Aurdu ringraja detailplaneeringu koostamise algatamine

PÄRNU LINNAVALITSUS KORRALDUS Pärnu 27. jaanuar 2020 nr 49 Audru ringraja detailplaneeringu koostamise algatamine Rada OÜ on esitanud 03.04.2018 Pärnu Linnavalitsusele Audru ringraja detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu ala paikneb Pärnu linnas Papsaare külas ja hõlmab järgmiseid kinnistuid: Audru ringrada (KÜ tunnus 15904:003:1886, pindala 63,07 ha, ühiskondlike ehitiste maa 75%, ärimaa 15%, transpordimaa 10%), Audru ringrada (KÜ 15904:003:0419, osa pindala 3,56 ha, ühiskondlike ehitiste maa 75%, ärimaa 15%, transpordimaa 10%) ja Nurme tee L3 kinnistu (KÜ 15904:003:1811, osa pindala 1,24 ha, ühiskondlike ehitiste maa 75%, ärimaa 15%, transpordimaa 10%). Planeeringuala suuruseks kokku on ca 68 ha. Detailplaneeringu alal kehtib Audru Vallavolikogu 12.03.2009 otsusega nr 20 kehtestatud Audru ringraja kinnistu detailplaneering ja Audru Vallavolikogu 12.06.2014 otsusega nr 36 kehtestatud Audru ringraja mängumaa detailplaneering. Kehtivad detailplaneeringud on kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt jääb planeeringuala üldkasutatava maa ja reserveeritud ärimaa juhtfunktsiooniga alale. Üldplaneeringuga järgitakse alal kehtivate detailplaneeringutega määratud maakasutuse sihtotstarbeid ja piire. Audru ringraja kinnistu detailplaneering on osaliselt ellu viidud, rajatud on ringraja rada ja seda teenindavad hooned. Lõplikult on välja ehitamata müratõkked, vajaliku mahuga pealtvaatajate parkimine; peale- ja mahasõidud, kiirendus ja aeglustusrada Lihula maanteelt; ärialadel hooned. Audru ringraja mängumaa detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima, välja arvatud kergliiklustee. Huvitatud isiku soov on planeeringualal olevate kinnistute jagamine väiksemateks, eraldimajandavateks kruntideks ja kruntidele hoonestustingimuste määramine ning korraldada ümber ringrada teenindav parkimine. Planeeritavad hooned on ärihooned tootmise kõrvalfunktsiooniga (hoone kasutusotstarve maksimaalselt 45% tootmine) ning ringraja majandamisega seotud hooned ja rajatised. Igale moodustatavale krundile on võimalik sõltuvalt konkreetsest krundist rajada 1-2 hoonet. Põhiliste juurdepääsuteedena on kavas kasutada kehtiva detailplaneeringuga kavandatud juurdepääsulahendusi, lisaks kavandatakse kvartalisisesed teed igale moodustatavale krundile juurdepääsu tagamiseks. Ringraja sõitude rada ei ole kavas muuta. Esitatud eskiisi alusel ei pruugi arendaja kõik plaanid realiseeruda. Planeeringu koostamise käigus leitakse lahendus, mis on kooskõlas üldplaneeringuga ja Pärnu maakonnaplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ja seetõttu ei kuulu tegevuste alla, mis on loetletud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) § 6 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Seetõttu ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust kaaluda ega anda selle kohta eelhinnangut.  2 Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eelnevast lähtuvalt kavandatava arendustegevuse keskkonnamõju ei ole oluline, kuna eeldatavalt ei ületata koostatava detailplaneeringuga lubatud arendustegevusega kaasnevat mõju keskkonnale. Huvitatud isiku esialge soov sisaldas üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut maakasutuse juhtfunktsiooni osas: planeeringuala lõuna-, ida- ja kirdeosas kavandati üldkasutatava maa muutmist ärimaaks. Seetõttu koostati Hendrikson & Ko OÜ (töö versioon 25.04.2019 nr 2995/18) poolt Audru ringraja katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. KSH eelhinnang esitati asjaomaste asutustele seisukohtade esitamiseks ja ringrajaga piirnevatele naabritele arvamuse avaldamiseks. Rahandusministeerium kirjaga 30.05.2019 juhib tähelepanu, et ringraja tegevusega kaasnev müra tekitab juba praegu probleeme piirkonna elanikele, mistõttu detailplaneeringu koostamisel ei tule lähtuda üksnes õigusaktidega kehtestatud müranormidest, vaid mürahäiringutest tervikuna. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale, kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Sama seaduse § 14 kohaselt peab igaüks rakendama meetmeid oma tegevusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. Kuna Audru ringrada asub linna elamupiirkondadele väga ligidal, siis detailplaneeringu koostamisel tuleb kavandada meetmed, mis ringraja tegevusest tulenevalt mürahäiringuid maksimaalselt ära hoiaks. Keskkonnaamet kirjaga 05.06.2019 on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2² mõistes olulist keskkonnamõju, kui planeeringu koostamisel arvestatakse kõikide KSH eelhinnangus nimetatud leevendusmeetmetega ning seetõttu ei ole KSH algatamine eeldatavalt vajalik. Päästeameti 21.05.2019 teate kohaselt puuduvad neil ettepanekud ja vastuväited. Piirkonna elanike ühispöördumises 27.05.2019 ei oldud nõus Nurme teele kavandatava mahasõiduga, ülejäänud küsimused puudutasid ringraja müra ja müratõkete vastavust kehtivale detailplaneeringule ning ehitusjärelevalve tegevust. 4. juunil 2019 toimus Audru osavallakeskuses rahvakoosolek Pärnu Linnavalitsuse ametnike, müraspetsialistide, huvitatud isiku ja ringraja piirkonna elanike osavõtul. Seoses ringraja tegevusest põhjustatud mürahäiringuga on sealse piirkonna elanikud kavandatava tegevuse osas väga rahulolematud. Nende soov on müra vähendamiseks rakendada kõik abinõud ja algatatava planeeringuga mürateema paremini lahendada. Paluti selgitada müra mõju tervisele ja olemasolevate müratõkete vastavust kehtiva detailplaneeringu nõuetele. Keskkonnaministeeriumi 01.03.2019 kirjas nr 1-17/19/764-2 toodud selgituste kohaselt ei kuulu ministeeriumi töövaldkonda spordi- ja meelelahutusürituste tekitatavad mürahäiringud. AÕKS mitte reguleeritud müraallikate, sh spordiürituste, meelelahutusasutuste ja -ürituste jne tekitatava häiringu korral tuleb juhinduda korrakaitseseaduse § 56 sätetest, mille alusel ei ole kehtestatud mürale numbrilisi piirnorme, vaid järelevalvel tuleb juhinduda subjektiivsest hinnangust võimaliku häirivuse suhtes ning selle alusel vajadusel teha ettekirjutus müraallika valdajale. Lisatakse, et Audru ringraja detailplaneeringu koostamisel on lähtutud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud nõuetest spordi- ja meelelahutusürituste mürale, mistõttu on asjakohased detailplaneeringuga ette nähtud müra normväärtused ja müra vähendamise abinõud. Määruse kohaselt tuli spordiväljakute ja meelelahutuspaikade tegevusest põhjustatud müra normeerimisel lähtuda tööstusmüra normtasemetest. Lähimad müratundlikud alad on nii uue kui ka vana määruse mõistes II kategooria elamumaad. Määruse kohaselt oli spordiväljakute ja meelelahutuspaikade tegevusest põhjustatud müra piirtase samane tööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega olemasolevatel aladel ehk asjakohased normväärtused II kategooria elamualadel olid järgmised: 55 dB päeval (7.00-  3 23.00) ja 40 dB öösel (23.00-7.00). Lisaks sisaldus määruses punkt, mille kohaselt võis üksikute kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud spordi- ja meelelahutusürituste korral müra piirtase olla 10 dB(A) võrra suurem kui tööstusmüra taotlustaseme arvsuurus olemasolevatel aladel ehk 65 dB päeval (7.00-23.00) ja 50 dB öösel (23.00-7.00). Ringraja detailplaneering kehtib, seega kehtivad ka sellest tulenevad nõuded, sh kõik detailplaneeringus kavandatud müra vähendamise abinõud. Kohalikul omavalitsustel on oma territooriumil vastutus kohaliku elu küsimuste lõplikul otsustamisel ja korraldamisel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja lõike 3 ning § 22 lg 1 p 361 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas kõike heakorraga seonduvat. Selle alla kuuluvad näiteks ka mujal reguleerimata müra põhjustavate tegevuste vajadusel piiramine. Seetõttu soovitame teil kolmepoolselt, Pärnu Linnavalitsusel, Audru ringrajal ja kohalikel elanikel, omavahel koostöös leida, kas detailplaneeringus ette nähtud müra vähendamise meetmed on rakendatud, kas need on piisavad elanikele häiringute vältimisel ja seejärel sõlmida kokkulepitud tingimustega asjakohane akt, millest edaspidi juhinduda. Terviseamet on 04.07.2019 kirjas nr 9.3-1/19/2697-4 viidanud Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) raportile, mille kohaselt loetakse tervist kahjustavaks müraks pidevat müra üle 70 dB, ajutist kuulmiskahjustust põhjustab müra üle 85 dB. Samas tõdetakse, et müra võib häirida mõtlemist ja keskendumist, põhjustada meeleolu langust, väsimust, peavalu, unehäireid, kuulmispuudulikkust, tinnitust, stressi. Viimased uuringud on näidanud veelgi tugevamaid seoseid keskkonnamüra kahjulikust mõjust inimese südame- ja veresoonkonnale ning ainevahetusele. Ühtlasi mõjutab müra inimeste üldist elukvaliteeti, vaimset tervist ja heaolu. Müra mõju inimorganismile on kumulatiivne ja kahjustused võivad ilmneda alles aja möödudes. Üldiselt, mida kõrgem müratase ja mida pikem kokkupuude müraga, seda suurem on oht, et müra võib kahjustada tervist. Akukon Oy Eesti filiaal poolt on teostatud mürauuring, töö nr 190734-M01-A 2019, mille raames viidi läbi Auto24 ringrada mürataseme mõõtmised ning hinnati olemasolevate müratõkete (vallid, piirdeaiad) mõju ning efektiivsust ringrajast lähtuva müra vähendamisel. Aruande järeldustest selgub, et ringraja müra tõkestamine ei vasta kehtivas detailplaneeringus esitatud nõuetele. KSH eelhinnangu kokkuvõte: Detailplaneeringu koostamise eesmärk on täpsustada ringrajaga piirnevate alade ehitusõigusi ja jagada nimetatud territooriumid väiksemateks kruntideks. Eelhindamise tulemusel leitakse, et ärihoonete rajamine Papsaare külasse soodustab positiivset rändesaldot ja elanike arvu kasvu, mida näeb ette kehtiv Audru valla arengukava. Leevendavate meetmete rakendamisega (sh nõuetele vastava müratõkete kõrguse ning konstruktsiooni tagamise korral) on võimalik vähendada peamise ringrajalt lähtuva häiringu ehk müra leviku ulatust. Leevendavate meetmete rakendamise järgselt tuleb läbi viia uued müra mõõtmised hindamaks müratõkkemeetmete efektiivsust ning piisavust. Kuna aktiivsetel võistluspäevadel on kehtiva detailplaneeringu kehtestamise aegse (2009. a) seadusandluse alusel kohaliku omavalitsuse nõusoleku korral erandkorras lubatud 10 dB võrra kõrgem müratase kui ringraja tavakasutusega päeval, on soovitatav erinevate olukordade normväärtustega võrdlemiseks müra mõõtmisi läbi viia nii erandlikult aktiivsel (mürarikkal) võistluspäeval kui ka tavapärase kasutusega päeva tingimustes. Samuti on otstarbekas kohaliku omavalitsusega kokku leppida päevade arv, mil erandkorras on lubatud kõrgemat mürataset tekitada. Käesolev detailplaneering ei kavanda otseselt uusi müra teket või iseloomu mõjutavaid objekte ja tegevusi, küll aga näeb detailplaneering muu hulgas ette ulatuslikke hoonestusalasid, mis täismahus välja ehitamise korral omavad müratõketega samaväärset müra levikut tõkestavat efekti. Nõuetekohased müratõkked peavad siiski olema rajatud enne uushoonestuse valmimist, samuti peavad müratõkked toimima võimaliku uushoonestuse rajamise ehitustööde teostamise ajal (ei tohi tekkida olukorda, kus mingil hetkel on müratõkked likvideeritud ning uut ning samaväärset või kõrgemat hoonestust ei ole veel rajatud). Leevendavate meetmete rakendamisel ei avaldu planeeringu elluviimisel KeHJS-i mõistes olulist ebasoodsat keskkonnamõju, Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine detailplaneeringule ei ole vajalik. Detailplaneeringu tuleb koostada selliselt, mis tagab piirkonna elanike ootused tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale.  4 Huvitatud isik on peale KSH eelhinnangu menetlust loobunud üldplaneeringut ja Pärnu maakonnaplaneeringut muutva detailplaneeringu lahendusest ja ei kavanda planeeringuala üldkasutatava maa muutmist ärimaaks. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond on naaberkinnisaja omanikele vastuse edastanud ja kaalub detailplaneeringu koostamise käigus esitatud arvamusi vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimib need vajadusel planeeringulahendusse. Lähtudes eeltoodust ning planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel ning arvestades Rada OÜ 03.04.2018 avaldust 1. Algatada Papsaare küla Audru ringraja detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on alale tervikliku planeeringulahenduse koostamine, sh selgitada välja ala krundistruktuur, hoonestusprintsiibid ja ehitusõigus, määrata arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused, haljastus-, liiklus- ja parkimislahendus, planeerida kommunikatsioonid ja juurdepääsuteed, vajadusel näha ette servituudialad, kavandada meetmed, mis ringraja tegevusest tulenevalt mürahäiringuid maksimaalselt ära hoiaks. Detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu kohasena. 2. Planeeringu koostamise lähteseisukohad: 2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, lähtuma Audru valla üldplaneeringuga sätestatud tingimustest ja arvestama avaliku ning kaasatavate huvidega. 2.2. Mürahäiringu vähendamiseks tuleb: 2.2.1 välja ehitada kõik Audru ringraja kinnistu detailplaneeringuga (kehtestatud Audru Vallavolikogu 12.03.2009 otsusega nr 20) ette nähtud vastavad rajatised (müratõkkeseinad, -vallid); 2.2.2 omavahel ühendada ringrada ümbritsevad müratõkked (müravallid ja müratõkkeaiad) selliselt, et tagatud on müratõkke katkematus, vajadusel kaaluda eraldiseisva müratõkke rajamist hoonestuse ja ringraja vahele; 2.2.3 ringrada ümbritsevas müratõkkes paiknevad väravad, läbipääsud jms lüüsidena; 2.2.4 müratõkked paigutada müraallikale võimalikult lähedale, lähtuvalt ringraja eripärast tuleb seejuures tagada ohutusnõuetega määratavad piisavad ohualad ringrajal; müratõkke ala jätta ringraja kinnistu kooseisu; 2.2.5 Müra normväärtuste ületamise korral kaaluda kokkuleppel lähimate enne 2009 püstitatud eluhoonete omanikega hoonefassaadide helipidavuse parandamist (nt akende vahetamist või välispiirete helipidavuse suurendamist) tagamaks head tingimused eluhoonete sees; 2.2.6 Pärnu Linnavalitsusel, Audru ringraja omanikul ja kohalikel elanikel, omavahel koostöös leida lahendused mürahäiringu vähendamiseks. 2.2.7 Arvestada KSH eelhinnangu ja kaasatud asutuste ning isikute ettepanekutega. 2.3. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne (tänapäevane) ning arvestama keskkonna eripäraga. Planeeritavate ärihoonete ja ala naabrusse ehitatavate uute elamute siseruumides tuleb normidele vastav müratase tagada mürapidavate ehituskonstruktsioonide kasutamisega või muude asjakohaste ehituslike meetmetega. Vajadusel näha ette müraservituudi seadmine mürast tulenevate mõjutuste talumiseks. 2.4. Äriotstarbeline parkimine lahendada kehtiva standardi kohaselt igal krundil eraldi; võistlu- ja treeningsõitude aegne parkimine lahendada planeeringualal selliselt, et tagatud on ärihoonestuse parkimis- ja teenindamisvõimaluse ning liikluskorralduse tõrgeteta toimimine. Vajadusel kaaluda maa- aluse parklaala rajamist. 2.5. Nurme teelt pealtvaatajate sissepääsu mitte kavandata, arvestada Audru ringraja kinnistu detailplaneeringus ettenähtud lahendusega, lahendada juurdepääs pääste jt masinatele. 2.6. Kruntide haljastamisel lähtuda Audru valla üldplaneeringuga määratud tingimustest, planeeritav kõrghaljastus istutada vähemalt 3 m kõrguste istikutena, ala hoonestamist ja ringraja laiendamist mittesegav väärtuslik haljastus maksimaalselt säilitada; võimalusel rajada heakorrastatud puhkeala(d) koos jalgrattahoiuvõimalus(t)ega. Kavandada parklaalade liigendamist haljastusega vältimaks kuumasaarte tekkimist. 2.7. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid. Näha ette meetmed ehitustegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute vältimiseks, sh tolmuemissioonide ja lokaalse vibratsiooni vältimiseks (planeeringuala asub lokaalse vajumise piirkonnas).  5 2.8. Alal täiendavate tegevuste planeerimisel on oluline uuesti hinnata tegevuste mõju tervikuna ning vajadusel ette näha täiendavate uuringute läbiviimine, sh määrata leevendavad meetmed (tegevuste ajastamine, maht jms) selliselt, et avalduv mõju oleks minimaalne. 2.9. Mainimata jäänud nõuded võetakse vajadusel üle kehtivast Audru ringraja kinnistu detailplaneeringust ja Audru valla üldplaneeringust. 2.10 Planeeringu koostamisse kaasata müra- ja veespetsialist. 3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 4. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis mh sisaldab planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse algatamisest. 5. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks. 6. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. 7. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis. 8. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaametiga, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, Terviseametiga, Maanteeametiga, Põllumajandusametiga ja Kaitseministeeriumiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 9. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 10. Planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine detailplaneeringu koostamise algatamise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates. 11. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 12. Korraldus jõustub teatavakstegemisest taotluse esitajale. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Romek Kosenkranius linnapea Tiina Roht linnasekretär  Lisa Pärnu Linnavalitsuse 27.01.2020 korraldus nr 49 juurde PÄRNU LINN PAPSAARE KÜLA AUDRU RINGRAJA _ DETAILPLANEERINGU ASENDISKEEM Väljavõte Maa-ameti geoportaalist