Vastus teabenõudele

Veiko Kärbla Teie 20.01.2020 e-kiri OÜ Hendrikson & Ko [email protected] Meie 23.01.2020 nr 2.1-1/20/241 Vastus teabenõudele Pöördusite Kaitseministeeriumi poole teabenõudega, milles palute seoses OÜ Hendrikson & Ko poolt üldplaneeringute ning keskkonnamõju strateegiliste hindamiste koostamisega edastada Kaitseministeeriumi dokumendid "Militaarmüra regulatsiooni kontseptsioon" ja "Militaarmüra regulatsioon. Koondaruanne" (2014, Akukon OY). Juhime tähelepanu, et 2019. a uuendasime militaarmüra kontseptsiooni, seega edastame ka uusima antud teemat käsitleva dokumendi. Avaliku teabe seaduse § 8 lõike 1 punkti 1 alusel edastame Teile teabenõudes nimetatud dokumendid ning loeme teabenõude täidetuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Magnus-Valdemar Saar Kaitseinvesteeringute osakonna materjaliarvestuse valdkonna projektijuht osakonnajuhataja ülesannetes Lisad: 1. Militaarnüra regulatsioon - kontseptsioon. 2014 2. Militaarmüra regulatsioon - koondaruanne. 2014 3. Militaarmüra regulatsioon. 2019 Maris Freudenthal 717 0165 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  134179-1 9.6.2014 KAITSEMINISTEERUM MILITAARMÜRA REGULATSIOON KONTSEPTSIOON MARKO RÜNDVA TIMO MARKULA MARIS VOHTA  134179-1 2 KVALITEEDI KINNITUS Käesolev dokument on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Akukoni kvaliteedisüsteemi juhistele. Kvaliteedisüsteem vastab standardi EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Kvaliteedisüsteem, mis vastab eelpool mainitud standardi nõuetele, täidab ka ISO 9001 nõudeid. Tallinnas 9.6.2014 Vastutav konsultant: Marko Ründva Koostajad: Marko Ründva Timo Markula Maris Vohta Akukon Oy Eesti filiaal akustika|esitlustehnika|müra Laki tn 3A, 10621 TALLINN Tel. 6616 900 www.akukon.ee Äriregistri kood 10756928 [email protected]  134179-1 3 Kaitseministeerium MILITAARMÜRA REGULATSIOON KONTSEPTSIOON tellija: Kaitseministeerium Sakala 1, 10414 Tallinn tellimus: 5.12.2013 kontaktisik: Andres Ideon KOKKUVÕTE Kontseptsiooni koostamise aluseks on militaarmüra regulatsiooni koondaruanne ja töökoosolekute protokollid, kus on analüüsitud probleemkohti, kaalutud erinevaid võimalusi, sh alternatiivsete lahenduste analüüs, ja hinnatud erinevate lahenduste mõjusid. Taustinformatsioon jms on esitatud eraldi, koondaruande seletuskirjana. Töö koostamise eesmärgiks on olukorra selgitamine ja lahenduste soovitamine militaarmüra regulatsiooni koostamiseks. Militaarmüra reguleerimine on Kaitseministeeriumi initsiatiiv – otseselt ei tulene sellise regulatsiooni koostamise kohustust ühestki kõrgemast õigusaktist. Teistes NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikides on militaarmüra normid esitatud soovituslikena. Militaarmüra normtaseme(te) kehtestamisel on ühelt poolt vajalik tagada elanike kaitse liigse (häiriva) müra eest ja samas tagada väljaõppe läbiviimise võimalused. Militaarmüra regulatsiooni rakendamine peaks pikemas perspektiivis kaasa tooma elanike kaebuste vähenemise, paremad planeeringulahendused ja väljaõppeehitised, lihtsustama müra seiret jms. Kontseptsiooni ülesehitus põhineb sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusel nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, kuna see on peamine kasutatav normdokument tsiviilvaldkonna keskkonnamüra hindamisel ja selliselt oleks kasutajatele lähenemine tuttav. Siiski ei pea militaarmüra regulatsioon olema sellise ülesehitusega. Teadaolevalt on Sotsiaalministeeriumil plaanis viidatud õigusakti täiendamine, kuid ei ole teada, kas muudetakse märkimisväärselt olemasolevas määruses toodud põhimõtteid. Kontseptsiooni koostajate hinnangul ei kaasne kontseptsioonis toodud normtasemete rakendamisel otseseid takistusi väljaõppe läbiviimiseks, kuid seda tuleb edaspidi täpsemalt analüüsida, lähtudes ühtlasi ka varasemalt teostatud mürauuringutest (sh teoreetilised arvutused kui ka reaalsed helirõhutasemete mõõtmised). Käesoleva kontseptsiooni koostamisel on analüüsitud soovitatud lähenemist Klooga ja Nursipalu harjutusväljade näitel, lisaks on analüüsitud teisi uuringuid eelkõige üksiku mürasündmuse seisukohast. Kogu aasta aktiivsete päevade keskmise müraolukorra hindamisel kasutakse müra hinnatud taset LAr,ti (päevasel ajavahemikul vastavalt Ld ja öisel ajavahemikul Ln) ja lisaks kasutatakse suurekaliibriliste relvade puhul üksiku mürasündmuse maksimaalse helirõhutaseme hindamiseks C-korrigeeritud heliekspositsioonitaset LCE. Lisaks aasta keskmist müraolukorda kirjeldavale müra taotlustasemele, on kasutusel ka ühe harjutuspäeva müra kriitiline tase. Akukon Oy Eesti filiaal akustika|esitlustehnika|müra Laki tn 3A, 10621 TALLINN Tel. 6616 900 www.akukon.ee Äriregistri kood 10756928 [email protected]  134179-1 4 Militaarmüra normtasemed on analoogselt teistele riikidele (Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012) välja töötatud eraldi väikesekaliibrilistele ja suurekaliibrilistele relvadele lähtudes nende põhjustatud müra erinevast iseloomust: müra tajumise ja häirivuse tasemest ning ulatusest (suurekaliibrilised relvad on suureenergialised impulssmüra allikad), üksiku mürasündmuse helirõhutasemest ja ajalisest kestusest ning sellest lähtuvalt erineva suurusega impulsskorrektsioonidest. Mõõtmistulemusi ja arvutuslikke müratasemeid (sh mürakaarte) tuleb alati käsitleda lähtudes relvade jagunemisest ning väikese- ja suurekaliibriliste relvade müra ei käsitleta koos. Kui sama õppuse käigus kasutatakse nii väikesekaliibrilisi relvi kui suurekaliibrilisi relvi, siis müra hindamisel käsitletakse neid eraldi – määratakse eraldi väikesekaliibriliste ja suurekaliibriliste relvade tekitatud müra hinnatud tase kasutades vastavat impulsskorrektsiooni. Militaarmüra suurema häirivuse arvestamiseks, lisatakse müra hinnatud taseme määramisel väikesekaliibriliste relvadest põhjustatud mürale impulsskorrektsioon 12 dB ja suurekaliibriliste relvadest põhjustatud mürale impulsskorrektsioon 15 dB. Müra hinnatud tasemed määratakse arvutuslikul teel lähtudes aasta keskmisest müraolukorrast. Olemasolevatel väljaõppehitistel ja –aladel põhineb militaarmüra tsoonide määramine nii arvutuslikul müratasemel kui ka otsestel helirõhutasemete mõõtmistel müratundlike hoonete läheduses. Oluline on tuua välja, et ühekordse helirõhutaseme mõõtmise põhjal ei saa hinnata müraolukorra vastavust normtasemetele (v.a suurekaliibriliste relvade C-korrigeeritud heliekspositsioonitasemed LCE). Helirõhutasemete mõõtmised tuleb teostada erinevatel harjutuspäevade, -ööde tüüpidel ning teades selliste harjutuspäevade arvu, harjutuspäeva tüübi müra hinnatud taset ja harjutuspäevade arvu kokku aastas, on võimalik arvutuslikult määrata kaalutud keskmine müra hinnatud tase, mis kirjeldab kogu aasta aktiivsete päevade keskmist müraolukorda. Akukon Oy Eesti filiaal akustika|esitlustehnika|müra Laki tn 3A, 10621 TALLINN Tel. 6616 900 www.akukon.ee Äriregistri kood 10756928 [email protected]  134179-1 5 SISUKORD KOKKUVÕTE ................................................................................................................................. 3 MILITAARMÜRA REGULATSIOONI KONTSEPTSIOON - MILITAARMÜRA NORMTASEMED MÜRATUNDLIKEL ALADEL JA MÜRATASEMETE HINDAMISE MEETODID ...................................... 6 1 ÜLDSÄTTED......................................................................................................................... 6 1.1 KOHALDUSALA ............................................................................................................... 6 1.2 MÜRAALLIKAD ............................................................................................................... 6 1.3 MÕISTED ........................................................................................................................ 6 1.4 MÜRA NORMIMISE LÄHTEALUSED ................................................................................. 8 1.5 MÜRA NORMTASEMETE LIIGITUS ................................................................................... 8 2 MÜRA NORMTASEMED ...................................................................................................... 9 2.1 VÄLISMÜRA NORMTASEMED HOONESTATUD ALADEL ................................................... 9 2.1.1 Võimalikud kuulmiskahjustused............................................................................... 9 2.1.2 Võimalikud ehitise kahjustused ja seotud kaebused................................................. 9 2.1.3 Normtasemed hoonestatud aladel........................................................................... 9 3 MÕÕTMISE, ARVUTUSE JA HINDAMISE MEETODID...........................................................10 3.1 MÕÕTMISE MEETODID .................................................................................................10 3.2 ARVUTAMISE MEETODID ...............................................................................................10 3.3 MÜRA HINNATUD TASEME MÄÄRAMINE HOONESTATUD ALADEL ................................11 3.4 MILITAARMÜRA TSOONID .............................................................................................12 3.5 HELIVÕIMSUSTASEMETE MÕÕTMINE JA MÄÄRAMINE ..................................................12 LISA 1...........................................................................................................................................14 Akukon Oy Eesti filiaal akustika|esitlustehnika|müra Laki tn 3A, 10621 TALLINN Tel. 6616 900 www.akukon.ee Äriregistri kood 10756928 [email protected]  134179-1 6 MILITAARMÜRA REGULATSIOONI KONTSEPTSIOON - MILITAARMÜRA NORMTASEMED MÜRATUNDLIKEL ALADEL JA MÜRATASEMETE HINDAMISE MEETODID 1 ÜLDSÄTTED 1.1 KOHALDUSALA Militaarmüra regulatsioon kehtestab müra normtasemed müratundlike hoonete õuealadel ning mürataseme hindamise meetodid. Nõuded kehtivad olemasolevatel, planeeritavatel ja projekteeritavatel väljaõppeehitistel ja –aladel. Militaarmüra nõudeid rakendatakse alaliselt ja ajutiselt kasutatavatel väljaõppeehitistel ja -aladel. Dokumendi nõudeid tuleb täita väljaõppeehitiste ja -alade planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Militaarmüra hinnatakse müratundliku kasutusotstarbega kinnistute olemasolevate müratundlike hoonete vahetus ümbruses (elamumaa, õuemaa, õueala ja sotsiaalmaa otstarbega kõlvikul vastavalt Eesti topograafia andmekogu (ETAK) kataloogile). Väljaõppeehitiste ja –alade (lasketiirud, harjutusväljad, harjutusalad) planeerimisel, projekteerimisel ja kasutamisel tuleb järgida müratundliku kasutusotstarbega kinnistute müratundlike hoonete vahetus ümbruses kehtestatud normtasemeid. Militaarmüra regulatsioon ei käsitle: · väljaõppeehitiste ja –alade kasutajate tervisekaitset; · militaartegevusega seotud transpordimüra; · militaarlennukite ja -kopterite lendamise müra; · demineerimisi (Päästeamet, Kaitsevägi); · väljaõppeehitistest ja –aladest väljaspool toimuvaid taktikaõppuseid; · suurõppuseid; · militaartegevusest põhjustatud vibratsioonitasemeid; · õhk- ja sportrelvade müra; · kinniste lasketiirude siseruumide müra; · müratundlike hoonete siseruumide müra. 1.2 MÜRAALLIKAD Militaarmüra allikateks on erinevad Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevad relvad, lõhkamised ja pürotehnilised imitatsioonivahendid. Relvad, lõhkamised ja pürotehnilised imitatsioonivahendid jagunevad väikesekaliibrilisteks ja suurekaliibrilisteks relvadeks, vt lisa 1. 1.3 MÕISTED Käesoleva dokumendi tähenduses on: · militaarmüra – käesoleva dokumendi tähenduses loetakse militaarmüraks Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevate relvade, lõhkevahendite ja pürotehniliste imitatsioonivahendite poolt tekitatavat impulssmüra; 134179-1 7 · aktiivne harjutuspäev(öö) – väljaõppeehitisel või –alal viiakse läbi impulssmüra tekitavat väljaõpet; · alaline väljaõppeehitis ja -ala - määratletud väljaõppeehitis ja -ala, mida kasutatakse regulaarselt kogu aasta vältel; · ajutiselt kasutatav väljaõppeala – harva kasutatav määratletud väljaõppeala, mida kasutatakse üksikutel päevadel aastas; · ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T – mõõdetud helirõhutase etteantud ajavahemikus, kus kasutatakse A-korrektsiooni ning mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul; · Ld – päevamüraindikaator – aasta kõikide aktiivsete harjutuste alusel kindlaksmääratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju päevasel ajavahemikul 7:00–23:00; · Ln – öömüraindikaator – aasta kõikide aktiivsete harjutuste alusel kindlaksmääratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab unerahu rikkumist öisel ajavahemikul 23:00–7:00; · heli ekspositsioonitase LAE – üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes; · heli ekspositsioonitase LCE – üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes; · heli ekspositsioonitase LZE – üksiku mürasündmuse korrigeerimata helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes; indikaator, mida kasutatakse hoonete võimalike ehituskahjustuste hindamiseks; · C-korrigeeritud tipphelirõhutase LCpeak – indikaator, mida kasutatakse inimeste kuulmiskahjustuste tekkimise võimaluste hindamiseks; · impulssheli – ühest või mitmest impulsist koosnev heli vastavalt standardi ISO 1996-1 määratlusele; üksiku heliimpulsi kestus on tavaliselt alla 1 sekundi; · madalsageduslik müra - müra sagedusvahemikus 10–200 Hz; · müra hindamise kestus – ajavahemik, mille suhtes määratakse müra hinnatud tase; · müra hinnatud tase – etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid; · müra normtase – mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse müraolukorra hindamisel. Müra normtase sisaldab kahte järgitavat lävendit: müra taotlustase ja müra kriitiline tase; · müra taotlustase – taotletav normtase hoonestatud müratundlike hoonete õuealadel; · müra kriitiline tase – normtase kriitilise müraolukorra hindamisel hoonestatud müratundlikel aladel;  134179-1 8 · mürasündmus – müra, mille kestus on väiksem kui 5 minutit; kasutatakse suurekaliibriliste relvade kasutamisest põhjustatud müratasemete hindamisel; · müratsoon - müratsoon on kaardil piiritletud ala, kus teatud müratase on aasta keskmise aktiivse harjutuspäeva tulemusena ületatud. Müratsooni piir on lihtsustatud joon, mis põhineb arvutuslikul aasta aktiivsete harjutuspäevade keskmisel müraolukorral ja helirõhutasemete mõõtmiste käigus fikseeritud tulemustel; · müratundlikud hooned – elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning alaliselt kasutatavad muud hooned, millele käesolevas dokumendis kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõudeid; · väikesekaliibrilised relvad – relvad, mille kaliiber on <20 mm, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid) <50 g TNT ekvivalent; · suurekaliibrilised relvad – relvad, mille kaliiber on ≥20 mm, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid) ≥50 g TNT ekvivalent; · vaba heliväli – otsese heli väli, kus puuduvad helipeegeldused; · õueala – elamumaa, õueala, õuemaa, sotsiaalmaa otstarbega kõlvik müratundliku hoone vahetus ümbruses vastavalt Eesti topograafia andmekogu (ETAK) kataloogile; · harjutuspäeva tüüp – teatud relvade ja pürotehniliste imitatsioonivahenditega toimuv korduv analoogse koormusega väljaõppepäev(-öö). 1.4 MÜRA NORMIMISE LÄHTEALUSED Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse: · päevasest (7:00–23:00) ja öisest (23:00–7:00) ajavahemikust; · müraallikatest: väikesekaliibrilised ja suurekaliibrilised relvad; · müra iseloomust: impulssmüra. Kui väikesekaliibriliste relvadega toimuva väljaõppe korral kasutatakse abivahenditena pürotehnilisi imitatsioonivahendeid, siis seda käsitletakse väikesekaliibriliste relvade normtasemete alusel. 1.5 MÜRA NORMTASEMETE LIIGITUS · Taotlustase – käesoleva dokumendi tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi müratundlike hoonete õuealal. Taotlustaseme ületamine võib põhjustada häirivust. Kasutatakse väljaõppeehitiste ja -alade planeerimisel, projekteerimisel ja kasutamisel ning olemasoleva müraolukorra parandamisel. Taotlustaseme erandkorras teadlikust ületamisest teavitatakse eelnevalt elanikke. Kui taotlustaset ületatakse sageli, tuleb rakendada meetmeid müra leevendamiseks. · Kriitiline tase – käesoleva dokumendi tähenduses müra tase müratundlike hoonete õuealal, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kui kriitiline tase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.  134179-1 9 2 MÜRA NORMTASEMED 2.1 VÄLISMÜRA NORMTASEMED HOONESTATUD ALADEL 2.1.1 Võimalikud kuulmiskahjustused Väljaõppe teostamine on keelatud, kui see põhjustab lähimate müratundlike hoonete õuealal C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak 135 dB ületamise. 2.1.2 Võimalikud ehitise kahjustused ja seotud kaebused Kui tekib kahtlus militaarmüra allikate põhjustatud võimalike ehitise kahjustuste osas, kasutatakse esialgse hinnangu andmiseks helirõhu soovituslikku piirtaset, mille ületamine võib tähendada ehitise kahjustuste tekkimise võimalikkust: · Heli ekspositsioonitase LZE 125 dB. Kui helirõhutasemete mõõtmistel fikseeritakse piirtaset ületav või selle lähedane väärtus, siis tuleb teostada täpsemad ehitusfüüsikalised uuringud võimalike ehitise kahjustuste hindamiseks. Helirõhutasemete mõõtmised tuleb teostada hoone fassaadist mitte kaugemal kui 3 m ja vajadusel rakendada parandustegureid heli peegelduste arvestamiseks. 2.1.3 Normtasemed hoonestatud aladel Välismüra normtase on kehtestatud vaba helivälja tingimustele, millega tuleb arvestada mõõtmiste läbiviimisel, teoreetiliste arvutuste teostamisel ja tulemuste hindamisel. Kui vaba helivälja tingimused ei ole täidetud, rakendatakse parandusi vastavalt standardile ISO 1996-1. Alaliste ja ajutiselt kasutatavate väljaõppeehitiste ja –alade kasutamisest põhjustatud müra taotlustasemete kehtestamisel hoonestatud müratundlikel õuealadel on arvestatud aasta keskmise müraolukorraga, lähtudes aktiivsete harjutuspäevade(ööde) arvust, aktiivsete harjutuspäevade(ööde) kasutuskoormusest ja müratasemetest. Alaliste ja ajutiselt kasutatavate väljaõppeehitiste ja –alade kasutamisest põhjustatud müra kriitiliste tasemete kehtestamisel hoonestatud müratundlikel õuealadel on arvestatud müraolukorraga, lähtudes üksikute aktiivsete harjutuspäevade(ööde) müratasemest. Väikesekaliibriliste ja suurekaliibriliste relvade välismüra normtase on A-korrigeeritud müra hinnatud tase LAr,ti. Taotlustaseme ja kriitilise taseme arvsuurused on esitatud allpool. Suurekaliibriliste relvade osas hinnatakse täiendavalt üksiku mürasündmuse maksimaalset C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE, mille arvsuurused on esitatud allpool. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevasel ja öisel ajavahemikul. Aktiivsel harjutuspäeval(ööl) ei tohi müra hinnatud tase ületada kriitilist taset. Müra hinnatud taseme arvutusmetoodika on toodud käesoleva dokumendi peatükis 3.3.  134179-1 10 Tabel 1. Normtaseme arvsuurused hoonestatud müratundlikel õuealadel: Taotlustase, dB Kriitiline tase, dB päev Ld öö Ln päev Ld öö Ln Väikesekaliibrilised relvad 55 45 65 55 Suurekaliibrilised relvad 55 45 65 50 Suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE taotlustaseme arvsuurus päevasel ajavahemikul on 100 dB ja öisel ajavahemikul 90 dB; kui tegemist on ajutiselt kasutatava väljaõppealaga, siis päevasel ajavahemikul on taotlustaseme LCE 100 dB ületamine on lubatud. 3 MÕÕTMISE, ARVUTUSE JA HINDAMISE MEETODID 3.1 MÕÕTMISE MEETODID Helirõhutaseme mõõtmiseks kasutatakse seadmeid, mis vastavad standarditele: EVS- EN IEC 60651:2001, Electroacoustics – Sound level meters; EVS-EN IEC 60804:2001, Electroacoustics – Integrating-averaging sound level meters; IEC 60942, Electroacoustics – Sound calibrators; IEC 61260, Electroacoustics – Octave-band and fractional-octave band filters. Mõõtmised, mille eesmärgiks on kontrollida helirõhutasemete vastavust käesolevas dokumendis kehtestatud normtasemetele, tehakse seadmetega, mis vastavad vähemalt klassi 1 nõuetele. Klassi 2 või 3 nõuetele vastavaid seadmeid võib kasutada müraolukorra ligikaudseks hindamiseks. Välismüra mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses standarditele ISO 1996-1, Acoustics – Description, assessment and measurement of environmental noise – Part 1: Basic quantities and assessment procedures; ISO 1996-2, Acoustics – Description, assessment and measurement of environmental noise – Part 2: Determination of environmental noise levels. Kui mõõtmise tingimused ei vasta vaba helivälja tingimustele, rakendatakse mõõdetud helirõhutasemetele parandusi vastavalt standardi ISO 1996-2 nõuetele. Üksikute mürasündmuste korral mõõdetakse üksikute mürasündmuste ekspositsioonitasemed või ekvivalenttasemed ja arvutatakse summaarne müratase kogu hindamise kestuse vältel vastavuses standardile ISO 1996-2. Mõõtmise protokollis tuleb ära näidata kasutatud mõõtemeetod, kusjuures mõõtetulemused esitatakse vastavuses mõõtemeetodis sätestatud nõuetele. Helirõhutasemete mõõtmiste teostamisel tuleb lähtuda vähemalt juhendmaterjalis esitatud nõuetest. Dokumendis käsitletud müra parameetreid mõõdetakse vastavalt kehtestatud mõõtemeetoditele. Mõõtmise teostajal peab olema Eesti Akrediteerimiskeskuse või mõne muu pädeva akrediteerimisasutuse poolt «Mõõteseaduse» (RT I 2004, 18, 132) § 5 alusel välja antud erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus. 3.2 ARVUTAMISE MEETODID Keskkonnamüra teoreetilised arvutused (mürakaardistamine) teostatakse vastavalt standardile ISO 9613-2, Acoustics – Attenuation of sound during propagation outdoors – Part 2: General method of calculation.  134179-1 11 Arvutusliku meetodi kasutamisel peab hindamispunkt olema 2 m kõrgusel maapinnast. Väikesekaliibriliste ja suurekaliibriliste relvade põhjustatud müra hindamiseks tuleb koostada mürakaardid päevamüraindikaatori Ld ja öömüraindikaatori Ln väärtuste alusel, mis on kindlaks määratud 2 m kõrgusel ja 5 dB vahemike kaupa. Mürakaardil märkida mürakontuurid vähemalt 40 dB, 45 dB, 50 dB, 55 dB, 60 dB, 65 dB ja 70 dB juures. Mürakaardid koostatakse eraldi väikesekaliibriliste relvade müra ja suurekaliibriliste relvade müra hindamiseks. Suurekaliibriliste relvade põhjustatud müra hindamiseks tuleb lisaks mürakaardid koostada müraindikaatori LCE väärtuste alusel, mis on kindlaks määratud 2 m kõrgusel ja 5 dB vahemike kaupa. Mürakaardil märkida mürakontuurid vähemalt 80 dB, 85 dB, 90 dB, 95 dB, 100 dB, 105 dB ja 110 dB juures. Teoreetiliste müratasemete arvutuste teostamisel (s.t mürakaardistamisel) tuleb lähtuda vähemalt juhendmaterjalis esitatud nõuetest. 3.3 MÜRA HINNATUD TASEME MÄÄRAMINE HOONESTATUD ALADEL Pikaaegset müraolukorda hinnatakse müra hinnatud tasemega LAr,ti, kus müraallikatest põhjustatud ekvivalentsele A-korrigeeritud ekvivalentsele helirõhutasemele LpAeg,T lisatakse impulsskorrektsioon Ki (dB) sõltuvalt müraallikate iseloomust. LAr,ti = LpAeg,T + Ki. Harjutuspäeva(öö) tüübi müra hinnatud tase LAr,ti (rating level) etteantud ajavahemikus ti leitakse: LAr,ti = LAeq.ti + Ki, dB, kus LAeq,ti = LAE – 10*logTd + 10*logN; LAeq,ti on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, dB; Td = referents ajaperioodi kestvus (sekundites) ja N = laskude arv; Ki on parandus impulssmürale; väikesekaliibriliste relvade korral Ki1 = 12 dB, suurekaliibriliste relvade korral Ki2 = 15 dB. Väikeste lõhkelaengute (A-kategooria lõhkamine) ja lõhkepakettide (imitatsioonivahendite) kasutamisel väikesekaliibriliste relvade harjutuste läbiviimisel – müratasemete hindamisel rakendatakse impulsskorrektsioon Ki = 12 dB. Impulssmüra parandused tehakse standardite ISO 1996-1 ja ISO 1996-2 alusel. Müra hinnatud tasemete Ld ja Ln arvutamiseks kasutatakse aasta aktiivsete päevade või ööde mürakoormuseid järgneva valemi alusel: 1 / / = 10 log [ 10 ∗ ] , Ld/n – aasta aktiivsete harjutuspäevade(ööde) kaalutud keskmine müratase, dB; Lx – harjutuspäeva(öö) tüübi x müra hinnatud tase; nx – harjutuspäeva(öö) tüübi x koguarv aastas; N - kõikide aktiivsete harjutuspäevade(ööde) summa aastas.  134179-1 12 3.4 MILITAARMÜRA TSOONID Militaarmüra tsoonid on maakonnaplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse üldplaneeringute sisendiks, eesmärgiks on nimetatud planeeringutes militaarmüraga arvestamine. Vastavalt aasta keskmisele müraolukorrale määratakse väljaõppeehitise ja –ala ümber müratsoonid. Planeeritavatel ja projekteeritavatel väljaõppeehitistel ja -aladel põhineb militaarmüra tsoonide määramine teoreetilisel arvutusel lähtudes aasta aktiivsete harjutuspäevade kaalutud keskmisest koormusest. Olemasolevatel väljaõppeehitistel ja -aladel põhineb militaarmüra tsoonide määramine teoreetilisel arvutusel ja helirõhutasemete mõõtmistel lähtudes aasta aktiivsete harjutuspäevade kaalutud keskmisest koormusest. Müratsoon on piiritletud ala, kus kindel teatud müratase on aasta aktiivsete harjutuspäevade kaalutud keskmise harjutuspäeva tulemusena ületatud. Müratsooni piir on lihtsustatud joon, mis põhineb arvutuslikul aasta aktiivsete päevade keskmisel müraolukorral ja helirõhutasemete mõõtmiste käigus fikseeritud tulemustel. Müratsoonid jagunevad kolmeks: · müratsoon 1 – päevase ajavahemiku müra hinnatud tase Ld 60 dB (>60 dB); · müratsoon 2 - päevase ajavahemiku müra hinnatud tase Ld 55 dB (55-59 dB); · müratsoon 3 - päevase ajavahemiku müra hinnatud tase Ld 50 dB (50-54 dB). Suurekaliibriliste relvade osas arvestatakse ka üksiku mürasündmuse maksimaalset helirõhutaset LCE järgmiste põhimõtete alusel: · müratsoon 1 – üksiku mürasündmuse heliekspositsioonitase LCE 105 dB (>105 dB); · müratsoon 2 – üksiku mürasündmuse heliekspositsioonitase LCE 100 dB (100- 104 dB); · müratsoon 3 – üksiku mürasündmuse heliekspositsioonitase LCE 95 dB (95-99 dB). Müratsoon 1 – mitteaktsepteeritav müratase, pikaaegse müra korral võimalikud tervisekahjustused, leevendusmeetmete rakendamine on vajalik müratundlike hoonete suhtes. Uute müratundlike hoonete rajamine ei ole lubatud/soovitatav. Kaitseministeeriumil või Kaitseliidul on kohustus esitada seisukoht ja kommentaarid enne planeeringute kehtestamist ja (ehitus)lubade väljastamist. Müratsoon 2 – eritingimused uute planeeringute korral, uute müratundlike hoonete ja alade planeerimine ei ole soovitatav, olemasolevate tegevuste mõningane laiendamine ja hoonete renoveerimine lubatud; vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid. Kaitseministeeriumil või Kaitseliidul on kohustus esitada seisukoht ja kommentaarid enne planeeringute kehtestamist ja (ehitus)lubade väljastamist. Müratsoon 3 – uued planeeringud on lubatud. Kaitseministeeriumil või Kaitseliidul on võimalus esitada seisukoht ja kommentaarid enne planeeringute kehtestamist ja (ehitus)lubade väljastamist. 3.5 HELIVÕIMSUSTASEMETE MÕÕTMINE JA MÄÄRAMINE Militaarmüra arvutuste aluseks olevate erinevate militaarmüraallikate helienergiatasemed LJ (dB) määratakse sobilike mõõtmismeetodite abil: · Väiksekaliibriliste relvade helivõimsustasemete mõõtmiseks ja määramiseks tuleb kasutada NordTest meetodit NT ACOU 099 Shooting ranges: Prediction of  134179-1 13 Noise või rahvusvahelist meetodit ISO 17201-1 Acoustics -- Noise from shooting ranges -- Part 1: Determination of muzzle blast by measurement. · Suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete mõõtmiseks ja määramiseks tuleb kasutada selleks eesmärgiks koostatud sobilikke meetodeid. Helivõimsustasemete mõõtmisel ja määramisel tuleb lähtuda vähemalt juhendmaterjalis esitatud nõuetest. 4 MILITAARMÜRA SEIRE Militaarmüra seiret teostatakse järgmiste põhimõtete alusel: · Helirõhutasemete mõõtmised teostatakse uute relvade kasutuselevõtul, korduvate kaebuste, uute tegevuste jms korral; · Müraseire väljaõppeehitistel ja -aladel võib põhineda perioodiliselt uuendatud mürakaartidel, mis põhinevad eelmiste kalendriaastate tegelikel laskesagedustel ja mürasündmustel; · Seiratakse laskesagedusi ja mürasündmuseid erinevate müraallikate kaupa väljaõppeehitistel ja -aladel.  134179-1 14 LISA 1 Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevate relvade jagunemine (uus relvastus jaguneb definitsioonide alusel) Väikesekaliibrilised relvad: (eraldi toodud välja kaliiber) püstol H&K USP – 9 mm püstol PM – 9,2 mm püstol Colt .45 ACP – 11,43 mm püstolkuulipilduja Mini UZI – 9 mm automaat Galil AR – 5,56 mm automaat Galil SAR – 5,56 mm automaat Galil ARM – 5,56 mm automaat M-16A1 – 5,56 mm automaat AK-4 – 7,62 mm automaat AK-74 – 5,45 mm täpsuspüss M-14 (SVD) – 7,62 mm täpsuspüss M14-TP – 7,62 mm täpsuspüss Galil Snaiper – 7,62 mm pumppüss Benelli M3T – 12 mm kuulipilduja M-60 – 7,62 mm kuulipilduja Negev – 5,56 mm kuulipilduja KSP-58 – 7,62 mm kuulipilduja MG-3 – 7,62 mm raskekuulipilduja Browning M2 0.50 HB – 12,7 mm raskekuulipilduja KPVT 14,5 mm jalaväe transportmasina BTR peal IMITATSIOONIVAHENDID Paukpadrun Lõhkepakett KÄSIGRANAADID Ründegranaat Kaitsegranaat Erinevad püssgranaadid ALAKALIIBER* *Kui raskerelvade harjutuste teostamisel kasutatakse alakaliibrit, siis tegemist on „kergrelva“ poolt põhjustatud mürasündmusega. Suurekaliibrilised relvad: (eraldi toodud välja kaliiber) õhutõrjekahur ZU-23-2 „Sergei“ – 23 mm õhutõrjekahur "Bofors" – 40 mm relvaalused granaadid – 40 mm granaadiheitja M-69 – 40 mm valgusmiinipilduja – 71 mm õhutõrjekahur "Oto Melara" – 76 mm miinipilduja 81 mm – 60 mm alakaliiber miinipilduja B-455 – 81 mm miinipilduja m/41D – 120 mm 134179-1 15 miinipilduja 120 mm – 80 mm alakaliiber tankitõrjegranaadiheitja B-300 – 82 mm ühekordne tankitõrjegranaadiheitja – 86-84 mm tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav – 84 mm granaadiheitja C90 Instalaza – 90 mm tagasilöögita tankitõrjekahur Pvpj 1110 – 90 mm tagasilöögita tankitõrjekahur M40A1 – 106 mm haubits H61-37 – 105 mm haubits 122 mm haubits FH 70 A1 – 155 mm tankitõrjeraketi-süsteem MILAN-2 – 115 mm tankitõrjeraketisüsteem MAPATS – rakett 148,5 mm õhutõrjeraketikompleks Mistral – raketi kaal 23,5 kg Tulevikus võib-olla lisanduvad relvad ja relvasüsteemid: Maaväe relvad: 35 mm kahur jalaväelahingmasinal 120 mm kahur tankil 155 mm liikursuurtükk kuni 170 mm tankitõrjegranaadiheitja Õhuväe relvad: inertsed pommid kuni – 1000 kg laserpommid kuni – 250 kg õhk-maa raketid kuni – 70 mm pardakahur 30 mm – 30 mm  134179-2 9.6.2014 KAITSEMINISTEERIUM MILITAARMÜRA REGULATSIOON KOONDARUANNE MARKO RÜNDVA TIMO MARKULA MARIS VOHTA INGRID LEEMET  134179-2 2 KVALITEEDI KINNITUS Käesolev dokument on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Akukoni kvaliteedisüsteemi juhistele. Kvaliteedisüsteem vastab standardi EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Kvaliteedisüsteem, mis vastab eelpool mainitud standardi nõuetele, täidab ka ISO 9001 nõudeid. Tallinnas 9.6.2014 Vastutav konsultant: Marko Ründva Koostajad: Marko Ründva Timo Markula Maris Vohta Ingrid Leemet Akukon Oy Eesti filiaal akustika|esitlustehnika|müra Laki tn 3A, 10621 TALLINN Tel. 6616 900 www.akukon.ee Äriregistri kood 10756928 [email protected]  134179-2 3 Kaitseministeerium MILITAARMÜRA REGULATSIOON KOONDARUANNE tellija: Kaitseministeerium Sakala 1, 10414 Tallinn tellimus: 5.12.2013 kontaktisik: Andres Ideon KOKKUVÕTE Militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni koostamine on kolmas etapp Kaitseministeeriumi poolt läbiviidud pikemaajalisest projektist, kus esimeses etapis (2012. talvel) analüüsiti NATO ja Euroopa riikide militaarmüra regulatsiooni [1] ning teises etapis (2012. sügisel) analüüsiti siiani Eestis teostatud militaarmüra uuringuid [2]. Kontseptsiooni koostamise üheks aluseks oli Kaitseministeeriumi poolt esitatud lähteülesanne ja visioonidokument. Dokumendis on laiemalt käsitletud teemasid, mida on militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni koostamise käigus analüüsitud, millised valikud on langetatud ja mis on olnud nende põhjuseks; lisaks on toodud juhised mürauuringute läbiviimiseks (mõõtmised, mürakaardistamine) ja tegevuskava edaspidi käsitlevate teemade ja tegevuste osas. Koondaruanne on koostatud lisaks militaarmüra regulatsiooni kontseptsioonile ja töökoosolekute protokollidele ning koondaruannet tuleb käsitleda koos kontseptsioonidokumendiga „Akukon 134179-1 Militaarmüra regulatsioon – Kontseptsioon“ ja eelpool viidatud aruannetega. Seletuskirjas kasutatud mõistete selgitused-definitsioonid on esitatud viidatud kontseptsioonidokumendis. Akukon Oy Eesti filiaal akustika|esitlustehnika|müra Laki tn 3A, 10621 TALLINN Tel. 6616 900 www.akukon.ee Äriregistri kood 10756928 [email protected]  134179-2 4 SISUKORD KOKKUVÕTE ................................................................................................................................. 3 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 6 1.1 TÖÖ EESMÄRK................................................................................................................ 6 1.2 TÖÖGRUPI LIIKMED ........................................................................................................ 6 2 MILITAARMÜRA AKUSTIKA ................................................................................................ 7 2.1 MILITAAMÜRA ALLIKAD.................................................................................................. 7 2.2 IMPULSSMÜRA............................................................................................................... 7 2.3 MADALSAGEDUSLIK MÜRA............................................................................................. 8 3 MÜRAALLIKAD.................................................................................................................... 8 3.1 VÄIKESEKALIIBRILISED RELVAD ....................................................................................... 9 3.2 SUUREKALIIBRILISED RELVAD JA LÕHKAMISED ............................................................... 9 3.3 IMPULSSMÜRA KORREKTSIOON ..................................................................................... 9 3.4 LÕHKAMISEST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE LEVIK ..................................................10 4 MÜRA NORMTASEMED .....................................................................................................11 4.1 KOHALDUSALA ..............................................................................................................11 4.2 NORMTASEMED ............................................................................................................11 5 SOOVITUSLIKUD INDIKAATORID JA NORMATIIVSED VÄÄRTUSED .....................................12 5.1 INDIKAATORID ..............................................................................................................12 5.2 NORMTASEMED ............................................................................................................13 5.3 VÕIMALIKUD KUULMISKAHJUSTUSED ...........................................................................14 5.4 EHITISTE KAHJUSTUSED JA SEOTUD KAEBUSED .............................................................15 6 REGULATSIOON EESTIS, EUROOPA LIIDUS JA NATO RIIKIDES ............................................18 6.1 EUROOPA LIIT JA NATO RIIGID.......................................................................................18 6.2 EESTI .............................................................................................................................18 7 HINDAMISMEETODID JA JUHENDMATERJALID ..................................................................18 7.1 MILITAARMÜRA UURINGUTE LÄHTEANDMED ...............................................................18 7.2 JUHISED HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISTE KOHTA KAUGPUNKTIDES...........................19 7.2.1 Nõuded mõõtmiste teostamisele............................................................................19 7.2.2 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisel ...................................................................20 7.3 JUHISED HELIVÕIMSUSTASEMETE MÕÕTMISTE JA TULEMUSTE ESITAMISE KOHTA .......20 7.3.1 Väikesekaliibrilised relvad.......................................................................................20 7.3.2 Suurekaliibrilised relvad..........................................................................................20 7.4 MÜRAKAARDISTAMISE EHK MODELLEERIMISE JUHISED ................................................21 7.4.1 Nõuded mürakaardistamisele .................................................................................22 7.4.2 Nõuded mürakaartide esitamisele ..........................................................................22 7.5 SEIRE .............................................................................................................................22 8 RUUMILINE PLANEERIMINE ...............................................................................................23 8.1 MILITAARMÜRA REGULATSIOONI RAKENDAMINE .........................................................23 8.2 MILITAARMÜRA TSOONIDE RAKENDAMINE ..................................................................24 Akukon Oy Eesti filiaal akustika|esitlustehnika|müra Laki tn 3A, 10621 TALLINN Tel. 6616 900 www.akukon.ee Äriregistri kood 10756928 [email protected]  134179-2 5 9 TEGEVUSKAVA ...................................................................................................................24 10 LEEVENDUSMEETMED .......................................................................................................25 REFERENTSID ...............................................................................................................................26 LISA A HARJUTUSVÄLJADE KASUTUSKOORMUSED .................................................................27 Akukon Oy Eesti filiaal akustika|esitlustehnika|müra Laki tn 3A, 10621 TALLINN Tel. 6616 900 www.akukon.ee Äriregistri kood 10756928 [email protected]  134179-2 6 1 SISSEJUHATUS 1.1 TÖÖ EESMÄRK Eestis puudub ühiskonna jaoks mõistetav militaarmüra regulatsioon. Uuringute läbiviimisel on kasutatud tööstusmüra ja välisriikide (eelkõige Soome) militaarmüra norme. Seetõttu on ka uuringute usaldusväärsus avalikkuse jaoks madal, kuna puuduvad selged Eesti enda nõuded, millega helirõhutasemete mõõtmistulemusi või teoreetilisi modelleerimistulemusi võrrelda. Militaarmüra regulatsiooni puudumine tähendab ka seda, et puudub alus Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppetegevuste kavandamiseks ja kontrolliks müra aspektist; sh ka planeerimis- ja projekteerimistegevuste ning seire läbiviimise osas. Puudub ühtne arusaam militaarmüra uuringute metoodikast: - kasutatakse erinevaid müra iseloomustavaid indikaatoreid; - ei ole kindlaid müra normtasemeid, mille suhtes situatsiooni hinnatakse; - muud probleemid, nt impulsskorrektsiooni kasutamine ja selle väärtus(ed). Seetõttu on valminud mürauuringud sõltunud hankedokumentatsioonist ja konsultandi kogemusest ning ei ole põhinenud samadel eeldustel ja lähenemisel nt lähteandmete kasutamisel ja uuringu tulemuste esitamisel (millised helirõhutasemete indikaatorid mõõtmiste käigus fikseeritakse, millised mürakaardid koostatakse). Töö koostamise eesmärgiks oli olukorra selgitamine ja lahenduste soovitamine militaarmüra regulatsiooni koostamiseks. Militaarmüra normtaseme kehtestamisel on ühelt poolt vajalik tagada elanike kaitse liigse (häiriva) müra eest ja samas tagada väljaõppe läbiviimise võimalused. Militaarmüra regulatsiooni rakendamine peaks pikemas perspektiivis kaasa tooma elanike kaebuste vähenemise, paremad planeeringulahendused, ehitusprojektid ja ehitised, lihtsustama müra seiret jms. Koondaruandes tuuakse välja olulised aspektid, mis olid aluseks militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni koostamisel ja selgitatakse teostatud valikuid. 1.2 TÖÖGRUPI LIIKMED Militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni koostamisel toimusid regulaarsed kohtumised ja töögrupi liikmed olid järgmised: - Andres Ideon, Kaitseministeerium - Andres Tõnisson, keskkonnaekspert - Merili Vipper, Kaitseväe Logistikakeskus - Kersti Ristimägi, Kaitseväe Logistikakeskus - Joonas Jürisaar, Kaitseväe Logistikakeskus - Tuuli Vors, Kaitseliit - Liina Allikas, Kaitseliit - Marko Ründva, Akukon Oy Eesti filiaal - Maris Vohta, Akukon Oy Eesti filiaal - Timo Markula, Akukon Oy Kohtumistel käsitletud teemade kohta on koostatud protokollid.  134179-2 7 2 MILITAARMÜRA AKUSTIKA 2.1 MILITAAMÜRA ALLIKAD Militaarmüra allikad on militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni tähenduses relvad, lõhkevahendid ja pürotehnilised imitatsioonivahendid. Militaarmüra omapäraks võrreldes teiste keskkonnamüra allikatega on see, et müra levib väga kaugele. Nii võib näiteks suurekaliibriliste relvade ja lõhkamiste müra olla selgelt eristatav kuni 10 km kaugusel erinevalt liiklusmürast või tööstusmürast, mille mõjutsoon on tavaliselt kuni 0.3-0.4 km. Kuna suurekaliibriliste relvade müra on väga suure energiaga ja oma tekke asukohas väga kõrge helirõhutasemega, siis sellise müra leevendamine on keerukas. Relva kasutamisel saab eristada kolm alamüraallikat: - relva suudme heli; - laskemoona lennuheli; - laskemoona lõhkemise ehk sihtmärgi tabamise heli. Nendest esimese ja kolmanda alamüraallika käsitlemine on müra seisukohast suhteliselt lihtne (tegemist on punktmüraallikatega), kuid lennuheliga arvestamine on keerulisem ja üldjuhul see jäetakse modelleerimisest (vt ptk 7.3) välja, kuna mööda trajektoori liikuva müraallika helivõimsustaset on keeruline määrata. Reeglina kehtib põhimõte, et mida suurem on relva kaliiber või lõhkelaengu kogus, seda suurem on müraallika helivõimsustase ja seda kaugemale müra levib ja kostab. 2.2 IMPULSSMÜRA Impulssmüra ja selle allikaid on käsitletud ISO standardis ISO 1996-1:2003 „Acoustics – Description, measurement and assessment of environmental noise – Part 1: Basic quantities and assessment procedures“ [3]. Impulssmüra iseloomustab helirõhutaseme lühiaegne kiire tõus ja ühe impulssmürasündmuse ajaline kestvus on tavaliselt < 1s. Vastavalt standardile ISO 1996-1 on suureenergialised impulssmüra allikad kõik lõhkelaengud, mille TNT ekvivalentmass ületab 50 g, või võrreldavate omadustega ja häirivusega allikad (näitena on standardis toodud erinevad lõhkamised ja militaarlahingumoon). Eraldi kategooriatena on standardis nimetatud tugevalt impulsilikud müraallikad (käsitulirelvad, erinevad tööriistad) ja regulaarsed impulssmüra allikad (autoukse sulgemine, palli põrgatamine, kirikukellad). Neid müraallikaid ei peeta nii häirivaks, kui eelpool mainitud suureenergialisi impulssmüra allikaid. Standardi informatiivses lisas A on toodud vastavalt allika iseloomule impulssmüra korrektsioonid: regulaarse impulssmüra korrektsioon on +5 dB, tugeva impulssmüraallika korrektsioon on +12 dB ja suureenergialiste impulssmüraallikate osas ei ole korrektsiooni toodud, vaid on viidatud standardi informatiivsele lisale B. Lisas B on esitatud arvutusjuhised suureenergialiste impulssmüraallikatele impulssmüra korrektsiooni arvutamiseks, lisaks on toodud peamine indikaator suurekaliibriliste relvade üksikute mürasündmuste hindamiseks - C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE. Impulsskorrigeerimise (impulssmürale paranduse) kasutamise eesmärgiks on muuta müra A-ekvivalenttaseme LAeq mõõtmis- või arvutustulemuste arvväärtust nii, et korrigeeritud väärtus on samaväärne tavalise keskkonnamüra, näiteks liiklusmüra või tehnokommunikatsioonide töötamisest tingitud häirivusega.  134179-2 8 Militaarmüra regulatsiooni seisukohast on oluline välja tuua, et impulssmüra korrektsiooni tuleks rakendada ainult siis, kui impulssmüra allikad on kuuldavad/eristatavad müra vastuvõtvas punktis (ehk müratundlike hoonete juures). 2.3 MADALSAGEDUSLIK MÜRA Madalsageduslikuks nimetatakse müra, kui selle kõrgemad helirõhutasemed Lp on peamiselt sagedusvahemikus 20-200 Hz. Kuna suurekaliibriliste relvade müra on peamiselt sagedusvahemikus 10-300 Hz, siis see vastab madalsagedusliku müra määratlusele; seda nii inimkõrva kuulmise-tajumise seisukohast, võimalike häiringute seisukohast, kui ka ehitiste võimalike kahjustuste osas. Suurekaliibriliste relvade üksikute laskude müra hindamiseks on sobilik kasutada C- korrektsiooni, mis arvestab paremini inimeste kuulmist madalate sageduste osas. 3 MÜRAALLIKAD Militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni koostamise töögrupis lepiti kokku, et militaarmüra regulatsiooni seisukohalt on militaarmüra allikateks erinevad Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevad relvad, lõhkevahendid ja pürotehnilised imitatsioonivahendid. Kontseptsiooni koostamise käigus otsustati, et müraallikad jagatakse oma iseloomu alusel kaheks: väikesekaliibrilised ja suurekaliibrilised relvad, millele rakendatakse erinevaid nõudeid. Militaarmüra regulatsioon ei käsitle: - väljaõppeehitiste ja -alade kasutajate tervisekaitset; - militaartegevusega seotud transpordimüra; - militaarlennukite ja -kopterite lendamise müra; - demineerimisi (Päästeamet, Kaitsevägi); - väljaõppeehitistest ja -aladest väljaspool toimuvaid taktikaõppuseid; - suurõppuseid; - õhk- ja sportrelvade müra; - militaartegevusest põhjustatud vibratsioonitasemeid; - kinniste lasketiirude siseruumide müra; - müratundlike hoonete siseruumide müra. Militaarmüra regulatsiooni kontseptsioonis käsitletavate müraallikate valikul lähtuti prioriteetsuse põhimõttest ning regulatsiooni rakendamise võimalikkusest. Käsitlusalast jäeti välja müraallikad, mille mõju hindamine ja reguleerimine on oluliselt keerukam (nt transpordi müra), reguleerimine ei oleks otstarbekas (nt sport- ja õhkrelvad) ja ka müraallikad, mille mürataseme reguleerimine ei ole võimalik (nt Kaitseväe ja Päästeameti demineerimised). Kuna relvade, lõhkevahendite ja pürotehniliste imitatsioonivahendite põhjustatud müra on siiski kõige olulisem, siis kontseptsiooni koostamisel sellest lähtuti. Analoogselt on ka teistes riikides (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa jne [1]), peamiselt keskendutud relvade mürale, siiski on olemas riike (nt Ameerika Ühendriigid), kus on olemas soovituslikud piirväärtused ka teistele tegevustele. Nõuete koostamisel on analüüsitud Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevat relvastust, lisaks ka perspektiivseid relvi ja relvasüsteeme. Hetkel kasutuses olevad relvad ja planeeritav relvastus on toodud kontseptsiooni lisas 1, kus relvad on jagatud väikesekaliibrilisteks ja suurekaliibrilisteks relvadeks lähtudes määratletud definitsioonidest. Kui uute väikesekaliibriliste relvade kasutusele võtmine olemasolevate relvade asemel ei mõjuta müraolukorda, siis oluline mõju võib olla uute  134179-2 9 suurekaliibriliste relvade ja relvasüsteemide lisandumisel, mida hetkel väljaõppe läbiviimisel ei kasutata. Iseloomustamaks ühel harjutusväljal toimuva väljaõppe kasutuskoormuse erinevust, on lisas A1 toodud Nursipalu harjutusvälja näitel erinevate harjutuspäeva tüüpide andmed (harjutuspäeval kasutatavad relvad, laskesagedused, selliste päevade arv kalendriaastas). Lisas A2 on esitatud Klooga harjutusvälja näitel erinevate väljaõpperajatiste teoreetiline ja tegelik maksimaalne koormus ühel harjutuspäeval (põhinevad Kaitseväe Logistikakeskuse andmetel). Esitatud andmete põhjal on näiteks Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiirude keskmine koormus 1500-2000 lasku päevas, kuid maksimaalne koormus võib ulatuda ~10000 lasuni päevas (laskesageduse viiekordne vahe tähendab teoreetiliselt helirõhutasemete ~7 dB erinevust). 3.1 VÄIKESEKALIIBRILISED RELVAD Väikesekaliibrilised relvad on kõik relvad, mille kaliiber on <20 mm, ja selle hulka kuuluvad pürotehnilised imitatsioonivahendid ja lõhkelaengud, mille kaal on <50 g TNT ekvivalent. Samuti kuuluvad väikesekaliibriliste relvade alla erinevad käsigranaadid. Osades varasemates mürauuringutes [2] on suurekaliibrilise relvana käsitletud ka 12,7 mm kuulipildujat, kuid akustilistelt omadustelt on tegemist väikesekaliibrilise relvaga. Sellisel juhul oleks tegemist relva müra ülehindamisega, kui väikesekaliibrilisele relvale rakendada suurekaliibriliste relva impulsskorrektsiooni. Kõige suurema kaliibriga relvaks, mis sellise määratluse alusel hetkel väikesekaliibriliste relvade alla kuulub, on 14,5 mm raskekuulipilduja (KPVT), mida kasutatakse jalaväe transportmasina BTR peal. Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevad väikesekaliibrilised relvad on loetletud kontseptsiooni lisas 1. 3.2 SUUREKALIIBRILISED RELVAD JA LÕHKAMISED Suurekaliibrilised relvad on kõik relvad, mille kaliiber on ≥20 mm, ja selle hulka kuuluvad pürotehnilised imitatsioonivahendid ja lõhkelaengud, mille kaal on ≥ 50 g TNT ekvivalent. Vastavalt Kaitseväe poolt esitatud informatsioonile teostatakse lõhkamisi päevasel ajal (vajalik hea nähtavus); tavalise väljaõppe käigus öisel ajal lõhkamisi ei teostata. Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olemasolevad ja perspektiivsed suurekaliibrilised relvad on loetletud kontseptsiooni lisas 1. 3.3 IMPULSSMÜRA KORREKTSIOON Pikaaegset müraolukorda hinnatakse müra hinnatud tasemega LAr,ti, kus müraallikatest põhjustatud ekvivalentsele A-korrigeeritud helirõhutasemele LpAeg,T lisatakse impulsskorrektsioon Ki (dB) sõltuvalt müraallikate iseloomust: LAr,ti = LpAeg,T + Ki. Impulssmüra korrektsiooni rakendamise tingimus on, et müras on selgelt eristatav häiringut tekitav impulsiline heli (vt pt 2.2). Sotsiaalministri 4.märtsi 2002. a määruses nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” [4] (edaspidi SoM määrus nr 42) on toodud üks fikseeritud parandus impulssmürale, mis on Ki = +5 dBA. Militaarmüra hindamisel ei ole antud parandustegur piisav ja seda ei ole otstarbekas kasutada.  134179-2 10 Standardi ISO 1996-1:2003 informatiivses lisas A mainitakse tugevalt impulsilike helide impulsskorrigeerimise arvväärtust +12 dB, mis on sobilik rakendamiseks väikesekaliibrilistele relvadele vastavalt soovitatud definitsioonile (relvad, väikese massiga lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid). Standardi ISO 1996-1:2003 informatiivses lisas B on esitatud arvutuspõhimõtted suurekaliibriliste relvade ja lõhkamiste impulssmüra korrektsiooni arvutamiseks. Lähtudes teoreetilistest arvutustest, võiks suurekaliibriliste relvade impulssmüra korrektsiooni sobilik väärtus olla vahemikus +13…+18 dB (teoreetiliste arvutuste alusel on väikestel kaugustel (<1 km) müraallikast sobilikuks väärtuseks +20 dB ja kaugemal (>3 km), kus erinevus taustmürast ei ole nii suur, on sobilik väärtus +10 dB). Kuna nõuete lihtsuse mõttes ei ole sellise muutuva korrektsiooni rakendamine soovitatav, siis soovituseks oleks kasutada suurekaliibriliste relvade korral impulssmüra korrektsiooni +15 dB. Eestis on siiani tüüpiliselt militaarmüra uuringutes rakendatud impulsskorrektsiooni +10 dB või +12 dB, siis korrektsiooni +15 dB rakendamine võib tunduda nõuete rangemaks muutmisena. Kuna kontseptsioonis on tehtud ettepanek, et edaspidi ei lähtuda müra hinnatud taseme arvutamisel maksimaalse koormusega päevast, vaid aasta keskmisest müraolukorrast, siis see kompenseerib suurema impulsskorrektsiooni rakendamist. 3.4 LÕHKAMISEST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE LEVIK Tabelis 1 on toodud üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE arvväärtused erinevatel kaugustel lõhkamise teostamise asukohast lähtudes teoreetilisest arvutusest erinevate koguste lõhkelaengute lõhkamisel; lõhkelaengute kaalud on esitatud TNT ekvivalendina. Arvutuste teostamisel on lähtutud punktmüraallikast maapinna kohal ja arvestatud maapinna peegeldust +3 dB. Esitatud tulemuste määramatus on hinnanguliselt vahemikus 2…5 dB. Tabel 1. Üksikute mürasündmuste LCE väärtused sõltuvalt lõhkelaengu kogusest ja kaugusest Kaugus 100 m 250 m 0.5 km 1 km 2 km 5 km 10 km TNT ekvivalent 30 g 107 99 93 87 < 85 < 85 < 85 60 g 109 101 95 89 < 85 < 85 < 85 100 g 113 105 99 93 87 < 85 < 85 200 g 115 108 102 95 89 < 85 < 85 1 kg 123 115 109 103 97 89 < 85 2 kg 125 118 112 105 99 92 85 5 kg 129 121 115 109 103 95 89 10 kg > 130 124 118 112 106 98 92 50 kg > 130 128 122 116 110 102 96 100 kg > 130 > 130 125 119 113 105 99 Vahemikus 30 g…10 kg TNT ekvivalent on teoreetilisi väärtusi korrigeeritud arvestades reaalsetel helirõhutasemete mõõtmistel saadud tulemusi. Kui tegemist on suurte lõhkeaine koguste lõhkamistega (≥ 50 kg TNT ekvivalent), siis selliste lõhkamiste mõju tuleb hinnata eelnevalt lähtudes eelkõige lähimate müratundlike hoonete kaugusest ja hinnates võimalikke häiringuid. Vastavalt  134179-2 11 eeltoodud tabelile 1 põhjustab lõhkelaengu 50 kg TNT ekvivalent lõhkamine LCE tasemed >100 dB 5 km kaugusel lõhkamiste teostamise asukohast. Kui selliste suurte lõhkelaengute lõhkamiste korral on vahemaad väiksemad, siis elanike kaebused vibratsiooni, ehitiste võimalike kahjustuse jms on väga tõenäolised. 4 MÜRA NORMTASEMED 4.1 KOHALDUSALA Militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni koostamisel lepiti kokku põhimõte, et olemasolevatele ja perspektiivsetele väljaõppeehitistele ja -aladel kehtivad samad nõuded, kuna vastasel juhul võib osutuda keeruliseks määratleda, kas mingi väljaõppeehitis on olemasoleval alal või mitte, kuna enamus planeeritavaid uusi väljaõppeehitisi paiknevad olemasolevatel militaarobjektidel (nt olemasoleva suure harjutusvälja territooriumil). Esitatud lähenemine lihtsustab omakorda nõuete rakendamist. Kui SoM määruses nr 42 on toodud neli erinevat maakategooriat, siis militaarmüra hindamisel rakendatakse põhimõtteliselt ainult ühte kategooriat (SoM määrus nr 42 mõistes II kategooria). Müratundlike hoonetena käsitletakse elamuid, hoolekandeasutusi, tervishoiu-, laste- ja õppeasutusi ning alaliselt kasutatavad muid müratundlikke hooneid. Militaarmüra regulatsiooni kohaldusala määramisel tuleb vältida olukorda, kus suurel territooriumil (nt kogu kinnistu ulatuses) eeldatakse kehtestatud nõuete täitmist. Eesmärgiks on nõuete rakendamine alaliselt kasutatavate müratundlike hoonete juures, kus inimesed viibivad. See seab ühelt poolt selged piirangud väljaõppetegevusest põhjustatud mürale, samas kaitseb ka elanikke liigse (häiriva) müra eest. Eesti seadusandluses ei ole puudusena sellist väiksema ala definitsiooni selgelt välja toodud ja seetõttu on pakutud sellise ala määratlemiseks järgmine definitsioon: „Militaarmüra hinnatakse müratundliku kasutusotstarbega kinnistute müratundlike hoonete vahetus ümbruses (elamumaa, õueala, õuemaa, sotsiaalmaa otstarbega kõlvikul vastavalt Eesti topograafia andmekogu (ETAK) kataloogile).“ Kasutades Maa-ameti kaardirakendust või topograafilisi kaarte, on võimalik mürauuringute koostamisel need alad müratundlike hoonete ümbruses suhteliselt lihtsalt määrata. 4.2 NORMTASEMED Kui SoM määruses nr 42 on kasutusel kolm erinevat normtaset (taotlustase, piirtase, kriitiline tase), siis militaarmüra regulatsiooni tähenduses rakendatakse ainult kahte normtaset: taotlustase ja kriitiline tase. Nende määratlused on järgmised: - Taotlustase – müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi müratundlike hoonete õuealal. Taotlustaseme ületamine võib põhjustada häirivust. Kasutatakse väljaõppeehitiste ja -alade planeerimisel, projekteerimisel ja kasutamisel ning olemasoleva müraolukorra parandamisel. Taotlustaseme erandkorras teadlikust ületamisest teavitatakse eelnevalt elanikke. Kui taotlustaset ületatakse sageli, tuleb rakendada meetmeid müra leevendamiseks. - Kriitiline tase – müra tase müratundlike hoonete õuealal, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kui kriitiline tase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.  134179-2 12 Militaarmüra regulatsiooni rakendamisel seatakse eesmärgiks, et taotlustaset väljaõppe käigus ei ületata ja kui on näha, et taotlustaseme täitmine ei ole võimalik olemasoleva koormuse juures, siis tuleb analüüsida väljaõppeehitise või -ala kasutamist ja vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Kriitilise taseme ületamine tähendab selgelt ebarahuldavalt mürasituatsiooni ja leevendusmeetmete rakendamine on vajalik. Vastavalt WHO juhendmaterjalile [5] võib pikaaegne kõrges müratasemes viibimine põhjustada eelkõige veresoonkonna ja südamehaiguseid, stressi, unetust jms. Vastavalt sellele on esitatud ka juhendmaterjalis erinevad väliskeskkonna ja siseruumide müra normtasemete soovituslikud väärtused. 5 SOOVITUSLIKUD INDIKAATORID JA NORMATIIVSED VÄÄRTUSED 5.1 INDIKAATORID Vastavalt Rambolli analüüsile [1] on erinevates riikides kasutusel erinevad indikaatorid militaarmüra hindamiseks. Kõige otstarbekamaks peeti kasutada väikesekaliibriliste ja suurekaliibriliste relvade põhjustatud pikaaegse müraolukorra hindamiseks A-korrigeeritud müra hinnatud tasemeid LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul vastavalt Ld ja öisel ajavahemikul Ln), kusjuures arvestatakse impulsskorrektsiooni sõltuvalt müraallika liigist. See on loogiline väliskeskkonna müra hindamiseks nii väikesekaliibriliste kui ka suurekaliibriliste relvade jaoks, samuti väikesekaliibriliste relvade müra hindamiseks siseruumides; väikesekaliibriliste relvade müra reeglina ei kostu siseruumidesse, välja arvatud avatud akendega olukorras. A-korrigeeritud helirõhutasemed on ka üldiselt kasutusel keskkonnamüra hindamisel ja sama indikaatori kasutamine lihtsustab nõuetest arusaamist ning rakendamist. Kuigi osades riikides (nt Saksamaa, Taani) on suurekaliibriliste relvade põhjustatud müra hindamisel kasutusel ka C-korrigeeritud müratase LCeq, siis ei peeta seda indikaatorit väga sobilikuks suurekaliibriliste relvade müramõjude hindamiseks [6]. Kuna C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE on sobilik suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse hindamise jaoks, siis suurekaliibriliste relvade osas hinnatakse lisaks pikaaegset müraolukorda kirjeldavale müra hinnatud tasemele LAr,ti üksiku mürasündmuse maksimaalset C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE. Suurekaliibriliste relvade korral aitab indikaatori LCE kasutamine hinnata üksikuid mürasündmusi, rappumist, vibratsiooni ja madalsageduslikku müra siseruumides ning väliskeskkonnas. Suurekaliibriliste relvade müra hindamiseks siseruumides on LCE hea indikaator, sest arvestab madalsageduslikku müra ja kuna kergkonstruktsioonis hoonete välispiirete heliisolatsioon on ebapiisav madalatel sagedustel, siis teades helirõhutaset hoone lähedal, on võimalik hinnata mürataset siseruumides. Suurekaliibriliste relvade müra hindamisel on Eestis alates 2006. a kasutatud Soome eeskujul indikaatorit LCE ja enamustes militaarmüra uuringutes, mis kajastavad suurekaliibriliste relvade põhjustatud müra, on vastav indikaator kas mõõtmiste või arvutuste teel määratud. Selliselt on võimalik varasemaid tulemusi ära kasutada olemasoleva olukorra hindamiseks ja ei ole vaja teostada uusi uuringuid. Teistest alternatiivsetest indikaatoritest on loobutud, kuna [6]: - Indikaator LAImax ei ole sobilik seoses I-korrigeeritud helirõhutaseme mittesobivusest inimkõrva kuulmistajule; samuti on sellel ka teised puudused  134179-2 13 rakendamise seisukohast (suured erinevused mõõtmistulemustel, modelleerimise keerukus, grupis tulistamist keeruline analüüsida). - Suurekaliibriliste relvade müraolukorra hindamisel indikaatori LCeq kasutamist peetakse veaks, kuigi see on kasutusel mitmes riigis (Saksamaa, Taani) ja nüüd on mitmes riigis teadaolevalt muutmisel; peamine põhjus on selles, et inimesed ei kuule müra selliselt kui selle indikaatori kasutamine eeldaks. - Indikaatori LAmax kasutamine on keeruline, kuna see ei võta arvesse mürasündmuse kestust, laskude arvu või harjutuspäevade arvu; seda on samuti keeruline modelleerida. 5.2 NORMTASEMED Siiani on pikaaegse müraolukorra hindamisel lähtutud maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäeva või perspektiivse tüüpilise harjutuspäeva müratasemest. Militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni koostamise raames tehtud ettepaneku alusel oleks edaspidi alaliste ja ajutiselt kasutatavate väljaõppeehitiste ja - alade kasutamisest põhjustatud müra taotlustasemete kehtestamisel hoonestatud müratundlikel õuealadel arvestatud aasta keskmise müraolukorraga, mis arvestab erinevate harjutuspäeva tüüpide koormust, selliste harjutuspäevade arvu ja müratasemeid. Alaliste ja ajutiselt kasutatavate väljaõppeehitiste ja -alade kasutamisest põhjustatud müra kriitiliste tasemete kehtestamisel hoonestatud müratundlikel õuealadel on arvestatud müraolukorraga lähtudes üksikute aktiivsete harjutuspäevade(ööde) müratasemest. Selline ühe harjutuspäeva kriitilise taseme piirang tähendab, et müra normimise aluseks olevat aasta kaalutud keskmise arvutamise süsteemi ei ole võimalik otseselt „manipuleerida“, lubades osadel päevadel väga kõrgeid keskkonnamüratasemeid ja kompenseerides seda vaiksete päevadega. Siiski tuleks kaalutud keskmise arvutamisel jätta arvutusest välja need harjutuspäevad, kus harjutusväljal on tegevus minimaalne (üksikud väikesekaliibrilised relvad ja üksikud lasud). Toodud põhimõte tähendab, et väljaõppeehitisel/-alal võib teostada erineva koormusega väljaõpet, kuid määravaks saab millised on kõige tüüpilisemad harjutuspäevad (ehk üksikul harjutuspäeval võib müratase olla kõrgem kui pikaaegne müra taotlustase, kuid ei tohi ületada müra kriitilist taset). Lisaks püsivalt kasutuses olevatele harjutusväljadele ja lasketiirudele, on Eesti territooriumil olemas ka ajutiselt kasutatavad väljaõppeehitised ja -alad, mida kasutatakse spetsiifilise väljaõppe läbiviimiseks mõnel päeval aastas. Sellised harjutused viiakse läbi reeglina suurekaliibriliste relvadega, mille üksikud lasud põhjustavad kõrgeid lühiaegseid helirõhutasemeid. Seetõttu on ajutiste väljaõppeehitiste ja -alade kasutamisel soovitatud rakendada põhimõtet, kus lähimate müratundlike hoonete juures on päevasel ajavahemikul üksiku mürasündmuse taotlustaseme väärtuse LCE 100 dB ületamine lubatud, kuid kogu harjutuspäeva müra hinnatud tase peab jääma kehtestatud kriitilisest tasemest LAr,ti allapoole. See võib seada piirangud ühel harjutuspäeval teostatavate laskude arvule, kuid sellisel juhul on võimalik harjutused jagada erinevate päevade vahel. Analüüsides ajutistel väljaõppeehitistel ja -aladel siiani teostatud harjutusi, siis pikaaegne müratase ei ole olemasoleva kasutuskoormuse juures ületanud lähimate müratundlike hoonete juures soovitatud müra kriitilise taseme arvväärtust Ld = 65 dB. Müra hinnatud tasemete Ld ja Ln arvutamiseks kasutatakse aasta aktiivsete päevade või ööde mürakoormuseid järgneva valemi alusel:  134179-2 14 1 / / = 10 log [ 10 ∗ ] , Ld/n – aasta aktiivsete harjutuspäevade(ööde) kaalutud keskmine müratase, dB; Lx – harjutuspäeva(öö) tüübi x müra hinnatud tase; Nx –harjutuspäeva(öö) tüübi x koguarv aastas; N - kõikide aktiivsete harjutuspäevade(ööde) summa aastas. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevasel ja öisel ajavahemikul. Aktiivsel harjutuspäeval(ööl) ei tohi müra hinnatud tase ületada kriitilist taset. Tabel 2. Normtaseme arvsuurused hoonestatud müratundlikel õuealadel: Taotlustase, dB Kriitiline tase, dB päev Ld öö Ln päev Ld öö Ln Väikesekaliibrilised relvad 55 45 65 55 Suurekaliibrilised relvad 55 45 65 50 Suurekaliibriliste relvade müra kriitilise taseme arvväärtus on öisel ajavahemikul rangem kui väikesekaliibrilistel relvadel, kuna suurekaliibriliste relvade müra on une seisukohalt häirivam ja levib paremini siseruumidesse võrreldes väikesekaliibriliste relvade poolt põhjustatud müraga. Suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE taotlustaseme arvsuurus päevasel ajavahemikul on 100 dB ja öisel ajavahemikul 90 dB; kui tegemist on ajutiselt kasutatava väljaõppealaga, siis päevasel ajavahemikul on taotlustaseme LCE 100 dB ületamine lubatud. Kui võrrelda esitatud militaarmüra taotlustasemeid siiani kasutatud tööstusmüra taotlustasemetega (tegemist on tööstusmüra kõige rangemate nõuetega) uuel planeeritaval alal (LAeq = 50 dB) ja olemasoleval alal (LAeq = 55 dB), siis nõuded ei ole oluliselt muutunud ja peamine erinevus on impulsskorrektsiooni väärtuses, mida on käesolevas regulatsioonis vastavalt standardi soovitusele tõstetud. Kui analüüsida Kaitseväe poolt esitatud Nursipalu ja Klooga harjutusväljade relvade kasutuskoormuseid viimase paari aasta jooksul erinevatel harjutuspäevade tüüpidel, siis Nursipalu harjutusvälja ümbruses paiknevates kaugpunktides müra hinnatud tasemed samas hindamispunktis sõltuvalt kasutatavate relvade ja laskude arvu suurest varieerumisest erinevad kuni 8 dB ulatuses (kõige madalama koormusega harjutuspäev vs kõige suurema koormusega harjutuspäev). Klooga harjutusvälja ümbruse kaugpunktides planeeritud, tüüpilise ja maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäeva müra hinnatud tasemete erinevus samas hindamispunktis on ca 6-7 dB (tüüpilise koormusega harjutuspäev vs kõige suurema koormusega harjutuspäev). See on ka üks peamisi põhjusi, miks ei ole otstarbekas militaarmüra normida maksimaalse koormusega päeva alusel, vaid arvestada aasta keskmist müraolukorda, mis arvestab erineva koormusega harjutuspäevadega ja erinevate harjutuspäeva tüüpidega arvuga kalendriaastas. 5.3 VÕIMALIKUD KUULMISKAHJUSTUSED Lisaks tavalisele keskkonnamüra häiringu vältimiseks tuleb nõuetega tagada olukord, kus kogemata ei põhjustata kuulmiskahjustusi elanikele või juhuslikult mõjutsoonis viibivatele isikutele. Selline olukord võib juhtuda, kui tehakse suurekaliibriliste  134179-2 15 relvadest harjutusi või lõhkamisi müratundlike hoonete lähedal, lubatakse harjutuse läbiviimisele pealtvaatajad või satub juhuslik inimene harjutuste läbiviimise asukohaga piirnevasse tsooni. Tabelis 1 on toodud erinevad TNT ekvivalent kogustele vastavad arvutuslikud helirõhutasemed LCE erinevatel kaugustel lõhkamiste teostamise asukohast; seda tabelit võib edaspidi kasutada mõjutsoonide määramiseks. Seetõttu on tehtud ettepanek, et väljaõppe teostamine oleks keelatud, kui see põhjustab lähimate müratundlike hoonete õuealal C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak 135 dB ületamise. Tipphelirõhutaseme piirväärtus põhineb WHO juhendmaterjalil [5] ja sama piirtase on toodud ka töökeskkonna müra nõuetes [7]. Suurekaliibriliste relvade puhul on indikaatorite LCpeak ja LCE erinevus reeglina 15 dB samas mõõtmispunktis (LCpeak > LCE); tabelis 1 toodud tulemusi saab seetõttu kasutada ka LCpeak mõjutsooni ulatuse määramisel. Sellise tipphelirõhutaseme väärtuse võib põhjustada 10 kg TNT ekvivalendi lõhkamine ~100 m raadiuses. Kui inimene on selles mõjutsoonis ja ei ole sellisest lõhkamisest teadlik ning ei kasuta kuulmiskaitsevahendeid, siis võib ta suure tõenäosusega saada jääva kuulmiskahjustuse. Seetõttu tuleb laskepositsioonid ja lõhkamiste teostamise asukohad valida selliselt, et need ei oleks müratundlike hoonetele liiga lähedal. Kui väljaõppe käigus kasutatakse lõhkepakette harjutusväljadest ja -aladest väljaspool (nt taktikaõppuse käigus), siis tuleks häiringute minimeerimiseks järgida põhimõtet, et lõhkepakette ei kasutata lähemal kui 300 m lähimast müratundlikust hoonest (see kehtib ka teiste pürotehniliste imitatsioonivahendite kohta). Selline vahemaa tagab, et reeglina indikaatori LCE piirväärtust 100 dB ei ületata müratundlike hoonete õuealal. 5.4 EHITISTE KAHJUSTUSED JA SEOTUD KAEBUSED Suurekaliibriliste relvade põhjustatud vibratsioonist (sh ehitiste võimalikest kahjustustest) on antud ülevaade õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamise keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus koostatud aruandes „Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju“ [8]. Käesolevas peatükis on esitatud viidatud aruande olulisemad seisukohad. Kuigi militaarmüra regulatsiooni kontseptsioonis vastavaid normtasemeid ei esitata, siis alljärgnevalt on esitatud soovitused, millised akustilised parameetrid peaksid väljaõppel läbiviimisel olema täidetud, et vibratsioonihäiringud oleksid võimalikult minimaalsed ja millal tuleks teostada täpsemad uuringud. Vastavate nõuete kehtestamine eeldab täpsemaid ehitusfüüsikat, konstruktsioonide kandevõimet jms teemasid käsitleva teadusuuringu läbiviimist. Elanike kaebused põhinevad peamiselt müra ja vibratsiooni koosmõjul tekkivale füüsiliselt tajutaval häiringul, samuti ehituskahjustustel või kartusel nende tekkimisele. Lõhkamistel (>10 kg TNT ekvivalent), suurekaliibriliste relvadest (eelkõige haubitsad, tankitõrjegranaadiheitjad) laskmisel tekitatud vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate hooneteni maapinna kaudu, vaid vibratsiooni põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine energia. Põhiline osa hoone vibratsioonist tekibki helilaine survest välispiirdele ja akendele ning see on suurim ehitiste kahjustusriski allikas. Erinevate allikatele toetudes [8] ei ole suurekaliibriliste relvadest laskmiste puhul maapinna kaudu leviv vibratsioon suurte (>0.2 km) vahemaade korral eriti märkimisväärseks osutunud. Maapinna kaudu leviva vibratsiooni ulatus on väiksem, kuid selle mõju inimestele ja hoonetele on suurem. Õhu kaudu leviv vibratsioon levib kaugemale ehk õhu kaudu leviva vibratsiooni ulatus on suurem, kuid selle mõju inimestele ja 134179-2 16 hoonetele on väiksem. Võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks tuleks tulepositsioonid või lõhkamispaigad valida võimalikult kaugel lähimatest hoonetest. Kuna suurekaliibriliste relvadest laskmisel ja lõhkamistel on heli leviku seisukohast määravaks madalsageduslik heli, siis haljastuse, muldvallides, mürakaitseekraanide osatähtsust selle sumbumisel võib pidada olematuks; määravaks on vahemaa müra tekkekoha ja müratundliku hoone vahel. Joonis 1 selgitab vibratsiooni mõju hoonele ja sellest tulenevat häiringut. Õhu kaudu leviv helilaine põhjustab hoone seinte, põrandate ja akende vibratsiooni ja värisemist. Joonis 1. Vibratsiooni mõju hoonele Hoonetele suunatud helilainete uuringuid on läbi viidud just ülehelikiiruse poolt tekitavate paukude valguses, kuid uuritud on ka lõhkamiste mõjusid. Piirväärtused on üldiselt määratud väikese tõenäosusega toimuvale akende purunemisele või plaatkonstruktsiooni seinakonstruktsioonides tekkivatele mikropragudele. Kui vaadata eri riikide (nt Ameerika Ühendriigid) normdokumente ja juhendmaterjale, siis peamiselt on määratud võimalike ehituskahjustuste tekkimise piirväärtused; otseselt inimestele mõjuvaid vibratsioonitasemeid on vähem käsitletud. Kirjandusel põhinevad kahjustusriskide piirväärtused on vundamendil mõõdetud vibratsioonikiirus vpeak 5 mm/s ja välispiirdele mõjuv helirõhk LpZE 122-127 dB (vastab LpZpeak 135–140 dB). Normdokumentides ja muus kirjanduses esinevad ehitiste kahjustusriskide piirmäärad on esitatud enamuses vibrokiiruse tippväärtusena. Vibratsiooni häiring väljendub hoonete konstruktsiooni värisemises, mida põhjustab nii maapinna kaudu leviv kui ka õhu kaudu leviv vibratsioon. Vibratsioonihäiring sõltub suurel määral ka hoone tehnilisest seisukorrast. Kõige tavalisemad vibratsioonist tulenevad häiringud on akende klirisemine ja väikesed praod viimistluses. Kõige ulatuslikum selline dokument on: North Atlantic Treaty Organization (NATO) (2000). The effects of noise from weapons and sonic booms, and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Committee on the challenges of modern society, Report 241, 2000 [9]. Nimetatud dokument koosneb eri riikide igapäevasest praktikast seoses müra ja vibratsiooniga. Ehitiste kahjustuse osas põhineb suures osas Ameerika Ühendriikides teostatud vastavatel uuringutel (sh US Bureau of Mines [10]). Siskind D (1989). Laskemoona plahvatuste vibratsiooni ja lööklainete mõjud tarinditele. Proceedings of Internoise 1989. s. 573-476. mõju vpeak, mm/s LpZpeak, dB elanikud muretsevad värinast ja võimalikest kahjustustest 2,54 120 halvimal juhul klaaside ja krohvi praod 12,7 134 134179-2 17 ehituskahjustused kergkonstruktsioonis hoonetel >50,8 175 kahjustused betoonile >101,6 185 Oluline on välja tuua, et erinevad piirtasemed on konservatiivsed ja ühekordne piirtaseme ületamine ei põhjusta reeglina ehituskahjustusi. Lisaks vibratsioonikiirusele on määratud ka soovituslik maksimaalne helirõhutaseme tipp LpZpeak (dB) müratundlike hoonete läheduses, milleks on: - Ameerika Ühendriigid 134 dB; - Rootsi 142 dB; - Soome 142 dB; - Suurbritannia 150 dB. Soome Kaitseväe väljaõppe ajal läbiviidud vibratsioonimõõtmiste tulemusena saadi soovitused tekitatava müra ja vibratsiooni kohta: - vundamendi vibratsioon vpeak 5 mm/s; - helirõhutase LpZE 122-127 dB, LpZpeak 135–140 dB. Tabelis 3 on näidatud maksimaalse helirõhutaseme LpZE seos tekkivate vibratsiooniilmingute ja ehitiste kahjustustega: Tabel 3. Z-helirõhutaseme taseme LpZE mõju vibratsioonile LpZE Mõju kuni 108 dB Vibratsiooni tõenäoliselt ei esine 108-135 dB Tõenäoline vibratsiooni esinemine 135-160 dB Aknaklaaside pragunemine, mikropraod üle 160 dB Hoonete kahjustused Vastavalt kirjanduses [11] avaldatud uurimistööde tulemustele seoses vibratsioonisündmuste toimele ehitistele, võib arvestada reegliga, et igasuguste struktuursete kahjustuste tekkimisele eelneb/kaasneb ehitise aknaklaaside purunemine. Erinevad uuringud on tõestanud, et sama müratase koos kaasneva vibratsiooniga on oluliselt häirivam kui ilma vibratsioonita. Erinevalt seintest ja põrandatest, on akende vibratsioon tuntav juba madalate müratasemete ja vibratsiooni korral. Häiringu leevendamiseks on lihtsaim viis vähendada aknaklaasi vibratsiooni ning selleks on aknavahetus või aknaklaaside tihendamine tõkestamaks klaasi liikumist aknaraamis. Arvutuslik/modelleerimispõhine hindamine annab ülevaate vibratsioonist tekkivate probleemide ulatusest. Selle peamine eelis on see, et saab suhteliselt lühikese ajaga katta selgesti suuremaid maa-alasid ning eelkõige kasutada saadud informatsiooni maa-alade kasutust planeerides. Arvutuslikke ja modelleerimispõhiste tulemuste hindamisel tuleb arvestada, et tulemused näitavad võimalikku tekkivat kõige halvemat olukorda. Kui tekib kahtlus militaarmüra allikate põhjustatud võimalike ehituskahjustuste osas, siis andmaks esialgset hinnangut müratundlike hoonete võimalike ehituskahjustuste tekkimise osas, kasutatakse selleks järgmist helirõhu soovituslikku piirtaset, mille ületamine võib tähendada ehituskahjustuste tekkimise võimalikkust - heli ekspositsioonitase LpZE 125 dB. Kui helirõhutasemete mõõtmistel fikseeritakse piirtaset ületav või selle lähedane väärtus, siis tuleb teostada täpsemad ehitusfüüsikalised uuringud võimalike ehituskahjustuste hindamiseks.  134179-2 18 Vibratsiooni hindamine mõõtmiste teel sobib mõju hindamiseks olemasolevates ehitistes ning samuti ka häiringu hindamiseks. Esialgse hinnangu vibratsiooni mõju ja häirivuse kohta saab anda ka helirõhutasemete mõõtmiste abil: mõõdetavaks suuruseks peaks olema kas tipphelirõhutase LpZpeak või C-heli ekspositsioonitase LCE. 6 REGULATSIOON EESTIS, EUROOPA LIIDUS JA NATO RIIKIDES 6.1 EUROOPA LIIT JA NATO RIIGID Militaarmüra mõõtmise ja hindamise põhimõtteid Euroopa Liidu ja NATO riikides on käsitletud detailselt eraldi aruandes [1]. 6.2 EESTI Eestis teostatud militaarmüra uuringute kokkuvõte ja hindamise põhimõtteid on käsitletud detailselt eraldi aruandes [2]. 7 HINDAMISMEETODID JA JUHENDMATERJALID Hindamismeetodite ühtlustamise ja juhendmaterjalide koostamise eesmärgiks on tagada, et edaspidi teostatakse militaarmüra uuringud samadel lähtealustel, mis teevad erinevad uuringud omavahel võrreldavaks ja mis tõstab uuringute usaldusväärsust. Üldised juhised mürauuringute teostamisel on järgmised: - suuremate väljaõppealade puhul lähtuda mõjude hindamisel mõõtmistest ja arvutustest; - kasutuskoormuse muutumise korral lähtuda mõjude hindamisel esmalt arvutustest; - relvatüüpide muutumise korral lähtuda mõjude hindamisel esmalt mõõtmistest ja vajadusel arvutustest; - kaebuste lahendamisel teostada helirõhutasemete mõõtmised. 7.1 MILITAARMÜRA UURINGUTE LÄHTEANDMED Militaarmüra uuringute tellimisel peab tellija esitama minimaalselt järgmised lähteandmed: - uuringu eesmärk; - väljaõppeehitise või –ala joonis(ed); - erinevatel väljaõppeehitistes ja -aladel kasutatavad relvad; - relvade laskesagedused erinevatel harjutuspäeva tüüpidel; - harjutuspäeva tüüpide kirjeldused, selliste päevade arv kalendriaastas; - helirõhutasemete mõõtmiste korral kaugpunktides hindamispunktide asukohad ja mõõdetavad indikaatorid; - kasutatavad müraallikate helivõimsustasemed (viide ühtsele andmebaasile); - kui mürauuringu läbiviimine eeldab ka helivõimsustasemete määramist, siis loetleda milliste müraallikate osas need tuleb määrata; - millised arvutuslikud mürakaardid tuleb koostada.  134179-2 19 7.2 JUHISED HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISTE KOHTA KAUGPUNKTIDES Müra mõõtmistulemused sõltuvad otseselt mõõtmiste tingimustest, ega võimalda müra prognoosida (v.a juhul kui tegemist on korduvate mõõtmistega samas hindamispunktides ja mõõtmised on teostatud erinevate ilmastikutingimuste korral). Mõõtmised peavad olema teostatud vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja regulatsioonide alusel, mis garanteerib tulemuste usaldusväärsuse. Standardid ja regulatsioonid täpsustavad, milliseid parameetreid tuleb mõõta, kuidas paigutada mõõtmisseadmed ning käsitleda erinevaid mõõtmistulemusi mõjutavaid tegureid, nt meteoroloogilisi tingimusi. Usaldusväärsete mõõtmistulemuste peamine tingimus on see, et need oleksid korratavad ja võrreldavad. 7.2.1 Nõuded mõõtmiste teostamisele Mõõtmised, mille eesmärgiks on kontrollida helirõhutasemete vastavust militaarmüra regulatsioonis kehtestatud normtasemetele, tehakse seadmetega, mis vastavad vähemalt klassi 1 nõuetele (vastavalt standarditele EN IEC 60651:2001 [12] ja EN IEC 61672-1:2003 [13]). Klassi 2 või 3 nõuetele vastavaid seadmeid võib kasutada müraolukorra ligikaudseks hindamiseks. Välismüra mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses standarditele ISO 1996-1, Acoustics – Description, assessment and measurement of environmental noise – Part 1: Basic quantities and assessment procedures [3]; ISO 1996-2, Acoustics – Description, assessment and measurement of environmental noise – Part 2: Determination of environmental noise levels [14]. Mõõtmiste teostamisel tuleb arvestada vähemalt järgmiseid nõudeid: - fikseerida ilmastikutingimused: tuule suund ja kiirus, temperatuur, pilvisus, sademed; - mõõtmiste teostamisel tohib kasutada klassile 1 vastavaid mõõteseadmed; - mõõtmispunkti asukoht tuleb valida selliselt, et müra levik ei oleks varjestatud (nt ei tohi mõõta hoone taga); - väikesekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida kaugpunktides üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A-korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq; - suurekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida kaugpunktides üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A-korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB), C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE (dB) ja A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq; - kui tegemist on suurekaliibrilise relvaga ja tegemist on väljaõppeehitisele/-alale lähedase hindamispunktiga müratundliku hoone juures, siis tuleb ehitise võimalike kahjustuste hindamiseks teostada korrigeerimata heliekspositsioonitaseme LZE (dB) mõõtmised; - kui tegemist on müratundliku hoonega, mis paikneb suure lõhkelaengu (≥ 50 kg TNT ekvivalent) lõhkamisalast <300 m kaugusel, ja seal võib viibida lõhkamiste teostamise ajal elanikke, siis sellises asukohas tuleb teostada C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak (dB) mõõtmised. Oluline on lisada, et erinevate ilmastikuolude korral saadud mõõtmistulemused võivad erineda üksteisest ja teoreetilistest arvutustulemustest vägagi suurel määral; eelkõige on need mõjutatud tuule suunast ja kiirusest. Näiteks tuule suund ja kiirus võivad muuta suurekaliibriliste relvade üksikute mürasündmuste C-korrigeeritud heliekspositsioonitasemeid LCE 15-20 dB ulatuses.  134179-2 20 7.2.2 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisel Mõõtmistulemuste esitamisel tuleb esitada vähemalt järgmiseid andmed: - mõõtmiste teostamise kuupäev, ajavahemik; - mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv jms); - ilmastikutingimused: tuule suund ja kiirus, temperatuur, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed); - mõõteseadmete loetelu; - mõõtmiste teostamise standard; - mikrofoni kõrgus maapinnast; - mõõtmispunkti aadress, koordinaadid, mõõtmispunktide asendiskeem (võimaluse korral fotod); - indikaatorid ja helirõhutasemed; - mõõtmisperioodide ajaline kestus; - milliste andmete alusel arvutati aasta keskmine müraolukord. 7.3 JUHISED HELIVÕIMSUSTASEMETE MÕÕTMISTE JA TULEMUSTE ESITAMISE KOHTA Militaarmürauuringutes tuleb välja tuua arvutustes kasutatud relvade helivõimsustasemed ja suunduvusandmed. Eesmärgiks on ühtse andmekogu tekkimine, mille andmeid mürauuringutes kasutatakse erinevate osapoolte poolt. See tagab erinevate uuringute korral võrreldavad tulemused. Militaarmüra arvutuste aluseks olevate erinevate militaarmüraallikate helienergiatasemed LJ (dB) määratakse sobilike mõõtmismeetodite abil: - Väiksekaliibriliste relvade helivõimsustasemete mõõtmiseks ja määramiseks tuleb kasutada NordTest meetodit NT ACOU 099 Shooting ranges: Prediction of Noise [15] või rahvusvahelist meetodit ISO 17201-1 Acoustics -- Noise from shooting ranges -- Part 1: Determination of muzzle blast by measurement [16]. - Suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete mõõtmiseks ja määramiseks tuleb kasutada selleks eesmärgiks koostatud sobilikke meetodeid. Relvade helivõimsustasemete andmete mõõtemääramatuseks tuleks arvestada 2-4 dB. 7.3.1 Väikesekaliibrilised relvad Helivõimsustasemete mõõtmiste teostamisel ja tulemuste esitamisel tuleb järgida pt-s 7.2 viidatud mõõtestandardeid. 7.3.2 Suurekaliibrilised relvad Suurekaliibriliste relvade (sh lõhkamiste) helivõimsustasemete määramisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: Mõõtmiste teostamisel: - mõõtmiste eesmärgiks on mõõta helivõimsustasemed LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle põhjal energeetilised tasemed LJZ vabas heliväljas; - nimetatud tasemeid saab kasutada heli leviku modelleerimisel heli ekspositsioonitasemete (LZE, LCE, LAE) arvutamisel. - mõõteseadmed peavad vastama standardi EN IEC 61672-1 järgsele klassile 1; - mõõtmiste teostamise asukoht peab olema selleks sobilik, mõõtmised tuleb teostada akustiliselt võimalikult kõval pinnal; - peegelduste mõju peab olema minimaalne; - mõõtmised tuleb teostada vähemalt 45 kraadise nurga all;  134179-2 21 - ülehelikiiruse lööklainet tuleb vältida ülehelikiirusega lendavate mürskude osas, see võib ilmneda eespoole suunatud nurkade all; - sihtmärgi tabamise heli võib olla sama oluline kui relva suudme heli; - mõõtmised tuleb teostada 1/3 oktaavribades; - mõõtmised tuleb teostada sagedusvahemikus 4 Hz – 8 kHz. Tulemuste esitamisel: - mõõtmiste teostamise kuupäev, ajavahemik; - mõõdetud müraallika kirjeldus; - mõõtmistingimuste kirjeldus (võimaluse korral fotod); - ilmastikutingimused: tuule suund ja kiirus, temperatuur, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed); - mõõteseadmete loetelu; - mõõtmiste teostamise standard; - mõõtmistulemused tuleb esitada 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz – 8 kHz; - sõltuvalt müraallika iseloomust esitada suunduvusandmed. 7.4 MÜRAKAARDISTAMISE EHK MODELLEERIMISE JUHISED Arvutusmudeliga saab hinnata müra levimist mujalgi kui ainult mõõtmispunktides. Arvutamisega saab katta oluliselt suurema ala, saavutades täpsemad ja usaldatavad tulemused, võrreldes lühiaegsete mõõtmistega. Arvutusmeetodi eeliseks on, et müra levimisel arvestatakse keskmisi ilmastikutingimusi ja aastaringset keskmist või muud etteantud müra toimimise sagedust jms. Militaarmüra arvutamiseks ei ole olemas rahvusvaheliselt üldaktsepteeritud arvutusmudelit, seetõttu soovitame mudeliks rahvusvahelist üldist keskkonnamüra arvutamise meetodit ISO 9613-2 Acoustics -- Attenuation of sound during propagation outdoors -- Part 2: General method of calculation [17]. Osades riikides (nt Norra) on kasutusel enda koostatud spetsiifilised militaarmüra arvutamise meetodid ja tarkvarad, mis reeglina põhinevad viidatud ISO 9613-2 [17] standardil või Põhjamaade uuel arvutusmeetodil Nord2000 [18], mida on siis vastavalt täiendatud. Selliseid täiendatud arvutusmeetodid ei ole saadaval aga tavalistes mürakaardistamiste tarkvarades ja arvutusmeetodi kasutamine eeldab spetsiaaltarkvara ostmist. Arvutuspunkti helitaseme määravad müraallika müraemissioon, kaugused ja müra levimisteede akustilised omadused. Need määratakse müraekraanidena ning helipeegeldavate või -neelavate pindadena olemasolevatest ehitistest ja pinnavormidest. Maapinna ja muude pindade akustiline pehmus määratakse järgmiselt: asfalt, betoon ja vesi on kõvad akustilised pinnad; tihe kruusane aluspind on üldiselt samuti akustiliselt kõva. Enamus muudest maapindadest on akustiliselt pehmed. Kaugusest tingitud heli sumbumine, pehme maapind ja takistused muudavad leviva müra spektrit, mistõttu arvutused sooritatakse oktaavribades. Pehme maapinna ja takistuste mõju on arvutusmudelis sellises vormis, mis vastab müra levimist kergelt soodustavatele ilmastikuoludele. Sellisteks ilmastikuoludeks on mõõdukas pärituul (u. 2–5 m/s) ja tuuletu, selge öö. Pikaajalise ekvivalenttaseme seisukohast on müra levimist soodustavate tingimuste tähtsus kõige suurem ja seetõttu annavad mudelisse valitud tingimused arvutustulemuse, mis vastab pika ajavahemiku ekvivalenttasemele.  134179-2 22 7.4.1 Nõuded mürakaardistamisele Minimaalsed nõuded modelleerimisele on järgmised: - arvutusmeetodina kasutatakse ISO 9613-2 nii kaua kuni uued arvutusmeetodid on praktilises kasutuses; - modelleerimisel tuleb kasutada järgmisi fikseeritud ilmastikutingimuste parameetreid: o õhutemperatuur 10 oC; o suhteline õhuniiskus 70%; - maapinna akustiliste omadustena tuleb kasutada järgmisi parameetreid: o akustiliselt pehmed pinnad (mets, rohumaad, põllud) – helineelde tegur G = 1; o akustiliselt kõvad pinnad (teed, veekogud, jms) – helineelde tegur G = 0; - peegelduste arv 3; - maastikumudel on piisava detailsusega, kui samakõrgusjooned on iga 1 m tagant; - arvutused teostatakse 2 meetri kõrgusel maapinnast; - arvutused tuleb sooritada kasutades soovitavalt 20×20 m või 50x50 m suurusi arvutusruute, kuid mitte suuremaid kui 100x100 m. 7.4.2 Nõuded mürakaartide esitamisele Minimaalsed nõuded mürakaartide esitamisel on järgmised: - kasutatud arvutustarkvara; - kasutatud arvutusmeetod; - arvutusruutude suurus; - arvutuste teostamise kõrgus maapinnast; - kui sama uuringu raames teostatud helirõhutasemete mõõtmised kaugpunktides, siis samades punktides tuleb arvutada ka arvutuslikud helirõhutasemed ning esitada nende tulemuste võrdlus (analüüs); - kaugpunktide asukohad (võimaluse korral ka numeratsioon/nimetused) - müratasemed esitatakse mürakaartidel 5 dB vahemikena ja mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 40-70 dB; - mürakaartidel tuleb välja tuua müratundlikud hooned; - eraldi tuleb esitada väikesekaliibriliste relvade ja suurekaliibriliste relvade müra hinnatud tasemete LAr,ti (dB) mürakaardid (arvestades vastavat impulsskorrektsiooni); - suurekaliibriliste relvade korral tuleb esitada üksiku mürasündmuse C- korrigeeritud heliekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardid; - mürakaartide kirjanurgas peab olema selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (relvad, indikaator, mõõtkava) ja müratsoonide värvide tähendusi. 7.5 SEIRE Kui siiani on peetud militaarmüra seire all silmas otseseid helirõhutasemete mõõtmisi, siis seirena tuleks käsitleda edaspidi ka väljaõppeehitiste kasutuskoormuse jälgimist ja regulaarselt koostatavate teoreetiliste mürakaartide koostamist. Järgnevalt on esitatud militaarmüra seire teostamise alused: - helirõhutasemete mõõtmised teostatakse uute relvade kasutuselevõtul, korduvate kaebuste, uute tegevuste jms korral; - müraseire väljaõppeehitistel ja -aladel võib põhineda perioodiliselt uuendatud mürakaartidel, mis põhinevad eelmiste kalendriaastate tegelikel laskesagedustel ja mürasündmustel;  134179-2 23 - seiratakse laskesagedusi ja mürasündmuseid erinevate müraallikate kaupa väljaõppeehitistel ja -aladel. Esitatud põhimõtted tähendavad, et edaspidi tuleb hakata koguma informatsiooni väljaõppeehitiste kasutamise kohta nii aktiivsete päevade kui ka kasutuskoormuse osas kalendriaasta lõikes. Selliselt saab tulevikus võrrelda väljaõppeehitise koormuse muutust ajas ja erinevate tüüpiliste harjutuspäevade koormuseid. Kui on olemas täpsed helirõhutasemete andmed mõne müratundliku hoone juures, siis teades kasutuskoormuseid, on võimalik välja arvutada müra hinnatud tase. Modelleeritud mürakaartide koostamine peaks tulevikus põhinema üldjuhul möödunud kalendriaasta(te) andmetel; kui tegemist on perspektiivse väljaõppeehitisega, siis tuleb lähteandmed arvutuste teostamiseks esitada harjutuspäeva tüüpide ja kasutatavate relvade kaupa ning peale väljaõppeehitise kasutusele võtmist tuleb edaspidi kasutada tegelikku koormust. Müra seire käigus saadud andmete põhjal arvutatud müra hinnatud tasemeid saab võrrelda kehtestatud normtasemetega ning vajadusel analüüsida peamiste müraallikate ja harjutuste mõju ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid müra ohjamiseks. Laskesageduste ja mürasündmuste seiramine hakkab toimuma pidevalt ja selle jaoks koostatakse vastav andmekogu, kuhu andmed sisestatakse ning koondatakse. Pidevat seiret teostab Kaitsevägi ja Kaitseliit. Regulaarne või pidev seire helirõhutasemete mõõtmiste näol ei ole vajalik, v.a kui see on teisiti kokkulepitud (nt Nursipalu harjutusväljal kokkulepe kohaliku omavalitsusega). Samas peab olema eelnevalt selge kontseptsioon: mida (müraallikad, indikaatorid), miks ja kuidas (kus paikneb mõõteseade) mõõdetakse, mida tehakse mõõtmistulemustega ja kuidas neid avalikkusele esitatakse (nt kas mõõtetulemusi on võimalik otseselt võrrelda normtasemetega või tegemist on lihtsalt informatiivse teabega). Indikatiivseid helirõhutasemete mõõtmisi võib Kaitsevägi teostada ise, kuid militaarmüra uuringute koostamise teenus (helirõhutasemete mõõtmine, modelleerimine) tellitakse vastavatelt ettevõtetelt. 8 RUUMILINE PLANEERIMINE Kui kehtestatakse militaarmüra regulatsioon, siis tuleb selles toodud põhimõtteid hakata rakendama planeerimistegevuses nii maakonnaplaneeringute, üldplaneeringute kui ka detailplaneeringute tasemel. 8.1 MILITAARMÜRA REGULATSIOONI RAKENDAMINE Kõige keerulisemaks tuleb kontseptsiooni rakendamisel pidada müratsoonide kehtestamist ja nende kasutamist planeeringutes. Siiski on võimalik hakata müratsoone kirjeldatud põhimõtete alusel määrama ja soovitama neid kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes arvestada. Kuna enamus Eesti harjutusväljade ja harjutusalade militaarmüra uuringud on teostatud viimase 8. a jooksul (2006-2013), siis me ei näe põhjust, et need tuleks terviklikult ümber teha. Erinevate uuringute läbiviimisel on lähtutud erinevatest põhimõtetest ja seega ei ole ühtse põhimõtte alusel ümberarvutused võimalikud. Kõige esimeseks etapiks peaks olema Kaitseväe ja Kaitseliidu poolt teostatav kasutuskoormuse andmete kogumine.  134179-2 24 Analüüsi lähteandmeteks on mõõtmis- ja/või modelleerimistulemused (võimalusel olemasolevad), mille abil on võimalik arvutada nt müratundlike hoonete juures valitsevad müratasemed (arvutuste tegemiseks kasutades nt MS Excel tarkvara). 8.2 MILITAARMÜRA TSOONIDE RAKENDAMINE Militaarmüra tsoonide määramist planeeringutes ei ole Eestis varasemalt kasutatud, kuid teistes riikides seda tehakse ja eesmärgiks on, et võimalikult vähe inimesi oleksid militaarmürast häiritud ja selliste inimeste arv ei suureneks. Militaarmüra tsoonid on maakonnaplaneeringute ja üldplaneeringute sisendiks, mille eesmärgiks on maakasutuse planeerimisel militaarmüraga arvestamine. Vastavalt aasta keskmisele müraolukorrale määratakse väljaõppeehitise või -ala ümber müratsoonid. Planeeritavatel ja projekteeritavatel väljaõppeehitistel ja -aladel põhineb militaarmüra tsoonide määramine teoreetilisel arvutusel lähtudes aasta aktiivsete harjutuspäevade kaalutud keskmisest koormusest. Olemasolevatel väljaõppeehitistel ja -aladel põhineb militaarmüra tsoonide määramine teoreetilisel arvutusel ja helirõhutasemete mõõtmistel (tuleb teostada korduvad mõõtmised erinevates tingimuses) lähtudes aasta aktiivsete harjutuspäevade kaalutud keskmisest koormusest. Tsoneerimise eesmärgiks on üheselt määratleda väljaõppehitiste ümber tsoonid, kus väljaõppetegevusest põhjustatud müra võib häirida inimesi. Tsoonide määramine peaks välistama selle, et väljaõppeehitiste lähedusse rajatakse uusi müratundlikke hooneid ja tekkida võivate riskide eest on inimesi hoiatatud väljaõppeehitise valdaja poolt. 9 TEGEVUSKAVA Kontseptsioonis toodud põhimõtete rakendamine eeldab järgmiseid tegevusi: - tuleb koostada militaarmüraallikate helivõimsustasemete koondandmebaas, mis oleks edaspidi mürauuringute läbiviimisel aluseks; - tuleb mõõta kõikide puuduvate oluliste relvade helivõimsustasemed kontseptsioonis ja juhendis esitatud põhimõtete alusel. Mõõtmised tuleb teostada võimalikult ideaalsetes tingimustes. Kui täpseid andmeid ei ole, siis on oluline, et kasutatakse andmebaasis fikseeritud lähteandmeid (nt teoreetiliselt määratud või analoogse müraallika alusel); - tuleb alustada väljaõppeehitiste ja -alade kasutuskoormuse andmete kogumist. Kogutavad andmed peaksid sisaldama väljaõppeehitise kasutuskoormust: aktiivsete päevade arvu, üksikute relvaliikide kaupa laskesagedusi jms. Sama informatsioon tuleb määrata ka perspektiivsete väljaõppeehitiste mürauuringute koostamise jaoks; - tuleb luua andmekogu fail, kuhu hakatakse märkima väljaõppeehitiste ja -alade kasutuskoormuse andmeid; - koostada tüüpiliste mürauuringute lähteülesanded, mida kasutatakse edaspidi ühtsetel alustel mürauuringute tellimiseks; - iga väljaõppeehitise ja -ala ümbruses hindamispunktide määramine (nendes asukohtades teostatakse mürauuringute korral alati helirõhutasemete mõõtmised või hinnatakse helirõhutasemeid arvutuslikult); - peamiste relvade heliekspositsioonitasemete LAE, LCE mõõtmised hindamispunktides (nende alusel on võimalik arvutuslikult määrata pikaaegsed  134179-2 25 müra hinnatud tasemed kui on teada erinevate relvade kasutuskoormused ja aktiivsete harjutuspäevade arv); - kehtestada müratsoonidele kindlad värvid mida edaspidi tuleks kasutada mürakaartide vormistamisel. Seni on konsultandid kasutanud müratsoonide puhul erinevaid värve. 10 LEEVENDUSMEETMED Kõige peamisem meede on planeerimistegevus, millega on võimalik kõige suuremal määral militaarmüratasemeid ohjata. Leevendusmeetmed võivad olla organisatoorsed meetmed – nt mingi relva kasutuse piiramine või teise kohta üleviimine, väljaõppe hajutamine rohkematele päevadele, mingi müraallika kasutamise lõpetamine väljaõppeehitisel jms; või otsesed meetmed, nt mürakaitsevallide ehitamine. Kui väljaõppeehitis on juba rajatud, siis ehituslike meetmete rakendamise mõju on suurekaliibriliste relvade müra leviku tõkestamise suhtes minimaalne; väikesekaliibriliste relvade müra on võimalik mürakaitseekraanide ja muldvallidega vähendada ning efektiivsus võib ulatuda 5 dB-ni kui kasutatakse 4-5 m kõrguseid muldvalle või mürakaitseekraane. Peamine otsene meede suurekaliibriliste relvade müraleviku tõkestamiseks/vähendamiseks on kõrged muldvallid, mis asetsevad müraallikatele võimalikult lähedal ja ümbritsevad neid. Siiski ei saa loota suurt vähenemist. Kogemus on näidanud, et saavutatav vähenemine on enamikel juhtudel mõne dB suurune. Muldvallide rajamine toob kaasa müra leviku tõkestamise ja/või suunamise kindlal suunal. See mõjutab peamiselt üleüldist müra olukorda väiksematel kaugustel (kuni 500 m) ja tooks kaasa kuni 3-5 dB müratasemete vähenemise suurematel kaugustel (üle 1000 m). Mürakaitseekraani või muldvalli kõige suurem efektiivsus avaldub vahetult selle taga, kus müratasemed võivad olla kuni 15-20 dB madalamad. Tabelis 4 on toodud laskesageduse vähendamise mõju arvutuslikule müratasemele, millest selgub, et märkimisväärse müraolukorra muutuse saavutamiseks tuleb laskesagedusi vähendada 50%. Tabel 4. Laskesageduse vähendamise mõju pikaaegsele müratasemele Laskesageduse vähendamine Müratasemete vähenemine 10% 0,5 dB 20% 1,0 dB 30% 1,5 dB 40% 2,2 dB 50% 3,0 dB Leevendusmeetmete efektiivsuse hindamiseks teostatakse üldjuhul eraldi mürauuring, kus analüüsitakse müraolukorda enne ja pärast leevendusmeetmete rakendamist; siiani on seda tavaliselt teostatud modelleerimise abil, kuid edaspidi tuleks kaaluda ka otseste helirõhutasemete mõõtmiste teostamist fikseeritud asukohtades. Leevendusmeetmeks on ka see, kui erinevate harjutuste sooritamisel arvestatakse valitsevat tuule suunda ja tugevust ning välditakse olukorda, kus müratundlikud hooned jäävad müraallika(te) suhtes allatuult. Tugeva tuulena tuleks käsitleda tuulekiirust üle 10 m/s.  134179-2 26 REFERENTSID 1. Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 2. Militaarmüra mõõtmine ja hindamine Eestis, projekti nr 2011_0130, Ramboll Eesti AS, 28.02.2012 3. ISO 1996-1:2003 „Acoustics – Description, measurement and assessment of environmental noise – Part 1: Basic quantities and assessment procedures“ 4. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müratasemete mõõtmise meetodid” 5. Guidelines for Community Noise, World Health Organization, Geneva, 1999. 6. J.Jokitulppo, T.Lahti, T.Markula. Suomen ympäristö 39|2007. Ampumamelun arviointi, kirjallisuusselvitys. Ympäristöministeriö. 7. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ 8. Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju. 7493-2 Akukon Oy Eesti filiaal 3/2009 9. North Atlantic Treaty Organization (NATO) (2000). The effects of noise from weapons andsonic booms, and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Committee on the challenges of modern society, Report 241, 2000 10. Siskind D E, Stachura V J, StaggM S & Kopp J W (1980). Structure response and damage produced by airblast from surface mining. US Bureau of Mines, Report of Investigations 8485, Pittsburgh 1980. 111 s. 11. Operational Noise Manual. An Orientation For Department of Defense Facilities, November 2005http://www.stoptheplanes.com/DoDNoiseManaulFinalREV.pdf 12. EN IEC 60651:2001 „Sound level meters“ 13. EN IEC 61672-1:2003 „Electroacoustics – Sound level meters – Part 1: Specifications“ 14. ISO 1996-2:2007 „ Acoustics – Description, assessment and measurement of environmental noise – Part 2: Determination of environmental noise levels.“ 15. NordTest method NT ACOU 099 „Shooting ranges: Prediction of Noise“ 16. ISO 17201-1 „Acoustics - Noise from shooting ranges -- Part 1: Determination of muzzle blast by measurement“ 17. ISO 9613-2:1996 „Acoustics -- Attenuation of sound during propagation outdoors -- Part 2: General method of calculation“ 18. Proposal for Nordtest Method: Nord2000 – Prediction of Outdoor Sound Propagation 27 March 2007, revised 13 January 2014, DELTA  134179-2 27 LISA A HARJUTUSVÄLJADE KASUTUSKOORMUSED Lisa A1 Nursipalu harjutusväli Kasutuskoormus ühe aasta jooksul Lisa A2 Klooga harjutusväli Kasutuskoormused  134179 Lisa A1 Nursipalu harjutusvälja harjutuspäeva tüüpide kasutuskoormused Päev Harjutuspäeva Harjutuspäeva Harjutuspäeva Harjutuspäeva Harjutuspäeva Harjutuspäeva Harjutuspäeva Harjutuspäeva Kokku Relv tüüp 1 tüüp 2 tüüp 3 tüüp 4 tüüp 5 tüüp 6 tüüp 7 tüüp 8 Väikesekaliibrilised relvad (laskude arv päevas) raskekuulipilduja Browning 12,7 mm 450 450 automaatrelv 7,62 mm 2000 3000 3000 4000 500 2500 1500 4500 21000 automaatrelv 7,62 mm 10 000 2000 2000 4000 1000 500 19500 käsigranaat (ründe‐ ja kaitsegranaadid) 20 60 80 Mitu sellist päeva aastas 6 5 8 10 3 150 50 12 244 Päev Harjutuspäeva Harjutuspäeva Harjutuspäeva Harjutuspäeva Harjutuspäeva Harjutuspäeva Harjutuspäeva Harjutuspäeva Relv tüüp 1 tüüp 4 tüüp 5 tüüp 6 tüüp 7 tüüp 8 tüüp 9 tüüp 10 Kokku Suurekaliibrilised relvad (laskude arv päevas) tankitõrjegranaadiheitja Carl‐Gustav 84 mm 30 2 32 miinipilduja 81 mm 45 45 miinipilduja 120 mm 45 45 lõhkelangud 2‐10 kg 30 2…5 30 lõhkepaketid 50 15 5 150 220 Mitu sellist päeva aastas 6 10 3 150 50 12 5 10 254  134179 Lisa A2 Tabelis on välja toodud Kaitseväe Logistikakeskuselt saadud andmetele tuginedes Klooga harjutusvälja väljaõpperajatiste teoreetiline ja tegelik maksimaalne koorumus ühes päevas. Klooga harjutusvälja teoreetiline, tegelik maksimaalne ja tüüpiline maksimaalne koormus ühes päevas Teoreetiline maksimaalne Tegelik maksimaalne Tüüpiline maksimaalne laskude arv laskude arv laskude arv Klooga laskeväli Automaatrelvad 7,62 mm 3000 ‐ ‐ Kuulipildujad 7,62 mm 2000 ‐ ‐ Browning 12,7 mm 2500 ‐ ‐ Tankitõrjegranaadiheitja alakaliiber 20 ‐ ‐ Käsigranaat ‐ 300 30 Püstol ‐ 2000 1000 Põllküla Automaatrelvad 7,62 mm 3000 ‐ ‐ Kuulipilduja 7,62 mm 2000 ‐ ‐ Browning 12,7 mm 2500 ‐ ‐ Tankitõrjegranaadiheitja alakaliiber 35 ‐ ‐ Tankitõrjegranaadiheitja inertmoon 10 ‐ ‐ Tankitõrjegranaadiheitja lahingmoon 20 ‐ ‐ Automaat ‐ 1500 1000 Kuulipilduja 7,62 mm ‐ 6000 2000 Kuulipilduja 7,62 mm ‐ 10000 2000 Tankitõrjegranaadiheitja ‐ 72 35 Ainult automaat ‐ 6000 2000‐3000 Lõhkamiskoht 5 kg 1 ‐ ‐ 200m poolkinnine Automaatrelvad 7,62 mm 1000 ‐ ‐ lasketiir Snaiperrelvad 500 ‐ Püstolid 500 ‐ ‐ Automaat ‐ 7800 500‐1000 Linnaku ala Lõhkepaketid 20 ‐ ‐ Paukpadrunid 7000 ‐ ‐ Lõhkepaketid ‐ 30 30 Paukpadrunid ‐ 1200 1200 Taktika ala Lõhkepaketid 20 ‐ ‐ Paukpadrunid 7000 ‐ ‐ Lõhkepaketid ‐ 30 30 Paukpadrunid ‐ 1200 1200 Käsigranaadi Ründegranaat 40 ‐ ‐ viskekoht Kaitsegranaat 40 ‐ ‐  RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS MILITAARMÜRA REGULATSIOON Uuendatud 2019. aastal (07.08.2019)  2 / 34 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus MILITAARMÜRA REGULATSIOON KOKKUVÕTE Militaarmüra regulatsiooni koostamine on kolmas etapp Kaitseministeeriumi poolt läbiviidud pikemaajalisest projektist, kus esimeses etapis (2012. talvel) analüüsiti NATO ja Euroopa riikide militaarmüra regulatsioone1 ning teises etapis (2012. sügisel) analüüsiti siiani Eestis teostatud militaarmüra uuringuid2. Militaarmüra regulatsioon on koostatud 2014. aastal Kaitseministeeriumi tellimisel Akukon Oy Eesti filiaali poolt.3,4 2018. aastal valmis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tellimisel Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabori poolt 2014. aastal koostatud regulatsiooni analüüs5, et selgitada välja selle aja- ja asjakohasus. Vastavalt analüüsitulemustele on käesolevalt 2014. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni uuendatud. Dokumendis on laiemalt käsitletud teemasid, mida on militaarmüra regulatsiooni koostamise käigus analüüsitud, millised valikud on langetatud ja mis on olnud nende põhjuseks; lisaks on toodud soovitused, kuidas vähendada vibratsioonihäiringuid, juhised, kuidas korraldada ja koostada (mõõta, mürakaardistada) mürauuringut ning edaspidi käsitlevate teemade tegevuskava. Samuti on selgitatud, kuidas seirata militaarmüra ning kuidas planeerimise juures rakendada militaarmüra regulatsiooni põhimõtteid ja leevendusmeetmeid. Ühe aktiivse harjutuspäeva müraolukorra hindamisel kasutatakse müra hinnatud taset LAr,ti (päevasel ajavahemikul vastavalt Ld ja öisel ajavahemikul Ln) ja lisaks kasutatakse suurekaliibriliste relvade puhul üksiku mürasündmuse maksimaalse helirõhutaseme hindamiseks C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE. Väljaõppealadel, kus kasutatakse koos nii väikese- kui suurekaliibrilisi relvi, tuleb müra hinnatud tasemena käsitleda nende koosmõjust tekkivat mürataset. Võtmaks arvesse impulsiivse müra eriliselt häirivat toimet võrreldes mõõdetud, sama kõrge tasemega ühtlase müraga, lisatakse müra hinnatud taseme määramisel väikesekaliibrilistest relvadest põhjustatud mürale impulsskorrektsioon 12 dB ja suurekaliibrilistest relvadest põhjustatud mürale impulsskorrektsioon 15 dB. Regulatsioonis kasutatud mõistete selgitused-definitsioonid on esitatud lisas 1. 1 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 2 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine Eestis, projekti nr 2011_0130, Ramboll Eesti AS, 28.02.2012 3 Akukon 134179-1 Militaarmüra regulatsioon – Koondaruanne, projekti nr 134179-2, Akukon Oy Eesti filiaal, 09.06.2014 4 Akukon 134179-1 Militaarmüra regulatsioon – Kontseptsioon, projekti nr 134179-1, Akukon Oy Eesti filiaal, 09.06.2014 5 Militaarmüra regulatsiooni analüüs – Aruanne, Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor, 07.12.2018  3 / 34 SISUKORD KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 2 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 5 1.1 REGULATSIOONI EESMÄRK ................................................................................................. 5 1.2 TÖÖGRUPI LIIKMED ............................................................................................................ 5 2 MILITAARMÜRA AKUSTIKA ............................................................................................. 6 2.1 MILITAARMÜRA ALLIKAD.................................................................................................... 6 2.2 IMPULSSMÜRA ................................................................................................................... 6 2.3 MADALSAGEDUSLIK MÜRA ................................................................................................ 7 3 MÜRAALLIKAD ............................................................................................................... 7 3.1 VÄIKESEKALIIBRILISED RELVAD ........................................................................................... 8 3.2 SUUREKALIIBRILISED RELVAD JA LÕHKAMISED .................................................................. 8 3.3 IMPULSSMÜRA KORREKTSIOON ......................................................................................... 8 3.4 LÕHKAMISEST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE LEVIK...................................................... 9 4 MÜRA NORMTASEMED .................................................................................................. 9 4.1 KOHALDUSALA .................................................................................................................... 9 4.2 NORMTASEMED................................................................................................................ 10 5 RAKENDATAVAD INDIKAATORID JA NORMATIIVSED VÄÄRTUSED .................................. 11 5.1 INDIKAATORID .................................................................................................................. 11 5.2 NORMTASEMED................................................................................................................ 12 5.2.1 Aktiivse harjutuspäeva(-öö) A-korrigeeritud müra hinnatud taseme LAr,ti soovituslik kriitiline tase .......................................................................................................................... 12 5.2.2 Suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme soovituslik normtase .......................................................................... 13 5.3 VÕIMALIKUD KUULMISKAHJUSTUSED.............................................................................. 14 5.4 EHITISTE KAHJUSTUSED JA SEOTUD KAEBUSED ............................................................... 15 6 REGULATSIOON EESTIS, EUROOPA LIIDUS JA NATO RIIKIDES ......................................... 17 6.1 EUROOPA LIIT JA NATO RIIGID ......................................................................................... 17 6.2 EESTI.................................................................................................................................. 17 7 HINDAMISMEETODID JA JUHENDMATERJALID .............................................................. 17 7.1 MILITAARMÜRA UURINGUTE LÄHTEANDMED ................................................................. 18 7.2 JUHISED HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISTE KOHTA KAUGPUNKTIDES ........................... 18 7.2.1 Nõuded mõõtmiste teostamisele .............................................................................. 18 7.2.2 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisel ..................................................................... 19 7.3 JUHISED MILITAARMÜRA ALLIKATE HELIVÕIMSUSTASEMETE (HELIENERGIATASEMETE) MÕÕTMISTEKS ............................................................................................................................ 19 7.3.1 Väikesekaliibrilised relvad.......................................................................................... 20 7.3.2 Suurekaliibrilised relvad............................................................................................. 20 7.3.3 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisele ................................................................... 21 7.4 MÜRAKAARDISTAMISE EHK MODELLEERIMISE JUHISED ................................................. 21 7.4.1 Nõuded mürakaardistamisele ................................................................................... 22 7.4.2 Nõuded mürakaartide esitamisele ............................................................................ 22 7.5 SEIRE ................................................................................................................................. 24 8 RUUMILINE PLANEERIMINE .......................................................................................... 25  4 / 34 9 TEGEVUSKAVA ............................................................................................................. 26 10 LEEVENDUSMEETMED .................................................................................................. 27 11 REFERENTSID................................................................................................................ 28 LISA 1 MÕISTED ................................................................................................................. 29 LISA 2 MILITAARMÜRA REGULATSIOONI TINGIMUSTE KONTROLLNIMEKIRI ........................ 31  5 / 34 1 SISSEJUHATUS 1.1 REGULATSIOONI EESMÄRK Enne 2014. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni puudus Eestis ühiskonna jaoks mõistetav militaarmüra regulatsioon. Uuringute läbiviimisel kasutati tööstusmüra ja välisriikide (eelkõige Soome) militaarmüra norme. Seetõttu on ka uuringute usaldusväärsus avalikkuse jaoks olnud pigem madal, kuna puudusid selged Eesti enda soovituslikud nõuded, millega helirõhutasemete mõõtmistulemusi või teoreetilisi modelleerimistulemusi võrrelda. Militaarmüra regulatsiooni puudumine tähendaks ka seda, et puudub alus Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppetegevuste kavandamiseks ja kontrolliks müra aspektist; sh ka planeerimis- ja projekteerimistegevuste ning seire läbiviimise osas. Enne 2014. aastal koostatud regulatsiooni puudus ühtne arusaam militaarmüra uuringute metoodikast: - kasutati erinevaid müra iseloomustavaid indikaatoreid; - ei olnud kindlaid müra normtasemeid, mille suhtes situatsiooni hinnati; - muud probleemid, nt impulsskorrektsiooni kasutamine ja selle väärtus(ed). Seetõttu on varem valminud mürauuringud sõltunud hankedokumentatsioonist ja konsultandi kogemusest ning ei ole põhinenud samadel eeldustel ja lähenemisel, nt lähteandmete kasutamisel ja uuringu tulemuste esitamisel (millised helirõhutasemete indikaatorid mõõtmiste käigus fikseeritakse, millised mürakaardid koostatakse). Militaarmüra reguleerimine on Kaitseministeeriumi initsiatiiv – otseselt ei tulene sellise regulatsiooni koostamise kohustust ühestki kõrgemast õigusaktist. Ka teistes NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikides (v.a Soome, kus 2017. aastal võeti vastu määrus6, mis sätestab müratasemed raskerelvadele ja lõhkamistele) on militaarmüra normid esitatud soovituslikena. Militaarmüra soovituslikud normtasemed on ühelt poolt vajalikud, et tagada elanike kaitse liigse (häiriva) müra eest ja samas tagada väljaõppe läbiviimise võimalused. Militaarmüra regulatsiooni rakendamine peaks pikemas perspektiivis kaasa tooma elanike kaebuste vähenemise, paremad planeeringulahendused ja väljaõppeehitised, lihtsustama müra seiret jms. 1.2 TÖÖGRUPI LIIKMED 2014. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni töögrupi liikmed olid järgmised: - Andres Ideon, Kaitseministeerium - Andres Tõnisson, keskkonnaekspert - Merili Vipper, Kaitsevägi - Kersti Ristimägi, Kaitsevägi - Joonas Jürisaar, Kaitsevägi - Tuuli Vors, Kaitseliit - Liina Allikas, Kaitseliit - Marko Ründva, Akukon Oy Eesti filiaal - Maris Vohta, Akukon Oy Eesti filiaal - Timo Markula, Akukon Oy 6 Soome keskkonnaministri 04.12.2017 määrus „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“; https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903  6 / 34 2018. aastal militaarmüra regulatsiooni analüüsi koostamise töögrupi liikmed olid järgmised: - Marit Abiline, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus - Diane Salimaa, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus - Sirje Tomiste, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus - Tuuli Vors, Kaitseministeerium - Joonas Jürisaar, Kaitsevägi - Andres Järve, Kaitseliit - Tanel Esperk, OÜ Alkranel - Elar Põldvere, OÜ Alkranel - Margit Oja, Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor 2 MILITAARMÜRA AKUSTIKA 2.1 MILITAARMÜRA ALLIKAD Militaarmüra allikad on militaarmüra regulatsiooni tähenduses relvad, lõhkevahendid ja pürotehnilised imitatsioonivahendid. Militaarmüra omapäraks võrreldes teiste keskkonnamüra allikatega on see, et müra levib väga kaugele. Nii võib näiteks suurekaliibriliste relvade ja lõhkamiste müra olla selgelt eristatav kuni 10 km kaugusel erinevalt liiklusmürast või tööstusmürast, mille mõjutsoon on tavaliselt kuni 0,3-0,4 km. Kuna suurekaliibriliste relvade müra on väga suure energiaga ja oma tekke asukohas väga kõrge helirõhutasemega, siis sellise müra leevendamine on keerukas. Relva kasutamisel saab eristada kolme alamüraallikat: - relva suudme heli; - laskemoona lennuheli; - laskemoona lõhkemise ehk sihtmärgi tabamise heli. Nendest esimese ja kolmanda alamüraallika käsitlemine on müra seisukohast suhteliselt lihtne (tegemist on punktmüraallikatega), kuid lennuheliga arvestamine on keerulisem ja üldjuhul see jäetakse modelleerimisest välja, kuna võrreldes laskmise ja tabamuse müraga ei oma laskemoona lennuheli koondmüras olulist tähtsust. Reeglina kehtib põhimõte, et mida suurem on relva kaliiber või lõhkelaengu kogus, seda suurem on müraallika helivõimsustase ja seda kaugemale müra levib ja kostab. 2.2 IMPULSSMÜRA Impulssmüra ja selle allikaid on käsitletud rahvusvahelises standardis ISO 1996-17 (mille eestikeelne ametlik tõlge on Eesti standard EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“8). Impulssmüra iseloomustab helirõhutaseme lühiaegne kiire tõus ja ühe impulssmürasündmuse ajaline kestvus on tavaliselt <1 s. Vastavalt standardile ISO 1996-1 on suureenergialised impulssmüra allikad kõik lõhkelaengud, mille TNT ekvivalentmass ületab 50 g, või võrreldavate omadustega ja häirivusega allikad (näitena on standardis toodud erinevad lõhkamised ja militaarlahingumoon). Eraldi kategooriatena on 7 ISO 1996-1 „Acoustics – Description, measurement and assessment of environmental noise – Part 1: Basic quantities and assessment procedures“ 8 EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“  7 / 34 standardis nimetatud tugevalt impulsilikud müraallikad (käsitulirelvad, erinevad tööriistad) ja regulaarsed impulssmüra allikad (autoukse sulgemine, palli põrgatamine, kirikukellad). Neid müraallikaid ei peeta nii häirivaks, kui eelpool mainitud suureenergialisi impulssmüra allikaid. Standardi informatiivses lisas A on toodud vastavalt allika iseloomule impulssmüra korrektsioonid: regulaarse impulssmüra korrektsioon on +5 dB, tugeva impulssmüraallika korrektsioon on +12 dB ja suureenergialiste impulssmüraallikate osas ei ole korrektsiooni toodud, vaid on viidatud standardi informatiivsele lisale B. Lisas B on esitatud arvutusjuhised suureenergialiste impulssmüraallikatele impulssmüra korrektsiooni arvutamiseks, lisaks on toodud peamine indikaator suurekaliibriliste relvade üksikute mürasündmuste hindamiseks - C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE. Müratasemete korrigeerimine impulssmüra korral ehk parandatud tasemete kasutamine arvutustes ja normtasemetega võrdlemisel on vajalik, võtmaks arvesse impulsiivse müra eriliselt häirivat toimet võrreldes mõõdetud, sama kõrge tasemega ühtlase müraga. Militaarmüra regulatsiooni seisukohast on oluline välja tuua, et impulssmüra korrektsiooni tuleks rakendada ainult siis, kui impulssmüra allikad on kuuldavad/eristatavad müra vastuvõtvas punktis (ehk müratundlike hoonete juures). 2.3 MADALSAGEDUSLIK MÜRA Madalsageduslikuks nimetatakse müra, kui selle kõrgemad helirõhutasemed Lp on peamiselt sagedusvahemikus 20-200 Hz. Kuna suurekaliibriliste relvade müra on peamiselt sagedusvahemikus 10-300 Hz, siis see vastab madalsagedusliku müra määratlusele; seda nii inimkõrva kuulmise-tajumise seisukohast, võimalike häiringute seisukohast, kui ka ehitiste võimalike kahjustuste osas. Suurekaliibriliste relvade üksikute laskude müra hindamiseks on sobilik kasutada C-korrektsiooni, mis arvestab paremini inimeste kuulmist madalate sageduste osas. 3 MÜRAALLIKAD Militaarmüra regulatsiooni koostamise töögrupis lepiti kokku, et militaarmüra regulatsiooni seisukohalt on militaarmüra allikateks erinevad Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevad relvad, lõhkevahendid ja pürotehnilised imitatsioonivahendid. Regulatsiooni koostamise käigus otsustati, et müraallikad jagatakse oma iseloomu alusel kaheks sarnaselt naaberriikide senisele praktikale: väikesekaliibrilised ja suurekaliibrilised relvad, millele rakendatakse erinevaid nõudeid. Militaarmüra regulatsioon ei käsitle: - väljaõppeehitiste ja -alade kasutajate tervisekaitset; - militaartegevusega seotud transpordimüra; - militaarlennukite ja -kopterite lendamise müra; - demineerimisi (Päästeamet, Kaitsevägi); - väljaõppeehitistest ja -aladest väljaspool toimuvaid taktikaõppuseid; - suurõppuseid; - õhk- ja sportrelvade müra; - militaartegevusest põhjustatud vibratsioonitasemeid; - kinniste lasketiirude siseruumide müra; - müratundlike hoonete siseruumide müra. Militaarmüra regulatsioonis käsitletavate müraallikate valikul lähtuti prioriteetsuse põhimõttest ning regulatsiooni rakendamise võimalikkusest. Käsitlusalast jäeti välja müraallikad, mille mõju hindamine ja reguleerimine on oluliselt keerukam (nt transpordi müra), reguleerimine ei oleks otstarbekas (nt sport- ja  8 / 34 õhkrelvad) ja ka müraallikad, mille mürataseme reguleerimine ei ole võimalik (nt Kaitseväe ja Päästeameti demineerimised). Kuna relvade, lõhkevahendite ja pürotehniliste imitatsioonivahendite põhjustatud müra on siiski kõige olulisem, siis regulatsiooni koostamisel sellest lähtuti. Analoogselt on ka teistes riikides (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa jne9) peamiselt keskendutud relvade mürale, siiski on olemas riike (nt Ameerika Ühendriigid), kus on olemas soovituslikud piirväärtused ka teistele tegevustele. Soovituslike nõuete koostamisel on analüüsitud Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevat relvastust, lisaks ka perspektiivseid relvi ja relvasüsteeme. Kui uute väikesekaliibriliste relvade kasutusele võtmine olemasolevate relvade asemel ei mõjuta müraolukorda, siis oluline mõju võib olla uute suurekaliibriliste relvade ja relvasüsteemide lisandumisel, mida hetkel väljaõppe läbiviimisel ei kasutata. 3.1 VÄIKESEKALIIBRILISED RELVAD Lähtudes ISO 1996-1 standardist, on väikesekaliibrilised relvad kõik relvad, mille kaliiber on <20 mm, ja selle hulka kuuluvad pürotehnilised imitatsioonivahendid, käsigranaadid ja lõhkelaengud, mille kaal on <50 g TNT ekvivalent. 3.2 SUUREKALIIBRILISED RELVAD JA LÕHKAMISED Lähtudes ISO 1996-1 standardist, on suurekaliibrilised relvad kõik relvad, mille kaliiber on ≥20 mm, ja selle hulka kuuluvad pürotehnilised imitatsioonivahendid, käsigranaadid ja lõhkelaengud, mille kaal on ≥50 g TNT ekvivalent. 3.3 IMPULSSMÜRA KORREKTSIOON Pikaaegset müraolukorda hinnatakse müra hinnatud tasemega LAr,ti, kus müraallikatest põhjustatud ekvivalentsele A-korrigeeritud helirõhutasemele LpAeq,T lisatakse impulsskorrektsioon Ki (dB) sõltuvalt müraallikate iseloomust: LAr,ti = LpAeq,T + Ki. Impulssmüra korrektsiooni rakendamise tingimus on, et müras on selgelt eristatav häiringut tekitav impulsiline heli (vt pt 2.2). Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”10 on toodud üks fikseeritud parandus impulssmürale, mis on Ki = +5 dBA. Militaarmüra hindamisel ei ole antud parandustegur piisav ja seda ei ole otstarbekas kasutada. Standardi ISO 1996-1 informatiivses lisas A mainitakse tugevalt impulsilike helide impulsskorrigeerimise arvväärtust +12 dB, mis on sobilik rakendamiseks väikesekaliibrilistele relvadele vastavalt soovitatud definitsioonile (relvad, väikese massiga lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid). Standardi ISO 1996-1 informatiivses lisas B on esitatud arvutuspõhimõtted suurekaliibriliste relvade ja lõhkamiste impulssmüra korrektsiooni arvutamiseks. Lähtudes teoreetilistest arvutustest, võiks suurekaliibriliste relvade impulssmüra korrektsiooni sobilik väärtus olla vahemikus +13…+18 dB (teoreetiliste arvutuste alusel on väikestel kaugustel (<1 km) müraallikast sobilikuks väärtuseks +20 dB ja kaugemal (>3 km), kus erinevus taustmürast ei ole nii suur, on sobilik väärtus +10 dB). Kuna nõuete lihtsuse mõttes ei ole sellise muutuva korrektsiooni rakendamine soovitatav, siis soovituseks oleks kasutada suurekaliibriliste relvade korral impulssmüra korrektsiooni +15 dB. 9 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 10 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”  9 / 34 3.4 LÕHKAMISEST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE LEVIK Tabelis Tabel 1 on toodud üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE arvväärtused erinevatel kaugustel lõhkamise teostamise asukohast lähtudes teoreetilisest arvutusest erinevate koguste lõhkelaengute lõhkamisel; lõhkelaengute kaalud on esitatud TNT ekvivalendina. Arvutuste teostamisel on lähtutud punktmüraallikast maapinna kohal ja arvestatud maapinna peegeldust +3 dB. Esitatud tulemuste määramatus on hinnanguliselt vahemikus 2…5 dB. Tabel 1. Üksikute mürasündmuste LCE väärtused sõltuvalt lõhkelaengu kogusest ja kaugusest Kaugus 100 m 250 m 0.5 km 1 km 2 km 5 km 10 km TNT ekvivalent 30 g 107 99 93 87 < 85 < 85 < 85 60 g 109 101 95 89 < 85 < 85 < 85 100 g 113 105 99 93 87 < 85 < 85 200 g 115 108 102 95 89 < 85 < 85 1 kg 123 115 109 103 97 89 < 85 2 kg 125 118 112 105 99 92 85 5 kg 129 121 115 109 103 95 89 10 kg > 130 124 118 112 106 98 92 50 kg > 130 128 122 116 110 102 96 100 kg > 130 > 130 125 119 113 105 99 Vahemikus 30 g…10 kg TNT ekvivalent on teoreetilisi väärtusi korrigeeritud arvestades reaalsetel helirõhutasemete mõõtmistel saadud tulemusi. Kui tegemist on suurte lõhkeaine koguste lõhkamistega (≥ 50 kg TNT ekvivalent), siis selliste lõhkamiste mõju tuleb hinnata eelnevalt lähtudes eelkõige lähimate müratundlike hoonete kaugusest ja hinnates võimalikke häiringuid. Vastavalt eeltoodud tabelile Tabel 1 põhjustab lõhkelaengu 50 kg TNT ekvivalent lõhkamine LCE tasemed >100 dB 5 km kaugusel lõhkamiste teostamise asukohast. Kui selliste suurte lõhkelaengute lõhkamiste korral on vahemaad väiksemad, siis elanike kaebused vibratsiooni, ehitiste võimalike kahjustuste jms osas on väga tõenäolised. Tabelis Tabel 1 esitatud andmed on täpsemate lõhkamisega seotud müraemissiooni andmete puudumise korral kasutatavad nt modelleerimiste alusandmetena. Samas tuleb arvestada, et kauguse suurenedes muutuvad arvustuslikud väärtused järjest ebatäpsemaks eelkõige tulenevalt maastikuspetsiifikast. Kui nimetatud andmeid kasutada modelleerimistes, tuleb aluseks võtta alla 0,5 km kaugusel müraallikast arvutatud vastavad väärtused. Andmete olemasolu korral tuleb aga tabelis Tabel 1 toodule alati eelistada lõhkeaine lõhkamisel reaalselt mõõdetud müraemissiooni andmeid. 4 MÜRA NORMTASEMED 4.1 KOHALDUSALA Militaarmüra regulatsiooni koostamisel lepiti kokku põhimõte, et olemasolevatele ja perspektiivsetele väljaõppeehitistele ja -aladele kehtivad samad nõuded, kuna vastasel juhul võib osutuda keeruliseks määratleda, kas mingi väljaõppeehitis on olemasoleval alal või mitte, kuna enamus planeeritavaid uusi väljaõppeehitisi paiknevad olemasolevatel militaarobjektidel (nt olemasoleva suure harjutusvälja territooriumil). Esitatud lähenemine lihtsustab omakorda nõuete rakendamist.  10 / 34 Militaarmüra regulatsioon kehtestab müra soovituslikud normtasemed müratundlike objektide (hoonete) juures. Militaarmüra hindamisel rakendatakse põhimõtteliselt ainult ühte maakategooriat - atmosfääriõhu kaitse seaduse11 mõistes II kategooria. Müratundlike hoonetena käsitletakse inimestega otseselt seonduvaid objekte nagu elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning alaliselt kasutatavad muid müratundlikud hooned, rohealale jõudvat mürataset ei reguleerita. Militaarmüra regulatsiooni kohaldusala määramisel tuleb vältida olukorda, kus suurel territooriumil (nt kogu kinnistu ulatuses) eeldatakse soovituslike nõuete täitmist. Eesmärgiks on soovituslike normide jälgimine alaliselt kasutatavate müratundlike objektide juures, kus inimesed viibivad. See seab ühelt poolt selged piirangud väljaõppetegevusest põhjustatud mürale, samas kaitseb ka elanikke liigse (häiriva) müra eest. Päevase aja normtasemeid tuleks rakendada elamute lähialadel ehk õuealadel (normtase peab olema tagatud õueala piiril) ning öise aja normtasemeid eluhoone enda juures. Teiste müratundlike objektide (tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutused) puhul tuleks regulatsioonis määratud päevase ja öise aja normtasemeid rakendada tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutuste hoonete juures ehk norm peab olema tagatud vastava hoone enda juures. 4.2 NORMTASEMED Atmosfääriõhu kaitse seaduses on defineeritud kaks normväärtust: piir- ja sihtväärtus. Seaduses esitatud piirväärtust rakendatakse olemasolevatel aladel ja sihtväärtust vaid uute müratundlike alade planeerimisel. Militaarmüra regulatsioonis rakendatakse ühte soovituslikku normtaset – aktiivse harjutuspäeva kriitiline tase, mis on võrreldav atmosfääriõhu kaitse seaduses esitatud piirväärtusega ning mida rakendatakse nii olemasolevatel kui ka uutel aladel, mis paiknevad harjutusväljade lähedal. Kriitiline tase – müratase, mis põhjustab olulist häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat müraolukorda müratundlike eluhoonete õuealal (päevasel ajal) või müratundliku hoone juures (eluhoone enda juures öisel ajal, ühiskondliku hoone enda juures nii päevasel kui öisel ajal). Kriitilist taset rakendatakse aktiivse harjutuspäeva müraolukorra hindamisel. Kui kriitiline tase on ületatud, tuleks rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Lisaks kriitilisele tasemele rakendatakse suurekaliibriliste relvade puhul üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE soovituslikku normtaset. Militaarmüra regulatsiooni rakendamisel seatakse eesmärgiks, et soovituslikke normtasemeid väljaõppe käigus ei ületata ja kui on näha, et normtaseme täitmine ei ole võimalik olemasoleva koormuse juures, siis tuleb analüüsida väljaõppeehitis(t)e või –ala(de) kasutamist ja vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Kriitilise taseme eesmärk on hoida aktiivse harjutuspäeva müratase lähimate müratundlike objektide läheduses inimeste poolt talutavates piirides. Vastavalt WHO juhendmaterjalile12 võib pikaaegne kõrges müratasemes viibimine põhjustada eelkõige veresoonkonna ja südamehaiguseid, stressi, unetust jms. Küll aga on keskkonnaseadustiku üldosa seaduses13 mh toodud ka järgmine põhimõte: § 10. Vältimispõhimõte – Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. See tähendab, et kui soovitakse rajada elu- või ühiskondlikke hooneid harjutusvälja lähedale müra mõistes kriitilisse tsooni, siis peab inimene olema teadlik ja arvestama sellega, et ta elab kõrge müratasemega piirkonnas. 11 Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 12 Guidelines for Community Noise, World Health Organization, Geneva, 1999 13 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011  11 / 34 5 RAKENDATAVAD INDIKAATORID JA NORMATIIVSED VÄÄRTUSED 5.1 INDIKAATORID Vastavalt Ramboll Eesti AS analüüsile14 on erinevates riikides kasutusel erinevad indikaatorid militaarmüra hindamiseks. Kõige otstarbekamaks peeti kasutada väikesekaliibriliste ja suurekaliibriliste relvade põhjustatud pikaaegse müraolukorra hindamiseks A-korrigeeritud müra hinnatud tasemeid LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul vastavalt Ld ja öisel ajavahemikul Ln), kusjuures arvestatakse impulsskorrektsiooni sõltuvalt müraallika liigist. See on loogiline väliskeskkonna müra hindamiseks nii väikesekaliibriliste kui ka suurekaliibriliste relvade jaoks, samuti väikesekaliibriliste relvade müra hindamiseks siseruumides; väikesekaliibriliste relvade müra reeglina ei kostu siseruumidesse, välja arvatud avatud akendega olukorras. A-korrigeeritud helirõhutasemed on ka üldiselt kasutusel keskkonnamüra hindamisel ja sama indikaatori kasutamine lihtsustab nõuetest arusaamist ning rakendamist. Kuigi osades riikides (nt Saksamaa, Taani) on suurekaliibriliste relvade põhjustatud müra hindamisel kasutusel ka C-korrigeeritud müratase LCeq, siis ei peeta seda indikaatorit väga sobilikuks suurekaliibriliste relvade müramõjude hindamiseks15. Kuna C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE on sobilik suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse hindamise jaoks, siis suurekaliibriliste relvade osas hinnatakse lisaks pikaaegset müraolukorda kirjeldavale müra hinnatud tasemele LAr,ti üksiku mürasündmuse maksimaalset C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE. Suurekaliibriliste relvade korral aitab indikaatori LCE kasutamine hinnata üksikuid mürasündmusi, rappumist, vibratsiooni ja madalsageduslikku müra siseruumides ning väliskeskkonnas. Suurekaliibriliste relvade müra hindamiseks siseruumides on LCE hea indikaator, sest arvestab madalsageduslikku müra ja kuna kergkonstruktsioonis hoonete välispiirete heliisolatsioon on ebapiisav madalatel sagedustel, siis teades helirõhutaset hoone lähedal, on võimalik hinnata mürataset siseruumides. Teistest alternatiivsetest indikaatoritest on loobutud, kuna16: - Indikaator LAImax ei ole sobilik seoses I-korrigeeritud helirõhutaseme mittesobivusest inimkõrva kuulmistajule; samuti on sellel ka teised puudused rakendamise seisukohast (suured erinevused mõõtmistulemustel, modelleerimise keerukus, grupis tulistamist keeruline analüüsida). - Suurekaliibriliste relvade müraolukorra hindamisel indikaatori LCeq kasutamist peetakse veaks, kuigi see on kasutusel mitmes riigis (Saksamaa, Taani) ja nüüd on mitmes riigis teadaolevalt muutmisel; peamine põhjus on selles, et inimesed ei kuule müra selliselt kui selle indikaatori kasutamine eeldaks. - Indikaatori LAmax kasutamine on keeruline, kuna see ei võta arvesse mürasündmuse kestust, laskude arvu või harjutuspäevade arvu; seda on samuti keeruline modelleerida. 14 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 15 J.Jokitulppo, T.Lahti, T.Markula. Suomen ympäristö 39|2007. Ampumamelun arviointi, kirjallisuusselvitys. Ympäristöministeriö 16 J.Jokitulppo, T.Lahti, T.Markula. Suomen ympäristö 39|2007. Ampumamelun arviointi, kirjallisuusselvitys. Ympäristöministeriö  12 / 34 5.2 NORMTASEMED Välismüra soovituslikud normtasemed on kehtestatud vaba helivälja tingimustele, millega tuleb arvestada mõõtmiste läbiviimisel, teoreetiliste arvutuste teostamisel ja tulemuste hindamisel. Kui vaba helivälja tingimused ei ole täidetud, rakendatakse parandusi vastavalt standardile ISO 1996-1. 5.2.1 Aktiivse harjutuspäeva(-öö) A-korrigeeritud müra hinnatud taseme LAr,ti soovituslik kriitiline tase Pikaaegset müraolukorda hinnatakse müra hinnatud tasemega LAr,ti, kus müraallika(te)st põhjustatud etteantud ajavahemikus ti mõõdetud või arvutatud ekvivalentsele A-korrigeeritud helirõhutasemele LAeq,ti (dB) lisatakse impulsskorrektsioon Ki (dB) sõltuvalt müraallika(te) iseloomust: LAr,ti = LAeq,ti + Ki (dB), kus LAeq,ti = LAE – 10*logTd + 10*logN; LAeq,ti on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, dB; Td on referents ajaperioodi kestvus (sekundites) ; N on laskude arv; Ki on impulsskorrektsioon, mis on esitatud peatükis 3.3.. Alaliste ja ajutiselt kasutatavate väljaõppeehitiste ja -alade kasutamisest põhjustatud müra kriitiliste tasemete kehtestamisel müratundlike objektide juures on arvestatud müraolukorraga lähtudes aktiivsete harjutuspäevade(ööde) müratasemest. Toodud põhimõte tähendab, et väljaõppeehitisel/-alal võib teostada erineva koormusega väljaõpet ning eesmärk on, et aktiivsel harjutuspäeval(ööl) ei tohi müra hinnatud tase ületada kriitilist taset. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevasel (7.00–23.00) ja öisel (23.00–7.00) ajavahemikul. Kui ühel ja samal päeval kasutatakse väljaõppes nii suure- kui väikesekaliibrilisi relvi, siis on oluline hinnata nende koosmõjust lähtuvat mürataset. Müra soovituslikud kriitilised tasemed on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2). Tabel 2. Soovituslikud normtaseme arvsuurused müratundlike objektide juures Kriitiline tase, dB päev Ld öö Ln Väikese- ja suurekaliibrilised relvad 65 55 Aktiivsete harjutuspäevadega(öödega) kaasnevad müra hinnatud tasemed Ld ja Ln tuleb leida reaalse väljaõppeehitise, -ala kasutuskoormuse andmete alusel, käsitledes seejuures nii halvimat olukorda ehk maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäeva(ööd) kui ka nö tüüpilist harjutuspäeva(ööd). Olemasoleva olukorra hindamisel tuleks lähtuda uuringu teostamisele eelnenud aasta kasutuskoormuse andmetest. Siinkohal tuleb aga arvestada, et vältima peaks n-ö erandlikke aastaid ehk selliseid aastaid, kus nt mingil põhjusel ei toimunud tavapärast väljaõpet või mingite probleemide tõttu ei fikseeritud kasutuskoormuse andmeid regulaarselt vms. Sageli on mürauuringutes vajalik hinnata ka perspektiivset ehk arendusplaanide järgset müraolukorda. Arendusplaanide järgse maksimaalse kasutuskoormuse ja tüüpilise harjutuspäeva(öö) leidmine toimub sarnaste põhimõtete alusel nagu reaalselt esinenud kasutuskoormusegi korral.  13 / 34 Aktiivse harjutuspäeva(-öö) müraolukorra lähteandmete leidmine tulemuste võrdlemiseks kriitilise tasemega: Teades harjutusvälja kasutuskoormuse andmeid on võimalik määrata reaalselt esinenud erineva kasutuskoormusega harjutuspäevasid ning hinnata nendega seonduvat müra. Arvestades, et mürast lähtuvalt on problemaatilisem ehk nö halvim olukord maksimaalse koormusega päev ning ühegi harjutuspäeva müratase ei tohi soovitatavalt ületada kriitilist taset, siis tuleb kasutuskoormuse andmete alusel leida kõrgeima müratasemega aktiivne harjutuspäev ehk maksimaalne müraolukord järgmise kolme variandi alusel ning halvima olukorra iseloomustamiseks modelleerida kõik need variandid (juhul, kui kõik variandid on asjakohased, st alal kasutatakse ka suurekaliibrilisi relvi ja viiakse läbi lõhkamisi): 1. Suurima laskude arvuga harjutuspäev Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1) leida aasta jooksul reaalselt esinenud suurima laskude arvuga harjutuspäev; 2) kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 1 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad ning laskude arv). 2. Suurima helivõimsustasemega (helienergiatasemega) relvast laskmise maksimaalse laskude arvuga harjutuspäev Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1) leida aasta jooksul reaalselt kasutatud relvadest suurima helivõimsustasemega (helienergiatasemega) relv; 2) leida aasta jooksul reaalselt punktis 1 leitud relva suurima laskude arvuga harjutuspäev; 3) kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 2 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad ning laskude arv). 3. Lõhkamisel kasutatava suurima lõhkeaine kogusega harjutuspäev Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1) leida aasta jooksul reaalselt esinenud suurima kasutatud lõhkeaine kogusega harjutuspäev; 2) kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 1 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad, lõhkeaine kogused ning laskude/lõhkamiste arv). Samas esineb maksimaalse koormusega päevi aastas vaid üksikutel kordadel ning oluline on määratleda ka nö tüüpiline päev. Tüüpilise päeva määratlemiseks analüüsitakse harjutusvälja kasutuskoormuse andmeid, mille alusel leitakse aasta jooksul enimkasutatavad alad ja enimkasutatavad relvad ning koostöös harjutusvälja vastutava isikuga konstrueeritakse nö tüüpiline päev. Seejuures tüüpilisel päeval kasutatavate relvade laskude arvuna võib käsitleda konkreetse relva aasta aktiivsete päevade aritmeetilise keskmisena leitud laskude arvu (kasutuskoormuse andmete laskemoona koguse alusel). 5.2.2 Suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme soovituslik normtase Suurekaliibriliste relvade osas hinnatakse täiendavalt üksiku mürasündmuse maksimaalset C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE, mille soovitusliku taotlustaseme arvsuurus päevasel (7.00–23.00) ja öisel ajavahemikul (23.00-7.00) on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3).  14 / 34 Tabel 3. Soovituslikud normtaseme arvsuurused müratundlike objektide juures Taotlustase, dB päev Lce öö Lce Suurekaliibrilised relvad 100 90 Lisaks püsivalt kasutuses olevatele harjutusväljadele ja lasketiirudele, on Eesti territooriumil olemas ka ajutiselt kasutatavad väljaõppeehitised ja -alad, mida kasutatakse spetsiifilise väljaõppe läbiviimiseks mõnel päeval aastas. Sellised harjutused viiakse läbi reeglina suurekaliibriliste relvadega, mille üksikud lasud põhjustavad kõrgeid lühiaegseid helirõhutasemeid. Seetõttu on ajutiste väljaõppeehitiste ja -alade kasutamisel soovitatud rakendada põhimõtet, kus lähimate müratundlike hoonete juures on päevasel ajavahemikul üksiku mürasündmuse taotlustaseme väärtuse LCE 100 dB ületamine lubatud, kuid kogu harjutuspäeva müra hinnatud tase peab jääma soovituslikust kriitilisest tasemest LAr,ti allapoole. See võib seada piirangud ühel harjutuspäeval teostatavate laskude arvule, kuid sellisel juhul on võimalik harjutused jagada erinevate päevade vahel. 5.3 VÕIMALIKUD KUULMISKAHJUSTUSED Lisaks tavalisele keskkonnamüra häiringu vältimisele tuleb nõuetega tagada olukord, kus kogemata ei põhjustata kuulmiskahjustusi elanikele või juhuslikult mõjutsoonis viibivatele isikutele. Selline olukord võib juhtuda, kui tehakse suurekaliibriliste relvadega harjutusi või lõhkamisi müratundlike hoonete lähedal, lubatakse harjutuse läbiviimisele pealtvaatajad või satub juhuslik inimene harjutuste läbiviimise asukohaga piirnevasse tsooni. Seetõttu on soovituslik, et väljaõppe teostamine oleks keelatud, kui see põhjustab lähimate müratundlike hoonete juures C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak 135 dB ületamise. Tipphelirõhutaseme piirväärtus põhineb WHO juhendmaterjalidel17,18 ja sama piirtase on toodud ka töökeskkonna müra nõuetes19. Kui inimene on selles mõjutsoonis ning ei kasuta kuulmiskaitsevahendeid, siis võib ta suure tõenäosusega saada jääva kuulmiskahjustuse. Seetõttu tuleb laskepositsioonid ja lõhkamiste teostamise asukohad valida selliselt, et need ei oleks müratundlikele hoonetele liiga lähedal. Suurekaliibriliste relvade puhul on indikaatorite LCpeak ja LCE erinevus reeglina 15 dB samas mõõtmispunktis ehk LCpeak väärtus on kuni 15 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis. Peatükis 3.4 esitatud tabelis Tabel 1 on toodud erinevad TNT ekvivalent kogustele vastavad arvutuslikud helirõhutasemed LCE erinevatel kaugustel lõhkamiste teostamise asukohast; seda tabelit saab kasutada ka LCpeak mõjutsooni ulatuse määramisel. LCpeak soovituslikule normtasemele vastava tipphelirõhutaseme väärtuse võib põhjustada 10 kg TNT ekvivalendi lõhkamine ~100 m raadiuses. Kui väljaõppe käigus kasutatakse lõhkepakette harjutusväljadest ja -aladest väljaspool (nt taktikaõppuse käigus), siis tuleks häiringute minimeerimiseks järgida põhimõtet, et lõhkepakette ei kasutata lähemal kui 300 m lähimast müratundlikust hoonest (see kehtib ka teiste pürotehniliste imitatsioonivahendite kohta). Selline vahemaa tagab, et reeglina indikaatori LCE piirväärtust 100 dB ei ületata müratundlike hoonete õuealal. Kuulmiskahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LCpeak tuleb mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LCpeak soovitusliku normtaseme ületamise 17 Guidelines for Community Noise, World Health Organization, Geneva, 1999 18 Environmental noise guidelines for the European Region, World Health Organization, 2018b 19 Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“  15 / 34 võimalikkuse kohta LCE väärtuse kaudu. Kui hinnangu tulemusena selgub, et LCpeak soovituslik normtase võib olla ületatud, tuleks tellida eraldi vastavad mõõtmised täpse LCpeak väärtuse leidmiseks. 5.4 EHITISTE KAHJUSTUSED JA SEOTUD KAEBUSED Kuigi militaarmüra regulatsioonis vastavaid normtasemeid ei esitata, siis alljärgnevalt on esitatud soovitused20, millised akustilised parameetrid peaksid väljaõppe läbiviimisel olema täidetud, et suurekaliibriliste relvade põhjustatud vibratsioonihäiringud oleksid võimalikult minimaalsed ja millal tuleks teostada täpsemad uuringud. Elanike kaebused põhinevad peamiselt müra ja vibratsiooni koosmõjul tekkival füüsiliselt tajutaval häiringul, samuti ehituskahjustustel või kartusel nende tekkimisele. Vibratsiooni häiring väljendub hoonete konstruktsiooni värisemises, mida põhjustab nii maapinna kaudu leviv kui ka õhu kaudu leviv vibratsioon. Vibratsioonihäiring sõltub suurel määral ka hoone tehnilisest seisukorrast. Kõige tavalisemad vibratsioonist tulenevad häiringud on akende klirisemine ja väikesed praod viimistluses. Lõhkamis- või suurekaliibriliste relvade laskmiskohas tekitatud vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate hooneteni maapinna kaudu, vaid vibratsiooni põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine energia (nn lööklaine). Põhiline osa hoone vibratsioonist tekibki helilaine survest välispiirdele ja akendele ning see on suurim ehitiste kahjustusriski allikas. Erinevatele allikatele toetudes21 pole suurekaliibrilistest relvadest laskmiste puhul maapinna kaudu leviv vibratsioon suurte (>0.2 km) vahemaade korral eriti märkimisväärseks osutunud. Ka hoonete ligidal maapinnas esinev vibratsioon on õhus levivast helirõhulainest tingitud ehk energia muundub hoone vibratsiooniks helilaine rõhust tarinditele tekkivast vibrokiirendusest. Maapinna kaudu leviva vibratsiooni ulatus on väiksem, kuid selle mõju inimestele ja hoonetele on suurem. Õhu kaudu leviv vibratsioon levib kaugemale ehk õhu kaudu leviva vibratsiooni ulatus on suurem, kuid selle mõju inimestele ja hoonetele on väiksem. Võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks tuleks tulepositsioonid või lõhkamispaigad valida võimalikult kaugel lähimatest hoonetest. Kuna suurekaliibrilistest relvadest laskmistel ja lõhkamistel on heli leviku seisukohast määravaks madalsageduslik heli, siis haljastuse, muldvallide, mürakaitseekraanide osatähtsust selle sumbumisel võib pidada olematuks; määravaks on vahemaa müra tekkekoha ja müratundliku hoone vahel. Vibratsiooni ulatust, häiringute ja kahjustuste suurust on olemasolevatel hoonetel võimalik hinnata mõõtmiste teel. Aimu vibratsiooni poolt tekitatud häiringutest ja kahjustustest annab ka C- ja Z- helirõhutaseme mõõtmine või arvutamine. Alljärgnevas tabelis (Tabel 4) on näidatud maksimaalse helirõhutaseme LpZE seos tekkivate vibratsiooniilmingute ja ehitiste kahjustustega. 20 Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju. Akukon Oy Eesti filiaal, 2009 21 Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju. Akukon Oy Eesti filiaal, 2009  16 / 34 Tabel 4. LpZE helirõhutaseme mõju vibratsioonile22,23 LpZE Mõju kuni 108 dB Vibratsiooni tõenäoliselt ei esine 108-135 dB Tõenäoline vibratsiooni esinemine 135-160 dB Aknaklaaside pragunemine, mikropraod üle 160 dB Hoonete kahjustused Vastavalt kirjanduses24 avaldatud uurimistööde tulemustele seoses vibratsioonisündmuste toimele ehitistele, võib arvestada reegliga, et igasuguste struktuursete kahjustuste tekkimisele eelneb/kaasneb ehitise aknaklaaside purunemine. Erinevad uuringud on tõestanud, et sama müratase koos kaasneva vibratsiooniga on oluliselt häirivam kui ilma vibratsioonita. Erinevalt seintest ja põrandatest, on akende vibratsioon tuntav juba madalate müratasemete ja vibratsiooni korral. Häiringu leevendamiseks on lihtsaim viis vähendada aknaklaasi vibratsiooni ning selleks on aknavahetus või aknaklaaside tihendamine tõkestamaks klaasi liikumist aknaraamis. Kui tekib kahtlus militaarmüra allikate põhjustatud võimalike ehituskahjustuste osas, siis andmaks esialgset hinnangut müratundlike hoonete võimalike ehituskahjustuste tekkimise kohta, kasutatakse selleks heli ekspositsioonitaseme LpZE soovituslikku piirtaset ehk LpZE 125 dB ületamine võib tähendada ehituskahjustuste tekkimise võimalikkust. Ehitiste kahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LZE tuleb mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LZE soovitusliku normtaseme ületamise võimalikkuse kohta. Indikatiivse hinnangu saab anda toetudes konkreetsest suurekaliibrilisest relvast tehtud lasu (üksik mürasündmus) maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE väärtusele ehk indikaatorite LCE ja LZE väärtuste vahe samas mõõtepunktis on üldiselt kuni 10 dB ehk LZE väärtus on kuni 10 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis. Nimetatud 10 dB erinevus lähtub mh standardist EVS-EN 61672- 125, mille alusel on Z-korrigeeritud ja C-korrigeeritud helitasemete erinevus sõltuvalt sagedusest 0-8,5 dB (16 Hz – 16 kHz; erinevus suureneb veelgi eeltoodud vahemikust väiksemate või suuremate sageduste korral). Kui mõõtmiste või hinnangu alusel on oht LZE normtaseme ületamiseks tuleb igat konkreetset juhtumit käsitleda eraldi (sh võimalikud leevendavad meetmed, vajadusel detailsed vibratsiooniuuringud vastavalt sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“). 22 North Atlantic Treaty Organization (NATO) (2000). The effects of noise from weapons andsonic booms, and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Committee on the challenges of modern society, Report 241, 2000 23 Siskind D E, Stachura V J, StaggM S & Kopp J W (1980). Structure response and damage produced by airblast from surface mining. US Bureau of Mines, Report of Investigations 8485, Pittsburgh 1980 24 Operational Noise Manual. An Orientation For Department of Defense Facilities, November 2005; http://www.stoptheplanes.com/DoDNoiseManaulFinalREV.pdf 25 EVS-EN 61672-1 „Electroacoustics - Sound level meters - Part 1: Specifications“  17 / 34 6 REGULATSIOON EESTIS, EUROOPA LIIDUS JA NATO RIIKIDES 6.1 EUROOPA LIIT JA NATO RIIGID Militaarmüra mõõtmise ja hindamise põhimõtteid Euroopa Liidu ja NATO riikides on käsitletud detailselt eraldi aruandes26. 2018. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni analüüsis27 on hinnatud, kas Ramboll Eesti AS poolt 2012. aastal koostatud töös välja toodud rahvusvahelised standardid ja juhendid on aktuaalsed ja asjakohased ka käesoleval ajal ning vajadusel on juhitud tähelepanu olulisematele muudatustele või uutele asjakohastele dokumentidele. 6.2 EESTI Eestis teostatud militaarmüra uuringute kokkuvõte ja hindamise põhimõtteid on käsitletud detailselt eraldi aruandes28. 2018. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni analüüsis29 on täiendavalt selgitatud regulatsiooni analüüsi ajal Eestis tsiviilsektorile kehtivat müra õiguslikku raamistikku, mis on mõnevõrra muutunud võrreldes 2014. aastaga, mil militaarmüra regulatsioon esialgselt koostati. Samuti on militaarmüra regulatsiooni analüüsi aruandes välja toodud perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus 2014. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni põhimõtetele ja nõuetele. 7 HINDAMISMEETODID JA JUHENDMATERJALID Hindamismeetodite ühtlustamise ja juhendmaterjalide koostamise eesmärgiks on tagada, et edaspidi teostatakse militaarmüra uuringud samadel lähtealustel, mis teevad erinevad uuringud omavahel võrreldavaks ja mis tõstab uuringute usaldusväärsust. Üldised mürauuringute teostamise põhimõtted on järgmised: - Koostada mürakaardid kõikidele harjutusväljadele reaalsete kasutuskoormuse andmete alusel ning võrrelda tulemusi soovituslike normtasemetega. Kui konkreetsel harjutusväljal jätkatakse väljaõppetegevust ka edaspidi, on otstarbekas modelleerida ka arendusplaanide kohased müraolukorrad; - Uute relvade kasutusele võtmisel teostada relva helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmised, mille tulemusi saab kasutada edasistes mürauuringutes (modelleerimistes); - Kaebuste esinemisel hinnata olukorda esmalt olemasolevate mürakaartide alusel. Kui kaebused püsivad, teostada müra mõõtmised. Mürauuringute kvaliteedi kontrolliks rakendada lisas 2 toodud kontrollnimekirja. 26 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 27 Militaarmüra regulatsiooni analüüs – Aruanne, Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor, 07.12.2018 28 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine Eestis, projekti nr 2011_0130, Ramboll Eesti AS, 28.02.2012 29 Militaarmüra regulatsiooni analüüs – Aruanne, Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor, 07.12.2018  18 / 34 7.1 MILITAARMÜRA UURINGUTE LÄHTEANDMED Militaarmüra uuringute tellimisel on olulised järgmised lähteandmed: - uuringu eesmärk; - väljaõppeehitise või –ala joonis(ed), sh harjutusvälja (lasketiiru) piir, harjutusväljal paiknevate väljaõppealade piirid ning laske- või lõhkamiskohtade asukohad; - erinevatel väljaõppeehitistes ja -aladel kasutatavad relvad ja nende laskmiskõrgus maapinnast; - relvade laskesagedused erinevatel harjutuspäevadel/ harjutuspäeva tüüpidel; - harjutuspäeva tüüpide kirjeldused, selliste päevade arv kalendriaastas; - helirõhutasemete mõõtmiste korral kaugpunktides hindamispunktide minimaalne arv ja orienteeruvad asukohad; - müraallikate helivõimsustasemed (helienergiatasemed); - kui mürauuringu läbiviimine eeldab ka helivõimsustasemete (helienergiatasemed) määramist, siis loetleda milliste müraallikate osas need tuleb määrata; 7.2 JUHISED HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISTE KOHTA KAUGPUNKTIDES Mürataseme üksikmõõtmiste tulemused sõltuvad otseselt antud hetkel ja kohas valitsevatest keskkonnatingimustest, mistõttu on nende tulemuste laiendamine, näiteks kogu aasta iseloomustamiseks, sageli võimatu ega võimalda müra keskmisi tasemeid ega elanike häiritust prognoosida. Prognoosimiseks (sh modelleerimiseks) tarvilike andmete kogumiseks peavad andmed olema kogutud viisil, mis võtab arvesse keskkonna-, sealhulgas ka ilmastiku tingimuste mõju heli levikule ning on piisavalt dokumenteeritud, et vastavad mõõtmised oleksid vajadusel sõltumatult (kolmanda või sõltumatu osapoole poolt) korratavad. Seetõttu on müratasemete mõõtmisel vajalik lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest, mis täpsustavad muu hulgas, milliseid parameetreid tuleb mõõta, kuidas paigutada mõõtmisseadmed ning käsitleda erinevaid mõõtmistulemusi mõjutavaid tegureid, nt meteoroloogilisi tingimusi. 7.2.1 Nõuded mõõtmiste teostamisele Kaugpunktides läbi viidavad mõõtmised, mille eesmärgiks on kontrollida helirõhutasemete vastavust militaarmüra regulatsioonis kehtestatud soovituslikele normtasemetele, peab läbi viima standardi EN IEC/ISO 1702530 alusel akrediteeritud mõõtja, kelle akrediteerimisulatuses olev mõõtemeetod vastab rahvuslikele standarditele EVS-ISO 1996-131 ja EVS-ISO 1996-232. Müra kaugpunktides mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses rahvuslike standardite EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 hetkel kehtivate versioonidega. Mõõtmiste teostamisel tuleb täita vähemalt järgmisi nimetatud standarditest lähtuvaid nõudeid: - Mõõtmiste läbi viimisel tuleb arvestada ilmastiku- ja keskkonnatingimustega, mis mõjutavad heli levikut, sealhulgas ka selle sageduskarakteristikuid. Kui on oht, et keskkonnatingimused (nt sademed, tugev tuul jne) mõõtmise käigus moonutavad mõõtetulemusi, siis mõõtmisi läbi ei viida või sellisel moel kogutud andmeid arvesse ei võeta (lähtub: EVS-EN 1996-2). Vastava hinnangu ilmastikutingimuste sobivuse kohta annab mõõtmiste teostaja; - Mõõtmiste ajal tuleb fikseerida ilmastikutingimused, sealhulgas vähemalt: tuule suund ja kiirus, suhteline õhuniiskus, temperatuur, pilvisus, sademed (lähtub: EVS-ISO 1996-2); 30 EN IEC/ISO 17025 „General requirements for the competence of testing and calibration laboratories" 31 EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“ 32 EVS-ISO 1996-2 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine“  19 / 34 - Kuna keskkond, sh ka maapind mõjutab heli erinevaid sagedusvahemikke erinevalt, siis tuleb mõõtmistel kaugpunktides registreerida helispekter 1/3 oktaavribades sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (lähtub: EVS-ISO 1996-2); - Mõõtepunkti asukoht tuleb valida selliselt, et oleks täidetud vaba müravälja tingimus ühe peegeldava pinnaga; vältida tuleb peegeldusi vertikaalsetelt pindadelt (lähtub: EVS-ISO 1996-2); - Väikesekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A-korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A- korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) (lähtub: EVS-ISO 1996-2); - Suurekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A-korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB) ja C- korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE (dB) ning A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) (lähtub: EVS-ISO 1996-2); - Kui müraallikaks on suurekaliibriline relv, tuleb mõõtmiste käigus registreerida C- korrigeeritud tipphelirõhk LpC,peak (dB) ja korrigeerimata heli ekspositsioonitase LZE (dB). Oluline on lisada, et erinevate ilmastikuolude korral saadud mõõtmistulemused võivad erineda üksteisest ja teoreetilistest arvutustulemustest vägagi suurel määral, eelkõige on need mõjutatud tuule suunast ja kiirusest. Näiteks tuule suund ja kiirus võivad muuta suurekaliibriliste relvade üksikute mürasündmuste C- korrigeeritud heliekspositsioonitasemeid LCE 15-20 dB ulatuses. Seetõttu on eriti oluline, et nii mõõtmistel kui tulemuste arvutamisel lähtutaks ühtsetest alustest, sh standardi EVS-ISO 1996-2 hetkel kehtivast versioonist. Mürataseme mõõtmisel kaugpunktis tuleb reaalselt mõõdetud tulemustele lisaks leida müratasemed ka arvutuslikul teel. Arvutuslikul teel saadud tulemuste võrdlemine mõõtmistega samades punktides annavad infot mudeli täpsuse, aga ka nt tulemusi mõjutada võivate ilmastikuolude kohta. Mõõtmistulemuste alusel tuleb arvutada müra hinnatud tase (päevasel ajal Ld, öisel ajal Ln), arvestades seejuures impulssmüra korrektsiooni (vt ptk 3.3) ning koostada mürakaardid (vt ptk 7.4.2), kus kajastuksid ka mõõtepunktide asukohad. 7.2.2 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisel Mõõtmistulemuste esitamisel tuleb esitada vähemalt standardis EVS-ISO 1996-2 nõutavad andmed, sh järgmised andmed: - mõõtetulemused koos laiendmõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures; - mõõtmiste teostamise kuupäev ja ajavahemik; - mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv, laskmiskõrgus jms); - ilmastikutingimused: tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed); - mõõteseadmete loetelu, kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga; - kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2; - mikrofoni kõrgus maapinnast; - mõõtmistingimuste kirjeldus, sh mõõtmispunkti asukoht, koordinaadid, kaugus müraallikast, mõõtmispunktide asendiskeem (võimaluse korral fotod). 7.3 JUHISED MILITAARMÜRA ALLIKATE HELIVÕIMSUSTASEMETE (HELIENERGIATASEMETE) MÕÕTMISTEKS Militaarmüra uuringutes tuleb välja tuua arvutustes kasutatud relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus vähemalt 31,5 Hz-8 kHz ja suunduvusandmed. Andmed tuleb esitada tabelis Tabel 5 toodud vormil. Eesmärgiks on ühtse andmekogu tekkimine, mille  20 / 34 andmeid saab mürauuringutes kasutada erinevate osapoolte poolt. See tagab erinevate uuringute korral võrreldavad tulemused. Tabel 5. Relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) esitamise vorm Suund/Hz 31,5 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 0° 45° 90° 135° 180° 7.3.1 Väikesekaliibrilised relvad Väikesekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) määramisel tuleb lähtuda peatükis 7.2.1 esitatud standarditest ning nõuetest. Lisaks on soovituslik kasutada rahvusvahelist meetodit EVS-EN ISO 17201-133. Veel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega mõõtmiste teostamisel (üldised printsiibid): - mõõtmiste eesmärgiks on mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata heli ekspositsioonitasemed LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle põhjal helivõimsustasemed LE vabas heliväljas; - peegelduste mõju peab olema minimaalne; - mõõtmised tuleb teostada vähemalt 45 kraadise nurga all heli leviku suuna suhtes; - mõõtmised tuleb teostada 1/3 oktaavribades, sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (lähtub: EVS- ISO 1996-2). 7.3.2 Suurekaliibrilised relvad Suurekaliibriliste relvade (sh lõhkamiste) helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) määramisel tuleb lähtuda peatükis 7.2.1 esitatud standarditest ning nõuetest. Võttes arvesse suurekaliibriliste relvade erilist iseloomu, tuleb lisaks arvestada järgmiste põhimõtetega mõõtmiste teostamisel (üldised printsiibid): - mõõtmiste eesmärgiks on mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata heli (relva lask ehk suudme plahvatus, sihtmärgi plahvatus ehk tabamus) ekspositsioonitasemed LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle põhjal helivõimsustasemed LE vabas heliväljas; - peegelduste mõju peab olema minimaalne; - mõõtmised tuleb teostada vähemalt 45 kraadise nurga all heli leviku suuna suhtes; - ülehelikiiruse lööklainet tuleb vältida ülehelikiirusega lendavate mürskude osas; - mõõtmised tuleb teostada 1/3 oktaavribades, sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (lähtub: EVS- ISO 1996-2). Suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmistel teostada mõõtmised lisaks ka kaugpunktides (vastavalt ptk 7.2). 33 EVS-EN ISO 17201-1 „Acoustics - Noise from shooting ranges - Part 1: Determination of muzzle blast by measurement“  21 / 34 7.3.3 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisele Mõõtmistulemuste esitamisel tuleb esitada vähemalt standardis EVS-ISO 1996-2 nõutavad andmed, sh järgmised andmed: - mõõtetulemused koos mõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures; - mõõtetulemused tuleb esitada 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega peatükis 7.3 toodud tabelis Tabel 5 esitatud vormis; - mõõtmiste teostamise kuupäev, ajavahemik; - mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv, laskmiskõrgus jms); - ilmastikutingimused: tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed); - mõõteseadmete loetelu kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga; - kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 (kui kasutatud ka EVS-EN ISO 17201-1, siis ka vastav kinnitus); - mõõtmistingimuste kirjeldus, sh mikrofoni kõrgus maapinnast, mõõtmispunkti asukoht, koordinaadid, kaugus müraallikast, mõõtmispunktide asendiskeem (võimaluse korral fotod). 7.4 MÜRAKAARDISTAMISE EHK MODELLEERIMISE JUHISED Arvutusmudeliga saab hinnata müra levimist mujalgi kui ainult mõõtmispunktides. Arvutamisega saab katta oluliselt suurema ala, saavutades täpsemad ja usaldatavad tulemused võrreldes lühiaegsete mõõtmistega. Arvutusmeetodi eeliseks on, et müra levimisel arvestatakse keskmisi ilmastikutingimusi ja päeva keskmist või muud etteantud müra toimimise sagedust jms. Militaarmüra arvutamiseks ei ole olemas rahvusvaheliselt üldaktsepteeritud arvutusmudelit, seetõttu tuleks kasutada rahvusvahelist üldist keskkonnamüra arvutamise meetodit ISO 9613-234. Osades riikides (nt Norra, Saksamaa) on kasutusel enda koostatud spetsiifilised militaarmüra arvutamise meetodid ja tarkvarad, mis reeglina põhinevad laialt kasutatavatel standarditel, nt ISO 9613-2. Sellised täiendatud arvutusmeetodid ei ole saadaval aga tavalistes mürakaardistamiste tarkvarades ja arvutusmeetodi kasutamine eeldab spetsiaaltarkvara ostmist. Seega tuleb militaarmüra modelleerimise alusena kasutada ISO 9613-2 standardit (vähemalt ajani, kuni töötatakse välja üldtunnustatud militaarmüra arvutusmeetodid) ja seda arvestades järgmisi asjaolusid: 1. ISO 9613-2 näol on tegemist üldise arvutusmeetodiga, mis sobib enamike keskkonnamüra liikide modelleerimiseks (nii maantee- ja raudteeliiklus, tööstusmüra, ehitustegevus jne). Militaarmüra spetsiifikast (suurekaliibriliste relvade madalsageduslik müra levib kaugele) lähtuvalt seda standardit militaarmüra leviku arvutusteks otseselt ei soovitata ja seda eelkõige tingituna asjaolust, et suurematel kaugustel mudeli täpsus väheneb. Samas arvestab standard sisendandmetena mh ka heli madalsageduslikku osa, mis on just militaarmüra eripära; 2. Standard tugineb mh ISO 1996-1 ja ISO 1996-2 standarditele, mis on aluseks ka militaarmüra mõõtmisel; 3. Varasemalt tehtud militaarmüra uuringutes on kasutatud ISO 9613-2 standardit, mis tagab võrdluse varasema ja tulevikus tehtavate uuringute vahel; 4. ISO 9613-2 standard on arvutusmeetodina integreeritud enamikesse tsiviilis laialt kasutusel olevatesse tarkvaradesse. Arvutuspunkti helitaseme määravad müraallika müraemissioon, kaugused ja müra levimisteede akustilised omadused. Need määratakse müraekraanidena ning helipeegeldavate või -neelavate pindadena olemasolevatest ehitistest ja pinnavormidest. Maapinna ja muude pindade akustiline pehmus määratakse 34 ISO 9613-2 „Acoustics - Attenuation of sound during propagation outdoors - Part 2: General method of calculation“  22 / 34 järgmiselt: asfalt, betoon ja vesi on kõvad akustilised pinnad; tihe kruusane aluspind on üldiselt samuti akustiliselt kõva. Enamus muudest maapindadest on akustiliselt pehmed. Kaugusest tingitud heli sumbumine, pehme maapind ja takistused muudavad leviva müra spektrit, mistõttu arvutused sooritatakse oktaavribades. Pehme maapinna ja takistuste mõju on arvutusmudelis sellises vormis, mis vastab müra levimist kergelt soodustavatele ilmastikuoludele. Sellisteks ilmastikuoludeks on mõõdukas pärituul (u 2–5 m/s) ja tuuletu, selge öö. Pikaajalise ekvivalenttaseme seisukohast on müra levimist soodustavate tingimuste tähtsus kõige suurem ja seetõttu annavad mudelisse valitud tingimused arvutustulemuse, mis vastab pika ajavahemiku ekvivalenttasemele. 7.4.1 Nõuded mürakaardistamisele Minimaalsed nõuded müra kaardistamisele ehk modelleerimisele on järgmised: - Arvutusmeetodina kasutada ISO 9613-2 nii kaua kuni uued arvutusmeetodid on praktilises kasutuses; - Arvutuste käigus tuleb arvestada relvade kasutuskõrgusega ehk müraallika kõrgusega maapinnast; - Arvutuste käigus tuleb arvestada relvade (müraallikate) paiknemisega maastikul. Sõltuvalt väljaõppeala ehitusest ja tööpõhimõttest võib müraallikas paikneda ühes kohas (nt lasketiirus tulejoon) või toimub laskmine kogu väljaõppealal hajutatult (nt taktikaalad); - Modelleerimisel tuleb kasutada järgmisi fikseeritud ilmastikutingimuste parameetreid: o õhutemperatuur 10 oC, o suhteline õhuniiskus 70%; - Maapinna akustiliste omadustena tuleb kasutada järgmisi parameetreid: o akustiliselt pehmed pinnad (mets, rohumaad, põllud) – helineelde tegur G = 1; o akustiliselt kõvad pinnad (teed, veekogud, jms) – helineelde tegur G = 0; - Peegelduste arv 3; - Maastikumudel on piisava detailsusega, kui samakõrgusjooned on iga 1 m tagant (kasutada nt Maa-ameti LIDAR andmeid); - Arvutused teostada 2 meetri kõrgusel maapinnast; - Arvutused tuleb sooritada kasutades 15×15 m või 20x20 m suurusi arvutusruute, kuid mitte suuremaid kui 50x50 m. 7.4.2 Nõuded mürakaartide esitamisele Sõltuvalt mürauuringu eesmärgist, tuleb uuringu käigus koostada järgmised mürakaardid: 1. Helirõhutaseme mõõtmised kaugpunktides – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui tegevus toimub ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE kaardid; 1. Helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmised – mürakaartide esitamine vajalik vaid suurekaliibriliste relvade korral. Kuna suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisel teostatakse mõõtmised ka kaugpunktides, tuleb koostada ka vastavad mürakaardid (vt eelmine punkt); 2. Mürakaardistamine ehk modelleerimine – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui tegevus toimub ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE kaardid.  23 / 34 Minimaalsed nõuded mürakaartide esitamisel on järgmised: - Kasutatud arvutustarkvara; - Kasutatud arvutusmeetod; - Arvutusruutude suurus (võib esitada ka seletuskirjas); - Arvutuste teostamise kõrgus maapinnast; - Kui sama uuringu raames teostati helirõhutasemete mõõtmised kaugpunktides, siis esitada mürakaardil kaugpunktide asukohad (koos numeratsiooni/nimetusega). Kaugpunktidega samades punktides tuleb arvutada ka arvutuslikud helirõhutasemed ning seletuskirjas esitada nende tulemuste võrdlus (analüüs); - Müratasemed esitada mürakaartidel 5 dB vahemikena; - Müra hinnatud taseme LAr,ti päevase aja Ld mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 45-75 dB, seejuures minimaalne mürakaardi ulatus on riigikaitselise ehitise piiranguvööndi laius ning maksimaalne ulatus kuni 10 km kauguseni riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) välispiirist; - Müra hinnatud taseme LAr,ti öise aja Ln mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 40-75 dB, seejuures minimaalne mürakaardi ulatus on riigikaitselise ehitise piiranguvööndi laius ning maksimaalne ulatus kuni 10 km kauguseni riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) välispiirist; - Suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 85-115 dB, seejuures minimaalne mürakaardi ulatus on riigikaitselise ehitise piiranguvööndi laius ning maksimaalne ulatus kuni 10 km kauguseni riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) välispiirist; - Mürakaardil tuleb esitada info arvestatud impulsskorrektsiooni kohta; - Mürakaardil ja selle legendis tuleb välja tuua müratundlikud hooned, eraldi tingmärgina kõrval- ja tootmishooned, elamute õueala piir, riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, olemasolevate ja kavandatavate müratõkete (nt pinnasvallid, mürakaitseekraanid) asukohad; - Mürakaardi kirjanurgas peab olema selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (arvestatud relvad ja relvadest tehtavate laskude arv kasutatavate väljaõppeehitiste ja - alade kaupa), indikaator, mõõtkava ja müratsoonide värvide tähendus. - Müratsoonide määratlemisel lähtuda alljärgneval joonisel Joonis 1 esitatud värviskaaladest.  24 / 34 Müra hinnatud taseme LAr,ti päevase Ld ja öise Suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C- aja Ln mürakaardi värviskaala: korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE mürakaardi värviskaala: Müratase, dB Värv RGB kood Müratase, dB Värv RGB kood R: 0 R: 153 <40 G: 153 <84 G: 255 B: 51 B: 51 R: 102 R: 255 40-44 G: 204 85-89 G: 255 B: 0 B: 0 R: 153 R: 255 45-49 G: 255 90-94 G: 204 B: 51 B: 102 R: 255 R: 255 50-54 G: 255 95-99 G: 0 B: 0 B: 0 R: 255 R: 153 55-59 G: 204 100-104 G: 0 B: 102 B: 51 R: 255 R: 153 60-64 G: 0 105-109 G: 0 B: 0 B: 153 R: 153 R: 102 65-69 G: 0 110-114 G: 51 B: 51 B: 204 R: 153 R: 51 70-74 G: 0 ≥115 G: 0 B: 153 B: 102 R: 102 ≥75 G: 51 B: 204 Joonis 1. Mürakaartidel esitatavate müratsoonide värviskaalad 7.5 SEIRE Seirena käsitletakse otseseid helirõhutasemete mõõtmisi, väljaõppeehitiste kasutuskoormuse jälgimist ja teoreetiliste mürakaartide koostamist. Järgnevalt on esitatud militaarmüra seire teostamise alused: - Uute relvade kasutusele võtmisel teostatakse relva helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmised, mille tulemusi saab kasutada edasistes mürauuringutes (modelleerimistes); - Korduvate kaebuste korral teostatakse helirõhutasemete mõõtmised; - Müraseire väljaõppeehitistel ja -aladel võib põhineda perioodiliselt uuendatud mürakaartidel, mis põhinevad eelmis(t)e kalendriaasta(te) tegelikel kasutuskoormuse andmetel; - Kogutakse kasutuskoormuse (laskmissageduse) andmeid väljaõppeehitiste- ja alade kaupa harjutuspäevade kohta eraldi. Võimalusel tuleks kasutuskoormuse andmeid koguda lisaks kaliibrile ka konkreetsete relvade kaupa, mida harjutuspäeva jooksul kasutatakse. Samuti tuleks võimalusel eristada kasutuskoormuse andmetes päevasel (7.00-23.00) ja öisel ajal (23.00-07.00) kasutatavad relvad ja teostatavate laskude arv;  25 / 34 - Iga viie aasta tagant hinnatakse harjutusväljade/lasketiirude kasutuskoormuse muutuseid. Kui ilmneb, et harjutuspäeva sisene kasutuskoormus on varasemaga võrreldes oluliselt suurenenud või on kasutusele võetud uued relvad või väljaõppealad, siis tuleks kaaluda mürakaartide ajakohastamist; 8 RUUMILINE PLANEERIMINE Militaarmüra regulatsioonis toodud põhimõtete rakendamine aitab ühtlustada militaarmüra uuringute kvaliteeti. Samuti on regulatsioonis toodud soovituslike normväärtuste alusel võimalik hinnata väljaõppega kaasneva müra häirivust ümberkaudsete kinnistute elanikele. Mürauuringute alusel on võimalik kaardistada probleemsed piirkonnad ning võimalusel kaaluda meetmeid häirivuse vähendamiseks. Seega on regulatsiooni rakendamise üks olulisi eesmärke olemasoleva olukorra kaardistamine ja võimalusel müraga seonduvate leevendavate meetmete rakendamine. Teine pool regulatsiooni rakendamisest on seotud ruumilise planeerimisega. Antud juhul on eesmärk informeerida kohalikke omavalitsusi ning võimalikke harjutusväljade/lasketiirude lähialade arendajaid militaarmürast tingitud kõrgendatud müratasemest. Viimati nimetatu osas on oluline ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusest35 tulenev põhimõtte: § 10. Vältimispõhimõte – Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ kohaselt on riigikaitselise ehitise töövõime säilimiseks vajaliku piiranguvööndi ulatus sõltuvalt konkreetsest riigikaitselisest ehitisest (sh harjutusväljad jms) erinev, ulatudes kuni 2000 m. Maakonna- ja üldplaneeringute koostamisel on vastavatele maakasutusjoonistele kantud just piiranguvööndi piirid, erinevate militaarmüra tsoonide kajastamist maakonna- või üldplaneeringute kaartidel praktikas teostatud ei ole. Sellist praktikat võib pidada ka asjakohaseks, kuna ühe konkreetse piiri (antud juhul piiranguvöönd) seadmine tagab parema planeeringu kaardi jälgitavuse ja annab selge suunise ka võimalikele arendajatele (vastaval alal kehtivad piirangud). Kogutud kasutuskoormuse andmete alusel oleks otstarbekas koostatud mürakaartide alusel vastavad piiranguvööndi ulatused müra aspektist lähtuvalt üle vaadata. Piiranguvööndi ulatus võiks katta ala, kus maksimaalse koormusega harjutuspäeval (reaalne kasutuskoormus ja arendusplaanide järgne kasutuskoormus) esineda võiv müratase (Ld) ei ületa müra soovituslikku kriitilist taset. Maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäeva kasutamine võrreldes nn tüüpilise harjutuspäevaga on eelistatum, kuna see kirjeldab reaalset esinenud/esinevat päeva ning tagab, et piiranguvööndi ulatuse määramisel oleks arvesse võetud ka halvimat olukorda. Kui väljaõpe toimub ka öisel ajal, peaks piiranguvööndi ulatus katma ala, kus on täidetud nii päevase (65 dB) kui öise aja (55 dB) müra soovituslik kriitiline tase. Lisaks, kui harjutusväljal on kasutusel suurekaliibrilised relvad, peaks piiranguvööndi ulatus katma ka ala, kus suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse heli ekspositsioonitase (LCE) ei ületa regulatsiooni kohast soovituslikku taotlustaset (päevas ajal 100 dB, öisel ajal 90 dB). Seega peaks kokkuvõtvalt piiranguvööndi ulatus katma ala, kus on täidetud eelnimetatud soovituslikud müranormid. Samuti võiks piiranguvööndi ulatus olla riigikaitselise ehitise välispiiri ümber ühtlasel kaugusel. Näiteks kui regulatsiooni soovituslike normide kohane müratase saavutatakse harjutusvälja ida poolsest küljest 2000 m kaugusel ja lääne poolsest küljest 1500 m kaugusel, siis oleks hea määrata piiranguvööndi ulatus kogu harjutusvälja ümber 2000 m. Selline lähenemine aitab kompenseerida harjutusväljal müraallikate ümberpaiknemisest tingitud müra leviku muutuseid aga ka võimalikke erinevaid ilmastikuolusid (tuuled erinevatest ilmakaartest). 35 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011  26 / 34 Kuna piiranguvööndi ulatus võib ajas muutuda (sõltuvalt kasutuskoormusest ja selle alusel koostatavatest mürakaartidest), on oluline selle võimaliku muudatuse korral informeerida kohalikku omavalitsust, kes saab vastavat muutust kajastada nt maakasutuse suunamises ning üldplaneeringus, mh selle korralisel ülevaatusel. Kohalikel omavalitsustel oleks soovitav planeeringutes arvestada piiranguvööndi ulatuses kahe müratsooniga, mille eesmärgiks on maakasutuse planeerimisel militaarmüraga arvestamine, et võimalikult vähe inimesi oleksid militaarmürast häiritud ja selliste inimeste arv ei suureneks ning et hoiatada inimesi tekkida võivate riskide eest.  Müratsoon 1:  Tingimus: aktiivse harjutuspäeva hinnatud müratase Ld päevasel ajal >65 dB või Ln öisel ajal >55 dB või suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalne C- korrigeeritud heli ekspositsioonitase LCE päevasel ajal >100 dB või öisel ajal >90 dB (tsooni määratlemisel peab täidetud olema vähemalt üks tingimus);  Mõju: Müratsoonis elamine põhjustab olulist häiringut ning pikaajaline kõrges müratasemes elamine võib kaasa tuua tervisekahjustusi;  Tegevus tsoonis: uute müratundlike hoonete rajamine hoonestamata aladel ei tohiks olla lubatud. Olemasolevate müratundlike hoonete puhul oleks vajalik rakendada leevendavaid meetmeid. Uute müratundlike hoonete rajamine hoonestatud alale ja olemasolevate müratundlike hoonete laiendamine/ümber ehitamine peaks olema lubatud vaid erandkorras.  Müratsoon 2:  Tingimus: aktiivse harjutuspäeva hinnatud müratase Ld päevasel ajal ≤65 dB kuni piiranguvööndi piirini või Ln öisel ajal ≤55 dB kuni piiranguvööndi piirini või suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalne C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase LCE päevasel ajal ≤100 dB kuni piiranguvööndi piirini või öisel ajal ≤90 dB kuni piiranguvööndi piirini (tsooni määratlemisel peab täidetud olema vähemalt üks tingimus);  Mõju: Müratsoonis elamine võib põhjustada häiringut;  Tegevus tsoonis: uute müratundlike hoonete rajamine ja olemasolevate müratundlike hoonete laiendamine ning ümber ehitamine ei ole soovitatav. 9 TEGEVUSKAVA Regulatsioonis toodud põhimõtete rakendamine eeldab järgmiseid tegevusi: - Pidada militaarmüraallikate helivõimsustasemete (helienergiatasemete) koondandmebaasi, mis on mürauuringute läbiviimisel aluseks; - Mõõta kõikide puuduvate oluliste relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) regulatsioonis esitatud põhimõtete alusel. Mõõtmised tuleb teostada võimalikult ideaalsetes tingimustes. Kuni täpseid andmeid ei ole, on oluline, et kasutatakse andmebaasis fikseeritud lähteandmeid (nt teoreetiliselt määratud või analoogse müraallika andmeid); - Koguda väljaõppeehitiste ja -alade kasutuskoormuse andmeid harjutuspäevade lõikes. Kogutavad andmed peavad sisaldama vähemalt iga väljaõppeehitise/-ala kasutuskoormust (laskude arv) kaliibrite (võimalusel relvade) kaupa, lõhkamiste arvu ja kogust. Võimalusel tuleks eristada päevane (7.00-23.00) ja öine (23.00-07.00) kasutuskoormus. - Luua ja pidada andmekogu, kuhu kogutakse väljaõppeehitiste ja -alade kasutuskoormuse andmed.  27 / 34 10 LEEVENDUSMEETMED Kõige peamisem meede on planeerimistegevus, millega on võimalik kõige suuremal määral militaarmüratasemeid ohjata. Leevendusmeetmed võivad olla organisatoorsed meetmed – nt mingi relva kasutuse piiramine või teise kohta üleviimine, väljaõppe hajutamine rohkematele päevadele, mingi müraallika kasutamise lõpetamine väljaõppeehitisel jms; või otsesed meetmed, nt mürakaitsevallide ehitamine. Kui väljaõppeehitis on juba rajatud, siis ehituslike meetmete (mürakaitsevallid) rakendamise mõju on suurekaliibriliste relvade müra leviku tõkestamise suhtes minimaalne. Kõrgete muldvallidega, mis asetsevad müraallikatele võimalikult lähedal ja ümbritsevad neid, saavutatav müra vähenemine on enamikel juhtudel mõne dB suurune. Väikesekaliibriliste relvade müra on võimalik mürakaitseekraanide ja muldvallidega vähendada ning efektiivsus võib ulatuda 5 dB-ni, kui kasutatakse 4-5 m kõrguseid muldvalle või mürakaitseekraane. Muldvallide/mürakaitseekraanide rajamine toob kaasa müra leviku tõkestamise ja/või suunamise kindlal suunal. See mõjutab peamiselt üleüldist müraolukorda väiksematel kaugustel (kuni 500 m) ja tooks kaasa kuni 3-5 dB müratasemete vähenemise suurematel kaugustel (üle 1000 m). Mürakaitseekraani või muldvalli kõige suurem efektiivsus avaldub vahetult selle taga, kus müratasemed võivad olla kuni 15-20 dB madalamad. Alljärgnevas tabelis (Tabel 6) on toodud laskesageduse vähendamise mõju arvutuslikule müratasemele, millest selgub, et märkimisväärse müraolukorra muutuse saavutamiseks tuleb laskesagedusi vähendada 50%. Tabel 6. Laskesageduse vähendamise mõju pikaaegsele müratasemele Laskesageduse vähendamine Müratasemete vähenemine 10% 0,5 dB 20% 1,0 dB 30% 1,5 dB 40% 2,2 dB 50% 3,0 dB Leevendusmeetmete efektiivsuse hindamiseks tuleks teostada modelleerimine, kus analüüsitakse müraolukorda enne ja pärast leevendusmeetmete rakendamist. Helirõhutasemete mõõtmist võiks kaaluda eelkõige nendes olukordades, kus on võimalik mürataset mõõta enne ja pärast leevendusmeetmete (nt rajatud pinnasvallid) kasutusele võtmist, et hinnata nende efektiivsust ja nö kontrollida modelleerimise tulemusi. Seejuures võib aga keeruliseks osutuda „enne ja pärast“ olukordades sarnaste tingimuste (müraallikate asukoht, laskude arv, ilmastikutingimused jms) leidmine ning mõõtmiste tulemused ei pruugi anda adekvaatset infot. Seetõttu tuleks eelistada modelleerimist. Leevendusmeetmeks on ka see, kui erinevate harjutuste sooritamisel arvestatakse valitsevat tuule suunda ja tugevust ning välditakse olukorda, kus müratundlikud hooned jäävad müraallika(te) suhtes allatuult. Tugeva tuulena tuleks käsitleda tuulekiirust üle 10 m/s.  28 / 34 11 REFERENTSID 1. Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 2. Militaarmüra mõõtmine ja hindamine Eestis, projekti nr 2011_0130, Ramboll Eesti AS, 28.02.2012 3. Akukon 134179-1 Militaarmüra regulatsioon – Koondaruanne, projekti nr 134179-2, Akukon Oy Eesti filiaal, 09.06.2014 4. Akukon 134179-1 Militaarmüra regulatsioon – Kontseptsioon, projekti nr 134179-1, Akukon Oy Eesti filiaal, 09.06.2014 5. Militaarmüra regulatsiooni analüüs – Aruanne, Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor, 07.12.2018 6. Soome keskkonnaministri 04.12.2017 määrus „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“; https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903 7. ISO 1996-1 „Acoustics – Description, measurement and assessment of environmental noise – Part 1: Basic quantities and assessment procedures“ 8. EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“ 9. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” 10. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 11. Guidelines for Community Noise, World Health Organization, Geneva, 1999 12. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 13. J.Jokitulppo, T.Lahti, T.Markula. Suomen ympäristö 39|2007. Ampumamelun arviointi, kirjallisuusselvitys. Ympäristöministeriö 14. Environmental noise guidelines for the European Region, World Health Organization, 2018b 15. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ 16. Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju. 7493-2 Akukon Oy Eesti filiaal, 2009 17. North Atlantic Treaty Organization (NATO) (2000). The effects of noise from weapons andsonic booms, and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Committee on the challenges of modern society, Report 241, 2000 18. Siskind D E, Stachura V J, StaggM S & Kopp J W (1980). Structure response and damage produced by airblast from surface mining. US Bureau of Mines, Report of Investigations 8485, Pittsburgh 1980 19. Operational Noise Manual. An Orientation For Department of Defense Facilities, November 2005; http://www.stoptheplanes.com/DoDNoiseManaulFinalREV.pdf 20. EVS-EN 61672-1 „Electroacoustics – Sound level meters – Part 1: Specifications“ 21. EN IEC/ISO 17025 „General requirements for the competence of testing and calibration laboratories" 22. EVS-ISO 1996-2 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine“ 23. EVS-EN ISO 17201-1 „Acoustics - Noise from shooting ranges - Part 1: Determination of muzzle blast by measurement“ 24. ISO 9613-2 „Acoustics - Attenuation of sound during propagation outdoors - Part 2: General method of calculation“  29 / 34 LISA 1 MÕISTED Käesoleva dokumendi tähenduses on:  militaarmüra – Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevate relvade, lõhkevahendite ja pürotehniliste imitatsioonivahendite poolt tekitatav impulssmüra;  aktiivne harjutuspäev(öö) – väljaõppeehitisel või –alal viiakse läbi impulssmüra tekitavat väljaõpet;  alaline väljaõppeehitis ja -ala - määratletud väljaõppeehitis ja -ala, mida kasutatakse regulaarselt kogu aasta vältel;  ajutiselt kasutatav väljaõppeala – harva kasutatav määratletud väljaõppeala, mida kasutatakse üksikutel päevadel aastas;  ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T – mõõdetud helirõhutase etteantud ajavahemikus, kus kasutatakse A-korrektsiooni ning mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul;  Ld – päevamüraindikaator – A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju päevasel ajavahemikul 7.00–23.00;  Ln – öömüraindikaator – A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab unerahu rikkumist öisel ajavahemikul 23.00–7.00;  heli ekspositsioonitase LAE – üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes;  heli ekspositsioonitase LCE – üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes;  heli ekspositsioonitase LZE – üksiku mürasündmuse korrigeerimata helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes; indikaator, mida kasutatakse hoonete võimalike ehituskahjustuste hindamiseks;  C-korrigeeritud tipphelirõhutase LCpeak – indikaator, mida kasutatakse inimeste kuulmiskahjustuste tekkimise võimaluste hindamiseks;  impulssheli – ühest või mitmest impulsist koosnev heli vastavalt standardi ISO 1996-1 määratlusele; üksiku heliimpulsi kestus on tavaliselt alla 1 sekundi;  madalsageduslik müra - müra sagedusvahemikus 10–200 Hz;  müra hindamise kestus – ajavahemik, mille suhtes määratakse müra hinnatud tase;  müra hinnatud tase – etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid;  müra normtase – mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse müraolukorra hindamisel.  müra kriitiline tase – normtase kriitilise müraolukorra hindamisel hoonestatud müratundlikel aladel;  mürasündmus – müra, mille kestus on väiksem kui 5 minutit; kasutatakse suurekaliibriliste relvade kasutamisest põhjustatud müratasemete hindamisel;  müratsoon – kaardil piiritletud ala, kus teatud müratase on ületatud;  müratundlikud objektid/hooned – inimestega otseselt seonduvad objektid nagu elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning alaliselt kasutatavad muud müratundlikud hooned  30 / 34  väikesekaliibrilised relvad – relvad, mille kaliiber on <20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT ekvivalent;  suurekaliibrilised relvad – relvad, mille kaliiber on ≥20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT ekvivalent;  vaba heliväli – otsese heli väli, kus puuduvad helipeegeldused;  õueala – elamumaa, õueala, õuemaa, sotsiaalmaa otstarbega kõlvik müratundliku hoone vahetus ümbruses vastavalt Eesti topograafia andmekogu (ETAK) kataloogile;  harjutuspäeva tüüp – teatud relvade ja pürotehniliste imitatsioonivahenditega toimuv korduv analoogse koormusega väljaõppepäev(-öö).  31 / 34 LISA 2 MILITAARMÜRA REGULATSIOONI TINGIMUSTE KONTROLLNIMEKIRI Alljärgnevas tabelis (Tabel 7) on esitatud olulisemate militaarmüra regulatsioonis sätestatud tingimuste kontrollnimekiri. Tabel 7. Militaarmüra regulatsioonis sätestatud tingimuste kontrollnimekiri Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust Uuringu tüüp 1. Mõõtmine müratundlike objektide juures; 2. Relva/vahendi helivõimsustasemete mõõtmine 3. Modelleerimine Müraallikas Nimetada müraallikas või -allikad Üldised nõuded Mõõtmise teostamise kuupäev, ajavahemik, mõõtmistele mõõtmisperioodide ajaline kestvus Mõõtmispunktide aadress, koordinaadid, kaugus müraallikast ja mõõtmispunktide asendiskeem (võimalusel fotod) Mõõtepunkti asukoht tuleb valida selliselt, et oleks täidetud vaba müravälja tingimus ühe peegeldava pinnaga; vältida tuleb peegeldusi vertikaalsetelt pindadelt Mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv jms) Ilmastikutingimused (tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed)) Mõõteseadmete loetelu, kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga Kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS- ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 (kui kasutatud ka EVS-EN ISO 17201-1, siis ka vastav kinnitus) Mõõtmiste puhul kinnitus labori akrediteeringu kohta Mikrofoni kõrgus maapinnast Mõõtmisel registreerida helispekter 1/3 oktaavribades sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz Mõõtetulemused koos laiendmõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures Üldised nõuded Kas esitatud on maksimaalse koormusega arvutustele ja harjutuspäevade ja tüüpilise harjutuspäeva kirjeldus ja modelleerimis- leidmise metoodika? tele Kas arvutustes kasutatud relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) ja suunduvusandmed on aruandes esitatud 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega tabelikujul?  32 / 34 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust Impulssmüra korrektsiooniga arvestamine:  Väikesekaliibrilised relvad ja lõhkamine (<50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +12 dB  Suurekaliibrilised relvad ja lõhkamine (≥50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +15 dB Normtasemed Harjutuspäeva (-öö) kriitilised tasemed (väikese- ja suurekaliibrilised relvad): Ld =65 dB; Ln=55 dB Üksiku mürasündmuse (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) taotlustasemed: päevane LCE =100 dB öine LCE=90 dB Piirtasemed võimaliku kuulmiskahjustuse (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) vältimiseks: LCpeak=135 dB Ehituskahjustuste võimaliku tekke vältimise piirtase (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) LZE=125 dB Mõõdetavad/ Väikesekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste arvutatavad käigus fikseerida indikaatorid ja  üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada helirõhutase- laskude arv) A-korrigeeritud med heliekspositsioonitase LAE (dB), kaugpunktides  A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq mõõtmisel (dB) Suurekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida  üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A-korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB),  C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE (dB),  A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) Kui tegemist on suurekaliibrilise relvaga tuleb mõõtmisel registreerida  C-korrigeeritud tipphelirõhk LpC,peak,  korrigeerimata heli ekspositsioonitase LZE Kas on esitatud nii mõõdetud kui arvutuslikul teel saadud helirõhutasemete väärtused ja nende võrdlus? Relvade Mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata heli helivõimsus- ekspositsioonitase LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle tasemete põhjal helivõimsustase (helienergiatase) LE vabas mõõtmise heliväljas nõuded lisaks Peegelduste mõju peab olema minimaalne üldistele Mõõtmised teostada vähemalt 45 kraadise nurga all  33 / 34 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust mõõtmise Mõõtetulemused tuleb esitada tabelkujul 1/1 nõuetele oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega Modelleerimise Arvutusmeetod ISO 9613-2 nõuded lisaks Fikseeritud ilmastikuparameetrid: õhutemperatuur üldistele 10°C; suhteline õhuniiskus 70% arvutuste ja Akustilised omadused: modelleerimis- pehme pind G=1 te nõuetele kõva pind G=0. Peegelduste arv 3 Maastikumudelis samakõrgusjooned iga 1 m tagant (kas kasutatud Maa-ameti LIDAR andmeid?) Arvutuskõrgus: 2 m maapinnast Arvutusruut: 15x15 m, 20x20 m, kuid mitte suurem kui 50x50 m Kas esitatud on andmed relvade laskmiskõrguse kohta? Kas esitatud on info relvade maastikus paiknemise kohta? Kas suurekaliibriliste relvade kasutamise korral on hinnatud kuulmis- ja ehitiste kahjustuste esinemise võimalikkust? Nõuded Mürauuringutes esitada järgmised mürakaardid: mürakaardile Helirõhutaseme mõõtmised kaugpunktides – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid; Helivõimsustasemete mõõtmised – mürakaartide esitamine vajalik vaid suurekaliibriliste relvade korral. Kuna suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisel teostatakse mõõtmised ka kaugpunktides, tuleb koostada ka vastavad mürakaardid (vt eelmine punkt); Mürakaardistamine ehk modelleerimine – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka  34 / 34 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid. Kas on põhjendatud mürakaartide ulatuse valikut? Kui sama uuringu raames teostati ka mõõtmised kaugpunktides, siis kas kaardile on kantud kaugpunktide asukohad ning seletuskirjas esitatud võrdlus mõõdetud ja arvutatud müratasemete vahel? Esitada mürakaardil müratundlikud hooned koos tootmis- ja kõrvalhoonetega Müratasemed esitada 5 dB vahemikena ning mürakontuurid müra hinnatud taseme mürakaardi puhul vahemikus 45-75 dB, suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardi puhul vahemikus 85-115 dB Kas on kasutatud soovitatud värviskaalat müratsoonide tähistamiseks? Kas kaardil on esitatud:  elamute õueala piir, harjutusvälja piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, kavandatavate müratõkete (pinnasvallide) asukohad, mõõtkava;  selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (sh relvad, laskude arv, kasutatavad väljaõppealad);  märkus impulssmüra korrektsiooni kasutamise kohta;  kasutatud arvutustarkvara ja -meetod;  arvutusruutude suurus;  arvutuskõrgus maapinnast. RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS MILITAARMÜRA REGULATSIOON Uuendatud 2019. aastal (07.08.2019)  2 / 34 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus MILITAARMÜRA REGULATSIOON KOKKUVÕTE Militaarmüra regulatsiooni koostamine on kolmas etapp Kaitseministeeriumi poolt läbiviidud pikemaajalisest projektist, kus esimeses etapis (2012. talvel) analüüsiti NATO ja Euroopa riikide militaarmüra regulatsioone1 ning teises etapis (2012. sügisel) analüüsiti siiani Eestis teostatud militaarmüra uuringuid2. Militaarmüra regulatsioon on koostatud 2014. aastal Kaitseministeeriumi tellimisel Akukon Oy Eesti filiaali poolt.3,4 2018. aastal valmis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tellimisel Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabori poolt 2014. aastal koostatud regulatsiooni analüüs5, et selgitada välja selle aja- ja asjakohasus. Vastavalt analüüsitulemustele on käesolevalt 2014. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni uuendatud. Dokumendis on laiemalt käsitletud teemasid, mida on militaarmüra regulatsiooni koostamise käigus analüüsitud, millised valikud on langetatud ja mis on olnud nende põhjuseks; lisaks on toodud soovitused, kuidas vähendada vibratsioonihäiringuid, juhised, kuidas korraldada ja koostada (mõõta, mürakaardistada) mürauuringut ning edaspidi käsitlevate teemade tegevuskava. Samuti on selgitatud, kuidas seirata militaarmüra ning kuidas planeerimise juures rakendada militaarmüra regulatsiooni põhimõtteid ja leevendusmeetmeid. Ühe aktiivse harjutuspäeva müraolukorra hindamisel kasutatakse müra hinnatud taset LAr,ti (päevasel ajavahemikul vastavalt Ld ja öisel ajavahemikul Ln) ja lisaks kasutatakse suurekaliibriliste relvade puhul üksiku mürasündmuse maksimaalse helirõhutaseme hindamiseks C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE. Väljaõppealadel, kus kasutatakse koos nii väikese- kui suurekaliibrilisi relvi, tuleb müra hinnatud tasemena käsitleda nende koosmõjust tekkivat mürataset. Võtmaks arvesse impulsiivse müra eriliselt häirivat toimet võrreldes mõõdetud, sama kõrge tasemega ühtlase müraga, lisatakse müra hinnatud taseme määramisel väikesekaliibrilistest relvadest põhjustatud mürale impulsskorrektsioon 12 dB ja suurekaliibrilistest relvadest põhjustatud mürale impulsskorrektsioon 15 dB. Regulatsioonis kasutatud mõistete selgitused-definitsioonid on esitatud lisas 1. 1 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 2 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine Eestis, projekti nr 2011_0130, Ramboll Eesti AS, 28.02.2012 3 Akukon 134179-1 Militaarmüra regulatsioon – Koondaruanne, projekti nr 134179-2, Akukon Oy Eesti filiaal, 09.06.2014 4 Akukon 134179-1 Militaarmüra regulatsioon – Kontseptsioon, projekti nr 134179-1, Akukon Oy Eesti filiaal, 09.06.2014 5 Militaarmüra regulatsiooni analüüs – Aruanne, Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor, 07.12.2018  3 / 34 SISUKORD KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 2 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 5 1.1 REGULATSIOONI EESMÄRK ................................................................................................. 5 1.2 TÖÖGRUPI LIIKMED ............................................................................................................ 5 2 MILITAARMÜRA AKUSTIKA ............................................................................................. 6 2.1 MILITAARMÜRA ALLIKAD.................................................................................................... 6 2.2 IMPULSSMÜRA ................................................................................................................... 6 2.3 MADALSAGEDUSLIK MÜRA ................................................................................................ 7 3 MÜRAALLIKAD ............................................................................................................... 7 3.1 VÄIKESEKALIIBRILISED RELVAD ........................................................................................... 8 3.2 SUUREKALIIBRILISED RELVAD JA LÕHKAMISED .................................................................. 8 3.3 IMPULSSMÜRA KORREKTSIOON ......................................................................................... 8 3.4 LÕHKAMISEST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE LEVIK...................................................... 9 4 MÜRA NORMTASEMED .................................................................................................. 9 4.1 KOHALDUSALA .................................................................................................................... 9 4.2 NORMTASEMED................................................................................................................ 10 5 RAKENDATAVAD INDIKAATORID JA NORMATIIVSED VÄÄRTUSED .................................. 11 5.1 INDIKAATORID .................................................................................................................. 11 5.2 NORMTASEMED................................................................................................................ 12 5.2.1 Aktiivse harjutuspäeva(-öö) A-korrigeeritud müra hinnatud taseme LAr,ti soovituslik kriitiline tase .......................................................................................................................... 12 5.2.2 Suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme soovituslik normtase .......................................................................... 13 5.3 VÕIMALIKUD KUULMISKAHJUSTUSED.............................................................................. 14 5.4 EHITISTE KAHJUSTUSED JA SEOTUD KAEBUSED ............................................................... 15 6 REGULATSIOON EESTIS, EUROOPA LIIDUS JA NATO RIIKIDES ......................................... 17 6.1 EUROOPA LIIT JA NATO RIIGID ......................................................................................... 17 6.2 EESTI.................................................................................................................................. 17 7 HINDAMISMEETODID JA JUHENDMATERJALID .............................................................. 17 7.1 MILITAARMÜRA UURINGUTE LÄHTEANDMED ................................................................. 18 7.2 JUHISED HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISTE KOHTA KAUGPUNKTIDES ........................... 18 7.2.1 Nõuded mõõtmiste teostamisele .............................................................................. 18 7.2.2 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisel ..................................................................... 19 7.3 JUHISED MILITAARMÜRA ALLIKATE HELIVÕIMSUSTASEMETE (HELIENERGIATASEMETE) MÕÕTMISTEKS ............................................................................................................................ 19 7.3.1 Väikesekaliibrilised relvad.......................................................................................... 20 7.3.2 Suurekaliibrilised relvad............................................................................................. 20 7.3.3 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisele ................................................................... 21 7.4 MÜRAKAARDISTAMISE EHK MODELLEERIMISE JUHISED ................................................. 21 7.4.1 Nõuded mürakaardistamisele ................................................................................... 22 7.4.2 Nõuded mürakaartide esitamisele ............................................................................ 22 7.5 SEIRE ................................................................................................................................. 24 8 RUUMILINE PLANEERIMINE .......................................................................................... 25  4 / 34 9 TEGEVUSKAVA ............................................................................................................. 26 10 LEEVENDUSMEETMED .................................................................................................. 27 11 REFERENTSID................................................................................................................ 28 LISA 1 MÕISTED ................................................................................................................. 29 LISA 2 MILITAARMÜRA REGULATSIOONI TINGIMUSTE KONTROLLNIMEKIRI ........................ 31  5 / 34 1 SISSEJUHATUS 1.1 REGULATSIOONI EESMÄRK Enne 2014. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni puudus Eestis ühiskonna jaoks mõistetav militaarmüra regulatsioon. Uuringute läbiviimisel kasutati tööstusmüra ja välisriikide (eelkõige Soome) militaarmüra norme. Seetõttu on ka uuringute usaldusväärsus avalikkuse jaoks olnud pigem madal, kuna puudusid selged Eesti enda soovituslikud nõuded, millega helirõhutasemete mõõtmistulemusi või teoreetilisi modelleerimistulemusi võrrelda. Militaarmüra regulatsiooni puudumine tähendaks ka seda, et puudub alus Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppetegevuste kavandamiseks ja kontrolliks müra aspektist; sh ka planeerimis- ja projekteerimistegevuste ning seire läbiviimise osas. Enne 2014. aastal koostatud regulatsiooni puudus ühtne arusaam militaarmüra uuringute metoodikast: - kasutati erinevaid müra iseloomustavaid indikaatoreid; - ei olnud kindlaid müra normtasemeid, mille suhtes situatsiooni hinnati; - muud probleemid, nt impulsskorrektsiooni kasutamine ja selle väärtus(ed). Seetõttu on varem valminud mürauuringud sõltunud hankedokumentatsioonist ja konsultandi kogemusest ning ei ole põhinenud samadel eeldustel ja lähenemisel, nt lähteandmete kasutamisel ja uuringu tulemuste esitamisel (millised helirõhutasemete indikaatorid mõõtmiste käigus fikseeritakse, millised mürakaardid koostatakse). Militaarmüra reguleerimine on Kaitseministeeriumi initsiatiiv – otseselt ei tulene sellise regulatsiooni koostamise kohustust ühestki kõrgemast õigusaktist. Ka teistes NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikides (v.a Soome, kus 2017. aastal võeti vastu määrus6, mis sätestab müratasemed raskerelvadele ja lõhkamistele) on militaarmüra normid esitatud soovituslikena. Militaarmüra soovituslikud normtasemed on ühelt poolt vajalikud, et tagada elanike kaitse liigse (häiriva) müra eest ja samas tagada väljaõppe läbiviimise võimalused. Militaarmüra regulatsiooni rakendamine peaks pikemas perspektiivis kaasa tooma elanike kaebuste vähenemise, paremad planeeringulahendused ja väljaõppeehitised, lihtsustama müra seiret jms. 1.2 TÖÖGRUPI LIIKMED 2014. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni töögrupi liikmed olid järgmised: - Andres Ideon, Kaitseministeerium - Andres Tõnisson, keskkonnaekspert - Merili Vipper, Kaitsevägi - Kersti Ristimägi, Kaitsevägi - Joonas Jürisaar, Kaitsevägi - Tuuli Vors, Kaitseliit - Liina Allikas, Kaitseliit - Marko Ründva, Akukon Oy Eesti filiaal - Maris Vohta, Akukon Oy Eesti filiaal - Timo Markula, Akukon Oy 6 Soome keskkonnaministri 04.12.2017 määrus „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“; https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903  6 / 34 2018. aastal militaarmüra regulatsiooni analüüsi koostamise töögrupi liikmed olid järgmised: - Marit Abiline, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus - Diane Salimaa, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus - Sirje Tomiste, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus - Tuuli Vors, Kaitseministeerium - Joonas Jürisaar, Kaitsevägi - Andres Järve, Kaitseliit - Tanel Esperk, OÜ Alkranel - Elar Põldvere, OÜ Alkranel - Margit Oja, Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor 2 MILITAARMÜRA AKUSTIKA 2.1 MILITAARMÜRA ALLIKAD Militaarmüra allikad on militaarmüra regulatsiooni tähenduses relvad, lõhkevahendid ja pürotehnilised imitatsioonivahendid. Militaarmüra omapäraks võrreldes teiste keskkonnamüra allikatega on see, et müra levib väga kaugele. Nii võib näiteks suurekaliibriliste relvade ja lõhkamiste müra olla selgelt eristatav kuni 10 km kaugusel erinevalt liiklusmürast või tööstusmürast, mille mõjutsoon on tavaliselt kuni 0,3-0,4 km. Kuna suurekaliibriliste relvade müra on väga suure energiaga ja oma tekke asukohas väga kõrge helirõhutasemega, siis sellise müra leevendamine on keerukas. Relva kasutamisel saab eristada kolme alamüraallikat: - relva suudme heli; - laskemoona lennuheli; - laskemoona lõhkemise ehk sihtmärgi tabamise heli. Nendest esimese ja kolmanda alamüraallika käsitlemine on müra seisukohast suhteliselt lihtne (tegemist on punktmüraallikatega), kuid lennuheliga arvestamine on keerulisem ja üldjuhul see jäetakse modelleerimisest välja, kuna võrreldes laskmise ja tabamuse müraga ei oma laskemoona lennuheli koondmüras olulist tähtsust. Reeglina kehtib põhimõte, et mida suurem on relva kaliiber või lõhkelaengu kogus, seda suurem on müraallika helivõimsustase ja seda kaugemale müra levib ja kostab. 2.2 IMPULSSMÜRA Impulssmüra ja selle allikaid on käsitletud rahvusvahelises standardis ISO 1996-17 (mille eestikeelne ametlik tõlge on Eesti standard EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“8). Impulssmüra iseloomustab helirõhutaseme lühiaegne kiire tõus ja ühe impulssmürasündmuse ajaline kestvus on tavaliselt <1 s. Vastavalt standardile ISO 1996-1 on suureenergialised impulssmüra allikad kõik lõhkelaengud, mille TNT ekvivalentmass ületab 50 g, või võrreldavate omadustega ja häirivusega allikad (näitena on standardis toodud erinevad lõhkamised ja militaarlahingumoon). Eraldi kategooriatena on 7 ISO 1996-1 „Acoustics – Description, measurement and assessment of environmental noise – Part 1: Basic quantities and assessment procedures“ 8 EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“  7 / 34 standardis nimetatud tugevalt impulsilikud müraallikad (käsitulirelvad, erinevad tööriistad) ja regulaarsed impulssmüra allikad (autoukse sulgemine, palli põrgatamine, kirikukellad). Neid müraallikaid ei peeta nii häirivaks, kui eelpool mainitud suureenergialisi impulssmüra allikaid. Standardi informatiivses lisas A on toodud vastavalt allika iseloomule impulssmüra korrektsioonid: regulaarse impulssmüra korrektsioon on +5 dB, tugeva impulssmüraallika korrektsioon on +12 dB ja suureenergialiste impulssmüraallikate osas ei ole korrektsiooni toodud, vaid on viidatud standardi informatiivsele lisale B. Lisas B on esitatud arvutusjuhised suureenergialiste impulssmüraallikatele impulssmüra korrektsiooni arvutamiseks, lisaks on toodud peamine indikaator suurekaliibriliste relvade üksikute mürasündmuste hindamiseks - C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE. Müratasemete korrigeerimine impulssmüra korral ehk parandatud tasemete kasutamine arvutustes ja normtasemetega võrdlemisel on vajalik, võtmaks arvesse impulsiivse müra eriliselt häirivat toimet võrreldes mõõdetud, sama kõrge tasemega ühtlase müraga. Militaarmüra regulatsiooni seisukohast on oluline välja tuua, et impulssmüra korrektsiooni tuleks rakendada ainult siis, kui impulssmüra allikad on kuuldavad/eristatavad müra vastuvõtvas punktis (ehk müratundlike hoonete juures). 2.3 MADALSAGEDUSLIK MÜRA Madalsageduslikuks nimetatakse müra, kui selle kõrgemad helirõhutasemed Lp on peamiselt sagedusvahemikus 20-200 Hz. Kuna suurekaliibriliste relvade müra on peamiselt sagedusvahemikus 10-300 Hz, siis see vastab madalsagedusliku müra määratlusele; seda nii inimkõrva kuulmise-tajumise seisukohast, võimalike häiringute seisukohast, kui ka ehitiste võimalike kahjustuste osas. Suurekaliibriliste relvade üksikute laskude müra hindamiseks on sobilik kasutada C-korrektsiooni, mis arvestab paremini inimeste kuulmist madalate sageduste osas. 3 MÜRAALLIKAD Militaarmüra regulatsiooni koostamise töögrupis lepiti kokku, et militaarmüra regulatsiooni seisukohalt on militaarmüra allikateks erinevad Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevad relvad, lõhkevahendid ja pürotehnilised imitatsioonivahendid. Regulatsiooni koostamise käigus otsustati, et müraallikad jagatakse oma iseloomu alusel kaheks sarnaselt naaberriikide senisele praktikale: väikesekaliibrilised ja suurekaliibrilised relvad, millele rakendatakse erinevaid nõudeid. Militaarmüra regulatsioon ei käsitle: - väljaõppeehitiste ja -alade kasutajate tervisekaitset; - militaartegevusega seotud transpordimüra; - militaarlennukite ja -kopterite lendamise müra; - demineerimisi (Päästeamet, Kaitsevägi); - väljaõppeehitistest ja -aladest väljaspool toimuvaid taktikaõppuseid; - suurõppuseid; - õhk- ja sportrelvade müra; - militaartegevusest põhjustatud vibratsioonitasemeid; - kinniste lasketiirude siseruumide müra; - müratundlike hoonete siseruumide müra. Militaarmüra regulatsioonis käsitletavate müraallikate valikul lähtuti prioriteetsuse põhimõttest ning regulatsiooni rakendamise võimalikkusest. Käsitlusalast jäeti välja müraallikad, mille mõju hindamine ja reguleerimine on oluliselt keerukam (nt transpordi müra), reguleerimine ei oleks otstarbekas (nt sport- ja  8 / 34 õhkrelvad) ja ka müraallikad, mille mürataseme reguleerimine ei ole võimalik (nt Kaitseväe ja Päästeameti demineerimised). Kuna relvade, lõhkevahendite ja pürotehniliste imitatsioonivahendite põhjustatud müra on siiski kõige olulisem, siis regulatsiooni koostamisel sellest lähtuti. Analoogselt on ka teistes riikides (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa jne9) peamiselt keskendutud relvade mürale, siiski on olemas riike (nt Ameerika Ühendriigid), kus on olemas soovituslikud piirväärtused ka teistele tegevustele. Soovituslike nõuete koostamisel on analüüsitud Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevat relvastust, lisaks ka perspektiivseid relvi ja relvasüsteeme. Kui uute väikesekaliibriliste relvade kasutusele võtmine olemasolevate relvade asemel ei mõjuta müraolukorda, siis oluline mõju võib olla uute suurekaliibriliste relvade ja relvasüsteemide lisandumisel, mida hetkel väljaõppe läbiviimisel ei kasutata. 3.1 VÄIKESEKALIIBRILISED RELVAD Lähtudes ISO 1996-1 standardist, on väikesekaliibrilised relvad kõik relvad, mille kaliiber on <20 mm, ja selle hulka kuuluvad pürotehnilised imitatsioonivahendid, käsigranaadid ja lõhkelaengud, mille kaal on <50 g TNT ekvivalent. 3.2 SUUREKALIIBRILISED RELVAD JA LÕHKAMISED Lähtudes ISO 1996-1 standardist, on suurekaliibrilised relvad kõik relvad, mille kaliiber on ≥20 mm, ja selle hulka kuuluvad pürotehnilised imitatsioonivahendid, käsigranaadid ja lõhkelaengud, mille kaal on ≥50 g TNT ekvivalent. 3.3 IMPULSSMÜRA KORREKTSIOON Pikaaegset müraolukorda hinnatakse müra hinnatud tasemega LAr,ti, kus müraallikatest põhjustatud ekvivalentsele A-korrigeeritud helirõhutasemele LpAeq,T lisatakse impulsskorrektsioon Ki (dB) sõltuvalt müraallikate iseloomust: LAr,ti = LpAeq,T + Ki. Impulssmüra korrektsiooni rakendamise tingimus on, et müras on selgelt eristatav häiringut tekitav impulsiline heli (vt pt 2.2). Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”10 on toodud üks fikseeritud parandus impulssmürale, mis on Ki = +5 dBA. Militaarmüra hindamisel ei ole antud parandustegur piisav ja seda ei ole otstarbekas kasutada. Standardi ISO 1996-1 informatiivses lisas A mainitakse tugevalt impulsilike helide impulsskorrigeerimise arvväärtust +12 dB, mis on sobilik rakendamiseks väikesekaliibrilistele relvadele vastavalt soovitatud definitsioonile (relvad, väikese massiga lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid). Standardi ISO 1996-1 informatiivses lisas B on esitatud arvutuspõhimõtted suurekaliibriliste relvade ja lõhkamiste impulssmüra korrektsiooni arvutamiseks. Lähtudes teoreetilistest arvutustest, võiks suurekaliibriliste relvade impulssmüra korrektsiooni sobilik väärtus olla vahemikus +13…+18 dB (teoreetiliste arvutuste alusel on väikestel kaugustel (<1 km) müraallikast sobilikuks väärtuseks +20 dB ja kaugemal (>3 km), kus erinevus taustmürast ei ole nii suur, on sobilik väärtus +10 dB). Kuna nõuete lihtsuse mõttes ei ole sellise muutuva korrektsiooni rakendamine soovitatav, siis soovituseks oleks kasutada suurekaliibriliste relvade korral impulssmüra korrektsiooni +15 dB. 9 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 10 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”  9 / 34 3.4 LÕHKAMISEST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE LEVIK Tabelis Tabel 1 on toodud üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE arvväärtused erinevatel kaugustel lõhkamise teostamise asukohast lähtudes teoreetilisest arvutusest erinevate koguste lõhkelaengute lõhkamisel; lõhkelaengute kaalud on esitatud TNT ekvivalendina. Arvutuste teostamisel on lähtutud punktmüraallikast maapinna kohal ja arvestatud maapinna peegeldust +3 dB. Esitatud tulemuste määramatus on hinnanguliselt vahemikus 2…5 dB. Tabel 1. Üksikute mürasündmuste LCE väärtused sõltuvalt lõhkelaengu kogusest ja kaugusest Kaugus 100 m 250 m 0.5 km 1 km 2 km 5 km 10 km TNT ekvivalent 30 g 107 99 93 87 < 85 < 85 < 85 60 g 109 101 95 89 < 85 < 85 < 85 100 g 113 105 99 93 87 < 85 < 85 200 g 115 108 102 95 89 < 85 < 85 1 kg 123 115 109 103 97 89 < 85 2 kg 125 118 112 105 99 92 85 5 kg 129 121 115 109 103 95 89 10 kg > 130 124 118 112 106 98 92 50 kg > 130 128 122 116 110 102 96 100 kg > 130 > 130 125 119 113 105 99 Vahemikus 30 g…10 kg TNT ekvivalent on teoreetilisi väärtusi korrigeeritud arvestades reaalsetel helirõhutasemete mõõtmistel saadud tulemusi. Kui tegemist on suurte lõhkeaine koguste lõhkamistega (≥ 50 kg TNT ekvivalent), siis selliste lõhkamiste mõju tuleb hinnata eelnevalt lähtudes eelkõige lähimate müratundlike hoonete kaugusest ja hinnates võimalikke häiringuid. Vastavalt eeltoodud tabelile Tabel 1 põhjustab lõhkelaengu 50 kg TNT ekvivalent lõhkamine LCE tasemed >100 dB 5 km kaugusel lõhkamiste teostamise asukohast. Kui selliste suurte lõhkelaengute lõhkamiste korral on vahemaad väiksemad, siis elanike kaebused vibratsiooni, ehitiste võimalike kahjustuste jms osas on väga tõenäolised. Tabelis Tabel 1 esitatud andmed on täpsemate lõhkamisega seotud müraemissiooni andmete puudumise korral kasutatavad nt modelleerimiste alusandmetena. Samas tuleb arvestada, et kauguse suurenedes muutuvad arvustuslikud väärtused järjest ebatäpsemaks eelkõige tulenevalt maastikuspetsiifikast. Kui nimetatud andmeid kasutada modelleerimistes, tuleb aluseks võtta alla 0,5 km kaugusel müraallikast arvutatud vastavad väärtused. Andmete olemasolu korral tuleb aga tabelis Tabel 1 toodule alati eelistada lõhkeaine lõhkamisel reaalselt mõõdetud müraemissiooni andmeid. 4 MÜRA NORMTASEMED 4.1 KOHALDUSALA Militaarmüra regulatsiooni koostamisel lepiti kokku põhimõte, et olemasolevatele ja perspektiivsetele väljaõppeehitistele ja -aladele kehtivad samad nõuded, kuna vastasel juhul võib osutuda keeruliseks määratleda, kas mingi väljaõppeehitis on olemasoleval alal või mitte, kuna enamus planeeritavaid uusi väljaõppeehitisi paiknevad olemasolevatel militaarobjektidel (nt olemasoleva suure harjutusvälja territooriumil). Esitatud lähenemine lihtsustab omakorda nõuete rakendamist.  10 / 34 Militaarmüra regulatsioon kehtestab müra soovituslikud normtasemed müratundlike objektide (hoonete) juures. Militaarmüra hindamisel rakendatakse põhimõtteliselt ainult ühte maakategooriat - atmosfääriõhu kaitse seaduse11 mõistes II kategooria. Müratundlike hoonetena käsitletakse inimestega otseselt seonduvaid objekte nagu elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning alaliselt kasutatavad muid müratundlikud hooned, rohealale jõudvat mürataset ei reguleerita. Militaarmüra regulatsiooni kohaldusala määramisel tuleb vältida olukorda, kus suurel territooriumil (nt kogu kinnistu ulatuses) eeldatakse soovituslike nõuete täitmist. Eesmärgiks on soovituslike normide jälgimine alaliselt kasutatavate müratundlike objektide juures, kus inimesed viibivad. See seab ühelt poolt selged piirangud väljaõppetegevusest põhjustatud mürale, samas kaitseb ka elanikke liigse (häiriva) müra eest. Päevase aja normtasemeid tuleks rakendada elamute lähialadel ehk õuealadel (normtase peab olema tagatud õueala piiril) ning öise aja normtasemeid eluhoone enda juures. Teiste müratundlike objektide (tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutused) puhul tuleks regulatsioonis määratud päevase ja öise aja normtasemeid rakendada tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutuste hoonete juures ehk norm peab olema tagatud vastava hoone enda juures. 4.2 NORMTASEMED Atmosfääriõhu kaitse seaduses on defineeritud kaks normväärtust: piir- ja sihtväärtus. Seaduses esitatud piirväärtust rakendatakse olemasolevatel aladel ja sihtväärtust vaid uute müratundlike alade planeerimisel. Militaarmüra regulatsioonis rakendatakse ühte soovituslikku normtaset – aktiivse harjutuspäeva kriitiline tase, mis on võrreldav atmosfääriõhu kaitse seaduses esitatud piirväärtusega ning mida rakendatakse nii olemasolevatel kui ka uutel aladel, mis paiknevad harjutusväljade lähedal. Kriitiline tase – müratase, mis põhjustab olulist häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat müraolukorda müratundlike eluhoonete õuealal (päevasel ajal) või müratundliku hoone juures (eluhoone enda juures öisel ajal, ühiskondliku hoone enda juures nii päevasel kui öisel ajal). Kriitilist taset rakendatakse aktiivse harjutuspäeva müraolukorra hindamisel. Kui kriitiline tase on ületatud, tuleks rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Lisaks kriitilisele tasemele rakendatakse suurekaliibriliste relvade puhul üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE soovituslikku normtaset. Militaarmüra regulatsiooni rakendamisel seatakse eesmärgiks, et soovituslikke normtasemeid väljaõppe käigus ei ületata ja kui on näha, et normtaseme täitmine ei ole võimalik olemasoleva koormuse juures, siis tuleb analüüsida väljaõppeehitis(t)e või –ala(de) kasutamist ja vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Kriitilise taseme eesmärk on hoida aktiivse harjutuspäeva müratase lähimate müratundlike objektide läheduses inimeste poolt talutavates piirides. Vastavalt WHO juhendmaterjalile12 võib pikaaegne kõrges müratasemes viibimine põhjustada eelkõige veresoonkonna ja südamehaiguseid, stressi, unetust jms. Küll aga on keskkonnaseadustiku üldosa seaduses13 mh toodud ka järgmine põhimõte: § 10. Vältimispõhimõte – Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. See tähendab, et kui soovitakse rajada elu- või ühiskondlikke hooneid harjutusvälja lähedale müra mõistes kriitilisse tsooni, siis peab inimene olema teadlik ja arvestama sellega, et ta elab kõrge müratasemega piirkonnas. 11 Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 12 Guidelines for Community Noise, World Health Organization, Geneva, 1999 13 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011  11 / 34 5 RAKENDATAVAD INDIKAATORID JA NORMATIIVSED VÄÄRTUSED 5.1 INDIKAATORID Vastavalt Ramboll Eesti AS analüüsile14 on erinevates riikides kasutusel erinevad indikaatorid militaarmüra hindamiseks. Kõige otstarbekamaks peeti kasutada väikesekaliibriliste ja suurekaliibriliste relvade põhjustatud pikaaegse müraolukorra hindamiseks A-korrigeeritud müra hinnatud tasemeid LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul vastavalt Ld ja öisel ajavahemikul Ln), kusjuures arvestatakse impulsskorrektsiooni sõltuvalt müraallika liigist. See on loogiline väliskeskkonna müra hindamiseks nii väikesekaliibriliste kui ka suurekaliibriliste relvade jaoks, samuti väikesekaliibriliste relvade müra hindamiseks siseruumides; väikesekaliibriliste relvade müra reeglina ei kostu siseruumidesse, välja arvatud avatud akendega olukorras. A-korrigeeritud helirõhutasemed on ka üldiselt kasutusel keskkonnamüra hindamisel ja sama indikaatori kasutamine lihtsustab nõuetest arusaamist ning rakendamist. Kuigi osades riikides (nt Saksamaa, Taani) on suurekaliibriliste relvade põhjustatud müra hindamisel kasutusel ka C-korrigeeritud müratase LCeq, siis ei peeta seda indikaatorit väga sobilikuks suurekaliibriliste relvade müramõjude hindamiseks15. Kuna C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE on sobilik suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse hindamise jaoks, siis suurekaliibriliste relvade osas hinnatakse lisaks pikaaegset müraolukorda kirjeldavale müra hinnatud tasemele LAr,ti üksiku mürasündmuse maksimaalset C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE. Suurekaliibriliste relvade korral aitab indikaatori LCE kasutamine hinnata üksikuid mürasündmusi, rappumist, vibratsiooni ja madalsageduslikku müra siseruumides ning väliskeskkonnas. Suurekaliibriliste relvade müra hindamiseks siseruumides on LCE hea indikaator, sest arvestab madalsageduslikku müra ja kuna kergkonstruktsioonis hoonete välispiirete heliisolatsioon on ebapiisav madalatel sagedustel, siis teades helirõhutaset hoone lähedal, on võimalik hinnata mürataset siseruumides. Teistest alternatiivsetest indikaatoritest on loobutud, kuna16: - Indikaator LAImax ei ole sobilik seoses I-korrigeeritud helirõhutaseme mittesobivusest inimkõrva kuulmistajule; samuti on sellel ka teised puudused rakendamise seisukohast (suured erinevused mõõtmistulemustel, modelleerimise keerukus, grupis tulistamist keeruline analüüsida). - Suurekaliibriliste relvade müraolukorra hindamisel indikaatori LCeq kasutamist peetakse veaks, kuigi see on kasutusel mitmes riigis (Saksamaa, Taani) ja nüüd on mitmes riigis teadaolevalt muutmisel; peamine põhjus on selles, et inimesed ei kuule müra selliselt kui selle indikaatori kasutamine eeldaks. - Indikaatori LAmax kasutamine on keeruline, kuna see ei võta arvesse mürasündmuse kestust, laskude arvu või harjutuspäevade arvu; seda on samuti keeruline modelleerida. 14 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 15 J.Jokitulppo, T.Lahti, T.Markula. Suomen ympäristö 39|2007. Ampumamelun arviointi, kirjallisuusselvitys. Ympäristöministeriö 16 J.Jokitulppo, T.Lahti, T.Markula. Suomen ympäristö 39|2007. Ampumamelun arviointi, kirjallisuusselvitys. Ympäristöministeriö  12 / 34 5.2 NORMTASEMED Välismüra soovituslikud normtasemed on kehtestatud vaba helivälja tingimustele, millega tuleb arvestada mõõtmiste läbiviimisel, teoreetiliste arvutuste teostamisel ja tulemuste hindamisel. Kui vaba helivälja tingimused ei ole täidetud, rakendatakse parandusi vastavalt standardile ISO 1996-1. 5.2.1 Aktiivse harjutuspäeva(-öö) A-korrigeeritud müra hinnatud taseme LAr,ti soovituslik kriitiline tase Pikaaegset müraolukorda hinnatakse müra hinnatud tasemega LAr,ti, kus müraallika(te)st põhjustatud etteantud ajavahemikus ti mõõdetud või arvutatud ekvivalentsele A-korrigeeritud helirõhutasemele LAeq,ti (dB) lisatakse impulsskorrektsioon Ki (dB) sõltuvalt müraallika(te) iseloomust: LAr,ti = LAeq,ti + Ki (dB), kus LAeq,ti = LAE – 10*logTd + 10*logN; LAeq,ti on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, dB; Td on referents ajaperioodi kestvus (sekundites) ; N on laskude arv; Ki on impulsskorrektsioon, mis on esitatud peatükis 3.3.. Alaliste ja ajutiselt kasutatavate väljaõppeehitiste ja -alade kasutamisest põhjustatud müra kriitiliste tasemete kehtestamisel müratundlike objektide juures on arvestatud müraolukorraga lähtudes aktiivsete harjutuspäevade(ööde) müratasemest. Toodud põhimõte tähendab, et väljaõppeehitisel/-alal võib teostada erineva koormusega väljaõpet ning eesmärk on, et aktiivsel harjutuspäeval(ööl) ei tohi müra hinnatud tase ületada kriitilist taset. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevasel (7.00–23.00) ja öisel (23.00–7.00) ajavahemikul. Kui ühel ja samal päeval kasutatakse väljaõppes nii suure- kui väikesekaliibrilisi relvi, siis on oluline hinnata nende koosmõjust lähtuvat mürataset. Müra soovituslikud kriitilised tasemed on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2). Tabel 2. Soovituslikud normtaseme arvsuurused müratundlike objektide juures Kriitiline tase, dB päev Ld öö Ln Väikese- ja suurekaliibrilised relvad 65 55 Aktiivsete harjutuspäevadega(öödega) kaasnevad müra hinnatud tasemed Ld ja Ln tuleb leida reaalse väljaõppeehitise, -ala kasutuskoormuse andmete alusel, käsitledes seejuures nii halvimat olukorda ehk maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäeva(ööd) kui ka nö tüüpilist harjutuspäeva(ööd). Olemasoleva olukorra hindamisel tuleks lähtuda uuringu teostamisele eelnenud aasta kasutuskoormuse andmetest. Siinkohal tuleb aga arvestada, et vältima peaks n-ö erandlikke aastaid ehk selliseid aastaid, kus nt mingil põhjusel ei toimunud tavapärast väljaõpet või mingite probleemide tõttu ei fikseeritud kasutuskoormuse andmeid regulaarselt vms. Sageli on mürauuringutes vajalik hinnata ka perspektiivset ehk arendusplaanide järgset müraolukorda. Arendusplaanide järgse maksimaalse kasutuskoormuse ja tüüpilise harjutuspäeva(öö) leidmine toimub sarnaste põhimõtete alusel nagu reaalselt esinenud kasutuskoormusegi korral.  13 / 34 Aktiivse harjutuspäeva(-öö) müraolukorra lähteandmete leidmine tulemuste võrdlemiseks kriitilise tasemega: Teades harjutusvälja kasutuskoormuse andmeid on võimalik määrata reaalselt esinenud erineva kasutuskoormusega harjutuspäevasid ning hinnata nendega seonduvat müra. Arvestades, et mürast lähtuvalt on problemaatilisem ehk nö halvim olukord maksimaalse koormusega päev ning ühegi harjutuspäeva müratase ei tohi soovitatavalt ületada kriitilist taset, siis tuleb kasutuskoormuse andmete alusel leida kõrgeima müratasemega aktiivne harjutuspäev ehk maksimaalne müraolukord järgmise kolme variandi alusel ning halvima olukorra iseloomustamiseks modelleerida kõik need variandid (juhul, kui kõik variandid on asjakohased, st alal kasutatakse ka suurekaliibrilisi relvi ja viiakse läbi lõhkamisi): 1. Suurima laskude arvuga harjutuspäev Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1) leida aasta jooksul reaalselt esinenud suurima laskude arvuga harjutuspäev; 2) kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 1 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad ning laskude arv). 2. Suurima helivõimsustasemega (helienergiatasemega) relvast laskmise maksimaalse laskude arvuga harjutuspäev Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1) leida aasta jooksul reaalselt kasutatud relvadest suurima helivõimsustasemega (helienergiatasemega) relv; 2) leida aasta jooksul reaalselt punktis 1 leitud relva suurima laskude arvuga harjutuspäev; 3) kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 2 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad ning laskude arv). 3. Lõhkamisel kasutatava suurima lõhkeaine kogusega harjutuspäev Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1) leida aasta jooksul reaalselt esinenud suurima kasutatud lõhkeaine kogusega harjutuspäev; 2) kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 1 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad, lõhkeaine kogused ning laskude/lõhkamiste arv). Samas esineb maksimaalse koormusega päevi aastas vaid üksikutel kordadel ning oluline on määratleda ka nö tüüpiline päev. Tüüpilise päeva määratlemiseks analüüsitakse harjutusvälja kasutuskoormuse andmeid, mille alusel leitakse aasta jooksul enimkasutatavad alad ja enimkasutatavad relvad ning koostöös harjutusvälja vastutava isikuga konstrueeritakse nö tüüpiline päev. Seejuures tüüpilisel päeval kasutatavate relvade laskude arvuna võib käsitleda konkreetse relva aasta aktiivsete päevade aritmeetilise keskmisena leitud laskude arvu (kasutuskoormuse andmete laskemoona koguse alusel). 5.2.2 Suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme soovituslik normtase Suurekaliibriliste relvade osas hinnatakse täiendavalt üksiku mürasündmuse maksimaalset C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE, mille soovitusliku taotlustaseme arvsuurus päevasel (7.00–23.00) ja öisel ajavahemikul (23.00-7.00) on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3).  14 / 34 Tabel 3. Soovituslikud normtaseme arvsuurused müratundlike objektide juures Taotlustase, dB päev Lce öö Lce Suurekaliibrilised relvad 100 90 Lisaks püsivalt kasutuses olevatele harjutusväljadele ja lasketiirudele, on Eesti territooriumil olemas ka ajutiselt kasutatavad väljaõppeehitised ja -alad, mida kasutatakse spetsiifilise väljaõppe läbiviimiseks mõnel päeval aastas. Sellised harjutused viiakse läbi reeglina suurekaliibriliste relvadega, mille üksikud lasud põhjustavad kõrgeid lühiaegseid helirõhutasemeid. Seetõttu on ajutiste väljaõppeehitiste ja -alade kasutamisel soovitatud rakendada põhimõtet, kus lähimate müratundlike hoonete juures on päevasel ajavahemikul üksiku mürasündmuse taotlustaseme väärtuse LCE 100 dB ületamine lubatud, kuid kogu harjutuspäeva müra hinnatud tase peab jääma soovituslikust kriitilisest tasemest LAr,ti allapoole. See võib seada piirangud ühel harjutuspäeval teostatavate laskude arvule, kuid sellisel juhul on võimalik harjutused jagada erinevate päevade vahel. 5.3 VÕIMALIKUD KUULMISKAHJUSTUSED Lisaks tavalisele keskkonnamüra häiringu vältimisele tuleb nõuetega tagada olukord, kus kogemata ei põhjustata kuulmiskahjustusi elanikele või juhuslikult mõjutsoonis viibivatele isikutele. Selline olukord võib juhtuda, kui tehakse suurekaliibriliste relvadega harjutusi või lõhkamisi müratundlike hoonete lähedal, lubatakse harjutuse läbiviimisele pealtvaatajad või satub juhuslik inimene harjutuste läbiviimise asukohaga piirnevasse tsooni. Seetõttu on soovituslik, et väljaõppe teostamine oleks keelatud, kui see põhjustab lähimate müratundlike hoonete juures C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak 135 dB ületamise. Tipphelirõhutaseme piirväärtus põhineb WHO juhendmaterjalidel17,18 ja sama piirtase on toodud ka töökeskkonna müra nõuetes19. Kui inimene on selles mõjutsoonis ning ei kasuta kuulmiskaitsevahendeid, siis võib ta suure tõenäosusega saada jääva kuulmiskahjustuse. Seetõttu tuleb laskepositsioonid ja lõhkamiste teostamise asukohad valida selliselt, et need ei oleks müratundlikele hoonetele liiga lähedal. Suurekaliibriliste relvade puhul on indikaatorite LCpeak ja LCE erinevus reeglina 15 dB samas mõõtmispunktis ehk LCpeak väärtus on kuni 15 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis. Peatükis 3.4 esitatud tabelis Tabel 1 on toodud erinevad TNT ekvivalent kogustele vastavad arvutuslikud helirõhutasemed LCE erinevatel kaugustel lõhkamiste teostamise asukohast; seda tabelit saab kasutada ka LCpeak mõjutsooni ulatuse määramisel. LCpeak soovituslikule normtasemele vastava tipphelirõhutaseme väärtuse võib põhjustada 10 kg TNT ekvivalendi lõhkamine ~100 m raadiuses. Kui väljaõppe käigus kasutatakse lõhkepakette harjutusväljadest ja -aladest väljaspool (nt taktikaõppuse käigus), siis tuleks häiringute minimeerimiseks järgida põhimõtet, et lõhkepakette ei kasutata lähemal kui 300 m lähimast müratundlikust hoonest (see kehtib ka teiste pürotehniliste imitatsioonivahendite kohta). Selline vahemaa tagab, et reeglina indikaatori LCE piirväärtust 100 dB ei ületata müratundlike hoonete õuealal. Kuulmiskahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LCpeak tuleb mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LCpeak soovitusliku normtaseme ületamise 17 Guidelines for Community Noise, World Health Organization, Geneva, 1999 18 Environmental noise guidelines for the European Region, World Health Organization, 2018b 19 Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“  15 / 34 võimalikkuse kohta LCE väärtuse kaudu. Kui hinnangu tulemusena selgub, et LCpeak soovituslik normtase võib olla ületatud, tuleks tellida eraldi vastavad mõõtmised täpse LCpeak väärtuse leidmiseks. 5.4 EHITISTE KAHJUSTUSED JA SEOTUD KAEBUSED Kuigi militaarmüra regulatsioonis vastavaid normtasemeid ei esitata, siis alljärgnevalt on esitatud soovitused20, millised akustilised parameetrid peaksid väljaõppe läbiviimisel olema täidetud, et suurekaliibriliste relvade põhjustatud vibratsioonihäiringud oleksid võimalikult minimaalsed ja millal tuleks teostada täpsemad uuringud. Elanike kaebused põhinevad peamiselt müra ja vibratsiooni koosmõjul tekkival füüsiliselt tajutaval häiringul, samuti ehituskahjustustel või kartusel nende tekkimisele. Vibratsiooni häiring väljendub hoonete konstruktsiooni värisemises, mida põhjustab nii maapinna kaudu leviv kui ka õhu kaudu leviv vibratsioon. Vibratsioonihäiring sõltub suurel määral ka hoone tehnilisest seisukorrast. Kõige tavalisemad vibratsioonist tulenevad häiringud on akende klirisemine ja väikesed praod viimistluses. Lõhkamis- või suurekaliibriliste relvade laskmiskohas tekitatud vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate hooneteni maapinna kaudu, vaid vibratsiooni põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine energia (nn lööklaine). Põhiline osa hoone vibratsioonist tekibki helilaine survest välispiirdele ja akendele ning see on suurim ehitiste kahjustusriski allikas. Erinevatele allikatele toetudes21 pole suurekaliibrilistest relvadest laskmiste puhul maapinna kaudu leviv vibratsioon suurte (>0.2 km) vahemaade korral eriti märkimisväärseks osutunud. Ka hoonete ligidal maapinnas esinev vibratsioon on õhus levivast helirõhulainest tingitud ehk energia muundub hoone vibratsiooniks helilaine rõhust tarinditele tekkivast vibrokiirendusest. Maapinna kaudu leviva vibratsiooni ulatus on väiksem, kuid selle mõju inimestele ja hoonetele on suurem. Õhu kaudu leviv vibratsioon levib kaugemale ehk õhu kaudu leviva vibratsiooni ulatus on suurem, kuid selle mõju inimestele ja hoonetele on väiksem. Võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks tuleks tulepositsioonid või lõhkamispaigad valida võimalikult kaugel lähimatest hoonetest. Kuna suurekaliibrilistest relvadest laskmistel ja lõhkamistel on heli leviku seisukohast määravaks madalsageduslik heli, siis haljastuse, muldvallide, mürakaitseekraanide osatähtsust selle sumbumisel võib pidada olematuks; määravaks on vahemaa müra tekkekoha ja müratundliku hoone vahel. Vibratsiooni ulatust, häiringute ja kahjustuste suurust on olemasolevatel hoonetel võimalik hinnata mõõtmiste teel. Aimu vibratsiooni poolt tekitatud häiringutest ja kahjustustest annab ka C- ja Z- helirõhutaseme mõõtmine või arvutamine. Alljärgnevas tabelis (Tabel 4) on näidatud maksimaalse helirõhutaseme LpZE seos tekkivate vibratsiooniilmingute ja ehitiste kahjustustega. 20 Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju. Akukon Oy Eesti filiaal, 2009 21 Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju. Akukon Oy Eesti filiaal, 2009  16 / 34 Tabel 4. LpZE helirõhutaseme mõju vibratsioonile22,23 LpZE Mõju kuni 108 dB Vibratsiooni tõenäoliselt ei esine 108-135 dB Tõenäoline vibratsiooni esinemine 135-160 dB Aknaklaaside pragunemine, mikropraod üle 160 dB Hoonete kahjustused Vastavalt kirjanduses24 avaldatud uurimistööde tulemustele seoses vibratsioonisündmuste toimele ehitistele, võib arvestada reegliga, et igasuguste struktuursete kahjustuste tekkimisele eelneb/kaasneb ehitise aknaklaaside purunemine. Erinevad uuringud on tõestanud, et sama müratase koos kaasneva vibratsiooniga on oluliselt häirivam kui ilma vibratsioonita. Erinevalt seintest ja põrandatest, on akende vibratsioon tuntav juba madalate müratasemete ja vibratsiooni korral. Häiringu leevendamiseks on lihtsaim viis vähendada aknaklaasi vibratsiooni ning selleks on aknavahetus või aknaklaaside tihendamine tõkestamaks klaasi liikumist aknaraamis. Kui tekib kahtlus militaarmüra allikate põhjustatud võimalike ehituskahjustuste osas, siis andmaks esialgset hinnangut müratundlike hoonete võimalike ehituskahjustuste tekkimise kohta, kasutatakse selleks heli ekspositsioonitaseme LpZE soovituslikku piirtaset ehk LpZE 125 dB ületamine võib tähendada ehituskahjustuste tekkimise võimalikkust. Ehitiste kahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LZE tuleb mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LZE soovitusliku normtaseme ületamise võimalikkuse kohta. Indikatiivse hinnangu saab anda toetudes konkreetsest suurekaliibrilisest relvast tehtud lasu (üksik mürasündmus) maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE väärtusele ehk indikaatorite LCE ja LZE väärtuste vahe samas mõõtepunktis on üldiselt kuni 10 dB ehk LZE väärtus on kuni 10 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis. Nimetatud 10 dB erinevus lähtub mh standardist EVS-EN 61672- 125, mille alusel on Z-korrigeeritud ja C-korrigeeritud helitasemete erinevus sõltuvalt sagedusest 0-8,5 dB (16 Hz – 16 kHz; erinevus suureneb veelgi eeltoodud vahemikust väiksemate või suuremate sageduste korral). Kui mõõtmiste või hinnangu alusel on oht LZE normtaseme ületamiseks tuleb igat konkreetset juhtumit käsitleda eraldi (sh võimalikud leevendavad meetmed, vajadusel detailsed vibratsiooniuuringud vastavalt sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“). 22 North Atlantic Treaty Organization (NATO) (2000). The effects of noise from weapons andsonic booms, and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Committee on the challenges of modern society, Report 241, 2000 23 Siskind D E, Stachura V J, StaggM S & Kopp J W (1980). Structure response and damage produced by airblast from surface mining. US Bureau of Mines, Report of Investigations 8485, Pittsburgh 1980 24 Operational Noise Manual. An Orientation For Department of Defense Facilities, November 2005; http://www.stoptheplanes.com/DoDNoiseManaulFinalREV.pdf 25 EVS-EN 61672-1 „Electroacoustics - Sound level meters - Part 1: Specifications“  17 / 34 6 REGULATSIOON EESTIS, EUROOPA LIIDUS JA NATO RIIKIDES 6.1 EUROOPA LIIT JA NATO RIIGID Militaarmüra mõõtmise ja hindamise põhimõtteid Euroopa Liidu ja NATO riikides on käsitletud detailselt eraldi aruandes26. 2018. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni analüüsis27 on hinnatud, kas Ramboll Eesti AS poolt 2012. aastal koostatud töös välja toodud rahvusvahelised standardid ja juhendid on aktuaalsed ja asjakohased ka käesoleval ajal ning vajadusel on juhitud tähelepanu olulisematele muudatustele või uutele asjakohastele dokumentidele. 6.2 EESTI Eestis teostatud militaarmüra uuringute kokkuvõte ja hindamise põhimõtteid on käsitletud detailselt eraldi aruandes28. 2018. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni analüüsis29 on täiendavalt selgitatud regulatsiooni analüüsi ajal Eestis tsiviilsektorile kehtivat müra õiguslikku raamistikku, mis on mõnevõrra muutunud võrreldes 2014. aastaga, mil militaarmüra regulatsioon esialgselt koostati. Samuti on militaarmüra regulatsiooni analüüsi aruandes välja toodud perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus 2014. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni põhimõtetele ja nõuetele. 7 HINDAMISMEETODID JA JUHENDMATERJALID Hindamismeetodite ühtlustamise ja juhendmaterjalide koostamise eesmärgiks on tagada, et edaspidi teostatakse militaarmüra uuringud samadel lähtealustel, mis teevad erinevad uuringud omavahel võrreldavaks ja mis tõstab uuringute usaldusväärsust. Üldised mürauuringute teostamise põhimõtted on järgmised: - Koostada mürakaardid kõikidele harjutusväljadele reaalsete kasutuskoormuse andmete alusel ning võrrelda tulemusi soovituslike normtasemetega. Kui konkreetsel harjutusväljal jätkatakse väljaõppetegevust ka edaspidi, on otstarbekas modelleerida ka arendusplaanide kohased müraolukorrad; - Uute relvade kasutusele võtmisel teostada relva helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmised, mille tulemusi saab kasutada edasistes mürauuringutes (modelleerimistes); - Kaebuste esinemisel hinnata olukorda esmalt olemasolevate mürakaartide alusel. Kui kaebused püsivad, teostada müra mõõtmised. Mürauuringute kvaliteedi kontrolliks rakendada lisas 2 toodud kontrollnimekirja. 26 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 27 Militaarmüra regulatsiooni analüüs – Aruanne, Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor, 07.12.2018 28 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine Eestis, projekti nr 2011_0130, Ramboll Eesti AS, 28.02.2012 29 Militaarmüra regulatsiooni analüüs – Aruanne, Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor, 07.12.2018  18 / 34 7.1 MILITAARMÜRA UURINGUTE LÄHTEANDMED Militaarmüra uuringute tellimisel on olulised järgmised lähteandmed: - uuringu eesmärk; - väljaõppeehitise või –ala joonis(ed), sh harjutusvälja (lasketiiru) piir, harjutusväljal paiknevate väljaõppealade piirid ning laske- või lõhkamiskohtade asukohad; - erinevatel väljaõppeehitistes ja -aladel kasutatavad relvad ja nende laskmiskõrgus maapinnast; - relvade laskesagedused erinevatel harjutuspäevadel/ harjutuspäeva tüüpidel; - harjutuspäeva tüüpide kirjeldused, selliste päevade arv kalendriaastas; - helirõhutasemete mõõtmiste korral kaugpunktides hindamispunktide minimaalne arv ja orienteeruvad asukohad; - müraallikate helivõimsustasemed (helienergiatasemed); - kui mürauuringu läbiviimine eeldab ka helivõimsustasemete (helienergiatasemed) määramist, siis loetleda milliste müraallikate osas need tuleb määrata; 7.2 JUHISED HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISTE KOHTA KAUGPUNKTIDES Mürataseme üksikmõõtmiste tulemused sõltuvad otseselt antud hetkel ja kohas valitsevatest keskkonnatingimustest, mistõttu on nende tulemuste laiendamine, näiteks kogu aasta iseloomustamiseks, sageli võimatu ega võimalda müra keskmisi tasemeid ega elanike häiritust prognoosida. Prognoosimiseks (sh modelleerimiseks) tarvilike andmete kogumiseks peavad andmed olema kogutud viisil, mis võtab arvesse keskkonna-, sealhulgas ka ilmastiku tingimuste mõju heli levikule ning on piisavalt dokumenteeritud, et vastavad mõõtmised oleksid vajadusel sõltumatult (kolmanda või sõltumatu osapoole poolt) korratavad. Seetõttu on müratasemete mõõtmisel vajalik lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest, mis täpsustavad muu hulgas, milliseid parameetreid tuleb mõõta, kuidas paigutada mõõtmisseadmed ning käsitleda erinevaid mõõtmistulemusi mõjutavaid tegureid, nt meteoroloogilisi tingimusi. 7.2.1 Nõuded mõõtmiste teostamisele Kaugpunktides läbi viidavad mõõtmised, mille eesmärgiks on kontrollida helirõhutasemete vastavust militaarmüra regulatsioonis kehtestatud soovituslikele normtasemetele, peab läbi viima standardi EN IEC/ISO 1702530 alusel akrediteeritud mõõtja, kelle akrediteerimisulatuses olev mõõtemeetod vastab rahvuslikele standarditele EVS-ISO 1996-131 ja EVS-ISO 1996-232. Müra kaugpunktides mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses rahvuslike standardite EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 hetkel kehtivate versioonidega. Mõõtmiste teostamisel tuleb täita vähemalt järgmisi nimetatud standarditest lähtuvaid nõudeid: - Mõõtmiste läbi viimisel tuleb arvestada ilmastiku- ja keskkonnatingimustega, mis mõjutavad heli levikut, sealhulgas ka selle sageduskarakteristikuid. Kui on oht, et keskkonnatingimused (nt sademed, tugev tuul jne) mõõtmise käigus moonutavad mõõtetulemusi, siis mõõtmisi läbi ei viida või sellisel moel kogutud andmeid arvesse ei võeta (lähtub: EVS-EN 1996-2). Vastava hinnangu ilmastikutingimuste sobivuse kohta annab mõõtmiste teostaja; - Mõõtmiste ajal tuleb fikseerida ilmastikutingimused, sealhulgas vähemalt: tuule suund ja kiirus, suhteline õhuniiskus, temperatuur, pilvisus, sademed (lähtub: EVS-ISO 1996-2); 30 EN IEC/ISO 17025 „General requirements for the competence of testing and calibration laboratories" 31 EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“ 32 EVS-ISO 1996-2 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine“  19 / 34 - Kuna keskkond, sh ka maapind mõjutab heli erinevaid sagedusvahemikke erinevalt, siis tuleb mõõtmistel kaugpunktides registreerida helispekter 1/3 oktaavribades sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (lähtub: EVS-ISO 1996-2); - Mõõtepunkti asukoht tuleb valida selliselt, et oleks täidetud vaba müravälja tingimus ühe peegeldava pinnaga; vältida tuleb peegeldusi vertikaalsetelt pindadelt (lähtub: EVS-ISO 1996-2); - Väikesekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A-korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A- korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) (lähtub: EVS-ISO 1996-2); - Suurekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A-korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB) ja C- korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE (dB) ning A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) (lähtub: EVS-ISO 1996-2); - Kui müraallikaks on suurekaliibriline relv, tuleb mõõtmiste käigus registreerida C- korrigeeritud tipphelirõhk LpC,peak (dB) ja korrigeerimata heli ekspositsioonitase LZE (dB). Oluline on lisada, et erinevate ilmastikuolude korral saadud mõõtmistulemused võivad erineda üksteisest ja teoreetilistest arvutustulemustest vägagi suurel määral, eelkõige on need mõjutatud tuule suunast ja kiirusest. Näiteks tuule suund ja kiirus võivad muuta suurekaliibriliste relvade üksikute mürasündmuste C- korrigeeritud heliekspositsioonitasemeid LCE 15-20 dB ulatuses. Seetõttu on eriti oluline, et nii mõõtmistel kui tulemuste arvutamisel lähtutaks ühtsetest alustest, sh standardi EVS-ISO 1996-2 hetkel kehtivast versioonist. Mürataseme mõõtmisel kaugpunktis tuleb reaalselt mõõdetud tulemustele lisaks leida müratasemed ka arvutuslikul teel. Arvutuslikul teel saadud tulemuste võrdlemine mõõtmistega samades punktides annavad infot mudeli täpsuse, aga ka nt tulemusi mõjutada võivate ilmastikuolude kohta. Mõõtmistulemuste alusel tuleb arvutada müra hinnatud tase (päevasel ajal Ld, öisel ajal Ln), arvestades seejuures impulssmüra korrektsiooni (vt ptk 3.3) ning koostada mürakaardid (vt ptk 7.4.2), kus kajastuksid ka mõõtepunktide asukohad. 7.2.2 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisel Mõõtmistulemuste esitamisel tuleb esitada vähemalt standardis EVS-ISO 1996-2 nõutavad andmed, sh järgmised andmed: - mõõtetulemused koos laiendmõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures; - mõõtmiste teostamise kuupäev ja ajavahemik; - mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv, laskmiskõrgus jms); - ilmastikutingimused: tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed); - mõõteseadmete loetelu, kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga; - kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2; - mikrofoni kõrgus maapinnast; - mõõtmistingimuste kirjeldus, sh mõõtmispunkti asukoht, koordinaadid, kaugus müraallikast, mõõtmispunktide asendiskeem (võimaluse korral fotod). 7.3 JUHISED MILITAARMÜRA ALLIKATE HELIVÕIMSUSTASEMETE (HELIENERGIATASEMETE) MÕÕTMISTEKS Militaarmüra uuringutes tuleb välja tuua arvutustes kasutatud relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus vähemalt 31,5 Hz-8 kHz ja suunduvusandmed. Andmed tuleb esitada tabelis Tabel 5 toodud vormil. Eesmärgiks on ühtse andmekogu tekkimine, mille  20 / 34 andmeid saab mürauuringutes kasutada erinevate osapoolte poolt. See tagab erinevate uuringute korral võrreldavad tulemused. Tabel 5. Relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) esitamise vorm Suund/Hz 31,5 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 0° 45° 90° 135° 180° 7.3.1 Väikesekaliibrilised relvad Väikesekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) määramisel tuleb lähtuda peatükis 7.2.1 esitatud standarditest ning nõuetest. Lisaks on soovituslik kasutada rahvusvahelist meetodit EVS-EN ISO 17201-133. Veel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega mõõtmiste teostamisel (üldised printsiibid): - mõõtmiste eesmärgiks on mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata heli ekspositsioonitasemed LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle põhjal helivõimsustasemed LE vabas heliväljas; - peegelduste mõju peab olema minimaalne; - mõõtmised tuleb teostada vähemalt 45 kraadise nurga all heli leviku suuna suhtes; - mõõtmised tuleb teostada 1/3 oktaavribades, sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (lähtub: EVS- ISO 1996-2). 7.3.2 Suurekaliibrilised relvad Suurekaliibriliste relvade (sh lõhkamiste) helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) määramisel tuleb lähtuda peatükis 7.2.1 esitatud standarditest ning nõuetest. Võttes arvesse suurekaliibriliste relvade erilist iseloomu, tuleb lisaks arvestada järgmiste põhimõtetega mõõtmiste teostamisel (üldised printsiibid): - mõõtmiste eesmärgiks on mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata heli (relva lask ehk suudme plahvatus, sihtmärgi plahvatus ehk tabamus) ekspositsioonitasemed LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle põhjal helivõimsustasemed LE vabas heliväljas; - peegelduste mõju peab olema minimaalne; - mõõtmised tuleb teostada vähemalt 45 kraadise nurga all heli leviku suuna suhtes; - ülehelikiiruse lööklainet tuleb vältida ülehelikiirusega lendavate mürskude osas; - mõõtmised tuleb teostada 1/3 oktaavribades, sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (lähtub: EVS- ISO 1996-2). Suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmistel teostada mõõtmised lisaks ka kaugpunktides (vastavalt ptk 7.2). 33 EVS-EN ISO 17201-1 „Acoustics - Noise from shooting ranges - Part 1: Determination of muzzle blast by measurement“  21 / 34 7.3.3 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisele Mõõtmistulemuste esitamisel tuleb esitada vähemalt standardis EVS-ISO 1996-2 nõutavad andmed, sh järgmised andmed: - mõõtetulemused koos mõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures; - mõõtetulemused tuleb esitada 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega peatükis 7.3 toodud tabelis Tabel 5 esitatud vormis; - mõõtmiste teostamise kuupäev, ajavahemik; - mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv, laskmiskõrgus jms); - ilmastikutingimused: tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed); - mõõteseadmete loetelu kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga; - kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 (kui kasutatud ka EVS-EN ISO 17201-1, siis ka vastav kinnitus); - mõõtmistingimuste kirjeldus, sh mikrofoni kõrgus maapinnast, mõõtmispunkti asukoht, koordinaadid, kaugus müraallikast, mõõtmispunktide asendiskeem (võimaluse korral fotod). 7.4 MÜRAKAARDISTAMISE EHK MODELLEERIMISE JUHISED Arvutusmudeliga saab hinnata müra levimist mujalgi kui ainult mõõtmispunktides. Arvutamisega saab katta oluliselt suurema ala, saavutades täpsemad ja usaldatavad tulemused võrreldes lühiaegsete mõõtmistega. Arvutusmeetodi eeliseks on, et müra levimisel arvestatakse keskmisi ilmastikutingimusi ja päeva keskmist või muud etteantud müra toimimise sagedust jms. Militaarmüra arvutamiseks ei ole olemas rahvusvaheliselt üldaktsepteeritud arvutusmudelit, seetõttu tuleks kasutada rahvusvahelist üldist keskkonnamüra arvutamise meetodit ISO 9613-234. Osades riikides (nt Norra, Saksamaa) on kasutusel enda koostatud spetsiifilised militaarmüra arvutamise meetodid ja tarkvarad, mis reeglina põhinevad laialt kasutatavatel standarditel, nt ISO 9613-2. Sellised täiendatud arvutusmeetodid ei ole saadaval aga tavalistes mürakaardistamiste tarkvarades ja arvutusmeetodi kasutamine eeldab spetsiaaltarkvara ostmist. Seega tuleb militaarmüra modelleerimise alusena kasutada ISO 9613-2 standardit (vähemalt ajani, kuni töötatakse välja üldtunnustatud militaarmüra arvutusmeetodid) ja seda arvestades järgmisi asjaolusid: 1. ISO 9613-2 näol on tegemist üldise arvutusmeetodiga, mis sobib enamike keskkonnamüra liikide modelleerimiseks (nii maantee- ja raudteeliiklus, tööstusmüra, ehitustegevus jne). Militaarmüra spetsiifikast (suurekaliibriliste relvade madalsageduslik müra levib kaugele) lähtuvalt seda standardit militaarmüra leviku arvutusteks otseselt ei soovitata ja seda eelkõige tingituna asjaolust, et suurematel kaugustel mudeli täpsus väheneb. Samas arvestab standard sisendandmetena mh ka heli madalsageduslikku osa, mis on just militaarmüra eripära; 2. Standard tugineb mh ISO 1996-1 ja ISO 1996-2 standarditele, mis on aluseks ka militaarmüra mõõtmisel; 3. Varasemalt tehtud militaarmüra uuringutes on kasutatud ISO 9613-2 standardit, mis tagab võrdluse varasema ja tulevikus tehtavate uuringute vahel; 4. ISO 9613-2 standard on arvutusmeetodina integreeritud enamikesse tsiviilis laialt kasutusel olevatesse tarkvaradesse. Arvutuspunkti helitaseme määravad müraallika müraemissioon, kaugused ja müra levimisteede akustilised omadused. Need määratakse müraekraanidena ning helipeegeldavate või -neelavate pindadena olemasolevatest ehitistest ja pinnavormidest. Maapinna ja muude pindade akustiline pehmus määratakse 34 ISO 9613-2 „Acoustics - Attenuation of sound during propagation outdoors - Part 2: General method of calculation“  22 / 34 järgmiselt: asfalt, betoon ja vesi on kõvad akustilised pinnad; tihe kruusane aluspind on üldiselt samuti akustiliselt kõva. Enamus muudest maapindadest on akustiliselt pehmed. Kaugusest tingitud heli sumbumine, pehme maapind ja takistused muudavad leviva müra spektrit, mistõttu arvutused sooritatakse oktaavribades. Pehme maapinna ja takistuste mõju on arvutusmudelis sellises vormis, mis vastab müra levimist kergelt soodustavatele ilmastikuoludele. Sellisteks ilmastikuoludeks on mõõdukas pärituul (u 2–5 m/s) ja tuuletu, selge öö. Pikaajalise ekvivalenttaseme seisukohast on müra levimist soodustavate tingimuste tähtsus kõige suurem ja seetõttu annavad mudelisse valitud tingimused arvutustulemuse, mis vastab pika ajavahemiku ekvivalenttasemele. 7.4.1 Nõuded mürakaardistamisele Minimaalsed nõuded müra kaardistamisele ehk modelleerimisele on järgmised: - Arvutusmeetodina kasutada ISO 9613-2 nii kaua kuni uued arvutusmeetodid on praktilises kasutuses; - Arvutuste käigus tuleb arvestada relvade kasutuskõrgusega ehk müraallika kõrgusega maapinnast; - Arvutuste käigus tuleb arvestada relvade (müraallikate) paiknemisega maastikul. Sõltuvalt väljaõppeala ehitusest ja tööpõhimõttest võib müraallikas paikneda ühes kohas (nt lasketiirus tulejoon) või toimub laskmine kogu väljaõppealal hajutatult (nt taktikaalad); - Modelleerimisel tuleb kasutada järgmisi fikseeritud ilmastikutingimuste parameetreid: o õhutemperatuur 10 oC, o suhteline õhuniiskus 70%; - Maapinna akustiliste omadustena tuleb kasutada järgmisi parameetreid: o akustiliselt pehmed pinnad (mets, rohumaad, põllud) – helineelde tegur G = 1; o akustiliselt kõvad pinnad (teed, veekogud, jms) – helineelde tegur G = 0; - Peegelduste arv 3; - Maastikumudel on piisava detailsusega, kui samakõrgusjooned on iga 1 m tagant (kasutada nt Maa-ameti LIDAR andmeid); - Arvutused teostada 2 meetri kõrgusel maapinnast; - Arvutused tuleb sooritada kasutades 15×15 m või 20x20 m suurusi arvutusruute, kuid mitte suuremaid kui 50x50 m. 7.4.2 Nõuded mürakaartide esitamisele Sõltuvalt mürauuringu eesmärgist, tuleb uuringu käigus koostada järgmised mürakaardid: 1. Helirõhutaseme mõõtmised kaugpunktides – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui tegevus toimub ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE kaardid; 1. Helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmised – mürakaartide esitamine vajalik vaid suurekaliibriliste relvade korral. Kuna suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisel teostatakse mõõtmised ka kaugpunktides, tuleb koostada ka vastavad mürakaardid (vt eelmine punkt); 2. Mürakaardistamine ehk modelleerimine – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui tegevus toimub ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE kaardid.  23 / 34 Minimaalsed nõuded mürakaartide esitamisel on järgmised: - Kasutatud arvutustarkvara; - Kasutatud arvutusmeetod; - Arvutusruutude suurus (võib esitada ka seletuskirjas); - Arvutuste teostamise kõrgus maapinnast; - Kui sama uuringu raames teostati helirõhutasemete mõõtmised kaugpunktides, siis esitada mürakaardil kaugpunktide asukohad (koos numeratsiooni/nimetusega). Kaugpunktidega samades punktides tuleb arvutada ka arvutuslikud helirõhutasemed ning seletuskirjas esitada nende tulemuste võrdlus (analüüs); - Müratasemed esitada mürakaartidel 5 dB vahemikena; - Müra hinnatud taseme LAr,ti päevase aja Ld mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 45-75 dB, seejuures minimaalne mürakaardi ulatus on riigikaitselise ehitise piiranguvööndi laius ning maksimaalne ulatus kuni 10 km kauguseni riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) välispiirist; - Müra hinnatud taseme LAr,ti öise aja Ln mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 40-75 dB, seejuures minimaalne mürakaardi ulatus on riigikaitselise ehitise piiranguvööndi laius ning maksimaalne ulatus kuni 10 km kauguseni riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) välispiirist; - Suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 85-115 dB, seejuures minimaalne mürakaardi ulatus on riigikaitselise ehitise piiranguvööndi laius ning maksimaalne ulatus kuni 10 km kauguseni riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) välispiirist; - Mürakaardil tuleb esitada info arvestatud impulsskorrektsiooni kohta; - Mürakaardil ja selle legendis tuleb välja tuua müratundlikud hooned, eraldi tingmärgina kõrval- ja tootmishooned, elamute õueala piir, riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, olemasolevate ja kavandatavate müratõkete (nt pinnasvallid, mürakaitseekraanid) asukohad; - Mürakaardi kirjanurgas peab olema selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (arvestatud relvad ja relvadest tehtavate laskude arv kasutatavate väljaõppeehitiste ja - alade kaupa), indikaator, mõõtkava ja müratsoonide värvide tähendus. - Müratsoonide määratlemisel lähtuda alljärgneval joonisel Joonis 1 esitatud värviskaaladest.  24 / 34 Müra hinnatud taseme LAr,ti päevase Ld ja öise Suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C- aja Ln mürakaardi värviskaala: korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE mürakaardi värviskaala: Müratase, dB Värv RGB kood Müratase, dB Värv RGB kood R: 0 R: 153 <40 G: 153 <84 G: 255 B: 51 B: 51 R: 102 R: 255 40-44 G: 204 85-89 G: 255 B: 0 B: 0 R: 153 R: 255 45-49 G: 255 90-94 G: 204 B: 51 B: 102 R: 255 R: 255 50-54 G: 255 95-99 G: 0 B: 0 B: 0 R: 255 R: 153 55-59 G: 204 100-104 G: 0 B: 102 B: 51 R: 255 R: 153 60-64 G: 0 105-109 G: 0 B: 0 B: 153 R: 153 R: 102 65-69 G: 0 110-114 G: 51 B: 51 B: 204 R: 153 R: 51 70-74 G: 0 ≥115 G: 0 B: 153 B: 102 R: 102 ≥75 G: 51 B: 204 Joonis 1. Mürakaartidel esitatavate müratsoonide värviskaalad 7.5 SEIRE Seirena käsitletakse otseseid helirõhutasemete mõõtmisi, väljaõppeehitiste kasutuskoormuse jälgimist ja teoreetiliste mürakaartide koostamist. Järgnevalt on esitatud militaarmüra seire teostamise alused: - Uute relvade kasutusele võtmisel teostatakse relva helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmised, mille tulemusi saab kasutada edasistes mürauuringutes (modelleerimistes); - Korduvate kaebuste korral teostatakse helirõhutasemete mõõtmised; - Müraseire väljaõppeehitistel ja -aladel võib põhineda perioodiliselt uuendatud mürakaartidel, mis põhinevad eelmis(t)e kalendriaasta(te) tegelikel kasutuskoormuse andmetel; - Kogutakse kasutuskoormuse (laskmissageduse) andmeid väljaõppeehitiste- ja alade kaupa harjutuspäevade kohta eraldi. Võimalusel tuleks kasutuskoormuse andmeid koguda lisaks kaliibrile ka konkreetsete relvade kaupa, mida harjutuspäeva jooksul kasutatakse. Samuti tuleks võimalusel eristada kasutuskoormuse andmetes päevasel (7.00-23.00) ja öisel ajal (23.00-07.00) kasutatavad relvad ja teostatavate laskude arv;  25 / 34 - Iga viie aasta tagant hinnatakse harjutusväljade/lasketiirude kasutuskoormuse muutuseid. Kui ilmneb, et harjutuspäeva sisene kasutuskoormus on varasemaga võrreldes oluliselt suurenenud või on kasutusele võetud uued relvad või väljaõppealad, siis tuleks kaaluda mürakaartide ajakohastamist; 8 RUUMILINE PLANEERIMINE Militaarmüra regulatsioonis toodud põhimõtete rakendamine aitab ühtlustada militaarmüra uuringute kvaliteeti. Samuti on regulatsioonis toodud soovituslike normväärtuste alusel võimalik hinnata väljaõppega kaasneva müra häirivust ümberkaudsete kinnistute elanikele. Mürauuringute alusel on võimalik kaardistada probleemsed piirkonnad ning võimalusel kaaluda meetmeid häirivuse vähendamiseks. Seega on regulatsiooni rakendamise üks olulisi eesmärke olemasoleva olukorra kaardistamine ja võimalusel müraga seonduvate leevendavate meetmete rakendamine. Teine pool regulatsiooni rakendamisest on seotud ruumilise planeerimisega. Antud juhul on eesmärk informeerida kohalikke omavalitsusi ning võimalikke harjutusväljade/lasketiirude lähialade arendajaid militaarmürast tingitud kõrgendatud müratasemest. Viimati nimetatu osas on oluline ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusest35 tulenev põhimõtte: § 10. Vältimispõhimõte – Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ kohaselt on riigikaitselise ehitise töövõime säilimiseks vajaliku piiranguvööndi ulatus sõltuvalt konkreetsest riigikaitselisest ehitisest (sh harjutusväljad jms) erinev, ulatudes kuni 2000 m. Maakonna- ja üldplaneeringute koostamisel on vastavatele maakasutusjoonistele kantud just piiranguvööndi piirid, erinevate militaarmüra tsoonide kajastamist maakonna- või üldplaneeringute kaartidel praktikas teostatud ei ole. Sellist praktikat võib pidada ka asjakohaseks, kuna ühe konkreetse piiri (antud juhul piiranguvöönd) seadmine tagab parema planeeringu kaardi jälgitavuse ja annab selge suunise ka võimalikele arendajatele (vastaval alal kehtivad piirangud). Kogutud kasutuskoormuse andmete alusel oleks otstarbekas koostatud mürakaartide alusel vastavad piiranguvööndi ulatused müra aspektist lähtuvalt üle vaadata. Piiranguvööndi ulatus võiks katta ala, kus maksimaalse koormusega harjutuspäeval (reaalne kasutuskoormus ja arendusplaanide järgne kasutuskoormus) esineda võiv müratase (Ld) ei ületa müra soovituslikku kriitilist taset. Maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäeva kasutamine võrreldes nn tüüpilise harjutuspäevaga on eelistatum, kuna see kirjeldab reaalset esinenud/esinevat päeva ning tagab, et piiranguvööndi ulatuse määramisel oleks arvesse võetud ka halvimat olukorda. Kui väljaõpe toimub ka öisel ajal, peaks piiranguvööndi ulatus katma ala, kus on täidetud nii päevase (65 dB) kui öise aja (55 dB) müra soovituslik kriitiline tase. Lisaks, kui harjutusväljal on kasutusel suurekaliibrilised relvad, peaks piiranguvööndi ulatus katma ka ala, kus suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse heli ekspositsioonitase (LCE) ei ületa regulatsiooni kohast soovituslikku taotlustaset (päevas ajal 100 dB, öisel ajal 90 dB). Seega peaks kokkuvõtvalt piiranguvööndi ulatus katma ala, kus on täidetud eelnimetatud soovituslikud müranormid. Samuti võiks piiranguvööndi ulatus olla riigikaitselise ehitise välispiiri ümber ühtlasel kaugusel. Näiteks kui regulatsiooni soovituslike normide kohane müratase saavutatakse harjutusvälja ida poolsest küljest 2000 m kaugusel ja lääne poolsest küljest 1500 m kaugusel, siis oleks hea määrata piiranguvööndi ulatus kogu harjutusvälja ümber 2000 m. Selline lähenemine aitab kompenseerida harjutusväljal müraallikate ümberpaiknemisest tingitud müra leviku muutuseid aga ka võimalikke erinevaid ilmastikuolusid (tuuled erinevatest ilmakaartest). 35 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011  26 / 34 Kuna piiranguvööndi ulatus võib ajas muutuda (sõltuvalt kasutuskoormusest ja selle alusel koostatavatest mürakaartidest), on oluline selle võimaliku muudatuse korral informeerida kohalikku omavalitsust, kes saab vastavat muutust kajastada nt maakasutuse suunamises ning üldplaneeringus, mh selle korralisel ülevaatusel. Kohalikel omavalitsustel oleks soovitav planeeringutes arvestada piiranguvööndi ulatuses kahe müratsooniga, mille eesmärgiks on maakasutuse planeerimisel militaarmüraga arvestamine, et võimalikult vähe inimesi oleksid militaarmürast häiritud ja selliste inimeste arv ei suureneks ning et hoiatada inimesi tekkida võivate riskide eest.  Müratsoon 1:  Tingimus: aktiivse harjutuspäeva hinnatud müratase Ld päevasel ajal >65 dB või Ln öisel ajal >55 dB või suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalne C- korrigeeritud heli ekspositsioonitase LCE päevasel ajal >100 dB või öisel ajal >90 dB (tsooni määratlemisel peab täidetud olema vähemalt üks tingimus);  Mõju: Müratsoonis elamine põhjustab olulist häiringut ning pikaajaline kõrges müratasemes elamine võib kaasa tuua tervisekahjustusi;  Tegevus tsoonis: uute müratundlike hoonete rajamine hoonestamata aladel ei tohiks olla lubatud. Olemasolevate müratundlike hoonete puhul oleks vajalik rakendada leevendavaid meetmeid. Uute müratundlike hoonete rajamine hoonestatud alale ja olemasolevate müratundlike hoonete laiendamine/ümber ehitamine peaks olema lubatud vaid erandkorras.  Müratsoon 2:  Tingimus: aktiivse harjutuspäeva hinnatud müratase Ld päevasel ajal ≤65 dB kuni piiranguvööndi piirini või Ln öisel ajal ≤55 dB kuni piiranguvööndi piirini või suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalne C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase LCE päevasel ajal ≤100 dB kuni piiranguvööndi piirini või öisel ajal ≤90 dB kuni piiranguvööndi piirini (tsooni määratlemisel peab täidetud olema vähemalt üks tingimus);  Mõju: Müratsoonis elamine võib põhjustada häiringut;  Tegevus tsoonis: uute müratundlike hoonete rajamine ja olemasolevate müratundlike hoonete laiendamine ning ümber ehitamine ei ole soovitatav. 9 TEGEVUSKAVA Regulatsioonis toodud põhimõtete rakendamine eeldab järgmiseid tegevusi: - Pidada militaarmüraallikate helivõimsustasemete (helienergiatasemete) koondandmebaasi, mis on mürauuringute läbiviimisel aluseks; - Mõõta kõikide puuduvate oluliste relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) regulatsioonis esitatud põhimõtete alusel. Mõõtmised tuleb teostada võimalikult ideaalsetes tingimustes. Kuni täpseid andmeid ei ole, on oluline, et kasutatakse andmebaasis fikseeritud lähteandmeid (nt teoreetiliselt määratud või analoogse müraallika andmeid); - Koguda väljaõppeehitiste ja -alade kasutuskoormuse andmeid harjutuspäevade lõikes. Kogutavad andmed peavad sisaldama vähemalt iga väljaõppeehitise/-ala kasutuskoormust (laskude arv) kaliibrite (võimalusel relvade) kaupa, lõhkamiste arvu ja kogust. Võimalusel tuleks eristada päevane (7.00-23.00) ja öine (23.00-07.00) kasutuskoormus. - Luua ja pidada andmekogu, kuhu kogutakse väljaõppeehitiste ja -alade kasutuskoormuse andmed.  27 / 34 10 LEEVENDUSMEETMED Kõige peamisem meede on planeerimistegevus, millega on võimalik kõige suuremal määral militaarmüratasemeid ohjata. Leevendusmeetmed võivad olla organisatoorsed meetmed – nt mingi relva kasutuse piiramine või teise kohta üleviimine, väljaõppe hajutamine rohkematele päevadele, mingi müraallika kasutamise lõpetamine väljaõppeehitisel jms; või otsesed meetmed, nt mürakaitsevallide ehitamine. Kui väljaõppeehitis on juba rajatud, siis ehituslike meetmete (mürakaitsevallid) rakendamise mõju on suurekaliibriliste relvade müra leviku tõkestamise suhtes minimaalne. Kõrgete muldvallidega, mis asetsevad müraallikatele võimalikult lähedal ja ümbritsevad neid, saavutatav müra vähenemine on enamikel juhtudel mõne dB suurune. Väikesekaliibriliste relvade müra on võimalik mürakaitseekraanide ja muldvallidega vähendada ning efektiivsus võib ulatuda 5 dB-ni, kui kasutatakse 4-5 m kõrguseid muldvalle või mürakaitseekraane. Muldvallide/mürakaitseekraanide rajamine toob kaasa müra leviku tõkestamise ja/või suunamise kindlal suunal. See mõjutab peamiselt üleüldist müraolukorda väiksematel kaugustel (kuni 500 m) ja tooks kaasa kuni 3-5 dB müratasemete vähenemise suurematel kaugustel (üle 1000 m). Mürakaitseekraani või muldvalli kõige suurem efektiivsus avaldub vahetult selle taga, kus müratasemed võivad olla kuni 15-20 dB madalamad. Alljärgnevas tabelis (Tabel 6) on toodud laskesageduse vähendamise mõju arvutuslikule müratasemele, millest selgub, et märkimisväärse müraolukorra muutuse saavutamiseks tuleb laskesagedusi vähendada 50%. Tabel 6. Laskesageduse vähendamise mõju pikaaegsele müratasemele Laskesageduse vähendamine Müratasemete vähenemine 10% 0,5 dB 20% 1,0 dB 30% 1,5 dB 40% 2,2 dB 50% 3,0 dB Leevendusmeetmete efektiivsuse hindamiseks tuleks teostada modelleerimine, kus analüüsitakse müraolukorda enne ja pärast leevendusmeetmete rakendamist. Helirõhutasemete mõõtmist võiks kaaluda eelkõige nendes olukordades, kus on võimalik mürataset mõõta enne ja pärast leevendusmeetmete (nt rajatud pinnasvallid) kasutusele võtmist, et hinnata nende efektiivsust ja nö kontrollida modelleerimise tulemusi. Seejuures võib aga keeruliseks osutuda „enne ja pärast“ olukordades sarnaste tingimuste (müraallikate asukoht, laskude arv, ilmastikutingimused jms) leidmine ning mõõtmiste tulemused ei pruugi anda adekvaatset infot. Seetõttu tuleks eelistada modelleerimist. Leevendusmeetmeks on ka see, kui erinevate harjutuste sooritamisel arvestatakse valitsevat tuule suunda ja tugevust ning välditakse olukorda, kus müratundlikud hooned jäävad müraallika(te) suhtes allatuult. Tugeva tuulena tuleks käsitleda tuulekiirust üle 10 m/s.  28 / 34 11 REFERENTSID 1. Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 2. Militaarmüra mõõtmine ja hindamine Eestis, projekti nr 2011_0130, Ramboll Eesti AS, 28.02.2012 3. Akukon 134179-1 Militaarmüra regulatsioon – Koondaruanne, projekti nr 134179-2, Akukon Oy Eesti filiaal, 09.06.2014 4. Akukon 134179-1 Militaarmüra regulatsioon – Kontseptsioon, projekti nr 134179-1, Akukon Oy Eesti filiaal, 09.06.2014 5. Militaarmüra regulatsiooni analüüs – Aruanne, Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor, 07.12.2018 6. Soome keskkonnaministri 04.12.2017 määrus „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“; https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903 7. ISO 1996-1 „Acoustics – Description, measurement and assessment of environmental noise – Part 1: Basic quantities and assessment procedures“ 8. EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“ 9. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” 10. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 11. Guidelines for Community Noise, World Health Organization, Geneva, 1999 12. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 13. J.Jokitulppo, T.Lahti, T.Markula. Suomen ympäristö 39|2007. Ampumamelun arviointi, kirjallisuusselvitys. Ympäristöministeriö 14. Environmental noise guidelines for the European Region, World Health Organization, 2018b 15. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ 16. Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju. 7493-2 Akukon Oy Eesti filiaal, 2009 17. North Atlantic Treaty Organization (NATO) (2000). The effects of noise from weapons andsonic booms, and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Committee on the challenges of modern society, Report 241, 2000 18. Siskind D E, Stachura V J, StaggM S & Kopp J W (1980). Structure response and damage produced by airblast from surface mining. US Bureau of Mines, Report of Investigations 8485, Pittsburgh 1980 19. Operational Noise Manual. An Orientation For Department of Defense Facilities, November 2005; http://www.stoptheplanes.com/DoDNoiseManaulFinalREV.pdf 20. EVS-EN 61672-1 „Electroacoustics – Sound level meters – Part 1: Specifications“ 21. EN IEC/ISO 17025 „General requirements for the competence of testing and calibration laboratories" 22. EVS-ISO 1996-2 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine“ 23. EVS-EN ISO 17201-1 „Acoustics - Noise from shooting ranges - Part 1: Determination of muzzle blast by measurement“ 24. ISO 9613-2 „Acoustics - Attenuation of sound during propagation outdoors - Part 2: General method of calculation“  29 / 34 LISA 1 MÕISTED Käesoleva dokumendi tähenduses on:  militaarmüra – Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevate relvade, lõhkevahendite ja pürotehniliste imitatsioonivahendite poolt tekitatav impulssmüra;  aktiivne harjutuspäev(öö) – väljaõppeehitisel või –alal viiakse läbi impulssmüra tekitavat väljaõpet;  alaline väljaõppeehitis ja -ala - määratletud väljaõppeehitis ja -ala, mida kasutatakse regulaarselt kogu aasta vältel;  ajutiselt kasutatav väljaõppeala – harva kasutatav määratletud väljaõppeala, mida kasutatakse üksikutel päevadel aastas;  ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T – mõõdetud helirõhutase etteantud ajavahemikus, kus kasutatakse A-korrektsiooni ning mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul;  Ld – päevamüraindikaator – A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju päevasel ajavahemikul 7.00–23.00;  Ln – öömüraindikaator – A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab unerahu rikkumist öisel ajavahemikul 23.00–7.00;  heli ekspositsioonitase LAE – üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes;  heli ekspositsioonitase LCE – üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes;  heli ekspositsioonitase LZE – üksiku mürasündmuse korrigeerimata helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes; indikaator, mida kasutatakse hoonete võimalike ehituskahjustuste hindamiseks;  C-korrigeeritud tipphelirõhutase LCpeak – indikaator, mida kasutatakse inimeste kuulmiskahjustuste tekkimise võimaluste hindamiseks;  impulssheli – ühest või mitmest impulsist koosnev heli vastavalt standardi ISO 1996-1 määratlusele; üksiku heliimpulsi kestus on tavaliselt alla 1 sekundi;  madalsageduslik müra - müra sagedusvahemikus 10–200 Hz;  müra hindamise kestus – ajavahemik, mille suhtes määratakse müra hinnatud tase;  müra hinnatud tase – etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid;  müra normtase – mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse müraolukorra hindamisel.  müra kriitiline tase – normtase kriitilise müraolukorra hindamisel hoonestatud müratundlikel aladel;  mürasündmus – müra, mille kestus on väiksem kui 5 minutit; kasutatakse suurekaliibriliste relvade kasutamisest põhjustatud müratasemete hindamisel;  müratsoon – kaardil piiritletud ala, kus teatud müratase on ületatud;  müratundlikud objektid/hooned – inimestega otseselt seonduvad objektid nagu elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning alaliselt kasutatavad muud müratundlikud hooned  30 / 34  väikesekaliibrilised relvad – relvad, mille kaliiber on <20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT ekvivalent;  suurekaliibrilised relvad – relvad, mille kaliiber on ≥20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT ekvivalent;  vaba heliväli – otsese heli väli, kus puuduvad helipeegeldused;  õueala – elamumaa, õueala, õuemaa, sotsiaalmaa otstarbega kõlvik müratundliku hoone vahetus ümbruses vastavalt Eesti topograafia andmekogu (ETAK) kataloogile;  harjutuspäeva tüüp – teatud relvade ja pürotehniliste imitatsioonivahenditega toimuv korduv analoogse koormusega väljaõppepäev(-öö).  31 / 34 LISA 2 MILITAARMÜRA REGULATSIOONI TINGIMUSTE KONTROLLNIMEKIRI Alljärgnevas tabelis (Tabel 7) on esitatud olulisemate militaarmüra regulatsioonis sätestatud tingimuste kontrollnimekiri. Tabel 7. Militaarmüra regulatsioonis sätestatud tingimuste kontrollnimekiri Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust Uuringu tüüp 1. Mõõtmine müratundlike objektide juures; 2. Relva/vahendi helivõimsustasemete mõõtmine 3. Modelleerimine Müraallikas Nimetada müraallikas või -allikad Üldised nõuded Mõõtmise teostamise kuupäev, ajavahemik, mõõtmistele mõõtmisperioodide ajaline kestvus Mõõtmispunktide aadress, koordinaadid, kaugus müraallikast ja mõõtmispunktide asendiskeem (võimalusel fotod) Mõõtepunkti asukoht tuleb valida selliselt, et oleks täidetud vaba müravälja tingimus ühe peegeldava pinnaga; vältida tuleb peegeldusi vertikaalsetelt pindadelt Mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv jms) Ilmastikutingimused (tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed)) Mõõteseadmete loetelu, kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga Kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS- ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 (kui kasutatud ka EVS-EN ISO 17201-1, siis ka vastav kinnitus) Mõõtmiste puhul kinnitus labori akrediteeringu kohta Mikrofoni kõrgus maapinnast Mõõtmisel registreerida helispekter 1/3 oktaavribades sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz Mõõtetulemused koos laiendmõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures Üldised nõuded Kas esitatud on maksimaalse koormusega arvutustele ja harjutuspäevade ja tüüpilise harjutuspäeva kirjeldus ja modelleerimis- leidmise metoodika? tele Kas arvutustes kasutatud relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) ja suunduvusandmed on aruandes esitatud 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega tabelikujul?  32 / 34 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust Impulssmüra korrektsiooniga arvestamine:  Väikesekaliibrilised relvad ja lõhkamine (<50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +12 dB  Suurekaliibrilised relvad ja lõhkamine (≥50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +15 dB Normtasemed Harjutuspäeva (-öö) kriitilised tasemed (väikese- ja suurekaliibrilised relvad): Ld =65 dB; Ln=55 dB Üksiku mürasündmuse (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) taotlustasemed: päevane LCE =100 dB öine LCE=90 dB Piirtasemed võimaliku kuulmiskahjustuse (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) vältimiseks: LCpeak=135 dB Ehituskahjustuste võimaliku tekke vältimise piirtase (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) LZE=125 dB Mõõdetavad/ Väikesekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste arvutatavad käigus fikseerida indikaatorid ja  üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada helirõhutase- laskude arv) A-korrigeeritud med heliekspositsioonitase LAE (dB), kaugpunktides  A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq mõõtmisel (dB) Suurekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida  üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A-korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB),  C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE (dB),  A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) Kui tegemist on suurekaliibrilise relvaga tuleb mõõtmisel registreerida  C-korrigeeritud tipphelirõhk LpC,peak,  korrigeerimata heli ekspositsioonitase LZE Kas on esitatud nii mõõdetud kui arvutuslikul teel saadud helirõhutasemete väärtused ja nende võrdlus? Relvade Mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata heli helivõimsus- ekspositsioonitase LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle tasemete põhjal helivõimsustase (helienergiatase) LE vabas mõõtmise heliväljas nõuded lisaks Peegelduste mõju peab olema minimaalne üldistele Mõõtmised teostada vähemalt 45 kraadise nurga all  33 / 34 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust mõõtmise Mõõtetulemused tuleb esitada tabelkujul 1/1 nõuetele oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega Modelleerimise Arvutusmeetod ISO 9613-2 nõuded lisaks Fikseeritud ilmastikuparameetrid: õhutemperatuur üldistele 10°C; suhteline õhuniiskus 70% arvutuste ja Akustilised omadused: modelleerimis- pehme pind G=1 te nõuetele kõva pind G=0. Peegelduste arv 3 Maastikumudelis samakõrgusjooned iga 1 m tagant (kas kasutatud Maa-ameti LIDAR andmeid?) Arvutuskõrgus: 2 m maapinnast Arvutusruut: 15x15 m, 20x20 m, kuid mitte suurem kui 50x50 m Kas esitatud on andmed relvade laskmiskõrguse kohta? Kas esitatud on info relvade maastikus paiknemise kohta? Kas suurekaliibriliste relvade kasutamise korral on hinnatud kuulmis- ja ehitiste kahjustuste esinemise võimalikkust? Nõuded Mürauuringutes esitada järgmised mürakaardid: mürakaardile Helirõhutaseme mõõtmised kaugpunktides – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid; Helivõimsustasemete mõõtmised – mürakaartide esitamine vajalik vaid suurekaliibriliste relvade korral. Kuna suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisel teostatakse mõõtmised ka kaugpunktides, tuleb koostada ka vastavad mürakaardid (vt eelmine punkt); Mürakaardistamine ehk modelleerimine – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka  34 / 34 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid. Kas on põhjendatud mürakaartide ulatuse valikut? Kui sama uuringu raames teostati ka mõõtmised kaugpunktides, siis kas kaardile on kantud kaugpunktide asukohad ning seletuskirjas esitatud võrdlus mõõdetud ja arvutatud müratasemete vahel? Esitada mürakaardil müratundlikud hooned koos tootmis- ja kõrvalhoonetega Müratasemed esitada 5 dB vahemikena ning mürakontuurid müra hinnatud taseme mürakaardi puhul vahemikus 45-75 dB, suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardi puhul vahemikus 85-115 dB Kas on kasutatud soovitatud värviskaalat müratsoonide tähistamiseks? Kas kaardil on esitatud:  elamute õueala piir, harjutusvälja piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, kavandatavate müratõkete (pinnasvallide) asukohad, mõõtkava;  selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (sh relvad, laskude arv, kasutatavad väljaõppealad);  märkus impulssmüra korrektsiooni kasutamise kohta;  kasutatud arvutustarkvara ja -meetod;  arvutusruutude suurus;  arvutuskõrgus maapinnast.