Seisukoha küsimine Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõule ja ettepanekute küsimine planeeringu lähteseisukohtadele

Keskkonnaamet Meie 16.01.2020 nr 7-2/51 Põllumajandusamet Kaitseministeerium Seisukoha küsimine Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõule ja ettepanekute küsimine planeeringu lähteseisukohtadele Luunja vallavalitsus kaalub üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist Sirgu külas Toominga maaüksusele. Vastavalt PlanS § 142 lg 6 ja KeHJS § 33 lg 6 esitame Teile Luunja vallavolikogu otsuse eelnõu „Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ seisukoha saamiseks. Vastavalt PlanS § 81 lg 1 palume Teil esitada ettepanekud planeeringu lähteseisukohtadele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Karjus planeeringute nõunik evelin@luunja,ee, 7417217 Lisad: 1. Eelnõu: „Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“; 2. Adepte Ekspert OÜ töö „Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ Puiestee tn 14 Telefon 741 7319 [email protected] Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee 62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283  EELNÕU PROJEKT redaktsioon 06.01.2020 LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.2020 nr xx Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Taotletud tegevus Anu Markus on esitanud Luunja vallavalitsusele taotluse algatada detailplaneeringu koostamine Sirgu külas Toominga (43201:002:0090) kinnistul eesmärgiga muuta kõrgväärtuslik põllumaa elamumaaks. Seos kõrgema taseme strateegiliste dokumentidega ja teiste õigusaktidega 26. juuni 2008. a määrusega nr 8-1 on kehtestatud Luunja valla üldplaneering (ÜP). Sirgu külas asuv Toominga kinnistu asub ÜP kohaselt säilitatava hajaasustusega alas, kus on ette nähtud säilitada hajaasustusele iseloomulikku maakasutust ja ehitusviisi, primaarseks on säilitada senist asustustihedust. Üldplaneeringu kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa. Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku põllumaa koosseisu, millistel on uute kruntide moodustamine keelatud. ÜP keskkonnatingimuste kaardi kohaselt jääb planeeringuala väärtusliku maastiku alale, kus on ette nähtud säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri (ka asustusstruktuur ja teedevõrk), ei ole lubatud ehitustegevuse laienemist maastikuliselt esteetilistes ja ökoloogiliselt tundlikes paikades, hooned peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. Elamukruntide moodustamine Toominga kinnistu väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga. Toominga kinnistu on 2,51 ha suurune maatulundusmaa, ligikaudu poolel kinnistul asub talukoht ning teine pool on põllumaa. Maa-ala ei kuulu põllumassiivi koosseisu ja on kasutusest väljas. Suurem põllumassiiv asub planeeringualast läänes. Planeeringualal asuv põllumaa osas, kuhu uut elamukrunti soovitakse rajada, on ümbritsetud hekiga, millest tuleneb teatud maastikuline eraldatus naabruse põllumassiividest ning planeeringu realiseerumine ei vähenda piirnevate põllumaade kompaktsust ega häiri maa haritavust. Planeeringuga kavandatakse põllumajandusliku kasutuseta alale uut kasutust. Planeeringualale kavandatakse hajaasustusele omaseid krunte suurusega ligikaudu 1 ha. Toominga kinnistule kavandatava tegevusega tagatakse ÜP kohased hajaasustuse tingimused. Planeeringualal kehtib Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering määrab Sirgu küla maaliseks piirkonnaks. Taotletud tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringuga. Planeeringualale juurdepääs toimub mööda Kaspre teed. Kaspre tee on eratee, juurdepääsuks planeeringualale on vajalik tagada servituutide seadmine või tee avalik kasutus seaduses ette nähtud korras.  EELNÕU PROJEKT redaktsioon 06.01.2020 Planeeringust Huvitatud isiku ja Luunja valla vahel on sõlmitud haldusleping planeeringu tellimise kulude kandmise üheandmiseks planeeringu koostamisest huvitatud isikule. Detailplaneeringu algatamise põhjendused Eeltoodule tuginedes on detailplaneeringu algatamise põhjendatud. Kavandatud tegevusega kaasneb Luunja vallavolikogu hinnangul põhjendatud vajadus kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks üksnes juhul, kui planeeringu koostamisel suudetakse maksimaalselt arvestada üldplaneeringus sätestatud traditsioonilise maastikustruktuuri ja teedevõrgu säilitamisega ning planeeringualaga piirnevate talukohtade privaatsusootuse säilimisega. KSH mittealgatamise põhjendused Vastavat planeerimisseadusele § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele on koostatud Adepte Ekspert OÜ poolt KSH eelhinnang. Adepte Ekspert OÜ töös jõuti järeldusele, et planeeringu elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks on Luunja vallavalitsus küsinud seisukohta asjaomastelt asutustelt, milleks on Keskkonnaamet, Põllumajandusamet ja Kaitseministeerium, kelle seisukoht on järgmine … Planeerimisseaduse § 142 lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Vastavalt PlaS § 81 lg 1 on vallavalitsus detailplaneeringu lähteseisukohad esitanud ettepanekute saamiseks asjaomastele isikutele ja asutustele. Laekusid järgmised ettepanekud … Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 4 lg 2¹, § 77 lg 1, § 81, § 124 lg 6 ja § 142, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, § 34 lg 2, § 35 lg-d 5 ja 6, Anu Markuse detailplaneeringu algatamise taotluse 24.09.2019, Adepte Ekspert OÜ töö „Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ (september 2019), Luunja valla üldplaneeringu Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Sirgu külas Toominga maaüksusel eesmärgiga kaaluda planeeringualale võimalusi ühe täiendava üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. 2. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3. Kinnitada detailplaneeringu lähtetingimused, piir ja suurus vastavalt lisale 1*. 4. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine Luunja vallavalitsusele on vajalik. 5. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud: 5.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks koostada MKM määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ vastav planeeringuala digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500; 5.2. Täiendavate uuringute vajadus võib selguda detailplaneeringu protsessi käigus. 6. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne planeeringu koostamise korraldajale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks/ ümberehitamisek või vastavate kulude kandmiseks.  EELNÕU PROJEKT redaktsioon 06.01.2020 7. Planeeringu algatamisega ei kaasne planeeringu koostamise korraldajale kohustust planeeringu koostamise tellimiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Vastavad kulud kannab planeeringust huvitatud isik. 8. Vallavalitsusel korraldada 14 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsusest vastava teate ilmumine Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Postimees, valla infolehes Kodu Uudised, Luunja valla veebilehel. 9. Vallavalitsusel korraldada KSH mittealgatamise otsustest teavitamine vastavalt KeHJS-ile § 33 lg 6. 10. Otsusega saab tutvuda Luunja valla veebilehel www.luunja.ee ning tööpäevadel Luunja vallavalitsuses, asukohaga Puiestee 14 Luunja alevik. 11. Otsus jõustub teatavaks tegemisest. *Lisa 1. Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneeringu lähtetingimused, planeeringuala piir ja suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Radž Sauk Volikogu esimees  EELNÕU PROJEKT redaktsioon 06.01.2020 LISA 1 Luunja Vallavolikogu PP.KK.AAAA otsuse nr XX juurde SIRGU KÜLAS TOOMINGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU LÄHTETINGIMUSED, PALNEERINGUALA PIIR JA SUURUS 1. Detailplaneeringu lähtetingimuste kehtivus Lähtetingimuste kehtivus on 18 kuud. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud planeeringu koostamise korraldajale esitatud detailplaneeringu eskiislahendust, on planeeringu koostamise korraldajal õigus lähtetingimusi muuta ja ajakohastada. 2. Detailplaneeringust huvitatud isik Planeeringust huvitatud isik on Anu Markus. 3. Planeeringuala piir ja suurus Planeeringuala hõlmab Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistut (43201:002:0090). Planeeringuala suurus on 2,51 hektarit. Joonis 1. Sirgu külas Toominga maaüksuse detailplaneeringuala piir ja suurus (allikas: Maa-ameti geoportaal) 4. Planeeringu eesmärk Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe täiendava üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. 5. Detailplaneeringu koostamise õigus  EELNÕU PROJEKT redaktsioon 06.01.2020 Planeering tuleb koostada geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isiku poolt või isiku poolt, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. 6. Andmed planeeringuala kohta Toominga kinnistu põhjapoolses osas asub talukompleks, kus asub ehitusregistri andmetel 3 hoonet: üksikelamu, abihoone ja saun. Kinnistu lõunapoolne osa on põllumaa. Joonis 2. Väljavõte Maakatastri andmetest, 03.01.2020 (allikas: Maa-amet) Planeeringualale ulatuvad seadusest tulenevad kitsendused: Maaparandushoiuala; Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; Elektripaigaldise kaitsevöönd; Maaparandusühistu tegevuspiirkonna ala.  EELNÕU PROJEKT redaktsioon 06.01.2020 Joonis 3. Planeeringualale ulatuvad seadusjärgsed kitsendused (allikas: Maa-ameti geoportaal) Maapinna absoluutkõrgused planeeringualal jäävad vahemikku ligikaudu 42-45 m. 7. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid Luunja valla üldplaneering; Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. 8. Uuringute vajadus 8.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks koostada MKM määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ vastav digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. 1. Juhul kui planeeringualal asub maaparandussüsteem, tuleb planeeringu aluseks olevale geodeetilisele alusplaanile kanda olemasoleva maaparandussüsteemi elemendid. Maaparandussüsteemi teostusjooniste väljastamiseks pöörduda Põllumajandusameti Tartu keskusesse [email protected]. Detailplaneering koostada kuni 2 aastat vanale alusplaanile, mis on kooskõlastatud võrguvaldajate ja vajadusel Põllumajandusameti poolt ning registreeritud Tartu geoarhiivis. 8.2. Täiendavate uuringute vajadus võib selguda detailplaneeringu protsessi käigus. 9. Nõuded planeeringule 9.1. Esitada planeeringuala kirjeldus ja üldandmed (asukoht ja suurus). 9.2. Esitada olemasoleva olukorra iseloomustus: Esitada kinnistute piirid, aadressid ja maakasutuse sihtotstarbed (sh vähemalt 40 m ulatuses väljapool planeeringuala); õiguslikul alusel püstitatud hooned; seadusjärgsed kitsendused ja nende ulatus, senised kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta ning kitsendust põhjustavad objektid;  EELNÕU PROJEKT redaktsioon 06.01.2020 planeeritavale maa-alale jäävate teede nimed; olemasolevad tehnovõrgud, olemasolevad üksikud puud, mets kõlvikuna, olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed. 9.3. Esitada planeerija andmed (nimi, pädevust tõendav dokument) ja planeeringu koostamise korraldaja. 9.4. Esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad järeldused, sh olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; ühistranspordi võrgustik; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. Siduda planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. Esitada planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus liigilt üldisemale planeeringule. 9.5. Esitada valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused. Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. 9.6. Esitada andmed kasutatud uuringute ja analüüside kohta, milliseid on planeeringu koostamise käigus koostatud või millistest varasemalt koostatud uuringutest või analüüsidest on lahenduse koostamisel lähtutud. 9.7. Planeeringuala kruntideks jaotamine. Tagada kruntimisel maatükkide terviklikkus ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt. Elamukrundi minimaalne suurus on 5000 m². 9.8. Krundi hoonestusala määramine. Määrata krundi osa, kuhu on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestustusalasid ei ole lubatud planeerida lähemale kui 50 m väljapool planeeringuala asuvate kinnistute Nõmme ja Haava piiridele. 9.9. Krundi ehitusõigusega esitada: 9.9.1. lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed: üksikelamu maa; 9.9.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 elamu ja 2 abihoonet); 9.9.3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 500 m²; 9.9.4. hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: suurim lubatud suhteline kõrgus elamul 8,5 m maapinnast, abihoonel 5 m, planeeringuga määrata lisaks hoonete lubatud suurim katuseharja absoluutkõrgus. 9.10. Liikluskorralduse põhimõtted 9.10.1. Ehituskruntidele tuleb tagada juurdepääs Kaspre teelt. Kuni Kaspre tee avaliku kasutuse tagamiseni tagada juurdepääs servituudiga alates Luunja-Kavastu-Koosa teest. 9.10.2. Näidata juurdepääs krundile. 9.11. Kujad Kujad lahendada vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 9.12. Hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Määrata lähtuvalt sobivusest kohalike hoonestus- ja ehitustavadega, piirkonna ühtset identiteeti tekitavad läbimõtestatud arhitektuurinõuded. Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav: 9.12.1. Planeeritavad hooned peavad oma suuruse kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi. 9.12.2. Lubatud korruselisus: põhihoonel 1-2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus, abihoonel 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus. 9.12.3. Määrata vajadusel kohustuslikud ehitusjooned, kus peab asuma põhihoone põhimaht. 9.12.4. Lubatud looduslikud viimistlusmaterjalid, imiteerivad viimistlusmaterjalid on keelatud; 9.12.5. Määrata katusekalle, harja suund ja lubatud materjalid; 9.12.6. Määrata hoone ±0.00 sidumine; 9.12.7. Määrata nõuded piiretele, sh materjal, kõrgus ja tüüp või nende rajamise keeld. 9.13. Haljastus ja heakord 9.13.1. Määrata kohustuslik säilitatav ja rajatav kõrghaljastus, vähemalt 10 % elamukrundi territooriumist peab olema kõrghaljastatud; 9.13.2. Anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademete vee ärajuhtimine jt). Kindlustades sademevee mittevalgumise kõrvalkinnistutele; 9.13.3. Anda koostöös Põllumajandusametiga maaparandushoiuala toimimiseks vajalikud tingimused; 9.13.4. Määrata lume vallitamise alad.  EELNÕU PROJEKT redaktsioon 06.01.2020 9.14. Tehnovõrgud 9.14.1. elektrivarustus; 9.14.2. veevarustus planeerida ühisest puurkaevust või salvkaevudest. Reoveekäitlemine tuleb lahendada lokaalselt krundisiseselt. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Planeeringu tehnovõrkude joonisele tuleb kanda naaberkinnistute joogiveekaevude ja reoveepuhastussüsteemide tüüp ja asukoht. Planeeringualale kavandatud joogiveekaevud ja reoveepuhastid ei tohi põhjustada kitsendusi väljapool planeeringuala, välja arvatud kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu või puurkaevu vahelised kujad tuleb määrata nõuete kohaselt vastavalt Veeseadusele. 9.14.3. sademevee kogumine ja ärajuhtimine; 9.14.4. tuletõrje veevarustus; 9.14.5. küte: lubada keskkonnasäästlikud lahendused, anda nõuded päikesepaneelide paigaldamise kohta hoonele või krundile. 9.14.6. Sidevarustus; 9.14.7. Esitada info olemasolevate maaparandusehitiste kohta ning esitada tulevasest ehitustegevusest tingitud meetmed maaparandussüsteemi edasiseks nõuetekohaseks toimimiseks. 9.15. Keskkonnatingimused 9.15.1. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust on soovitav teostada ehitusprojektide koostamisel pinnase radoonisisalduse mõõtmine, mis aitaks täpsustada radooniohtu ning vajadusel võimaldaks ette näha ehituslikud meetmed vältimaks kõrgendatud radoonitasemete tekke võimalust siseruumides. 9.15.2. Lahendada jäätmekäitluse korraldamine. 9.16. Määrata servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus. Kuni Kaspre tee avaliku kasutuse tagamiseni tagada juurdepääs servituudiga alates Luunja-Kavastu- Koosa teest. 9.17. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 809-1:2002. 9.18. Määrata planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja. 9.19. Planeeringu sätestada planeeringu rakendamise võimalused: 9.19.1. Planeeringu koostamisega ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks/ rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks. 9.19.2. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike krundiväliste taristute rajamise või ümberehituse mõistlikud kulud detailplaneeringuga määratavates mahtudes kannab planeeringust huvitatud isik. 9.20. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised: 9.20.1. Situatsiooni skeem, M 1:5000*; 9.20.2. Olemasolev olukord vastavalt p. 9.2, M 1:500; 9.20.3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis vastavalt p. 9.4, M 1: 2000*; 9.20.4. Põhijoonis vastavalt p. 9.7-9.13, M 1: 500; 9.20.5. Tehnovõrkude planeering vastavalt p. 9.14., M 1: 500. 9.20.6. Planeeritud kitsendused vastavalt p. 9.15 ja 9.16, M 1: 500; *Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad. 9.21. Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel Detailplaneering kooskõlastatakse valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb: Päästeamet, Põllumajandusamet, Kaitseministeerium Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, õiguslikul alusel maakasutajad, elanikud, naabrid ja teised huvitatud isikud ning teeb koostööd maa- ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega.  EELNÕU PROJEKT redaktsioon 06.01.2020 Planeeringu tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud, millisel joonisel/leheküljel kooskõlastus asub, kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, kehtivusaeg, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastused esitatakse planeeringu lisades. 9.22. Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine Detailplaneering vormistada soovitavalt Siseministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013” alusel (kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/ruumilise-planeerimise-leppemargid-2013/.) Detailplaneeringu vallale esitamine: 9.22.1. DP eskiis esitatakse vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). Eskiisi koosseis: 9.22.1.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 9.22.1.2. planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad järeldused, planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus liigilt üldisemale planeeringule, üldplaneeringu muudatuse ettepanek. 9.22.1.3. andmed eskiisi koostamiseks kasutatud uuringute ja analüüside kohta; 9.22.1.4. planeeringuala kruntideks jaotamine; 9.22.1.5. krundi hoonestusala; 9.22.1.6. krundi ehitusõigus; 9.22.1.7. põhimõtteline liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendus. 9.22.2. DP eelnõu planeeringu koostöö ja kooskõlastamise korraldamiseks esitatakse vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*); 9.22.3. DP eelnõu esitatakse planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). 9.22.4. Vajadusel esitatakse DP eelnõu planeeringu täiendava kooskõlastamise ja avalikustamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*); 9.22.5. DP ja selle lisad esitatakse selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (kaks (2) eksemplari arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete kohaselt) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*, digitaalsed originaaldokumentidest lisad digitaalselt, paberkandjal lisad skännitult). Planeering allkirjastatakse digitaalselt. Lisaks esitatakse planeering selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusega nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele vastavalt. 10. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava Detailplaneeringu algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu Uuringute koostaine: kaks kuud Planeeringu eskiis koostamine: kolm kuud Planeeringu eelnõu (eskiisi) avalikustamine: kolm kuni viis kuud Planeeringulahenduse põhilahenduse koostamine koos võimalike uuringutega: kuus kuud Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuste küsimine: kolm kuud Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni viis kuud Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud  Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2019-2020 Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang Nimetus: Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Anu Markus Tel +372 53325713 E-post: [email protected] Töö teostaja: Adepte Ekspert OÜ Tuukri tn 54, Tallinn, Harju maakond, 10120 Tel +372 5139031 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö teostamisaeg: september 2019, täiendatud jaanuar 2020 2 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Osapooled .......................................................................................................................... 5 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 6 3 Planeeritav tegevus.......................................................................................................... 10 4 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 10 4.1 Kõrgemalseisvad planeeringud ................................................................................. 11 5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 14 5.1 Mõju Natura aladele ................................................................................................. 14 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ................. 14 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 14 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 15 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 16 6 Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi ....... 18 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 19 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 20 3 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas OÜ Adepte Ekspert (reg nr 11453673) 2019. a septembris Anu Markus`e tellimusel. 2020.a jaanuaris täiendati hinnangut vastavalt Luunja Vallavalitsuse soovidele. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Luunja Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta. Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Luunja vallas Sirgu külas asuva Toominga kinnistu detailplaneeringu algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. 4 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang 1 Osapooled Planeeringust huvitatud isik: Anu Markus Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: Hetkel teadmata Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus Otsustaja (strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja): Luunja Vallavolikogu KSH eelhinnangu koostaja: Adepte Ekspert OÜ 5 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus Eelhindamise objektiks on Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek. Toominga kinnistu (kat. tunnus 43201:002:0090) pindala on 2,51 ha (millest haritavat maad 2,00 ha, õuemaad 0,40 ha, metsamaad 0,07 ha ja muud maad 0,04 ha) ning maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Toominga kinnistu piirneb põhjakaarest kinnistuga Vara metskond 21 (43201:001:1996) ehk „Akki metsaga“, läänest Nõmme (43201:002:0349), idast Tammetõru (43201:002:0092) ja lõunast Haava (43201:002:0091) kinnistuga. Piirkonnas on tegemist valdavalt maatulundusmaaga, kuhu on rajatud ka eluhooneid. Toominga kinnistul kehtiv detailplaneering puudub. Läheduses ida pool on Luunja Vallavolikogu otsusega 26. 04.2012.a nr 12 kehtestatud detailplaneering, millega endisest Akki maaüksusest eraldati üks elamumaa krunt (Päikese 43201:002:0194). Samuti on ettepanek esitatud Sirgu külas praeguse Akki (43201:002:0193) kinnistu detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga moodustada sinna samuti uued elamukrundid. Joonis 1.Toominga kinnistu asukoht. Allikas: Maa-amet Ehitisregistri (https://www.ehr.ee ) andmetel on Toominga kinnistu (43201:002:0090) põhjaosas 2015. a kasutusele (kasutusluba nr 1512319/01484) võetud ühekorruseline üksikelamu (ehr kood 120310110) ehitisealuse pinnaga 143,3 m2, 55,7 m2 pinnaga saun (120738015) kasutusloaga nr 1512319/03364 ja 178,5 m2 pinnaga abihoone (120772824) 2016. a väljastatud ehitusloa nr 1612219/00977 alusel. Hoonetel on lokaalne veevarustus salvkaevu baasil, samuti lokaalne kanalisatsioon ja reovee kogumismahuti. Soojavarustuse tagamiseks on lokaalne kohtküte (tahkel kütusel). Elektrivarustus on Elektrilevi OÜ-le kuuluva 0,4 kV (Tamme) elektriõhuliini baasil. Juurdepääs kinnistule on riigi kõrvalmaanteelt nr 22250 (Luunja-Kavastu-Koosa) kruusakattega teed pidi. 6 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang Joonis 2. Toominga kinnistu kitsendused. Allikas: Maa-amet Ala asub osaliselt (idaosa) 63.9 hektarisel Sirgu maaparandussüsteemil (2102360010240001) vastavalt maaparandussüsteemide registrile https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus . Planeeringualast kirdesse jääb drenaažkuivenduse eesvooluks olev Akimetsa kraav, mis ei ole avalik veekogu ega kuulu riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 alusel Akimetsa kraavile määratud kalda kasutamise kitsendused (kalda piiranguvöönd 50 m, kalda ehituskeeluvöönd 25 m) Toominga kinnistule ei ulatu. DP alale ulatub riigikaitselise ehitise (kaitseväe 2. jalaväebrigaadi nn Luunja linnak) piiranguvöönd (vt Joonis 2 punane diagonaalviirutus) töövõime säilitamiseks, mis on Akki metsas paikneva kinnistu piirist kuni 2000 m, vastavalt Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 avalikule lisale 1. Piiranguvööndit kajastab ka Tartu Maakonnaplaneering 2030+. Planeeringuala on Luunja valla üldplaneeringuga (2008) täies ulatuses määratud Sirgu küla väärtuslikuks põllumaaks. Väärtuslike põllumaade nimistusse on arvatud põllumaad, mille boniteet on 50 hindepunkti ja enam ning mis ei paikne juba täisehitatud või arendataval alal. Väärtuslikud põllumaad on esitatud seletuskirjas nimistuna ja ÜP ehitustingimuste kaardil. Nimetatud planeeritud väärtuslikele põllumaadel on uute kruntide moodustamine keelatud. Väärtuslikel põllumaadel asuvatel majapidamistel on lubatud olemasolevate hoonete ja rajatiste renoveerimine ning ümberehitamine senise tegevuse jätkamiseks samas mahus. Erandkorras on lubatud juurdeehituste ehitamine detailplaneeringu alusel olemasolevale õuemaale. Väärtuslike põllumajandusmaade tänapäevased täpsustatud andmed põhinevad peamiselt PRIA põllumassiividel ja Eesti topograafia andmekogu haritava maa- ja rohumaa kaardiandmeil. Väärtuslike põllumajandusmaade edasised täpsemad kasutustingimused lähtuvad eelkõige siiski kehtivast õigusest. Käesoleval ajal ei reguleeri seadused veel väärtuslikule põllumaale ehitamist, kuid tulevikus võib oodata seadusemuudatust, mis 7 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang keelaks seal teatud tingimustel elamuehituse. Selleks kavandatakse muuta http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e106c74-7e90-4fc0-8c97- e4071032066e#bixDEeZi maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust. Lisaks tehakse siis ka muudatusi ka planeerimisseaduses, maapõueseaduses ja looduskaitseseaduses. Praeguse seisuga on seadusemuudatust küll edasi lükatud. Eelnõuga ei sätestata väärtuslikule põllumajandusmaale absoluutset ja lõplikku sihtotstarbe muutmise ja/või ehituskeeldu. Samas peavad kohaliku omavalitsuse üksused sel juhul tulevikus senisest põhjalikumalt kaaluma planeeringute koostamisel, samuti katastriüksuste sihtotstarbe muutmisel või ehitiste ehitamist käsitlevate menetlustoimingute tegemisel väärtusliku põllumajandusmaaga seotud maakasutust. Luunja valla looduslikuks rikkuseks on suhteliselt kõrge viljakusega põllumaa (boniteet 40 või enam hindepunkti), mis moodustab ca 50% valla pindalast. Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis. Lisaks boniteedile arvestatakse põllumajandusmaa väärtuslikkuse hindamisel ka maaparandussüsteemide ja nende seisundiga. Tartumaa (ja samas ka riigi) kaalutud keskmine boniteet on ca 41. Alal levivad Maa-ameti mullakaardi järgi näivleetunud mullad (LP), mille keskmine boniteet Eestis on ca 48,6 hindepunkti. Samas piirkonnas gleistunud LP(g) muldadel on see 36,7 hindepunkti ning gleimuldadel (LPG) vaid 34,4 hindepunkti. Lähipiirkonnas on Kasepõllu (43201:002:0038) maaüksusel Emajõe ääres 2016. aastal muldasid detailsemalt uuritud OÜ Rakendusgeoloogia poolt DP koostamise käigus. Joonis 3. Piirkonna mullastik. Allikas: Maa-amet 8 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang Kinnistul olemasoleva üksikelamu hoovil paikneb salvkaev. Lähim puurkaev on Päikese kinnistul keskkonnaregistri https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=- 1557984052 andmetel 2015. aastal rajatud puurkaev (PRK0054033). Tegu on 60 m sügavuse kaevuga, mis võtab vett Kesk-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Puurkaevuga avatava põhjaveekihi vesi vastab kehtivatele joogivee kvaliteedinõuetele. Planeeringuala paikneb Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Päikese kinnistu puurkaevu andmetel on seal 10 m paksune liivsavi kiht (veeristega). Puurkaevu läbilõike andmete alusel võib põhjaveekihti lugeda pigem keskmiselt kaitstuks. Ala jääb väljapoole Luunja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonda. Kinnistu olemasoleval õuealal on lokaalne reoveekanalisatsioon ja kogumiskaeve tühjendatakse vastavalt vajadusele. Lisanduva hoonestuse veevarustust on võimalik lahendada nii uue rajatava salv- kui uue puurkaevu baasil ning reoveekäitlemiseks tuleb rajada kas kogumismahuti (hetkel soovitatav valik), septik või biopuhasti (vt ka 5.4.2 Reovee käitlus ). Lahendust täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Kogumismahuti on soovitav valik, kuna piirkonnas puudub arvestatav heitveesuubla ning heitvee pinnasesse immutamine võib samuti olla raskendatud. Ka Põllumajandusamet on varem Luunja valla tähelepanu juhtinud asjaolule, et Sirgu külas uute elamute planeerimisel on reovee lokaalne puhastamine ja immutamine pinnasesse vastuolus Veeseadusega, kuna heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Ka Toominga kinnistu asub maaparandussüsteemi maa-alal, mille põhjavee tase on kõrgemal kui 1,2 m. Maaparandussüsteemi rajamisel tagatakse normide järgi vegetatsiooniperioodil 0,45 m veetase. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge. Looduskaitsealuseid alasid ega üksikobjekte planeeringualal ei paikne. Lähim kaitsealuste liikide leiukoht (III kategooria liik Platanthera chlorantha/rohekas käokeel) Akki metsas jääb Toominga kinnistu põhjapiirist ca 30 m kaugusele põhja poole (Joonis 2). Lähim veekogu on lõuna pool ca 670 m kaugusel olev Emajõgi (VEE1023600), mis on ka III kaitsekategooria liigi (Cobitis taenia/harilik hink) elupaik. Lähim kaitseala Luunja mõisa park (KLO1200244) jääb ca 1,4 km kaugusele edelasse. Natura 2000 alasid piirkonnas ei leidu. Kultuurimälestiste riikliku registri alusel alal ja selle lähiümbruses mälestised puuduvad. Maa-ameti pärandkultuuri rakenduse kohaselt on lähimad objektid kõrvalmaantee nr 22250 ääres olevad Aljaku pood (1932-1940) ja Sirgu karjamõisa kõrvalhooned. 9 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang 3 Planeeritav tegevus DP ettepanekuga soovitakse muuta praeguse Toominga kinnistu maakasutuse sihtotstarvet maatulundusmaast osaliselt elamumaaks, andes seeläbi võimaluse järgmisel põlvkonnal rajada täiendav elamu samale kinnistule oma kodukohta vanemate kõrvale ning siduda enda tulevik koduvalla arenguga. DP koostamise eesmärk on kinnistu kaheks krundiks jaotamine, kruntidele ehitusõiguse määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine vastavalt Planeerimisseaduse nõuetele. Praegu maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu on plaanis jagada DP-ga kaheks krundiks: - krunt 1, pindala ca 1,35 ha, krundil on olemasolev elamu, saun ja abihoone; - krunt 2, pindala 1,15 ha, krundile kavandatakse uus elamu. Joonis 4. Toominga kinnistu DP algatamise ettepanek 4 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Lähtudes planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele ehk olulise keskkonnamõjuga tegevusele. Antud juhul tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 alla. PlanS § 124 lõike 6 järgi tuleb DP koostamisel (ja § 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel) anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste 10 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang asutuste seisukohtadest. Seega KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib ka planeeringute puhul siiski KeHJS. KeHJS § 33 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kui planeering on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Eelhinnangu objektiks oleva DP korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid EELIS andmebaasi http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx alusel piirkonnas ei ole. Seega on välistatud, et võiks kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust. Kuna tegu on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis on vajalik KSH eelhindamise läbiviimine. Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised konkreetsed mõjud tegevusega kaasnevad. Keskkonnaasutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet. Antud juhul on asjaomaseks asutuseks kindlasti ka Põllumajandusamet, kuna ala paikneb osaliselt Sirgu maaparandussüsteemil ja on määratletud väärtusliku põllumaa osana. Kõik asjaomased asutused määratleb siiski kohalik omavalitsus, juhul kui peab kellegi (näiteks on Luunja vallavalitsus Sirgu küla planeeringutes varem kaasanud Kaitseministeeriumi) kaasamist selles etapis keskkonna seisukohalt vajalikuks. Muud looduskaitse, muinsuskaitse ning maavarade kasutamisega seonduvad piirangud puuduvad. Joogivee kvaliteedi seisukohast võib olla vajalik varasemas staadiumis küsida seisukohta ka Terviseametilt, samas piisav kui amet on kaasatud DP kooskõlastamisse. 4.1 Kõrgemalseisvad planeeringud Tartu Maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29) kehtib Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal. Erinevalt teistest Eesti maakondadest muutusid uue Tartu maakonnaplaneeringu kehtestamisega kehtetuteks enamus varem koostatud teemaplaneeringuid k.a “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 22.06.2006), kust on üle võetud ainult väärtuslikud maastikud (teemaplaneering on vaid selgitava taustteabena uue planeeringu lisa 7). Tulenevalt rohkem kui 10 aasta möödumisest teemaplaneeringu koostamisest vajavad konkreetsete maastike detailsed säilimist tagavad meetmed ajakohastamist koostatavates omavalitsuste üldplaneeringutes. Maakonnaplaneeringu 11 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang eesmärk ongi suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil ja see on aluseks kohalike omavalitsuste uute üldplaneeringute koostamisele. Tartu maakonnaplaneeringus on Sirgu küla näidatud maaparandussüsteemi alana ning väärtusliku põllumajandusmaana tegelikku ja planeeritud maakasutust arvestamata. Maakonnaplaneeringu põhijoonisel näidatud väärtuslikud põllumajandusmaad on kajastatud Põllumajandusuuringute Keskusest 16.02.2016 saadud teabena. Väärtuslike põllumajandusmaade kaardikiht põhineb PRIA põllumassiividel, ETAK haritava maa- ja rohumaa kaardiandmeil, EELIS hooldatud poollooduslike koosluste andmekihtide automaattöötlusel. Arvesse pole võetud katastriüksusi ega nende sihtotstarvet, kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid, kõiki ehitatud või ehitamisel olevaid hooneid, ühtse massiivina kasutatavust jm. Kaardikiht näitab maaviljelusressurssi ega ole käsitletav põllumajandusmaa määramisena. Tartu maakonnaplaneering ei käsitle maakasutust kinnistute kaupa. Seega detailplaneeringu algatamine ei ole maakasutuselt ja visioonilt vastuolus Tartu maakonnaplaneeringule 2030+ . Luunja valla üldplaneering on kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1. Ala on Luunja valla üldplaneeringu kohaselt Sirgu küla säilitatava hajaasustusega alas. ÜP kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa (Joonis 5 ja Joonis 6 kehtiva ÜP joonised (saadaval https://luunja.ee/kehtivad-uldplaneeringud). Joonis 5.Luunja valla ÜP maakasutusplaan võrreldes praeguse põhikaardi hoonestusega Säilitatava hajaasustusega alal on üldplaneeringuga ette nähtud säilitada hajaasustusele iseloomulikku maakasutust ja ehitusviisi, primaarseks on säilitada senist asustustihedust. 12 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang Üldplaneeringuga määratud ehitustingimused hajaasustuses on järgmised: 1. uute moodustatavate ehituskruntide minimaalne suurus on 5000 m2. Väiksemaid krunte võib moodustada tehnorajatiste tarbeks; 2. lubatud suurim korruste arv: 2; 3. lubatud suurim ehitusalune pind krundil: 15% krundi pindalast; 4. lubatud suurim moodustatavate ehituskruntide arv, mille vahele jäetakse vähemalt 100 m laiune maatulundusmaa kuja: 4 elamukrunti. Planeeringualal kavandatava uue elamukrundiga moodustub (koos olemasolevate maatulundusmaa kinnistutel olevate elamutega) tinglikult uus elamugrupp. Koos ühe olemasoleva ja Tammetõru kinnistul olevaga oleks selliste elamuüksuste arv kokku 3 ja see ei lähe põhimõttelt vastuollu üldplaneeringus lubatud ehitustingimustega maksimaalse moodustatava elamukruntide arvuga. Haava kinnistu hoonestus lõuna pool jääb Toominga kinnistu piirist rohkem kui 100 m kaugusele. Planeeringuala jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku põllumaa põllumassiivi koosseisu (Joonis 6). Joonis 6. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste plaanist (2017) Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikel põllumaadel uute kruntide moodustamine keelatud. Lubatud on väärtuslikel põllumaadel asuvatel majapidamistel olemasolevate hoonete ja rajatiste renoveerimine ning ümberehitamine senise tegevuse jätkamiseks samas mahus. Erandkorras on lubatud juurdeehituste ehitamine detailplaneeringu alusel olemasolevale õuemaale. Elamukruntide moodustamine väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamisega tehakse seepärast ettepanek muuta kehtivat Luunja valla üldplaneeringut. Luunja Vallavolikogu algatas 27.06.2019 otsusega nr 39 Luunja valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Üldplaneeringu eesmärk on kogu Luunja valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. 13 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang 5 Võimalikud keskkonnamõjud 5.1 Mõju Natura aladele Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (täiendava üksikelamu rajamine) ja paiknemist, siis ei ole tõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstava liigi seisundit, negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele. 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (looduskaitsealused objektid, alad ja liikide leiukohad puuduvad planeeringualal ja selle vahetus mõjualas), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks kaitstavaid alasid, loodusobjekte ja kaitsealuseid liike. 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Peamiseks mõjuks loodusvaradele võib lugeda mõju maaressursile ehk siis suurenevaks riskiks, mis on seotud viljaka mulla kui ökosüsteemi hävimisega inimese käe läbi. Muldade olemasolu ja selle hea seisund on koos vee, õhu ja päikesepaistega ökosüsteemi toimimiseks ja meie eluks hädavajalik ning selle varud on maakeral piiratud. Nimelt paikneb kinnistu väärtuslikul põllumajandusmaal. Väärtuslikele põllumajandusmaadele elamuehitus ei ole soovitav Luunja valla üldplaneeringu alusel. Samuti on tulevikus oodata väärtuslikele põllumajandusmaadele ehitamise keelustamist vastava õigusaktiga. Eksperdi arvates ei ole KSH algatamise mõistes väärtusliku põllumaa osaline täisehitamine olulise mõjuga, sest Luunja vallas on piisavalt maaressurssi intensiivse põllumajanduse arendamiseks. Põllumaade kaitsmise eesmärk on pigem hajakülade üldise visuaalse miljöö ja vaadete avatuse säilimine väljaspool külakeskusi, et hoida traditsioonilisi põllumassiive eeskätt kinnisvaraarendajate surve eest. Ehitustegevusega kaasneb alati ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata aga jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 14 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistute maakasutust on jääkreostuse esinemine tugevalt ebatõenäoline. 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 5.4.1 Vee tarbimine Planeeringuala jääb väljapoole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkonda. Seega lahendatakse nii veevarustus kui ka reoveekäitlus lokaalselt. Veevarustuse ja reoveekäitluse lahendus määratakse detailplaneeringu koostamise käigus. Veevarustuseks on võimalik kasutada nii salv- kui puurkaeve. Eesti inimese keskmine veetarbimine on ca 120 l/d. Sellega tuleb täiendava võimaliku veeallika valimisel arvestada. Veekaitselisest seisukohast ei saa kindlast soovitada Sirgu küla arenevasse piirkonda iga planeeringuga aina täiendavate kaevude rajamist, vaid mõelda võiks tulevikus lokaalse ühisveevärgi peale. Iga kaevu rajamise ja kasutamisega kaasneb teatav põhjavee reostusrisk, mida aitab minimeerida veevarustuse grupeerimine. Arvestades arenduse mahtu ja võimalikku veevarustuse lahendust, ei ole oodata tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju põhjaveele. Kuna nii salv- kui puurkaevude vesi vastab piirkonnas üldiselt joogivee kvaliteedinõuetele, siis ei ole veevarustuse lahendusega kaasnevana oodata negatiivset mõju inimese tervisele. 5.4.2 Reovee käitlus Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel on piirkonnas põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Reoveekäitluse lahendamisel järgida keskkonnaministri 08.11.2019 määrust nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Eeldatavalt planeeritakse reoveekogumismahuti paigaldamist. Korrektselt paigaldatud ja regulaarselt tühjendatavate kogumismahutite korral lokaalset keskkonnamõju ei kaasne, kuid kaasneb pidev tekkiva reovee väljaveo vajadus. Selleks et tagada reovee väljaveo korrektne toimimine on vajalik omavalitsuse poolne järelevalve. Võimalik on kaaluda ka reovee lokaalset puhastamist, millele järgneb immutamine. Määruse nr 61 kohaselt peab heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heitvett võib juhtida pinnasesse kuni 5 m3 ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit reovett ja kuni 10 m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Seega juhul, kui soovitakse rajada reovee eelpuhastamiseks septik(ud) tuleb eraldi kogumismahutisse koguda ning nõuetekohaselt üle anda käimlate reovesi või tuleb heitvesi immutada alal, kus pinnase (liivsavi) paksus on vähemalt 2 meetrit. 15 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang Nõuetekohase reoveekäitluslahenduse korral ei ole oodata detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju pinnasele või põhjaveele. 5.4.3 Sademevee käitlus Planeeringuala paikneb osaliselt maaparandusvõrgu alal. Maaparandusvõrk on loodud liigse sademevee ärajuhtimiseks. Olulist mõju pinnaveele planeeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ei ole. Maaparandusvõrgu alal tuleb aga planeering kooskõlastada Põllumajandusametiga ning vajadusel ette näha meetmed maaparandusvõrgu toimivuse edasiseks tagamiseks. Täiendava elamukrundi sademevee käitlus tuleb lahendada lokaalselt (sademevesi immutada haljaspindadel). Vältida tuleb vertikaalplaneerimist, mis põhjustaks sademevee valgumist naaberkinnistutele. 5.4.4 Õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Detailplaneeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne liiklusvoogu, mis võiks põhjustada müratasemeid või mõju õhukvaliteedile ulatuses, mis võiks põhjustada normtasemetele lähedasi väärtusi. Samuti ei ole planeeringuga kavandatud tegevuse mahtu arvestades tõenäoline küttelahenduste rajamine, mis võiksid olulisel määral mõjutada õhukvaliteeti. Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, vibratsiooni, valgusreostuse ega lõhna teket. 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Planeeringuga kavandatava tegevusega ei ole oodata olulise tervisemõju esinemist. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge. Kohalik omavalitsus võib DP koostamisel nõuda planeeringu või ehitusprojektide koostamisel pinnase radoonisisalduse mõõtmine, mis selgitaks konkreetse pinnase radoonisisaldust, aitaks täpsustada radooniohtu ning vajadusel võimaldaks ette näha ehituslikud meetmed vältimaks kõrgendatud radoonitasemete tekke võimalust siseruumides. Planeeringu puhul on tegu uue elamukrundi moodustamisega, seega olulist mõju laiemalt inimeste sotsiaalsetele vajadustele ei ole. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikumat mõju varale. Praeguse kinnistu (turu)väärtus tõenäoliselt planeeringu kehtestamisel ja tekkiva hoonestusõiguse rakendamisel tõuseb. 5.6 Mõju kultuuriväärtustele Planeeringualale ega selle naabrusesse ei jää muinsuskaitsealuseid alasid ega objekte. Olulist mõju kultuuriväärtustele tegevusega ei kaasne. 16 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang 5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Kavandatava tegevuse puhul olulist avariiohtu ette näha ei ole. Planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal tegutsemisel tuleb järgida kehtivas õiguses esinevaid nõudeid tule- ja tööohutusele, jäätmekäitlusele, liiklusohutusele jms. 5.8 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine Piirkonnas suuremahulisi arendustegevusi kavandavad kehtivad planeerimisdokumendid puuduvad. Koostamisel on praeguse Akki (43201:002:0193) kinnistu detailplaneering eesmärgiga moodustada samuti sinna uued elamukrundid. Kasepõllu maaüksustele on Luunja Vallavolikogu on 25.05.2006. a otsusega nr 5-14.1 algatatud detailplaneeringu koostamine, mis hõlmab Kasepõllu (43201:002:0037) ja teisel pool maanteed Emajõe ääres olevat Kasepõllu (43201:002:0038) maaüksust. Arvestades nii käesoleva eelhinnangu objektiks oleva planeeringu kui piirkonnas kehtestatud detailplaneeringute mahte, siis ei ole oodata arendustegevust ulatuses, mis võiks põhjustada ka kumulatiivselt olulist keskkonnamõju. Samas on oodata planeeringute koostoimes antud piirkonnas asustustiheduse võimalikku märgatavat suurenemist. 5.9 Muud aspektid Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu elamukrunte kavandava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu elamukrunte kavandava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. 17 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang 6 Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Reoveekäitluse lahendamisel tuleb järgida keskkonnaministri 08.11.2019 määrust nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Kogumismahutite kasutamisel tuleb tagada järelevalve nende nõuetekohase tühjendamise osas. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust on soovitav teostada planeeringu koostamisel või ehitusprojektide koostamisel pinnase radoonisisalduse ühekordne mõõtmine. Väärtuslike põllumaade kasutamist elamuarenduseks üldiselt võib pidada ainsaks negatiivseks mõjuks, kuid samas ei ole hetkel seadusega ette nähtud kindlaid piiranguid. Probleem ei ole niivõrd seotud üksikkruntidega kui kogu piirkonna tulevase arenguga, mida tuleb edaspidi detailselt analüüsida uue Luunja valla üldplaneeringu koostamisel. 18 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta DP-ga ei kavandata ka tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Planeeringulahendus ei vasta osaliselt kõrgemalseisvale strateegilisele dokumendile (praegu kehtiv Luunja valla üldplaneering) maakasutuse osas ja DP-ga tehakse ettepanek kehtivat ÜP-d muuta. Peamiseks mõjuks antud planeeringu puhul on seotus väärtuslikule põllumajandusmaa vähenemisega elamumaa arvelt. KSH algatamise strateegilises mõistes ei ole väärtuslikule põllumaa osaline täisehitamine olulise mõjuga, sest Luunja vallas on piisavalt maaressurssi soovi korral intensiivse põllumajanduse arendamiseks. Pigem on probleemiks, et kõik väärtuslikuks määratletud põllumaad ei leia sobivat rakendust. Hoonestusalast välja jääval krundi osal säilib tavapärane mullastik ning maapiirkonnale iseloomulik väikepõllumajanduslik (aiasaaduste kasvatamine) kasutus. Eelhindamise koostamine on eelkõige ennetusmeede avaliku huvi korral ja oma sisus nagunii vajalik omavalitsuse poolt DP algatamisel igati kaalutletud otsuse tegemisel. Kohaliku omavalitsuse nõudel hinnati KSH vajalikkust KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada DP elluviimisel ning uue elamu ja rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) DP ala ei asu kaitsealal ega Natura 2000 alal. 2) DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju põhjaveele, piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 3) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole DP realiseerimisel esialgselt teada olevas mahus antud asukohas ette näha muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. DP-s keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus anda täpsemad põhjendused väärtusliku põllumajandusmaa muutmiseks elamumaaks. KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida DP algatamisotsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt ja Põllumajandusametilt nende pädevuse piires. 19 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Toominga kinnistu DP KSH eelhinnang Kasutatud materjalid Allikmaterjalid: Eesti Geoloogiakeskus. 2004. Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart Tartu Maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130 Luunja valla üldplaneering. Kehtestatud 26.06.2008 määrusega nr 8-1 Seadused, määrused: Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; RT I, 12.12.2018, 16) Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; RT I, 14.11.2018, 8) Veeseadus (RT I, 21.12.2019, 17) Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 12.12.2018, 45) Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1; RT I, 26.06.2018, 12) Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383; RT I, 20.06.2017, 17) Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused ( RT I, 12.11.2019, 6) Andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): www.eelis.ee; https://infoleht.keskkonnainfo.ee Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Metsaregister (https://register.metsad.ee) Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee 20 www.adepte.ee