Avaliku sektori investeeringute ja investeeringute juhtimise tõhustamise tõhustamiskava töögruppide moodustamine - KIIRE

Henry Kattago Riigikantselei Meie 09.01.2020 nr 12.3-1/179-1 [email protected] Avaliku sektori investeeringute ja investeeringute juhtimise tõhustamise tõhustamiskava töögruppide moodustamine Hea kolleeg, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 punktis 3.8. on kokku lepitud riigieelarve laiapõhjaline revisjon, mille käigus vaadatakse üle kõik riigi tulu- ja kuluallikad ning hinnatakse nende eesmärgipärasust. Valitsuskabineti nõupidamisel 19.12.19 otsustati ühe osana revisjoni elluviimisest koostada avaliku sektori investeeringute juhtimise tõhustamiskava (otsuse sõnastus on toodud lisas 1). Lisas 2 on esitatud Valitsuskabineti nõupidamise memorandum, mille lisas 3 on toodud avaliku sektori investeeringute juhtimise tõhustamiskava koostamisega lahendatav probleem, eesmärk, metoodika ja koostamise korraldus koos aja- ja tegevuskavaga. Kuna tõhustamiskava koostamise eelduseks on valdkondade ülene tihe koostöö, soovime moodustada järgmised töögrupid: - Riigikantselei ja ministeeriumide asekantslerite juhtkomisjon, kelle ülesandeks on tõhustamiskava koostamine ja ettepanekute esitamine tähtaegselt Vabariigi Valitsusele (koguneb 4 korda); - Riigikantselei ja ministeeriumide valdkonna poliitika kujundajatest ekspertide töörühm, kelle ülesandeks on juhtkomisjoni töö ettevalmistamine ja toetamine, sh analüüside läbiviimine, tõhustamise ettepanekute analüüsimine jms (koguneb kuni kord kuus) ning - Ministeeriumide ja teiste avaliku sektoriga seotud organisatsioonide investeeringute juhtimise praktikutest koosnev fookusgrupp, kelle ülesandeks on ekspertide töörühma vajalike andmete ja informatsiooniga varustamine, probleemide ja ettepanekute läbiarutamine. Käesolevaga palume Teie organisatsioonil nimetada esindaja nii asekantslerite juhtkomisjoni kui ekspertide töörühma hiljemalt 17.01.2019, saates esindaja nime ja kontaktandmed Janno Veskimetsa´le ([email protected]). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil palume võimalusel esitada transpordi valdkonna esindaja ja infosüsteemide valdkonna esindaja nii juhtkomisjoni kui ka ekspertide töörühma. Juhtrühma avakoosolek on planeeritud jaanuari 5ndal nädalal, aeg täpsustub peale esindajate nimede laekumist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi halduspoliitika asekantsler Sama: Haridus- ja Teadusministeerium, Pärt-Eo Rannap Sotsiaalministeerium, Kalle Killar Kaitseministeerium, Meelis Oidsalu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ahti Kuningas Lisad: Lisa 1, 1lk Lisa 2, 29 lk Janno Veskimets [email protected] 2  Lisa 1 19.12.2019. a toimunud kabinetinõupidamise otsuse sõnastus teemal „Ettepanekud riigieelarve laiapõhjalise revisjoni tegevuste elluviimiseks“ (punkt 4): Rahandusministeeriumil koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga koostada avaliku sektori investeeringute juhtimise tõhustamiskava vastavalt lähteülesandele (memorandumi lisa 3) ja esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekud märtsis 2021. a.  MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE ESITATUD: 19.12.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: Martin Helme ESITAMISE AEG: 13.12.2019 TEEMA: Ettepanekud riigieelarve laiapõhjalise revisjoni tegevuste elluviimiseks SISUKOKKUVÕTE: Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 punktis 3.8. on kokku lepitud riigieelarve laiapõhjaline revisjon, mille käigus vaadatakse üle kõik riigi tulu- ja kuluallikad ning hinnatakse nende eesmärgipärasust. Riigieelarve revisjoniga tõhustatakse valitsussektori vahendite kasutamist ja teenuste tulemuslikkust, millega soodustatakse riigieelarve vahendite Vabariigi Valitsuse prioriteetide täitmiseks suunamist. Revisjoni viiakse läbi järgmiseid poliitikainstrumente kasutades:  tõhustamiskava;  teenuste analüüs;  eelarvepoliitilised meetmed.  A. Tõhustamiskava1 Ettepanek on teostada perioodil 2020 – 2021 tabelis toodud tõhustamiskavad. Vastu- Teema Tähtaeg Taust ja probleem Eesmärk taja 1. Tugiteenuste 1.1. RTK 1.1. Arvestuse konsolideerimine aitab 1.1. Riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerim Jaanuar parandada arvestusteenuse kvaliteeti ja konsolideerimine ine (lisa 1) 2020 suurendada teenuse kuluefektiivsust. Teha ettepanekud, kuidas pakkuda riigi Keskse infosüsteemi olemasolu võimaldab sihtasutustele (35 asutust) 1.2. mai väiksemate kuludega luua liideseid konsolideeritud lahendusi, mis 2020 andmete vahetamiseks erinevate riigi vähendaksid teenuste osutamisega seotud infosüsteemidega (riigikassa jpt) aidates töökohtade arvu, sellest tulenevalt ka 1.3. märts seeläbi automatiseerida teenuse korraldust. maksumust ning tõstaksid teenuste 2021 1.2. EL struktuuritoetuste ning siseriiklikest kvaliteeti. vahenditest rahastatud toetusprogrammide 1.2. Struktuuritoetuste rakendamise rakendamine on killustunud erinevate süsteemi tõhustamine (toetuste toetuseid jagavate institutsioonide vahel. rakendusteenuse Toetuste taotlemine on saajatele keeruline konsolideerimine) (erinevate toetuste andjate erinevad Teha ettepanekud süsteemi nõudmised, ebaselgus erinevate ümberkujundamiseks, et muuta toetuste toetusvõimaluste osas). Süsteemisisene rakendamine efektiivsemaks, bürokraatia ja dubleerivad toetuste läbipaistvamaks ning rahaliselt infosüsteemid tekitavad ebaefektiivsust. optimaalsemaks. Samas ei tohi langeda 1.3. Asutuste dokumendihalduse kvaliteet toetuste korraldamise teenuse kvaliteet. on erineva kvaliteediga ja 1.3. Dokumendihalduse ja tööjõuintensiivsusega. On asutusi, kus arhiveerimise teenuse menetlevate dokumentide arv ühe konsolideerimine dokumendihalduri kohta on 1,1 ja teises Teha ettepanekud dokumendihalduse ja ligi 300. arhiveerimise teenuse konsolideerimise võimalusteks, et vähendada teenuste osutamisega seotud töökohtade arvu ning sellest tulenevalt ka maksumust ning tõsta teenuste kvaliteeti. 2. IT vahendite Märts 2020 MKM IKT nutikas ärakasutamises peitub Teha ettepanekuid IKT investeeringute abil avaliku märkimisväärne potentsiaal parema kaudu tõsta avaliku sektori tootlikkust sektori töö riigivalitsemise kujundamiseks. ning parandada IKT valdkonna tõhustamine Riigipoolses IKT kasutuses on senise jätkusuutlikkust. (lisa 2) arengu oluline kitsaskoht avaliku sektori piiratud võimekus kasutada IKT potentsiaali maksimaalselt ära. E-riik peab toetama efektiivsemat ja odavamat haldust. 3. Avaliku Märts 2021 RM IMF ja Maailmapank leidsid mitmeid Teha ettepanekuid investeeringute sektori arenguvajadusi Eesti investeeringute tõhustamiseks ja investeeringute investeeringut juhtimises. Nad soovitasid tugevdada paremaks juhtimiseks. e ja keskse juhtimise rolli investeeringute investeeringut valikul, hindamisel ja seirel. Soovituse e juhtimise kohaselt peaksid kõik investeeringud tõhustamine läbima ühtse hindamise ja need tuleks (lisa 3) paigutada pingeritta, et saaks teha tulemuslikumaid ja mõjusamaid juhtimisotsuseid. 4. Muuseumide Märts 2021 KuM Muuseumide rahastamine riigieelarvest ei Teha ettepanekud tulemuspõhise ning rahastamine ole piisavalt läbipaistev, tulemuspõhine jätkusuutliku rahastamissüsteemi riigieelarvest ning jätkusuutlik. loomiseks ning sõnastada riigi ootused (lisa 4) muuseumidele. 1 Tõhustamiskava mõiste tuleneb riigieelarves seadusest (§34 2). Tõhustamiskavaga tehakse konkreetsed ettepanekud riigieelarve vahendite mõjusamaks, tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks. 2 Iga tõhustamiskava ellu viimiseks moodustatakse vastutaja eestvedamisel juhtkomisjon, mis lähtub valitsuskabineti suunistest. Juhtkomisjon peab kaasama oma töösse eksperte ja olulisi sidusgruppe, et leida uusi poliitikaalternatiive avalike teenuste osutamiseks või valdkondade ümber korraldamiseks. Rahandusministeerium pakub tuge analüüside läbiviimisel, ettepanekute sõnastamisel ning eelarve mõjude tuvastamisel. B. Teenuste analüüs Analüüs hõlmab riigieelarves planeeritud teenuste eesmärkide ja nende pakkumiseks kuluvate vahendite üle vaatamist tõhusamaks teenusete pakkumiseks ja riigieelarve vahendite efektiivsemaks kasutamiseks. Analüüsi käigus vaadatakse üle teenuse hind ning teenuse eesmärk, tulemused ja mahud. Teenuste valik on tehtud valitsemisalade suurima maksumusega teenustest 2020. aasta riigieelarves jättes arvesse võtmata tuludest sõltuvad eelarved (välistoetused, omatulud). Valikusse ei ole võetud teenuseid, mis on valitsusele prioriteetsetest valdkondadest: riigikaitse, teadus- ja arendustegevus, sotsiaalkindlustused ning õpetajate palgad. Eelnevast lähtuvalt on iga valitsemisala kohta välja valitud kaks kallimat teenust (v.a Riigikantselei, sest neil on ainult üks teenus). Nimetatud tingimustele vastavalt on analüüsitavate teenuste valikus järgmised teenused: Maksumus VA Teenuse nimetus Teenuse eesmärk 2020RE, mln eurot RK Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse 9,1 toetamine toetamine. HTM Vahendid kõrgharidusõppeks ja selle Eesmärk sõnastatud alates meetmest: 139,6 arendamiseks Kõrgharidusõppeks on tagatud võrdsed võimalused kõigile ja muutunud õpikäsituse põhimõtted on juurutatud. HTM Munitsipaal- ja erakoolide haridustoetuse Eesmärk sõnastatud alates meetmest: Luua 67,3 vahendid tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist. JUM Inimväärikas karistuste täideviimine Eesmärk alles sõnastamisel. 63,3 JUM Õigusemõistmine süüteomenetluses Tõhus õigusemõistmine süüteomenetluses. 14,5 KEM Veeteenuse osutamise poliitika kujundamine Regulatsioonid on asjatundlikult koostatud aidates 6,6 ja rakendamine tagada kvaliteetse ja taskukohase veeteenuse osutamist inimestele ja ettevõttetele ning hajaasutuspiirkonnas joogivee kättesaadavuse ja reovee nõuetekohase puhastuse. Asjakohaste meetmete planeerimise ja rakendamise kaudu on kõigile kätte saadavaks tehtud kvaliteetne joogivesi ja reovee kokku kogumine ja puhastus. KEM Metsapoliitika kujundamine ja rakendamine Jätkusuutliku metsanduse rakendamine läbi 5,4 metsanduslike õigusaktide on tagatud ning rahvusvahelised kohustused (sh aruandlus) on täidetud. KUM Audiovisuaal- ja meediapoliitika Partnerorganisatsioonide toetamine nende 46,3 rakendamine põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks audiovisuaal- ja meedia valdkonnas. 3 KUM Etenduskunstide poliitika rakendamine Etendusasutuste toetamine nende põhikirjaliste 37,2 eesmärkide elluviimiseks, valdkonna mitmekesisuse ja etenduskunstide kättesaadavuse tagamiseks. MEM Toiduohutuse järelevalve Läbi eesmärgipärase ja tulemusliku kontrolli 5,2 teostamise aidata kaasa, et tarbijani jõuaks ohutu ja nõuetekohane toit. Toidu käitleja on õiguskuulekas ja rakendab kõiki temast olenevaid abinõusid toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse tagamiseks. Nõuetele mittevastava ja/või ohtliku kauba sisse- ja väljaveo takistamine. Seire ja monitooringute eesmärk on koguda andmeid ja omada toiduohutuse alasest olukorrast ülevaadet tasemel, mis võimaldab inimese tervist mõjutavate ohtude ja riskide kindlaksmääramist ja iseloomustamist ning toetavad sekkumismeetmete kavandamist ja rakendamist asjakohases toidukäitlemisahela etapis. Ohtliku toidu edasise käitlemise või üleandmise vältimine teistele ettevõtetele või tarbijatele. MEM Põllumajandusloomade aretustoetus Valdkonna arengu ja eesmärkide toetamiseks 3,9 menetletakse toetuste taotlusi tõhusalt ja õiguspäraselt ning kogutakse ja töödeldakse informatsiooni, et langetada kvaliteetseid otsuseid. MKM Riigiteede taristu ehitamine ja remontimine Eesmärk alles sõnastamisel. 117,5 MKM Ühistranspordi (s.h bussi-, parvlaeva- ja Nutika ja nõudlusele vastava ühistranspordivõrgu 79,9 riigisisese lennuliikluse) korraldamine kujundamine. RAM Tollikontrolli läbiviimine Salakaubaveo tõkestamine ja kiire kaubavahetuse 16,9 soodustamine. RAM Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna Regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane 16,7 meetmete kujundamine elluviimine. SIM Raskete peitkuritegude avastamine Teenusega tagatakse ühiskonnale enim kahju 40,3 põhjustava organiseerunud ja raske peitkuritegevuse (sh majandus-, korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse kuriteod, ning isikuvastased kuriteod) ennetamine ja reageerimine, süütegudega tekitatud kahju vähendamine ning õigusrikkujatega tegelemine. SIM Kogukonnaga seotud süütegude Teenusega tagatakse kogukonna turvalisust häirivate 30,9 lahendamine kuritegude ennetamine ja kohtueelne menetlemine (va raskete peitkuritegude ja organiseeritud kuritegelike gruppide poolt toimepandud kuritegude menetlemine). SOM Peretoetused Tagada lastega peredele laste hooldamise, 306,0 kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. SOM Vanemahüvitis Lapse sündimisel säilitada riigi hüvitise andmisega 286,8 vanemale varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. VÄM Välis- ja julgeolekupoliitika Rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja julgeoleku 24,5 tagatus, tugevad kahe- ja mitmepoolsed suhted ning toimivad regionaalsed formaadid 4  VÄM Arengukoostöö rakendamine Eesti omanäoline, rahvusvahelisi arengueesmärke 7,6 toetav ning üldtunnustatud arengukoostöö põhimõtetest lähtuv doonorriik, kelle abi on partnerriikides oodatud ja nende arengule kasulik, kes on avatud koostööle ka teiste doonoritega ning kelle töö aitab otseselt saavutada kestliku arengu eesmärke. Lisas 5 on selgitatud lühidalt iga teenust ning esitatud teenuse eesmärgi mõõdikud ja seos kõrgema tasandi eesmärgiga. C. Eelarvepoliitilised meetmed Tegemist on abinõudega, mis läbi riigieelarve planeerimise ja kasutamise regulatsiooni suurendavad vahendite kasutamise efektiivsust. 1. Riigieelarve planeerimise ja kasutamise analüüs aastate 2017-2019 kohta, mille tulemusena esitatakse ettepanekud planeerimise vastavusse viimiseks eelarve kasutamisega. Analüüsi käigus hinnatakse kulude ja investeeringute prognoosimise täpsust ja planeeritud eelarve kasutamise suutlikkust. Analüüs ei hõlma välistoetuste ja kvoodimüügi tulude arvel tehtavaid kulusid ja investeeringuid. 2. Jooksva aasta riigieelarves valitsemisaladele piirmääraga vahendite eelarvele 1või 5%-lise kasutamise piirangu seadmine (tekstiparagrahviga). Eelarve kasutamispiirangust on väljas Kaitseministeeriumi valitsemisala. (Nagu ka põhiseaduslikud institutsioonid.) Selle abinõu eelduseks on eelmises punktis korrastatud riigieelarve, millele rakendada kasutuspiirang. Abinõu sunnib valitsemisalasid mõtlema paremini läbi eesmärkide saavutamise viise ning leidma ja tegema kokkuhoidlikumaid valikuid. Rakendades 1% või 5%-list piirangut riigiasutuste tööjõu- ja majandamiskulude piirmääraga vahendite eelarvele on valitsemisalade lõikes 2021-2023 kokkuhoid aastas järgmine (mln eurot): Valitsemisala 2 021 1% 5% 2 022 1% 5% 2 023 1% 5% Riigikantselei haldusala 8,6 0,09 0,43 7,7 0,08 0,39 7,7 0,08 0,39 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 152,4 1,52 7,62 175,0 1,75 8,75 166,0 1,66 8,30 Justiitsministeeriumi valitsemisala 122,2 1,22 6,11 122,2 1,22 6,11 122,2 1,22 6,11 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 50,3 0,50 2,51 51,8 0,52 2,59 51,9 0,52 2,59 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 16,7 0,17 0,84 16,7 0,17 0,84 16,7 0,17 0,83 Maaeluministeeriumi valitsemisala 37,7 0,38 1,88 38,5 0,38 1,92 38,6 0,39 1,93 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 111,2 1,11 5,56 110,0 1,10 5,50 110,8 1,11 5,54 Rahandusministeeriumi valitsemisala 98,7 0,99 4,93 99,7 1,00 4,98 98,4 0,98 4,92 Siseministeeriumi valitsemisala 292,9 2,93 14,65 296,3 2,96 14,81 296,6 2,97 14,83 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 117,6 1,18 5,88 128,3 1,28 6,41 128,7 1,29 6,43 Välisministeerium 57,9 0,58 2,90 62,1 0,62 3,10 60,9 0,61 3,05 Kokku 1 066,3 10,7 53,3 1 108,2 11,1 55,4 1 098,4 11,0 54,9 5  3. Haigekassa (EHK) eelarvele rakendada samuti eelarve kasutuspiirangut finantsstabiilsuse tagamiseks. Siin on võimalik valida 2 lähenemise vahel: (a) Hoida reservide suhe eelarvesse (e. kapitali suhe aastaste kohustuste kogumahtu) 2019. a tasemel (13%), milleks tuleb EHK eelarvest suunata järgnevatel aastatel reservidesse (e. vähendada kulusid) järgnevalt: 2020. a. 1 mln; 2021. a. 14 mln; 2022. a 20 mln; 2023. a 29 mln eurot, või (b) Igal aastal hoida kokku 1% eelarvemahust (efektiivsuskoefitsient), mis on keskmiselt 17 mln aastas vahemikus 2020-2023. Kogumõju on mõlemal juhul sisuliselt sama. Eelarve piiranguid leevendab sotsiaalmaksutulude laekumise kasv. 4. KOV tulubaasi riigi kohustuste üleandmine – riigi teedest kohaliku kasutusega teed anda koos eelarvega üle KOVide tulubaasi. Üleantavat eelarvet vähendada 1-2% aastas 10 aasta jooksul. KOV teab kõige paremini kogukonna vajadusi ning suurem finantsautonoomia võimaldab KOVil teha ratsionaalsemaid otsuseid. Sellest tulenevalt suureneb vahendite kasutamise efektiivsus, millest osa jätta riigile läbi üleantava eelarve vähendamise. Iga-aastane tulumaksu laekumise kasv leevendab teiselt poolt eelarve vähendust. D. RIIGIEELARVE REVISJONI LÄBIVIIMINE Revisjoni läbiviimist koordineerib juhtkomisjon rahandusministri juhtimisel. Revisjoni juhtkomisjonis on esindajad koalitsiooni erakondadest Taavi Aas ja Priit Sibul.  Revisjoni läbiviimiseks moodustab juhtkomisjon töögrupid, mis koosnevad Rahandusministeeriumi töötajatest, peaministri majandusnõunikust, rahandusministri nõunikest ja võimalusel täiendavalt kaasatud ekspertidest. Lisaks kaasatakse töögruppide töösse valitsemisalade esindajaid vastavalt teemale.  Revisjoni detailse tööplaani kinnitab rahandusminister juhtkomisjoni ettepanekul. Riigieelarve revisjoni komisjon annab oma tegevusest regulaarselt aru Vabariigi Valitsusele.  Revisjoni juhtkomisjonile ja töörühmadele tagatakse ligipääs revisjoni läbiviimiseks vajalikule tulemus- ja finantsinformatsioonile ning vajadusel lepingutele, et hinnata vahendite kasutamist ning eesmärgipärasust. Läbiviidud revisjonide tulemused ja ettepanekud uute valdkondade revideerimiseks esitatakse valitsusele riigi eelarvestrateegia koostamisel. 6 ETTEPANEK VALITSUSKABINETI OTSUSEKS: 1. Võtta teadmiseks rahandusministri esitatud informatsioon ettepanekuteks riigieelarve laiapõhjalise revisjoni tegevuste elluviimiseks. 2. Riigi Tugiteenuste Keskusel (RTK) koostöös Rahandusministeeriumiga koostada riigi tugiteenuste konsolideerimise tõhustamiskavad vastavalt lähteülesannetele (lisa 1) ja esitada ettepanekud Vabariigi Valitsusele arvestusteenuse konsolideerimise kohta hiljemalt jaanuaris 2020.a, toetuste rakendusteenuse konsolideerimise kohta hiljemalt mais 2020.a ning dokumendihalduse ja arhiveerimise teenuse konsolideerimise kohta hiljemalt märtsis 2021.a. Pool leitavatest vahenditest jäetakse RTK-le. 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil koostöös Rahandusministeeriumiga koostada infotehnoloogia vahendite abil avaliku sektori töö tõhustamise tõhustamiskava vastavalt lähteülesandele (lisa 2) ja esitada ettepanekud Vabariigi Valitsusele hiljemalt märtsis 2020.a. IKT investeeringud peavad parandama eelarvepositsiooni järgnevatel aastatel ning tooma kaasa tõhusama riigihalduse. 4. Rahandusministeeriumil koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga koostada avaliku sektori investeeringute juhtimise tõhustamiskava vastavalt lähteülesandele (lisa 3) ja esitada ettepanekud Vabariigi Valitsusele märtsis 2021.a. 5. Kultuuriministeeriumil koostöös Rahandusministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi, Maaeluministeeriumiga koostada muuseumide valdkonna tõhustamiskava vastavalt lähteülesandele (lisa 4) ja esitada ettepanekud Vabariigi Valitsusele hiljemalt märtsis 2021.a. Võimalikud leitavad vahendid suunatakse muuseumivaldkonna edendamiseks (mh investeerimisvajaduse katteks). 6. Rahandusministeeriumil analüüsida lisas 5 esitatud teenuste eesmärgipärasust ja vajalikke ressursse ning esitada ettepanekud Vabariigi Valitsusele riigi eelarvestrateegia arutelul. 7. Rahandusministeeriumil viia läbi riigieelarve planeerimise ja kasutamise analüüs ning esitada ettepanekud Vabariigi Valitsusele riigi eelarvestrateegia 2021-2024 arutelul. 8. Võtta teadmiseks rahandusministri esitatud ülejäänud riigieelarve revisjoni ettepanekud. Tulla teemade juurde tagasi Vabariigi Valitsuse riigi eelarvestrateegia 2021-2024 arutelul. 9. Revisjoni juhtkomisjonile ja töörühmadele tagatakse ligipääs revisjoni läbiviimiseks vajalikule tulemus- ja finantsinformatsioonile ning vajadusel lepingutele, et hinnata vahendite kasutamist ning eesmärgipärasust. Lisad: Lisa 1. Tõhustamiskava: riigi tugiteenuste konsolideerimine Lisa 2. Tõhustamiskava: IT vahendite abil avaliku sektori töö tõhustamine Lisa 3. Tõhustamiskava: Avaliku sektori investeeringute ja investeeringute juhtimise tõhustamine Lisa 4. Tõhustamiskava: Muuseumide rahastamine riigieelarvest Lisa 5. Teenuste selgitus ja eesmärkide seos kõrgema tasandi eesmärgiga 7 NÕUPIDAMISELE KUTSUTAVAD ISIKUD: Sven Kirsipuu, Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika valdkonna asekantsler KOOSTAJAD: Silja Kask, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Joonas Pärenson, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik 8 Lisa 1. Tõhustamiskava: riigi tugiteenuste konsolideerimine 1.1.Arvestusteenuse konsolideerimine Taust Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) pakub finantsarvestuse ning personali- ja palgaarvestuse teenuseid 146-le riigiasutustele, 8-le riigi kontrolli all olevatele sihtasutustele ja ühele avalik- õiguslikule juriidilisele isikule. Arvestuse konsolideerimine on parandanud arvestusteenuse kvaliteeti (Riigikontrolli kõrge hinnang, asutuste kõrge rahulolu pakutava teenusega) ja suurendanud teenuse kuluefektiivsust (arvestusteenuse osutamisega seotud töötajate arv on vähenenud 40%). Samuti on arvestusteenuse konsolideerimine võtta kasutusele keskse infosüsteemi arvestusteenuse korraldamiseks, mis on olnud eelduseks reformide läbiviimisel riigi finantsjuhtimises (tekkepõhine riigieelarve, tegevuspõhine riigieelarve). Keskse infosüsteemi olemasolu võimaldab väiksemate kuludega luua liideseid andmete vahetamiseks erinevate riigi infosüsteemidega (riigikassa, eelarve infosüsteem, töötajate register, hankeregister jpt) aidates seeläbi automatiseerida teenuse korraldust ning parandada info kvaliteeti süsteemides. Teenuste osutajate koondumine ühte organisatsiooni on võimaldanud keskselt tõsta ka töötajate erialast kompetentsust. RTK alustas finantsarvestuse ning personali- ja palgaarvestuse teenuste keskset pakkumist 2013. aastal, pakkudes arvestusteenuseid 4 ministeeriumi valitsemisala asutustele. Tulenevalt positiivsest kogemusest konsolideeritud teenuse osutamisest otsustas Vabariigi Valitsus 2015. aastal muuta keskne arvestusteenus riigiasutustele kohustuslikuks. Aastatel 2015-2017 viidi RTK juhtimisel läbi ülejäänud valitsemisalade (v.a Kaitseministeeriumi valitsemisala) üleminek kesksele teenusele. Kaitseministeeriumi valitsemisala liitub keskse arvestusteenusega alates 2020. aastast. RTK arvestusteenuseid hakkab uuest aastast kasutama veel 2 riigi sihtasutust. Riigi valitseva mõju all on 54 riigi sihtasutust, kellest enamus (46) peab finants-, personali- ja palgaarvestust asutusesiseselt. Finantsarvestuse kvaliteet on neis erinev: on asutusi, kus finantsaruandlus on korras (saldoandmikes esitatud andmetes ei ole vigu), kuid on ka neid, kelle aruandluse sisu ja esitamise tähtaegadega on tihti probleeme. RTK on koostöös Rahandusministeeriumiga viimas läbi analüüsi riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimise teostatavuse ja kaasnevate mõjude hindamiseks. Analüüsist on jäänud välja 3 sihtasutust, mis on seotud Haridusameti moodustamisega ning 8 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sihtasutust, millest enamiku moodustavad haiglad. Haiglate tugiteenuste konsolideerimist on spetsiifiliste arendusvajaduste ja finantseerimisallikate tõttu vaja arutada koos Haigekassaga. Riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimise tõhustamiskava eesmärk on hinnata nimetatud teenuse konsolideerimise võimalusi 35 riigi sihtasutuses, et vähendada teenuste osutamisega seotud töökohtade arvu, sellest tulenevalt ka maksumust ning tõsta teenuste kvaliteeti. Analüüsi järeldustele tuginedes esitatakse Vabariigi Valitsusele ettepanek sihtasutuste arvestusteenuse edasiseks korraldamiseks. Eesmärkide saavutamist hinnatakse läbi järgmiste mõõdikute: 1) Arvestusteenuse osutamisega seotud töötajate arv riigi sihtasutustes (eesmärk: töötajate arvu vähenemine); 2) Arvestusteenuse kulu kuludokumendi ja töötaja kohta (eesmärk: teenuse osutamisega seotud kulu vähenemine); 3) Sihtasutuste kõrge rahulolu arvestusteenusega (eesmärk: rahulolu kasv); 9  4) Arvestuse kõrge kvaliteet (eesmärk: finantsaruanded on õigeaegselt esitatud, Riigikontrolli kõrge hinnang arvestusteenusele). Ettepanek hõlmab: 1) Konsolideeritud sihtasutuste arvestusteenuse mudeli kirjeldust ja hinnangut mudeli rakendamise võimalikkusele ning sellega kaasnevatele mõjudele (sh rahaline kokkuhoid). 2) Edasise tegevusplaani kirjeldust (sh ajakava). Eelarveline ulatus Arvestusteenustega seotud kulud kaetakse üldjuhul sihtasutustele ministeeriumite poolt antud tegevustoetuste arvel. Teenuste konsolideerimisel antakse arvestusteenustega vahetult seotud töötajad ja nendega seotud eelarve üle RTK-le. Eelarve üleandmine ministeeriumilt RTK-le on ühekordne. Edaspidi vastutab RTK ise teenuse osutamiseks vajaliku eelarve piisavuse eest. Metoodika Analüüsi viib läbi Riigi Tugiteenuste Keskus tuginedes sihtasutustelt saadud infole ning senisele kogemusele arvestusteenuste korraldamisel riigiasutustele ja riigi sihtasutustele. Juhul, kui analüüs näitab, et arvestusteenuse konsolideerimisega kaasneb positiivne mõju, pannakse keskse arvestusteenuse kasutamise kohustus riigi sihtasutustele riigivara seadusesse. Töö teostamise eest vastutajad ja kaasatud osapooled  Rahandusministeerium vastutab vajalike seadusandlike muudatusettepanekute väljatöötamise eest. RTK vastutab analüüsi läbiviimise eest ning koostöös sihtasutustega konsolideerimise korralduse eest. Ajakava ja etapid (esialgne ja täpsustub edasistes etappides) Analüüs on kavas lõpule viia detsembris 2019 ning jaanuaris 2020 esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekud teenuse edasise korraldamise osas. Arvestusteenuste ümberkorraldamine sõltub asutuse suurusest ja arvestuse erisustest. Kui asutusele piisab RTK teenuste olemasolevate lahenduste laiendamisest, kestab ettevalmistusperiood 2-3 kuud. Suuremate asutuste teenuste ümberkorraldamine koos infosüsteemide liideste väljaarendamisega võtab aega 6-12 kuud. RTK teeb praegu täpsemat analüüsi riigi sihtasutustele arvestusteenuste keskse osutamise kohta, pakkudes selles välja täpsema ajakava. Etapid 1. Eelanalüüs ja esmane ajakava teenuse ületoomiseks; 2. Seadusandluse muutmine keskse teenuse osutamiseks; 3. Sihtasutustega teenuste ülevõtmise ettevalmistamine kokkulepete sõlmimiseks ja toimemudelite kehtestamiseks; 4. Spetsiifiliste arendusvajaduste realiseerimine. 1.2. Struktuuritoetuste rakendamise süsteemi tõhustamine (toetuste rakendusteenuse konsolideerimine) Taust Euroopa Liidu struktuuritoetuste ning siseriiklikest vahenditest rahastatud toetusprogrammide rakendamine on killustunud erinevate toetuseid jagavate institutsioonide vahel. Tänu killustunud rakendamisele on toetuste taotlemine keeruline toetuste saajatele (erinevate toetuste andjate erinevad nõudmised, ebaselgus erinevate toetusvõimaluste osas), süsteemi sisene bürokraatia 10 (erinevad kontrolltasandid ja -toimingud, praktikate ühtlustamiseks tehtavad tegevused, erinevad tõlgendused seadusandlusele) ja dubleerivad investeeringuvajadused (toetuste infosüsteemid) tekitavad ebaefektiivsust. 2021+ programmperioodil ei ole mõistlik nii killustunud toetuste jagamise süsteemi planeerida. Lisaks on oluline tagada poliitikakujundatele terviklik ülevaade toetuste rakendamisest ja mõjust. Antud tõhustamiskava fookus on Euroopa Liidu struktuuritoetused. Muudest vahenditest rahastatud toetusprogrammide rakendusteenuse konsolideerimine on pikaajalisem protsess, mis ei ole käesoleva lähteülesande otsene fookus. Struktuuritoetuste rakendamisega tegeleb Eestis 8 asutust, kes vastutab perioodil 2014 – 2020 3,5 miljardi euro mahus Euroopa Liidu toetuste rakendamise eest, millele Eesti lisab omalt poolt 15%. Toetuste jagamisega seotud ülesannetega tegeleb kokku ligi 300 täistööajale taandatud töötajat, struktuuritoetuste rakendamise kogukulu on planeeritud 127 mln miljonit eurot koos Eesti poolse panusega. Struktuuritoetuste rakendusteenust rahastatakse toetustega kaasnevast tehnilise abi eelarvest. Euroopa liidu toetuste rakendussüsteemi tõhustamiskava eesmärk on hinnata süsteemi ümberkujundamise võimalusi, et muuta toetuste rakendamine efektiivsemaks, läbipaistvamaks ning rahaliselt optimaalsemaks. Samas ei tohi langeda toetuste korraldamise teenuse kvaliteet. Rakendussüsteemi sisesele bürokraatiale lisaks on oluline hinnata ka toetuse saajate koormust toetuse taotlemisel ja selgust toetuste saamiseks. Analüüsi tulemusena esitatakse Vabariigi Valitsusele mais 2020 konkreetsed ettepanekud Euroopa Liidu toetuste rakendussüsteemi ümberkujundamiseks uuel programmperioodil (2021- 2027). Eesmärkide saavutamist hinnatakse läbi järgmiste mõõdikute, mida arvestatakse käesoleva rahastusperioodi näitel. 1) Toetuste rakenduskulude osakaal kogu toetuste eelarvest (eesmärk: osakaalu vähenemine, sh kogu rakendussüsteemis töötajate arv). 2) Toetuste rakendamise kiirus (eesmärk: toetuste kiire kasutuselevõtt). 3) Poliitikakujundajate rahulolu rakendussüsteemiga (eesmärk: rahulolu säilimine). 4) Toetuse taotlejate rahulolu rakendussüsteemiga ehk kvaliteedihinnang (eesmärk: rahulolu säilimine või kasv). 5) Toetuste rakenduskulude osakaal toetuste infosüsteemi investeeringutest.(eesmärk: argumendi kontrollseisu tekitamine) 6) Tõhustamisettepanekutest tulenevate vähendatavate töökohtade kokkuhoiu maht planeeritavate infosüsteemi investeeringutest, sh investeeringus võimalusel eristada, mis on kliendikogemuse parandamiseks ja reeglite täitmiseks tehtud investeeringud (eesmärk: argumendi kontrollseisu tekitamine). Esitatud on ettepanekuid, mis hõlmavad: 1) Uue struktuuritoetuste perioodi rakendussüsteemi kirjeldust koos ülesannete ja vastutuse jaotusega; 2) Tegevus- ja ajakava uuele rakendussüsteemile üleminekuks;. Eelarveliseks ulatuseks Euroopa Liidu toetustena on perioodil 2021 – 2027 Eestile ettenähtud summa hetkel kokku leppimata, hinnanguliselt on see 28- 3,5 miljardit eurot. 11 Metoodika: Analüüs ja ettepanekud viiakse läbi tuginedes toetuste rakendamise konsolideerimise pilootprojekti tulemustele, tehnilise abi kasutamise statistikale. Töö teostamise eest vastutajad ja kaasatud osapooled:  Tõhustamiskava koostamise eest vastutavad Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus.  Analüüs viiakse läbi töögrupi poolt, kuhu kuuluvad vastutavate asutuste eksperdid, kaasates vajadusel väliseid eksperte.  Töögrupp viib ellu vajalikud analüüsid ja kaasab olulisi osapooli. Töögrupp koosneb Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Rahandusministeeriumi esindajatest. Töögruppi võib kaasata ka valdkonna ministeeriumide esindajaid ja valdkonna eksperte. Ajakava ja etapid (esialgne ja täpsustub töö edasistes etappides). Tõhustamiskava koostatakse 3 kuu jooksul ja tulemused esitatakse Vabariigi Valitsusele hiljemalt mais 2020. Ettepanekuid menetletakse riigi eelarvestrateegia koostamise raames, algusega märtsis 2020. Etapp Tegevused Väljund Aeg 1. Ekspertide töörühma koosseisu kokku leppimine ja Meeskond on I Meeskonna kinnitamine; komplekteeritud kokku panemine detsember 2. Projekti alustamine – projekti ajakava täpsustamine, ja täpsem aja- ja ja töökorralduse 2019 projekti läbiviimise üldpõhimõtetes kokkuleppimine. tegevuskava täpsustamine koostatud. 1. Ettepanekute kaardistus 2. Ekspertide kaasamine, süntees Valdkonna eksperdid aitavad esitatud ettepanekute ja II Hetkeolukorra teenuste kaardistuse tulemusena formuleerida erinevaid Jaanuar - ja ettepanekute valdkonna tõhustamise ettepanekuid, et saavutada - veebruar kaardistamine tõhustamiskavaga seatud eesmärke. 2020 Eksperdid koostavad argumenteeritud ettepanekud ja toimub arutelu. III Ettepanekute 1. Ettepanekute ja tegevuskava täpsustamine. analüüs ja 2. Ettepanekute mõjude / riskide analüüs. Veebruar- mõjude 3. Hinnatakse erinevate stsenaariumite rakendamisel märts 2020 hindamine kaasneda võivaid riske. 1. Tõhustamiskava dokumendi vormistamine (valmib Valmib IV Koos- ajakava koos vastutajatega); Jaanuar- tõhustamiskava kõlastamine 2. Kooskõlastamised; märts 2020 raport 3. Materjali viimistlus. Tulemuste esitamine valitsusele* V Esitamine mai 2020 Raport avalikustatakse pärast riigi eelarvestrateegia Avalikustatakse VI Tulemuste kinnitamist. tõhustamiskava Mai 2020 avalikustamine raport koos lisadega 1.3. Dokumendihalduse ja arhiveerimise teenuse konsolideerimine Taust Dokumendihaldus on praeguseks elektrooniline (paberdokumente on alla 5%) ja suures osas standardiseeritud. Pidevalt väheneb ka dokumendihaldussüsteemides hallatavate traditsiooniliste dokumentide arv – avaliku sektori teabest 99% on teistes infosüsteemides. Kuigi siinkohal on 12 asutused väga erinevad, sest on dokumente, mis jäävad (dokumendivahetus välisriikidega, teabenõuded-selgitustaotlused-märgukirjad jne). Seega on asutusi, kus sissetulevate ja väljasaadetavate dokumentide arv ühe dokumendihalduri kohta on 1,1, ja neid, kus 80,2 tööpäevas, ning ühes asutuses teenindab üks dokumendihaldur/arhivaar 5,5 töötajat, teises ligi 300. Erinev on ka dokumendihalduse kvaliteet, eeskätt säilitustähtaegade määramise, avalikustamise, arhiveerimise ja hävitamise osas. Antud olukorras on üksiku asutuse tasandil järjest keerukam leida kompromissi kahe vajaduse vahel – tööjõu kokkuhoid ja kvaliteetsed dokumendihalduse teenused. Vabariigi Valitsuse määrusega „Asjaajamiskorra ühtsed alused“ (AÜA) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) põhimäärusega määrati alates 2012.a dokumendihalduse arengu koordineerijaks MKM, kuna dokumendihaldus mõjutab avalike teenuste kvaliteeti. Alates 2017.a juunist on AÜA kehtetu. Teabehalduse, sh dokumendihalduse arenguks vajalikud otsused ja tegevused on MKMi poolt tehtud. MKMi selles toetanud dokumendihaldusnõukogus on põhirõhk liikunud igapäevastele probleemidele, mida ei pea lahendama ministeeriumi kui poliitikakujundaja tasandil. Dokumendihalduse ja arhiveerimise teenuse konsolideerimise tõhustamiskava eesmärk on hinnata dokumendihalduse ja arhiveerimise teenuse konsolideerimise võimalusi, et vähendada teenuste osutamisega seotud töökohtade arvu ning sellest tulenevalt ka maksumust ning tõsta teenuste kvaliteeti. Analüüsi järeldustele tuginedes esitatakse Vabariigi Valitsusele ettepanek dokumendihalduse ja arhiivinduse edasiseks korraldamiseks. Eesmärkide saavutamist hinnatakse läbi järgmiste mõõdikute: 1) Asutuste isikute arv dokumendihalduri/arhivaari kohta (eesmärk: teenuste osutamisega seotud töötajate arvu vähenemine). 2) Dokumendihalduse ja arhiivinduse teenuse kulu asutuse töötaja kohta (eesmärk: teenuse osutamisega seotud kulude vähenemine). 3) Poliitikakujundajate kõrge rahulolu rakendussüsteemiga (eesmärk: rahulolu säilimine). 4) Dokumendihalduse ja arhiveerimise korraldusele esitatud nõuded on täidetud (eesmärk: teenuse korraldus on paranenud). Ettepanek hõlmab: 1) Konsolideeritud dokumendihalduse ja arhiveerimise teenuse mudeli kirjeldust ja sh hinnangut mudeli rakendamise võimalikkusele ja kaasnevatele mõjudele. 2) Edasise tegevusplaani kirjeldust (sh ajakava). Eelarveline ulatus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kogutud andmetele tuginedes on dokumendihalduse ja arhiveerimisega riigiasutustes seotud ca 500 töötajat (tööjõu- ja majanduskulu aastas ca 8-9 miljonit eurot). Sellele lisanduvad asutuste dokumendihalduse infosüsteemide arendamise ja ülalhoiuga seotud kulud. Metoodika: 1. Analüüs ja ettepanekud viiakse läbi tuginedes senistele dokumendihalduse ja arhiveerimise teenuse konsolideerimise kogemustele Eestis ja teistes riikides. 2. Konsolideerimise analüüsi (tasuvus- ja teostatavuse uuringu) tellitakse sisse valdkondlikelt ekspertidelt, selle läbiviimisel võetakse arvesse teenuse osutamisega seotud riigitöötajatelt saadud infot ja ettepanekuid; Töö teostamise eest vastutajad, juhtkomisjoni koosseis ja kaasatud osapooled: 13   Analüüsi läbiviimise ja tõhustamiskava ettepanekute esitamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Vajadusel moodustatakse analüüsi läbiviimiseks riigiasutuste esindajatest koosnev juhtrühm; Ajakava ja etapid (esialgne ja täpsustub töö edasistes etappides). Tõhustamiskava koostatakse 6 kuu jooksul peale analüüsi läbiviimist ja tulemused esitatakse Vabariigi Valitsusele hiljemalt aprillis 2021. Ettepanekuid menetletakse riigi eelarvestrateegia koostamise raames. 14 Lisa 2. Tõhustamiskava: IT vahendite abil avaliku sektori töö tõhustamine Taust ja probleemi kirjeldus Riigipoolses IKT kasutuses on senise arengu oluline kitsaskoht avaliku sektori piiratud võimekus kasutada IKT potentsiaali maksimaalselt ära. IKT nutikas ärakasutamises peitub märkimisväärne potentsiaal parema riigivalitsemise kujundamiseks. Selleks tuleb luua tingimusi ja anda suund IKT kasutuselevõtuks poliitikavaldkondades ja avaliku sektoriasutustes, nii avalike teenuste osutamise kui ka asutuste toimimise parendamiseks (Eesti infoühiskonna arengukava 2020). Ajale jalgu jäänud ja alarahastatud IT-süsteemid võivad hakata takistama poliitiliste otsuste elluviimist, sest süsteem ei tule kavandatud muudatustega toime, hoiatab riigikontroll oma raportis. Eesti kui e-riigi rahvusvaheline maine on hea, kuid oleme mitmete edasist arengut mõjutavate näitajate poolest vajumas keskmiste sekka. E-riik aitab meid paljuski efektiivsema ja odavama halduse poole, kuid ka seda on tarvis ülal pidada. See tähendab järjest suuremaid kulusid, mida aga ei märgata. Riigi infosüsteemide kokku kukkumise vältimiseks ja infosüsteemide pidevaks uuendamiseks on vaja riigieelarves leida täiendavaid vahendeid. Näiteks, ainuüksi Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) eelarvest on lähikümnendil puudu enam kui 100 miljonit eurot ning süsteemide tööd tagav riist- ja tarkvara on juba praegu ligi pooles ulatuses amortiseerunud (PwC 2018). IKT vahendite tõhustamiskava eesmärk on teha ettepanekuid, kuidas IKT investeeringute kaudu tõsta avaliku sektori tootlikkust ning parandada IKT valdkonna jätkusuutlikkust. Tuvastatakse läbi ettepanekukorje suure mõjuga investeeringuprojekte, mis aitavad pikemas perspektiivis vähendada valitsussektori kulutusi. Sellekohased ettepanekud esitatakse Vabariigi Valitsusele hiljemalt märtsiks 2020.a. Lisaks vaadatakse üle Eesti infosüsteemide ülalhoiu ja ajakohastamise kulud ning kavandatakse samme IKT jätkusuutlikkuse tagamiseks. Esimesel aastal on eeldatud investeeringute tegemist IT süsteemide arendamiseks ning positiivne eelarveline mõju avaldub alates järgmistest rakendamise aastatest. Eelarveline ulatus Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aastased kulud on ca 312 miljonit eurot (sisaldab infosüsteemide ülalhoiu ja e-teenuste tagamist, infoturvet, taristu ja riistavara uuendamist kui ka E- riigi arendusfondi kulusid). Metoodika: Ministeeriumite poolt esitatud IKT strateegiate raames luuakse täiendavad kriteeriumid eristamaks suure majandusliku mõjuga investeeringuprojekte. Lisaks kasutatakse riigi raamatupidamise ja kuluarvestuse infosüsteemi andmeid. Täpsem andmete ja analüüsi ulatus lepitakse kokku juhtrühmas. 15 Lisa 3. Tõhustamiskava: avaliku sektori investeeringute ja investeeringute juhtimise tõhustamine2 Taust ja probleemi kirjeldus Investeeringute juhtimist ja praktikat Eestis käisid hindamas 2018. aasta lõpus eksperdid Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) ja Maailmapangast, kes leidsid, et üldjoontes on Eesti investeeringute juhtimine heal tasemel, kuid tõid välja ka mitmeid arenguvajadusi. Oma raportis soovitatakse suurendada Eestil keskse juhtimise rolli investeeringute kavandamisel, valikul, hindamisel ja seires. Investeeringuprojektide hindamises ja valikute tegemises on Eestis kõige suurem kasutamata potentsiaal. Lisaks tuleb hakata pikemalt ette mõtlema kui praegune nelja- aastane investeeringute planeerimise tsükkel, et tagada valdkondade ülene investeeringute kavandamine ja rahastuse kindlustamine. Samuti soovitatakse üle vaadata avaliku- ja erasektori koostöö investeeringute tegemisel, et rakendada uusi innovaatilisi ja kuluefektiivseid lahendusi ning tagada parem investeeringuprojektide seire. Aastateks 2020–2023 on riigieelarves planeeritud investeeringuid kokku 3,2 mld eurot – riigiasutuste investeeringud, investeeringutoetused erinevatesse sektoritesse ja Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi kaudu tehtavad investeeringud. Keskmiselt 804,4 mln eurot aastas. Riigieelarves planeeritud investeeringutest suurema osa moodustavad teed ja rajatised 35,5% ning kinnisvara 31,6%. Ligikaudu pool investeeringute rahastamisest tuleb välisvahenditest, millest ca 80% suunatakse investeeringutoetustena erinevatesse sektoritesse. Välisvahenditest mahukamad investeeringud on seotud koolivõrgu korrastamise, korterelamute rekonstrueerimise, esmatasandi tervisekeskuste ja transpordiga. Lisaks sellele, millesse ja kui palju investeerida, on oluline, kui efektiivselt investeeringuid rakendatakse. Tegemis on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis oleva tegevusega. Investeeringute tõhustamiskava eesmärk on hinnata valitsussektori investeeringuid ja investeeringute juhtimise korraldust ning esitada Vabariigi Valitsusele märtsis 2021 konkreetseid ettepanekuid investeeringute tõhustamiseks ja investeeringute paremaks juhtimiseks. Töö tulemina tuleb esitada tegevuskava koos vastutaja ja tähtajaga. Eesmärkide saavutamist hinnatakse läbi järgmiste alaeesmärkide. Esitatud on ettepanekuid, mis hõlmavad: 1) Rahvusvahelisest praktikast tulenevalt investeeringuportfelli hindamine eristamaks suurema majandusliku ja sotsiaalse mõjuga investeeringuid (teostatakse OECD investeeringuekspertide poolt); 2) Investeeringute tõhusam juhtimine ja rahastamine (hinnatakse valitsemisalade investeerimisjääke ja võimalusi rahastamise hajutamist pikema perioodi peale). Viimasel kolmel aastal on olnud investeeringute kasutamata jääk keskmiselt 48 mln eurot aastas; 3) Ettepanekuid investeeringute juhtimise (kavandamine, rakendamine ja seire) tõhustamiseks tuginedes IMFi PIMA raportis välja toodud soovitustele3. Eelkõige teemadele, mis hinnati 2 Euroala rahandusministrite kohtumisel (13-14.09.2019) arutati ja kutsuti riike üles koostama investeeringute valdkonnas tõhustamiskavasid, et nende abil edendad riiklike investeeringute elluviimist ja toetada valitsuse prioriteetide elluviimist. 3 Republic of Estonia: Technical Assistance Report – Public Investment Management Assessment (PIMA). Inetrnational Monetary Fund (IMF), 2019. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigieelarve_majandus/estonia-pima-final-report.pdf. 16  raportis nõrgaks: fiskaalpoliitika, investeeringute planeerimine ja eelarvestamine, projektide valik ja hindamine, projektide seire ja mõjude hindamine. Eelarveliseks ulatuseks on antud töö raames ca 805 mln eurot, mis on perioodi 2020-2023 keskmine aastane investeeringute ja investeeringutoetuste maht (2020. aasta eelarves on investeeringuteks kavandatud 924 mln eurot). Perioodiks 2020–2023 planeeritakse riigieelarves investeeringuid kokku 3,2 mld eurot4. Metoodika: Tuginetakse eelkõige tehtud analüüsidele ning riigi raamatupidamise ja kuluarvestuse infosüsteemi andmetele. Ettepanekute väljatöötamisel kaastakse lai ring erinevaid osapooli (valitsussektori asutused, erasektori esindajad) ning valdkonna eksperte. Konkreetsete ettepanekute analüüsimisel võidakse tellida väiksemahulisi mõjuanalüüse või eksperthinnanguid. Tõhustamiskava viiakse läbi koos OECD ning Euroopa Komisjoni investeeringute valdkonna ekspertidega. Töö teostamise eest vastutajad, juhtkomisjoni koosseis ja kaasatud osapooled:  Tõhustamiskava koostamise eest vastutab juhtkomisjon. Juhtkomisjoni kuuluvad asekantslerid ja valitsuse poolt nimetatud eksperdid. Juhtkomisjoni kutsub kokku Rahandusministeerium. Komisjoni kuuluvad veel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Riigikantselei esindajad.  Juhtkomisjon koguneb üldjuhul kolm korda. Juhtkomisjoni ülesanneteks on: o Täpsustada valitsuse poolt antud tööülesannet; o Seada mõõdetavad eesmärgid; o Moodustada töögrupp ja selle koosseis; o Koostada aja- ja tegevuskava; o Vaadata üle töögrupi poolt esitatud ettepanekud ja anda suuniseid; o Kiita heaks lõppraport enne esitamist Vabariigi Valitsusele.  Töögrupp viib ellu vajalikud analüüsid ja kaasab olulisi osapooli. Töögrupp koosneb valdkonna ministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajatest. Töögruppi võib kaasata ka asutuste esindajaid ja valdkonna eksperte.  Töögrupi suurus on maksimaalselt 12 inimest ja koosneb teemaga seotud ekspertidest.  Töögrupp võib kaasata väliseid eksperte.  Töögrupi töö on lõppenud kui tõhustamiskava raport kiidetakse heaks juhtkomisjoni poolt ja esitatakse Vabariigi Valitsusele. Ajakava ja etapid (esialgne ja täpsustub töö edasistes etappides). Tõhustamiskava tulemused esitatakse Vabariigi Valitsusele hiljemalt märts 2021. Vaheraportis toodud ettepanekuid, mis puudutavad investeeringute rahastamist hajutamist pikema perioodi peale menetletakse riigi eelarvestrateegia koostamise raames. Etapp Tegevused Väljund Aeg I Meeskonna  Ekspertide töörühma koosseisu kokku leppimine ja Meeskond on kokku panemine kinnitamine; Jaanuar komplekteeritud ja töökorralduse  Projekti alustamine – projekti ajavaka täpsustamine, 2020 ja täpsem aja- ja täpsustamine projekti läbiviimise üldpõhimõtetes kokkuleppimine. 4 Riigieelarve seletuskirja lisas 5 on toodud välja riigieelarves planeeritud investeeringute, investeeringutoetuste ja RKASi kaudu tehtavate kinnisvara investeeringute nelja-aastane kava. 17  tegevuskava koostatud. 1) Rahvusvahelisest praktikast tulenevalt investeeringuportfelli hindamine (OECD ja Euroopa Komisjoni investeeringute eksperdid); II Hetkeolukorra 2) Analüüs hindamaks valitsemisalade jaanuar- ja ettepanekute investeerimisjääke ja võimalusi rahastamise - märts 2020 kaardistamine hajutamist pikema perioodi peale; 3) Ettepanekute kaardistus, kuidas investeeringute juhtimist paremini korraldada. Ekspertide kaasamine, süntees. Vaheraport Sisaldab punkti 1 ja 2 kohta soovitusi. märts 2020 Ettepanekute ja tegevuskava täpsustamine. Hinnatakse III Ettepanekute erinevate stsenaariumite rakendamisel kaasneda võivaid analüüs ja aprill – riske, millised õigusaktid vajavad muutmist jne. mõjude august 2020 Perioodi jooksul toimube vähemalt 5 töötuba koos hindamine valdkonna ekspertidega.  Tõhustamiskava dokumendi vormistamine (valmib Valmib august- IV Koos- ajakava koos vastutajatega); tõhustamiskava veebruar kõlastamine  Kooskõlastamised; raport 2021  Materjali viimistlus. Tulemuste esitamine valitsusele* V Esitamine Märts 2021 Raport avalikustatakse pärast valitsuse otsust. Avalikustatakse VI Tulemuste tõhustamiskava avalikustamine raport koos lisadega *Tulemuste esitamisel võivad jääda osapooled eriarvamusele. Selle kohta tehakse raportis viide. Valitsusele antakse põhjalikum ülevaade eriarvamuse saanud ettepanekutest sh mõjudest ja riskidest. 18 Lisa 4. Tõhustamiskava: Muuseumide rahastamine riigieelarvest Probleem Muuseumide rahastamine riigieelarvest:  ei ole piisavalt läbipaistev ja tulemuspõhine: ebaselged rahastamispõhimõtted, sõnastamata riigi ootused nii riigiga seotud muuseumidele kui ka kolmanda sektori ja KOVi muuseumidele (st miks riik rahastab just neid muuseume, mida ta rahastab, ja miks just sellise summaga);  ei ole jätkusuutlik nende muuseumide osas, mille põhirahastus tuleb riigilt (ei arvesta üleüldise elukalliduse tõusuga, palgatõusu ja investeeringute vajadustega). Taust Eestis on 190 muuseumi 249 külastuskohaga, milles säilitatakse kokku ca 7,4 miljonit museaali (2018. aasta Statistikaameti andmed). 2018. aastal külastati muuseume veidi alla 3,4 miljoni korra, mis on elanikkonna suurust arvestades Euroopas üks kõrgemaid. Muuseumidel on suur potentsiaal säästlikuma, tolerantsema ja avatuma ühiskonna loomisel. Muuseumid panustavad inimeste heaolusse, aga on ka kultuurilise loovuse ja uute ideede allikaks. Muuseumidel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju. Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub:  7 riigimuuseumi;  13 riigi osalusel asutatud muuseumide sihtasutust (kasutavad halduslepinguga riigile kuuluvat muuseumikogu). Teiste ministeeriumide haldusalas on veel 4 riigimuuseumi (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium) ja 1 riigi osalusel asutatud muuseumide sihtasutus (Maaeluministeerium). Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev Eesti Kirjandusmuuseum ei ole muuseum muuseumiseaduse mõistes, vaid teadus- ja arendusasutus, mis täidab rahvuslike humanitaarteaduste keskarhiivi ning arhiiviraamatukogu ülesandeid. Riigiga on lisaks seotud veel 5 muuseumi, mis ei ole ei riigimuuseumid ega riigi sihtasutused, kuid mis kasutavad riigile kuuluvaid muuseumikogusid. Muuseume omavad ka kohalikud omavalitsused (67 kohaliku omavalitsuse muuseumi 2018.a seisuga) ning kolmanda sektori organisatsioonid ja üksikisikud (84). Viimaste aastatel on riigiasutusi muudetud sihtasutusteks ning teatud määral on selle käigus asutusi ka konsolideeritud. Nende muudatuste mõju ei ole veel põhjalikult analüüsitud. Eesmärk Muuseumide tõhustamiskava eesmärk on analüüsida riigi ootusi muuseumide tegevusele, muuseumide rahastamist ja juhtimise korraldust ning esitada Vabariigi Valitsusele märtsis 2021 konkreetseid ettepanekuid tulemuspõhise ning jätkusuutliku rahastamissüsteemi loomiseks. Võimalikud leitavad vahendid suunatakse muuseumivaldkonna edendamiseks (mh investeerimisvajaduse katteks). Eesmärkide saavutamist hinnatakse läbi järgmiste alaeesmärkide / mõõdikute. Esitatud on ettepanekuid, mis hõlmavad: 19  a. praeguse rahastussüsteemi muudatusettepanekuid (s.h muuseumide investeeringute ja tegevustoetuste rahastamispõhimõtted), mis arvestavad rahvusvahelist praktikat ning muudavad süsteemi tulemuspõhisemaks; b. omaniku- või asutajaootusi riigimuuseumidele ja riigi sihtasutuste muuseumidele. c. riigi ootusi kolmanda sektori ja kohaliku omavalitsuse muuseumidele; d. ettepanekuid riigiga seotud muuseumide funktsioonide võimalikeks konsolideerimisteks (s.h ühishoidlate rajamine) ning vahendite sisemiseks ümbersuunamiseks. Eesmärk on rakendada muuseumide tõhustamiskava ettepanekuid edaspidi ka laiemalt kultuurivaldkonnas teatrite ja muude kultuuriasutuste puhul. Eelarveline ulatus: Muuseumide rahastamissüsteem on killustunud: tegevustoetused, investeeringud, remondifond, nn erakorralised toetused, Eesti Kultuurkapitali ja muud sisutegevuste projektide taotlusvoorud. Muuseumivaldkonnale on Kultuuriministeeriumi 2019. aasta eelarves ca 36 miljonit eurot (nii tegevustoetused, välisprojektide omaosalus, investeeringud, remondifond kui ka Riigi Kinnisvara AS vahendid). Metoodika: Tuginetakse eelkõige tehtud analüüsidele5 ning riigi raamatupidamise ja kuluarvestuse infosüsteemi andmetele. Ettepanekute väljatöötamisel kaastakse lai ring erinevaid osapooli (valitsussektori asutused, erasektori esindajad) ning valdkonna eksperte. Konkreetsete ettepanekute analüüsimisel võidakse tellida väiksemahulisi mõjuanalüüse või eksperthinnanguid. Kaasatakse OECD ja Euroopa Komisjoni eksperte. Töö teostamise eest vastutajad, juhtkomisjoni koosseis ja kaasatud osapooled:  Tõhustamiskava koostamise eest vastutab juhtkomisjon. Juhtkomisjoni kuuluvad asekantslerid. Juhtkomisjoni juhib Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler. Komisjoni kuuluvad veel Rahandusministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi esindajad.  Juhtkomisjon koguneb üldjuhul kolm korda. Juhtkomisjoni ülesanneteks on: o Täpsustada valitsuse poolt antud tööülesannet; o Seada mõõdetavad eesmärgid; o Moodustada töögrupp ja selle koosseis; o Koostada aja- ja tegevuskava; o Vaadata üle töögrupi poolt esitatud ettepanekud ja anda suuniseid; o Kiita heaks lõppraport enne esitamist Vabariigi Valitsusele.  Töögrupp viib ellu vajalikud analüüsid ja kaasab olulisi osapooli. Töögrupp koosneb valdkonna ministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajatest. Töögruppi võib kaasata ka asutuste esindajaid ja valdkonna eksperte. Töögruppi juhib Kultuuriministeerium jagades vastutust Rahandusministeeriumiga.  Töögrupp võib kaasata väliseid eksperte.  Töögrupi töö on lõppenud, kui tõhustamiskava raport kiidetakse heaks juhtkomisjoni poolt ja esitatakse Vabariigi Valitsusele. 5 Eelkõige riigiülesannete analüüs https://drive.google.com/file/d/0B2eWQt1DaDp_alJSdUFNMG1sQk0/view 20 Ajakava ja etapid (esialgne ja täpsustub töö edasistes etappides). Tõhustamiskava tulemused esitatakse Vabariigi Valitsusele hiljemalt märts 2021. Ettepanekuid menetletakse riigi eelarvestrateegia koostamise raames. Etapp Tegevused Väljund Aeg Juhtkomisjoni ja töörühma kokku leppimine ja Meeskond on I Meeskonna kokku kinnitamine. komplekteeritud Detsember panemine ja Tegevusplaani tegevuste ja tähtaegadega läbirääkimine ja täpsem aja- ja - jaanuar töökorralduse ja kokkulepped. tegevuskava 2019 täpsustamine Esialgse taustainfo kogumine. koostatud. 1) Andmekorje ja metoodikas kokku leppimine (andmete kättesaadavus, kasutatavate andmebaaside Olemasolevate kaardistus). andmete II Andmete ja hetkeolukorra kaardistus. 2) Tuvastata eksperdid Eestis ja välismaal ning veebruar- kaardistamine ja Analüüsimetoodi sõlmida kokkulepped projekti panustamise osas aprill 2020 analüüsimetoodika ka. Parimate (OECD ja Euroopa Komisjon); väljatöötamine praktikate 3) Tutvuda teiste riikide praktikatega (Holland, Soome, ülevaade. Island) Ettepanekute kaardistus. Ekspertide kaasamine, süntees. Valdkonna eksperdid (teadlased, erasektor: 4-5) aitavad III Andmete analüüs esitatud ettepanekute kaardistuse tulemusena mai- august ja ettepanekute formuleerida erinevaid valdkonna tõhustamise 2020 kaardistus ettepanekuid, et saavutada tõhustamiskavaga seatud eesmärke. Eksperdid koostavad argumenteeritud ettepanekud ja toimub arutelu. (1) Ettepanekute ja tegevuskava täpsustamine. IV Ettepanekute September- täpsustamine ja (2) Ettepanekute mõjude / riskide analüüs. detsember mõjude tuvastamine Hinnatakse erinevate stsenaariumite rakendamisel 2020 kaasneda võivaid riske.  Tõhustamiskava dokumendi vormistamine V Lõpptulemuste Valmib (valmib ajakava koos vastutajatega); Jaanuar - sõnastamine ja tõhustamiskava  Kooskõlastamised; märts 2021 kooskõlastamine raport  Materjali viimistlus. Tulemuste esitamine valitsusele* VI Esitamine märts 2021 Raport avalikustatakse pärast riigi eelarvestrateegia Avalikustatakse VII Tulemuste kinnitamist. tõhustamiskava mai 2021 avalikustamine raport koos lisadega Käesolev tabel on eelkõige soovituslik ja annab lugejale üldise arusaamise, et kuidas protsess välja näeb. Täpsem aja- ja tegevuskava lepitakse kokku juhtkomisjoni poolt. *Tulemuste esitamisel võivad jääda osapooled eriarvamusele. Selle kohta tehakse raportis viide. Valitsusele antakse põhjalikum ülevaade eriarvamuse saanud ettepanekutest sh mõjudest ja riskidest. 21 Lisa 5. Teenuste selgitus ja eesmärkide seos kõrgema tasandi eesmärgiga Maksumus JRK VA Teenuse nimetus Teenuse eesmärk 2020RE, mln eurot 1 RK Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse Vabariigi Valitsuse ja peaministri 9,1 toetamine tegevuse toetamine. Kogu Riigikantselei (haldusala) eelarve on kujundatud üheks ja ainsaks teenuseks. Riigikantselei kulud kokku moodustavad teenuse maksumuse. Teenuse eesmärgi saavutamist näitavad mõõdikud puuduvad. Teenus peab panustama programmi tegevuse eesmärki, mida mõõdetakse täidesaatva võimu võimekuse näitajaga. Näitaja iseloomustab riigivalitsemist 8 aspektist: strateegilistel plaanidel põhinev otsustamine, otsustusprotsessis valdkondade vaheline koordinatsioon, tõenduspõhise info olemasolu otsustamisel, kaasamine, poliitikate kommunikatsioon, efektiivne poliitikate elluviimine, riigireform ja kohanemine uute arengutega. Riigikantselei on saavutanud parima tulemuse kohanemise osas ja nõrgim seis on riigireformiga. Eesmärgistatud on iga-aastane koondhinnangu kasv tasemelt 6,4. 2 HTM Vahendid kõrgharidusõppeks ja selle Eesmärk sõnastatud alates meetmest: 139,6 arendamiseks Kõrgharidusõppeks on tagatud võrdsed võimalused kõigile ja muutunud õpikäsituse põhimõtted on juurutatud. Tegemist on ülikoolidele eraldatava kõrghariduse tegevustoetusega. Teenuse abil: - tagatakse õppija toimetulekut, - pakutakse koolis õppe tulemuslikkust toetavaid teenuseid ja toetusi, - tagatakse teadlaskonna ja õppejõudude järelkasv, - pööratakse tähelepanu kõrgharidusõppe ja tööturu ning ühiskonna vajaduste kooskõlale ning panustatakse kõrghariduse rahvusvahelistumisse, - tugevdatakse õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õpetamist, sh pöörates tähelepanu eripedagoogide ja logopeedide ettevalmistamisele. Teenus panustab kõrgharidusprogrammi meetme „Võrdsed võimalused kõrgharidusõppeks ja muutunud õpikäsituse põhimõtete juurutamine“ eesmärki „Kõrgharidusõppeks on tagatud võrdsed võimalused kõigile ja muutunud õpikäsituse põhimõtted on juurutatud“. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: - 1–3 aastat tagasi kolmandal tasemel õpingud lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr peab olema üle 88%. Algtase on 89%. - Kõrgharidusõppe vastuvõtuks avatud õppekavade arv jääb alla 690. Algtase on 661. - Kõrgharidusõppe õppetöö katkestajate määr (kõrghariduse tasemel õpingute alguses) alla 15%. Algtase on 21,6%. - Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 300. Algtase on 244. 3 HTM Munitsipaal- ja erakoolide haridustoetuse Eesmärk sõnastatud alates meetmest: 67,3 vahendid Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist. Teenuse maksumus on seotud üldhariduskoolide õpilaste arvuga ning eritoel olevate õpilaste tegevuskuludega (vahendid jaotatakse omavalitsus- ja erakoolide vahel), sisaldades: - üldhariduskoolide tööjõu- ja majandamiskulusid (sh haiglaõppe võimalus), - õpilaskodu toetusi munitsipaal- ja erakoolidele, arvestusega 2000 eurot õpilase kohta. - toetusi esmakordselt kooli tööle asuvale õpetajale ja tugispetsialistile, - lisaks toetused erakoolidele, omavalitsustele vanglaõppe korraldamiseks ja rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks (sh IB-õpe). Kulud ei sisalda õpetajate palgafonde. Palgakulude eelarve planeeritakse KOVide tasandusfondis. Teenus panustab meetmesse "Ligipääsu tagamine üldharidusele". Eesmärki mõõdetakse: - Põhikoolist väljalangevus statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%): kokku/ poisid/ tüdrukud. Algtasemelt 0,3/0,3/0,2 on plaan hoida väljalangevus alla 1%. - Õppetöö katkestajate määr gümnaasiumis (väljalangevus 1. õppeaastal, %). Algtase on 1%, jõudma peab tasemele alla 0,8%. - Munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palgatase võrreldes riigi keskmise palgaga. Algtase 118%, saavutustase 120%. 22 4 JUM Inimväärikas karistuste täideviimine Eesmärk alles sõnastamisel. 63,3 Tegemist on vanglate tegevuskuludega. Teenus peab aitama saavutada programmi tegevuse „Karistuste täideviimise korraldamine“ eesmärki „Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv“. Saavutamist mõõdetakse vangi vastu ametniku poolt süütegude toimepanemise arvuga. 5 JUM Õigusemõistmine süüteomenetluses Tõhus õigusemõistmine 14,5 süüteomenetluses. Tegemist on kohtute tegevuskuludega, mis on seotud süüteomenetlustega. Teenus peab aitama saavutada programmi tegevuse „Tõhusa kohtupidamise, sh hästitoimivate kohturegistrite tagamine“ eesmärki „Kohtupidamine on tõhus“. Saavutamist mõõdetakse: - Kohtuasjade lahendamine esimese astme kohtutes ühe aasta jooksul. - Kohtulike registrite menetluste läbiviimine seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 6 KEM Veeteenuse osutamise poliitika kujundamine Regulatsioonid on asjatundlikult 6,6 ja rakendamine koostatud aidates tagada kvaliteetse ja taskukohase veeteenuse osutamist inimestele ja ettevõttetele ning hajaasutuspiirkonnas joogivee kättesaadavuse ja reovee nõuetekohase puhastuse. Asjakohaste meetmete planeerimise ja rakendamise kaudu on kõigile kätte saadavaks tehtud kvaliteetne joogivesi ja reovee kokku kogumine ja puhastus. Valdavalt on tegemist Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusprogrammidega: - Reoveekäitluse ja joogiveevarustuse valdkonnas toetatakse olemasolevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivate nõuetega ja reoveekogumisalade piires joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist. - Jääkreostusega seoses toetatakse pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamist jääkreostuskollete likvideerimise või ohutuks muutmise teel. - Arendustöödega seoses toetatakse veemajanduse võimalikult paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid. Veeteenuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse: - Kõrgendatud ohuga piirkondades on reovee kokkukogumise vajadus pidevalt kaardistatud ehk reoveekogumisalad ajakohastatud – jah; - Õigusaktid on koostatud tähtaegselt ja kvaliteetselt – jah. Teenus panustab programmi tegevuse „Vee säästliku kasutamise edendamine, pinna ja põhjavee kaitse ning veeteenuse osutamise tagamine“ eesmärki „Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse“, mida mõõdetakse: - Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaaluga (algseis 82,9%, sihttase üle 84%) ja - Nitraatiooni sisaldusega põhjavees, mis peab olema väheneva trendiga – jah. 7 KEM Metsapoliitika kujundamine ja rakendamine Jätkusuutliku metsanduse 5,4 rakendamine läbi metsanduslike õigusaktide on tagatud ning rahvusvahelised kohustused (sh aruandlus) on täidetud. 23  Enamuse moodustab toetus Erametsakeskusele tegevuskuludeks ja metsandustoetusteks. Lisaks toetatakse KIKi kaudu metsandusprogrammi, mille eesmärk on metsanduse pikaajaliste arengusuundade ellurakendamine, metsade uuendamise ja taasmetsastamise tagamine, metsaökosüsteemide kaitse, säästva metsanduse alase koolituse, teavituse ja uuringute edendamine, jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise tagamine, ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusalase teadlikkuse tõstmine. Metsapoliitika teenuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse „jahhidega“: - Valdkondliku arengukava täitmist on hinnatud; - Rahvusvahelised aruanded on tähtaegselt esitatud; - Õigusloome on ajakohane. Teenus aitab saavutada programmi tegevuse „Metsanduse arengu suunamine“ eesmärki „Metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik kasutamine on tagatud“. Saavutamist mõõdetakse: - Geenireservimetsade pindala peab püsivalt olema 2876 ha; - Riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalast püsivalt 20,25%, algseis on 25%. 8 KUM Audiovisuaal- ja meediapoliitika Partnerorganisatsioonide toetamine 46,3 rakendamine nende põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks audiovisuaal- ja meedia valdkonnas. Tegevustoetused: - Eesti Filmis Instituudile (EFI) filmitootmise järjepidevuse tagamiseks: arendamise, tootmise ja turundamise toetamine ja seda nii mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide vallas. - Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) tagamaks sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavus. ERRil on oluline roll Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisel helis ja pildis ning aastakümnete jooksul salvestatud materjali säilitamisel ja digiteerimisel. Teenuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse toetatud asutuste arvuga – läbivalt toetatakse 5 asutust. Seeläbi aidatakse kaasa saavutada programmi tegevuse „Audiovisuaal- ja meediapoliitika kujundamine ja rakendamine“ eesmärki „Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas“. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse: - Aastas esilinastuvate EFI toetatud filmide arv (mängu-, anima-, dokumentaalfilmid kokku) läbivalt 24 filmi, vastavalt algtasemele; - EFI poolt toetust saanud stsenaariumite arv žanrite lõikes – 30; - Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna hulgas peab olema 80%, algtase on 76%; - Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus muukeelse elanikkonna hulgas 60%, algtase on 59%. 9 KUM Etenduskunstide poliitika rakendamine Etendusasutuste toetamine nende 37,2 põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks, valdkonna mitmekesisuse ja etenduskunstide kättesaadavuse tagamiseks. Tegevustoetus etendusasutustele nende omandivormist olenemata. Riigilt saavad tegevustoetust 20 teatrit. Lisaks toetatakse erinevaid piirkondlikke ja valdkondlikke projekte ning rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide korraldamist. Avalik-õiguslike asutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste tegevuse finantseerimisel arvestatakse etendusasutustele kasutada antud riigivara hoidmise ja säilitamisega seotud kulutuste katmise vajadusi, töötajate palgavahendeid ning vara haldamisega seotud kulusid. Etenduskunstide poliitika elluviimise teenuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse toetatud etendusasutuste arvuga. Toetatakse 22 asutust ja nii plaanitakse jätkata. Programmi tegevuse „Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine“ eesmärgi „Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav“ saavutamist mõõdetakse: - Algupärandite osakaaluga uuslavastustest - läbivalt 45%, algtase jääb püsima; - Laste- ja noortelavastuste osakaaluga uuslavastustest – sama 20%. 24 10 MEM Toiduohutuse järelevalve Läbi eesmärgipärase ja tulemusliku 5,2 kontrolli teostamise aidata kaasa, et tarbijani jõuaks ohutu ja nõuetekohane toit. Toidu käitleja on õiguskuulekas ja rakendab kõiki temast olenevaid abinõusid toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse tagamiseks. Nõuetele mittevastava ja/või ohtliku kauba sisse- ja väljaveo takistamine. Seire ja monitooringute eesmärk on koguda andmeid ja omada toiduohutuse alasest olukorrast ülevaadet tasemel, mis võimaldab inimese tervist mõjutavate ohtude ja riskide kindlaksmääramist ja iseloomustamist ning toetavad sekkumismeetmete kavandamist ja rakendamist asjakohases toidukäitlemisahela etapis. Ohtliku toidu edasise käitlemise või üleandmise vältimine teistele ettevõtetele või tarbijatele. Riigil on kohustus tagada toiduohutuse tagamiseks riiklik järelevalve. Eesmärk on kontrollida tarbijani jõudvat toitu erinevates tarneahela osades, samuti veenduda, et toidu käitlejad rakendaksid ohutust tagavaid meetmeid. Teenus koosneb asutuste tegevuskuludest: 1) VTA tegevuskulud (järelevalveametnike töötasud ja seonduvad majandamiskulud, sh kinnistu-, sõiduki jm kulud); 2) IKT kulud (näiteks järelevalve infosüsteemi haldamine ja arendamine, IT-töökohateenus, IT-toe tegevuskulud, kulum; IKT tsentraliseeritud ministeeriumisse) 3) laborite tegevuskulud seoses erinevate toiduohutuse analüüside tegemisega Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ning Põllumajandusuuringute Keskuses (nii otsesed kui kaudsed kulud, sh analüüsides kasutatavad kemikaalid, seadmete ülalpidamiskulud ja kulum, töötajate palgad, kinnistukulud). Toiduohutuse järelevalvet mõõdetakse keemilise ja bioloogilise ohutusega, ennetavate meetmete ning toidualase teabega. Programmi tegevus on toiduohutus, mille eesmärgiks on „Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad“. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse baromeetritega – toiduohutuse ning tarbija teadlikkuse baromeetritega. Mõõdikute alg- ja sihttasemed on seadmata. 11 MEM Põllumajandusloomade aretustoetus Valdkonna arengu ja eesmärkide 3,9 toetamiseks menetletakse toetuste taotlusi tõhusalt ja õiguspäraselt ning kogutakse ja töödeldakse informatsiooni, et langetada kvaliteetseid otsuseid. 25  Aretustoetust makstakse aretusühingutele tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning põllumajandusloomade jõudluskontrolli tegemiseks ja geneetilise väärtuse hindamiseks ning sama teenuse pakkumiseks põllumajandusloomade aretajatele. Teenuse kulud koosnevad toetustest ning nende väljamaksmiseks vajalikest asutuse tegevuskuludest. Teenuse eesmärki mõõdetakse otsuste arvuga, mis peab langema 55 pealt 50-le. Teenusega seotud programmi tegevus on põllumajandusloomade aretus eesmärgiga „Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus“. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse: - Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosas olevate loomade arv –langeb 110 tuhandelt loomalt 98 tuhandeni ning siis peab arvukus kasvama tuhande võrra aastas. - Jõudluskontrollis osalevate loomade arvu osakaal loomade arvust kokku (liigiti, %) – algtasemelt 70% suureneb perioodi lõpuks üle 80%. - Kohalike ohustatud tõugu(del) loomade arv (tõuti): o Eesti hobune – 2560 hobuselt perioodi lõpuks 2900; o Eesti raskeveohobune – 390lt 500ni; o Tori TA +vana-tori – 615lt 715ni; o Eesti maatõug – 715lt 815ni; o Eesti vutt – 9400lt 10200ni. 12 MKM Riigiteede taristu ehitamine ja remontimine Eesmärk alles sõnastamisel. 117,5 Taristu projekteerimis- ja ehitushangete läbiviimine, maade omandamine, nõuetekohase ehituse ja remonditööde tagamine, garantiiperioodi haldamine. 13 MKM Ühistranspordi (s.h bussi-, parvlaeva- ja Nutika ja nõudlusele vastava 79,9 riigisisese lennuliikluse) korraldamine ühistranspordivõrgu kujundamine. Ühistranspordi toetused (va raudteetransport), et tagada kvaliteetne, kättesaadav ja konkurentsivõimelise hinnaga ühistransport. Sisaldab ka toetust tasuta maakondlikuks bussitranspordiks. Ühistranspordi korraldamise eesmärki mõõdetakse kasutajate arvu tõusuga maakondlikel bussiliinidel – sihttase 0,01 jääb püsima, ning kasutajate rahulolu maakondliku bussitranspordiga – sihttase jääb püsima 0,02. Teenus panustab programmi tegevuse „Liikuvusteenuse korraldamine ning arendamine (s.h ühistranspordi ning nutikate liikuvuslahenduste arendamine)“ eesmärki „Liikuvuskorralduse parem organiseerimine, sealhulgas tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise, targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse ning planeerimise, efektiivsema ja ohutuma liikuvuse, transpordisüsteemi omavahelise ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise“, mida mõõdetakse: - Rongireisijate arv tellitud rong/km kohta - tasemelt 1,412 on perioodiks 2020-2023 ootus 1,418-1,427; - Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/km – algtase 0,48, sihttasemed 0,50-0,53; - Lennukite täituvus tellitud reisi kohta (reisijaid reisi kohta) – algtase 20,3, sihttasemed 21,9-22,2; - Laeva täituvus tellitud reisi kohta (reisijaid reisi kohta) – algtase 91,1, sihttasemed 98,4-99,9. 14 RAM Tollikontrolli läbiviimine Salakaubaveo tõkestamine ja kiire 16,9 kaubavahetuse soodustamine. Maksu- ja Tolliameti tegevuskulud. Teenusega tagatakse ebaausa majandustegevuse osakaalu vähenemine. Tollialaste rikkumiste ennetamine, tõkestamine, avastamine ja menetlemine eesmärgiga soodustada kiiret kaubavedu ja tõkestada salakaubavedu. Tollikontrolli läbiviimise eesmärki mõõdetakse juhuvaliku kontrolli tabavustega (algtase 0,064) ning kontrollifooni hoidmisega piiril tasemel 0,02. Sellega panustatakse programmi tegevusse „Maksu- ja tollikorraldus“ eesmärgiga „Kogutud riigi maksutulud ja ebaausa majandustegevuse osakaalu vähenemine“. Eesmärgi mõõdikud on: - Riigieelarves prognoositud maksutulude kokku kogumine (%) – algtase on 1,004, sihttase läbivalt 1; - Deklareerimata jäävate maksude osakaal laekunud maksudest (%) – algtase 5,13, sihttase alla 7%; - Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal (%) – algtase 98,77%, sihttase läbivalt suurem kui 98%; - Maksutahte indeks – 0,65. 15 RAM Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna Regionaalmeetmete mõjus ja 16,7 meetmete kujundamine nõuetekohane elluviimine. 26  Regionaaltoetuste andmine siseriiklikest vahenditest (sh hasartmängumaksu tulutst), sh toetusmeetmete kavandamine, toetuse andmise tingimuste kujundamine ning elluviimise ja tulemuste seire. Toetusskeemid on järgmised: - Ida-Virumaa programm; - Kagu-Eesti programm; - toetus maakonna arengustrateegia tegevuskava elluviimiseks; - toetus hajaasustuse majapidamistele (hajaasustuse programm); - toetus Vene Föderatsiooni viisa taotluse menetlemise tasu kompenseerimiseks ja viisakoordinaatori teenuse pakkumiseks; - toetus kohaliku omaalgatuse edendamiseks (kohaliku omaalgatuse programm). Meetmete kujundamise eesmärki mõõdetakse kasusaanud ettevõtete ja toetuste kaasabil loodud töökohtade arvudega, elukeskkonda arendavate toetuste mahu ning piiriülese koostöö programmides osalevate Eesti partnerite arvuga. Sihttasemeid seatud ei ole. Sellega panustatakse regionaalarengu eesmärki „Toimepiirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike hüvede kättesaadavus“, mida mõõdetakse maakondade SKP kasvuga kõigis maakondades ning keskmiste sissetulekute kasvuga kõigis maakondades. 16 SIM Raskete peitkuritegude avastamine Teenusega tagatakse ühiskonnale 40,3 enim kahju põhjustava organiseerunud ja raske peitkuritegevuse (sh majandus-, korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse kuriteod, ning isikuvastased kuriteod) ennetamine ja reageerimine, süütegudega tekitatud kahju vähendamine ning õigusrikkujatega tegelemine. Üks eesmärke on takistada Eestis ja läbi Eesti organiseeritud kuritegevuse toimimist. Näiteks rahapesu, inimkaubandus, jne.äiteks rahapesu, inimkaubandus, jne. Teenuse abil tõkestatakse organiseeritud kuritegevust, et hoida ära inimkannatusi, riigitulu laekumise vähenemist, Eesti mainekahju. Suur osa tegevusest on varjatud. Seadmed varjatud jälitamiseks on kallid, küber on kallis. Teenuse eesmärki mõõdetakse sihtmärkide täitmisega. Algtase on 90, sihttasemed puuduvad. Teenus panustab programmi tegevuse „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“ eesmärki „Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused ja tehakse tulemuslikku koostööd“, mida mõõdetakse: - Elanike osakaal, kes tunneb end hästi informeerituna küberkuritegevusega seotud ohtudest – algtase on 46%, sihttase perioodiks 48-56%; - Täiskasvanute (15-64a) osakaal, kelle hinnangul on narkootikumid väga kergelt või küllalt kergelt kättesaadavad: kanep; amfetamiin; rahusti/uinuti arsti korralduseta; ecstasy; kokaiin; dopingained – algtase ja sihttasemed puuduvad; - FATF /Moneyval rahapesu vastase komitee hinnang rahapesu vastase võitluse kohta – soovitused on täidetud aastaks 2023; - Korruptsioonitajumise indeks (punktides) – algtase 73, sihttase suurem või võrdne 73, 2023.a 75. 17 SIM Kogukonnaga seotud süütegude lahendamine Teenusega tagatakse kogukonna 30,9 turvalisust häirivate kuritegude ennetamine ja kohtueelne menetlemine (va raskete peitkuritegude ja organiseeritud kuritegelike gruppide poolt toimepandud kuritegude menetlemine). 27  Kuritegude ärahoidmiseks on olulised ennetustegevused. Teenuse abil tagatakse kohalikul tasemel elu ja ettevõtlues toimimine, et inimeste vara ei lõhutaks, ettevõtetesse ei murtaks sisse jne. Politsei on nähtav, inimesed ei pane toime kuritegusid politsei juuresolekul.. Inimesed tunnevad ennast turvalisena. Selgitatakse kogukondadele naabrivalve olulisusest. Kogukonnaga seotud süütegude lahendamist mõõdetakse: - Lahendatud kuritegude arv menetleja kohta – algtase 40; - Alaealiste poolt toimepandud kuritegude menetluse aeg – algtase 41; - Prokuratuuri saadetud kuritegude osakaal kõigist samal aastal registreeritud kuritegudest – algtase 45. Sihttasemeid seatud ei ole. Teenus panustab programmi tegevuse „Sündmuste lahendamine“ eesmärki „Ohuolukord või korrarikkumine lõpetatakse ning avalik kord taastatakse, valides lahendused, mis vähendavad nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis sündmusi lahendama senisest paremini. Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid“ mida mõõdetakse: - Eksperthinnang tegevuste tulemuslikkusele eesmärgi täitmisel – mõõdik väljatöötamisel; - Vahetu menetluskogemusega rahulolevate osakaal – algtase 70%, sihttase üle 70%, 2023.a 85%. 18 SOM Peretoetused Tagada lastega peredele laste 306,0 hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Hõlmab sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toetust, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab teenus ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetust. Teenust mõõdetakse lastega perede arvuga: 160 tuhandelt perelt on oodata kasvu 160,5 pereni. Teenus panustab programmi tegevusse „Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine“, mida mõõdetakse: - Peretoetuste ja vanemahüvitise mõju 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse vähendamisele, % - algtase on 58, mis peab vähenema; - Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitis (esmakordsed määramised) – algtase on 10,9%, sihttasemed 11,0-12%. 19 SOM Vanemahüvitis Lapse sündimisel säilitada riigi 286,8 hüvitise andmisega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitise eesmärk on, et lapse sündides ei oleks perel (ega lastel) oht langeda vaesusriski. Kui laste sündimise takistuseks on materiaalne hirm, siis selle abil peaks seda hirmu leevendama ja sündima rohkem lapsi. Perel oleks kindlus sissetuleku osas, samas on süsteem nii palju paindlik, et saab ka samal ajal töötada ning seda mõlemad vanemad. Vanemahüvitise eesmärki mõõdetakse hüvitise saajate arvuga – 17,1 tuhat saajalt langeb saajate arv 17 tuhande saajani. Vanemahüvitis kuulub peretoetusega sama programmi tegevuse alla. 20 VÄM Välis- ja julgeolekupoliitika Rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja 24,5 julgeoleku tagatus, tugevad kahe- ja mitmepoolsed suhted ning toimivad regionaalsed formaadid Eesmärk on tagada diplomaatide kohalolu maailmapoliitikat mõjutavates ja majanduslikult olulistes riikides, võimalikult paljudes NATO ja ELi riikides, et edendada Eesti huve. - Tugevdada välisteenistusi ja luua juurde piirkondadesse, kus on vajadus. - Osaleda erinevatel julgeolekule pikaajalist olulist positiivset mõju avaldavatel diplomaatilistel sündmustel (näiteks: algab Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liikmelisus aastatel 2020-2021, Kolme mere tippkohtumine Tallinnas, Eesti eesistumine Põhjamaade ja Balti riikide koostöö (NB8) piirkondlikus ning Balti 3 (B3) piirkondlikus koostööformaatides). Teenuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse: - Julgeoleku- ja välispoliitika suunal uute võimete loomine (globaased, EL spetsiifilised, piirkondlikud teema) – algtase 5, sihttasemed 14-16; - Kahepoolsed konsultatsioonid partneritega on iga-aastaselt läbiviidud (% eesmärgist) – algtasemelt 80 on oodata tõusu 100%-ni; - Rahvusvahelistele tsiviilmissioonidele lähetatud ekspertide arv – jääb püsivalt 16; - Eesti võime luua koalitsioone EL's (positsioon edetabelis) – jääb püsivalt 12. Teenus panustab programmi tegevusse „Eesti huvide kaitsmine ja edendamine rahvusvahelistes organisatsioonides, julgeoleku tagamine“ eesmärki „Läbi tõhusa rahvusvahelise koostöö tagada Eesti julgeolek ja huvide kaitse ning edendamine“, mida mõõdetakse: - Valdkonnajuhi iga-aastane eksperthinnang Eesti rahvusvaheliste suhete sisulisele kvaliteedile (sh 28  küberturvalisusele), vastavuses vastavuses välispoliitika eesmärkidega – mõõdik täpsustub; - Eesti nähtavus ja mõju ELis (uuring) - mõõdik täpsustub; - Liitlaste sõjaline kohaolek Eestis – kasvab. 21 VÄM Arengukoostöö rakendamine Eesti omanäoline, rahvusvahelisi 7,6 arengueesmärke toetav ning üldtunnustatud arengukoostöö põhimõtetest lähtuv doonorriik, kelle abi on partnerriikides oodatud ja nende arengule kasulik, kes on avatud koostööle ka teiste doonoritega ning kelle töö aitab otseselt saavutada kestliku arengu eesmärke. Toetuste andmine, sh erinevad taotlusvoorud, mikrofinantseering, rahvusvaheline koostöö. Teenuse eesmärki mõõdetakse partnerriikide tagasisidega ning taotluste ja toetuste arvuga. Mõõdikute tasemed on täpsustamisel. Teenus panustab programmi tegevuse „Arengukoostöö poliitika kujundamine, elluviimine ja seire“ eesmärki „Aidata kaasa üleilmse vaesuse kaotamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, keskendudes arenguriikide majandusarengu ja heaolu edendamisel eelkõige demokraatia ja õigusriigi arengule, inimõiguste ja isikuvabaduste edendamisele, keskkonnasäästliku arengu toetamisele ja teistele sihtriigi vajadustele, pöörates läbivat tähelepanu e-lahendustele“. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse „Arengukoostöösse investeeritud vahendite mõju hinnatuna läbi tulude-kulude suhte (ing. k. benefit-cost ratio - BCR)“, mille tasemeid täpsustatakse. 29