Kristjan Prikk Teie 12.02.2020 nr 12-1/20/599
Kaitseministeerium
Meie 25.02.2020 nr 16-5/20/666-2
Jääkreostuse likvideerimisest endise Võru
naftaterminali territooriumil
Austatud härra Prikk
Pöördusite Keskkonnaministeeriumisse seoses sooviga rajada Kaitseväe tehnika hoidmise ala riikliku
tähtsusega jääkreostusobjektide nimekirja kantud objektile – endine Võru naftaterminal
(KKR kood JRA0000050). Taristu ehitustöödega on vaja alustada hiljemalt 2022. aastal.
Võru Linnavalitsus on aktsiaseltsilt Kobras tellinud uuringu „Endise Võru naftaterminali reostusuuring
ja reostuse likvideerimise tegevuskava“, milles reostuse ulatus hinnati väga suureks (eemaldamist
vajab üle 38 000 m3 saastunud pinnast) ning sellest tulenevalt objekti ohutustamise maksumus hinnati
väga kõrgeks (7 243 000 eurot koos käibemaksuga).
Soovisite seisukohta järgmistes küsimustes:
1. Kas AS Kobras koostatud Endise Võru naftaterminali reostusuuringus ja reostuse likvideerimise
tegevuskavas kirjeldatud mahus ja viisil reostuse likvideerimine on teie hinnangul võimalik
2021. aasta lõpuks?
2. Palume hinnangut selle kohta, kas uuringus käsitletud reostuse likvideerimiseks on odavamaid
meetodeid, mis oleksid keskkonnakaitselisest seisukohast aktsepteeritavad ning mida oleks
võimalik ellu viia 2021. aasta lõpuks.
3. Juhul, kui AS Kobras 2019. a koostatud uuringu ja tegevuskava tegevused või võimalikud
alternatiivsed reostust likvideerivad sammud ellu viidaks, siis milliste ametkondade või omanike
vastutusalasse võiksid jääda perspektiivsed lisauuringud, järeltegevused ning sellega seonduvad
täiendavad reostuse likvideerimise kulud?
Oleme tutvunud AS-i Kobras koostatud uuringu tulemustega, samuti on Keskkonnaministeeriumi
esindaja osalenud uuringu tutvustamisel ning Kaitseministeeriumi haldusala, Võru Linnavalitsuse ja
Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus vahel peetud arutelul ning külastanud kõnealust objekti.
Sellest tulenevalt oleme jõudnud järgemistele seisukohtadele:
1. Uuringus kirjeldatud mahus ja viisil reostuse likvideerimine on meie hinnangul võimalik
2021. aasta lõpuks eeldusel, et hankemenetlus jõutakse läbi viia käesoleval aastal. Jääkreostuse
likvideerimise töödel ei saa siiski välistada täiendavate asjaolude ilmnemist tööde käigus, mis
võivad omakorda mõjutada ka tööde ajakava.
2. Keskkonnakaitseliselt aktsepteeritavaid alternatiive on mitmeid:
a. Saastunud pinnase in situ puhastamine on põgusalt käsitletud ka kõnealuses uuringus,
seejuures on esitatud saastunud pinnase töötlemise ühikhinnad. Uuringus esitatud in situ
tehnoloogia ühikhindasid arvestades on objekt võimalik korrastada kogukuluga umbes
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
6 miljonit eurot, mis sisaldab käibemaksu ja millega saavutatakse pinnases ohtlike ainete
sisalduse vastavus tööstusmaa piirarvudele. Reaalsed ühikuhinnad võivad hanke tulemusel
kujuneda ka oluliselt madalamaks, sest töödeldava pinnase maht on väga suur ja samas suures
osas pinnasest ei ole tööstusmaa piirarvude ületamised suured. Lisaks on antud pinnase
filtratsiooni omadused head hõlbustades in situ tehnoloogia rakendamist. Tehnoloogia
eripärana ei pruugi kogu töödeldav pinnas saavutada vastavust tööstusmaa piirarvudele
2021. a lõpuks, kuid objekti hõivatus piirdub maapealseid seadmeid sisaldava
1‒2 merekonteineri paiknemisega objekti valdajale sobivas asukohas ning tehnoloogiat
opereeriva insenerile regulaarse juurdepääsu võimaldamises maapealsetele seadmetele.
b. Saastunud pinnase välja kaevamine ja on site töötlemine, mida tähtaja saavutamiseks
tuleks kombineerida ex site töötlemisega selliselt, et intensiivsema reostusega pinnas
eemaldatakse objektilt ja ülejäänud pinnas kaevatakse välja ja käideldakse tööstusmaa
piirarvudele vastavaks objektil koha peal. Tuginedes 2019. a. uuringus esitatud ühikhindadele
ja kombineerides tehnoloogiaid jaotuses 50% on site ja 50% ex site, võib objekti korrastamise
kuluks hinnata umbes 6 miljonit eurot, sisaldades käibemaksu.
c. Saastunud pinnase katmine vettpidava kattega. Vedelad jäägid ja rajatised likvideeritakse.
Ohtlike ainetega saastunud pinnas jääb objektile, kuid kaetakse vett mitte läbilaskva kihi,
näiteks saviga ning tihendatakse võimaldamaks kõvakatte rajamist. Saastunud pinnase
katmise puhul tuleb arvestada keskkonnamõjude hindamise vajaduse ja selleks kuluva ajaga.
Samas on pinnase katmine võimalik teostada ühe kompleksse ehitustööga, mille käigus
rajatakse kaitsetehnika hoiuala. Seega ei pea selle alternatiivi puhul objekti ohutustama
2021. a lõpuks. Arvestades asjaoluga, et reostusuuringus kogukulule 7,2 miljonit eurot
hinnatud ohutustamistöö kulujaotusest 79% moodustab 38 000 m3 saastunud pinnase
likvideerimine ning asenduspinnase toomine ja tagasitäide, võib eeldada, et objekti
ohutustamine saastunud pinnase katmise teel on oluliselt odavam selle äraveost.
3. Objekti ohutustamise lisauuringud ja järeltegevused jagunevad kaheks:
a. Garantiiperioodil (enamasti 2 aastat) teeb seiret omaniku järelevalve teostaja. Seire käigus
tuvastatavad täiendavad tööd teeb töövõtja.
b. Garantiiperioodi järgselt korraldab järelhinnangu andmise objekti ohutustamisele
Keskkonnaministeerium. Uue reostuse leidmisel tuvastab Keskkonnainspektsioon reostuse
päritolu, sh selle, kas tegu on jääkreostusega. Jääkreostuse likvideerimiseks püütakse
ressursid leida Keskkonnaministeeriumi haldusalas, kaasaegse reostuse likvideerimiseks
rakendatakse saastaja maksab põhimõtet. Igasuguse reostuse objektilt edasi levimise
tõkestamise eest vastutab objekti valdaja.
Keskkonnaministeerium peab oluliseks endise Võru naftaterminali jääkreostusobjekti ohutustamist, et
vältida ohtlike ainete kandumist põhja- ja pinnavette. Oleme valmis kohtuma, et täiendavalt selgitada
kirjeldatud alternatiive ning arutama võimalikke lahendusi objekti ohutustamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Münt
Kantsler
Olav Ojala, 626 2919
[email protected]