ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 25.02.2020
Kehtib kuni 25.02.2025
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3
Teabevaldaja: KAITSEMINISTEERIUM
Riigikantselei istungiosakond 25.02.2020 nr 9.2-2/20/725
Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu
raames 4.-5. märtsil 2020. a Zagrebis toimuval
kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel
Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2020 istungile heakskiitmiseks
Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 4.-5. märtsil 2020. a Zagrebis
toimuval kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Lisad: 1) protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel
2) protokollilise otsuse eelnõu lisa 1 lehel (AK)
3) ülevaade ja Eesti seisukohad 6 lehel (AK)
Thomas Mell +372 717 0096
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 27 .0 2 .20 20 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2 7 . 0 2 .20 20 Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 4.-5. märtsil 20 20 . a Zagrebis toimuval kaitseministrite mitteam etlikul kohtumisel Kiita heaks kaitseministri ettepanekul esitatud seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 4 .- 5 . märtsil 20 20 . a Helsingis toimuval kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel (lisatud – asutusesisesek s kasutamiseks). PESCO strateegiline ülevaatus Eesti ei toeta Euroopa Liidu alalise struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) kohustuste muutmist. Põhiline on tagada, et liikmesriigid saaksid keskenduda olemasolevate projektide elluviimisele ja kohustuste täitmisele, sealhulgas riiklike kaitsekulutuste suurendamisele vastavalt kehtivale kohustusele. Toetame PESCO täpsustatud eesmärkide raames uute teemadega, nagu kliima ning tehisintellekt, arvestamist. Kolmandate riikide kaasamine PESCO projektidesse tuleb lahendada niipea kui võimalik ning paralleelselt strateegilise ülevaatusega. Eesti toetab strateegilise ülevaatuse käigus lahendusi, mis vähendavad Euroopa Liidu kaitsealgatuste halduskoormust ning muudavad asjaajamise ning aruandluse selgemaks . Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 4.-5. märtsil 2020. a Zagrebis toimuval kaitseministrite kohtumisel Käesolev on ülevaade päevakorrapunktidest ja Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) välisasjade nõukogu raames 4.-5. märtsil 2020. a Zagrebis toimuval kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel. Päevakorrapunktide ülevaate on koostanud kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna nõunik Thomas Mell (717 0096;
[email protected] ). Valdkonna eest vastutab kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kadi Silde (tel 717 0290;
[email protected] ). Eestit esindab kohtumisel kaitseminister Jüri Luik. Kaitseministrite kohtumise päevakorras on: liikmesriikide panustamine operatsioonide sse ; ELi kaitsevaldkonna prioriteedid ; alalise struktureeritud koostöö (PESCO) ülevaatus ; „strateegiline kompass“. Tegemist on esimese ELi kaitseministrite kohtumisega, mida juhib uus ELi välispoliitika juht (kõrge esindaja) Josep Borrell . Kuna tegemist on eesistujariigi Horvaatia korraldatava mitteametliku kohtumisega, siis e raldi poliitilist suunist (nn julgeoleku- ja kaitsepoliitika järeldusi) vastu ei võeta . Liikmesriikide panustamine operatsioonide sse Arutelu lähtub asjaolust, et EL on kujundamas ümber oma kaht olulisemat sõjalist missiooni - operatsiooni : EUTM Mali ja EUNAVFOR Med Sophia . Liikmesriikidelt oodatakse infot , kas ja kuidas nad kavatsevad panustada. EUTM Mali eesmärk on õpetada välja Mali relvajõud ja nõustada selle juhtkonda. Alates 2013. aastast on välja õpetatud üle 10000 sõduri. See on ELi kolmest väljaõppemissioonist poliitiliselt olulisim (osaleb 22 ELi liikmesriiki ja viis partnerit) ja suurim (isikkoosseis üle 600). Mali on ebastabiilne alates 2012. aasta riigipöördest ja sealne julgeolekuolukord järjest kehvem . Rahu- ja lepitusprotsess on olnud aeglane, terrorirühmitused tegutsevad üle riigi põhja- ja idapiiri ning alates 2017. aastast ka üle lõunapiiri Burkina Faso ja Nigeri suunas. Saheli julgeolekukord tervikuna on halvenenud , sh Liibüa julgeolekuolukorra halvenemise tõttu. Missiooni mandaat lõpeb 2020. aasta mais. S trateegili ne ülevaatus sedastas , et nii Mali võimud kui ka ELi välisteenistus näevad vajadust missiooni mandaati pikendada ning tegevusi laiendada . ELi liikmesriigid leppisid 12.02 poliitika- ja julgeolekukomitee (PSC) tasemel kokku : pikendada EUTM Mali mandaati nelja (2+2) aasta võrra (kuni 2024. aasta maini), vaheülevaatus koostatakse hiljemalt 2022. aastal. muuta senist missiooni mandaati, keskenduses kahele strateegilisele eesmärgile: parandada Mali relvajõudude operatsioonivõimet, seejuu res tihendada piirkondlike staapide nõustamist ja väl jaõpet , rakendades mobiilseid meeskondi, saata väljaõpet saanud Mali üksus i nende baasides ( accompaniment ) ilma lahingutegevuses osalemata. t oetada G5 Saheli riike, suurendad a G5 Saheli ühendväe ja riikide relvajõudude ( esmajärgus Burkina Faso , seejärel Nigeri ) operatsioonivõimet nii staapide nõustamise kui üksuste väljaõppe kaudu. Laiendada EUTM Mali tegevus ala a) kogu Mali territooriumile, k.a. riigi põhjaossa, b) kõigile G5 Sahel i riikidele, sihitatud ja ajutiste tegevuste läbiviimiseks. Ees seisab uue mandaadi ja operatsiooniplaani koostamine (mitteametlikult on räägitud isikkoosseisu kuni kahekordistamisest). Poliitilist otsust on oodata märtsi lõpuks . Liikmesriikidelt oodatakse infot võimaliku osalemise kohta . Prantsusmaa, Holland, Tšehhi välisministrid kutsusid 17.02 välisasjade nõukogul üles panustama , kuid konkreetseid ettepanekuid ükski liikmesriik ei teinud . J ärgmine võimalus oma võimalik osalemine välja öelda on kaitseministrite kohtumi sel Zagrebis ja ELi- Saheli tippkohtumi sel 26.03. Eesti on rõhutanud ELi rolli tähtsust Saheli olukorra parandamisel. Samas tuleb tasakaalusta d a ambitsiooni ja liikmesriikide panustamisvalmidust . Eesti k aitsevä e panus Saheli on olnud nähtav ja märkimisväärne . Eesti osaleb EUTM Mali missioonil alates 2013. aastast, praegu kahe staabiohvitseri ja kahe instruktoriga. Lisaks osaleb Eesti Malis veel kahel sõjalisel operatsioonil: ÜRO rahuvalvemissioon il Minusma ja Prantsusmaa juhitud operatsioon il Barkhane . Viimase raames kahekordistab Eesti 2020. aastal oma panust, osaledes rahvusvahelise s erivägede üksuses Task Force Takuba . Operatsiooni EUNAVFOR Med / Sophia eesmärk on olnud piiriülese ebaseadusliku inim smugeldamise ja sellega tegelevate võrgustike tõkestamine Vahemere keskosas , lisaülesandena Liibüa rannikuvalve väljaõpe ja ÜRO relva- ja naftaembargo jõustamine. Alates o peratsiooni algusest 2015. aastal on kokku päästetud üle 44 000 inimese , kinni on peetud 151 arvatavat inimkaubitsejat ning paate ja aluseid on kokku neutraliseeritud 551. Kuna liikmesriigid ei ole suutnud kokkuleppele jõuda põgenike ümberjaotamises ning Itaalia valitsus ei olnud enam valmis päästet uid oma sadamais vastu võtma, opereerib Sophia alates 2019 . a märtsist ilma mereväealusteta. Sophia tulevik on saanud Liibüa hiljutistest sündmustest uue tõuke. Nimelt sõlmisid Türgi ja Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud Rahvusliku Ühtsuse Valitsus (GNU) 2019 . a novembris majanduslikku ja sõjalist koostööd puudutavad vastastikuse mõistmise memorandumid ning Türgi otsustas jaanuaris 2020 . a jaanuaris saata Liibüasse Türgi sõdurid. Seepeale kuulutas GNUga sõdiv nn Liibüa Rahvusarmee juht kindral Haftar välja sõja ja üldmobilisatsiooni , pinge eskaleerus. 12.01 kehtestati Liibüas vaherahu ja Be rliini konverents il 19. 01 lepiti kokku plaan konflikti lahendamiseks , sh lubadus relvaembargost kinni pidada ja selle üle karmimat järelevalvet teostada. V älisasjade nõukogul 20. 01 lubas EL oma pädevuste piires aidata kaasa Berliini konver entsi järelduste elluviimisele. Keeruliste läbirääkimiste järel jõudsid ELi välisministrid 17.02 esialgsele poliitilisele kokkuleppele, et Sophia suletakse ja selle asemel käivitatakse uus operatsioon, mille peaeesmärk on ÜRO kehtestatud Liibüa relvaembargo jõustamine. See tähendab relvaembargo seiret lennuvahendite, satelliitide ja mereväealustega, samas säilivad muud senised operatsiooni tegevused (Liibüa rannikuvalve väljaõpe, inimsmugeldamise tõkestamine), kuid seda teiseste eesmärkidena. Kui märgatakse, et aluste tagasitoomine merele tekitab rändevoo suurenemist, viiakse need uuesti ära. Nõukogu alaliste esindajate komiteed (PSC; COREPER II) jätkavad arutelusid, et kokku leppida sisulised detailid uue missiooni rakendamiseks. Eesti osaleb operatsioonil Sophia alates augustist 2015 . a augustist ühe staabiohvitseriga ( episoodiliselt panustati täiendavalt veel kuni kaks meedikut) . Eesti põhisõnum : Eesti panustab Saheli piirkonda märkimisväärselt : kolm sõjalist operatsiooni, sh Eesti suurim väliskontingent operatsioonil Barkhane , mille Eesti kontingendi koosseis 2020. aastal kahekordistub . Eesti lähtub aruteludes Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 9. mai 2019. aasta istungil heaks kiidetud seisukohtadest ning Riigikogu väliskomisjoni 9. mai 2019. aasta ja Riigikogu ELi asjade komisjoni 10. mai 2019. aasta istungitel toetatud seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 13. mai 2019. aasta istungiks . Seisukohtades rõhutatakse ELi ja Saheli piirkonna partnerluse strateegilist tähtsust julgeoleku tagamisel. Oluline on piirkonna riikide omalus . Eesti hinnangul on tarvis G5 Saheli piirkonnas panustada hea valitsemistava juurutamisse, ühiskonna sidususe saavutamisse ning töökohtade loomisesse. Eesti hindab kõrgelt ELi tegevust Saheli stabiliseerimisel, sealhulgas G5 Saheli ühendväe tegevusvalmiduse saavutamisel. Lisaks lähtub Eesti aruteludes Vabariigi Valit suse 13 . veebruari 2020 . aasta istungil heaks kiidetud ning Riigikogu väliskomisjoni 13 . veebruari 2020 . aasta ja R iigikogu ELi asjade komisjoni 14. veebruari 2020 . aasta istungitel toetatud seisukohtadest Euro opa Liidu välisasjade nõukogu 17. veeb ruari 2020 . aasta istungiks. Seisukohtades väljendatakse seoses olukorraga Liibüas toetust Berliini konverentsile olukorra stabiliseerimiseks ning toetust Euroopa Liidu sammudele, mis aitavad kaasa relvaembargost kinnipidamisele ja sõjategevusele lõpetamisele . ELi kaitsevaldkonna prioriteedid Arutelu aluseks on kiri, mille kõrge esindaja Borrell saatis kaitseministritele mõni päev pärast ametisse astumist (05.12.2019). Selles annab ta järgneva oluhinnangu: kuna suurjõudude strateegiline heitlus on uuesti tärganud, peab Euroopa suurendama oma kaitseponnistusi nii mahus kui kvaliteedis; mitteriiklik e ohu allikate hulk on plahvatuslik ult kasv anud (eriti Sahel is ja Lähis-Ida s ) , Euroopa peab sellega võitlemiseks kasutama pehmet ja kõva jõudu; vajame autonoomsemat ja tugevamat Euroopat ( more autonomous European strategic thinking , stronger Europe in the world ). Borrell soovib : tugevdada ELi liikmesriikide ühisosa ja töötada üksmeele nimel; arendada ELi kaitsealgatuste kaudu liikmesriikide võimeid, seejuures lahendada kolmandate riikide PESCO projektidesse kaasamine viivitamatult; täita mehitamislüngad ELi operatsioonidel; ehitada üles partnerlussuhteid (mainib NATOt ja Suurbritanniat, kuid mitte USAd); tegelda nn uute väljakutsetega: hübriid- ja küberohud, väline sekkumine, kriitiline taristu, kliima. Olulisemad arengud Eesti vaatest : Prantsu s maa edendat av strateegiline autonoomia on poliitilistes juhtnöörides (sh välisasjade nõukogu suunised) tasakaalustatud vajadusega teha koostööd partnerite, sh NATOga. Saavutatud t asakaal on siiski habras. Prantsusmaa juhtimisel üritatakse edendada arutelu ELi vastastikuse abi klausli (artikkel 42.7) üle. Liikmesriigid toetavad klausli olemuse selgeks rääkimist, kuid teadvustavad selle tundlikkust Atlandi-üleste suhete ja NATO kontekstis. Eesti on olnud ettevaatlik, mh vastustanud jõuliselt NATO Art 5 võimalikku hägustamist, sh ettepanekuid anda ELi sõjalisele staabile (EUMS) koordineeriv roll. Samas oleme valmis kahepoolseks solidaarsuseks artikkel 42.7 käivitamisel (nagu tegime 2015. aastal Prantsusmaa puhul) ja õppusteks, et selgitada välja ELi reaalne vajadus ja kas/mida liikmesriigid ELilt üldse soovivad. E Li kaitsepoliitika on olnud veel üheks pingeallikaks ELi ja USA vahel. V astasseisu haripunkt jääb 2019. aasta kevadesse ja varasuvesse , kuid oht uueks pingetõusuks püsib . Peamine murekoht on Euroopa Kaitsefond ja selle piirangud ekspordikontro l lile ja intellektuaalomandile. USA tegi septembris 2019 . a avangu parandamaks suhteid uue ELi juhtkonnaga, alates jaanuarist on kohtutud kõige kõrgemal tasemel ( USA president Donald Trump ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen jaanuaris Davosis, von der Leyen ja Borrell veebruaris Washin g tonis). EL i ametnikud on hakanud USA kolleegidega rohkem suhtlema . Siiski püsib o ht, et erimeelsused kaitse üle võivad uuesti jõuda poliitilisele tasemele , sh tõugatuna EL-USA aruteludest välis-, kaubandus- ja maksupoliitika üle. Eesti huvides on hoida ja tugevdada Atlandi-üleseid suhteid Euroopa julgeolekuarhitektuuri selgroona. Uu e Euroopa Komisjoni üheks märksõnaks on soov olla geopoliitilisem. Volinike kolledž arutas 11.02 ELi kaitsedimensiooni, kuid otsuseid ei tehtud , volinikud keskendusid ELi eelarvele ning eriti Euroopa Kaitsefondile (EDF). Tõdeti, et EDF pole liikmesriikidele ELi eelarves prioriteet. Borrell rõhutas kohtumise järel taas geopoliitilisust ning komisjoni panust hübriidohtudega võitlemisel, sõjalises mobiilsuses ja kaitsetööstuses, kuid toonitas, et kaitse jääb ELis valitsusvaheliseks valdkonnaks. Eesti huvides on säilitada liikmesriikide juhtroll kaitseküsimustes ja ELi laiapi n dne lähenemine julgeolekusse. Ühendkuningriik (UK) pole alates 01.02.2020 enam ELi liige. Lahkumise mõju tunnetab kaitsevaldkond eeskätt ELi formaatides ja Bosnia-Hertsegoviinas tegutsev ELi operatsioon Althea , mis jääb ilma suure osa luurevõimekusest ja strateegilisest reservist (u 140 meest). ELi pealäbirääkija Barnier on lubanud, et tulevase kaubandussuhte kõrval pööratakse tähelepanu ka välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikale. Kaitsevaldkonnas on paindlikud formaadid UK hõlmamiseks olemas, kuid ebakindel on UK enda valmisolek neid ära kasutada. Samuti on võimalik, et need langevad keerukamate kaubandussuhete läbirääkimistel tähelepanu alt välja. Eesti toetab võimalikult lähedase välis- ja julgeolekupoliitika partnerluse loomist Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel. Eesti leiab, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alast koostööd puudutavad läbirääkimised tuleb lõpule viia võimalikult kiiresti enne üleminekuperioodi lõppu, vajaduse korral eraldi läbirääkimistest teistes valdkondades. Eesti põhisõnumid on: ELi kaitsealgatused peavad tugevdama NATO-t ja Atlandi-üleseid suhteid , keskenduma liikmesriikide kaitsevõime parandamisele ja arendama laiapindset lähenemist julgeolekule ; NATO ja ELi liikmed peavad säilitama ühtsuse Venemaa sõjalise ohu suhtes ; ELi kaitsealgatustesse tuleb kaasata strateegilisi partnereid, sh USAd ja Suurbritanniat . Eesti lähtub aruteludes Vabariigi Valitsuses 21. novembri 2019. aasta istungil heaks kiidetud ning Riigikogu EL asjade komisjoni 9. detsembri 2019. aasta istungil toetatud seisukohtadest Eesti Euroopa liidu poliitika prioriteetidest 2021-2021 . Lisaks lähtub Eesti aruteludes Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2020. aasta istungil heaks kiidetud ning Riigikogu Väliskomisjoni 17. veebruari 2020. aasta ning Riigikogu ELi asjade komisjoni 21. veebruari 2020. aasta istungitel toetatud seisukohtadest seoses Euroopa Liidu Nõukogu otsusega, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluslepingu üle. PESCO strateegiline ülevaatus Alalis t struktureeritud koostööd (PESCO) käivitades leppisid liikmesriigid 2017. a detsembris kokku, et 2020. a lõpuks tuleb korraldada strateegiline ülevaatus ( strategic review ). Selle käigus vaadatakse üle PESCO kohustused, projektid ja protsessid. Aastaseks kavandatud protsess peaks tipnema nõukogu otsusega 2020. a novembris . Esimeste arutelude põhjal võib oletada, et PESCO põhilised kandetalad jäävad paika: 1) senis eid kohustusi muutma ei hakata ; 2) projektide esitamine võidakse viia kaheaastasele tsüklike, neid hakatakse kobardama ja/või sulgema ; 3) r iiklik e tegevusplaane võidakse esitada iga kahe aasta tagant. Kolmandate riikide osalemine PESCO projektides on hoolimata mitmest tähtajast ja kompromissettepanekust tänini lahendamata. Peamised tülikohad on olnud osalemise tähtajalisus, kolmandate riikide ettevõtete kaasamine ning Euroopa Kaitseagentuuri ( European Defence Agency , EDA) haldusleping. E elmise e esistuja Soome viimane katse jäi 29.11.2019 Coreperis Küprose (soovis kolmandate riikide ettevõtete vetostamist ) ja Poola (tõi viimasel hetkel lauale mitu põhimõttelist nõudmist, mis tegi kompromissi saavutamise võimatuks) taha. Eesti ja teised samameelsed (Holland, Rootsi jt) hindasid Soome pakutud lahendust sobivaks, sest järeleandmisi tegid mõlemad pooled ja kokkulepe oleks avanud võimaluse nt USA osalemiseks sõjalise mobiilsuse projektis (kompromissi toetas lõpuks ka USA ise). Eesistuja Horvaatia ja ELi välisteenistus on lubanud lahenduse leida. Eesti hinnangul on vaja liikmesriikidel jätkata olemasolevate PESCO kohustuste täitmist, sest need lepiti kokku ainult veidi enam kui kahe aasta eest ja sõnastuse avamine tähendaks uusi keerulisi läbirääkimisi, mis omakorda võtaks ressurssi PESCO projektide elluviimiselt. Eestile on olulisim juba kehtiv kohustus suurendada riiklike kaitsekulutusi. Uued teemad , nagu kliima või tehisintellekt on Eesti hinnangul võimalik lahendada nn täpsustatud eesmärkide ( precise objectives ) kaudu, mis on liikmesriikidele juhtnööriks oma riiklike tegevuskavade koostamisel. Samuti tuleb kasutada ülevaatust selleks, et vähendada liikmesriikide bürokraatiat, millest olulisim on eesmärk esitada tegevuskavad vaheldumisi koordineeritud kaitseülevaatuse (CARD) aruandlusega. Siinkohal on väga oluline, et ELi institutsioonid ja liikmesriig id ei kaotaks mahuka ülevaatuse kõrval silmist eesmärki lahendada kolmandate riikide kaasamine PESCO projektidesse. Eesti seisukohad on: Eesti ei toeta Euroopa Liidu alalise struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) kohustuste muutmist . Põhiline on tagada, et liikmesriigid saaksid keskenduda olemasolevate projektide elluviimisele ja kohustuste täitmisele, s ealhulgas riiklike kaitsekulutuste suurendami sele vastavalt kehtivale kohustusele. T oetame PESCO täpsustatud eesmärkide raames uute teemad e ga, nagu kliima ning tehisintellekt, arvestamist. K olmandate riikide kaasamine PESCO projektidesse tuleb lahendada niipea kui võimalik ning paralleelselt strateegilise ülevaatusega. Eesti t oeta b strateegilise ülevaatuse käigus lahendusi, mis vähendavad E uroopa Liidu kaitsealgatuste halduskoormust ning muudavad asjaajamise ning aruandluse selgemaks. Lisaks lähtub Eesti 9. novembril 2017. a Vabariigi Valitsuse istungil heaks kiidetud ja Riigikogu väliskomisjoni 10. novembril 2017. a istungil toetatud seisukohtadest. „Strateegiline kompass“ Saksamaa kaitseministeerium püüab „strateegilise kompassiga“ hoogustada arutelu ja ühtlustada liikmesriikide nägemust Euroopa ees seisvatest julgeolekuväljakutsetest ning sellest, kuidas Euroopa Liidu kaitsepoliitika võiks neile vastata. Järgmise ELi eesistuja Saksamaa eesmärk on koostada poliitilis - strateegiline dokumen t , mis käsitleks ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulevikku. Suurim skeptik algatuse suhtes on Prantsusmaa, ELi välisteenistus on algse vastuseisu järel pakkunud end protsessi vedajaks . Kaitseministeeriumite esindajad on arutanud teemat oktoobris 2019 . a ja jaanuaris 2020 . a , kuid sisulisem aluspaber või selge protsess puudub tänini. Üksmeele le on jõutud vaid selles, et sellist sisekaemust on vaja, kuid lahtine on nii teemade ring kui lõplik tulemus. Üks sõlmküsimusi on, kuidas mõtestada lahti ELi roll enda julgeoleku tagamisel ( protecting the Union and its citizens ), mis on 2016. aasta ELi globaalstrateegia üks kolmest julgeolekuprior iteedist. Eesti toetab Saksamaa algatatud protsessi, kuna rahvusvaheline keskkond ja ELi kaitsevaldkond on 2016. aasta globaalstrateegia valmimisest muutunud. Vaja on globaalstrateegiast all a poole jäävat dokumenti, mis mõtestab lahti praeguse julgeolekuolukorra ning ELi rolli ja puudujäägid liikmesriikide julgeoleku suurendamises. Siinkohal on oluline, et teemat käsitletaks laiemalt kui vaid sõjali st tegevus t ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP) raames ning arutataks ka võimalusi nt telekommunikatsiooni (5G standardid), uute tehnoloogiate (tehisintellekt) või transpordi (sõjaline mobiilsus) vallas. Dokumendi koostamine võiks aidata vähendada liikmesriikide vahelisi lahkarvamusi, nt st r ateegilise autonoomia küsimus es . Samuti on oluline, arvestades Atlandi-üleseid pingeid ja Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust, et dokument toetaks võimalikult suurt avatust strateegiliste partnerite suhtes . Samas ei tohi protsess venida liiga pikaks, sest nii kaotab dokument oma ajakohasuse ja võtab liigselt liikmesriikide ajaressurssi . Eesti seisukohad on : T oetame Saksamaa algat at ud E uroopa Liidu kaitsepoliitika poliitilis -strateegilise suunisdokumendi koostamist , seejuures on oluline tulemusteni jõuda mõistliku ajaga . Peame vajalikuks , et liikmesriigid kasutaksid seda protsessi ka Atlandi-ülese suhte tugevdamiseks. Samuti peab Eesti aruteludes ning suunisdokumendis tarvilikuks kinnistada lai apindse julgeoleku põhimõtteid.
Vabariigi Valitsuse 2 7 . veebruari 20 20 . a istungi protokolli nr päevakorrapunkt nr Lisa Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 4 . – 5 . märtsil 20 20 . a Zagrebis toimuval kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel „Strateegiline kompass“ T oetame Saksamaa algatatud Euroopa Liidu kaitsepoliitika poliitilis -strateegilise suunisdokumendi koostamist , seejuures on oluline tulemusteni jõuda mõistliku ajaga . Peame vajalikuks, et liikmesriigid kasutaksid seda protsessi ka Atlandi-ülese suh te tugevdamiseks. Samuti peab Eesti aruteludes ning suunisdokumendis tarvilikuks kinnistada laiapindse julgeoleku põhimõtteid.