Hankija täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn Meie: 06.05.2026 nr KA-JUH-14/121-4 E esti Energia AS vastus A ktsiaseltsi Em or 30.04.2026 seisukohale riigihankes nr 304572 Lugupeetud Taivo Kivistik E esti Energia AS (edaspidi hankija) esitab käesolevaga vastuse A ktsiaseltsi Em or (edaspidi vaidlustaja) 30.04.2026 seisukohale lihthanke „ Brändiu uringu läbiviimise ost“ (viitenumber 304572 ) vaidlustusmenetluses. Hankija sai vaidlustaja seisukoha kätte 04.05 .2026 ning esitas käesoleva vastuse 06.05.2026. Asjaolud Riigihanke vaidlustuskomisjoni menetluses on vaidlustaja 21.04.2026 vaidlustus lihthankes „ Brändiu uringu läbiviimise ost“ (viitenumber 304572 ). Hankija esitas 24.04.2026 kirjaga nr KA-JUH-14/121-2 vastuse vaidlustusele. 27.04.2026 teatega nr 12.2-10/86 määras Riigihangete vaidlustuskomisjon asja lahendamisele kirjalikus menetluses. Ühtlasi määras vaidlustuskomisjon, et pooltel on võimalik esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotluseid kuni 30.04.2026 ning vastata teise poole poolt esitatule kuni 06.05.2026. 30.04.2026 esitas vaidlustaja oma täiendava seisukoha, mille hankija sai kätte 04.05.2026. Hankija vastus ja põhjendused Hankija jääb oma varasemale seisukohale, et ta on vaidlustaja pakkumust õigesti hinnanud ning andnud sellele punkte õigesti. Hankija antud põhjendused on asjakohased, vastavad riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) toodud hindamiskriteeriumitele ja vaidlustaja pakkumusele ning on kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 117 lõikega 1. Hankija ei nõustu vaidlustaja etteheidetega, mille kohaselt ei ole hankija kõrvaldanud vaidlustuses välja toodud puuduseid . Hankija on seisukohal, et mistahes väidetavaid puuduseid vaidlusaluses hindamisotsuses ei sisaldu. Samuti on hankija oma 24.04.2026 vastuses (sh lisa 1) põhjalikult selgitanud, miks hindas hankija vaidlustaja pakkumust 25 punktiga ja mitte maksimaalse arvu ehk 40 punktiga. Isegi kui peaks leitama , et hankija hinnang ja selgitused on mõnes osas veidi „üldised“, siis on see tingitud asjaolust, et vaidlustaja pakkumus ei sisaldanud vastavas osas hindamiskriteeriumites maksimumpunktide saamiseks nõutud ja hankija poolt oodatud detailsust. Lisaks eelnevale on ekslik vaidlustaja väide, et pakkumuste terviklik hindamine ei võimalda kontrollida, millised konkreetsed kriteeriumid jäid maksimumpunktide saamiseks täitmata. RHAD-i osas „juhised pakkujatele“ punktis 6 on toodud iga võimaliku punktisumma (st 40, 25 ja 10) omistamise aluseks olevad kriteeriumid. Võrreldes neid kriteeriume hindamistulemustega (vt hankija 24.04.2026 vastuse lisa 2) on selge ja kontrollitav, miks hindas hankija vaidlustaja pakkumust 25 punktiga. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et vaidlustaja on ise vaidlustuse lisas 1 vastava kontrolli teostanud, st toonud esile hindamiskriteeriumid ja hankija hinnangu ning neid kommenteerinud. Täiesti alusetud on väited, et hankija ei ole vaidlustuse lisas 1 esitatud analüüsi sisuliselt käsitlenud, on jätnud osad väited täiesti tähelepanuta ning on tuginenud hindamisel ebaõigetele eeldustel. Oma 24.04.2026 vastuse lisas 1 on hankija käsitlenud kõiki vaidlusaluseid hindamiskriteeriume ja vaidlustaja seisukohti ning esitanud omapoolsed selgitused koos asjakohaste viidetega. See, et vaidlustaja hankija seisukohtadega ei nõustu ei tähenda, et hindamine oleks olnud kuidagi vale või puudulik. Vastupidiselt vaidlustaja arvamusele ei ole hankija kehtestanud hindamisprotses sis mistahes uusi ega täiendavaid nõudeid. Pakkumuste hindamisel lähtus hankija RHAD is sätestatud hindamiskriteeriumitest. Oma 24.04.2026 vastuses on hankija üksnes selgitanud, kuidas RHAD- is sätestatud kriteeriume konkreetses hankes kohaldati ning millist detailsusastet hankija maksimaalsete punktide andmiseks ootas. Hankija ei ole (i) nõudnud pakkujatelt detailseid juhtumipõhiseid näiteid ega (ii) näinud ette kvantifitseeritud tõendamiskohustust või (iii) võrdlevat analüüsi teiste pakkujatega . Hindamisel ei ole pakkumusi omavahel võrrelnud ka hankija. Ai nsa võrdluse on hankija teinud alles 24.04.2026 vastuse punktis 12 , kuid see hindamistulemusi ei mõjutanud . Pakkumuste hindamine lähtuvalt kehtestatud kriteeriumitest kuulub hankija diskretsiooniõiguse alla. Kvaliteedikriteeriumide puhul ei ole alati võimalik RHAD- is sõnaselgelt ja ammendavalt ette näha kõiki hankija ootusi ning kriteeriumite sisustamine eeldab hindamiskomisjoni kaalutlust. Näiteks on käesoleval juhul RHAD-i osas „juhised pakkujatele“ punktis 6 toodud 40 punkti kriteeriumites kasutatud väljendit „tugev arusaam brändistrateegia kujunemisest“. Sellise kriteeriumi sisu ei saa hankija pakkujatele ammendavalt ette kirjutada , vaid selle hindamine toimub esitatud pakkumuste alusel. See ei tähenda aga, et hankija oleks hindamiskriteeriume kuidagi lubamatult muutnud või täiendanud. Seoses vaidlustaja väidetega Power BI aruandluse kohta selgitab hankija, et pakkumuste esitamine peab toimuma vastavalt RHS § -s 45 sätestatud nõuetele ehk kasutades elektroonilist seadet. Antud juhul oli selleks elektrooniliseks seadmeks riigihangete register. Hankija sätestas RHAD-i osas „vastavustingimused“ alajaotuses „uuringu kirjeldus “ nõude, et „pakkuja esitab uuringu kirjelduse, lähtudes tehnilise kirjelduse punktist 4 ning eraldi failina“ ja „näidisaruande vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4.11“. Samuti ootas hankija pakkujatelt vastavustingimuste kohaselt vabas vormis dokumendina uuringu kirjeldust ja näidisaruannet. Vaidlustaja esitas koos pakkumusega näidisaruande ning väljavõtte Power BI raportist lisades, et jagab hankijale pakkumuse jaoks loodud näidis-tööruumi linki, millele hankija pääseb ligi oma ametialase e-posti aadressi kaudu. Seejuures pidi vaidlustaja selgituste kohaselt hankija nimetatud ligipääsu pakkujalt ise taotlema (vt vaidlustaja pakkumuse p 3.2, lk 13). Euroopa Üldkohus on otsuses nr EÜKo T-376/21 (p-d 139-142) rõhutanud, et hankijal ei ole kohustust võtta arvesse dokumente või teavet, mis ei ole esitatud pakkumuses endas, vaid on tehtud kättesaadavaks üksnes hüperlinkide kaudu. Kohus selgitas , et kui pakkumus tuli riigihanke alusdokumentide kohaselt esitada e-platvormi kaudu, siis ei saanud pakkumuse osaks lugeda dokumente, mis olid tehtud kättesaadavaks hüperlinkide kaudu ega olnud laetud üles e-platvormile. Seda seetõttu, et hüperlinkide kaudu viidatud sisu asub pakkuja kontrolli all ning on teoreetiliselt muudetav pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Seetõttu ei kujuta hüperlinkide kaudu esitatud teabe arvestamata jätmine endast hindamisviga. Analoogseid seisukohti on seejuures väljendanud ka vaidlustuskomisjon oma otsustes. Seega võ is ja pidi hankija lähtuma hindamisel üksnes pakkuja poolt riigihangete registrisse lisatud dokumenti des sisalduvast teabest. Hankijal puudus kohustus siseneda pakkuja Power BI näidis tööruumi keskkonda ja sealt leiduva teabega pakkumuste hindamisel arvestada . Eelnevast olenemata püüdis hankija nimetatud näidis-tööruumi sisuga tutvuda. Selleks saatis hankija 20.03.2026 riigihangete registri kaudu pakkujale ligipääsutaotluse (vt lisa), kuid pakkuja edastatud ligipääsulink ei toiminud (millest hankija pakkujat ka teavitas ) . Lisaks eeldas tööruumile ligipääsu saamine hankija poolt täiendavate rakenduste allalaadimist. Tegemist ei ole tavapärase ja proportsionaalse pingutusega pakkumuses sisalduvate materjalidega tutvumiseks, mida võib hankijalt mõistlikult oodata. Kuivõrd viidatud materjal ei olnud pakkumuste hindamise ajal hankijale tegelikult vabalt kättesaadav , ei olnud nimetatud näidis-tööruum käsitletav pakkumuse osana ning hankijal puudus kohustus selle sisu hindamisel arvesse võtta. Arusaamatu on vaidlustaja etteheide, et hankija ei ole võtnud seisukohta nende kriteeriumite osas, millede hindamistulemuste osas poolte vahel vaidlus puudub (st mida ei ole vaidlustatud) . Eriti arvestades , et vaidlustusest nähtuvalt ei ole ka vaidlustaja ise nimetatud kriteeriumite le hankija poolt antud hinnangu te osas mistahes vastuväiteid esitanud (vt 21.04.2026 vaidlustuse lisa 1). Eksitav on vaidlustaja väide, et hankija ei ole pakkumuse hindamisel tuvastanud kriteeriumite sisulist mittetäitmist, vaid ette on heidetud lahenduste vähest detailsust. Käesoleval juhul ei tähendanud maksimaalsete punktide (40 punkti) mittesaamine seda, et hindamiskriteeriumid oleksid täielikult täitmata, vaid seda, et maksimaalsete punktide saamiseks nõutud kriteeriumid olid täidetud üksnes osaliselt . Vastavalt RHAD is kirjeldatud hindamismetoodikale ei olnud hankijal sellisel juhul võimalik anda vaidlustaja pakkumusele maksimaalne arv punkte ehk 40 punkti ning pakkumust hinnati 25 punktiga. Seda, millist detailsusastet hankija pakkujatelt pakkumustes ootas, on hankija selgitanud oma 24.04.2026 vastuse s (vt vastuse punkt 12 ja lisa 1 ) . E tteheited, mille kohaselt on teatud teemad (nt analüüs, järeldused, soovitused või varasemate uuringute kasutamine) käsitletud „liidetult“ või korduva hinnanguna eri punktides, põhinevad vaidlustaja ekslikul eeldusel, et iga hindamisaspekt pidi saama eraldiseisva hinnangu. Nagu hankija on varasemalt selgitanud, hindas hankija pakkumuste vastavust RHAD- is toodud hindamiskriteeriumitele tervikuna, mitte ei andnud punkte iga üksiku kriteeriumi täitmise eest eraldi (vt hankija 24.04.2026 vastus, p-d 10-11). Asjaolu, et sama sisulist elementi on käsitletud mitme hindamispunkti kontekstis, ei tähenda, et mõni kriteerium oleks jäänud hindamata . Just vastupidiselt peegeldab see tervikhindamise loogikat. Vaidlustaja väited väidetavate faktiliste eksimuste kohta (nt valimi moodustamine, varasemate uuringute kasutamine) põhinevad suures osas selgitustel ja täpsustustel, mis on toodud esmakordselt vaidlustuses, mitte pakkumuses. Hankija hindab pakkumusi üksnes nende esitamise tähtajaks esitatud sisu alusel. Pärast pakkumuste esitamist, sh vaidlustusmenetluses antud selgitused võivad küll selgitada vaidlustaja õiguslikku positsiooni, kuid neid selgitusi ei saa käsitleda pakkumuse osana ega kasutada pakkumuse hindamisel. See oleks vastuolus riigihangete läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega. Kokkuvõttes jääb hankija seisukohale, et ta on hinnanud vaidlustaja pakkumust õigesti ning kooskõlas RHAD-iga (sh hindamiskriteeriumitega) ning riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. Hankija palub Riigihangete vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustus rahuldamata ja menetluskulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Meri-Ly Sõitja (allkirjastatud digitaalselt) Lisa – hankija 20.03.2026 taotlus ( kuvatõmmis riigihangete registrist).