtte materiaalse põhivara arvestusmeetodile. Immateriaalne põhivara võetakse arvele ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: • varaobjekt on ettevõtte poolt kontrollitav; • on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; • objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Vara väärtuse langus avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile ei tehta varade väärtuse teste ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Vara väärtuse langus, va avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Igal bilansipäeval hinnatakse, kas on märke, mis viitavad vara väärtuse langusele. Juhul, kui on kahtlusi mõne varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara väärtuse test, mille käigus leitakse vara kaetav väärtus. Juhul, kui väärtuse test ei ole teostatav üksiku varaobjekti osas, viiakse väärtuse test läbi väikseima varade grupi, kuhu see vara kuulub, ehk raha teeniva üksuse kohta. Kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga vara neto müügihinnast miinus tehingukulud ja kasutusväärtusest. Kasutusväärtus on vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt saadavate rahavoogude nüüdisväärtus, kasutades diskontomäärana sarnase riskitasemega investeeringute oodatavat tulusust. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hoone ja ehitised 25 a Sisustus 5-10 a Andmetöötlusseadmed 5a 51 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Immateriaalne põhivara 5a Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, välja arvatud avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis nimetatud ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahelised rendilepingud, mida kajastatakse alati kasutusrendina. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Ettevõte kui rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas (võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtusega, pluss renditava vara garanteerimata jääkväärtus rendiperioodi lõpuks). Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile arvestusega, et rendileandja tulususe määr on igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendilepingute sõlmimisega kaasnevad esmased otsekulutused (komisjonitasud ja notaritasud), mis jäävad rendileandja kanda, võetakse arvesse rendi sisemise intressimäära ja kapitalirendinõude arvestusel ning kajastatakse tulu vähendusena rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõtte sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt sisemise intressimäära meetodit kasutades intressikulu. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldis juhul, kui ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangutest, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest ning need kajastatakse bilansis summas, mis on bilansipäeva seisuga vajalikud eraldisega seotud kohustiste rahuldamiseks. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on emaettevõtja juhtkonna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäosus, on avalikustatud tingimuslike kohustistena raamatupidamise aastaaruande lisades. Sihtfinantseerimine Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist, sihtfinantseerimist järgmiselt: sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. 52 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruandes „Muu äritulu“ kirjel. Mitterahalisel sihtfinantseerimisel võetakse saadud vara bilansis arvele tema õiglases väärtuses. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule tuleb igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulud Tulu varade ja kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu varade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel või juhul, kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis vaheaktide alusel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Kapitalirendilepingute intressitulu kajastatakse müügituludes. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades. Lisa 2 Raha (tuhandetes eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Arvelduskontod 19 121 26 682 Tähtajalised hoiused 0 21 000 Kokku raha 19 121 47 682 31.12.2024 seisuga olid tähtajalised deposiidid 3-kuulise tähtajaga ja teenisid intressi kuni 3,53% aastas. 31.12.2025 seisuga tähtajalised hoiused puuduvad. 53 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 13 860 13 860 0 0 Ostjatelt 13 876 13 876 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt -16 -16 0 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed 1 137 1 137 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 1 317 1 317 0 0 Ettemaksed 309 309 0 0 Kapitalirendi nõuded 1 752 59 230 1 463 9 Kokku nõuded ja 18 375 16 682 230 1 463 ettemaksed 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 15 612 15 612 0 0 Ostjatelt 15 635 15 635 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt -23 -23 0 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed 100 100 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 8 033 8 033 0 0 Ettemaksed 124 124 0 0 Kapitalirendi nõuded 1 842 90 222 1 530 9 Kokku nõuded ja 25 711 23 959 222 1 530 ettemaksed Muude nõuete alla on kajastatud laekumata kuid tulusse kantud sihtfinantseeringuid 1 297 tuhat eurot (2024: 7 911 tuhat eurot). Vt ka lisa 14. Lisa 4 Varud (tuhandetes eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Müügiks ostetud kaubad 13 169 14 604 Kokku varud 13 169 14 604 2025.aastal lisandus varusid läbi mitterahalise sissemakse 1 028 tuhande euro väärtuses (2024: 10 976 tuhat). 2025. aastal teostati allahindlust 981 tuhande euro (2024: 2 288 tuhat) väärtuses varudena kajastatavate müügiks hoitavate kinnistute neto realiseerimismaksumuse languse tõttu. 54 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (tuhandetes eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 3 0 8 Käibemaks 945 0 0 868 Üksikisiku tulumaks 0 313 0 292 Sotsiaalmaks 0 543 0 493 Kohustuslik kogumispension 0 36 0 25 Töötuskindlustusmaksed 0 37 0 33 Ettemaksukonto jääk 192 100 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 137 932 100 1 719 Vt ka lisa 3 ja 12. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intress ning trahv. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud (tuhandetes eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised 31.12.2024 Soetusmaksumus 3 871 3 496 7 367 Akumuleeritud kulum -320 -1 439 -1 759 Jääkmaksumus 3 551 2 057 5 608 Amortisatsioonikulu 0 -133 -133 Ümberliigitamised -4 54 50 31.12.2025 Soetusmaksumus 3 867 3 487 7 354 Akumuleeritud kulum -320 -1 509 -1 829 Jääkmaksumus 3 547 1 978 5 525 Vt ka lisa 10. Kuna RKAS oma kinnisvaraportfelli majandustegevuses kinnisvarainvesteeringuteks ja põhivaraks ei jaga, siis ei peeta ka eraldi arvestust kinnisvarainvesteeringutena kajastatud varade teenitud tulude ja haldamisega otseselt kaasnevate kulude üle. Nimetatud kulud sisalduvad müüdud toodangu kuludes. Seisuga 31.12.2025 nagu ka 31.12.2024 ei ole kinnisvarainvesteeriguid laenukohustiste tagatisena panditud. 55 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Materiaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed projektid 31.12.2024 Soetusmaksumus 34 571 826 074 88 32 875 40 013 1 543 41 556 935 164 Akumuleeritud kulum 0 -255 210 -54 -17 333 0 0 0 -272 597 Jääkmaksumus 34 571 570 864 34 15 542 40 013 1 543 41 556 662 567 Ostud ja parendused 0 0 0 0 72 996 31 73 027 73 027 Amortisatsioonikulu 0 -33 850 -18 -2 754 0 0 0 -36 622 Allahindlused väärtuse 0 -89 0 -12 0 0 0 -101 languse tõttu Müügid 0 -4 0 -2 0 0 0 -6 (jääkmaksumuses) Ümberliigitamised -240 36 087 0 3 758 -43 302 0 -43 302 -3 697 Ümberliigitamised 68 39 894 0 3 185 -43 147 0 -43 147 0 lõpetamata projektidest Ümberliigitamised 4 101 0 0 -155 0 -155 -50 kinnisvarainvesteeringutega Ümberliigitamised -312 -3 335 0 0 0 0 0 -3 647 varudega Muud ümberliigitamised 0 -573 0 573 0 0 0 0 Muud muutused 34 588 0 0 0 0 0 622 31.12.2025 Soetusmaksumus 34 365 860 673 84 36 437 69 707 1 574 71 281 1 002 840 Akumuleeritud kulum 0 -287 077 -68 -19 905 0 0 0 -307 050 Jääkmaksumus 34 365 573 596 16 16 532 69 707 1 574 71 281 695 790 2025. aastal lisandus aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena materiaalset põhivara 622 tuhande euro väärtuses (2024: 6 279). Vt ka lisa 15. Aktsiakapitali lisandumised näidatakse muude muutuste real. Lõpetamata projektidest senise soetusmaksumusega suurimad on (mln eurot): Loodusmaja ehitamine 50,9 Maaelu Teadmuskeskuse aretuskeskus 2 rajamine 4,4 Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppeväljaku autodroomi arendus 3,2 Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuse majutus- ja õppehoone ehitustööd 3 Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja taktikalise väljaõppe ja koolituskeskuse rajamine 1,6 2025. aastal akteeriti 39 056 tuhande euro väärtuses (2024: 30 556) lõpetamata projektidena ehitustöid, mille osas kajastati tulu varade sihtfinantseerimisest "Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise", "Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine moderniseerimisfondist" ja "Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine 2024 – 2026" toetuse osas (vt. ka lisa 14 ja 17). 56 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes) Kokku Arvutitarkvara Muud Lõpetamata immateriaalsed projektid ja põhivarad ettemaksed 31.12.2024 Soetusmaksumus 6 245 106 0 6 351 Akumuleeritud kulum -4 249 -44 0 -4 293 Jääkmaksumus 1 996 62 0 2 058 Ostud ja parendused 0 0 1 065 1 065 Amortisatsioonikulu -645 -22 0 -667 Ümberliigitamised 1 065 0 -1 065 0 31.12.2025 Soetusmaksumus 7 296 106 0 7 402 Akumuleeritud kulum -4 880 -66 0 -4 946 Jääkmaksumus 2 416 40 0 2 456 Lisa 9 Kapitalirent (tuhandetes eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul KOV koolid 1 749 56 230 1 463 11.2038 (väljaostuõigusega) Muud väljaostuõigusega 3 3 0 0 01.2026 Kapitalirendinõuded 1 752 59 230 1 463 3 kokku 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul KOV koolid 1 803 54 219 1 530 11.2038 (väljaostuõigusega) Muud väljaostuõigusega 39 36 3 0 01.2026 Kapitalirendinõuded 1 842 90 222 1 530 3 kokku Kõik lepingud on sõlmitud Eesti kroonides, kuid peale eurole üleminekut käib arvestus eurodes. Kapitalirendi nõuete intressimäär on 0,7% + 12 kuu EURIBOR. 57 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendikohustised 264 34 156 74 11 kokku 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendikohustised 297 33 148 116 11 kokku Lisa 10 Kasutusrent (tuhandetes eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2025 2024 Kasutusrenditulu 106 492 101 190 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Kinnisvarainvesteeringud 4 522 3 963 Muud varad 619 512 616 656 Kokku 624 034 620 619 Muude varade all on kajastatud materiaalseks põhivaraks liigitatud ja välja üüritud maad, hooned, kunst ning muu inventar. Enamikku lepingutest on sisse kirjutatud, et üüritasu on võimalik korrigeerida kord aastas tarbijahinnaindeksiga. Kinnisvarainvesteeringud bilansilise jääkmaksumusega 1 003 tuhat eurot (2024: 1 645 tuhat eurot) tulu ei teeni, kuna need ei ole välja renditud ja ootavad uusi ärilahendusi. Kinnisvarainvesteeringute osas vt lisa 6. Aruandekohustuslane kui rentnik 2025 2024 Kasutusrendikulu 12 309 9 254 Valdava osa renditud varast moodustab erasektorilt üürile võetud hooned ja ruumid, mida ettevõte üürib oma klientidele edasi. 2025. aastal oli nimetatud hoonete üüritulu 12 522 tuhat eurot ja üürikulu 11 640 tuhat eurot (2024: tulu 9 272 ja kulu 8 618 tuhat eurot). 58 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Laenukohustised (tuhandetes eurodes) 31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 93 384 12 628 43 057 37 699 kokku Pikaajalised võlakirjad Pikaajalised 48 500 0 48 500 0 võlakirjad kokku Kapitalirendikohustised 264 34 156 74 9 kokku Laenukohustised 142 148 12 662 91 713 37 773 kokku 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 105 931 12 506 46 648 46 777 kokku Pikaajalised võlakirjad Pikaajalised 48 500 0 48 500 0 võlakirjad kokku Kapitalirendikohustised 297 33 148 116 9 kokku Laenukohustised 154 728 12 539 95 296 46 893 kokku Pikaajaliste pangalaenude intressimäär põhineb kuue kuu Euriboril, millele lisandub marginaal 0,34 – 0,89% aastas. Pikaajaliste pangalaenude tähtajad on 2028., 2033., 2034. ja 2038. aastal ning 6 kuu laenuintressid on kuni 3,86%. Laenukohustise tagatiseks on seatud hüpoteek ettevõttele kuuluvale materiaalse põhivarana kajastatud kinnistule bilansilise jääkmaksumusega 26 038 tuhat eurot. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 1,61% ja lunastustähtaeg saabub 2027. aastal. Riigi Kinnisvara AS võlakirjad on registreeritud väärtpaberiregistris (ISIN-kood EE3300111236). Laenude ja võlakirjade alusvaluuta on euro. 59 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 23 156 23 156 0 0 Võlad töövõtjatele 2 201 2 201 0 0 Maksuvõlad 932 932 0 0 5 Muud võlad 1 759 1 759 0 0 Intressivõlad 76 76 0 0 Muud viitvõlad 1 683 1 683 0 0 Saadud ettemaksed 56 767 3 942 10 196 42 629 Tulevaste perioodide 56 767 3 942 10 196 42 629 tulud Kokku võlad ja 84 815 31 990 10 196 42 629 ettemaksed 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 18 857 18 857 0 0 Võlad töövõtjatele 3 345 3 345 0 0 Maksuvõlad 1 719 1 719 0 0 5 Muud võlad 1 287 1 287 0 0 Intressivõlad 108 108 0 0 Muud viitvõlad 1 179 1 179 0 0 Saadud ettemaksed 59 465 4 091 10 196 45 178 Tulevaste perioodide 59 465 4 091 10 196 45 178 tulud Kokku võlad ja 84 673 29 299 10 196 45 178 ettemaksed Võlgade ja saadud ettemaksete hulgas kajastatakse RKASle laekunud tagatisraha 1 352 tuhat eurot (2024: 819 tuhat eurot), ostjate ettemakseid 2 626 tuhat eurot (2024: 2 668 tuhat eurot) ning lepingutest tulenevaid tulevaste perioodide remondikohustisi 1 316 tuhat eurot (2024: 1 423 tuhat eurot). Nimetatud kohustised on intressi mittekandvad. Pikaajalise tulevaste perioodide tuluna kajastatakse Haridusministeeriumi poolt tasutud üüri ettemaksu Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse eest 3 558 tuhat eurot (2024: 3 745 tuhat eurot) ja Eesti Rahva Muuseumi üüri ettemaksu 44 954 tuhat eurot (2024: 47 201 tuhat eurot). Pikaajaliste tulevaste perioodide tulus kajastub Suur-Ameerika 1 hoonestusõiguse müügist laekunud tasu, mida periodiseeritakse tuludesse kokku 50 aasta jooksul. Kohustise jääk on 4 313 tuhat eurot (2024: 4 427 tuhat eurot). 60 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad (tuhandetes eurodes) Seisuga 31.12.2025 on RKASil investeerimiskohustisi (kohustisi, mille täitmise vajadust hindame sisuliselt kindlaks) kokku summas ca 265,6 mln eurot (2024. aastal: 183,3 mln eurot). Arendusprojektidega seotud investeerimiskohustistest suuremad on alates 2026 (mln eurot): • SKA Väike-Maarja taktikalise väljaõppe-ja koolituskeskuse taristu arendamine 43,2 • SKA Tallinna õppekeskuse majutus- ja õppehoone 35,4 • Lasnamäe 2 IT-maja hoone Tallinnas 18,1 • Loodusmaja hoone Tallinnas 15,3 • Võru Riigimaja 5,9 Lisaks hindame olemasolevatest üürilepingutest tulenevaks remontidega seotud tinglikuks kohustuseks 83,9 mln eurot. Lepingutega kaetud investeerimiskohustised (v.a. tuleviku remondikohustised) realiseeritakse eeldatavalt järgnevas tempos (mln eurot): 2026 – 70,1 2027 – 63,7 2028 – 31,2 2029 – 8,9 2030 – 5,1 Remondikohustisi realiseeritakse üürilepingute kestvuse jooksul vastavalt tekkivale vajadusele. Investeeringute finantseerimisel on aluseks ettevõtte omaniku ootused, mille kohaselt lähtume majandustegevuse kavandamisel optimaalsest riskitasemest ja kapitalistruktuurist. Keskpikas perspektiivis liigutakse omakapitali osakaalu 55-60% varade kogumahust suunas. Aastatel 2026-2028 finantseeritakse investeeringuid 34,9 mln euro ulatuses meetmetest "Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine", "Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine moderniseerimisfondist" ja "Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine 2024-2026" hoonete energiatõhusamaks muutmiseks (vt ka lisa 14 ja 17). Lisaks märgime, et Riigi Kinnisvara AS on kaasatud rahvamajanduse arvepidamises valitsussektori hulka ja uute investeeringumahtude teostamiseks on vajalik üldkoosoleku nõusolek. Eelnevalt toodud investeeringuteks on olemas vajalikud volitused. Lisa 14 Sihtfinantseerimine (tuhandetes eurodes) 61 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne 31.12.2023 Laekunud Kajastatud 31.12.2024 Lisa kasumiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe 2 082 0 18 448 19 790 3 424 0 7,17 parandamine Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe 0 0 3 970 8 275 4 305 0 parandamine moderniseerimisfondist Kliima-energiapoliitika eesmärkidel 0 0 5 528 2 364 0 3 165 pilootprojektide toetamine 2024 – 2026 Muud 43 0 0 128 171 0 Kokku sihtfinantseerimine 2 125 0 27 946 30 557 7 900 3 165 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 0 0 1 12 11 0 tegevuskuludeks Kokku 2 125 0 27 947 30 569 7 911 3 165 sihtfinantseerimine 31.12.2024 Laekunud Kajastatud 31.12.2025 Lisa kasumiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe 3 424 0 6 788 4 294 930 0 7,17 parandamine Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe 4 305 0 7 860 3 769 214 0 7,17 parandamine moderniseerimisfondist Kliima-energiapoliitika eesmärkidel 0 3 165 27 771 30 936 0 0 7,17 pilootprojektide toetamine 2024 – 2026 Muud 171 0 113 56 114 0 Kokku sihtfinantseerimine 7 900 3 165 42 532 39 055 1 258 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 11 0 0 28 39 0 tegevuskuludeks Kokku 7 911 3 165 42 532 39 083 1 297 0 sihtfinantseerimine Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine ja keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine moderniseerimisfondist 62 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne kuuluvad Rahandusministeeriumi vahendatavate siseriiklike toetusprogrammide hulka. Moderniseerimisfondi vahendid tulevad algselt Euroopa Liidu toetusprogrammist. Ettevõte on kohustatud hoidma hoonet keskvalitsuse kasutuses vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates, seejuures ei või tõsta üürilepingu kehtivuse lõpuni keskvalitsuse üürimakseid johtuvalt projektiga kaasnevatest, kuid toetusega kaetud kuludest. Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetusraha andjaks on Kliimaministeerium. RKASi kohustuseks on ehitada Loodusmaja ning seejärel üürida Kliimaministeeriumile ja muudele asutustele. 2025. aastal on enim arvestatud järgmiste rekonstrueerimistööde toetuseks (mln eurot): Loodusmaja ehitus 30,9 Tartu kohtumaja rekonstrueerumine (moderniseerimisfondist) 3,4 Sisekanitseakadeemia Tallinna õppekeskuse majutus- ja õppehoone ehitustööd 2,1 Kärdla politseijaoskonna energiatõhustustööd 1,2 Tallinn-Harku aeroloogiajaama administratiivhoone rekonstrueerimine 1,1 Vt ka lisa 3 ja 13. Lisa 15 Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Aktsiakapital 279 854 275 008 Aktsiate arv (tk) 2 798 539 2 750 082 Aktsiate nimiväärtus 100 100 2025. aastal toimusid järgmised liikumised: - Äriregistris registreeriti 32 810 2024. aastal emiteeritud uut aktsiat. - Raamatupidamises võeti arvele ja äriregistris registreeriti 5 405 2024. aastal ja 10 242 2025. aastal emiteeritud uut aktsiat. 2024. aastal toimusid järgmised liikumised: - Äriregistris registreeriti 572 2023. aastal emiteeritud uut aktsiat. - Raamatupidamises võeti arvele ja äriregistris registreeriti 89 290 2023. aastal ja 46 060 2024. aastal emiteeritud uut aktsiat. - Raamatupidamises võeti arvele, kuid aastaaruande lõpu seisuga on äriregistris registreerimata 32 810 emiteeritud uut aktsiat. - Raamatupidamises on arvele võtmata 5 405 emiteeritud ja äriregistris registreerimata uut aktsiat, kuna sellega seotud vara ei ole kinnistusregistris ettevõttele üle liikunud. Emiteeritud aktsiate eest anti 2025. aastal mitterahaliste sissemaksetena üle kinnistuid 1 650 tuhande euro väärtuses, millest varudeks liigitati 1 028 tuhande euro ja materiaalseks põhivaraks 622 tuhande euro väärtuses kinnistuid (vt ka lisa 7). Varasemate aastate otsuste tühistamisena tagastati riigile kinnistuid 85 tuhande euro väärtuses. Mitterahalise sissemaksena saadud kinnistud kantakse ettevõtte bilansis registreerimata aktsiakapitali reale, kui kinnistusregistris on vastavad kinnistamisotsused sisse kantud. 2025. aastal on aktsionäridele välja kuulutatud ja välja makstud dividende summas 51 906 tuhat eurot (2024: 34 300). Dividendide maksmisega kaasnes tulumaksukulu summas 14 640 tuhat eurot (2024: 5 642). RKASi jaotamata kasum (arvestades seaduses ette nähtud kohustust kanda 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali) seisuga 31. detsember 2025 moodustas 226 475 tuhat eurot (2024: 219 335). Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb tulumaksukulu 22/78 netodividendidena väljamakstavalt summalt. Seega on bilansipäeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist võimalik omanikele dividendidena välja maksta 176 650 tuhat eurot (2024: 171 082) ning dividendide väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks summas 49 824 tuhat eurot (2024: 48 254). 63 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Müügitulu (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 176 643 184 943 Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 594 586 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 177 237 185 529 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, muud 5 560 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 5 560 Kokku müügitulu 177 242 186 089 Müügitulu tegevusalade lõikes Tulu üürist ja vahendatud teenustest 161 541 154 304 Arendusteenused 933 3 059 Varude müük 14 709 28 637 Intressitulu kapitalirendilepingutest 59 89 Kokku müügitulu 177 242 186 089 Lisa 17 Muud äritulud (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 39 083 30 569 7,13,14 Muud äritulud 143 194 Kokku muud äritulud 39 226 30 763 Sihtfinantseerimise tulu päritolu kohta vt lisa 14. 64 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Müügi eesmärgil ostetud teenused: Haldamisteenus 372 385 Tehnohooldus 11 042 9 709 Heakord 17 009 16 084 Ehitus- ja remonttööd 9 983 9 643 Elektrienergia 14 954 15 252 Küte (soojusenergia) 7 267 7 598 Vesi ja kanalisatsioon 1 615 1 782 Kommunikatsiooniteenused 11 17 Jahutusenergia 79 0 Muud tarbimisteenustega seotud kulud 0 196 Tugiteenused 3 489 2 990 Omanikukohustused 770 755 Üür ja rent 11 640 8 644 Kinnisvara arenduskulud 348 2 433 Müügi eesmärgil soetatud kinnisvara kulu 5 134 8 674 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 83 713 84 162 Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Personaliga seotud kulud 506 528 Bürookulud 1 115 1 179 Turunduskulud 170 244 Riiklikud ja kohalikud maksud 128 159 Muud kulud 132 133 Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 051 2 243 65 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 20 Tööjõukulud (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Palgakulu 10 510 12 053 Sotsiaalmaksud 3 521 4 049 Kokku tööjõukulud 14 031 16 102 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 270 264 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 237 237 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 25 19 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 8 8 Palgakuludes sisalduvad töötasud summas 10 318 tuhat eurot (2024: 11 839) ja erisoodustusena antud hüved 192 tuhat eurot (2024: 214). Tööjõukulud antud lisas ja kasumiaruandes ei ühti kapitaliseeritud tööjõukulude tõttu. Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Finantstulud 1 127 802 Intressikulu -3 876 -5 323 Kokku muud finantstulud ja -kulud -2 749 -4 521 Lisa 22 Seotud osapooled (tuhandetes eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2025 2024 Arvestatud tasu 300 260 Tehinguteks seotud osapooltega loetakse tehinguid aktsionäriga ja tema konsolideerimisgrupiga, nõukogu ja juhatuse liikmetega, töötajatega, nende lähisugulastega ja ettevõtetega, milles nad omavad olulist osalust. Tegev- ja kõrgema juhtkonna hulka loetakse ema- ja tütarettevõtjate juhatuse ning nõukogu liikmed. Riigi Kinnisvara ASi omanikuks on Eesti Vabariik ja aktsiate valitsejaks on Rahandusministeerium. Riigi Kinnisvara AS-i kui riigiraamatupidamiskohustuslase aruandes ei ole avalikustatud tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega, välja arvatud juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades. Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liikmetel on õigus lahkumishüvitisele, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu algatusel enne juhatuse liikme volituse tähtaja möödumist. Seisuga 31.12.2025 on potentsiaalne lahkumiskompensatsioon 51 tuhat eurot (31.12.2024: 48). Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2025. aastal nii nagu ka 2024. aastal moodustatud allahindluseid. 66  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2025; • kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Me oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega (EE) kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega (EE) läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Lauri Past Vandeaudiitor, litsents nr 567 Rando Rand Vandeaudiitor, litsents nr 617 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Tatari 1, 10116 Tallinn 27. märts 2026 Tallinn, Eesti  RIIGI KINNISVARA AKTSIASELTS Tallinn, Tartu mnt 85, registrikood äriregistris 10788733 KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT 28. aprill 2026.a, algus kell 14:50, lõpp kell 15:35 Rahandusministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn AINUAKTSIONÄR Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) ainuaktsionär on Eesti Vabariik (häälte arv 2 798 765, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest), kelle nimel teostab RKAS aktsiate valitsemist Rahandusministeerium (RM), mida esindab rahandusminister Jürgen Ligi. KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD Ainuaktsionäri esindaja: Jürgen Ligi, rahandusminister Kutsutud: Kaido Padar, RKAS nõukogu esimees Tarmo Leppoja, RKAS juhatuse esimees Janek Lepp, RKAS juhatuse liige Moonika Oras, rahandusministri nõunik Kristofer Rennel, rahandusministri nõunik Kaur Kajak, RM halduspoliitika asekantsler Eve Murumaa, RKAS nõukogu liige, RM riigihalduse osakonna kinnisvara valdkonnajuht Kalle Viks, RM riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhtivanalüütik PÄEVAKORD 1. Juhatuse ülevaade 2025. aasta majandusaasta kohta 2. Nõukogu aruanne 2025. aasta majandusaasta kohta 3. 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine 4. Ettevõtte kasumi jaotamine 5. Hinnang omaniku ootuste täitmisele 2025. aastal. 6. Juhatuse ülevaade 2026. a. eesmärkidest. Koosolekut juhatas Jürgen Ligi ja protokollis Kalle Viks. Päevakorrapunkt 1. Juhatuse ülevaade 2025. a majandusaasta kohta Juhatuse esimees Tarmo Leppoja andis ülevaate RKAS-i tulude ja kulude struktuurist, 2025. a majandusaasta võtmenäitajatest ja olulisematest sündmustest, ettevõtte ja juhatuse eesmärkide täitmisest ning aasta jooksul toimunud arengutest. Äriühingu 2025. a majandustulemusi mõjutasid oluliselt põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseering ja mittevajaliku kinnisvara võõrandamisest saadud tulu. Ainuaktsionäri esindaja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Otsuseid vastu ei võetud. Päevakorrapunkt 2. Nõukogu aruanne 2025. a majandusaasta kohta Nõukogu esimees Kaido Padar andis ülevaate RKAS-i nõukogu ja auditikomitee tegevusest 2025. aastal, samuti käsitles juhatuse tegevust püstitatud eesmärkide saavutamisel. Ainuaktsionäri esindaja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Otsuseid vastu ei võetud. Päevakorrapunkt 3. 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine Juhatuse esimees Tarmo Leppoja esitas ainuaktsionäri esindajale kinnitamiseks RKAS-i auditeeritud 2025. a majandusaasta aruande koos sõltumatute vandeaudiitorite märkusteta aruandega. RKAS-i nõukogu kiitis majandusaasta aruande heaks 02.04.2026 toimunud koosolekul. Auditeeritud 2025. a majandusaasta aruanne on lisatud protokollile. Ainuaktsionär otsustas: Kinnitada RKAS-i auditeeritud 2025. a. majandusaasta aruanne (lisatud). Päevakorrapunkt 4. Ettevõtte kasumi jaotamine Juhatuse andis ülevaate juhatuse ettepanekust ettevõtte kasumi jaotamiseks. Juhatuse ettepanek on jaotada RKAS-i kasum alljärgnevalt:  5% 2025. aasta puhaskasumist summas 3 103 638 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali vastavalt äriseadustikus sätestatule;  Dividendideks 31 000 000 eurot ning tulumaksuks 8 743 590 eurot, dividendide väljamaksmisega ühes summas hiljemalt 30. novembril 2026. a.;  Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 195 474 771 eurot. Ühtlasi tegi juhatus ettepaneku ajatada dividendide väljamaksmist nii, et dividend makstakse välja ühes summas hiljemalt 30.11.2026. a. Lähtudes RKAS-i finantsplaanist ja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõust („Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2026. aastaks“), ainuaktsionär otsustas: 1. Jaotada Riigi Kinnisvara AS-i kasum alljärgnevalt:  Kanda 2025. aasta puhaskasumist 5% ehk 3 103 638 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali vastavalt äriseadustikus ja põhikirjas sätestatule;  Maksta aruandeaasta puhaskasumi arvelt dividendideks 31 073 424 eurot, millega kaasneb tulumaks 8 764 299 eurot;  Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasumiks 195 401 347 eurot. 2. Maksta dividendid Rahandusministeeriumi kontole ühes summas hiljemalt 30.11.2026. a. 3. Otsused jõustuvad pärast Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2026. aastaks“ jõustumist. Päevakorrapunkt 5. Hinnang omaniku ootuste täitmisele 2025. aastal Ainuaktsionäri esindaja andis RM ametnike abil RKAS-i juhatusele ja nõukogule omapoolse hinnangu RKAS-i omaniku ootuste täitmisele 2025. aastal. Enamus strateegilistest ja finantseesmärkidest on saavutatud või valdavalt saavutatud. Kokkuvõttes on omaniku koondhinnang omaniku ootuste täitmisele 2025. aastal hea. Otsuseid vastu ei võetud. Päevakorrapunkt 6. Juhatuse ülevaade 2026. a. eesmärkide kohta Juhatus andis ülevaate tegevus- ja finantseesmärkidest 2026. aastaks. Ainuaktsionäri esindaja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Otsuseid vastu ei võetud. Kõik otsused on vastu võetud 2 798 765 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest), juhindudes äriseadustiku § 278, § 279, § 298 lg 1, § 305, § 334 lg 1 ja § 335 lg 1 sätestatust. Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 15:35. Protokolli lisa: RKAS-i auditeeritud 2025. a. majandusaasta aruanne Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Koosoleku juhataja Protokollija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Jürgen Ligi Kalle Viks