Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (138 SE)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 28.01.2020 nr 1-1/14-138/1 Riigikantselei Meie 26.02.2020 nr 5-2/20/384 Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (138 SE) Riigikogu esimees saatis Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks Riigikogu riigikaitsekomisjoni 28.01.2020 algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (138 SE, edaspidi seaduseelnõu). Kaitseministeerium teeb ettepaneku eelnõu toetada ja esitada eelnõu kohta Riigikogule järgmised märkused. Kaitseministeerium nõustub seaduseelnõu seletuskirjas toodud seisukohaga, et võrkude kvaliteedi kindlustamiseks, küberrünnete mõju minimeerimiseks ja poliitiliste manipulatsioonide vältimiseks tuleb tagada, et sidevõrkude rajamine ning nende vahendusel sideteenuste osutamine toimuks turvalise tehnoloogia abil ning usaldusväärse partneri poolt. Samuti pooldame elektroonilise side seaduse täiendamist normiga, mis võimaldab Vabariigi Valitsusel kehtestada sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia kooskõlastamise nõude, et tagada seeläbi sidevõrkude kõrge turvalisuse tase. Peame oluliseks märkida, et sidevõrgu riist- ja tarkvaralahenduste kooskõlastusmenetlus oleks õiguslikult selge, võimalikult lihtne, läbipaistev ning praktikas realiseeritav. Samuti ei tohi see olla sideettevõtjatele ja ametiasutustele ebamõistlikult koormav. Eeltoodust tulenevalt tuleks lähtuda põhimõttest, et sarnaste või samasuguste juhtumite korral on võimalik tugineda juba varem antud arvamusele. Sellega välditakse igakordsete arvamuste andmisega seotud suurt ja pidevat lisatöökoormust ametiasutustele. Seaduseelnõu seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandi järgi annavad arvamuse selle kohta, kas sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutusele võtmine vastab riigi julgeolekuhuvidele, Riigi Infosüsteemi Amet ning julgeolekuasutused, sh Välisluureamet. Oluline on märkida, et arvamuse andmisel lähtub Välisluureamet oma pädevuse piires ja ülesannete täitmisel kogutud teabest. Julgeolekuasutuste seaduse § 7 lg 1 kohaselt on Välisluureameti ülesandeks riigile välis- , majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine. Välisluureameti ülesanne kõnealuses kontekstis ei ole sidevõrkude üksikasjade tehniline analüüs, vaid loa andmise otsuse toetamine strateegilise taseme informatsiooniga. Leiame, et eeltoodu peaks olema rohkem lahti kirjutatud seaduseelnõu seletuskirjas, mistõttu teeme ettepaneku täiendada seaduseelnõu seletuskirja järgmise tekstiga: „Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi (§ 129, p 2) on riigi julgeolek riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide demokraatlikku toimimist ei rikuta Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide demokraatlikku toimimist ei rikuta põhiseadusega vastuolus oleval viisil. Riigi julgeolek on tegelik olukord, kus riigi suveräänsus ja põhiseaduslike institutsioonide võime täita enda põhiseadusest tulenevaid ülesandeid ei ole mõjutatud muul kui põhiseaduses määratud viisil. Riigi julgeolekut ohustab mis tahes tegevus, mis on suunatud riigi säilimise ja toimimise vastu. Seega võivad riigi julgeolekut ohustada erinevad tegevused, sealhulgas sellised, mis vahetult takistavad riigi toimimist (näiteks avaliku võimu organite või elutähtsate teenuste toimimiseks vajaliku teabe sidevõrkude kaudu edastamise takistamine), aga ka sellised, mis võivad viia hilisema riigi säilimist ohustava sündmuseni (näiteks sidevõrkude kaudu edastatava juurdepääsupiiranguga teabe sattumine selleks volitamata isikute, asutuste ja riikide kätte, mida saab edaspidi kasutada sõjalise ründe ettevalmistamiseks või Eesti sõjalise kaitse võime kahjustamiseks). Julgeolekuasutused lähtuvad oma arvamust andes oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kogutud, analüüsitud ja sünteesitud teabest. Seejuures annavad julgeolekuasutused asjaomase teabe olemasolu korral ülevaate riigi julgeolekut vahetult või potentsiaalselt ohustavatest asjaoludest, mis tulenevad elutähtsates sidevõrkudes kasutatavate riist- ja tarkvarast, selle tootjast või tarnijast ning sellega seotud välisriigist, sealhulgas selle korraldusest ja tegevusest, või muudest välismaistest teguritest. Silmas tuleb pidada, et julgeolekuasutused saavad anda arvamuse üksnes sellest teabest lähtudes, mis neil on olemas. Näiteks kindla seadme tehnilise lahenduse üksikasjade hindamine ei ole kummagi julgeolekuasutuse pädevuses. Muu hulgas saavad julgeolekuasutused tugineda Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Eesti liitlasriikide asjaomastes riskianalüüsides ja ohuhinnangutes toodud ohuteguritele (näiteks 01.11.2019 Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis 5G teemal toodud asjaolud). Selle hindamisel, kas riist- või tarkvara kasutamine elutähtsates sidevõrkudes ohustab riigi julgeolekut, hinnatakse kõiki eelnimetatud asjaolusid kogumis.“. Lisaks märgime, et seaduseelnõu rakendusakti kavandit koostatakse IKT seadmete usaldamise poliitika töörühmas, kus Kaitseministeerium aktiivselt osaleb. Selle töö käigus võib tekkida vajadus muuta ka seaduseelnõud, mistõttu peab Vabariigi Valitsus arvestama võimalusega esitada seaduseelnõu edasise menetluse käigus muudatusettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Viktor Kaljukivi 717 0082 [email protected] 2 (2)