dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Täiendavad muudatusettepanekud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seadusele (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) 62 SE

Kaitseministeerium · 8. jaanuar 2020
Viit
5-13/19/5000
Registreeritud
8. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎1-61802-7 08.01.2020 Väljaminev kiri.asice566 KB

Sisu (failidest)

Hr Jaanus Karilaid Riigikogu õiguskomisjon 08.01.2020 nr 1-6/1802-7 Täiendavad muudatusettepanekud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seadusele (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) 62 SE Austatud õiguskomisjoni esimees Vastavalt Riigikogu õiguskomisjoni 16. detsembri 2019 istungilt saadud juhitele, vaatasime veelkord üle Riigikogu liikme Hanno Pevkuri 6. novembril 2019 komisjonile esitatud muudatusettepanekud seaduseelnõule 62 SE, mis puudutavad füüsilise isiku relvale uue, riigikaitses osalemise otstarbe lisamist. Analüüsides riigikaitsega seonduvate ettepanekute eesmärki oleme koostöös Kaitseministeeriumi esindajatega ette valmistanud järgmised muudatusettepanekud: 1. Palume muuta eelnõu § 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses: „(3) Laskespordiorganisatsioon on käesoleva seaduse tähenduses rahvusvahelise laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiühenduse liikmeks olev, laskesporti harrastavate laskespordiklubide üleriigiline ühendus, kes edendab laskesporti ja korraldab võistlusi. (4) Laskespordiklubi on käesoleva seaduse tähenduses laskespordiga tegelevaid füüsilisi isikuid ühendav eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhitegevus on laskespordi arendamine ja kes on Eesti laskespordiorganisatsiooni liige. (5) Muuseum on käesoleva seaduse tähenduses riigimuuseum, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum või muuseumiseaduse § 15 alusel asutatud muuseumide andmekoguga vabatahtlikult liitunud muuseum, mis vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud muuseumi definitsioonile ning mis ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel, kultuuripärandiga seotud või meelelahutuslikel eesmärkidel omandab, säilitab, uurib ja eksponeerib relvi, tulirelva olulisi osi, piiratud käibega padrunisalvesid ja laskemoona. (6) Muuseumi relvakollektsioon on käesoleva seaduse tähenduses ajaloolist või kultuurilist väärtust omavate relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede ja laskemoona korrastatud kogum või üksikeksemplarid, mida kasutatakse või mida on võimalik kasutada eksponeerimiseks või uurimistööks ja millesse kuuluvad relvad, tulirelva olulised osad ja laskemoon on kantud muuseumiseaduse § 15 alusel loodud muuseumide andmekogusse.“; (7) Riigikaitses osalev isik on käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes on: 1) tegevväelane kaitseväeteenistuse seaduse § 7 tähenduses; 2) sõjaaja ametikohale määratud Kaitseliidu tegevliige; Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 3) sõjaaja ametikohale määratud reservis olev isik, kes on riigieelarvest tegevustoetust saava reservis olevate isikute esindusorganisatsiooni liige (edaspidi esindusorganisatsioon).“; Selgitus: Ettepaneku järgi täiendatakse relvaseadust (edaspidi RelvS) riigikaitses osaleva isiku mõistega. Arvestades Hanno Pevkuri 6. novembril 2019 komisjonile esitatud muudatusettepanekuid ja eelnõuga üle võetava tulirelvadirektiivi artikli 6 lõikes 2 sätestatut, mis annab liimesriigi pädevale asutusele õiguse üksikjuhtudel, erandkorras ja piisavalt põhjendades anda elutähtsa taristu, kaubalaevade, väärtuslike konvoide ja tundlike rajatiste turvalisuse tagamise eesmärgil, samuti riigikaitse, hariduslikel, kultuurilistel, teaduslikel ja ajaloolistel eesmärkidel anda luba A-klassi tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona käitlemiseks. Ettepaneku järgi nähakse ette kolm kriteeriumi, millest vähemalt ühele isik vastama peab. Tegemist saab olla vaid füüsiliste isikutega, mitte juriidiliste isikutega. Esiteks võib tegemist olla tegevväelasega kaitseväeteenistuse seaduse § 7 mõistes1. Teiseks võib riigikaitses osalevaks isikuks olla Kaitseliidu tegevliige ning kolmandaks võib selleks olla riigikaitselise esindusorganisatsiooni liige, kuid mõlema puhul on nõutav lisatingimus, et isik peab olema määratud sõjaaja ametikohale. Tegevväelasi on ligikaudu 3500, Kaitseliidu tegevliikmeid (kes on määratud sõjaaja ametikohale) on ligikaudu 4100. Eesti Reservohvitseride Kogu esindaja on Riigikogu 5. detsembril 2019 õiguskomisjonis öelnud, et kõnesolev seaduse muudatus puudutab 4000–5000 nende liiget. Võttes aluseks need arvud, võib riigikaitses osalevate isikute suurusjärk olla umbes 12 000 inimest. Kui paljud neist on enne kavandatavate seaduse muudatuste jõustumist tsiviilrelvaloa omanikud ja kes asuksid tulevikus sellisel eesmärgil tsiviilrelvaluba taotlema, on Siseministeeriumile teadmata. . Kuna tegemist ei ole eraldiseisva relvaotstarbe lisandumisega, vaid olemasolevate relvaotstarvetele täiendava õiguse taotlemise võimalusega, siis tõenäosus Politsei- ja Piirivalveameti lubadeametnike halduskoormuse oluliseks kasvuks on vähene. Andmeid riigieelarvest tegevustoetust saavate reservis olevate isikute esindusorganisatsioonide kohta Politsei- ja Piirivalveametile väljastab Kaitseministeerium. 2. Palume muuta eelnõu § 1 punkti 12 ja sõnastada see järgmiselt: 12) paragrahvi 201 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses: ”(6) Padrunisalv on tulirelva osaks olev või vahetatav seade, mis on ette nähtud padrunite mahutamiseks ja nende laadimiseks padrunipessa. (7) Poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli padrunisalve, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalve, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit (edaspidi mõlemad piiratud käibega padrunisalv), tohib soetada, seda omada ja vallata üksnes füüsiline või juriidiline isik: 1) kellele väljastatud relvaloale on märgitud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 21 või 6 või § 31 lõike 1 punktis 21, 3 või 7 nimetatud otstarve; 2) kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud relva- ja padrunikollektsioneerimisluba; 3) kes on riigikaitses osalev isik ja kelle relvaloale kantud relvale on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta; 4) kellele on Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaluba tulirelvale, millele sobib kinnitamiseks piiratud käibega padrunisalv; 5) kellele on käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punkti 1, 11, 2, 4 või 5 või § 8333 alusel väljastatud tegevusluba. (8) Piiratud käibega padrunisalveks ei peeta padrunisalve, mis on ette nähtud relvadele, mida hakati tootma enne 1946. aastat, ja mis ei sobi kinnitamiseks relvatüübile, mida hakati tootma pärast 1945. aastat. 1 Kaitseväeteenistuse seaduse § 7 sätestab, mis on tegevteenistus. Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus kaitseväekohustuslane töötab sõjaväelise auastmega ametikohal. Tegevteenistuses olev isik on tegevväelane. https://www.riigiteataja.ee/akt/119122019005 Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 (9) Piiratud käibega padrunisalve on lubatud tulirelvale kinnitada ja kasutada üksnes lasketiirus või laskepaigas, akustilise relva puhul ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamisel. Piiratud käibega padrunisalve hoitakse käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 sätestatud korras. Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 nimetatud nõudele vastav isik võib piiratud käibega padrunisalve tulirelvale kinnitada ja kasutada Kaitseliidu seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimustel ja korras. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata relva- ja padrunikollektsiooni kuuluva relva piiratud käibega padrunisalvele. Kui eraldi eksponeeritakse vaid piiratud käibega padrunisalve, peab see asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinis.”; Selgitus: Ettepaneku järgi tekib riigikaitses osaleval füüsilisel isikul õigus erandkorras riigikaitseks valmistumise eesmärgil soetada, omada ja vallata tema omandis või valduses oleva poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli või püssi juurde kuuluvat piiratud käibega padrunisalve. Samamoodi laskesportlasega, kes tegeleb spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva, tohib riigikaitses osalev relvaomanik kasutada ja kinnitada piiratud käibega padrunisalve tulirelvale üksnes lasketiirus või laskepaigas ning hoiustada seda RelvS-i § 46 lõikes 3 sätestatud korras. 3. Palume muuta eelnõu § 1 punkti 30 ja sõnastada see järgmiselt: 30) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 12–15 järgmises sõnastuses: ”(12) Isik, kes taotleb relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2 sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tõendama, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige. (13) Isik, kes taotleb relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 21 sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tõendama, et ta harjutab aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel, mida on tunnustanud laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon. (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud isik peab esitama Politsei- ja Piirivalveametile tõendi selle kohta, et: 1) ta on taotlemisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud laskespordiklubi liige vähemalt 12 kuud; 2) ta on taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt korra osalenud laskevõistlusel, mille on korraldanud laskespordiorganisatsioon, või laskevõistlusel, kuhu on laskespordiorganisatsioon korraldajana kaasatud; 3) laskespordiklubi kinnitusel on piiratud käibega padrunisalvega sporditulirelv vajalik tema harrastatava laskespordiala jaoks. (15) Riigikaitses osalev isik, kes taotleb relvaluba ja soovib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud otstarbega relval piiratud käibega padrunisalve, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule esitama Politsei- ja Piirivalveametile: 1) Kaitseväe ametitõendi või Kaitseliidu liikmetõendi; 2) esindusorganisatsiooni kinnituse organisatsiooni liikmeks olemise kohta; 3) Kaitseväe tõendi, mis tõendab isiku määramist sõjaaja ametikohale.“; Selgitus: Seaduse täiendamise ettepanek kajastab loetelu dokumentidest, mida riigikaitses osalev isik relvaluba taotledes Politsei- ja Piirivalveametile esitama peab. Riigikaitses osalev isik saab piiratud käibega padrunisalve taotleda vaid jahipidamise, vastava spordialaga tegelemise, turvalisuse tagamise ja piiratud käibega padrunisalve kasutava spordialaga tegelemise otstarbel registreeritud tulirelva juurde. Lisaks ametitõendi, liikmetõendi või organisatsiooni kuulumist tõendava dokumendi esitamisele (digitaalses taotluskeskkonnas dokumentidest tehtud koopia edastamisele) tuleb taotlejal esitada ka Kaitseväe tõend taotleja sõjaaja ametikohale määramise kohta. Kahe andmebaasi vahelise automaatse infovahetuse programmi loomiseni, edastatakse info asutuste dokumendihaldusprogrammi (Postipoiss, Delta Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 vms) kaudu. Taotleja enda poolt digitaalsesse relvaloa taotluse keskkonda ülesse laetud liikmetõendi või organisatsiooni kuuluvust tõendava dokumendi koopia õigsuse kahtluse korral on Politsei- ja Piirivalveametil õigus teha vastavaid päringuid. 4. Palume täiendada eelnõu § 1 punktiga 301 ja sõnastada see järgmiselt: 311) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 22 järgmiselt: „(22) Riigikaitses osaleva isiku relvaloale kantud relvale tehakse märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta.“; Selgitus: Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona. Riigikaitses osaleva isiku relvaloale tehakse täiendav märge, mis annab õiguse tema omandis või valduses oleva poolautomaatse kekstulepadrunit kasutava tulirelva juurde kuuluva piiratud käibega padrunisalve käitlemiseks. Eelkõige annab see märge relvaloa omanikule õiguse suure mahutavusega padrunisalve soetamiseks, omamiseks ja valdamiseks. Samuti ka õiguse sellise padrunisalve sisseveoks, väljaveoks, edasitoimetamiseks ja võõrandmaiseks. 5. Palume muuta eelnõu § 1 punkti 36 ja sõnastada see järgmiselt: 36) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: ”5) dokumendid, mis tõendavad loa omaniku vastavust käesoleva seaduse § 29 lõigetes 2–3; § 30 lõigetes 2 või 5 või § 34 lõikes 15 sätestatud nõuetele.”; Selgitus: Relvaloa omaniku võimaliku riigikaitses osalemise reguleerimiseks täiendatakse RelvS-i §-s 41 sätestatud relvaloa või relvakandmisloa vahetamiseks Politsei- ja Piirivalveametile esitatavate dokumentide loetelu. Relvaloa vahetamisel peab riigikaitses osaleda sooviv relvaloaomanik tõendama, et ta on jätkuvalt tegevväelane või sõjaaja ametikohale määratud Kaitseliidu tegevliige või esindusorganisatsiooni liige. 6. Palume muuta eelnõu § 1 punkti 38 ja sõnastada see järgmiselt: 38) paragrahvi 43 lõiget 3 täiendatakse punktidega 91–95 järgmises sõnastuses: ”91) isik, kelle relvaloale ei ole kantud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 21, 5 või 6 nimetatud otstarvet, valdab piiratud käibega padrunisalve; 92) riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relvale ei ole tehtud märget piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, valdab piiratud käibega padrunisalve; 93) isik, kellele on väljastatud relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel, ei vasta enam § 34 lõikes 12 sätestatud tingimusele; 94) isik, kellele on väljastatud relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 21 alusel, ei vasta enam § 34 lõigetes 12 või 13 sätestatud tingimustele. 95) riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relvale on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, ei vasta enam § 34 lõikes 15 sätestatud tingimustele.”; Selgitus: Relvaloa omaniku riigikaitses osalemise võimaluse sätestamisel, lisatakse RelvS-i ka sellega seonduvad relvaloa kehtetuks tunnistamise alused. Riigikaitses osaleva isiku, kelle relvaloale kantud relvale ei ole tehtud märget piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, kuid relvaloa omanik valdab piiratud käibega padrunisalve, relvaluba tunnistatakse kehtetuks. Näiteks, kui isik on tõendanud oma soovi riigikaitses osaleda temale kuuluva püstoliga ja piiratud käibega salve käitlemise õigus on lisatud relvaloal ja teenistus- ja tsiviilrelvade registris püstoli juurde, kuid tema valdusest leitakse piiratud käibega padrunisalv, mis kuulub püssi juurde, algatatakse isiku suhtes väärteomenetlus. Karistuse jõustumisel tema relvaluba tunnistatakse kehtetuks. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Riigikaitses osaleva isiku, kelle relvaloale kantud relvale on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, kuid ta ei vasta enam RelvS-i § 34 lõikes 15 sätestatud tingimustele, relvaluba tunnistatakse samuti kehtetuks. See tähendab, et isiku, kelle relvaloale kantud relva juurde on riigikaitses osalemise eesmärgil tehtud piiratud käibega padrunisalve käitlemist õigustav märge, on lahkunud tegevteenistusest, ei ole enam Kaitseliidu tegevliige või ei kuulu esindusorganisatsiooni või kui tegevliige või esindusorganisatsiooni liige on vabastatud sõjaaja ametikohalt, on jätnud esitamata relvaloa vahetamise taotluse seoses andmete muutumisega, relvaluba tunnistatakse kehtetuks. Seega, isik ise peab hoolitsema selle eest, et temaga seonduvad andmed oleksid ajakohased ja õiged. 7. Palume täiendada eelnõu § 1 punktiga 451 järgmises sõnastuses: „451) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relvale on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, võib piiratud käibega padrunisalve Eestist välja vedada või Eestisse sisse vedada käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa alusel.“; Selgitus: Tegemist on RelvS-i täiendusega, mis annab õiguse riigikaitses osaleval isikul tema omandis või valduses oleva tulirelva ja piiratud käibega padrunisalvega liikuda Eestist teise Euroopa Liidu välisesse riiki või vastupidi vaid ühekordse eriloa alusel. Vedu võib olla ajutine või alaline ning erilube väljastab Politsei-ja Piirivalveamet. 8. Palume muuta eelnõu § 1 punktis 52 esitatud relvaseaduse § 625 sõnastust järgmisel: „§ 625. Relva ja laskemoona Euroopa Liidus ajutine edasitoimetamine (1) Füüsiline või juriidiline isik võib relva ja laskemoona ajutiselt Eestisse toimetada või Eestist välja toimetada üksnes järgmistel juhtudel: 1) laskespordiga tegelemine; 2) jahindusega tegelemine; 3) ajaloolise sündmuse taasetendamine; 4) demonstreerimine või näitusel väljapaneku eesmärgil osalemine; 5) relva parandamine teenusepakkuja juures; 6) riigikaitses osalemiseks harjutamine. (2) Tulirelvapassi alusel võib füüsiline isik relva Euroopa Liidus edasi toimetada järgmiselt: 1) C-klassi relva, kui reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda jahindusega või taasetendada ajalooline sündmus; 2) A-, B- või C-klassi relva, kui reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda laskespordiga. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel võib relva edasi toimetada tingimusel, et relv on kantud tulirelvapassi ning isik tõendab kutse või muu tõendusmaterjaliga reisi eesmärki. (4) Relva ja laskemoona ajutiselt Eestisse toimetamise eelluba väljastatakse taotlejale tema taotluse ja kutse või muu sellise tõendusmaterjali alusel, millega ta tõendab õigust osaleda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud tegevuses. Relv peab olema eelloal märgitud tähtajaks Eestist välja toimetatud. (5) Relva ja laskemoona ajutiselt Eestist väljatoimetamise luba väljastatakse taotlejale, kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba, tema taotluse, sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelloa ja relva omaniku nõusoleku alusel, kui isik ei ole relva omanik. Relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestisse toimetatud. (6) Riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relvale on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta võib piiratud käibega padrunisalve Euroopa Liidus edasi toimetada vaid eelloa või loa alusel.“; Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Selgitus: Ettepaneku järgi täiendatakse relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise sätteid selliselt, et need annavad õiguse riigikaitses osalevale isikule Euroopa Liidus tulirelva ja piiratud käibega padrunisalvega liikuda vaid ühekordse eelloa ja loa alusel. Euroopa tulirelvapassi riigikaitses osalevate isikute tulirelvi ei kanta, kuna see ei ole kooskõlas tulirelvadirektiiviga. Kui relvaloa omaja on samaaegselt nii riigikaitses osaleja kui ka temale kuuluv tulirelv on registreeritud tegelemaks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva, on õigus nimetatud relv kanda Euroopa tulirelvapassi, kuid selle alusel tohib teise Euroopa Liidu riiki relva edasi toimetada vaid laskespordiga tegelemise eesmärgil. 9. Palume muuta eelnõu § 1 punkti 62 ja sõnastada see järgmiselt: 62) seadust täiendatakse 122. peatükiga järgmises sõnastuses: ”122. peatükk NÕUDED LASKESPORDIORGANISATSIOONILE JA LASKESPORDIKLUBILE NING RIIGIKAITSES OSALEVA ISIKU ESINDUSORGANISATSIOONILE 7 § 87 . Nõuded laskespordiorganisatsioonile (1) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud pidama arvestust oma liikmeks olevate laskespordiklubide üle. Andmeid oma liikmeks oleva laskespordiklubi nime ja registreerimisnumbri kohta säilitab laskespordiorganisatsioon ühe aasta laskespordiklubi liikmesuse lõppemisest arvates. (2) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud pidama laskespordiklubide laskespordiorganisatsiooni kuulumise ja laskespordivõistluste korraldamisega seonduva teabe avalikustamiseks kodulehte. (3) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud avalikustama oma kodulehel laskespordiorganisatsiooni liikmeks olevate laskespordiklubide nimed ja registreerimisnumbrid. (4) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud korraldama aastas vähemalt ühe laskespordivõistluse või osalema vähemalt ühe laskespordivõistluse korraldamisel, kus võivad osaleda kõik laskespordiorganisatsiooni liikmeks olevate laskespordiklubide liikmed. § 878. Nõuded laskespordiklubile (1) Laskespordiklubil peab olema vähemalt üks laskeinstruktor. (2) Laskespordiklubi on kohustatud pidama arvestust relvaluba omavate klubi liikmete ning klubi korraldataval laskevõistlusel ja laskeharjutusel osalejate kohta. (3) Laskespordiklubi säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid järgmiselt: 1) relvaluba omava klubi liikme nime ja isikukoodi üks aasta isiku klubi liikmesuse lõppemisest arvates; 2) laskevõistlusel või laskeharjutusel osaleja nime ja isikukoodi üks aasta üritusel osalemisest arvates. (4) Laskespordiklubi on kohustatud viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit relvaluba omava klubi liikme liikmeõiguse lõppemisest. (5) Laskespordiklubi on kohustatud korraldama aastas vähemalt ühe laskespordivõistluse, kus võivad osaleda kõik laskespordiklubi liikmed. § 879. Nõuded esindusorganisatsioonile Esindusorganisatsioon on kohustatud pidama arvestust riigikaitses teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relvaga osalevate ja relvaluba omavate isikute kohta.“; Selgitus: Eelnõuga kavandatud muudatustega RelvS-i üle võetav tulirelvadirektiiv sätestab, et A-klassi tulirelva, sealhulgas piiratud käibega padrunisalvede, käitlemise õiguse andmine isikule peab olema piisava põhjendusega, üksikjuhtudel ja erandkorras ning olema tugevdatud ja pideva riikliku järelevalve all. Sellest põhimõttest tulenevalt pannakse esindusorganisatsioonile kohustus pidada arvestust riigikaitses osalevate isikute, kellel on teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relv märkega riigikaitses osalemine, kohta. 10. Palume muuta eelnõu § 1 punkti 63 ja sõnastada see järgmiselt: 63) paragrahvi 88 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 ”(1) Riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise, käesoleva seaduse alusel tegevusluba omavate isikute, laskespordiorganisatsioonide, laskespordiklubide ja käesoleva seaduse § 31 lõikes 51 nimetatud isikute käesoleva seaduse nõuetele vastavuse üle ning § 84 lõike 7 alusel kehtestatud lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõuetele vastavuse üle teeb Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet. (2) Haldus- ja teenistuslikku järelevalvet sõjaväerelvade ja teenistusrelvade käitlemise ning käesoleva seaduse §-des 841 ja 85 nimetatud lasketiiru, laskepaiga või harjutusvälja üle teostavad oma valitsemisalas järelevalvet järgmised asutused: 1) Justiitsministeerium; 2) Kaitseministeerium; 3) Keskkonnaministeerium; 4) Rahandusministeerium; 5) Siseministeerium.”; Selgitus: Nimetatud seadusemuudatus on vajalik RelvS-ist tulenevate nõuete täitmise üle täpsema järelevalve tegemiseks. RelvS-is on sätestatud delegatsiooninormid nii tsiviilrelvadest laskmiseks mõeldud lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuete kehtestamiseks kui ka teenistusrelvade ja sõjaväerelvade lasketiiru ning laskepaigale kehtestatavate nõuete määramiseks. Kehtiva RelvS-i § 88 lõige 1 sätestab kõikide lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõuete järelevaatajaks Politsei- ja Piirivalveameti ametniku, kuid see ei ole mõistlik. Seadusemuudatused täpsustavad, et Politsei- ja Piirivalveamet teostab riiklikku järelevalvet lasketiirude ja laskepaikade üle, kus lastakse vaid tsiviilrelvadest. Laketiirude, laskepaikade ja harjutusväljade üle, kus lastakse peamiselt teenistusrelvadest ja sõjaväerelvadest, teostavad teenistuslikku ja haldusjärelevalvet Vabariigi Valitsuse volitatud asutused. Kehtiva RelvS-i kohaselt on määratud teenistus- ja sõjaväerelvade käitlemise üle haldusjärelevalvet tegema järgmised ministeeriumid: Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium ja Siseministeerium. 11. Palume muuta eelnõu § 4, milles on esitatud eelnõu jõustumist käsitavad sätted selliselt, et kõnesolevas kirjas esitatud RelvS-i § 11 lõige 7, § 201 lõike 7 punkt 3, § 34 lõige 15, § 34 lõige 22, § 43 lõike 3 punkt 92 ja 95, § 60 lõige 51, § 625 lõike 1 punkt 6 ja lõige 6 ning § 879 redaktsioon jõustuksid 2021. aasta 1. jaanuaril. Selgitus: Ettepaneku järgi kehtestatakse riigikaitses osalevat isikut puudutavate sätete rakendamiseks üleminekuaeg, mis on vajalik Politsei- ja Piirivalveameti digitaalses iseteeninduskeskkonnas ning teenistus- ja tsiviilrelvade registris nõutavate arenduste planeerimisele, rahastamisallikate leidmisele ning tehnilisele realiseerimisele. Samuti on üleminekuaeg vajalik relvaloa vormide muutmiseks ning uute trükiste tellimiseks, Politsei- ja Piirivalveameti lubadeametnike, riiklikku järelevalvet teostavate ametnike ning RelvS-ist tulenevate tegevusluba omavate isikute (sh relvakaupmeeste) koolitamiseks. Samuti on sätete hilisem jõustamine vajalik selleks, et RelvS-i rakendusaktides jõuaks teha vajalikud muudatused. Kavandatavate muudatuste tõttu on vaja muuta näiteks siseministri 10. oktoobri 2016. aasta määrust nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Mart Helme siseminister Teadmiseks: Kaitseministeerium Marju Aibast 6125062 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel