Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistute detailplaneering

KITSENDUSED PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS LEGEND N Kloostrimetsa tee T7 Kehtivad kitsendused: 5.1 1 planeeringuala piir 2 11 78402:206:0043 25. A 25. 11 Transpordimaa 100% kp. .19 25 25.01 25.01 .1 1 plan. krundi piir 25 A 60 d1 PE X = 6593250 - 24 .99 d 4 0 ajutise krundi piir Y = 550550 04 24.45 25. d1 60 as - 25. 11 d1 10 17 p inn 1 . A 25 PE .05 - plan. krundi pos nr 25 287 03 25. 8801 - 04 24.57 25. 1a 7987 25.00 09 d1 24.51 ajutise krundi pos nr 25.14 25. 10 25.03 PE - .16 24.50 25 24.56 pp 286 24.43 ka ee .06 - el. 25 ts at me 285 20 tri E E Klo os 289 292 - SIR 284 7 98 . s 24.50 AT 24. 07 kp na 288 10 pin . 25 283 291 0,10 .21 25 10 olemasolev alajaam nr. 1548 4.9 8 6 282 0,10 plan. hoonestusala PT S 2 8 24.49 25.0 281 290 4 280 T 294 - E 8629 293 8 P8 IIV 271 279 274 3K M A 295 - 19 239 RI .95 A 277 16 270 24.48 272 25.06 *19 24 24 278 296 SA 1 .09 275 Kloostrimetsa tee 70b irp 8 24.44 2.7 09 25 - Kloostrimetsa tee T6 kinnistule seatakse servituudi vajadusega ala (53,6 mv) reoveekanalisatsiooni torustikule 2 m torustikust; T 25. 273 321 323 tiiv KLT-09 1 276 78402:209:0190 TN 269 S 25.0 322 aor 24.77 320 24 Maatulundusmaa 100% 24.84 .5 OO ien tn - 5 .76 358 t 24 24 268 357 .04 d2 24 .71 .71 1 25 as KL 50 24.7 .81 n 2 4 pin 317 356 359 - 3 354 10 .00 352 399 24.80 78 kask 0,10 24.76 25 318 319 353 Tr 402 - .93 24.38 355 398 434 an :224.33 1K ,4 A 24 po 06 2 260 397 8 24.8 1K5,5 24.7 8 PP 5032 - / - 3 S 35 395 433 436 rd :0 im 04 - tee 24 .81 T6 24 .9 H=24.68 32 259 24.48 / 3 3 313 315 316 396 431 435 aa 2 10 - AB 50 24.66 0%kask 10 BS a A 394 etset kiv 06 0% 24.54 24.49 ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS 5 i 479 0,10 24.83 A 312 351 24. Klo 91 s triAm 9b:00 a 104.98 o :20 ma 2 40 2 rid .90 TP 2a 266 267 P5 314 350 P3 393 428 429 432 478 480 10 - liidetavate, lahutatavate 0,10 24.87 98 78 nspo 24 2.7 392 10430 P7 7 24. plan. parkimiskoht 24.90 KLNT-1525 8346 5 P8 425 477 - Tra 78 24.63 349 x 24. 261 265 481 krundi planeeritud 24.41 2.7 424 427 474 krundi planeeritud 24.36 7986 .01 311 389 391 5 482 485 - olemasolev kergliiklustee osade senine 25 347 5 P6 348 476 7.5426 4.6 kinnistutest (nr) moodustatakse 423 473 moodustatakse 345 24.40 503 P7 310 krundi aadress 5 at ee 5 2b P11 390 484 25 4.9 262 263 264 304 388 475 24. 91 4 ime ts 62 419 421 472 504 505 - varemproj. kergliiklustee 02 24. 9 o str 308 341 344 383 385 422 483 507 25. 302 305 78 Klo 24.55 307 309 333 x 501 24.37 24 .93 n as 297 303 340 342 500 Tr 40 - Pos nr. 2 krundile seatakse servituudi vajadusega ala (324 kaabelliinile 1 m poole pos nr 25 .01 25 .07 pin 10 12 301 343 387 420 470 x 502 506 526 an 1:1 381 384 417 471 A 25.0 3 8 13 306 331 332 24.85 P5 24.30 sp 01 kaablit. 25 .00 9 11 299 P10 527 or :4 339 24.31 386 499 di 39 2.6 15 300 335 378 416 418 461 463 24.31 529 m- Kloostrimetsa 298 326 334 382 524 aa 7 tee T6 krundile seatakse servituudi vajadusega ala (12 kaabelliinile 1 m -1K 379 A 1 7 14 325 337 462 464 469 525 10 1a 13 645 M 100 328 518 528 EK 90 3/S 35,4 16 330 409 460 0% 1 23 123 24.51 413 24.54 TV 24 .98 24 .99 24.43 19 324 327 329 338 376 447 455 465 466 24.41 10 4) ( 382 4 25. 13 24. 71 2 17 336 410 415 24.64 454 1b 9 478 M 100 20 116 8 Kr 408 457 467 468 78 - Kloostrimetsa tee T7 krundile seatakse servituudi vajadusega ala kaabelliinile 1 m AB 179 21 375 24.28 380 498 1a 24.78 448 Tr 40 .08 22 361 362 377 412 10 25 3 18 20 8 453 456 459 an 1:1 2 6 4.6 P4 497 2a 851 M 100 2. 360 546 1K5,6 24.61 24.60 24.47 368 369 374 411 414 449 494 sp 01 2 L 100 1 329 24.42 452 or :4 .94 - P2 2 24 27 365 406 24.50 di 39 d25 0 eT 24. 8 33 24.47 4 / 3 3 26 P7 29 30 373 450 451 458 495 496 m aa 7 - tee T1 krundile seatakse servituudi vajadusega ala (16 kaabelliinile 1 m 2b 478 M 100 5. te 363 364 370 372 6 S 25 491 poole kaablit. 4 tsa 2 367 10 AB 371 405 486 488 493 517 523 e 5 24.29 3 L 100 882 - 882 M 100 2.4 28 0% rim :002 100% P3 5 490 ost 3.6 9 24 403 516 Klo 02:20 dmaa 24.56 6 24.51 24.58 366 492 544 Pos nr 1 olemasoleva elektrimaakaablliini servituudi vajadusega ala Kloostrimetsa tee 58a kasuks (116 1 meetrit poole 23 407 487 489 513 542 4 i 78 nspor 24.52 48 6 400 401 11 404 509 514 541 543 kaabli teljest. r a 37 P5 508 515 522 25 334 25 334 7 T 40 50 521 36 39 41 49 - 1K 510 8 512 519 520 538 78401:101:3999 Planeeritud alale ulatub Elektrilevi kuuluv keskpinge 10 meetrit poole liini teljest; antud 4.6 31 3/ 35,5 51 402 2.7 537 540 Elamumaa 100% 32 46 52 441 511 539 24.21 24.74 42 47 P7 535 asendatakse maakaabliga, mille servituudivajadusega ala on 1 m poole kaabli teljest kasuks (vt. 5 24.23 53 54 442 24.54 33 35 P5 21 S 536 AB 5 533 34 43 44 2.7 P8 439 443 24.41 25.18 445 532 18 45 444 534 2 57 24.25 55 24.14 66 24.50 P5 446 554 - 1b 56 65 67 438 5824.13 96 437 555 560 Kloostrimetsa tee 58b 68 24.46 440 552 559 531 24.95 0,20 24.60 Pos nr. 1 isiklik seatakse Kloostrimetsa tee 58a omanike kasuks, ca 65 suuruse kasutamiseks, alal paikneb 78402:209:0021 24.06 59 69 530 61 64 74 95 24.36 548 551 553 557 561 autoparkla. 70 556 545 0,25 76 62 94 549 562 kraav olemasolev rekonstrueeritav kraav 7824.19 60 77 63 71 72 75 -1 K 4 547 550 569 573 574 577 558 585 Piipheina tee 4 3/ 5, 24.24 73 24.15 83 93 567 575 581 Pos nr. 3 (pindalaga 882 m ) on avaliku kasutusega krunt 583 78401:101:3987 S3 80 84 91 564 24.32 586 79 88 24.42 24.07 92 Pos nr. 1 krunt on lubatud piirdega piirata selliselt, et tee 25 m laiune rohekoridor ja Kloostrimetsa tee AB 110 114 570 582 584 Elamumaa 100% 82 107 563 576 578 81 90 23 23.97 85 89 566 568 571 86 105 587 23.96 87 57 104 106 109 112 113 130 565 572 108 579 580 588 24.33 101 111 592 599 24.08 97 24.32 603 589 103 24.49 128 598 24.19 99 124 591 100 102 131 590 606 122 125 127 129 602 608 KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL 98 123 595 597 600 605 Piipheina tee 6 24.71 117 121 126 593 601 78401:101:3989 143 594 604 146 596 24.34 120 148 Elamumaa 100% x 119 144 116 maa sihtotstarve ja osakaalu % (DP 24.20 145 1 607 149 614 628 .2 parkimiskohtade arv normatiivne / 142 147 609 611 24 .99 118 137 138 141 23 115 24.34 Kloostrimetsa tee 70c 169 610 613 615 627 629 v 24 .24 268 puittaime nr 135 aa 176 626 kr 140 78402:209:0220 171 172 174 175 24.20 139 612 624 24.07 24.29 24.20 Maatulundusmaa168 100% likvideeritav puittaim krundi hoonestustihedus maapinnast (m) 134 krundi haljastusprotsent liikide kaupa) liikide kaupa) 23.98 173 183 623 625 136 kavandatud hoonete arv krundil 133 165 170 191 24.24 179 193 616 617 .71 2. Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistute puittaimestiku haljastusliku 32 154 167 .11 23 181 622 24 132 24.21 166 180 190 618 Kloostrimetsa tee 58a 153 178 182 192 155 621 .16 163 177 189 v 24 78402:209:0560 24.16 188 aa kr 162 203 620 156 164 185 187 199 204 205 151 198 202 619 157 184 5032 150 krundi pos. nr 24.19 23.87 159 200 201 244 .86 158 186 23 aadressi 24.05 197 24.01 23.92 152 220 .07 Piipheina tee 8 5. 161 24.07 196 24 ettepanek 219 243 23.88 160 242 4.1 1 78401:101:3992 tee 70b kinnistust transpordimaa sihtotstarbega krunt pos nr 3, mis on 218 2 23.86 194 195 217 240 av Elamumaa 100% kra 239 241 258 viimistlusmaterjalid: puitvooder, tellised ja krohvipind. Alternatiivse 23.83 216 23.91 206 211 215 256 24.16 24.33 moodustatakse Kloostrimetsa tee 70b kinnistust ajutine krunt 2a ja viimistlusmaterjalina on lubatud kasutada betooni. Keelatud on kasutada 24.06 213 24.03 207 214 235 238 257 Kloostrimetsa tee 70c kinnistust ajutine krunt 2b, et moodustada Planeeritav tn betkivi 212 234 transpordimaa sihtotstarbega krunt pos nr 2. Planeeritud krunt pos nr 2 on EK 90 E 90 208 23.95 236 255 3.8 2 1 1 // 2 // 3 // 4 // 6/1 3/-1 11 5 E 600 E -2640 11% 0.34 60% 97/94 ristpalki; 209 .09 2 10 10 24 Piipheina tee 5 // 6 233 237 0,20 78402:206:0006). TP 210 226 227 5 253 24 .0 78401:101:3994 232 X = 6593050 228 Elamumaa 100% 23.86 24.09 23.75 221 231 23.82 23.89 251 lubatud korruselisus sihtotstarve Y = 550300 222 225 v 224 kr aa 254 24.20 Huvitatud isik: Projekt: 229 24.07 250 2 - - - - - L 100 L 100 - - - - - - - 223 252 KLOOSTRIMETSA TEE 70b JA 70c KINNISTUTE A 230 hoonealune pind 3 882 - - - - - L 100 L 100 - - - - - - - DETAILPLANEERING 24.04 24.39 krundi positsiooni number 245 .75 Projekti juht: Joonis: 247 .34 23 24.09 24.16 krundi suurus parkimiskohtade arv MAARJA ZINGEL 246 24 24924.0 5 08/14 248 Piipheina tee 10 Planeerijad: 1:500 78401:101:3994 MAARJA ZINGEL Joonise nr: 2 TALLINNA TELETORN 23.89 24.58 orie KERTI SAEGA 19.11.2019 n t DP041220 Töö nr: 08/14 Huvitatud isikud: SKILL KAPITAL OÜ Juhatuse liige: Miroslav Berezovski [email protected] Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistute detailplaneering Detailplaneeringu koostaja: RUUM JA MAASTIK OÜ Väike-Ameerika 20 10129 Tallinn Tel: 6 615 645 www.ruumjamaastik.ee Reg. number: 11038715 Kontaktisik: Maarja Zingel Tel: 52 242 92 ruumilise keskkonna planeerija [email protected] Tallinn 2019 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 Sisukord I SELETUSKIRI ..................................................................................................................................2 1. Koostamise alused ja lähtedokumendid .................................................................................2 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ........................................................................................ 2 1.2 Detailplaneeringu lähtedokumendid.......................................................................................... 2 2. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus .................................................................................3 3. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus ..................................................3 4. Planeeringus kavandatu kirjeldus...........................................................................................3 4.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus .............................................................................................. 4 4.2 Hoonestusalade ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ........................ 4 4.3 Hoone kasutusotstarbe ning hoone ja maaüksuste koormusnäitajad ....................................... 6 4.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ............................................................................................ 6 4.5 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................................ 7 4.6 Jäätmekäitluse põhimõtted ...................................................................................................... 13 4.7 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ........................................................ 13 5. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................................................. 15 5.1. Veevarustus .............................................................................................................................. 15 5.2. Kanalisatsioon ja sademevee kanalisatsioon ........................................................................... 15 5.3. Elektrivarustus .......................................................................................................................... 16 5.4. Tänavavalgustus ....................................................................................................................... 16 5.5. Sidevarustus ............................................................................................................................. 16 5.6. Soojusvarustus ......................................................................................................................... 16 6. Kehtivad kitsendused ja planeeringuga määratud kitsenduste vajadus ................................. 17 7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded .................................................................... 19 7.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................................... 19 7.2 Muud nõuded ehitusprojektile................................................................................................. 19 7.2.1. Keskkonnakaitsealased nõuded ......................................................................................... 20 7.2.2. Tuleohutuse tagamine ....................................................................................................... 23 7.2.3. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud ........................................................................... 24 7.2.4. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas..................... 24 8. Planeeringus kavandatu vastavus planeeritava ala ruumilise arengu eesmärkidele ja lähtedokumentidele.................................................................................................................. 25 8.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele ................................................................................. 25 8.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele .............................................................................................. 25 8.3 Kavandatu vastavus Pirita Linnaosa üldplaneeringule ............................................................. 26 8.4 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele .......................................................... 27 8.5 Planeeringu muudatused võrreldes eskiislahendusega ........................................................... 29 8.6 Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava .............................................................................. 29 II JOONISED .................................................................................................................................. 30 Joonis nr 1. Asukohaskeem ........................................................................................................ 30 Joonis nr 2. Põhijoonis ............................................................................................................... 30 Joonis nr 3. Tehnovõrkude koondplaan ..................................................................................... 30 1 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 I Seletuskiri 1. Koostamise alused ja lähtedokumendid 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused - Tallinna linna ehitusmäärus - Planeerimisseadus - Tallinna Linnavalitsuse korraldus Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Pirita linnaosas 05. oktoober 2016 nr 1483-k. Detailplaneering on vormistatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoober 2012 määrusele nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Planeeringu käigus tehtud koostöö on kajastatud lisas nr 2 ning menetlusdokumendid leiab detailplaneeringu lisas nr 1. 1.2 Detailplaneeringu lähtedokumendid Planeeringu koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest: - Pirita linnaosa üldplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179; - Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“; - Tallinna sademevee strateegia aastani 2030; - Eesti Projekteerimisnormid ET-1 0109-0235 Ehitiste tuleohutus; - Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määrus nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“; - Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrus nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“; - Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 kinnitatud „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldamise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustused“; - Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 otsusega nr 107 „Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030“; - Tallinna Jäätmehoolduseeskiri; - Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine; - Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”; - Eesti standard EVS 840:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“; - Keskkonnaministri 16.12.2016. a. määrus nr 71 „Välisõhus leviva mürataseme mõõtmise meetodid“; - Sotsiaalministri 04.03.2002. a. määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; - Sotsiaalministri 17.05.2002. a. määrus nr 78 „Vibratsioonipiirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“; - Eesti standard EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“; - Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. 2 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 - Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a. määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“; Planeeringu koostamisel on lähtutud järgmistest uuringutest: - Puittaimestiku haljastusliku hinnang. Koostaja arborist/dendroloog Kalle Kõllamaa 13.03.2015; - Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistutele detailplaneeringuga kaasnevate mõjude keskkonnamõju strateegiline hindamine. Koostaja keskkonnaekspert Olavi Hiiemäe 2019. aastal. 2. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus Planeeritud kinnistud asuvad Pirita linnaosa Laiküla asumis Kloostrimetsa tee, Pärnamäe tee ja Põdrakanepi tee vahelisel alal. Pirita linnaosas asuva planeeringuala suurus on 2,78 ha (v.t asukohaskeem ja olemasoleva olukorra kirjeldus lisa nr 6). 3. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistutest ühe vähemalt 10% ärimaa ja kuni 90% elamumaa sihtotstarbega krundi ning kahe transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine kuni kuue kuni 3 maapealse korrusega äriruumidega korterelamu ja ühe kõrvalhoone ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. 4. Planeeringus kavandatu kirjeldus Detailplaneering näeb ette kolme krundi moodustamise, millest kaks on transpordimaa sihtotstarbega ning üks vähemalt 10% ärimaa ja kuni 90% elamumaa sihtotstarbega. Planeeringus määratakse äri- ja elamumaa krundile ehitusõigus kuni kahe äripindadega korterelamu ja nelja korterelamu ning ühe kõrvalhoone ehitamiseks. Seejuures äripinnad on planeeritud Kloostrimetsa tee serva jääva kahe kortermaja esimesele korrusele. Kavandatud on positsioonile nr 2 Kloostrimetsa sõidutee äärde 3 m laiune kergliiklustee ja positsioonile nr 3 Laiaküla sõidutee äärde 4 m laiune kergliiklustee. Positsioonid nr 2 ja 3 määratakse avaliku kasutusega kruntideks, peale kergliiklusteede väljaehitamist antakse krundid tasuta üle Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Kloostrimetsa tee äärde Kloostrimetsa tee T6 krundile on kavandatud avaliku kasutusega parkimiskohad. Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava vaata lisas nr. 10. 3 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 4.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus Planeeringus moodustatakse üks elamu- ja ärimaa krunt ja kaks transpordimaa krunti. Laiaküla tee äärde kergliiklustee rajamiseks moodustatakse Kloostrimetsa tee 70b kinnistust transpordimaa sihtotstarbega krunt pos nr 3, mis on tulevikus võimalik liita naaberkinnistuga Laiaküla tee T1 (katastritunnus 78402:206:0042). Kloostrimetsa tee äärde kergliiklustee rajamiseks moodustatakse Kloostrimetsa tee 70b kinnistust ajutine krunt 2a ja Kloostrimetsa tee 70c kinnistust ajutine krunt 2b, et moodustada transpordimaa sihtotstarbega krunt pos nr 2. Planeeritud krunt pos nr 2 on võimalik liita naaberkinnistuga Kloostrimetsa tee T6 (katastritunnus 78402:206:0006). Planeeritud kruntide maakasutuse sihtotstarbed: POS. KRUNDI MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % NR. PINDALA M² % (DP LIIKIDE KAUPA) (KÜ LIIKIDE KAUPA) 1 23 123 EK ≤ 90 Ä ≥ 10 E ≤ 90 Ä ≥ 10 2 1 329 L 100 L 100 3 882 L 100 L 100 DP: EK - korterelamu (vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu) Ä – lubatud on jaekaubandusehitised, teenindusehitised, toitlustusehitised, bürood, haridus-, teadus- ja tervishoiuasutused L – tee, tänav KÜ: E- elamumaa Ä – ärimaa L – transpordimaa Planeering näeb ette avaliku kasutusega transpordimaa kruntide moodustamise (pos nr 2 ja 3), peale kergliiklusteede väljaehitamise antakse krundid tasuta üle Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Avaliku kasutusega krundid moodustavad kuni 8% planeeritud ala kruntide osakaalust. 4.2 Hoonestusalade ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritud maa-ala määratud segafunktsioonilise ala maakasutus ja kõrghaljastuse säilimisega väikeelamute alal. Segafunktsiooniline ala (C) moodustab 78% planeeritud alast: Alale võib kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaid ettevõtteid ning asutusi, ühiskondlikke hooneid, alakorrusel paiknevate kaubandus- ja teenindusruumidega elamuid, tehnoehitisi, parklaid, parke, haljasalasid mängu- ja spordiväljakuid jms. Kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala (E-2) moodustab 22% planeeritud alast: Väikeelamute alaks arendatavad hoonestamata alad, kus tuleb hoonestamise kavandamisel lähtuda olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult ulatuslikust säilitamisest. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on Laiaküla tee äärde ette nähtu 25 meetri laiune haljaskoridor koos liikumisrajaga – ala moodustab planeeritud kruntidest 10%. Linnaosa üldplaneering on ette näinud Laiaküla asumi keskuse moodustamise – keskuse ala hõlmab muuhulgas ka planeeritud ala ning paikneb Kloostrimetsa tee Tallinna Teletorni poolses osas. Üldplaneeringus on seatud eesmärgiks äri- ja teenindusettevõtete võrgu edasiarendamist põhitänavate äärde segafunktsioonilistele aladele. 4 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 Planeeringus on hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise arvestatud: - põhihoone kõrgus on määratud lähtudes Pirita linnaosa üldplaneeringust, põhihoone suurim lubatud kõrgus on kuni 11 meetrit; - hoonestusalad on valitud nii, et säiliks võimalikult palju väärtuslikku kõrghaljastust; - Pirita linnaosa üldplaneeringust määratletud kruntide täisehituse protsendiga; - Laiaküla teelt teekatte servast 25 meetrit on planeeritud haljaskoridor koos liikumisradadega - haljaskoridori alasse ei ole kavandatud parkimist; - haljaskoridori alasse pos nr. 3 krundile on Tallinna Keskkonnaameti (praegune Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) nõusolekul kavandatud avalik pakendi konteinerite võimalik paiknemisala; - haljaskoridori alasse pos nr. 1 krundile on Tallinna Keskkonnaameti (praegune Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) nõusolekul kavandatud prügikonteinerite võimalik paiknemine; - hoonete kõrguse ja suuruse kavandamisel on arvestatud asukohast tulenevat hoonestuse linnaehituslikku sobivust, sh ümbruskonnas väljakujunenud ning planeeritud hoonestuskõrgust ja hoonete suurust; - naaberhoonestusega arvestavalt on kavandatud hoonete kõrguses välistatud järsud kontrastid. Hoonestatavad krundid põhihoone suurim lubatud kõrgus põhihoone lubatud korruste arv maa sihtotstarve ja osakaalu % maa sihtotstarve ja osakaalu % sihtotstarvete kaupa m² (maa- kõrvalhoone suurim lubatud (põhihoone/kõrvalhoone) krundi täisehitusprotsent krundi hoonestustihedus sihtotstarvete kaupa m² maaüksuse pindala m² suletud brutopind KÜ suletud brutopind KÜ ehitisealune pind, m² hoonete arv krundil (KÜ liikide kaupa) (DP liikide kaupa) maapinnast (m) (maapealne) kõrgus (m) pos. nr alune) EK ≤ 90 E ≤ 90 E ≤ 7320 1 23 123 2 640 6/1 3/-1 11 5 E -2640 11% 0,34 Ä ≥ 10 Ä ≥ 10 Ä ≥ 600 Kõrvalhoone võib rajada ehitusõigusega määratud ehitisealuse pinna ulatuses väljapoole hoonestusala, arvestades arhitektuurse sobivuse, väärtusliku kõrghaljastuse säilimise ning kujadega. Kõrvalhoone täpne asukoht krundil määratakse ehitusprojektis. Positsioonile nr. 1 on lubatud püstitada kuni 5m kõrgune ja 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga prügikonteinerite varjualune (kui see on hoone). Prügikonteinerite varjualuse võib rajada ehitusõigusega määratud hoonete ehitisealust pinda arvestades väljapoole määratud hoonestusalasid, arvestades arhitektuurse sobivuse, väärtusliku kõrghaljastusega ning kujadega. Hoonete maa-alusele korrusel on kavandatud panipaigad, rattahoiualad jms. Pos nr 2 ja 3 kruntidele hoonestust kavandatud ei ole. 5 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 4.3 Hoone kasutusotstarbe ning hoone ja maaüksuste koormusnäitajad Planeeritud hoonete kasutusotstarbed on elamud (11000) ja mitteelamud (12000). PLANEERITUD ALA SUURUS - 2,78 HA sh krunditud ala - 25 334 m² PLANEERITUD KRUNTIDE ARV - 3 KRUNDITUD MAA BILANSS - E- 82% Ä- 9% L- 9% KAVANDATUD HOONESTUSTIHEDUS 0,34 (ELAMU- JA ÄRIMAA KRUNDIL POS NR) - KAVANDATUD SUURIM KORTERITE ARV - 62 KAVANDATUD TÄISEHITUSPROTSENT 11% (ELAMU- JA ÄRIMAA KRUNDIL POS NR 1) 4.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Olemasoleva maapinna kõrgusi ei ole ette nähtud muuta säiliva kõrghaljastuse aladel ning rohealadel. Planeeritud ala vertikaalplaneerimise põhimõtted täpsustuvad ehitus- ja haljastusprojekti koostamisel. Planeeritud kruntide sademevesi on kavandatud maksimaalselt hajutada krundi piires haljasalal. Vajadusel kasutatakse immutusblokke või kogutakse sademevesi nt kastmiseks. Lahendus täpsustub ehitusprojektis. Planeeringu elluviimisel ei halvendata naaberkinnistute pinnasevete olukorda ja sademeveed ei valgu naaberkinnistutele. Ette on nähtud olemasoleva kraavi rekonstrueerimine liigvete äravooluks. 6 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 4.5 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Linnaosa üldplaneeringu järgi kuulub enamus planeeritud alast segafunktsioonilisse alasse, kus haljastuse osakaal peab olema vähemalt 15%. Elamu- ja ärimaa krundi pos nr 1 haljastuse osakaal on planeeritud kuni 60%. Haljastuse osakaal täpsustub ehitusprojektis. Linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeringus kavandatud Laiaküla tee äärde 25 m laiune haljaskoridor koos liikumisteega. Positsioon nr 1 krundi planeerimisel on arvestatud väärtusliku kõrghaljastuse säilimise ning terviklike puistualade säilitamisega. Oluline on säilitada looduslik pohla kasvukohatüübi männik teletorni poolses krundiosas, seal on lubatud üksnes väheldane valikuline alusmetsa harvendamine ning kuivanud okste või kahjustatud puude raie. Lubatud on üksnes hoonete vahetus ümbruses pöetavate murupindade kavandamine, ülejäänud aladel tuleb säilitada looduslik pinnas ning taimkate. Loodusliku taimkatte tallamise vältimiseks tuleb rajada teerajad või laudteed, mis ühendab muuhulgas ka lastemänguväljakuid. Välisruumi projekti koostamisel tuleb arvestada dendroloogi soovitustega, vt. ptk. 7.2.1. Asendusistutuse vajadus vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrus 19. mai 2011 nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele on 5341,5 haljastuse ühikut, sh 63 III ja 100 IV väätusklassi puud. Asendusistutuse istikute lõplik arv selgub raieloa menetlemisel ehitusprojekti staadiumis. Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt, säilivale kõrghaljastusele tuleb tagada kasvutingimused ja kaitstus ehitusperioodiks. Asendusistutuse arvutus on esialgne ning täpsustub raieloa taotlemisel. Säilivale kõrghaljastusele viia läbi võrahooldus ja tagada kasvutingimused ning kaitse ehitustööde ajal. Ehitustööde ajaks tuleb säilivad alad piirata piirdeaedadega vältimaks materjalide ladustamist ja tehnikaga läbisõitmist. Võrahooldust reglementeerivaks seadusandlusvormiks on Tallinna Linnavolikogu määrus 19. mai 2011 nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Säilitatavate puude võra ulatuses pole maapinna kõrguste muutmine lubatud. Asendusistutusele kuuluvad puud/põõsad istutatakse võimalusel planeeritud alale, puude istutamisel tuleb arvestada vastavust Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ normidele ning vastavuses Tallinna linna kaevetööde eeskirjale ei ole lubatud kaevetööd säiliva puu juurestiku kaitsealas. Täpne alale istutatavate puude ja põõsaste maht määratakse haljastusprojektis, asendusistutused, mida pole võimalik omal krundil teha, tuleb istutada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt määratud asukohta. Krundil kvaliteetse välisruumi kujundamiseks tuleb koos ehitusprojektiga koostada haljastuslik kujundusprojekt. Kujundusprojekti üldpõhimõte on säilitada maksimaalselt olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust. Haljastusprojektis määrata krundi välisruumi lahendus ja istutavate taimede liigiline koosseis ja istutusalad. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid. Haljastusliku hinnangu koostas arborist/dendroloog Kalle Kõllmaa (vt. lisa nr 4.1) 2015. aasta märtsis. Alal kirjeldati ja dendroloogilisele plaanile kanti 629 objekti. Ala haljastusest kõige väärtuslikuma (II väärtusklass) osa moodustavad vanemad ja suurema võraga h. männid (nr. 1, 14, 18, 19, 86, 95, 96, 119, 132, 134, 135, 150, 406 ja 413) ning arukask (nr. 259) ala põhjaosas Kloostrimetsa tee ääres. Haljastuslikult olulised (III väärtusklass) on alt mõõdukalt laasunud suurema võra läbimõõduga püsivas seisundis tüve või harudega puud ja puude rühmad ning ühekülgse võraga terved suurema võraga puud. Haljastuslikult väheväärtuslikud (IV väärtusklass) on püsivas seisundis alt kõrgelt laasunud puud; teravnurga all harunevate harudega puud, mille harud võivad suuremaks kasvades tormidega murduda; kaldus tüve või harudega puud, mis võivad suuremaks kasvades kaotada tormiga tasakaalu; oluliste tüvevigastustega puud; väga ühekülgse võraga puud; samuti väikse võraga puud ja suurte puude all rõhutud olekus olevad puud. 7 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 Likvideerida (V väärtusklass) tuleb ohtlikud puud, surnud, kängunud, hääbuvad ja ebapüsivas olekus puud, samuti puud, mis varjavad väärtuslikumaid puid või on tugevasti kahjustunud tüvehaigustest. Alal kirjeldatud ja eraldi dendroloogilisele plaanile kantud 629 haljastuslikku objekti jagunevad väärtusklasside vahel järgmiselt: II klass – väärtuslikud – 15 (2.4 %); III klass – olulised – 281 (44.7 %); IV klass – väheväärtuslikud – 298 (47.4 %); V klass – likvideeritavad – 35 (5.5 %). Likvideeritavate puude tabel: diameetrite summa, cm Puuliigi koefitsent (k1) Raiepõhjuse koefitsent Likvideerimise põhjus Seisukorra koefitsent Rinnasdiameeter või =(k1+k2+k3) /3*D Hindamise objekt Haljastusühikud Puittaime nimi väärtusklass Haljastuslik Jrk. nr. (k2) (k3) Dendroloogiline hinnang Kloostrimetsa tee 70c 3 harilik mänd üksikpuu 46 III 2,5 1,0 0,7 64,4 jääb plan. kergliiklustee alla 10 harilik mänd üksikpuu 33 IV 2,5 0,7 0,7 42,9 murdumisohtlik puu 12 harilik mänd üksikpuu 37 IV 2,5 0,7 0,7 48,1 murdumisohtlik puu jääb plan. hoonestusalale 35 sookask üksikpuu 48 III 0,5 1,0 0,7 35,2 liiga lähedale jääb plan. parkimiskohale 20 harilik mänd üksikpuu 34 III 2,5 1,0 0,7 47,6 liiga lähedale 23 kuldkask üksikpuu 18 IV 0,5 0,7 0,7 11,4 Jääb plan. kõnnitee alla 24 kuldkask üksikpuu 34 III 0,5 1,0 0,7 24,9 Jääb plan. sõidutee alla 25 harilik mänd üksikpuu 26 IV 2,5 0,7 0,7 33,8 Jääb plan. sõidutee alla 26 harilik haab üksikpuu 21 IV 1,0 0,7 0,7 16,8 Jääb plan. sõidutee alla 27 harilik tamm üksikpuu 13 III 2,5 1,0 0,7 18,2 Jääb plan. parkimskoha alla 28 sookask üksikpuu 22 IV 0,5 0,7 0,7 13,9 Jääb plan. parkimskoha alla 29 harilik mänd üksikpuu 41 III 2,5 1,0 0,7 57,4 Jääb plan. parkimskoha alla 30 harilik mänd üksikpuu 35 IV 2,5 0,7 0,7 45,5 Jääb plan. parkimskoha alla 36 harilik haab üksikpuu 20 IV 1,0 0,7 0,7 16 Jääb plan. kõnnitee alla 37 harilik haab üksikpuu 19 IV 1,0 0,7 0,7 15,2 Jääb plan. parkimskoha alla 39 harilik haab üksikpuu 25 IV 1,0 0,7 0,7 20 Jääb plan. parkimskoha alla 40 harilik haab üksikpuu 19 IV 1,0 0,7 0,7 15,2 Jääb plan. sõidutee alla 41 harilik haab üksikpuu 20 IV 1,0 0,7 0,7 16 Jääb plan. parkimskoha alla 42 sookask üksikpuu 16 IV 0,5 0,7 0,7 10,1 Jääb plan. parkimskoha alla 43 raagremmelgas üksikpuu 25 IV 0,5 0,7 0,7 15,8 Jääb plan. kõnnitee alla 8 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 44 harilik haab üksikpuu 25 IV 1,0 0,7 0,7 20 Jääb plan. kõnnitee alla 45 harilik haab üksikpuu 31 III 1,0 1,0 0,7 27,9 jääb plan. kõnnitee alla 46 harilik mänd üksikpuu 16 IV 2,5 0,7 0,7 20,8 Jääb plan. sõidutee alla 47 harilik haab üksikpuu 22 IV 1,0 0,7 0,7 17,6 Jääb plan. sõidutee alla 52 harilik haab üksikpuu 25 III 1,0 1,0 0,7 22,5 Jääb plan. sõidutee alla 53 kuldkask üksikpuu 24 III 0,5 1,0 0,7 17,6 jääb plan. sõidutee alla jääb plan. mänguväljaku 102 sookask üksikpuu 11 IV 0,5 0,7 0,7 7,0 alla 114 harilik mänd üksikpuu 33 III 2,5 1,0 0,7 46,2 Jääb plan. hoonestusalas jääb plan. mänguväljaku 120 harilik haab üksikpuu 29 IV 1,0 0,7 0,7 23,2 alla 130 harilik mänd üksikpuu 36 III 2,5 1,0 0,7 50,4 plan. hoonestusalas 131 harilik mänd üksikpuu 44 III 2,5 1,0 0,7 61,6 plan. hoonestusalas Dendroloogiline hinnang Kloostrimetsa tee 70b 260 harilik haab üksikpuu 34 III jääb plan. teele liiga 1,0 1,0 0,7 30,6 lähedale 266 harilik haab üksikpuu 54 III 1,0 1,0 0,7 48,6 jääb plan. parkimiskohale 267 harilik mänd üksikpuu 50 III 2,5 1,0 0,7 70 jääb plan. parkimiskohale 270 sookask üksikpuu 15 IV 0,5 0,7 0,7 9,5 jääb plan. hoonestusalale 273 harilik haab üksikpuu 27 III 1,0 1,0 0,7 24,3 jääb plan. hoonestusalale 275 harilik haab üksikpuu 22 IV 17,6 jääb plan. hoonestusalale 1,0 0,7 0,7 liiga lähedale 276 harilik haab üksikpuu 25 III 1,0 1,0 0,7 22,5 jääb plan. hoonestusalasse 277 harilik haab üksikpuu 20 IV 10 jääb plan. hoonestusalale 0,5 0,3 0,7 liiga lähedale 278 harilik haab üksikpuu 17 IV 13,6 jääb plan. hoonestusalale 1,0 0,7 0,7 liiga lähedale 284 sookask üksikpuu 22 III jääb plan. kergliiklusteele 0,5 1,0 0,7 16,1 liiga lähedale 285 sookask üksikpuu 18 IV jääb plan. kergliiklusteele 0,5 0,7 0,7 11,4 liiga lähedale 286 sookask üksikpuu 19 III 0,5 1,0 0,7 13,9 jääb plan. kergliiklustee alla 292 sookask Üksikpuu 24 IV 0,5 0,7 0,7 15,2 jääb plan. kergliiklustee alla 308 harilik mänd üksikpuu 38 III 53,2 jääb plan. parkimiskoha 2,5 1,0 0,7 alla 309 harilik mänd üksikpuu 32 IV 41,6 jääb plan. parkimiskoha 2,5 0,7 0,7 alla 310 harilik mänd üksikpuu 22 IV 2,5 0,7 0,7 28,6 jääb plan. sõidutee alla 311 harilik mänd üksikpuu 35 IV 2,5 0,7 0,7 45,5 jääb plan. sõidutee alla 315 harilik haab üksikpuu 33 IV 1,0 0,7 0,7 26,4 jääb plan. hoonestusalale 316 harilik haab üksikpuu 29 IV 1,0 0,7 0,7 23,2 jääb. plan hoonestusalasse 317 sookask üksikpuu 14 IV 0,5 0,7 0,7 8,9 jääb plan. hoonestusalale 322 harilik mänd üksikpuu 15 IV 2,5 0,7 0,7 19,5 jääb plan. kergliiklustee alla 9 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 333 harilik mänd üksikpuu 35 III 49 jääb plan. parkimiskoha 2,5 1,0 0,7 alla jääb plan. sõidutee ja 335 harilik mänd üksikpuu 36 III 2,5 1,0 0,7 50,4 parkimiskohtadele liiga lähedale 338 harilik mänd üksikpuu 38 IV 2,5 0,7 0,7 49,4 jääb plan. sõidutee alla 339 harilik mänd üksikpuu 36 III 2,5 1,0 0,7 50,4 jääb plan. sõidutee alla 340 harilik mänd üksikpuu 32 IV 2,5 0,7 0,7 41,6 jääb plan. sõidutee alla 341 harilik mänd üksikpuu 32 IV 2,5 0,7 0,7 41,6 jääb plan. sõidutee alla 342 harilik mänd üksikpuu 32 III 2,5 1,0 0,7 44,8 jääb plan. sõidutee alla 343 harilik mänd üksikpuu 33 IV 42,9 jääb plan. parkimiskohale 2,5 0,7 0,7 ja sõiduteele liiga lähedale 345 harilik mänd üksikpuu 29 III 40,6 jääb plan. kõnniteele liiga 2,5 1,0 0,7 lähedale 347 harilik mänd üksikpuu 41 III 2,5 1,0 0,7 57,4 jääb plan. kõnnitee alla 348 harilik mänd üksikpuu 34 III 2,5 1,0 0,7 47,6 jääb plan. kõnnitee alla 349 harilik mänd üksikpuu 28 IV 36,4 jääb plan. hoonestusalal 2,5 0,7 0,7 liiga lähedal 350 harilik mänd üksikpuu 46 III 2,5 1,0 0,7 64,4 jääb plan. hoonestusalasse 351 harilik haab üksikpuu 33 IV 1,0 0,7 0,7 26,4 jääb plan. hoonestusalas 355 harilik mänd üksikpuu 22 III 2,5 1,0 0,7 30,8 jääb plan. kõnnitee alla 358 Harilik mänd üksikpuu 16 IV 2,5 0,7 0,7 20,8 jääb plan. kergliiklustee alla 359 harilik mänd üksikpuu 20 IV 2,5 0,7 0,7 26 jääb plan. kõnnitee alla 375 harilik mänd üksikpuu 25 IV 2,5 0,7 0,7 32,5 jääb plan. sõidutee alla 376 harilik mänd üksikpuu 36 III 2,5 1,0 0,7 50,4 jääb plan. sõidutee alla 377 harilik mänd üksikpuu 40 IV 52 jääb plan. sõiduteele liiga 2,5 0,7 0,7 lähedale 381 sookask üksikpuu 21 IV 0,5 0,7 0,7 13,3 jääb plan. sõidutee alla 383 harilik mänd üksikpuu 42 III 58,8 jääb plan. parkimiskoha 2,5 1,0 0,7 alla 385 harilik mänd üksikpuu 36 III 2,5 1,0 0,7 50,4 jääb plan. sõidutee alla puude 15; jääb plan. sõiduteele liiga 387 sookask IV 0,5 0,7 0,7 21,5 rühm 19 lähedale 388 sookask üksikpuu 31 III 22,7 jääb plan. hoonestusalasse 0,5 1,0 0,7 ja parkimiskohale 15; jääb plan. parkimiskoha 389 sookask üksikpuu IV 0,5 0,7 0,7 20,9 18 alla jääb plan. sõidutee alla ja 390 sookask üksikpuu 21 III 0,5 1,0 0,7 15,4 hoonestusalale liiga lähedale jääb plan. hoonestusalale 391 sookask üksikpuu 31 III 0,5 1,0 0,7 22,7 liiga lähedale ja sõidutee alla 392 harilik mänd üksikpuu 23 III 32,2 jääb plan. parkimiskoha 2,5 1,0 0,7 alla ja hoonestusala sisse 395 harilik mänd üksikpuu 22 IV 28,6 jääb plan. kõnniteele liiga 2,5 0,7 0,7 lähedale 10 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 399 harilik mänd üksikpuu 28 III 39,2 jääb plan. kergliiklusteele 2,5 1,0 0,7 liiga lähedale 400 harilik mänd üksikpuu 36 IV 2,5 0,7 0,7 46,8 jääb plan. sõidutee alla 401 harilik mänd üksikpuu 45 IV 2,5 0,7 0,7 58,5 jääb plan. sõidutee alla 402 harilik mänd üksikpuu 52 III 72,8 jääb plan. parkimiskoha 2,5 1,0 0,7 alla 403 harilik mänd üksikpuu 39 IV 2,5 0,7 0,7 50,7 jääb plan. sõidutee alla 404 harilik mänd üksikpuu 40 III 2,5 1,0 0,7 56 jääb plan. tee alla 407 sookask üksikpuu 20 IV 0,5 0,7 0,7 12,7 jääb plan. tee alla 414 sookask üksikpuu 31 V 0,5 - 0,7 - jääb plan. sõidutee alla 419 harilik mänd üksikpuu 25 III 35 jääb plan. parkimiskoha 2,5 1,0 0,7 alla 420 harilik mänd üksikpuu 31 III 43,4 jääb plan. parkimiskoha 2,5 1,0 0,7 alla 421 harilik mänd üksikpuu 24 IV 31,2 jääb plan. parkimiskoha 2,5 0,7 0,7 alla 422 harilik mänd üksikpuu 31 III 43,4 jääb plan. parkimiskoha 2,5 1,0 0,7 alla 423 harilik mänd üksikpuu 20 IV 2,5 0,7 0,7 26 jääb plan. sõidutee alla 424 harilik mänd üksikpuu 22 IV 2,5 0,7 0,7 28,6 jääb plan. sõidutee alla 425 harilik mänd üksikpuu 21 IV 2,5 0,7 0,7 27,3 jääb plan. sõidutee alla 426 harilik mänd üksikpuu 27 III 37,8 jääb plan. sõiduteele liiga 2,5 1,0 0,7 lähedale 427 harilik mänd üksikpuu 27 III 2,5 1,0 0,7 37,8 jääb plan. sõidutee alla 430 harilik mänd üksikpuu 34 III 2,5 1,0 0,7 47,6 jääb plan. sõidutee alla 433 harilik mänd üksikpuu 20 IV 2,5 0,7 0,7 26 Jääb plan. jäätmemaja alla 434 harilik mänd üksikpuu 26 IV 2,5 0,7 0,7 33,8 jääb plan. kergliiklustee alla 436 harilik mänd üksikpuu 32 III 2,5 1,0 0,7 44,8 jääb plan. kergliiklustee alla 437 harilik mänd üksikpuu 42 III 2,5 1,0 0,7 58,8 jääb plan. hoone alla 438 harilik mänd üksikpuu 37 III 2,5 1,0 0,7 51,8 jääb plan. hoonestusalasse 439 harilik mänd üksikpuu 36 III 2,5 1,0 0,7 50,4 jääb plan. kõnnitee alla 442 harilik mänd üksikpuu 35 III 2,5 1,0 0,7 49 jääb plan. kõnnitee alla 443 harilik mänd üksikpuu 22 IV 2,5 0,7 0,7 17,6 jääb plan. kõnnitee alla 448 harilik kuusk üksikpuu 30 III 42 Jääb plan. parkimiskohale 2,5 1,0 0,7 liiga lähedale 449 harilik kuusk üksikpuu 20 IV 26 jääb plan. kõnniteele liiga 2,5 0,7 0,7 lähedale 451 harilik kuusk üksikpuu 19 IV 24,7 jääb plan. kõnniteele liiga 2,5 0,7 0,7 lähedale 453 harilik kuusk üksikpuu 25 IV 2,5 0,7 0,7 32,5 jääb plan. kõnnitee alla 454 harilik kuusk üksikpuu 30 III 42 jääb plan. kõnniteele liiga 2,5 1,0 0,7 lähedale 455 harilik kuusk üksikpuu 15 IV 2,5 0,7 0,7 19,5 jääb plan. kõnnitee alla 456 harilik kuusk üksikpuu 15 IV 19,5 jääb plan. kõnniteele liiga 2,5 0,7 0,7 ligidale 11 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 457 harilik kuusk üksikpuu 22 IV 28,6 jääb plan. kõnniteele liiga 2,5 0,7 0,7 ligidale 458 harilik kuusk üksikpuu 26 IV 2,5 0,7 0,7 33,8 jääb plan. sõidutee alla 459 harilik kuusk üksikpuu 16 IV 2,5 0,7 0,7 20,8 jääb plan. sõidutee alla 460 harilik kuusk üksikpuu 32 IV 2,5 0,7 0,7 41,6 jääb plan. kõnnitee alla 461 harilik kuusk üksikpuu 29 III 40,6 jääb plan. kõnniteele liiga 2,5 1,0 0,7 ligidale 462 harilik kuusk üksikpuu 21 IV 2,5 0,7 0,7 27,3 jääb plan. kõnnitee alla 463 harilik kuusk üksikpuu 22 IV 2,5 0,7 0,7 28,6 jääb plan. kõnnitee alla 464 harilik kuusk üksikpuu 31 IV 40,3 jääb plan. hoonestusalal 2,5 0,7 0,7 liiga lähedale 466 harilik kuusk üksikpuu 25 IV 2,5 0,7 0,7 32,5 Jääb plan. hoonestusalasse 467 harilik kuusk üksikpuu 22 IV 28,6 jääb plan. hoonestusalal 2,5 0,7 0,7 liiga lähedale 468 harilik kuusk üksikpuu 22 IV 28,6 jääb plan. hoonestusalal 2,5 0,7 0,7 liiga lähedale jääb plan. hoonestusalal 469 sookask üksikpuu 16 IV 0,5 0,7 0,7 10,1 liiga lähedale ja kõnnitee peale 470 sookask üksikpuu 18 III 0,5 1,0 0,7 13,2 jääb plan. kõnnitee alla 471 sookask üksikpuu 15 IV 9,5 jääb plan. parkimiskoha 0,5 0,7 0,7 alla 472 sookask üksikpuu 18 III 0,5 1,0 0,7 13,2 jääb plan. kõnnitee alla 473 sookask üksikpuu 17 IV 0,5 0,7 0,7 10,8 Jääb plan. sõidutee alla 478 sookask üksikpuu 16 IV 0,5 0,7 0,7 10,1 plan. sõiduteel 486 harilik kuusk üksikpuu 31 III 2,5 1,0 0,7 43,4 jääb plan. hoonestusalale 487 harilik kuusk üksikpuu 27 III 37,8 jääb plan. parkimiskoha 2,5 1,0 0,7 alla 25& 491 harilik kuusk üksikpuu IV 2,5 0,7 0,7 62,4 jääb plan. sõidutee alla 23 493 harilik kuusk üksikpuu 34 IV 2,5 0,7 0,7 44,2 plan. hoonestusalas 494 harilik kuusk üksikpuu 25 IV 32,5 Plan. hoonestusalal liiga 2,5 0,7 0,7 lähedal 495 harilik kuusk üksikpuu 21 IV 2,5 0,7 0,7 27,3 plan. hoonestusalas 496 harilik kuusk üksikpuu 20 IV 2,5 0,7 0,7 26 plan. hoonestusalas 497 harilik kuusk üksikpuu 17 IV 2,5 0,7 0,7 22,1 plan. hoonestusalas 498 harilik kuusk üksikpuu 29 III 2,5 1,0 0,7 40,6 plan. hoonestusalas 507 sookask üksikpuu 15 III 11,0 jääb plan. kergliiklusteele 0,5 1,0 0,7 liiga lähedale 513 harilik kuusk üksikpuu 32 IV 41,6 plan. hoonestusalal liiga 2,5 0,7 0,7 lähedal 514 harilik kuusk üksikpuu 22 IV 2,5 0,7 0,7 28,6 plan. hoonestusalas 515 harilik kuusk üksikpuu 25 IV 2,5 0,7 0,7 32,5 plan. hoonestusalas 516 harilik kuusk üksikpuu 32 III 2,5 1,0 0,7 44,8 plan. hoonestusalas 526 sookask üksikpuu 15 IV 9,5 jääb plan. kergliiklusteele 0,5 0,7 0,7 liiga lähedale 12 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 529 harilik kuusk üksikpuu 32 III 44,8 jääb plan. kergliiklusteele 2,5 1,0 0,7 liiga lähedale 547 harilik mänd üksikpuu 35 III 2,5 1,0 0,7 49 jääb plan. hoonestusalasse 548 harilik mänd üksikpuu 26 IV 2,5 0,7 0,7 33,8 plan. hoonestusalas 549 harilik mänd üksikpuu 35 III 49 jääb plan. parkimiskoha 2,5 1,0 0,7 alla 563 harilik mänd üksikpuu 34 III 47,6 jääb plan. hoonestusalale 2,5 1,0 0,7 liiga lähedale 564 harilik mänd üksikpuu 36 IV 2,5 0,7 0,7 46,8 jääb plan. hoonestusalale 568 harilik mänd üksikpuu 39 IV 50,7 jääb plan. mänguväljaku 2,5 0,7 0,7 alla 569 harilik mänd üksikpuu 39 IV 50,7 jääb plan. mänguväljaku 2,5 0,7 0,7 alla 570 harilik mänd üksikpuu 36 IV 46,8 jääb plan. mänguväljaku 2,5 0,7 0,7 alla 571 harilik mänd üksikpuu 34 IV 44,2 jääb plan. mänguväljaku 2,5 0,7 0,7 alla 572 harilik mänd üksikpuu 26 IV 33,8 jääb plan. mänguväljaku 2,5 0,7 0,7 alla 573 harilik mänd üksikpuu 29 IV 37,7 jääb plan. mänguväljaku 2,5 0,7 0,7 alla 577 harilik mänd üksikpuu 54 III 75,6 plan. hoonestusalal liiga 2,5 1,0 0,7 lähedal Kokku: 5341,5 haljastusühikut Likvideerimisele kuulub: V klassi puid – üksikpuid 35 tk IV klassi puid – üksikpuid 101 tk III klassi puid – üksikpuid 63 tk 4.6 Jäätmekäitluse põhimõtted Tallinna linna haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse üldise korra „Tallinna Jäätmehoolduseeskiri“, mis on kohustuslik kõikidele asutustele, juriidilistele ning füüsilistele isikutele, Jäätmete liigiti kogumist ja äravedu korraldab kohalik omavalitsus. Olmejäätmed on ette nähtud koguda mahutitesse, mis on kavandatud planeeritud krundile pos nr 1. Pos nr 1 krundile on kavandatud prügikonteinerite varjualuse või hoone võimalik asukoht (vt. põhijoonis). Prügikonteinerite asukohad määratakse ehitusprojektis. Olmejäätmed kogutakse liikide kaupa sorteeritult eraldi prügikonteineritesse. Transpordimaa krundile pos nr. 3 on kavandatud avalike pakendikonteinerite võimalik paiknemise ala (vt. põhijoonis). Pakendikonteinerid paiknevad Laiaküla tee ääres ning on kergesti ligipääsetavad ning teenindatavad äravedu korraldavate ettevõtete poolt. Lahendus täpsustub edasisel projekteerimisel. 4.7 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Sõidukite juurdepääs krundile on tagatud varem planeeritud ja praegu projekteerimisel olevalt Laiaküla teelt. Laiaküla teelt kavandatud sõidukite juurdepääsu asukoht on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. Jalakäijate juurdepääs on kavandatud Kloostrimetsa teelt ja Laiaküla teelt. Kergliiklusteed on kavandatud Laiaküla sõidutee ja Kloostrimetsa sõiduteede äärde. Kergliiklusteede planeerimisel on arvestatud Kloostrimetsa tee 62 kinnistu detailplaneeringus kavandatud kergliiklustee paiknemisega ja ette on nähtud tervikliku erinevaid teid ühendava süsteemi loomine. Sõidu-, kõnni- ja 13 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 kergliiklusteede planeerimisel on arvestatud Eesti standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“ (vt. põhijoonis). Planeeritud sõiduteede sademevesi suunatakse teede servas asuvatele haljasribadele. Parkimine on kavandatud vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ (vt. põhijoonis). Parkimisalade kate selgub ehitusprojekti staadiumis. Positsioon nr 1 on kavandatud 94 parkimiskohta, mis on mõeldud tulevastele elanikel ja nende külaliste teenindamiseks. Kloostrimetsa tee äärde on kavandatud 15 parkimiskohta, mis on kavandatud avaliku kasutusega transpordimaa krundile Kloostrimetsa tee T6, kohad on avalikuks kasutamiseks. Planeeritud avalikud parkimiskohad teenindavad ka kavandatud äripindade külastajaid. Pärast positsioonidele nr 2 ja 3 kavandatud kergliiklusteede väljaehitamist antakse need üle Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Kergliiklusteede projekteerimisel arvestada võimalusel puude säilitamisega. Lahendus täpsustub ehitusprojektis. Parkimisnormi arvutus (Elamute parkimisnormatiiv, Korruselamute ala): POS. EHITISE OTSTARVE NORMATIIVSETE PLANEERITUD NR PARKIMISKOHTADE PARKIMISKOHTI ARVUTUS* asutus 300/60= 5,0 2 äripindadega korterelamu 1-2 toaline korter 5*1.3= 6,5 7 3- ja enama-toaline korter 4*1.5= 6,0 6 asutus 300/60= 5,0 2 äripindadega korterelamu 1-2-toaline korter 5*1.3= 6,5 7 3- ja enama-toaline korter 4*1.5= 6,0 6 1-2-toaline korter 5*1.3= 6,5 7 korterelamu 3- ja enama-toaline korter 6*1.5= 9 9 1-2-toaline korter 5*1.3= 6,5 7 korterelamu 3- ja enama-toaline korter 6*1.5= 9 9 1-2-toaline korter 5*1.3= 6,5 7 korterelamu 3- ja enama-toaline korter 6*1.5= 9 9 1-2-toaline korter 5*1.3= 6,5 7 korterelamu 3- ja enama-toaline korter 6*1.5= 9 9 2 - - - - 15** 3 - - - - - KOKKU: 97,0 109 *- normatiivne parkimine vastavalt „Linnatänavad“ EVS 843:2016, tabel 9.1, korruselamute ala. **Kloostrimetsa tee äärde kavandatakse 15 avalikult kasutatavat parkimiskohta. Pos nr. 1 krundile on kavandatud 94 parkimiskohta, normatiivsete parkimiskohtade arv on 97. Äripindade parkimisvajadust täpsustatakse ehitusprojektis kasutusotstarbe alusel. Äripindade külastajate parkimine tagatakse tänavamaale rajatavatel parkimiskohtadel. Planeeritud parkimine vastab normatiivisete parkimiskohtade tagamiseks planeeritud alal tervikuna. Parkimislahendus on illustratiivne, parkimiskohtade arv sõltub kasutusotstarbest ja võib väheneda või suureneda, lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 14 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 Jalgrataste parkimisnormi arvutus (asutuste ja korruselamute parkimisnormatiiv, keskuse klass: mujal): POS. NR EHITISE LIIK NORMATIIVSETE PARKIMISKOHTADE PLANEERITUD ARVUTUS PARKIMISKOHTI 1 äripinnad 600/100 6 6 korterelamu 62/0,5 124 124 KOKKU: 130 Jalgrataste parkimise lahendus määratakse ehitusprojekti staadiumis arvestades normatiivset parkimisevajadust (õuealal, hoones). Lähimad ühistranspordipeatused asuvad vähem kui 500 m kaugusel Kloostrimetsa ja Pärnamäe tee ääres. 5. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele (vt tehnovõrkude koodplaan). Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on lähtutud OÜ PLUVO 2017. aasta detsembris koostatud tööst Kloostrimetsa tee 62 elektrivarustus (töö nr PL16-40-222). Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on lähtutud Reaalprojekt OÜ 2017.aasta septembris koostatud tööst Kloostrimetsa tee 62 teed ja tehnovõrgud (töö nr P170629). 5.1. Veevarustus Planeeritud ala vee-ettevõtjaks on Esmar Vesi OÜ (vt lisa nr 3.1). Veevarustus on planeeritud lähtudes Esmar Vesi OÜ tehnilistel tingimustele, mis on väljastatud 30.09.2015.a. Planeeritud kinnistu veevarustusrajatakse ühisveevarustuse Ø110mm torustiku baasil Kloostrimetsa tee T6 kinnistult. Liitumispunkt on planeeritud krundipiiri vahetus läheduses. Tuletõrjeveevarustus on tagatud varem projekteeritud hüdrandist, detailplaneeringu ala piirkonnas on tagatud tuletõrje kustutusveevõtt ühisveevärgist 10l/s 3 tunni vältel. Lahendust täpsustub ehitusprojektis. 5.2. Kanalisatsioon ja sademevee kanalisatsioon Planeeritud vastavalt võrguvaldaja Esmar Vesi OÜ tehnilistele tingimustele, mis on väljastatud 30.09.2015.a (vt lisa nr 3.1). Planeeritud elamumaa krundi reovete kanaliseerimine on lahendatud Kloostrimetsa teele rajatud ühiskanalisatsioon Ø200mm isevoolse torustiku baasil. Kanalisatsioonisüsteem on lahendatud lahkvoolsena. Planeeritud torustik on isevoolne. Liitumispunkt on planeeritud krundipiiri vahetus läheduses. Planeeritud kruntide sademevesi immutada haljasaladel kinnistu piires (hinnata planeeringuala ehitusgeoloogiliste tingimuste sobivust kogutud sademevee immutamiseks pinnasesse projekti koostamisel). Liigvesi on võimalik juhtida pos nr 1 edelaosas olemasolevasse rekonstrueeritavasse kraavi, mis on olemasoleva truubiga ühendatud Kloostrimetsa tee 62 mahus korrastatava kraaviga. Ehitusprojektis tuleb välja selgitada olemasoleva truubi läbilaskevõime ning vajadusel ette näha selle 15 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 reokonstrueerimine. Heitvee pinnasesse juhtimisel peab tegevus vastama veeseaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise korra nõuetele ja veeseaduse lg 31 sätestatule. Sademeveekanalisatsiooni lahendus täpsustub ehitusprojektis. 5.3. Elektrivarustus Planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 234937 (vt lisa nr 3.2). Elektriühendus on ette nähtud krundi piirile planeeritud jaotus- ja liitumiskilbist. Liitumiskilp kompleteeritakse liitumispunkt mõõtesüsteemi ja liitumispunktist kaitsmega 3 x 200 A. Liitumiskilbi toiteks on planeeritud 0,4 kV kaabelliin alates alajaamast nr 1548 (Udeselja 8a). Liitumispunktist elektripaigaldise peakilbi ehitab Tarbija oma vajadusel vastava liini. Planeeringu alas asub Elektrilevi OÜ-le kuuluv 10kV õhuliin nr 17920. Planeeringu käigus on ette nähtud olemasoleva elektrivõrgu ümbertõstmine maa-alla. Täpsem lahendus täpsustub projekteerimise staadiumis ja ehitusprojektis. 5.4. Tänavavalgustus Planeering näeb ette pos nr 2 ja 3 kruntidele planeeritud kergliiklusteede valgustamise. Pos nr 2 krundil nähakse ette olemasolevate, Kloostrimetsa teel paiknevate tänavavalgustuspostide ümbertõstmise vajaduse ning õhukaabli asendamise maakaabliga. Pos nr 3 krundile on tänavavalgustuse lahenduse koostanud OÜ PLUVO 2017. aasta detsembris Kloostrimetsa tee 62 elektrivarustuse (töö nr P170629) töö käigus. 5.5. Sidevarustus Planeeritud vastavalt Aktsiaselts Telset tehnilistele tingimustele nr 08-17, mis on väljastatud 02.03.2017.a. (vt lisa nr 3.4). Planeeringus on ette nähtud sidekanalisatsiooni rajamine Kloostrimetsa tee T6 kinnistul (78402:206:0006) asuvast olemasolevast sidekaevust nr. KLNT-1525 kuni planeeritud elamu- ja ärimaa krundini. Liitumispunkt on planeeritud krundipiiri vahetusse lähedusse. 5.6. Soojusvarustus Planeeritud ala ei kuulu kaugküttepiirkonda vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrusele nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustused“ 18.05.2017. Hoonete soojusvarustus on lahendatud gaasivõrguga liitumisel. Gaasiga liitumine on planeeritud vastavalt AS Gaasivõrgud tehnilistele tingimustele, mis on väljastatud 06.02.2017 nr PJ-111/17 (vt lisa nr 3.3). Planeeritud küttegaasivarustus on lahendatud Kloostrimetsa tee T6 B-kategooria gaasijaotustorustiku baasil. Gaasirõhu redutseerimiseks on kinnistu lähedale kavandatud gaasiregulaatorikapp väljundtorustiku ja liitumispunktiga. Gaasitorustike läbimõõdud, materjal ja täpne asukoht täpsustatakse ehitusprojektiga. Alternatiivlahendused täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel. 16 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 6. Kehtivad kitsendused ja planeeringuga määratud kitsenduste vajadus Kehtivad kitsendused: - Laiaküla tee T1 kinnistul asub hüdrant ja olemasolev veetoru kaitsevööndiga 2 meetrit mõlemale poole torustiku teljest. - Pos nr 2 olemasoleva veetoru kaitsevöönd (3,0 m2) 2 meetrit mõlemale poole torustiku teljest. Varem projekteeritud ja perspektiivsed tehnovõrkude kitsendused: - Pos nr 3 krundil servituudi vajadusega ala (205,5 m2) varem projekteeritud sidekanalisatsioonile 1 m kaablist mõlemale poole; - Pos nr 2 krundile servituudi vajadusega ala (84,8 m2) varem projekteeritud sidekanalisatsioonile 1 m kaablist mõlemale poole; - Pos nr 3 krundil servituudi vajadusega ala (204,2 m2) varem projekteeritud välisvalgustuse kaabelliinile 1m kaablist mõlemale poole; - Pos nr 2 krundil servituudi vajadusega ala (12,4 m2) varem projekteeritud välisvalgustuse kaabelliinile 1m kaablist mõlemale poole; - Pos nr 3 krundile servituudi vajadusega ala (202 m2) varem projekteeritud KP-kaablile 1m mõlemale poole; - Pos nr 2 krundile servituudi vajadusega ala (14 m2) varem projekteeritud KP-kaablile 1m mõlemale poole; - Pos nr 3 krundile servituudi vajadusega ala (6 m2) varem projekteeritud sademevee kanalisatsioonitorule 1m mõlemale poole toru. Planeeringus määratakse järgmiste kitsenduste vajadus võrguvaldaja kasuks: - Kloostrimetsa tee T6 kinnistule seatakse servituudi vajadusega ala (2,5 m2) sidekanalisatsioonile 1 m kaablitest mõlemale poole; - Pos nr 2 krundile seatakse servituudi vajadusega ala (16 m2) sidekanalisatsioonile 1 m kaablist mõlemale poole; - Kloostrimetsa tee T6 kinnistule seatakse servituudi vajadusega ala (53,6 m2) reoveekanalisatsiooni torustikule 2 m torustikust; - Pos nr 2 krundile seatakse servituudi vajadusega ala (29,9 m2) reoveekanalisatsiooni torustikule 2 m torustikust; - Kloostrimetsa tee T6 kinnistule seatakse servituudi vajadusega ala (5,5 m2) gaasitorustikule 1 m mõlemale poole torustikku; - Kloostrimetsa tee T6 kinnistule seatakse servituudi vajadusega ala (3,7 m2) gaasitorustikule 1 m mõlemale poole torustikku; - Pos nr 2 krundile seatakse servituudi vajadusega ala (16 m2) gaasitorustikule 1 m mõlemale poole torustikku; - Kloostrimetsa tee T6 kinnistule seatakse servituudi vajadusega ala (55,7 m2) veetorustikule 2 m mõlemale poole torustikku; - Pos nr 2 kinnistule seatakse servituudi vajadusega ala (29,8 m2) veetorustikule 2 m mõlemale poole torustikku; - Udjaselja põik kinnistule seatakse servituudi vajadusega ala (106 m2) elektrimaakaablile 1 m mõlemale poole kaablit; - Pos nr 2 kinnistule seatakse servituudi vajadusega ala (109,8 m2) elektrimaakaablile 1 m mõlemale poole kaablit; - Kloostrimetsa tee T7 kinnistule seatakse servituudi vajadusega ala (114,7 m2) elektrimaakaablile 1 m mõlemale poole kaablit; - Pos nr 2 krundile seatakse servituudi vajadusega ala (324 m2) ümbertõstetava tänavavalgustuse kaabelliinile 1 m mõlemale poole kaablit; 17 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 - Kloostrimetsa tee T6 krundile seatakse servituudi vajadusega ala (12 m2) ümbertõstetava tänavavalgustuse kaabelliinile 1 m mõlemale poole kaablit; - Kloostrimetsa tee T7 krundile seatakse servituudi vajadusega ala (12m2) ümbertõstetava tänavavalgustuse kaabelliinile 1 m mõlemale poole kaablit; - Laiaküla tee T1 krundile seatakse servituudi vajadusega ala (16 m2) ümbertõstetava tänavavalgustuse kaabelliinile 1 m mõlemale poole kaablit; - Pos nr 1 olemasoleva tänavavalgustuse kaabeliini servituudi vajadusega ala Kloostrimetsa tee 58a kasuks (116 m2) 1 meetrit mõlemale poole kaabli teljest. Planeeritud alale ulatub Elektrilevi OÜle kuuluv keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 meetrit mõlemale poole liini teljest; antud keskpingeõhuliin asendatakse maakaabliga, mille servituudivajadusega ala on 1 m mõlemale poole kaabli teljest võrguvaldja kasuks (vt. Tehnovõrkude lahendust): - Pos nr. 2 kaablisse viidav olemasoleva keskpinge õhuliini servituudi vajadusega ala (322 m2) 1 m mõlemale poole liini teljest. Planeeringus määratakse järgmiste kitsendused: Pos nr. 1 isiklik kasutusõigus seatakse Kloostrimetsa tee 58a omanike kasuks, ca 65 m 2 suuruse ala kasutamiseks, alal on olemasolev Tallinna Teletorni autoparkla osa; Pos nr 2. (pindalaga 1329 m2) on avaliku kasutusega krunt ja võõrandatakse tasuta linnale; Pos nr 3. (pindalaga 882 m2) on avaliku kasutusega krunt ja võõrandatakse tasuta linnale. 18 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded 7.1 Olulisemad arhitektuurinõuded Olulisemad arhitektuurinõuded on: - põhihoone ja kõrvalhoone välisviimistlusmaterjalid: piirkonnale iseloomulikud looduslikud viimistlusmaterjalid: puitvooder, tellised ja krohvipind. Alternatiivse viimistlusmaterjalina on lubatud kasutada betooni. Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Hoonete välisviimistlusena on keelatud kasutada ümar- ja ristpalki; - põhihoonel on lubatud korruselisus: kuni kolm korrust; - põhihoone harja kõrgus: kuni 11 m maapinnast; - kõrvalhoone harja kõrgus: kuni 5 m maapinnast; - katus: lame- ja kaldkatus, katusekalle 0-20o; - pos nr 1 krunt on lubatud piirdeaiaga piirata selliselt, et Laiaküla tee äärne 25 laiune rohekoridor jääb piiretest vabaks. Piirete lubatud kõrgus kuni 1,3 m. Massiivpiirded pole lubatud. Tänavaäärse piirde materjal: raudvarbaed. Piiretena pole lubatud kasutada mitteläbipaistvaid (va haljaspiirded) ja võrkpiirdeid. Piirdeaia võimalik asukoht on näidatud põhijoonisel, piirdeaia asukoht täpsustub ehitusprojektis. 7.2 Muud nõuded ehitusprojektile - Elamute siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002. a. määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid; - Ehituslike võtetega tuleb tagada head akustilised tingimused siseruuumides. Vähendamaks müratasemeid siseruumides tuleb rakendada edasisel projekteerimisel ja ehitamisel Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõudeid; - Müratasemed ei tohi planeeritud ala ületada keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa I toodud müra normtasemeid; - Tehnoseadmete müratasemed ei tohi planeeritud ala ületada keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 III kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust ning teistel lähedusse jäävatel elamualadel II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust. Tehnoseadmete valikul hinnata neist lähtuvaid müratasemeid ning seadmete paigutamisel jälgida, et need asuksid eluruumidest ning teistest elamutest võimalikult kaugel; - Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsioonipiirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid; - Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist; 19 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 - Pos nr 1 krundi välisruumi lahendus - siseteed, parkimine jm ning teede ja parkimisala katted täpsustada ehitusprojektis; - Pos nr 2 ja 3 ning Kloostrimetsa tee T6 teede lahendused täpsustatakse teedeprojektis; - Enne vastuvõtmist leppida kokku Kloostrimetsa tee 62 ning Kloostrimetsa tee 70a kinnistute detailplaneeringu arendajatega Laiaküla tee valmisehitamise kulude jaotamine; - Ärimaale ei ole lubatud rajada hulgikaubandusehitisi, side- ja telekommunikatsiooniehitisi ning äriotstarbelisi meelelahutusasutusi; - Äripindadele ei ole majutusasutused lubatud. 7.2.1. Keskkonnakaitsealased nõuded - Ehitusprojekti koosseisus esitada haljastusprojekt. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuded. Tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad vahekaugused. Säilivate puude võrade ulatuses ei ole maapinna kõrguste muutmine lubatud. Asendusistutustele, mida ei ole võimalik omal krundil teha, määrab istutuste asukohad Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet; - Planeeringuala teede ja tehnovõrkude ning korterelamute ja abihoonete ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga; - Ehitusprojekti koosseisus peab käsitlema meetodeid, kuidas kaitstakse säilitatavaid puid ehitustegevuse ajal; - Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks; - Projekteerimisel tagada loomuliku valgustuse ja insolatsiooni tingimused peavad vastama Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Tagada standardi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates ja planeeritud ruumides; - Näha ette ehitusalast väljapoole jäävate metsaga kaetud ala säilitamiseks selle ajutine eraldamine piirdeaiaga. Ehitusmaterjalide ladustamine, ehitusmasinate liikumine ning abihoonete paigutamine metsaga alale ei ole lubatud. Ehitusalast väljapoole jääva alustaimestikuga kaetud alale ei ole lubatud ehitusmaterjalide ladustamine, ehitusmasinate liikumine ning abihoonete paigutamine. Lisaks kõrghaljastusele tuleb tagada ka alustaimestiku säilimine; - Olemasoleva kuivenduskraavi säilitamine on oluline, see tuleb puhastada võsast. Langenud oksadest ja setetest. Ehitusprojektis tuleb seada nõuded kraavi hooldamiseks; - Enne ehitusprojektide tuleb koostada radooniuuring. Uuringu tulemustest sõltuvalt tuleb vajadusel rakendada Eesti standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” toodud nõudeid; - Vastavalt veeseaduse lg 3 kohaselt isikliku majapidamise heitvee või vähem kui 5m3 heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama veeseaduse §24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise korra nõueteke ja veeseaduse lg 31 sätestatule. - Vastavalt Vabariigi Valituse 29.11.2012 määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“ § 6 lg 2 ei tohi sademevee reostusnäitajad pinnasesse juhtimisel ületada lisas 1 esitatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis on kehtestatud reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. Sademevee juhtimine pinnasesse peab vastama eelnimetatud määruse § 5 20 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 lõigetes 3, 4 ja 6–8 esitatud nõuetele ning olema kooskõlas §-s 7 sätestatud erisustega. Heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. - Heitvee pinnasesse juhtimisel peab tegevus vastama veeseaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise korra nõuetele ja veeseaduse lg 31 sätestatule. KSH-s toodud meetmed radooniohu vähendamiseks: - Üldiselt ongi radoonitõrje kohapealt alati esimene samm korralik ehituskvaliteet, mille all peetakse silmas ühtlast vundamenti, seinaosade suletud liitekohti jne. Radooni hoonealusest pinnasest eluruumi sattumise vältimiseks tuleb elamu projekteerimisel ja ehitamisel silmas pidada järgmist: poorsetest materjalidest (nt väikeplokkidest) ehitatud vundamendid peavad olema ehitatud selliselt, et radoon ei satuks pooride ja plokkidevaheliste vuukide kaudu keldrisse ja välisseina, kust see võib edasi tungida eluruumidesse; - Kuna radoon õhu liikumisel hajub ning tal puudub võimalus settida, siis teise sammuna võiks esimesel korrusel olla tavapärasest enam tõhustatud ventilatsioonisüsteem; - Kolmanda sammuna võib kasutada radoonikilet. Radoonitõkkekile paigaldatakse hoone alla samalaadselt nagu aurutõkkekile, kuid seda tuleb teha viisil, mis takistab võimalikult palju õhuliikumist läbi vundamendi hoonesse. Paigaldamisel tule tagada, et elamu esimese korruse põrand ja vundament peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke, radoonitõkke kihte läbivate tarindite ning kommunikatsioonitorude ja -juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedad ning tuleb vältida võimalike pragude (temperatuurikahanemisest jm põhjustest tingitud) tekkimist radoonitõkkes. Kile alla tuleb tasanduseks teha vähemalt 50 mm paksune liivapadi. Peale paigaldamist tuleb radoonitõkkekile UV-kiirguse ja mehaaniliste vigastuste kaitseks katta võimalikult kiiresti näiteks soojusisolatsiooniga; Dendroloogi soovitustest lähtuvalt tuleb: Metsailme säilitamiseks Kloostrimetsa tee 70B ja 70C alal tuleb väärtuslikeks ja olulisteks hinnatud puid alal võimalikult palju säilitada. Ehitusalad ja juurdepääsuteed tuleb paigutada alale nii, et väärtuslikeks ja olulisteks hinnatud puid võimalikult vähe kahjustataks; - Väärtuslikuks hinnatud männid vajavad hoolduslõikust ning kuivanud okste ja oksatüügaste eemaldamist; - Haljastuslikult oluliste mändide säilitamisel tuleb eelistada ühetüvelisi pikema ja korrapärasema elusvõraga puid. Tulevikus tuleb jälgida mitmeharuliste mändide harude seisundit – kui puidus ilmnevad lõhed või vajub haru kaldu, tuleb kahjustunud haru ära saagida; - Ehituse ajal pöörata tähelepanu säilitatavate puude juurte kaitsele, kuna turvastunud või turbapinnasel on oht sügavate rööbaste tekkeks. Vajalik on ehitustööde algusel kas kilpide kasutamine või killustikaluse rajamine mehhanismide sõidualal. Arvestada tuleks, et okaspuude juurekava ulatub tavaliselt 1–2 meetrit kaugemale puu võrast; - Mitmekesisuse suurendamiseks tuleb säilitada kuuserühm ala idaosas; - Kruntidel tuleb eelistada suurema võraga puid, liigiliselt eelistada h. mände; - Väärtuslikumaid sookaski ja h. haabasid tuleb säilitada rühmiti; - Säilitada võiks praegu ala lõunaosas oleva kraavi, kuna selle ümber kasvavad männid on paremini arenenud võradega kui kraavist kaugemal seisvad puud; - Männipuistut tuleb jätkuvalt harvendada väheväärtuslike puude väljaraiumise teel, et pidurdada mändide laasumist ja soodustada allesjäävate puude võra kasvu laiusesse. Harvendamisel tuleb raiet teha hajusalt üle kinnistu üksikute puu kaupa, et mitte soodustada tormiheidet ega –murdu; 21 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 - Likvideerida tuleb uuritud alal ohtlikud, surnud ja hääbuvad puud, aga ka puud, mis varjavad väärtuslikumaid puid; - Edaspidi tuleks alal täiendada põõsarinnet antud kasvukohale sobivate liikidega (eeskätt rodod ja teised hapulembesed kultuurid). KSH-s seatud leevendavad meetmed ja nõuded: Mõju vähendamiseks elustikule tuleb: - Vundamendi kaeve ja muude mullatööde käigus tuleb tagada allesjäävate puude ümbruses olemasoleva maapinna kõrgusarvude säilimine ja vajalik veevahetus. Tähelepanu tuleb pöörata puude võrade, tüvede ja juurte kaitsmisele ehitustegevuse ajal. Kõik säilitatavate puude tüved, mis võivad jääda ehitusmasinate töötsooni ning seetõttu saada kahjustatud tuleb kaitsta plankudega (Foto 1) ning tuleb piirata transpordivahendite liikumist otseselt puude alusel pinnal. Foto 1 Näited puutüvede kaitsemeetmete rakendamise võimalustest. - Puude kaitsevööndi markeerimisel tuleb kindlasti arvestada, et puude maapinna lähedane juurestik on võrdeline puude võra või oksakrooni laiusega projetseerituna maapinnale, mis tähendab, et nii kaevetööde kui ka autode liikumine, ehitusmaterjalide ajutine ladustamine või isegi pinnase pikemaajaline ladestamine peab olema keelatud vähemalt 2 m raadiuses, mõõdetuna säilitatavate puude tüvest. - Vältida ehitusmaterjalide ajutist ladustamist või ehitusmasinate liikumist säilitatava kõrghaljastuse piirkonnas - eelkõige peame silmas krundi edelaosas asuvat ligi 7500 m2 suurust männimetsaga kaetud ala. - Likvideeritavate puude asendusistutus teostada vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 19. mai 2011 määrusele nr 17. Asendustegevuse määramisel tuleb teostada likvideeritavatele puudele võimalikult lähedal ja sarnases bio-geograafilises ruumis. Arvesse lähevad ka samale krundile taashaljastamise käigus taastatavad puu- või põõsaühikud. - Likvideeritavaid puid võib raiuda üksnes pesitsusvälisel ajal, st. ajavahemikus 1. augustist 1. aprillini, kuna nii välditakse lindude ja nende munade-poegade pesitsusaegset hukkumist. - Näeme ette säilitada teletorni parkla ja kavandatavate majade vaheline loodusliku tekkega pohla kasvukohatüübi männik, kus tohib perioodiliselt teha vaid valikulist alusmetsa harvendust ning kuivanud okste või kahjustustega puude raiet. Metsaalusesse võib kavandada vaid looduslikest materjalidest laste mänguatraktsioone (mitte kunstkatenditega mänguväljakut, vaid üksikuid atraktsioone looduslikku keskkonda). Eelistada tuleb metsaaluse loodusliku üldilme säilitamist. 22 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 - Ehitustegevuse alustamisel säilitada võimalusel valikuliselt ka põõsarinnet või ehitustööde lõpetamise järgselt teostada taashaljastamist, kasutades selleks põõsastaimi. - Uue haljastuse rajamisel eelistada kodumaiste puu- põõsa ja taimeliikide istutamist, mis pakuksid leevendust vähenevale haljastusele ning varje-, toite- või pesitsuspaiku piirkonna lindudele. Tegu on soovitusliku meetmega, mis suurendaks kujuneva elupaiga miljööväärtust ning aitaks tõsta piirkonna bioloogilist mitmekesisust. Puude ja tee äärsete hekipõõsaste liigivalikul arvestada, et antud planeeringuala asub võrdlemisi tiheda autoliiklusega Kloostrimetsa tee ääres. Liikide valikul eelistada saastet taluvaid ja liiklusest tingitud õhusaasteosakeste ulatuslikumat levikut tõkestavaid liike. Liikide valikul lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 28. septembri 2011 määruse nr 112 „Puude istutamise kord” lisast 1. - Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonega, mitte kavandada hoonetele suuri peegelklaasidega aknaid, millelt võib metsane ümbruskond linnule vastu peegeldada ja sellega põhjustada kokkupõrkeriskide suurenemist või kasutada lahendusi, mis muudavad klaaspinnad lindudele nähtavaks. Mõju vähendamiseks pinna- ja põhjaveele tuleb: - Vastavalt Veeseaduse 8 lg 2 p 8 kohaselt on vee erikasutusluba vajalik, kui toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine. Seadusest tulenevalt peab -1 korruse rajamisel taotlema vee-erikasutusluba. - Vähendamaks sademevee suunamist linna ühtsesse kanalisatsioonisüsteemi on soovitatav planeeritud alal kasutada säästlikke sademevee käitlemise lahendusi ja immutada need omal kinnistul. Jäätmetekke vähendamiseks tuleb: - Planeeringualal nii ehitustegevuse aegsed kui ka hiljem kohalike elanike poolt tekitatavad jäätmeid tuleb koguda liigiti kokku, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmete kogumist tuleb teostada lähtudes Tallinna jäätmehoolduseeskirjast - Hoonete jäätmemahutid tuleb paigaldada kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) pinnale ning soovitatavalt lukustatavasse jäätmemajja või katusealusesse. Võimalik asukoht on kantud joonisel „Põhijoonis“. 7.2.2. Tuleohutuse tagamine - Hoone tulepüsivusklass määrata Eesti Projekteerimisnormide ET-1 0109-0235 Ehitiste tuleohutusjärgi ja Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ kooskõlas. Kavandatud hoonete tule levikut takistavate meetmete vajadus ja määramine täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Planeeritud hoonete välise tuletõrje kustutusvee vajadus määrata hoonete projekteerimise staadiumis vastavalt nende tuletõkkesektsiooni pindaladele. - Tuleohutusnõuded ja meetmed määrata vastavalt Siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“. - Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete juurdepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad, lisaks tuleb arvestada päästetehnika raskusega (min 25 t) ja pöörderaadiusega (min 12 m). - Ehitise kustutamiseks vajalik veevarustuse informatsioon peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav. Teave veejaotussüsteemi kohta koos veevõtukohtadega peab olema kergesti leitav. - Planeeritud alale läheduses on olemasolev hüdrandid, vt. tehnovõrkude koondplaan ja seletuskirja ptk. 5.1. 23 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 - Tuletõrjeveevarustus lahendatakse maapealsete hüdrantidega, detailplaneeringu ala piirkonnas on tagatud tuletõrje kustutusveevõtt ühisveevärgist 10l/s 3 tunni vältel. 7.2.3. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud - Vastavalt Eesti Standardile EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine tuleb planeeritud alal ette näha meetmeid kuritegevuse riskide vähendamiseks. Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb krundile rajatava hoone sissepääsud valgustada, rajada valgustatud kergliiklusteed, samas vältida valgusreostust korterites. Pos nr 1 krunt on kavandatud piirata piirdeaiaga. 7.2.4. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas - Ehitusprojektide koostamiseks tuleb kõikidelt võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused ja ehitusprojektid võrguvaldajatega kooskõlastada; - Nõuded sidekanalisatsiooni ehitusprojektidele: korterelamutesse projekteerida vajalikumahulised 19’’ andmesidekapid. Korterelamute sisevõrk projekteerida ja näha ette välja ehitamine Tellija vahenditest, kasutades CAT-7 sidekaableid (või 4-kiuline optiline kaabel) ja video edastamiseks ettenähtud koaksiaalkaableid (RG-6). Jaotuspunkt näha ette keldrikorrusel. Sidekaablid CAT-7 ja koaksiaalkaablid otsastada selleks ettenähtud otsastusliidesega. Objekti/hoone välisvõrkude (kanalisatsioon, veetrass, soojustrass, elektrikaablid) projektjoonis tuleb kooskõlastada Telset’iga. Tööde teostamine AS Telset ja Levira AS sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda ainult kooskõlastatult AS Telset’iga tegutsemisloa alusel. Sisendid objektini/hooneni näha ette ainult sidekaevudest ühetorulistena. Sõidutee alla näha ette kaheavaline sidekanalisatsioon. Lubatud kasutada kaardtorusid. Hoone sisend peab lõppema hoone tehnilises ruumis. Enne kaevetööde teostamist tuleb kutsuda AS Telseti esindaja. Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd (2 meetrit mõlemale poole trassi) kaevetööd tuleb teha käsitsi (kui on võimalik). Telseti sidekanalisatsiooni kaitsevööndis järelvalve töö eest tasub ehitaja. - Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006. a. Määruse nr. 37 „Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ nõuetele. - Gaasiprojekti ehitamise tööprojektide koostamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab AS Gaasivõrgud kehtestatud detailplaneeringu, tellija liitumisavalduse ja eelnevalt sõlmitava liitumislepingu alusel; - Rekonstrueerida sademeveekraav. Ehitusprojektis tuleb välja selgitada olemasoleva truubi, mis ühendab rekonstrueeritava sademeveekraavi Kloostrimetsa tee 62 projekti mahus korrastatava kraaviga, läbilaskevõime. Vajadusel ette näha olemasoleva truubi reokonstrueerimine. 24 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 8. Planeeringus kavandatu vastavus planeeritava ala ruumilise arengu eesmärkidele ja lähtedokumentidele 8.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele Planeeritud alale kavandatud ehitusõigus on kooskõlas üldplaneeringus lubatuga ning kontaktvööndi hoonestusega. Kavandatud on kuni 11 meetri kõrguste äripindadega korterelamute ja ühe kõrvalhoone ehitamine. Segafunktsioonilistele aladele linnaosa üldplaneering hoonestustiheduse osas nõudeid ei sea. Kuivõrd kavandatav hoonestus on planeeritud just segahoonestusalale, siis käesolevas planeeringus arvestatakse just sellistele aladele seatud tingimustega. Kontaktvööndisse jäävate kinnistute olemasolevad ja planeeritud hoonestustihedused jäävad vahemikku 0,1-0,73, planeeritud äripindadega korterelamute krundi (pos nr 1) hoonestustihedus on 0,34, see sobib piirkonna üldiste näitajatega. Detailplaneeringute koostamine Laiaküla keskuse segafunktsioonilisel alal on üldplaneeringu põhimõtteid järgides juba kogu ulatuses planeeringutega kaetud- paljud detailplaneeringud on kehtestatud ning mõned on veel menetluses. Detailplaneeringu lahendus näeb ette Kloostrimetsa tänava äärde äripindade loomist, see muudab tänavaga külgnevat ala atraktiivsemaks. Planeeritud äripindadega korterelamu krunt heakorrastatakse, see tõstab ala üldist korrastatust ning piirkonna turvatunnet. Tulevaste elanike ja nende külaliste parkimiskohad on lahendatud krundisiseselt, tänavamaale on planeeritud avalikud parkimiskohad, mis on mõeldud ka äripindade külastajatele. Transpordimaa kruntide moodustamine ja kergliiklusteede rajamine muudavad piirkonna liikluskorralduse selgemaks ning turvalisemaks, luuakse terviklik süsteem. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on Laiaküla tee äärde ette nähtud 25 meetri laiune haljaskoridor koos liikumisrajaga. Planeeritud on haljaskoridor, mis toimib rohelise puhvrina tänava ja looduskeskkonna vahel. Liikumisraja kavandamine muudab jalgsi liikumise mugavaks. Piirkonnas on iseloomulik elamukruntidel endise metsaala järk-järguline taandumine, kus õuealad on kujundatud perfektsete pöetavate murupindade ning elupuuhekkidega monofunktsionaalseteks aladeks. Planeering näeb võimaluse metsailmelise ala säilitamiseks hoonete vahelistel aladel, haljaskoridoris ning teletorni poolses osas tervikliku puistuala. 8.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Lähipiirkonna linnakeskkonnale mõjub positiivselt korraliku kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine, suures osas väärtusliku kõrghaljastuse säilitamine ning ala üldine korrastatus. Piirkond on väljakujunenud monofunktsionaalse elamualana, detailplaneering näeb ette üldplaneeringu põhimõtete elluviimisel perspektiivse keskuseala osalise väljaarendamise (planeeritud ala on osa keskuse alast), kus on võimalus tuua teenused tarbijatele lähemale ning vähendada sõiduautode kasutamist. Planeeringu rakendumisel: - luuakse uued transpordimaa sihtotstarbega krundid, millele rajatakse kergliiklusteed. Planeeritud transpordimaa krundid on avalikuks kasutamiseks; - kavandatakse avaliku kasutusega parkimiskohad Kloostrimetsa tee äärde; - luuakse jalakäijatele turvalised liikumisvõimalused; - tagatakse üldine heakord; - heakorrastatud ja hoonestatud krundid suurendavad turvatunnet; 25 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 - rajatakse kõrge arhitektuurse väärtusega uushoonestus, mis sobitub piirkonda; - uushoonestuse kõrgus ja kasutusfunktsioon on piirkonnale iseloomulikud; - välisruum kujundatakse haljastusprojekti alusel, kruntidel säilitatakse võimalikult suures mahus väärtuslik kõrghaljastus. Avalikke huve arvestavalt luuakse korrastatud liiklusmaa, äri- ja elamumaa krundid ja tagatakse ala üldine heakord. Planeeringus tagatakse kergliiklejatele turvaline liikumine 3- ja 4-meetri laiustel kergliiklusteedel. Hooldatud äri- ja elamumaa krunt ning väärtusliku kõrghaljastuse säilitamine tugevdab piirkonnale iseloomulikku miljööd ja suurendab turvatunnet. Planeeringu elluviimine tõstab lähipiirkonna linnakeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust avalikke huve arvestada. 8.3 Kavandatu vastavus Pirita Linnaosa üldplaneeringule Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud „Pirita linnaosa üldplaneeringus” on planeeritud ala juhtotstarbeks määratud segafunktsiooniline ala (C) ja kõrghaljastuse säilimisega väikeelamute ala (E-2). Kogu planeeritud alast on 19 808 m2 (78,2%) segafunktsioonilisele alal ja 5 526 m2 (21,8 %) kõrghaljastuse säilimisega väikeelamute alal. Detailplaneeringus kavandatu vastavus Pirita linnaosa üldplaneeringule positsioon nr 1 segafunktsiooniline E-2 - kõrghaljastuse Detailplaneeringus väikeelamute ala kavandatud Tingimused säilimisega ala C- Haljastusprotsent % 15% - 60% Hoonestustihedus - 0,15 0,34 (pos nr 1 krundil) Täisehitusprotsent - 15% 11% (pos nr 1 krundil) % Hoone suurim 11 m 9m 11 m lubatud kõrgus (m) Erinõuded Elamualade kavandamisel Pos nr 1 krundi haljastusele metsaga kaetud maadel hoonestusalad on valitud nii, tuleb lähtuda hinnaliste et säiliks võimalikult palju puistualade säilitamisest hinnalist kõrghaljastust ökoloogiliselt toimivate tervikaladena. Soovitatav on paigutada hoonestusalad nii, et eri kruntide puistud omavahel liitudes moodustaksid võimalikult suured puudegrupid 26 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 Nõuded parkimisele Nõuetekohane Positsioon nr 1 krundile on parkimine kavandatud 94 üldjuhul omal parkimiskohta, mis on krundil mõeldud tulevastele elanikele ja nende külalistele, sh 4 kohta äripindade teenindamiseks. Kloostrimetsa tee äärde (Kloostrimetsa tee T6) on kavandatud 15 parkimiskohta, mis on mõeldud avalikeks parkimiskohtadeks. Planeeringus on arvestatud äripindade külastajate teenindamiseks 6 parkimise kohta Kloostrimetsa tee krundil. Kuivõrd kavandatud hoonestus on planeeritud just segafunktsioonilisele alale (mis moodustab planeeritud alast 78%), siis käesolevas planeeringus arvestatakse segafuntsioonilisele alale seatud tingimustega. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on Laiaküla tee äärde ette nähtud haljaskoridor koos liikumisrajaga, mille laius on 25 meetrit. Haljaskoridor moodustab 10% planeeritud alast. Haljaskoridori ei tohi kavandada parkimist. Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega. Tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. 8.4 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele - Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistutest ühe vähemalt 5% ärimaa ja kuni 95% elamumaa sihtotstarbega krundi ning ühe transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine kuni kuue kuni 3 maapealse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistutest ühe vähemalt 10% ärimaa ja kuni 90% elamumaa sihtotstarbega krundi ning kahe transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine kuni kuue kuni 3 maapealse korrusega äriruumidega korterelamu ja ühe kõrvalhoone ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. - Kavandada äripinnad Kloostrimetsa tee äärsetele hoonetele esimese korruse ulatuses, sissepääsuga Kloostrimetsa teelt; Kloostrimetsa tee äärsetesse hoonetesse on esimese korruse ulatuses kavandatud äripinnad, mille sissepääsud on ette nähtud Kloostrimetsa teelt. Kavandatud äripindade osakaal krundi maakasutusest on vähemalt 10%. 27 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 - Kavandatav parkimiskohtade ja kergliiklusteega transpordimaa krunt määrata avalikult kasutatavaks; Kavandatud on kaks transpordimaa krunti (pos nr 2 ja 3). Pos nr 2 krundile on planeeritud kergliiklustee Kloostrimetsa tee äärde. Kloostrimetsa tee äärde Kloostrimetsa tee T6 krundile on kavandatud avaliku kasutusega 15 parkimiskohta. Pos nr 3 krundile on planeeritud kergliiklustee Laiaküla tee äärde, vt. Põhijoonis. Krundi on kavandatud avalikult kasutatavateks kruntideks ja peale kergliiklusteede väljaehitamise antakse tasuta üle Tallinna Kommunaalametile. - Arvestada Kloostrimetsa teelt tuleva kõrge müratasemega teeäärsete äri- ja eluhoonete planeerimisel. Kloostrimetsa tee on suhteliselt tiheda liiklusega, seetõttu on teeäärsetesse hoonetesse kavandatud esimesele korrusele äripinnad. Ehituslike võtetega on võimalik tagada head akustilised tingimused siseruumides. Nõue vähendamaks müratasemeid siseruumides lisatud ptk. 7.2 Muud nõuded ehitusprojektile. - Tagada vähemalt 25 m laiune liikumisteega haljaskoridor, mõõdetuna kavandatava Laiaküla tee sõidutee äärest. Haljaskoridori ulatuses piirdeaeda mitte kavandada ning säilitada terviklik kõrghaljastus; Detailplaneeringus on tagatud 25 m laiune liikumisteega haljaskoridor, mõõdetuna kavandatava Laiaküla tee sõidutee äärest, vt. Põhijoonis. - Näha ette ehitusalast väljaspoole jäävate metsaga kaetud ala säilitamiseks selle ajutine eraldamine piirdeaiaga. Ehitusmaterjalide ladustamine, ehitusmasinate liikumine ning abihoonete paigutamine metsaga alale ei ole lubatud. Lisaks kõrghaljastusele tuleb tagada ka alustaimestiku säilimine; Nõue esitatud, vt. ptk. 7.2.1. - Tellida pädeva ettevõtte radooniuuringud tegeliku radoonitaseme väljaselgitamiseks, kuna Osaühing Eesti Geoloogiakeskus kaardi põhiselt võib planeeringualal esineda kõrgeid radoonisisaldusi pinnases. Vajadusel näha ette radooniohtu hoone projekteerimisnõuetega arvestamine elamute ehitusprojektide koostamisel; Meetmed-ettepanekud radooniohu vältimiseks või mõju vähendamiseks kohalike elanike tervisele on esitatud ptk. 7.2.1. Käesolevas detailplaneeringus on arvestatud lähipiirkonnas teostatud radooniuuringutega. Radooniohtu on põhjalikumalt käsitletud käesoleva detailplaneeringu käigus teostatud „Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistutele detailplaneeringuga kaasnevate mõjude keskkonnamõju strateegiline hindamine“ keskkonnamõju strateegilises hindamises (vt. lisa 4.2). - Planeeringualal kasvava rohttaimestiku inventuur teha juuni- ja juulikuus; Planeeringualal kasvavat rohttaimestikku käsitleti Kloostrimetsa tee 70b ja 70c kinnistutele detailplaneeringus kaasnevate mõjude keskkonnamõju strateegilise hindamises, vt. lisa 4. KSH, lk 30. Välitöid teostati 19.06.17 ja 20.07.17. - Sadevesi käidelda maksimaalselt omal kinnistul (immutada pinnasesse, koguda vahemahutitesse ja kasutada olmes); Sadevesi immutatakse maksimaalselt krundi haljasaladel, vt. seletuskiri ptk. 4.4. - Kaasata detailplaneeringu koostamisse Tallinna linna ehitusmäärus § 14 lg 2 punktides 1, 2, 7 ja lõikes 4 nimetatud isikud, Tallinna Keskkonnaamet, Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet ning teised isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus puudutada. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse Tallinna linna ehitusmäärus § 14 lg 2 punktides 1, 2, 7 ja lõikes 4 nimetatud isikud, Tallinna Keskkonnaamet, Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Linnavaraamet, 28 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet ning teised isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus puudutada. 8.5 Planeeringu muudatused võrreldes eskiislahendusega Võrreldes eskiislahendusega on muudetud kavandatud hoonestusalasid, Kloostrimetsa tee äärsed hooned on kavandatud moodustatud krundi piirini. Laiaküla tee äärde planeeritud hooned on nihutatud teest eemale – Laiaküla tee teekatte servast 25 meetri ulatuses on planeeritud haljaskoridor koos liikumisradadega. Haljaskoridori alasse ei ole lubatud kavandada parkimist (vt. põhijoonis). Lisaks kuuele põhihoonele on lubatud kavandada üks kõrvalhoone. Võrreldes eskiislahendusega on muutunud kruntide arv ja suurus – eskiislahenduses on kavandatud 2 krunti, käesolevas lahenduses on kavandatud 3 krunti. Eraldi krundid on moodustatud Laiaküla tee ja Kloostrimetsa tee kergliiklusteede jaoks. Võrreldes eskiislahendusega on planeeritud pos nr 1 krundi sihtotstarvete osakaalud muutunud. Eskiislahenduses oli ärimaa sihtotstarve 5% ja elamumaa sihtotstarve 95%, nüüdse lahendusega on krundi pos nr 1 sihtotstarbed EK ≤ 90% ja Ä ≥ 10 %. Võrreldes eskiislahendusega on muutunud osaliselt ka planeeritud parkimise, jalg- ja kergliiklusteede lahendust. Muudetud krundisisest haljastuse lahendust. Kavandatud parkimiskohad eskiislahenduses olid arvutatud Tallinna parkimise korralduse arengukava 2006-2014 alusel. Käesolevas lahenduses on parkimiskohtade arv arvutatud vastavalt Eesti standardile EVS:843:2016 „Linnatänavad“. Juurde on planeeritud 29 parkimiskohta. Kloostrimetsa teelt ei ole kavandatud sõidukite juurdepääsu pos nr 1 krundile. Sõidukite juurdepääsu Kloostrimetsa teelt ei ole ette nähtud. 8.6 Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava Enne detailplaneeringu vastuvõtmist sõlmitakse teede ja tehnorajatiste välja ehitamise leping. Koostöös Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga vormistatakse TT-lepingu skeem, milles tuuakse välja arendaja poolt välja ehitatavatena kõik ühiskasutatavad rajatised (teed, sademevee ühiskanalisatsioon sh kraavid kuni toimiva eelvooluni, välisvalgustus ja haljastus). 29 Kloostrimetsa tee 70b ja 70 c kinnistute RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2019 II Joonised Joonis nr 1. Asukohaskeem Joonis nr 2. Põhijoonis Joonis nr 3. Tehnovõrkude koondplaan 30