Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine märkustega

Siseministeerium Teie 10.12.2019 nr 1-6/1959-1 [email protected] Meie 17.01.2020 nr Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine märkustega Kaitseministeerium toetab eesmärki tagada riigi jätkuv julgeolek, sealhulgas vajadust leida täiendavat ressurssi politsei kui institutsiooni toimimiseks erinevates võimalikes olukordades. Kaitseministeerium kooskõlastab esitatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) ainult järgmiste märkustega arvestamisel: 1. VTK 10. osas on analüüsitud regulatiivsete võimaluste Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) ning Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvahelise õigusega määratud raamidega. PS § 29 sätestab isiku vabaduse valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kavandatava muudatuse kohaselt kohustataks isikut asuma riigi heaks tööle politseiteenistusse. Samas PS § 29 teine lõige sätestab keelu isikut tahte vastaselt tööle või teenistusse sundida, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. VTK-s on analüüsitud üksnes PS § 29 teises lõikes sätestatud töid, mistõttu Kaitseministeeriumi arvates vajab kavandatav muudatuse kooskõla PS §-ga 29 täiendavat analüüsi, samuti ILO konventsiooniga. 2. VTK-st nähtub, et lisaks kohustuslikule politseiteenistusele säilib ka võimalus kaasuda vabatahtlikult. Seetõttu jääb ebaselgeks, millised on kavandatavas regulatsioonis erinevate gruppide õigused ja kohustused samaväärsete ülesannete täitmisel. Nii näiteks ei ole selge kas vabatahtlikult politseiteenistusega liitunud isikul on õigus omal soovil lahkuda või ei, samuti, kas kohustuslikus korras liitunul on see õigus. Juhul kui selline õigus puudub, aga vabatahtlikul on olemas või vastupidi, võib see omakorda viidata PS-is sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega (§ 12) vastuollu minemisele. Palume selgemalt lahti kirjutada politseiametnike õigused ja kohustused teenistusse asumisel ja teenistusest lahkumisel ning teenistuse väliselt. 3. VTK-st ei nähtu, kui isik on oma väljaõppelt sobiv nii kaitseväeteenistusse kui ka politseiteenistusse (nt ajateenistuse läbinud abipolitseinik), siis milline kohustus on prioriteetne ja kas isikul on võimalik ka valida eri kohustuste vahel, kui suuremat mehitatust nõudev politseisündmus toimub sõjaseisukorra ajal. Kuivõrd praegu piirdub isiku kohustus vaid Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 politseisündmus toimub sõjaseisukorra ajal. Kuivõrd praegu piirdub isiku kohustus vaid kaitseväeteenistusega, palume kirjeldada kas ja kuidas on kavas arvestada kavandatu jõustamisel isiku võimalusega valida eri teenistuskohustuste vahel. 4. VTK-s on viidatud, et kohustuslik politseiteenistusse värbamine toimub kaitseväeteenistusega samadel alustel ja et isikutena nähaksegi kaitseväekohustusega isikuid, kellel on asjakohane väljaõpe. VTK-st ei nähtu, kas kavandatav regulatsioon laieneb ka naissoost isikutele, kes on politseiteenistuses, või on tegemist vaid soost lähtuva kohustusega. Näiteks on kaitseväeteenistusse asumisel kõigilt nõutav kaitseväekohustuse olemasolu, mis tagab isikute hilisema samaväärse kohtlemise sõltumata soost (Eestis on kaitseväekohustus meessoost isikutel, naised võivad vabatahtlikult võtta kaitseväekohustuse). Vt ka õiguskantsleri 4. oktoobri 2013. a seisukohta nr 6-1/130976/1304230 kaitseväekohustuse säilitamisest naissoost tegevväelastele. 5. VTK kohaselt ei ole Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) isikkoosseis piisav täitma vajalikus mahus pikaajaliste ja keerukate kriiside korral kriitilisi põhiülesandeid, nagu näiteks piiri kaitsmine, massilise korratuse ohjeldamine ja objekti kaitsmine. Kuivõrd tegemist on PPA igapäevaste ülesannetega, jääb selgusetuks, millised olukorrad on need, millal on kavas isikuid teenistusse kohustada. Samuti ei selgu, kuidas eristatakse väljaõpet ja teenistuskohustust (tööd). Näiteks kaitseväeteenistuse raames on eristatud väljaõpe (reservteenistus) ja isikute reaalne kohustamine sõjalise riigikaitse ülesannete täitmisesse (tegevteenistus), samuti on selgelt eristatavad olukorrad, millal isikul kohustus tekib (nt mobilisatsiooni välja kuulutamine), et tagada isikutele õigusselgus nende kohustuste täitmisel. Palume õigusselgust ja isikute õigusi silma pidades täpsemalt kirjeldada olukordi, millal ja millistel tingimustel ning millisel eesmärgil võidakse isikut politseiteenistusse kohustuslikus korras kutsuda. Kaitseministeeriumi arvates näiteks pikaajaliselt ette teada olevate sündmuste (nt kõrgete riigiametnike visiidid) lahendamisel saab vajaminevat ressursi aegsasti planeerida ja seega tõenäoliselt ei ole vaja kohustuslikku politseiteenistust (kui kaitseväeteenistuskohustust) rakendada, samuti mitte lühiajaliselt kestvate hädaolukordade lahendamiseks. 6. VTK-s kavandatuga kaasneb oluline isiku põhiõiguste riive, mistõttu on oluline teada ja hinnata, kui suur on kavandatava kohustusliku teenistuse ulatus ja kellel on otsustusõigus kohustuse ulatuse määramisel. Näiteks Kaitseväe suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus, reservteenistuse kestuse piirangud on sätestatud kaitseväeteenistuse seaduse ja riigikaitseseadusega, mobilisatsiooni väljakuulutamise õigus on Riigikogul. Kaitseministeeriumi arvates ei tohiks kohustusliku politseiteenistuse tekkimisel otsustustasandid olla madalamad kui need, mis on kaitseväeteenistuses. Palume selgemalt kirjeldada, kuidas on kavandatud kohustusliku politseiteenistuse rakendamise regulatsioon ja asjaomaste organite pädevused kohustuse rakendamise otsustamisel, samuti hinnata nende mõju. 7. Täiendavalt märgime, et isiku kaitseväeteenistuskohustusest vabastamise aluseks ei saa olla üksnes isiku töötamine mõnel ameti- või töökohal (nt riigikaitselisel ametikohal), ameti- ja töökohapõhine vabastus saab toimida vaid niikaua, kuni isik töötab sellel. Kui isik vahetab ameti- või töökohta ja uus ameti- või töökoht ei ole aluseks kaitseväeteenistuskohustusest vabastamiseks, lõpeb ka piirang isik kaitseväeteenistuskohustust täitma kutsuda. Kaitseväeteenistuskohustusest vabastamise aluseks ei saa olla ka liitumine mõne vabatahtliku organisatsiooniga, kus organisatsiooni tegevustes osalemise kohustus puudub (nt Kaitseliit või abipolitsei). Kaitseväekohustust ei tohiks kasutada tööjõu puuduse leevendamiseks. Isikute kohustamine peab toimuma vaid olukorras, kus muud lahendid ei tööta ning riigi territoriaalne 2 (3) kohustamine peab toimuma vaid olukorras, kus muud lahendid ei tööta ning riigi territoriaalne terviklikkus, iseseisvus ja sõltumatus on seatud ohtu. See tähendab, et täidetud peavad olema sarnased tingimused nagu need on sätestatud riigikaitseseadusega. 8. Kaitseministeerium toetab lahendit, mille kohaselt reservkoosseis on PPA koosseisus ja et tegemist on tsiviilstruktuuriga. Ja täiendavalt toetame reservüksuse nimena koalitsioonileppes kajastatud nimetust, milleks on politsei- ja piirivalve kriisireserv. Kaitseministeerium ja Kaitsevägi on valmis tutvustama oma kogemust kaitseväekohustuse rakendamisel ning aitama kaasa parima lahendi välja töötamisele PPA-le täiendava inimressursi leidmisele erakorraliste suuremahuliste sündmuste lahendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Guido Pääsuke 717 0040, [email protected] Marti Magnus 717 0239, [email protected] 3 (3)