Seisukoha küsimine, Luige alevikus Kirsi, Sarapuu, Männimetsa maaüksuste detailplaneering - Kaitseministeerium

Failid

8-1_753-37_Kaitseministeerium_Seisukoha_kysimine_Kirsi_Sarapuu_Mannimetsa_dp.asice4963 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse ...................2020 korraldusele nr ............ Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Luige alevikus Kirsi, Sarapuu, Männimetsa maaüksuste detailplaneeringu (endise nimega Tamme Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) detailplaneeringu osas. 1.Strateegilise planeerimis-dokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Kiili Vallavalitsuses 2002.a registreeritud taotluse alusel on agatatud Kiili Vallavalitsuse korraldusega 02.07.2002.a. nr 306 Tamme talu ettevõtted detailplaneering asukohaga Harju maakond Kiili vald Luige küla. Detailplaneeringu algatamisel oli Tamme Talu Ettevõtted maaüksuse 30402:001:0012 suurus kinnistusraamatus 9,97 ha. Seoses Luige ristmiku ümberehitamisega muudeti 2010.aastal antud alal katastriüksuste piire ja lähiaadresse. Tamme Talu Ettevõtted katastriüksusest moodustati järgmised katastriüksused: Kirsi, pindalaga 4573m² (katastritunnus 30402:001:0096); Sarapuu, pindalaga 2,44ha (katastritunnus 30402:001:0094) ja Metsa, pindalaga 12710m² (katastritunnus 30402:001:0095). Nimetus Metsa muudeti hiljem Männimetsa-ks. 2008.a muudeti Luige küla Luige alevikuks. 2015.aastal muudeti Tamme Talu Ettevõtted detailplaneering-u nimetust ja uueks nimeks on Luige alevikus Kirsi, Sarapuu ja Männimetsa maaüksuste detailplaneering. Menetletav detailplaneering koosneb täna Kaare tänava ääres asuvast kolmest maaüksusest, millest kaks (Kirsi kü ja Sarapuu kü) on kõrvuti, moodustades ca 2,9 ha suuruse ala. Kolmanda ( (Männimetsa, lähiaadress täna Kaare tn 2c), eraldi oleva maaüksuse pindala on 1,27 ha ja see asub eelmistest katastriüksustest ca 250m kaugusel kirdes. Planeeringu koostamise eesmärgiks on väljakujunenud infrastruktuuriga piirkonda planeerida keskkonnasõbraliku tehnoloogiaga, keskkonda mittehäirivate väikeettevõtete ja heakorrastatud elamuala; kavandatavatele kruntidele piiride määramine; maa kasutamise sihtotstarvete ja ehitusõiguse ulatuse määramine; juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine; heakorrastuse, haljastuse, keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. 2.Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (sh tiheasusala, reoveekogumisala). Kaare tn 2c maa-ala juhtotstarbeks on üldplaneeringus märgitud kaitsehaljastuse maa. Teiste katastriüksuste alale pole juhtotstarvet määratud. Naaberaladele ei ole detailplaneeringud kehtestatud. Planeeringuala piirneb kagus endiste suvilakoperatiivide (aiandusühistute) aladega, mis NLiidu ajal moodustati nn generaalplaanide alusel. Tänaseks on paljud suvilad ehitatud ümber elamuteks. Lähtuvalt Kiili valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) arengukavast, jääb detailplaneeringu ala ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda. Luige alevikus (olemasolevatel tänavamaadel) on välja ehitatud tänapäeva nõuetele vastavad ÜVK trassid. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata muudatusi maakonnaplaneeringus. 1 3.Mõjutatava keskkonna kirjeldus Menetletava planeeringu korral on tegemist Kiili valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. PlanS § 142 lõikest 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-st, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatust ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Hindamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:  missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;  missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;  strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;  strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;  strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;  mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;  oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;  mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;  eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;  mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eelhinnangus on planeeringuala ja vaadeldava piirkonna iseloomustamiseks kasutatud Maa- ameti kaardirakenduse veebikeskkonnast, Keskkonnaregistri ja Eesti Looduse Infosüsteemi veebikeskkonnast saadud informatsiooni. Detailplaneeringu ala asub Kiili valla põhjapoolses osas ja jäädes ca 5 km kaugusele Kiili alevist ja ca 5 km kaugusele Tallinna piirist Juurdepääs detailplaneeringu alale on Kaare tänava (nimetatakse ka Sausti aedlinna tee-ks, mis asub 11 Tallinna ringtee katastriüksustel) kaudu 11157 Sausti-Kiili teelt (riigi maantee). Kirsi (30402:001:0096) katastriüksuse sihtotstarve on matulundusmaa 100%, pindala 4573 m², kõlvikuline koosseis: looduslik rohumaa 2369 m² , muu maa 2204 m2. Sarapuu (30402:001:0094, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), pindala 24382 m², looduslik rohumaa 19858 m², metsamaa 1639 m², õuemaa 61 m², muu maa 2824 m². Mõlema katastriüksuse kasutamist mõjutavad kitsendused: avalikult kasutatavate teede teekaitsevööndid (Tallinna ringtee 11 ja Sausti aedlinna tee 11501), elektripaigaldistee kaitsevööndid (elektrimaakaabelliinid, elektriõhuliin alla 1 kV, elektriõhuliinid 1-20 kV), riigikaitselise ehitise piiranguvöönd (riigikaitseline ehitis Männiku harjutusväli), sideehitiste kaitsevöönd. Kaare tn 2c (30402:001:0095) katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala kokku 12710 m², sellest metsamaa 12187 m2 ja muu maa 523 m2. Alale põhjustab kitsendusi avalikult kasutatava teekaitsevöönd (Tallinna ringtee 11 ja Sausti aedlinna tee 11501). 2 Joon.1 Detailplaneeringuala paiknemine ja kitsendusi põhjustavad objektid (maa-ameti kaardirakenduse andmed seisuga 7.01.2020) Detailplaneeringu alast idas ja kagus on elamumaa katastriüksused. Läänest, loodest ja põhjast piirneb ala transpordimaa katastriüksustega. Geoloogilise baaskaardilt nähtub, et planeeringuala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistul (varem Keila kihistu) alal. Muldadest (vt joon. 2) paiknevad planeeringuala põhja osas küllastunud turvasmullad (GI1). Sarapuu kü idapoolses osas on kitsa ribana (kirde-edela suunal) leetjad gleimullad (GI) ja sellest lääne pool (põhja-lõuna suunaliselt) gleistunud nõrgalt leetunud mullad (LkIg). Sarapuu kü lääne osas ja Kirsi kü-l paiknevad nõrgalt leetunud mullad (LkI). 3 Joon.2 DP ala mullad (maa-ameti kaardirakenduse andmed) Ala lõunapoolne osa oli NLiidu ajal kasutuses aiasaaduste kasvatamiseks ja seetõttu on alal inimtegevus mullastikku juba mõjutanud. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on detailplaneeringu alal põhjavesi nõrgalt kaitstud. Lähim veekogu planeeringualale on alast 1,6 km kaugusel loodes asuv Rätsepa järv. Kaare tn 2c katastriüksusel kasvab mets (kõrghaljastus). Sarapuu ja Kirsi katastriüksustel on hõredalt suuremaid puid ja põõsaid. Lähim maardla (Valdeku (Valdeki, Männiku), maavaravaruna turvas) jääb planeeringualast loodesse ca 0,5 km kaugusele. Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale ega naaberkatastriüksustele looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. 4 Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub lähim objekt kivikalme (reg.nr. 17961) alast lõunas ca 0,8 km kaugusel . Vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale on kogu Kiili valla territoorium hõlmatud korraldatud olmejäätmete veoga. Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart). Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, kauplused, apteek ja perearstid, asuvad Kiili alevis. Lähim lasteaed asub Kangru alevikus. Huviharidusega tegelemiseks ja vabaaja veetmiseks on mitmeid võimalusi olemas Kiili alevis, kuid tunduvalt rohkem võimalusi pakub piirkonna tööhõivekeskuseks olev Tallinn. Luige alevikus on välja ehitatud kaasaja nõuetele vastav ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonivõrk (kuulub Kiili KVH OÜ’le). 4.Tegevusega eeldatavalt kaasnevad mõjud, keskkonnaprobleemid 4.1 Geoloogia- olemasoleva info alusel kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju piirkonna geoloogilistele omadustele ei avalda. Mõju on põhiliselt ülemises kihis ehitiste rajamise ulatuses. Pinnas, muld- alale on ehitiste all ja ka nende ümbruses mõju avaldatud (näiteks teede ja tänavavalgustuse ehitamise käigus, aiandussaaduste kasvatamiseks kasutatud maa-alal. Detailplaneeringuga ette nähtud ehitiste rajamise käigus avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, suhteliselt lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tee, tehnovõrkude rajamine). Mehhaaniliste mõjutuste tagajärjel rikutakse tänane kasvukihi (mulla) ökoloogiline ja bioloogiline tasakaal. Peale ehitustööde lõppu taastuvad eelpool nimetatud kihtide omadused suhteliselt kiiresti. Loodusvaradest on oluline kasvupinnas, mida pärast ehitusalalt eemaldamist saab suunata uuesti kasutusse haljastuses. Kaevenditest väljastatud pinnast saab kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info puudub. Kavandatava tegevusega kaasneb alal eeldatavalt mõningane negatiivne ja pöördumatu mõju mullale, sest kavandatud ehitiste, rajatiste alust maad ei saa enam kasutada taimekasvatuseks. Kavandatavate ehitiste asukoha ja ehitiste alla jääva eeldatavalt suhteliselt väikse maa-ala tõttu ei saa väita, et kavandatav tegevus omaks suuremas plaanis vaadatuna piirkonna mullastikule ja majandusele oluliselt negatiivset mõju. Mõju on peamiselt planeeringualal ja rajatiste alla jääva osa ulatuses. Tegevused on planeeritud põhiliselt mittemetsamaale. Detailplaneeringu alal ei ole registreeritud tootmisest jms. tingitud pinnasereostusi. Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale registreeritud oluline negatiivne mõju. Maavarad- riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele, maardlatele kavandatav tegevus eeldatavalt kauguse tõttu olulist negatiivset mõju ei avalda. Mets ja teised looduslikud kooslused (ökosüsteemid)- kavandatav tegevus avaldab Kaare tn 2c katastriüksusel kasvavale metsale ja seal paiknevatele ökosüsteemidele eeldatavalt mõningast negatiivset pöördumatut mõju, sest muutuvad erinevad koosluse ehitiste (trasside) rajamise alal. Kuna tegemist on siiski suhteliselt väikese maa-alaga, ei ole mõju eeldatavalt kogu piirkonnale oluliselt negatiivne. Peab märkima, et metsaala on ka täna inimeste poolt kasutatav seal paiknevate teeradade tõttu. Suurvee-aegadel on metsa-ala kohati liigniiske. 5 Detailplaneeringu ala lõunapoolsel osal metsa ei ole, on vaid väiksemad puude ja põõsaste grupid, mis on seal kasvama hakanud peale aktiivse aiandustegevuse lõpetamist. Detailplaneeringuga hõlmatud alal mõningane negatiivne mõju (lindude-loomade liikumist ja elamist häiriv, mõju taimkattele) võib kaasneda põhiliselt ehitustööde tegemise ajal. Mõju täpset suurust pole täna võimalik määrata, kuid eeldatavalt on see lühiajaline. Planeeringualal olevates looduslikes kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi (osa puid-põõsaid ja olemasolev taimkate eemaldatakse, rajatakse uus haljastus). Olemasoleva looduskeskkonna muutmine omab pöördumatut negatiivset mõju (ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Samal ajal peab märkima, et vaadeldavas piirkonnas kujundatakse välja uus elukeskkond, mis annab uutele eluvormidele eksisteerimisvõimaluse. Samuti näeb planeering ette uute haljasalade rajamise. Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast ja sellest, et piirkond on juba osaliselt inimtegevusest mõjutatud, võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Kui palju ehitustegevus, müra, haljastuse muutmine, valgustingimuste muutmine ja kinnistute hilisem kasutamine häirib lindude- loomade, putukate liikumist ja pesitsemist, pole teada. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see oluline. Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehitustegevuse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu. Põhjavesi- olulisimaks loodusvaraks, mida elamute ja tootmis-ärihoonete kasutamisel edaspidi vajatakse, on vesi. Kuna vesi saadakse vastava teenuse pakkujalt, peab vastav keskkonnaluba (veeluba) olema vee-ettevõtjal. Olemasoleva info põhjal ei ole alust eeldada, et planeeritud tegevused avaldaksid Kiili vallale eraldatud põhjaveevarudele olulist negatiivset mõju. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas põhjavee reostust teada ei ole. Pinnavesi- tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi juhitakse pinnasesse või veetakse, juhitakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole väga suur (tööd ei toimu kõik korraga), on eeldatavad sademevee kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö käigus. Täpsemad kogused ei ole teada. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid. Sademevee ärajuhtimisel suublasse peavad olema täidetud veeseadusega kehtestatud nõuded. Tootmisaladelt tuleb sademevesi ära juhtida läbi muda ja õlifiltrite. Nõuetekohasel vee suunamisel ei ole kavandatavast tegevusest tulenev mõju eeldatavalt oluliselt negatiivne. Reovesi- elamumaa kruntidel tekkinud reovesi planeeritakse juhtida ühiskanalisatsiooni, mille kaudu suunatakse reovesi Tallinna puhastisse. Kui reovee ärajuhtimisel lähtutakse õigusaktidega kehtestatud nõuetest, ei ole hoonete kasutamisel tekkiva reovee mõju looduskeskkonnale (pinnasele, pinna- ja põhjaveele) oluliselt negatiivne. Tegevusluba (keskkonnaluba) omavad ettevõtted- pole alust eeldada, et kavandatud tegevus omaks negatiivset mõju Kiili vallas töötavatele ettevõtetele. Eeldatavalt võib olla väike positiivne mõju võimaliku tööjõu lisandumise läbi ja tootmis-äritegevusega tulevad juurde mõningad töökohad. Täpset mõju pole teada. 6 Jäätmed- ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb kõrvaldamiseks prügilasse. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Põhiliselt tekib olmejäätmeid ehitiste edaspidisel kasutamisel. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Detailplaneeringu piirkond on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Naabruses asuvatel elamumaa katastriüksustel tekkivad jäätmed on eeldatavalt suuremas osas sarnaste omadustega kui vaadeldaval alal elamute kasutamisel tekkivad jäätmed. Kui jäätmete käitlemisel lähtutakse Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast, ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost oleks vaadeldavas piirkonnas tekkinud olulisi keskkonnahäiringuid. Tootmise ja äritegevuse käigus tekkivate jäätmete (kogused, liigid jms) kohta info puudub. Kui neid käideldakse jäätmeseaduse ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt, eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei ole ette näha. Müra, õhusaaste, vibratsioon- kavandatav tegevus suurendab mõningal määral liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel-tänavatel. Esmalt on ehitustöödega kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib põhiliselt päevasel ajal. Elamutest lähtuv ja transpordi tekitatud müra ei ole täpselt teada, kuid eeldatavalt ei ületa lubatud piirnorme ja levib põhiliselt päevasel ajal. Tootmistegevusega kaasnevad mõjud ei ole teada, kuid müra ei tohi ületada õigusaktidega kehtestatud piirväärtusi. Mõju peamisel planeeringualale ja lähinaabritele. Lühiajaliselt võib kaasneda mingite lõhnade esinemine (näit. värvimis-, lakkimistööd). Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon on suhteliselt lühiajaline ja eeldatavalt mitteoluline. Mõningal määral võib siiski ehitus lühiajaliselt häirida naaberkinnistute elanikke. Hoonete ja taristu kasutamisega eeldatavalt olulist vibratsiooni ei kaasne. Kuna planeeringuga kavandatakse suhteliselt väikese arvu hoonete, ehitiste rajamist, ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (müra, õhusaaste, vibratsioon) osutuks piirkonnale oluliselt negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet ületavaks. Olulisemaks, kui rajatud elamute kasutamisest tingitud mõjud, võib osutuda naabruses asuvalt liiklussõlmest (15 Tallinn-Rapla-Türi teelt Ja Tallinna ringteelt) lähtuv müra ja õhusaaste. Läheduses paiknevate suure liikluskoormusega riigiteede kasutamine on aasta-aastalt suurenenud. Negatiivsete mõjude vähendamiseks on Tallinna ringtee ja Kaare tänava vahele rajatus müratõke. Detailplaneeringus on käsitletud teelt lähtuvate mõjude suurust ja ulatust. Vajadusel tuleb planeeringus näha ette ülemääraste mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Lisaks riigimaanteedelt lähtuvatele negatiivsetele mõjudele põhjustab detailplaneeringu alale kindlasti negatiivset mõju Männiku harjutusväljak (riigikaitseline objekt). Kaitseministeerium on oma kirjas (16.07.2019 nr 12-3/19/2898) teada andnus järgmist: Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Harjutusvälja, lasketiiru kasutatakse riigikaitseliseks tegevuseks (väljaõpe ja õppused, sh laskeharjutused, taktikalised harjutused, lõhkamised, sõidukite, k.a lennuvahendite kasutamine jms), millega paratamatult kaasneb häiriv müra, vibratsioon ja muud keskkonnahäiringud. Harjutusväljal, lasketiirus toimuv riigikaitseline tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Selliseks tegevuseks puudub mujal ja muul viisil mõistlik alternatiiv ning selle korraldamisel võetakse oluliste 7 keskkonnahäiringute vähendamiseks optimaalseid ja asjakohaseid meetmeid. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Ühtlasi antakse teada, et kinnisasja igakordsel omanikul on kohustus taluda avalikes huvides toimuva riigikaitselise tegevuse tõttu tekkivaid ja kinnisasjale levivaid keskkonnahäiringuid, sealhulgas müra, põrutusi, vibratsiooni, suitsu jms. Seega peab planeering neid mõjusid kajastama asjakohasel viisil. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite, ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult vähe. Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit ja kasutatakse kütust hoonete kütmiseks. Kasutatavad kütusekogused on võrreldavad teiste sarnaste tegevustega. Kuna kütus on oluline kuluartikkel, on kasutaja huvitatud kütuse säästlikust kasutamisest. Kütuse kasutuse mõju keskkonnale on tegevuse seisukohast suhteliselt väikese mahu tõttu eeldatavalt minimaalne. Samas on võimalik kasutada ka nn taastuvenergiat. Sõltuvalt elamu kütmiseks kasutatavast kütteliigist, võib esineda soojuse mõju, kuid eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese koguse tõttu oluliselt negatiivne. Ehitamisel kasutatavad materjalid- ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh loodusvarad (näit. kruus, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid ei ole. Kuna kavandatud tegevus on eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide kulu mitte eriti oluline. Detailplaneeringu realiseerimisel on ette näha teatavat valgusreostust (pimedal ajal valgustatud alade suurenemine), kuid eeldatavalt ei ole see mõju elanikele oluliselt negatiivne. Samal ajal on võib selline valgustamine vähendada kuritegevuse võimalust. Valgusrežiimi muutus põhjustab teatavaid muutusi piirkonna taimekooslustes. Mõjusid saab haljastuse uue kujundamisega vähendada. Kui planeeringuga näha ette valgustuse suunamine, töötamise aeg jm valgusreostust vähendavad meetmed, ei ole mõjud eeldatavalt oluliselt negatiivsed. Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral, mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega, küttekolletest väljuva CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks gaasiks ongi CO2. Võrreldes ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega tekkivad heitmed marginaalseteks. Võimalusel peaks vältima autode, traktorite jt seadmete mootorite asjatut töötamist. Hoonete kütmiseks saab kasutada erinevaid lahendusi ja mitte lubada olulist õhusaastet põhjustavate kütuseliikide kasutamist. Arvestades mahte, võib antud mõju pidada väga väikeseks ent negatiivseks. Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid – kauguse tõttu objektidele eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju ei kaasne. Viimastel aastatel toimunud intensiivse kinnisvara arenduse ja valglinnastumise tõttu on tekkinud olukord, kus Kiili koolis ei ole piirkonna lastele piisavalt kohti. Puudub teave, kas kavandatud tegevuse tulemusena võib õpilaskohtade kohtade vajadus oluliselt suureneda. 8 Samas ehitatakse täna koolimaja suuremaks ja eeldatavalt ei ole lähiajal enam õpilaskotade puudust. Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa täna väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse tulemusena eeldatavalt suureneb piirkonna kaubandus- ja teenindusettevõtete poolt pakutavate teenuste tarbijate arv. Eeldatavalt lisanduvad äri ja tootmishoonete rajamisega ka töökohad. Seega on mõju eeldatavalt mõningal määral positiivne. Kavandatud tegevuse ellurakendamisel suureneb detailplaneeringu ala (kinnisvara) väärtus. Pole teada, kuidas mõjutab kavandatud tegevus naaberkinnisvara hindasid. Pole teada, et käesoleva planeeringu ellurakendamine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. Pole teada, et planeeringuga kavandatud tegevused oleksid vastuolus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega. Pole teada, et naabruses asuvate elamumaa katastriüksuste sihtotstarbelisest kasutamisest lähtuks oluline negatiivne mõju käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Üldises plaanis vaadatuna sobib kavandatav tegevus antud asukohta (näiteks saab kasutada piirkonnas olemasolevaid tehnovõrke, ühistransporti). 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii. Mõju ulatus ei ole ette teada. Piirkonna põhjavee ressursile (joogiveele) võib negatiivselt mõjuda veetoru purunemine või pikemaajaline leke. Mõju ulatus, suurus sõltub avarii, lekke kestvusest. Mõju ulatust ette teada pole võimalik. Pinnavee nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) negatiivset mõju ei ole ette näha. Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse sattumine pinnasele ja sealt vette). Õhusaastumist võib põhjustada elamu kütmine, automootorite töötamine, seda eriti tuulevaikse ilmaga. Samuti võivad õhusaastet põhjustada tulekahjud ja elanike poolt tuulevaikse ning niiske ilmaga süüdatud lõkked (näiteks sügisel lehtede põletamine). Mõju ulatust pole teada. Elamute juures põhjustab õhusaastust Tallinn-Rapla-Türi teel liikuv transport. Kumulatiivse negatiivse mõju täpset suurust ja ulatus pole teada. Detailplaneeringus tuleb seda kajastada ja vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Jäätmevoogude (olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Ehitiste kasutajate arvu suurenemine suurendab piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja transpordist tingitud õhusaastet. Kuna kogused on eeldatavalt väikesed, ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist negatiivset mõju. Äri- ja tootmises tekkivate jäätmete kohta täna info puudub. Ehitusprojektis tuleb kirjeldada hoonesse kavandatud tegevusi, tehnoloogilist protsessi ja kirjeldada ka tekkida võivaid jäätmeid. Projektis tuleb kajastada infot määral mis võimaldab otsustada, kas tuleb viia läbi keskkonnamõju hindamine. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju puudub, avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha. Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid pinnasesse. Eeldatavalt ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju. Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele ja õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik ette näha. 9 Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus, põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Mõju täpset ulatust, suurust ei ole võimalik ette näha. 4.3 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest, ei ole detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Lähtudes looduskaitseregistri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Kavandatud tegevusele KSH mittealgatamise osas küsiti Keskkonnaameti, Terviseameti ja Kaitseministeeriumi seisukohti. 5.1 5.2 5.3 6. Kokkuvõte Kavandatud tegevuse tulemusena valminud ehitiste, rajatiste ning alal toimuva suhteliselt intensiivse (võrreldes planeeringule eelneval ajal toimunud tegevustega) inimtegevuse mõju on võrreldes täna olemasoleva mõjuga keskkonnale (näit. looduslikele kooslustele, pinnasele, veerežiimile jms) suhteliselt pikaajaline ja pöördumatu. Kuna tegevus toimub suhteliselt väikesel pinnal, on toimuv keskkonnamuutus antud ala ja lähipiirkonna suhtes küll negatiivne (näit suureneb alal inimtegevuse mõju), kuid laiemas plaanis vaadatuna eeldatavalt suhteliselt väikese mõjuga. Tegevusi on võimalik kavandada selliselt, et need ei mõjutaks ümbritsevat keskkonda (sh inimesi) ja piirkonna keskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Elamute lisandumine sobib üldjoones antud asukohta. Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et negatiivsed mõjud ei oleks olulised. Võttes aluseks eelhindamisel saadud info, mitte algatada Luige alevikus Kirsi, Sarapuu, Männimetsa maaüksuste detailplaneeringu detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel: - lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt oma krundiga. Planeeringu lahenduse saab anda selliselt, et kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara. - detailplaneeringu menetlemise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad tootmis- ja äritegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga tuleb näha ette alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. 1 - tootmishoonetele tuleb vallavalitsusele esitada koos ehitusloa taotlusega rajatavasse ehitisse planeeritud tootmise tehnoloogiline kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust. - valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega ja tema tööaja reguleerimisega selliselt, et see ei põhjustaks valgusreostust, ei häiriks piirkonna elanikke, liiklejaid teedel- tänavatel. - detailplaneeringus tuleb käsitleda 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt ja Tallinna ringteelt lähtuvaid mõjusid (suurust, ulatust). Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et eelpool nimetatud rajatistelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel tuleb näha ette piisavad leevendusmeetmed. - keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus. - avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. - keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. - detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. - detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud jääkreostust ega mõnda keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaks kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid. - kinnisasja igakordsel omanikul on kohustus taluda avalikes huvides toimuva riigikaitselise tegevuse tõttu tekkivaid ja kinnisasjale levivaid keskkonnahäiringuid, sealhulgas müra, põrutusi, vibratsiooni, suitsu jms. - ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub. - planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse kehtestatud nõudeid. Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. Koostas: Siiri Treimann Keskkonnanõunik 22.01.2020 1 KIILI VALLAVALITSUS EELNÕU KORRALDUS Kiili nr Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine, Luige alevikus Kirsi, Sarapuu, Männimetsa maaüksuste detailplaneering Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 6 p 12, § 124 lg 1 ja 10, § 128 lg 1 ja 5, § 130 lg 1, § 142 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 punkti 22, § 33 lg 2-6 ja § 35 alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”. Kiili Vallavalitsuses 2002.a registreeritud taotluse alusel on algatatud Kiili Vallavalitsuse 02.07.2002 korraldusega nr 306 Tamme talu ettevõtted detailplaneering asukohaga Harju maakond Kiili vald Luige küla. Detailplaneeringu algatamisel oli Tamme Talu Ettevõtted maaüksuse 30402:001:0012 suurus kinnistusraamatus 9,97 ha. Seoses Luige ristmiku ümberehitamisega muudeti 2010. aastal antud alal katastriüksuste piire ja lähiaadresse. Tamme Talu Ettevõtted katastriüksusest moodustati järgmised katastriüksused: Kirsi (pindala 4573m², katastritunnus 30402:001:0096); Sarapuu (pindala 2,44ha, katastritunnus 30402:001:0094) ja Metsa (pindala 12710m² , katastritunnus 30402:001:0095). Nimetus Metsa muudeti hiljem Männimetsa-ks. 2008.a muudeti Luige küla Luige alevikuks. 2015.a muudeti “Tamme Talu Ettevõtted detailplaneering”-u nimetust ja uueks nimeks on “Luige alevikus Kirsi, Sarapuu ja Männimetsa maaüksuste detailplaneering”. Menetletav detailplaneering koosneb täna Kaare tänava ääres asuvast kolmest maaüksusest, millest kaks (Kirsi kü ja Sarapuu kü) on kõrvuti, moodustades ligikaudu 2,9 ha suuruse ala. Kolmanda (Männimetsa, lähiaadress täna Kaare tn 2c), eraldi oleva maaüksuse pindala on 1,27 ha ja see asub eelmistest katastriüksustest ca 250m kaugusel kirdes. Planeeringu koostamise eesmärgiks on väljakujunenud infrastruktuuriga piirkonda planeerida keskkonnasõbraliku tehnoloogiaga, keskkonda mittehäirivate väikeettevõtete ja heakorrastatud elamuala; kavandatavatele kruntidele piiride määramine; maa kasutamise sihtotstarvete ja ehitusõiguse ulatuse määramine; juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine; heakorrastuse, haljastuse, keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsus nr 26 "Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (sh tiheasusala, reoveekogumisala). Kaare tn 2c maa-ala juhtotstarbeks on üldplaneeringus märgitud kaitsehaljastuse maa. Teiste katastriüksuste alale pole juhtotstarvet määratud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 küsiti keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) mittealgatamise osas Keskkonnaameti, Terviseameti ja Kaitseministeeriumi seisukohti. Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus (aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev). Detailplaneeringu kehtestajaks on Kiili Vallavolikogu (aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev). Detailplaneeringu koostaja on AKOS OÜ (aadress: Paldiski mnt 25, Tallinn 10612, [email protected], tel 6 612 246). KSH eelhinnangu koostajaks on Kiili Vallavalitsus (aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, Harjumaa, tel 6790260, e-post [email protected], keskkonnanõunik Siiri Treimann). Detailplaneeringule KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks koostatud eelhinnang on käesoleva korralduse lisa 1. 1. Mitte algatada Luige alevikus Kirsi, Sarapuu, Männimetsa maaüksuste detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel: 1.1 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt oma krundiga. Planeeringu lahenduse saab anda selliselt, et kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara. 1.2 detailplaneeringu menetlemise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad tootmis- ja äritegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga tuleb näha ette alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. 1.3 tootmishoonetele tuleb vallavalitsusele esitada koos ehitusloa taotlusega rajatavasse ehitisse planeeritud tootmise tehnoloogiline kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust. 1.4 valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega ja tema tööaja reguleerimisega selliselt, et see ei põhjustaks valgusreostust, ei häiriks piirkonna elanikke, liiklejaid teedel- tänavatel. 1.5 detailplaneeringus tuleb käsitleda 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt ja Tallinna ringteelt lähtuvaid mõjusid (suurust, ulatust). Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et eelpool nimetatud rajatistelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel tuleb näha ette piisavad leevendusmeetmed. 1.6 keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus. 1.7 avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 1.8 keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. 1.9 detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. 1.10 detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud jääkreostust ega mõnda keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaks kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid. 1.11 kinnisasja igakordsel omanikul on kohustus taluda avalikes huvides toimuva riigikaitselise tegevuse tõttu tekkivaid ja kinnisasjale levivaid keskkonnahäiringuid, sealhulgas müra, põrutusi, vibratsiooni, suitsu jms. 1.12 ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub. 1.13 planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse kehtestatud nõudeid. 2. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Keskkonnaameti, Terviseameti ja Kaitseministeeriumi poolt esitatud ettepanekutega ja märkustega. 3. Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu menetlemise käigus täiendavate, oluliste asjaolude või faktide selgumisel algatada kavandatava tegevuse osas KSH menetlus. 4. KSH algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Kiili valla elektroonilises dokumendiregistris ning tööpäevadel ja tööajal Kiili vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev). 5. Vallavalitsuse kantseleil teha korraldus teatavaks Arhitektuuribüroo Akos OÜ-le, Eesti Maavara OÜ-le, Pille Kaunispaik-Lelle-le, Rein Tamme-le. 6. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisa: 1. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Luige alevikus Kirsi, Sarapuu, Männimetsa maaüksuste detailplaneeringu (endise nimega Tamme Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) detailplaneeringu osas Ärakiri: Arhitektuuribüroo Akos OÜ, Eesti Maavara OÜ; Pille Kaunispaik-Lelle; Rein Tamme LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) PROJEKTI KOOSSEIS: Köide I DETAILPLANEERING SELETUSKIRI JOONISED Köide II DETAILPLANEERINGU LISAD MENETLUSDOKUMENDID LISAD KOOSKÕLASTUSED PLANEERINGU KOOSTAMISEST VÕTSID OSA: ARHITEKTUURIBÜOO AKOS OÜ reg. nr 10093793 e-mail: [email protected] arhitekt ANU KOTLI allkirjastatud digitaalselt INSENERIBÜROO ESE OÜ reg nr. 10505008 e-mail: [email protected] insener ENNO HIMBERG allkirjastatud digitaalselt ELEKMAN OÜ reg nr. 10016640 e-mail: [email protected] insener TÕNU POMERANTS allkirjastatud digitaalselt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistus nr.104040 e-mail: [email protected] insener GERMAN LADÕGIN allkirjastatud digitaalselt Arhitektuuribüroo AKOS OÜ töö nr. 13-559 1 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 1. SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA ............................................................................................................................................... 4 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................ 7 2.1 ASEND .................................................................................................................................................... 8 2.2 OLEMASOLEVAD TEED JA TEHNOVÕRGUD............................................................................................... 8 2.3 OLEMASOLEV HOONESTUS ...................................................................................................................... 8 2.4 ALA LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA OLEMASOLEVA HALJASTUSE ÜLEVAADE ......................................... 9 2.5 KITSENDUSED JA PIIRANGUD ................................................................................................................. 11 2.6 RADOONIRISK ....................................................................................................................................... 12 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................ 13 3.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK .................................................................................................. 13 3.2 KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ................................................................................................................. 13 3.3 ÜLDISEMATE PLANEERINGUTE JA ARENGUDOKUMENTIDEGA ARVESTAMINE ........................................ 16 3.3.1 Üldplaneeringu muutmise põhjendused. .............................................................................................. 18 3.4 PLANEERINGULAHENDUS ...................................................................................................................... 20 3.4.1 Äri- ja tootmismaa krundid .................................................................................................................. 21 3.4.2 Elamumaa krundid .............................................................................................................................. 25 3.4.3 Üldkasutatava maa krundid ................................................................................................................. 31 3.4.4 Transpordimaa krundid........................................................................................................................ 34 3.4.5 Hoonete üldised ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ................................................................... 35 3.4.6 Piirete üldised arhitektuursed ja ehituslikud tingimused ..................................................................... 36 3.5 LIIKLUSKORRALDUS, TEED JA PARKIMISE PÕHIMÕTTED ........................................................................ 37 3.6 HALJASTUSE TINGIMUSED NING HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................... 39 3.7 VERTIKAALPLANEERING ....................................................................................................................... 40 3.8 TULEOHUTUSE PÕHIMÕTTED ................................................................................................................. 40 4 KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE .................................... 42 4.1 LOODUSKESKKONNAGA ARVESTAMINE ................................................................................................ 42 4.2 MÜRA JA MEETMED TRANSPORDIMÕJU LEEVENDAMISEKS .................................................................... 43 4.2.1 Liiklusvahendite heitmetest eralduvate saasteainete määramine ......................................................... 44 4.2.2 Vibratsioon ........................................................................................................................................... 44 4.3 JÄÄTMEMAJANDUS ............................................................................................................................... 45 4.4 KESKKONNATINGIMUSED...................................................................................................................... 45 5 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS .................................................................................................... 46 5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ...................................................................................................... 46 5.1.1 Üldosa .................................................................................................................................................. 46 5.1.2 Normatiivdokumendid .......................................................................................................................... 46 5.1.3 Veevarustus .......................................................................................................................................... 47 5.1.4 Reoveekanalisatsioon ........................................................................................................................... 47 5.1.5 Sajuveekanalisatsioon .......................................................................................................................... 48 5.2 SOOJUSVARUSTUS ................................................................................................................................. 48 6 ELEKTROTEHNIKA OSA .............................................................................................................. 49 6.1 ELEKTRIOSA.......................................................................................................................................... 49 6.2 SIDEOSA ................................................................................................................................................ 49 7 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED ................................................................ 50 7.1 KURITEGEVUSE RISKID.......................................................................................................................... 50 7.2 ABINÕUD KURITEGEVUSE ENNETAMISEKS ............................................................................................ 50 8 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE ETAPID ..................................................................... 51 8.1 AVALIKULT KASUTATAVATE TEEDE JA TEEDEGA SEONDUVATE RAJATISTE, HALJASTUSE, VÄLISVALGUSTUSE JA AVALIKES HUVIDES OLEVATE TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE VÄLJAEHITAMINE: .............................................................................................................................................................. 51 8.2 ÜLDKASUTATAVA MAAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED JA ÜLDKASUTATAVA MAAGA SEONDUVATE RAJATISTE VÄLJAEHITAMINE: ............................................................................................................... 52 Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 2 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 8.3 DETAILPLANEERIGU KEHTESTAMISELE JÄRGNEVATE TOIMINGUTE JA TEGEVUSTE JÄRJEKORD (EHITUSE ETAPID): ................................................................................................................................................ 52 8.4 MAANTEEAMETI NÕUDED PLANEERINGU ELLUVIIMISEL: ...................................................................... 53 8.5 DETAILPLANERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMISE ALUSED: ................................................................... 53 8.6 PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA. ............................... 53 1. JOONISED JOONIS 1 13559_DP_DP-01_joonis_situatsiooniskeem_2019.04.04 JOONIS 2 13559_ DP_DP-02_joonis_tugiplaan_2019.04.04 JOONIS 3 13559_ DP_DP-03_joonis_ kontaktvöönd_2019.04.04 JOONIS 4 13559_ DP_DP-04_põhijoonis_2019.04.04 JOONIS 5 13559_ DP_DP-05_joonis_tehnovõrgud_2019.04.04 JOONIS 6 13559_ DP_DP-06_joonis_teed_vertikaal_2019.04.04 JOONIS 7 13559_ DP_DP-07_ joonis_üp_ muutmine_2019.04.04 JOONIS 8 13559_ DP_DP-08_joonis_illustratsioon_2019.04.04 JOONIS 9 13559_ DP_DP-09_joonis_aadressid_2019.04.04 Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 3 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks on Rein Tamme 19.06.2002.a. detailplaneeringu algatamise avalduse (vt menetl. 1) alusel Kiili Vallavalitsuse korraldusega 02.07.2002.a. nr 306 (vt menetl. 2) algatatud ja 20.05.2002.a. väljastatud detailplaneeringu lähteülesanne (vt menetl. 3) projektile nimetusega Tamme talu ettevõtted detailplaneering asukohaga Harju maakond Kiili vald Luige küla. Detailplaneeringu algatamisel oli Tamme Talu Ettevõtted maaüksuse 30402:001:0012 suurus kinnistusregistris 9,97 ha. (vt lisa 2) Kooskõlas Luige ristmiku arendamisega Maanteeameti poolt moodustati 2010.a. Tamme Talu Ettevõtted maaüksusest muudetud maaüksused Kirsi 4573m² (katastritunnus 30402:001:0096, katastriplaan vt lisa 3), Sarapuu maaüksus 2,44ha (katastritunnus 30402:001:0094 katastriplaan vt lisa 4) ja Metsa maaüksus 12710m² (katastritunnus 30402:001:0095 katastriplaan vt lisa 5). Nimetus Metsa muudetud hiljem nimetuseks Männimetsa. 10.02.2004.a algatati Kiili Vallavolikogu otsusega nr 10 KIILI VALLA ÜLDPLANEERING. Vastavalt detailplaneerimise projekti lähteülesandele on planeeritava ala kogupind 3,5 ha. Kiili Vallavalitsuse istungi 01.02.2005.a. päevakorra otsusega (protokoll nr 4, vt menetl. 6) muudetakse lähteülesande (töö nr 40-02DPL, 20.05.2002.a.) punkt 4.3.1: planeeritava ala kogupind 9,97ha. Reaalne planeeringuala hõlmab Kirsi, Sarapuu ja Männimetsa maaüksuseid - kokku 4,17ha Alates 18.08.2008.a. on Luige küla ümber nimetatud Luige alevikuks. Seoses sellega on koostatava detailplaneeringu nimetuses kasutatud nimetust Luige alevik. 14.09.2010.a. väljastab Maanteeamet tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks Tamme talu maaüksusele, kus palub detailplaneeringu koostamisel arvestada koostamisel oleva Luige eritasandilise ristmiku tehnilise projektiga (vt.lisa 6). 16.05.2013.a kehtestab KIILI VALLAVOLIKOGU otsusega nr 26 KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGU, kus algatatud detailplaneeringu alal on maakasutuse sihtotstarve määramata, välja arvatud Männimetsa maaüksus, kus juhtotstarbeks on määratud HK (kaitsehaljastuse maa). Valla poolt 11.06.2015.a. koostatud ja esitatud märkuste kohaselt on TAMME TALU ETTEVÕTTED detailplaneering ümber nimetatud ja kannab nimetust: LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU ja MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING. 22.11.2016.a. on koostatud kinkeleping (vt. menetl.07), mille alusel kingisaaja PILLE KAUNISPAIK-LELLE (ik. 47510050213) kohustub jätkama detailplaneeringu koostamise ja menetlemise toiminguid. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 4 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri Detailplaneeringu koostamise aluseks on võetud eelnevalt koostatud järgmised tööd ja uuringud:  Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013.a. otsusega nr. 26);  Kiili valla arengukava 2019-2030 ja eelarvestrateegia 2019-2022 ( Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrus nr 10);  Kirsi MÜ ja Sarapuu MÜ geodeetiline alusplaan on koostatud GEODEESIA24 OÜ poolt 26.09.2013.a. (töö nr 281-13);  Männimetsa MÜ geodeetiline alusplaan on koostatud Optiset OÜ poolt 29.10.2014.a. (töö nr. KI-2030/14);  Tamme talu maa-ala geodeetiline alusplaan on koostatud Geodeesia 24 OÜ poolt 28.12.2015.a. (töö nr. 863-15);  Tamme talu kraav Maa-ala plaan tehnovõrkudega on koostatud Geodeesia 24 OÜ poolt 11.02.2016.a. (töö nr. 898-16);  AÜ Kõivu üldmaa kinnistu detailplaneering (Optimal Projekt OÜ töö nr. 144; kehtestatud Kiili Vallavolikogu 23.08.2012.a. otsusega nr.65);  Luige eritasandiline ristmik 2002/EE/16/P/PA/009. Tehniline projekt töö nr. 10083 asendiplaan AS K-PROJEKT;  Kiili KVH OÜ. VK teostusjoonis;  Liiklusmürast tingitud müratasemete hindamine. Akukon OY Eesti filiaal töö 154122-1;  Liiklusvahendite heitmetest eralduvate saasteainete määramine. Akukon OY eesti filiaal töö 154122-2. Detailplaneeringu koostamise aluseks võetud normdokumendid:  Ehitusseadustik, 01.07.2015 jõust.11.02.2016  Planeerimisseadus, 01.07.2015 red.jõust.01.05.2019  Ehitusseadustiku ja planeerimisseduse rakendamise seadus,.01.07.2015 red.jõust01.10.2019  Korrakaitseseadus 23.02.2011 jõust. 12.12.2016  Kaitseministri määrus 26.06.2015.a. nr16 ”Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutatavate ehitiste kohta.”red.jõust. 10.04.2016  Siseministri määrus: „Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Vastu võetud 30.03.2017 nr 17jõust.07.04.2017  EVS 843:2016 „Linnatänavad”  EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaite müra eest”  EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmetekasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.  Sotsiaalministri määrus 17.05.2002.a. nr 78 ”Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”  Keskkonnaministri määrus 16.12.2016.a. nr.71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.”  Keskkonnaministri määrus 03.10.2016.a. nr.32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 5 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri  Vabariigi valitsuse määrus nr.224 jõust. 23.06.2017a. ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu.”  Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 28.11.2002.a. nr 14. „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes.” Redaktsioon .01.07.2015  Veeseadus. 01.10.2019 a  Vabariigi valitsuse määrus 16.05.2001.a. nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded.” red 01.10.2019  Vabariigi valitsuse määrus 29.11.2012.a. nr. 99 „ Reovee puhastamise ning heit-ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit,- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.” red 01.10.2019  Kiili Vallavolikogu määrus 09.08.2007.a. nr. 14 „Üksikpuu raieloa väljaadmise tingimused ja kord”.  Jäätmeseadus. red 22.07.2019  Kiili valla jäätmehoolduseeskiri.Kiili VV 19.apr.2012 määrus nr 5 projekteerimistingimused:  Maanteeamet. 14.09.2010. nr.3.2-3/10-00242/022. Tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks. Tamme telu maaüksus, Luige alevik, Kiili vald  Kiili KVH OÜ. Kirsi ja Sarapuu maaüksuste veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused nr 715 ,25.04.2018.  Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr320835. 17.01.2019.a  Telia Eesti AS. Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr30243384. 14.05.2018 Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 6 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Vt joonis DP-01, SITUATSIOONISKEEM. Planeeritav ala asub Harjumaal Kiili vallas Luige alevikus Tallinna ringtee ääres Luige liiklussõlme naabruses. Planeeritava ala kaugus Tallinnast on ca 20 km. Käsitletava detailplaneeringu algatamisel oli kaasatud planeeringuala Tamme Talu ettevõtted maaüksus (30402:001:0012) suurusega 9,97 ha. Reaalne käesoleva detailplaneeringuga käsitletav osa on suurusega ca 4,2 ha. Planeeritava ala moodustavad: Pindala Sihtotstarve mü nimetus Kü number m2 1 KIRSI 30402:001:0096 4572 Maatulundusmaa 100% 2 SARAPUU 30402:001:0094 24382 Maatulundusmaa 100% 3 MÄNNIMETSA 30402:001:0095 1371 Maatulundusmaa 100% Planeeringuala naabrid: mü nimetus Kü number Pindala Sihtotstarve m2 1 PÄIKESE PÕIK tn 9 3040:013:0520 911 Elamumaa 100% 2 VEENUSE tn 5 30404:013:1700 880 Elamumaa 100% 3 VEENUSE tn 7 30404:010:0610 781 Elamumaa 100% 4 VEENUSE tn 9 30404:010:0620 807 Elamumaa 100% 5 VEENUSE tn 11 30404:010:0630 789 Elamumaa 100% 6 VEENUSE tn 13 30404:010:0640 840 Elamumaa 100% 7 VEENUSE tn 15 30404:010:0650 810 Elamumaa 100% 8 VEENUSE tn 17 30404:010:0660 796 Elamumaa 100% 9 KUU/LUNA/MARSI/ PÄIKESE/ 30404:013:1791 31026 Transpordimaa 100% PÄIKESE PÕIK/ VEENUSE tänav. 10 VEENUSE tn 19 30404:010:0002 827 Elamumaa 100% 11 VEENUSE tn 21 30404:010:0850 833 Elamumaa 100% 12 VEENUSE tn 23 30404:010:0860 825 Elamumaa 100% 13 KAARE tn 2A 30402:001:0093 Maatulundusmaa 18001 100% 14 KAARE tn 2B 30404:001:0113 3899 Elamumaa 100% 15 KÕIVU tn 12 30404:010:0070 2801 Elamumaa 100% 16 KÕIVU tn 10 30404:010:050 2498 Elamumaa 100% 17 KÕIVU tn 8 30404:010:0030 2516 Elamumaa 100% 18 KÕIVU tn 6 30404:010:0010 2513 Elamumaa 100% 19 KÕIVU tn 6A 30404:010:0005 2846 Elamumaa 100% 20 HALDJA tn 37 30404:009:0011 1951 Elamumaa 100% 21 11 TALLINNA RINGTEE 30404:018:0020 Transpordimaa 100% 10409 T1 22 11 TALLINNA RINGTEE 30402:001:0098 Transpordimaa 100% 37354 T12 23 11 TALLINNA RINGTEE 30401:001:1646 11,78 HA Transpordimaa 100% 24 11 TALLINNA RINGTEE 30402:001:0097 Transpordimaa 100% 2704 T11 Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 7 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri  Kirsi maaüksus (30402:001:0096) suurusega 4573m², 100% maatulundusmaa, omanik Eesti Maavara OÜ(reg. nr 10817713);  Sarapuu maaüksus (30402:001:0094) suurusega 24382m², 100% maatulundusmaa, omanik Pille Kaunispaik-Lelle  Männimetsa maaüksus (30402:001:0095, Kaare tn 2c), suurusega 12710m², 100% maatulundusmaa, omanik Rein Tamme Planeeringuala osade vahele jäävaid Tamme talu maaüksust Kaare tn 2a (30402:001:0093), omanik Andres Tamme ja Kase maaüksust Kaare tn 2b (30402:001:0113), omanik Sergei Kuzmin, käsitletakse käesolevas detailplaneeringus trasside planeerimislahenduses. 2.1 Asend Vt. joonis DP-02 , TUGIPLAAN Planeering moodustub kahest osast, mis käsitlevad kolme maaüksust, millest kaks (Kirsi MÜ ja Sarapuu MÜ) on kõrvuti, moodustades ca 2,9ha ala ja kolmas, koha- aadressiga Kaare 2c (Männimetsa MÜ) moodustab ca 1,3ha suuruse eraldiseisva ala ja asub ca 250m kirdesuunas eemal, sama Kaare tänava ääres. Reaalne planeeringuala, mis hõlmab Kirsi, Sarapuu ja Männimetsa maaüksuseid on kokku 4,17ha. Mõlemad planeeritavad alad paiknevad kitsa ribana 11 Tallinna ringtee T11 ja 11 Tallinna ringtee T12 maaüksuste ning väikeelamumaa sihtotstarbega kinnistute, endise aiandusühistu maa-ala vahel. Planeeringuala osade vahel on kaks maaüksust. Talumaa hoonetekompleks kohaaadressiga Kaare tänav 2a (Tamme talu MÜ 30402:001:0093), maatulundusmaa sihtotstarbega (M-100%) suurusega 18001m² ja kohaaadressiga Kaare tänav 2b (Kase MÜ 30402:001:0113), elamumaa sihtotstarbega (E-100%) suurusega 3899m². 2.2 Olemasolevad teed ja tehnovõrgud Planeeringualast läänes on ca 50m kaugusel tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi , ramp ja ühendustee 1181 Luige II , loodes ca 50m kaugusel põhimaantee 11Tallinna ringtee . Kohaliku liikluse jaoks kulgeb nendega paralleelselt Kaare tänav (kõrvalmaantee 11501 Sausti aedlinna tee ) päris planeeringuala piiril. Planeeringualale on juurdepääs olemasolevalt Kaare tänavalt. Väljaehitatud on mahasõidud Kirsi katastriüksusele ja Kaare tänav 2c Männimetsa maaüksusele. Planeeringualal paiknevad järgmised tehnovõrgud (Kirsi MÜ-l ja Sarapuu MÜ-l):  elektriõhuliin 20kV NABALA II:SAK (kaitsevööndi ulatus 10m mõlemal pool liini telge);  elektriõhuliin alla 1 kV (kaitsevööndi ulatus 2 m mõlemal pool liini telge);  elektrimaakaabelliin 1 kV (kaitsevöönd piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid);  sidekaabel Kaare tn ääres (kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge);  sidekaabel ELA090 Kaare tn ääres (kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge). 2.3 Olemasolev hoonestus Planeeritavad maaüksused ei ole hoonestatud. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 8 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 2.4 Ala looduslikud tingimused ja olemasoleva haljastuse ülevaade Kirsi MÜ ja Sarapuu MÜ on hõreda kõrghaljastusega (vt fotod 1,2,3,4). Alal on üksikud suured kivi- ja mullakuhjatised, kõrgusega kuni 2,5m. Reljeef planeeringualal on suhteliselt tasane, väikese langusega loode-kagu suunas, kõrguste on vahemikus abs. +49.50.....46.50. Madalam piirkond on Sarapuu MÜ idanurgas, kus paikneb 20m pikkune kuivenduskraavi osa, mis suubub läbi naaberkinnistu kraavide Tallinna ringtee äärsesse kraavi. FOTO 1. vaade Kirsi MÜ-le FOTO 2. vaade Sarapuu MÜ mulla-kivi kuhjatistele FOTOD 3 Vaade piki Sausti aedlinna FOTO 4 Vaade piki Sausti aedlinna teed teed kirdest Tallinna ringtee teetammile edelast müratõkkele Sarapuu MÜ piirkonnas ja müratõkkele Sarapuu MÜ piirkonnas Männimetsa MÜ on tiheda kõrghaljastusega, üksikute lagendikega (vt fotod 5,6,7,8). Metsa koosluses on põhilisteks liikideks kask, lepp, mänd ja kuusk. Reljeef on tasane, kõrgused on vahemikus abs. +45.75.... 45.50. Ala kagupiiri kõrval olevatel aianduskruntidel jookseb piiriäärne kraav, mis omab ärajooksu läbi Männimetsa MÜ kirde- ja edelapiiril olevate kraavide kust vesi on juhitud truupidega Kaare tänava alt läbi Tallinna ringtee kõrval väljaehitatud kogumiskraavi. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 9 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri FOTO 5 Mets Männimetsa kinnistul FOTO 6 Lagendik Männimetsa kinnistul FOTO 7 Kraav truubiga Kaare tänava alt FOTO 8 Prügine metsaalune Männimetsa läbi maaüksusel EELISe ja Maa-ameti andmetel ei leidu planeeringu alal ega lähiümbruses kaitsealuseid taime- ega loomaliike. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 10 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 2.5 Kitsendused ja piirangud Avalikult kasutatava tee kaitsevööndid:  Põhimaantee nr 11-Tallinna ringtee - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m (ehitusseadustik §71);  Tugimaantee nr 15-Tallinn-Rapla-Türi - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m (ehitusseadustik §71);  Ramp ja ühendustee 1181 – Luige II - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m (ehitusseadustik §71);  Kõrvalmaantee 11501 - Sausti aedlinna tee (Kaare tänav) - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 10m (ehitusseadustik §71). Tehnovõrkude kaitsevööndid:  elektriõhuliin 10kV NABALA II:SAK - kaitsevööndi ulatus 10 m mõlemal pool liini telge);  elektriõhuliin alla 1 kV-Metsavahi - kaitsevööndi ulatus 2 m mõlemal pool liini telge;  elektrimaakaabelliin 1 kV - kaitsevööndi piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;  sidekaabel - Sausti aedlinna tee ( Kaare tn) ääres - kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge);  sidekaabel ELA090 - Sausti aedlinna tee ( Kaare tn) ääres - kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge).  Elektri keskpingekaabelliin-Sarapuu kinnistul-kaitsvöönd 1m mõlemal pool liini telge Riigikaitselise ehitise kaitsevöönd:  Riigikaitseline ehitis 51- Männiku harjutusväli - kaitsevöönd 2000 m. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 11 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 2.6 Radoonirisk Planeeritav hoonestus jääb normaalse radoonisisaldusega pinnasega alale. Madala ja normaalse radoonisisaldusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalsed radoonitõkestusmeetmed. Kaart 1. Väljavõte radooniriski levilate kaardist. Eesti geoloogiakeskus 2004. Kollane - normaalse radooniriski ala, normalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. Hall – Turbasood. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 12 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1 Planeeringu koostamise eesmärk Planeeringu koostamise eesmärgiks on vastavalt lähteülesandele väljakujunenud infrastruktuuriga piirkonda planeerida keskkonnasõbraliku tehnoloogiaga, keskkonda mittehäirivate väikeettevõtete ja heakorrastatud elamuala (elamud, teed, parkimine, tehnosüsteemid jne) kruntide sihtotstarbe ja piiride määramine. Keskusesse on planeeritud kauplus, kohvik ja väiksemad teenindusettevõtted kohaliku piirkonna vajadusi arvestades ning tootmisettevõtete (nn. stock-office tüüpi kontor+ladu hoonete) rajamine.  Kruntimine;  Maakasutuse sihtotstarbe ja piiride määramine;  Ehitusõiguse määramine teenindus- ja tootmishoonete ning kuni kahekorruseliste üksikelamute ja ühekorruseliste abihoonete ehitamiseks  Üldmaa sihtotstarbega rekreatsiooniotstarbeliste alade loomine;  Heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 3.2 Kontaktvööndi analüüs Vt. joonis DP-03, RUUMILISE KESKKONNA ANALÜÜS Asukoht Tallinna vahetus läheduses on omanud suurt tähendust minevikus ning Tallinna linn määrab ka täna olulise tõmbekeskusena igapäevase elu ja tegevuse põhijooned. Vallakeskusest Tallinna on ainult 21 km, mis lubab väga suurel osal elanikest (65%) käia tööl pealinnas ning ühtlasi saada osa suurlinna haridus- ja kultuurivõimalustest. Planeeritava ala kontaktvöönd on Luige aleviku osa, mis piirneb Tallinna ringteega ja sellest lõuna pool oleva aiandusühistute maa-alaga. Planeeringualast läänes kulgeb tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi ja ühendustee 1181 Luige II, loodes põhimaantee 11Tallinna ringtee, mis on ca 5m planeeritavast alast kõrgemale tõstetud. Paralleelselt maanteedega kulgeb planeeritava ala kõrval, sellega samas tasapinnas Kaare tänav (kõrvalmaantee 11501Sausti aedlinna tee). Tallinna ringtee on ääristatud müratõkkeseinaga (vt. foto 4). Teisel pool Luige liiklussõlme asub Männiku polügon (Männiku raba). Planeeringuala vahetus kontaktvööndis asuvad Luige aleviku aiandusühistute maad. Käesolevaks hetkeks on paljud suvilad ja aiamajad aastaringseks elamiseks ümber ehitatud. Väikeelamumaa sihtotstarbega kinnistud on üsna väikesed, ca 800-1000m². Hoonestatud tihedalt, suvilatest ümberehitatud ühe- ja kahekorruseliste põhihoonete ja ühekorruseliste abihoonete-aiamajadega. Elamud on suhteliselt väikesed, ehitisealune pind ca 100-200m². Kruntidel on palju abihooneid (kasvuhooned, kuurid, katusealused jms.). Hoonestuse üldmulje on kaootiline (vt. fotod 9-16). Hästi korrastatud ja haljastatud on planeeringualal Tamme talu (vt. foto 17). Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 13 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri Kontaktvööndis asuv uushoonestus ja aastaringseks elamiseks laiendatud hooned:  Uusehitised - põhiliselt elamu koos garaaži osaga;  Elamud on põhiliselt kahekorruselised kahepoolse viilkatusega. Lamekatust kohtab harvem. Katusekalle on põhimahul ca 20-45 kraadi;  Katusekattematerjaliks on valdavalt plekk, harvem kivi;  Katuseharja suund on paralleelne või risti tänavaga;  Hooned on valdavalt madala sokliga;  Tänavaäärne ehitusjoon on varieeruv 3-8 m krundi piirist, ühe tänava piires ühtlasem;  Fassaadikattematerjalidest domineerivad puitlaudis ja krohv, silikaattellis, fassaaditellis;  Esipiirded elamute kruntidel on ca 1,4-1,7 m kõrgused, läbipaistvad, võrkpiire haljaspiirdega või vertikaallippidega puitpiire. Kruntide vahelised piirded on nii lippidest kui võrgust ca 1,7-2,0m kõrgused;  Üldhaljastuse osakaal elamukvartalis on väike, kuid kruntidel on elujõus viljapuudest ning leht- ja okaspuudest koosnev kõrghaljastus. Kontaktvööndis on algatatud või kehtestatud järgmised detailplaneeringud:  KAARE tee 7 detailplaneering ( kehtestatud 23.08.2012) kavandatakse kaks üksikelamu maa krunti.  AÜ Kõivu üldmaa detailplaneering ( kehtestatud 23.08.2012), planeeritud 4 üldmaa krunti ja üks teemaa krunt.  AÜ HALDJAS 2 kinnistu detailplaneering ( kehtestatud 10.12.2002), planeeritud kaks üksikelamu maa krunti.  HALDJAS 1 kinnistu detailplaneering ( kehtestatud 13.11.2008), planeeritud kaks üksikelamu maa krunti. FOTO 9 Vaade aianduskooperatiivi alale Kaare tänavalt Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 14 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri FOTO 10 Uued elamud aianduühistu alal FOTO 11 Uued elamud aianduühistu alal FOTO 12 Näiteid lähiümbruse abihoonete FOTO 13 Näiteid lähiümbruse abihoonete hulgast hulgast FOTO 14 Suvilast ümberehitatud elamu FOTO 15 Suvilast ümberehitatud elamu FOTO 16 Suvilast ümberehitatud elamu FOTO 17 Vaade Tamme talule FOTO 18 Vaade Kase maaüksusele ja elamule Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 15 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri Planeeringuala asub väljakujunenud sotsiaalse infrastruktuuriga ja teedevõrguga piirkonnas. Piirkonda teenindavad Kiili valla keskuses olevad sotsiaal- ja teenindusasutused, mis asuvad ca 5-6 km kaugusel:  Kiili Gümnaasium;  Kiili Kunstide Kool;  Kiili Lasteaed;  Kiili Raamatukogu;  Kiili Rahvamaja;  Kiili Spordihall;  Postkontor;  Apteek. Lähimad bussipeatused: „Sausti P“ suunale Tallinnast välja on tugimaanteel 15 Tallinn-Rapla-Türi ca 250m planeeringuala lõunapiirist ning põhimaanteel 11 Tallinna ringtee ca 320m planeeringuala põhjapiirist. Peatus „Sausti V“ suunale Tallinn on planeeringuala põhjapiirist ca 500m, kaugusel Tallinna ringteel. Aiandusühistute maa-ala seos bussipeatuste asukohtadega on keeruka teedevõrgu tõttu tülikas. 3.3 Üldisemate planeeringute ja arengudokumentidega arvestamine Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kiili valla üldplaneering. (vt. lisa 1 ja Kaart 2, väljavõte Kiili valla üldplaneeringust). Kaart 2. Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust: Planeeringus määratud haljasaladel ja parkmetsades ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala rajamistööd ning kergliiklusteede, tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvate ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, lõkke-või peoplats jne. Hoonestamine on lubatud ainult olemasoleva hoonestuse mahus. Hoonestamata alade hoonestamine ei ole lubatud (p.2.2.4.3). Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 16 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri Kiili valla üldplaneeringuga ei ole Kirsi maaüksusele ja Sarapuu maaüksusele määratud konkreetset maakasutuse juhtfunktsiooni, ega reserveeritud mingiks kindlaks juhtfunktsiooniks. Kiili valla üldplaneeringus on kirjeldatud võimalus ärilise iseloomuga kinnistute tekkimiseks magistraal- ja tugiteede äärde. Käesoleva detailplaneeringuga kavandame Kirsi MÜ-le ja Sarapuu MÜ-le Kaare tänava äärde keskkonnasõbraliku väiketootmise ja ärimaa sihtotstarbega krundid. Arvestades ala paiknemist intensiivses liikluskeskmes on otstarbekas anda võimalus äri- lao- ja teenindusfunktsioonide katmiseks selles piirkonnas. Äri-tootmismaa krundid paiknevad piki Kaare tänavat võimaldades neile mugava juurdepääsu sellelt teelt algava tupiktee kaudu ja ühtlasi tekitades müra kaitsebarjääri nende taga paiknevatele elamukruntidele. Kuna ala piirneb väikeste ja ülehoonestatud kruntidega - tihehoonestusalaga, annab suuremate üksikeelamumaa kruntide lisamine väljakujunenud infrastruktuuriga piirkonnas juurde hoonestamise valikuvõimaluse. Planeeritavad elamukrundid paiknevad otseselt aianduskruntide kõrval, moodustades nendega seotud terviku. Kirsi-Sarapuu maaüksuste planeeringuala elamukrundid paiknevad planeeritava sisetee (Tähe tänava) ääres, millega koos kulgevat kergliiklusteed on võimalik siduda olemasoleva aianduskruntide ala tänavavõrguga läbi aiandusühistu maal oleva kruntidevahelise ala. Kaare tänav 2c Männimetsa MÜ alal on arvestatud Üldplaneeringus ettenähtud kaitsehaljastuse funktsiooni säilitamisega. Planeeritud üldmaa krunt säilitab täielikult kaitsehaljastuse funktsiooni. See piirneb lähinaabruses asuva Kõivu AÜ detailplaneeringu alaga, mis käsitleb vaadeldava ala kujunenud elukeskkonda ja säilitab olemasolevad hoonestamata üldmaad, enamasti kõrghaljastatud rohealad, et kasutada neid piirkonna rekreatsioonialadena. Kõivu AÜ planeeringuga nähakse ette transpordimaa ja üldmaa kruntide moodustamine ja tehnovõrkudega varustamine, arvestades olemasolevat olukorda ja välja kujunenud liiklusskeemi. Rekreatsiooniala külgneb Männimetsa maaüksusele planeeritava, metsaga kaetud üldmaa krundiga, mis tagab haljastuse terviku ja liitub ühtseks rekreatsioonialaks. Säilib väljakujunenud läbipääs Kõivu tänavalt Kaare tänavale. Planeeringuala üldhaljastuse vajaduse 42% (15% planeeringu alast vastavalt Kiili valla üldplaneeringu nõudele) katavad üldmaa krundid. Täiendava kõrghaljastuse moodustavad kohustuslikud kõrghaljastusega alad ärimaa kruntidel ja rajatav kõrghaljastus elamukruntidel (vähemalt planeeritud ehitusaluse pinna ulatuses). Võrdlustabel kehtiva ÜP ja koostatava DP näitajate osas. Piirkonna näitaja Kiili valla ÜP järgi Koostatava DP järgi Ä-äri EV-elamud Ä/K EP Krundi pind (m2) >2000 1328-2815 >2000 Ehitusalune pind (m2) 300 300-620 300 Hooneid 1 elamu+1 abi 1 1 elamu+1 abi Maks korruselisus 2 elamu /1 abi 2 2 elamu /1 abi Põhihoone harja kõrgus (m) 9 9 9 Abihoone harja kõrgus (m) 4,5 4,5 Parkimiskohad Omal kinnistul 10-24 kohta 3 kohta omal omal kinnistul kinnistul Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 17 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 3.3.1 Üldplaneeringu muutmise põhjendused. Vt.joonis DP-07, ÜP MUUTMISE ETTEPANEK. Kuna planeeritav ala külgneb intensiivse liikusega vastvalminud Luige ristmikuga (põhimaantee 11 Tallinna ringtee, tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi , kohalikud ja kergliiklusteed) ja on tervikuna avatud vaatele viaduktilt, vajab see ala erilist tähelepanu, et oma planeeringu ja arhitektuuriga parandada senise sihtotstarbeta võsastuva maa ja endise aianduskooperatiivide ala suhteliselt tihedast krundijaotusest tulenevat kaootilist pilti. Seega on maa-ala korrastamise vajadus vältimatu, mille aluseks saab olla sellele sihipärase ja väärtustatud kasutuse andmine detailplaneeringu kaudu ning milline lahendus on ka avalikes huvides. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kiili valla üldplaneeringu muutmiseks kahel detailplaneeringu osal. Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav kaart on lisatud detail- planeeringu juurde (vt. joonis DP-07). Üldplaneeringu muutmise ettepanek ei nõua muudatust ÜP seletuskirja tekstis, kuna seal kajastatud seisukohad jäävad kehtima ka esitatud üldplaneeringu muutmise ettepaneku korral. ÜP seletuskiri ei käsitle konkreetseid maaüksusi. Detailplaneering teeb ettepaneku Kaare tänava ääres asuvate Kirsi maaüksuse (30402:001:0096) ja Sarapuu maaüksuse (30402:001:0094) üldplaneeringus määramata maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks ja väikeelamute maaks koos haljasmaa ning transpordimaa kruntidega. Arvestades endiste aiamajade maa-ala muutumisega püsielanikkonnaga alaks, mille lähikonnas puudub esmane infrastruktuur, on avalikuks huviks kõnesolevale planeeringualale esmavajaduste täitmist võimaldava ärikvartali rajamine, mis on mugavalt kättesaadav nii autoliikluse seisukohalt kui ka kergliiklusele. Ka tagab ärikvartali hoonestus müra- ning saasteekraani olemasolevatele elamukruntidele. Kehtiva planeerimisseaduse § 142 lg 1 p-d 1 kuni 3 sätestavad juhtumid, mil detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Seaduse kohaselt määrab üldplaneering maakasutuse juhtotstarbe, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18). Üldplaneeringu-järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav (kehtiva PlanS § 75 lg. 4) ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Planeeringu põhilahenduseks on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise. Käesoleval juhul ei sea esitatud kujul detailplaneeringu vastuvõtmine, sellejärgselt planeeringu kehtestamine mingil määral ohtu seda, et üldplaneeringuga kavandatud lahendus ei toimiks terviklikult, samuti ei mõjuta vastavate, detailplaneeringus esitatud ettepanekute kohaste lahenduste heakskiitmine oluliselt üldplaneeringu põhilahendust ning mitte mingil juhul ei tooks vastav üldplaneeringu muutmine kaasa väga raskeid tagajärgi kohaliku kogukonna heaolule. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 18 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri Oluline on seejuures rõhutada, et pikalt kestnud planeerimismenetluse ajal ei ole muudetud 20.05.2002.a. väljastatud detailplaneeringu lähteülesannet (vt. menetl. 3), v.a. 01.02.2005.a. protokollilise otsusega muudetud planeeritava ala kogupinda (vt. menetl. 6). Vastava lähteülesande eesmärgi kohaselt on detailplaneeringu eesmärk jaekaubanduse ettevõtte, bensiinitankla ja heakorrastatud elamuala kujundamine (elamud, teed, parkimine, tehnosüsteemid jne.), kruntide sihtotstarbe ja piiride määramine. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 19 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 3.4 Planeeringulahendus Vt. joonis DP-04 PÕHIJOONIS Planeeritav ala koosneb kolmest maaüksusest, millest kaks (Kirsi MÜ, Sarapuu MÜ) asuvad kõrvuti ja kolmas (Männimetsa MÜ) ca 250m eemal. Kirsi MÜ (30402:001:0096) alale on planeeritud moodustada üks ärimaa (ÄK 100%) sihtotstarbega krunt koos Sarapuu MÜ osaga (pos. 1), üks üksikelamumaa (EP100%) krunt (pos. 5), üks transpordimaa (LT100%) sihtotstarbega krunt (pos. 14) ja kaks üldmaa sihtotstarbega (HP 100%) krunti (pos. 11 ja 12). Krunt pos. 12 moodustatakse koos Sarapuu MÜ osaga. Sarapuu MÜ (30402:001:0094) alale on planeeritud üks ärimaa (ÄK 100%) sihtotstarbega krunt (pos. 2) ja kaks äri-ja tootmismaa (ÄK/TL) sihtotstarbega krunti (pos. 3 ja 4), üks transpordimaa (LT100%) sihtotstarbega krunt (pos. 15), viis üksikelamumaa sihtotstarbega (EP 100%) krunti ja üldmaa sihtotstarbega (HP100%) krunt (pos. 12,13). Krunt pos.12 moodustatakse koos Kirsi MÜ osaga. Männimetsa MÜ (30402:001:0095) alale on planeeritud kaks kaitsehaljastuse sihtotstarbega üldmaa (HL 100%) krunti . Äri-tootmismaa kruntidele (pos.1, 2, 3 ja pos 4) ei tohi kavandada Vabariigi Valitsuse määruses nr. 224, jõust. 01.07.2015.a. ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu.” § 6 loetletud tegevusi. Kruntide ehitusõigus, arhitektuursed üldnõuded ja kitsendused on kajastatud põhijoonisel DP-04 paiknevas tabelis vastavate näitajatega:  krundi number (positsioon);  krundi koha-aadress või koha-aadressi ettepanek;  krundi planeeritud suurus;  suurim ehitisealune pind m² (maapealne/maa-alune);  hoonestusala suurus m²;  suurim korruselisus (maapealne);  suurim hoonete kõrgus - kõrgus maapinnast (m)/absoluutne kõrgus (m);  hoonete arv krundil (elamu/abihoone);  maa sihtotstarve ja osakaal (%) - detailplaneeringu liikide kaupa;  maa sihtotstarve ja osakaal(%) - katastriüksuse liikide kaupa;  suletud brutopind katastriüksuse sihtotstarvete kaupa;  tulepüsivus;  parkimiskohtade arv – normatiivne/kavandatud;  arhitektuurinõuded;  kitsendused ja servituudid. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 20 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 3.4.1 Äri- ja tootmismaa krundid POS 1 - aadressiga Kaare põik 3 Ärimaa sihtotstarbega krunt moodustatakse Kirsi MÜ-st ja Sarapuu MÜ-st, pindalaga 1853 m². Hoonestusala piiriks loodest on riigimaantee 1181(Luige II) kaitsevöönd 50m, ca 14m krundipiirist, kirdest 4m krundipiirist, kagust 4m krundipiirist ja edelast 8m krundipiirist. Krundi nõutav minimaalne haljastuse osakaal 20%, sellest peab olema kõrghaljastust 60%. Planeeritud on kohustusliku kõrghaljastusega haljasriba krundi läänepiiri kõrvale. KRUNDI EHITUSÕIGUS: Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel: 100% kaubandus- toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK) Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel: 100% ärimaa (Ä) Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1(üks) Hoone suurim ehitisealune pind: 330m² Hoonete suurim lubatud suletud brutopind: 600m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9,0m (abs.57.40) EHITUS- JA ARHITEKTUURINÕUDED: Hoonete suurim lubatud korruste arv: 2 maapealset korrust, maa-alused korrused ei ole lubatud Katusekalle: 2º-8º(põhimahus lamedakaldeline) Minimaalne tulepüsivusklass: TP3 Juurdepääs krundile: olemasolev Kaare tänava mahasõit, transpordimaa (pos. 14) Parkimiskohtade arv: vastavalt normatiivile, max ehitusõigusega 22 sõiduauto parkimiskohta omal kinnistul Piirdeaed: vt. seletuskiri p 3.4.7. Piirangud:  põhimaantee 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd (50m äärmise sõiduraja välimisest servast) tugimaantee 15 Rapla-Türi kaitsevöönd (50m äärmise sõiduraja välimisest servast)  ühendustee 1181 Luige II kaitsevöönd (50m äärmise sõiduraja välimisest servast)  Kõrvalmaantee 11501 Sausti aedlinna tee (Kaare tn) kaitsevöönd (10m äärmise sõiduraja välimisest servast)  Riigikaitselise ehitise 51 Männiku harjutusväli kaitsevöönd 2000m. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 21 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri POS 2 - aadressiga Tähe tänav 2 Ärimaa sihtotstarbega krunt moodustatakse Sarapuu MÜ-st, pindalaga 1328 m². Hoonestusala piiriks lääne poolt on 15m Kaare tänava poolse (riigimaantee 11501 Sausti-aedlinna tee) poolsest krundipiirist, põhjast, idast ja lõunast 4m krundipiirist. Krundi nõutav minimaalne haljastuse osakaal 20%, sellest peab olema kõrghaljastust 60%. Planeeritud on kohustusliku kõrghaljastusega haljasriba krundi läänepiiri kõrvale. KRUNDI EHITUSÕIGUS: Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel: 100% kaubandus- toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK) Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel: 100% ärimaa (Ä) Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1(üks) Hoone suurim ehitisesalune pind: 300m² Hoonete suurim lubatud suletud brutopind: 450m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9,0m (abs. 57.60) EHITUS- JA ARHITEKTUURINÕUDED: Hoonete suurim lubatud korruste arv: 2 maapealset korrust, maa-alused korrused ei ole lubatud Katusekalle: 0º-8º(põhimahus lamedakaldeline) Minimaalne tulepüsivusklass: TP3 Juurdepääs krundile: kavandatud kruntide vaheliselt siseteelt (pos. 15, Tähe tn) Parkimiskohtade arv: vastavalt normatiivile, max ehitusõigusega 15-sõiduauto parkimiskohta omal kinnistul Piirdeaed: vt. seletuskiri p 3.4.7. Piirangud:  põhimaantee 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd (50m äärmise sõiduraja välimisest servast)  tugimaantee 15 Rapla-Türi kaitsevöönd (50m äärmise sõiduraja välimisest servast)  ühendustee 1181 Luige II kaitsevöönd (50m äärmise sõiduraja välimisest servast)  Kõrvalmaantee 11501 Sausti aedlinna tee (Kaare tn) kaitsevöönd (10m äärmise sõiduraja välimisest servast)  Riigikaitselise ehitise 51 Männiku harjutusväli kaitsevöönd 2000m. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 22 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri POS 3 - aadressiga Tähe tänav 3 Äri-ja tootmismaa sihtotstarbega krunt moodustatakse Sarapuu MÜ-st, pindalaga 1705 m². Hoonestusala läänepiiriks on 15m Kaare tänava (kõrvalmaantee 11501 Sausti- aedlinna tee) poolsest krundipiirist, põhjast 5m, idast ja lõunast 4m krundipiirist. Krundi nõutav minimaalne haljastuse osakaal 20%, sellest peab olema kõrghaljastust 60%. Planeeritud on kohustusliku kõrghaljastusega haljasriba krundi läänepiiri kõrvale. KRUNDI EHITUSÕIGUS: Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel: 30% kaubandus- toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK) ja 70% laohoone maa (TL) Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel: 30% ärimaa (Ä), 70% toomismaa (T) Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1(üks) Hoone suurim ehitisealune pind: 450m² Hoonete suurim lubatud suletud brutopind: 800m² (ÄK 240 m², TL560 m²) Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9,0m (abs.57.60) EHITUS- JA ARHITEKTUURINÕUDED: Hoonete suurim lubatud korruste arv: 2 maapealset korrust, maa-alused korrused ei ole lubatud Katusekalle: 0º-8º (põhimahus lamedakaldeline) Minimaalne tulepüsivusklass: TP3 Juurdepääs krundile: kavandatud kruntide vaheliselt siseteelt (pos. 15, Tähe tn) Parkimiskohtade arv: vastavalt normatiivile, maksimaalse ehitusõiguse juures 14 sõiduauto parkimiskohta omal kinnistul Piirdeaed: vt. seletuskiri p 3.4.7. Piirangud:  põhimaantee 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd (50m äärmise sõiduraja välimisest servast)  tugimaantee 15 Rapla-Türi kaitsevöönd (50m äärmise sõiduraja välimisest servast)  ühendustee 1181 Luige II kaitsevöönd (50m äärmise sõiduraja välimisest servast)  kõrvalmaantee 11501 Sausti aedlinna tee (Kaare tn) kaitsevöönd (10m äärmise sõiduraja välimisest servast)  Riigikaitselise ehitise 51 Männiku harjutusväli kaitsevöönd 2000m. Servituudi vajadus:  Juurdepääsutee servituudi vajadus laiusega 5m krundi pos. 4 (Tähe tn 5) kasuks. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 23 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri POS 4 -aadressiga Tähe tänav 5 Äri-ja tootmismaa sihtotstarbega krunt moodustatakse Sarapuu MÜ-st, pindalaga 2814 m². Hoonestusala läänepiiriks on 10-15m Kaare tänava (kõrvalmaantee 11501 Sausti- aedlinna tee) - ca 10-17m krundipiirist, idast ja lõunast 4m krundipiirist, põhjast 7m krundipiirist. Krundi nõutav minimaalne haljastuse osakaal 20%, sellest peab olema kõrghaljastust 60%. Planeeritud on kohustusliku kõrghaljastusega haljasriba krundi läänepiiri ning põhjapiiri kõrvale. KRUNDI EHITUSÕIGUS: Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel: 30% kaubandus- toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK) ja 70% laohoone maa (TL) Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel: 30%ärimaa (Ä), 70% toomismaa (T) Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 (kaks) Hoone suurim ehitisealune pind: 620m² Hoonete suurim lubatud suletud brutopind: 1100m² (ÄK 330m², TL 770 m²) Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9,0m (abs.57.50) EHITUS- JA ARHITEKTUURINÕUDED: Hoonete suurim lubatud korruste arv: 2 maapealset korrust, maa-alused korrused ei ole lubatud Katusekalle: 2º-8º (põhimahus lamedakaldeline) Minimaalne tulepüsivusklass: TP3 Juurdepääs krundile: kavandatud kruntide vaheliselt siseteelt pos. 15 (Tähe tänav) servituudi alusel läbi naaberkrundi (pos. 3, Tähe tn 1) transpordile ja siseteelt pos. 15 kergliiklusele. Parkimiskohtade arv: vastavalt normatiivile, maksimaalse ehitusõiguse juures 22 sõiduauto parkimiskohta omal kinnistul Piirdeaed: vt. seletuskiri p 3.4.7. Piirangud:  põhimaantee 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd (50m äärmise sõiduraja välimisest servast)  kõrvalmaantee 11501 Sausti aedlinna tee (Kaare tn) kaitsevöönd (10m äärmise sõiduraja välimisest servast)  Kanalisatsiooni ülepumpla kaitsevöönd (20m pumplast)  Riigikaitselise ehitise 51 Männiku harjutusväli kaitsevöönd 2000m. Servituudi vajadus:  Veetrassile (2m mõlemale poole trassi telge)  Kanalisatsioonitrassile (2m mõlemale poole trassi telge)  Sidekanalisatsiooni trassile (1m mõlemale poole trassi telge)  Sajuveekanalisatsiooni trassile (2m mõlemale poole trassi telge) Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 24 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 3.4.2 Elamumaa krundid POS 5 - aadressiga Kaare põik 4. 100% üksikelamumaa sihtotstarbega krunt moodustatakse Kirsi MÜ-st, pindalaga 1993 m². Hoonestusala piiriks on 8m lõunapiirist, 5m lääne- ning põhjapiirist ja idas 8m naaberkruntide Päikese põik 9, Veenuse tn 5 ja Veenuse tn 7 piirist (sisaldab kuja 2m Metsavahi 0,4kV madalpinge õhuliinist). KRUNDI EHITUSÕIGUS: Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel: 100% üksikelamumaa (EP) Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel: 100% elamumaa (E) Hoonete lubatud arv krundil: 1(üks)elamu ja 1(üks) abihoone Hoonete lubatud max. ehitisealune pind: 300 m Hoonete lubatud suletud max. brutopind: 500m² Hoonete lubatud kõrgus maapinnast: elamu 9,0m (abs. 56.80), kõrvalhoone 4,5m (abs.52.30) EHITUS- JA ARHITEKTUURINÕUDED: Hoonete suurim lubatud korruste arv: 2 maapealset korrust, maa-alused korrused ei ole lubatud Katusekalle: 2º-30º Minimaalne tulepüsivusklass: TP3 Juurdepääs krundile: olemasolev Kaare tee mahasõit, transpordimaa (pos 14). Piirdeaed: vt. seletuskiri p 3.4.7. Parkimiskohtade arv: 3 sõiduauto parkimiskohta omal kinnistul Piirangud:  Riigikaitselise ehitise 51 Männiku harjutusväli kaitsevöönd 2000m  Elektriõhuliini 0,4 kv Metsavahi kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge  Planeeritavale kinnistule ei ole maa-aluseid korruseid kavandatud Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 25 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri POS 6 - aadressiga Tähe tänav 4 100% üksikelamumaa sihtotstarbega krunt moodustatakse Sarapuu MÜ-st, pindalaga 2013 m². Hoonestusala piiriks on 5m lõuna-, lääne- ning põhjapiirist ja idas 8m naaberkruntide Veenuse tn 9, Veenuse tn 11 ja Veenuse tn 13 piirist (sisaldab kuja 2m Metsavahi 0,4kV madalpinge õhuliinist). KRUNDI EHITUSÕIGUS: Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel: 100% üksikelamumaa (EP) Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel: 100% elamumaa (E) Hoonete lubatud arv krundil: 1(üks)elamu ja 1(üks) abihoone Hoonete lubatud max ehitisealune pind: 300 m² Hoonete lubatud max suletud brutopind:500m² Hoonete lubatud kõrgus maapinnast: elamu 9,0m(abs. 56.80), kõrvalhoone 4,5m (abs. 52.30) EHITUS- JA ARHITEKTUURINÕUDED: Hoonete suurim lubatud korruste arv: 2 maapealset korrust, maa-alused korrused ei ole lubatud Katusekalle: 2º-30º Minimaalne tulepüsivusklass: TP3 Juurdepääs krundile: kavandatud kruntide vaheliselt siseteelt (pos. 15, Tähe tn). Piirdeaed: vt. seletuskiri p 3.4.7. Parkimiskohtade arv: 3 sõiduauto parkimiskohta omal kinnistul Piirangud:  Riigikaitselise ehitise 51 Männiku harjutusväli kaitsevöönd 2000m  Elektriõhuliini 0,4 kvMetsavahi kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge  Planeeritavale kinnistule ei ole maa-aluseid korruseid kavandatud Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 26 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri POS 7 - aadressiga Tähe tänav 6. 100% üksikelamumaa sihtotstarbega krunt moodustatakse Sarapuu MÜ-st, pindalaga 2123 m². Hoonestusala piiriks on 5m lõuna-, lääne- ning põhjapiirist ja idas 8m naaberkruntide Veenuse tn 13, Veenuse tn 15 ja Veenuse tn 17 piirist (sisaldab kuja 2m Metsavahi 0,4kV madalpinge õhuliinist). KRUNDI EHITUSÕIGUS: Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel: 100% üksikelamumaa (EP) Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel: 100% elamumaa (E) Hoonete lubatud arv krundil: 1(üks)elamu ja 1(üks) abihoone Hoonete lubatud max ehitisealune pind: 300 m² Hoonete lubatud max suletud brutopind: 500m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: elamu 9,0m(abs.56.60), kõrvalhoone 4,5m(abs.51.10) EHITUS- JA ARHITEKTUURINÕUDED: Hoonete suurim lubatud korruste arv: 2 maapealset korrust, maa-alused korrused ei ole lubatud Katusekalle: 2º-30º Minimaalne tulepüsivusklass: TP3 Juurdepääs krundile: kavandatud kruntide vaheliselt siseteelt (pos 15, Tähe tn) Piirdeaed: vt. seletuskiri p 3.4.7. Parkimiskohtade arv: 3 sõiduauto parkimiskohta omal kinnistul Piirangud:  Riigikaitselise ehitise 51 Männiku harjutusväli kaitsevöönd 2000m.  Elektriõhuliini 0,4 kvMetsavahi kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge  Planeeritavale kinnistule ei ole maa-aluseid korruseid kavandatud Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 27 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri POS 8 - aadressiga Tähe tänav 8 100% üksikelamumaa sihtotstarbega krunt moodustatakse Sarapuu MÜ-st, pindalaga on 2070 m². Hoonestusala piiriks on 5m lõuna-, lääne- ning põhjapiirist ja idas 8m naaberkruntide Veenuse tn 17 ja Veenuse tn 19 piirist (sisaldab kuja 2m Metsavahi 0,4kV madalpinge õhuliinist). KRUNDI EHITUSÕIGUS: Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel: 100% üksikelamumaa (EP) Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel: 100% elamumaa (E) Hoonete lubatud arv krundil: 1(üks)elamu ja 1(üks) abihoone Hoonete lubatud max ehitisealune pind: 300 m² Hoonete lubatud max suletud brutopind: 500m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: elamu 9,0m (abs.56.40), kõrvalhoone 4,5m (abs.51.90) EHITUS- JA ARHITEKTUURINÕUDED: Hoonete suurim lubatud korruste arv: 2 maapealset korrust, maa-alused korrused ei ole lubatud Katusekalle: 2º-30º Minimaalne tulepüsivusklass: TP3 Juurdepääs krundile: kavandatud kruntide vaheliselt siseteelt (pos. 15, Tähe tn). Piirdeaed: vt. seletuskiri p 3.4.7. Parkimiskohtade arv: 3 sõiduauto parkimiskohta omal kinnistul Piirangud:  Riigikaitselise ehitise 51 Männiku harjutusväli kaitsevöönd 2000m.  Elektriõhuliini 0,4 kv Metsavahi kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge  Planeeritavale kinnistule ei ole maa-aluseid korruseid kavandatud  Kanalisatsiooni ülepumpla kaitsetsoon 20m Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 28 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri POS 9 - aadressiga Tähe tänav 7 100% üksikelamumaa sihtotstarbega krunt moodustatakse Sarapuu MÜ-st, pindalaks on 2012 m². Hoonestusala piiriks on 9.5m lõunapiirist, 5m lääne-, põhja- ning idapiirist. KRUNDI EHITUSÕIGUS: Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel: 100% üksikelamumaa (EP) Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel: 100% elamumaa (E) Hoonete lubatud arv krundil: 1(üks)elamu ja 1(üks) abihoone Hoonete max lubatud ehitisealune pindala: 300 m² Hoonete max lubatud suletud brutopind: 500m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: elamu 9,0m(abs.56.40), kõrvalhoone 4,5m (abs.51.90) EHITUS- JA ARHITEKTUURINÕUDED: Hoonete suurim lubatud korruste arv: 2 maapealset korrust, maa-alused korrused ei ole lubatud Katusekalle: 2º-30º Minimaalne tulepüsivusklass: TP3 Juurdepääs krundile: kavandatud kruntide vaheliselt siseteelt (pos. 15, Tähe tn). Piirdeaed: vt. seletuskiri p 3.4.7. Parkimiskohtade arv: 3 sõiduauto parkimiskohta omal kinnistul Piirangud:  Riigikaitselise ehitise 51 Männiku harjutusväli kaitsevöönd 2000m  Planeeritavale kinnistule ei ole maa-aluseid korruseid kavandatud  Kanalisatsiooni ülepumpla kaitsetsoon 20m Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 29 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri POS 10 - aadressiga Tähe tänav 9 100% üksikelamumaa sihtotstarbega krunt moodustatakse Sarapuu MÜ-st, pindalaga 2149 m². Hoonestusala piiriks on 5m lõuna-, lääne- ja põhjapiirist. Idas on hoonestusala piiriks 0,4kv elektri õhuliini kaitsevöönd 2m liini teljest. KRUNDI EHITUSÕIGUS: Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel: 100% üksikelamumaa (EP) Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel: 100% elamumaa (E) Hoonete lubatud arv krundil: 1(üks)elamu ja 1(üks) abihoone Hoonete maxbatud ehitusalune pindala: 300 m² Hoonete suurim lubatud suletud brutopind: 500m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: elamu 9,0m (abs.56.40), kõrvalhoone 4,5m (abs.51.90) EHITUS- JA ARHITEKTUURINÕUDED: Hoonete suurim lubatud korruste arv: 2 maapealset korrust, maa-alused korrused ei ole lubatud Katusekalle: 2º-30º Minimaalne tulepüsivusklass: TP3 Juurdepääs krundile: kavandatud kruntide vaheliselt siseteelt (pos. 15, Tähe tn) Piirdeaed: vt. seletuskiri p 3.4.7. Parkimiskohtade arv: 3 sõiduauto parkimiskohta omal kinnistul Piirangud:  Elektri madalpinge kaabli kaitsevöönd (1m mõlemale poole trassi telge)  Elektriõhuliini 0,4 kvMetsavahi kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge  Elektri keskpinge kaabli kaitsvöönd 1m mõlemale poole liini telge. Servituudi vajadus  Elektri madalpinge kaablile (1m mõlemale poole trassi telge) Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 30 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 3.4.3 Üldkasutatava maa krundid Kõik üldkasutatavad maad on määratud avalikuks kasutamiseks ning neid ei tohi piirata piirdeaiaga. POS 11 - aadressiga Kaare põik 2 Krunt moodustatakse Kirsi MÜ-st, krundi suuruseks on 333 m². Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel on 100% haljasala maa (HP). Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel on üldmaa (Ü). Juurdepääs krundile on tagatud krundi põhjapiirilt pos. 14 transpordimaalt.  Krundile ei ole kavandatud hoonete püstitamist.  Maa on määratud avalikuks kasutamiseks ning seda ei tohi piirata piirdeaiaga. Piirangud:  põhimaantee 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd (50m äärmise sõiduraja välimisest servast)  tugimaantee 15 Rapla-Türi kaitsevöönd (50m äärmise sõiduraja välimisest servast)  ühendustee 1181 Luige II kaitsevöönd (50m äärmise sõiduraja välimisest servast)  elektriõhuliin alla 1 kV-Metsavahi - kaitsevööndi ulatus 2 meetrit mõlemal pool liini telge  riigikaitselise ehitise 51 Männiku harjutusväli kaitsevöönd 2000m. POS 12 - aadressiga Kaare põik 1 Krunt moodustatakse Kirsi MÜst suurusega 686m² ja Sarapuu MÜ-st suurusega 596m². Krundi suuruseks kokku on 1282m². Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel on 100% haljasala maa (HP). Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel on üldmaa (Ü). Juurdepääs krundile on tagatud krundi lõunapiirilt pos. 14 ja põhjapiirilt pos. 15 transpordimaalt. Krundile on planeeritud kergliiklustee.  Krundile ei ole kavandatud hoonete püstitamist.  Maa on määratud avalikuks kasutamiseks ning seda ei tohi piirata piirdeaiaga. Piirangud:  Põhimaantee nr 11 - Tallinna ringtee - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m (ehitusseadustik §71)  Tugimaantee nr 15 - Tallinn-Rapla-Türi - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m (ehitusseadustik §71) Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 31 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri  Riigimaantee nr 1181 – Luige II kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50m (ehitusseadustik §71)  Riigimaantee nr 1150 - Sausti aedlinna tee (Kaare tänav) - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 10m (ehitusseadustik §71)  sidekaabel - Sausti aedlinna tee ääres - kaitsevöönd 2m mõlemal pool liini telge)  riigikaitseline ehitis 51- Männiku harjutusväli - kaitsevöönd 2000m POS 13 - aadressiga Tähe tänav 1 Krunt moodustatakse Sarapuu MÜ-st. Krundi suuruseks on 3452m². Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel on 100% haljasala maa (HP). Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel on üldmaa (Ü). Juurdepääs krundile on tagatud krundi lõunapiirilt pos. 15 transpordimaalt. Krundile on planeeritud kergliiklustee ja tehnovõrgud.  Krundile ei ole kavandatud hoonete püstitamist.  Maa on määratud avalikuks kasutamiseks ning seda ei tohi piirata piirdeaiaga. Piirangud:  Põhimaantee nr11 - Tallinna ringtee - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m (ehitusseadustik §71)  Tugimaantee nr 15 - Tallinn-Rapla-Türi - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m (ehitusseadustik §71)  Riigimaantee nr 1181 – Luige II kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50m (ehitusseadustik §71)  Riigimaantee nr 1150 - Sausti aedlinna tee (Kaare tänav) - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 10m (ehitusseadustik §71)  sidekaabel - Sausti aedlinna tee ääres - kaitsevöönd 2m mõlemal pool liini telge)  sidekaabel ELA090 - Sausti aedlinna tee ääres -kaitsevöönd 2m mõlemal pool liini telge)  elektri keskpingekaabel –kaitsevöönd 1m mõlemal pool liini telge Servituudi vajadus:  veetrassile 2m mõlemale poole liini telge Kiili KVH OÜ kasuks  kanalisatsioonitrasile 2m mõlemale poole liini telge Kiili KVH OÜ kasuks  sidekanalisatsiooni trassile 1m mõlemale poole liini telge AS Eesti Telekom kasuks  sajuveekanalisatsiooni trassile 2m mõlemale poole liini telge tänavamaa pos. 15 kasuks POS 16 - aadressiga Kaare 2c Krunt moodustatakse Kaare 2c(Männimetsa MÜ-st). Krundi suuruseks on 11666 m². Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 32 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel on 100% looduslik maa (HL). Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel on üldmaa (Ü).  Krundile ei ole kavandatud hoonete püstitamist.  Maa on määratud avalikuks kasutamiseks ning seda ei tohi piirata piirdeaiaga. Piirangud:  Põhimaantee 11 - Tallinna ringtee - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m (ehitusseadustik §71)  kõrvalmaantee 1150- Sausti aedlinna tee (Kaare tänav) - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 10m (ehitusseadustik §71). POS 17 – aadressiga Kaare tänav 2d Krunt moodustatakse Kaare 2c (Männimetsa MÜ-st). Krundi suuruseks on 1037 m². Krundi moodustamise aluseks on Kõivu 6a (ja Haldja tn 37) omaniku huvi maaüksuse omandamiseks detailplaneeringu kehtestamisel - vt. kooskõlastused joonis KK-05, kooskõlastuste koondtabel p.5. (KÕIVU 6a kooskõlastatud tingimusel, et detailplaneeringu kehtestamisel MÜ 21 omandamine kokkulepitud hinnaga). Juurdepääs krundile on tagatud huvitatud omandaja krundilt. Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel on 100% looduslik maa (HL). Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel on üldmaa (Ü).  Krundile ei ole kavandatud hoonete püstitamist.  Üldkasutatava maa krunt on määratud avalikuks kasutamiseks ning seda ei tohi piirata piirdeaiaga. Piirangud:  Põhimaantee 11 Tallinna ringtee - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m (ehitusseadustik §71)  kõrvalmaantee 1150 - Sausti aedlinna tee (Kaare tänav) - kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 10m (ehitusseadustik §71) Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 33 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 3.4.4 Transpordimaa krundid Kõik planeeringu alale kavandatud teed on avalikuks kasutamiseks määratud teed (detailplaneeringu elluviimisel teostada vastavalt Ehitusseadustik § 94. Eratee avalikuks kasutamiseks määramine). POS 14 - Kaare põik Planeeritav juurdepääsutee krunt moodustatakse Kirsi MÜ-st, pindalaks on kavandatud 878 m². Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel on 100% teede ja tänavatemaa (LT). Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel on 100% transpordimaa (L). Krundile on planeeritud planeeringuala teenindav tänav elamumaa krunt pos. 5 ja ärimaa krunt pos. 1 teenindamiseks, kergliikustee, mis ühendatakse olemasoleva Kaare tn kergliiklusteega ja sorteeritud jäätmete kogumise koht. Juurdepääsuks krundile on Sausti aedlinna tee (Kaare tänava) olemasolev mahasõit. Krundile ei ole kavandatud hoonete püstitamist (v.a. jäätmemajake). Krundile on planeeritud tehnovõrkude trassid (veetrass, kanalisatsiooni trass, madalpinge kaabelliin, tänavavalgustuse kaabelliin, sidekanalisatsioon). POS 15 - Tähe tänav Planeeritav juurdepääsutee krunt moodustatakse Sarapuu MÜ-st, pindalaks on kavandatud 2942 m². Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liigi alusel on 100% teede ja tänavatemaa (LT). Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liigi alusel on 100% transpordimaa(L). Krundile planeeritakse juurdepääsutee ärimaa kruntidele pos. 2, 3 ja 4, elamumaa kruntidele pos. 6, 7, 8, 9 ja 10 ning alajaama krundi pos. 16 teenindamiseks. Juurde- pääs krundile on Kaare tänavalt. Krundile on planeeritud sõidutee ja kergliiklustee. Kergliiklustee ühendab Veenuse tänava olemasoleva Kaare tänava kergliiklusteega. Krundile ei ole kavandatud hoonete püstitamist. Krundile on planeeritud tehnovõrkude trassid (veetrass, kanalisatsiooni trass, kanalisatsiooni survetrass, kanalisatsiooni ülepumpla, sajuvete kanalisatsiooni trass, keskpinge kaabelliin, tänavavalgustuse kaabelliin, sidekanalisatsioon). Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 34 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 3.4.5 Hoonete üldised ehituslikud ja arhitektuursed tingimused Planeeritav hoonestus moodustab kaks uusehituste gruppi, millest Kirsi ja Sarapuu kinnistutel asuvad ehitised on vaadeldavad 11 Tallinna ringtee ca 5m kõrguselt teetammilt. Selle grupi arhitektuuri tuleb käsitleda ühtsena. Piirkonna arhitektuurse kvaliteedi tõstmiseks peavad maanteelt vaadeldavad ehitised looma tervikliku keskkonna. Kruntidele rajatavad hooned peavad asuma joonisel näidatud hoonestusala sees, so ehitise ükski osa ei tohi ületada hoonestusala. Ehitiste, sh väikeehitiste (ehitusseaduse mõistes) ehitamine väljaspool hoonestusala on keelatud, v.a juurdepääsutee ja tehnorajatised. Hoone paigutamine hoonestusalale on vaba, hooned peavad olema Kirsi-Sarapuu detailplaneeringu alal sisetee (Tähe tn) poolse krundi piiri suhtes paralleelsed või risti. Hoonestusaladel tuleb enne hoonete projekteerimist koostadada puude dendroloogiline väärtushinnang ja ehitise täpsema asukoha määramisel tuleb arvestada olemasoleva väärtusliku kõrghaljastusega, seda kõige vähem kahjustades. Kõikide hoonete projekteerimisel tuleb arvestada, et ühel krundil asuvad hooned (põhihoone ja abihooned) peavad omavahel kokku sobituma. Samal krundil asuvad rajatised peavad ehitus-kujunduslikult harmoneeruma hoonete arhitektuuriga. Selle tagab ennekõike materjalide valik, mis peab ühel krundil asuvate hoonete puhul olema sarnane. Äri- ja tootmishoonete arhitektuur Äri- ja tootmismaa kruntidel paiknev hoonestus on kuni kahekorruseline, lamekatustega (hoone teepoolne külg parapettidega). Hoone katustele ei ole lubatud paigutada ventilatsiooni- ja kütteseadmeid (lubatud on päikesepaneelid ja erinevad kanalisatsiooni- ning ventilatsioonitorud). Hoonete välisviimistluses on lubatud kasutada klaasi, puitu, kivi, betooni, metalli ja krohvi. Keelatud imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses! Planeeringuala tootmismaa kinnistutele ei tohi kavandada Vabariigi Valitsuse määruse nr. 224 29.08.2005 jõust. 01.07.2015 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu„ § 6 loetletud tegevusi. Ärihoonete projekteerimisel lähtuda Majandus– ja kommunikatsiooniministri määrusest nr. 14 28.11.2002 „Nõuded liikumis- ja nägemispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes.” Äri- ja tootmishoonete eskiisprojektid tuleb enne ehitusloa taotlemist kooskõlastada Kiili Vallavalitsuse arhitektiga. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 35 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri Üksikelamute arhitektuur Kirsi-Sarapuu planeeringualal on kuni kahekorruseline, keldrita, kaasaegse vormikeelega, valdavalt lameda katuse motiivil baseeruv lahendus, mida vajadusel täiendab ühepoolse kaldega pultkatuse motiiv. Hoone paigutamine hoonestusalale on vaba, hooned peavad olema Kirsi-Sarapuu detailplaneeringu alal sisetee poolse krundi piiri suhtes paralleelsed või risti. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, krohv, betoon, metall ja klaas). Keelatud imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses! Kuni 20m2 ja kuni 5m kõrged hooned ( väikeehitised) Väikeehitiste ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringuga määratud hoonestusalast, lahendada harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Ilma detailplaneeringuta või ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks väikeehitist. Keelatud on väikeehitise püstitamine teekaitsevööndisse ja väljaspoole määratud hoonestusala. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka ( ehitusalune pind) on arvestatud kõik hooned ( elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Üksikelamute ja abihoonete eskiislahendused tuleb enne ehitusloa taotlemist ja kooskõlastada Kiili Vallavalitsuse arhitektiga. 3.4.6 Piirete üldised arhitektuursed ja ehituslikud tingimused Piirde rajamisel peab arvestama järgmiste tingimustega:  piirdeaiad – teedepoolsed- läbipaistev puitpiire. maksimaalne kõrgus 1,4m , kruntidevahelised piirdeaiad võrkpiire maksimaalse kõrgusega 1,6m (alus Kiili valla üldplaneeringu seletuskiri p 2.1.2.);  piire peab kokku sobima samal krundil asuva(te) hoone(te) arhitektuuriga, materjalide valikuga ja värvitooniga;  äri-tootmismaa kruntidel rajada piire teenindushoovi või mõne hooneosa piiramiseks. Kui soovitakse rajada piirdeaeda, siis piirdeaia lahendus ja asukoht määratakse ehitusloa taotlemisel koos hoone projektiga või eraldi ehitamisel esitatakse vallale ehitusteatis ja projekt. Äri- ja tootmishoone teenindushoovidesse peab olema tagatud minimaalselt 4m laiune ja 4,5m kõrgune juurdepääs. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 36 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 3.5 Liikluskorraldus, teed ja parkimise põhimõtted Planeeritavate alade liiklus baseerub Kaare tänava mahasõitudelt lähtuvatel tupiktänavatel. Mahasõitude planeerimisel on võetud arvesse, et mahasõitude vahe oleks vähemalt 150m. Olemasolev kõrvalmaantee nr. 11501 (Kaare tänav) on kahesuunaline 3m laia ühe sõidurajaga maantee, millel on mõlemal pool 1m laiune kindlustatud peenar, mida saavad kasutada sõidukid, et üksteisest mööda saada. Seoses detailplaneeringuga lisanduvate kruntide teenindamisest tuleneva eeldatava liikluse iseloomu muutumisega ja äripiirkonda teenindava liikluse lisandumisega on ette nähtud olemasoleva Sausti aedlinna tee km 0,00 – 0,5 laiendamine DP ulatuses. Tee mõõtmed on viidud jaotustänava tasemele Hea. Uus tee laius 6,5 m, sellele lisanduvad kindlustatud peenar (0,25+0,25) ning lisaks tugipeenar (0,25+0,25). Kokku oleks mulde laius 7,5 m. Planeeritava ala kõrvalmaantee nr. 11501 (Kaare tänava) kõrval olevatele üldmaa kruntidele (pos. 12, 13) on planeeritud kergliiklustee laiusega 4m. Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliikluses põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee-ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Vastavalt ehitusseadustiku § 71 p.1. on moodustatavad tänavad (pos. 14, pos. 15 ja pos. 22) rahustatud liiklusega (liikumiskiirus 20km/h) kõrvaltänavad. Tänavakaitsevöönd 0m, ühtib krundi piiriga. Tänava kaitsevööndi laius tagab tee kaitse , teehoiu korraldamise ja liiklusohutuse. Vajalik lumetõrje ala laius vastavalt EVS 843:2016 tabel 4.9 andmetele 2,3m. Planeeritaval Kirsi-Sarapuu alal on üks olemasolev juurdepääs mahasõiduna Kaare tänavalt (11501 Sausti aedlinna tee.) Kirsi maaüksusel olevale tänavamaale pos. 14 (Kaare põik). Juurdesõidutee lõpeb ümberpööramisplatsiga 13x14m. Tee on ärimaa krundi pos. 1 ja elamumaa pos. 5 teenindamiseks. Samale teemaale on planeeritud ka planeeritava kergliiklustee ja olemasoleva kergliiklustee ühenduslõik. Täiendavalt on ette nähtud üks mahasõit rajatavale siseteele pos. 15 (Tähe tänavale) Sarapuu kinnistul. Krundile on planeeritud T-kujuline tupiktee, mille ühel ristharul on ringikujuline ümberpööramisvõimalus R=8m ning teise haru lõpetuses ümberpööramisplats min 13x14m. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 37 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri Planeeritava Tähe tänava kaudu on ühendus ärimaa kruntidega pos. 2 ja pos. 3 ning läbi planeeritava juurdesõiduservituudi krundil pos. 3 ka krundile pos. 4. Tähe tänava ristharu osa on põhiliselt juurdepääsuks elamumaa kruntidele pos. 6, pos. 7, pos. 8, pos. 9 ja pos. 10. Tänavalt on juurdesõit elektri alajaamale pos.16 ning ärikrundile pos. 4. Siseteega koos kulgev planeeritav 3m laiune kergliiklustee loob ühendusevõimaluse olemasolevate aianduskruntide maa-ala tänavavõrgu ja olemasoleva kergliiklustee vahel. Mahasõit Männimetsa MÜ-le on olemasolev. Kõikide mahasõitude puhul on arvestatud nähtavuskolmnurkadega paremale ja vasakule pöörates. Planeeringuala parkimise kavandamisel kasutada EVS 843:2016 „Linnatänavad” väikeelamute ala parkimisnormatiivi (tabel 9.1). Planeeringualal on parkimine lahendatud igal krundil eraldi. Teed asfaltkattega, tolmuvabad. Projekteerimisel lähtuda EVS 843:2016 P6.4 toodud nõuetest. Riigimaantee ääres on parkimine keelatud! Parkimiskohad planeeringus (maksimaalse ehitusõiguse juures): kohtade Suletud Normatiiv arv Pos Ehituse otstarve bruto Normatiiv seid kohti planee- pind ringus 1 Kauplus 600 1/30 20 22 2 kauplus 450 1/30 15 15 3 tööstusettevõte-ladu 560 1/90 6 14 kauplus 240 1/30 8 4 tööstusettevõte-ladu 770 1/90 8,5 22 kauplus 330 1/30 11 7-12 1 kuni 2 Üksikelamu 2-3 3 +1 külaline Kokku on planeeringusse kavandatud 73 parkimiskohta ärimaal ja 18 kohta elamumaal Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 38 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 3.6 Haljastuse tingimused ning heakorra põhimõtted Kirsi-Sarapuu planeeringuala kruntideks jaotamisel on kolm krunti planeeritud üldmaaa kruntideks - korrastatud haljasmaaks, kus olemasolev looduslik keskkond kujundatakse sihipäraselt sobiva reljeefi ja taimestikuga avalikuks välisruumiks. Kaare tänav 2c (Männimetsa MÜ) detailplaneeringualale on planeeritud kaks üldmaa krunti loodusliku haljasmaa säilitamisega, et säilitada sinna üldplaneeringuga kavandatud kaitsehaljastuse funktsioon. Kõik üldkasutatavad krundid on määratud avalikuks kasutamiseks ning neid ei tohi piirata piirdeaiaga. Neljale ärimaa krundile on ette nähtud kohustuslik kõrghaljastuse rajamine Kaare tänava poolse piiri kõrvale. Tootmisettevõtte territooriumist tuleb minimaalselt 20% krundipindalast haljastada. Haljastusest minimaalselt 60% arvestada kõrghaljastusena. Kirsi-Sarapuu MÜ planeeringuala väikeelamute krundid on ilma märkimisväärse kõrghaljastuseta. Männimetsa MÜ detailplaneeringuala kolme väikeelamukrundi hoonestusalad paiknevad vastu olemasolevaid aiandusühistute krunte, jättes Kaare tänava äärse olemasoleva haljastuse maksimaalselt säilivana. Kõikide väikeelamute kruntide haljastamisel eelistada kõrghaljastust. Hoonestusalal ehitise täpsema asukoha määramisel tuleb maksimaalselt säilitada olemasolev kõrghaljastus. Säilitatavate puude puhul võtta ehitamise ajal kasutusele abinõud puude kaitsmiseks vigastuste eest, meetmed kirjeldada ehitusprojektis. Hoonestusaladel tuleb enne hoonete projekteerimist koostada puude dendroloogiline väärtushinnang ja ehitise täpsema asukoha määramisel tuleb arvestada olemasoleva väärtusliku kõrghaljastusega, seda kõige vähem kahjustades. Elamukruntidele rajatava haljastuse puhul eelistada kõrghaljastust. Puude mahavõtmiseks vormistada raieluba. Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel (looduskaitseseadus §45). Üksikpuu raieloa aluseks on Kiili Vallavolikogu 09.08.2007.a. määrus nr.14 Üksikpuu raieloa väljaandmise tingimused ja kord. Raieloa saamiseks esitab kinnistu omanik Kiili Vallavalitsusele vastava avalduse. Kui tekib vajadus kõrghaljastuse uuendamiseks ja/või täiendamiseks, tuleb uute taimeliikide valikul eelistada planeeringuga käsitletaval alal kasvavaid liike.  Hoonete ehitamisel peab arvestama väärtusliku haljastusega.  Hoonestusalale jääva kõrghaljastuse mahavõtmist võib alustada alles ehitus- loa olemasolul, nii tagatakse enim olemasoleva haljastuse säilitamine vastavuses projekteeritud hoone eripärale ja paigutusele krundil.  Eesmärk on olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust võimalikult säilitada, seetõttu tuleb ehitustegevuse käigus välistada letaalsete kahjustuste tekitamine säilitada kavandatud puudele. Ehitustöödel on kohustus vältida säilitatavate puude alumiste okste, juurestiku ja puutüve vigastamist. Juurte kaitseks masinate tallamise vastu tuleb vajadusel asetada maapinnale ümber puutüve masinate liikumisteele puitkilbid. Tüvi tuleb vajadusel kaitsta ajutise piirdega ja kui piiret ei ole võimalik paigaldada, siis vooderdada puutüvi Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 39 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri plankudega. Vältimaks okste rebenemist, tuleks lõigata puudelt alumised, tõenäoliselt viga saavad oksad. Seejuures ei tohi kärpida võra ühepoolseks.  Vältimaks alustaimestiku ärasõtkumist ja puude vigastamist, tuleb hoonete ümber määratleda ehitustsooni suurus.  Piirete nõuded on toodud ptk. 3.4.7. Väikevormide (prügikastid, valgustid jms) paigutus tuleb määrata hoone projekti koosseisus. Nende lahendus peaks olema terviklik ja ühtsetest kujunduspõhimõtetest lähtuv.  Elamumaa kinnistutel ei tohi heakorratööde käigus olemasolevat maapinda oluliselt tõsta või langetada ja muuta piirkonna veerežiimi. Maapinda võib tõsta või langetada hoonestuseks lubatud alal ja juurdepääsutee maal, kuid mitte mujal. Kui muuta oluliselt maapinna taset kasvava puu lähiümbruses (puu aktiivse juurestiku osas), võib puu hukkuda. Selle vältimiseks tuleb jätta maapind kasvava puu ümber endisele tasemele. 3.7 Vertikaalplaneering Vertikaalplaneerimisel arvestada maapinna loodusliku kaldega ja olemasoleva Kaare tänava mahasõitude kõrgusmärkidega. Planeeringus on määratud rajatavate tänavate sõlmpunktide kõrgusmärgid. Üldine maapinna reljeef säilitada looduslike kalletega, tasandades olulised lohud ning kühmud. Maapinna üldistest kalletest võib erineda pind hoonete ümber, kus maapinda võiks normaalolukorras tõsta 10 - 20 cm võrra. Krundisiseste teede katte pind rajada natuke kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Teede põikkalle 0.025. Sadeveed teedelt ja platsidelt immutatakse osaliselt loomuliku languse suunas haljasalale. Teedealune mullakiht kasutada ära kohalikuks täiteks. Elamumaa kruntidel ei tohi heakorratööde käigus olemasolevat maapinda oluliselt tõsta või langetada. Maapinda võib tõsta või langetada vaid hoonestuseks lubatud alal ja juurdepääsutee maal, kuid mitte mujal. Maapinna üldised kalded planeerida võimalike äravoolude suunas. Kruntidel planeerida pind kaldega hoonetest eemale. Maapinna tõstmine kruntide hoonestusaladel lahendatakse ehitusprojektide koosseisus vertikaalplaneeringuga. Hoonete suurimad lubatud kõrgused on üldiselt antud olemasolevast maapinnast. 3.8 Tuleohutuse põhimõtted Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud:  EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7.Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.  EVS 812-6:2012+A1:2013 Tuletõrje veevarustus;  Ehitiste tuleohutus osa 1. Üldeeskiri EPN10.1;  Ehitiste tuleohutus osa 4. Tööstus-ja laohoonete ning garaažide tuleohutus;  Siseministri määrus: „Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Vastu võetud 30.03.2017 nr 17 Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval alal paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud ehitistele ja ladustatud materjalile ning tuletõrje-veevõtukohta hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamis- Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 40 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri kõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks otstarbeks, kui see takistab tuletõrje- ja päästetehnika läbisõitu, rajatakse viivitamatult muu läbipääs suletavasse lõiku või seatakse üles ümbersõiduvõimalust näitav viit. Tulenevalt kehtivatest tuleohutusnõuetest ei tohi planeeritaval alal mh:  ladustada ehitiste vahelisse tuleohutuskuja alasse mistahes põlevmaterjali, põlevpakendis seadet või -taarat ning parkida mootorsõidukit või muud tehnikat;  ehitada nõuetele mittevastavat ehitist;  ehitada ehitist ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita, kui ehitusprojekti olemasolu on nõutav;  sõita sädemepüüdjata mootorsõidukiga põlevvedeliku või -gaasi või muu kergestisüttiva materjali kasutamis- ja hoiukohta või -ruumi;  teostada tule- ja plahvatusohtlikku protsessi väljaspool selleks otstarbeks sea- distatud kohta;  remontida põlevvedeliku või -gaasiga täidetud torustikku või seadet;  ladustada põlevmaterjali vahetult isoleerimata juhtmetega elektriõhuliini alla või lähemale kui 2 m objekti territooriumi välispiirist;  valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku;  tankida mootorsõidukit vahetult selle hoiukohas;  põletada kulu, välja arvatud Keskkonnaministri määrusega nr 46 Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuetes sätestatud juhtudel ja korras. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.  Tule leviku takistamiseks põlevalt hoonelt teistele hoonetele eraldatakse hooned üksteisest tuleohutuskujadega. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega, kusjuures hoonetevahelise kuja arvestamisel võib lugeda üheks hooneks tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavat hoonetekompleksi, kui on täidetud Siseministri määrus: „Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Vastu võetud 30.03.2017 nr 17 Ehitiste projekteerimisel tuleb aluseks võtta kehtivad õigusaktid ja asjakohased standardid. Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab vähemalt hoonestusalani olema rajatud vähemalt 3,5m laiune sõidutee. Kui kinnisesse siseõue on vajalik sissesõit tulekustutus- ja päästetöödeks, siis siseõuepääs peab olema vähemalt 4m lai ja 4,5m kõrge. Täpsed tuleohutustingimused hoonestusalal ning ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 41 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 4 KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on vastavalt planeerimisseadusele keskkonna- tingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Selle eesmärgi täitmiseks annab käesolev peatükk ülevaate keskkonna- seisundi muutumisega kaasneda võivatest mõjudest ning määrab keskkonna- tingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. 4.1 Looduskeskkonnaga arvestamine Ette on nähtud optimaalse suurusega hoonestusalad ja nendega võrreldes väikesed ehitusmahud, mis on paigutatud krundile arvestades loodust ja olemasolevat keskkonda. Planeeritud kruntidel tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevat haljastust. Säilitamist vajavate puude või puudegruppide paiknemisest lähtuvalt tuleb valida parim võimalik asukoht hoone, teede ja parkimiskohtade rajamiseks. Männimetsa maaüksuse elamumaa kruntidel tuleb võimalikult suures osas säilitada looduslik alustaimestik. Hoonestusalade vahel on keelatud lageraie ja olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse kahjustamine. Maha on soovitatav võtta vaid otseselt ehitatavate hoonete (hoone välisperimeetrist 5-8m kaugusele) ja rajatavate teede alla jäävaid puid, samuti haiged või kidura kasvuga puid. Elamukruntide rajamisel täielikult või osaliselt metsaga alale tuleb säilitada vähemalt 30% metsast, lagedatel aladel tuleb elamukruntidele näha ette kõrghaljastuse rajamist vähemalt planeeritud ehitusaluse pinna ulatuses. Detailplaneeringu koostamise käigus ei ole teostatud planeeritavas alas radooniuuringuid. Vastavalt Eesti radooniriski kaardile. Eesti geoloogiakeskus 2004 (vt. ptk 1.7, kaart 3) asub planeeritav ala normaalse radoonisisaldusega pinnase alal. Madala ja normaalse radoonisisalsusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalsed radoonitõkestusmeetmed, mis on nõutavad kõrge või ülikõrge taseme puhul. Radooni tõkestamise meetodeid lahendada vastavalt standardile EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmetekasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. Elamu siseõhu radoonisisaldus peaks valmis maja puhul jääma alla 200 Bq/m³ (bekerelli kuupmeetris), mis on määratud piirväärtuseks standardis EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 42 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 4.2 Müra ja meetmed transpordimõju leevendamiseks DP ala asub riigikaitseliste ehitiste (Männiku lasketiiru) piiranguvööndis. Hoonete ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada määrusega „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteerumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ (Kaitseministri 26.06.2015.a. määrus nr 16). Detailplaneeringu koostamise käigus on teostatud detailplaneeringu alal „Liiklusmürast tingitud müratasemete hindamine“ (Akukon OY töö 154122-1) (vt. lisa 7). Vastavalt Eestis kehtivale Sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrusele nr 42, „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise“ (RTL 2002, 38, 511) lähtutakse müra normtasemete kehtestamisel:  päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust;  müraallikast;  planeeringualal esinevatest või esineda võivatest, määruses toodud müraallikatest: auto- ja raudteeliiklus, teenindus- ja kaubandusettevõtted, meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra);  müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra;  korrakaitseseadus § 56. Lg 1,2,3 st. Lubatust suurema mürataseme korral tuleb kasutusele võtta asjakohased meetmed, kusjuures ehituslikud meetmed kajastatakse ehitusprojektis ning haljastusega seonduvad meetmed haljastusprojektis. Iga hoone ehitusprojektis tuleb käsitleda konkreetse hoone vastavust müra nõuetele. AÕKS §56lg 3 lähtuvalt tuleb planeeringust huvitatud isikul tagada, et planeeritaval alal ei ületaks müra sihtväärtusi. Müra leevendamiseks on võimalik kasutada järgmisi meetmeid:  kaitsehaljastuse istutamine;  hoonete akende ja välisseinte müratakistuse suurendamine läbi kolme- kordsete pakettakende kasutamise ja helikindlate konstruktsioonide rajamise;  vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” tabelis 6.3 „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule peab kirjeldatud välismürataseme korral Tallinna Ringtee poole jäävate äriruumide välispiirde ühisisolatsioon (sein+ klaasavatäited) olema R´tr,s,w=35dB, eluruumide korral tuleb arvestada R´tr,s,w=35-40dB, olenevalt mürataseme suurusest;  EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid kui ruumide põranda pindala on suurem kui 25m²;  ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on soovitatav rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-en ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R´tr,s,w+ Ctr; Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 43 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri  akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. 4.2.1 Liiklusvahendite heitmetest eralduvate saasteainete määramine Detailplaneeringu koostamise käigus on teostatud detailplaneeringu alal „Liiklusvahendite heitmetest eralduvate saasteainete määramine“ (Akukon OY töö 154122-2) (vt. lisa 8). Teostati õhusaaste hajuvusarvutused planeeritaval alal arvestades 2014.a. ja 2035.a liiklussagedust. Heitgaaside määramisel modelleeriti saasteainete heitkogused maapinna lähedal ja võrreldi saadud tulemusi Keskkonnaministri 8.juuli 2011.a määrus nr. 43 ”Välisõhu saastatuse taseme piir-ja sihtväärtused, saasteainete muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad” toodud lubatud saasteainete kogustega. Arvutuste teostamisel on kasutatud õhusaaste hajuvustarkvara mudeli AEROPOL versiooni 5.1. Arvutustulemused näitasid, et peamiste saasteainete: lämmastikdioksiidid (NO2), süsinikdioksiidid (CO, CO2) peente PM 10 ja eriti peente PM2,5 osakeste puhul käsitletaval alal saastatuse piirväärtuste ületamisi ei ole. 4.2.2 Vibratsioon Vibratsiooni piirmäärad on kehtestatud Sotsiaalministri 17.05.2002.a. määrusega nr. 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Sotsiaalministri 17.5.2002.a. määrus nr. 78 kehtestab üldvibratsiooni piirväärtused. Üldvibratsioon on määruse tähenduses mehhaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu. Kehtestatud piirväärtuse aluseks on ISO standardis 2631- 2:1989 toodud baaskõver. Vibratsiooni piirväärtused päevasele ja öisele ajavahemikule on toodud tabelis: Hooned ja ruumid Vibratsio Vibrokiirenduse Vibrokiirenduse Baaskõvera oni av piirväärtus tasemete Lav koefitsient* toimeaeg piirväärtus Projekteeritavate Päeval 8,83*10-3 79 1,4 elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad Öösel 6,31*10-3 76 1,0 *Baaskõvera koefitsient on kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 44 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri Arvestades Tallinna ringtee head tehnilist seisukorda, peale Luige eritasandilise ristmiku valmimist ja hoonete kaugust teest (lähimad hooned asuvad~40 m kaugusel Tallinna ringteest), on vibratsioonitasemete piirväärtuste ületamine planeeritavates hoonetes ebatõenäoline ning vibratsiooni mõju võib pidada väheoluliseks ja sellega ei tule hoonete projekteerimisel eraldi arvestada. 4.3 Jäätmemajandus Detailplaneeringu elluviimisel juhinduda:  Kiili valla jäätmehoolduseeskiri. Vastu võetud 19.04.2012.a. Kiili Vallavolikogu määrusega nr. 5;  Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004.a. (viimane redaktsioon 01.01.2017). Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale, mis on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad alaliselt või ajutiselt Kiili valla haldusterritooriumil. Krundi valdajal lasub kohustus organiseerida kogutud jäätmete regulaarne äravedu. Lähtudes Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kiili Valla- valitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. Sorteeritud jäätmete asukoht on planeeritud transpordimaa (pos.14) alale. Hoiustuskoht (vajadusel jäätmemaja) lahendada koos tänava ehitusprojektiga. Olmeprügi konteiner paigutatakse igale kinnistule. Üksikelamute komposteeruvate jäätmete jaoks on nüüdisaegne kompostimisnõu või komposter tagaaias. Rajatava komposteri kaugus aiast kooskõlastada enne rajamist piirinaabriga. Äri- ja tootmishoonete kruntidel tekkivate jäätmete kogumine toimub sorteeritult omal krundil.Tootmisjäätmete käitlemiseks tuleb sõlmida leping vastavat teenust osutava firmaga. 4.4 Keskkonnatingimused Keskkonnatingimuste määratlemine detailplaneeringule lähtuvalt planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 8:  olemasolevate puude säilitamise võimalikkus sõltub hoone(-te) kujust ja täp- sest paigutusest krundi hoonestusalal;  kruntidel võib reeglina olemasolevat maapinda tõsta vaid hoonestusaladel ja juurdesõidutee maal;  heakorratööde käigus ei tohi olemasolevat maapinda oluliselt tõsta või langetada ja muuta piirkonna veerežiimi. Kui muuta oluliselt maapinna taset kasvava puu lähiümbruses (puu aktiivse juurestiku osas), võib puu hukkuda. Selle vältimiseks tuleb jätta maapind kasvava puu ümber endisele tasemele;  ehitamise käigus kasutada taimestiku koosluste, puude jms kaitseks ajutisi piirdetarasid, kasutada väiksemaid ja vähem tallavaid mehhanisme ning vältida taimestiku, sh puude vigastamist muul moel;  planeeringu elluviimisel tagada, et siseruumides radoonisisaldus ei ületa 200/Bq/m3;  Jäätmete kogumine vt. seletuskirja p. 4.3. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 45 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et käesoleva detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too tingimusel, et edaspidi ehitus- ja kasutusstaadiumites tagatakse kõikidest kehtivatest (sh siin planeeringus sätestatud) keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine. 5 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS Vt. joonis DP-05, TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN. Ala tehnovarustus planeeritakse ja servituutide vajadused määratakse detailplaneeringu koostamise etapis vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja välisvõrkude lahendusele. Käesoleval hetkel puudub maaüksustel ühisveevarustus ja kanalisatsioonisüsteem. Tehnovõrkude planeerimisel on kaasa haaratud ka planeeringualaga piirnevate Tamme maaüksuse (Kaare tänav 2a) ja Kase maaüksuse (Kaare tänav 2b) tehnovõrkudega varustamise lahendus. Tehnovõrkude lahendus ja servituutide vajadus väljaspool planeeringuala on kooskõlastatud kruntide Kaare tn 2a ja Kaare tn 2b omanikega (vt Kaust II.kooskõlastused KK-05) 5.1 veevarustus ja kanalisatsioon 5.1.1 Üldosa Käesoleva tööga lahendatakse Harju maakonnas Kiili vallas Luige alevikus Kirsi, ja Sarapuu maaüksustele planeeritud kruntide veevarustus ja kanalisatsioon detailplaneeringu mahus. Lahendus on koostatud vastavalt Kiili KVH OÜ tehnilistele tingimustele nr. 715 25.04.2018. Ühisvoolsete kommunikatsioonide, reovee pumpla ja õli-mudapüüduri ehitamise korraldab projekti tellija, kes on kohustatud ka peale nende rajamist sõlmima lepingu pädeva institutsiooniga nende ekspluateerimiseks peale väljaehitamist. 5.1.2 Normatiivdokumendid  Siseministri määrus: „Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Vastu võetud 30.03.2017 nr 17jõust 07.04.2017  EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk  EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk  RIL77-1990 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.”  Veeseadus. 01.10.2019.  Vabariigi Valitsuse 29.11.2012.a. määrus nr. 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nüuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.”red jõust 01.10.2019 Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 46 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 5.1.3 Veevarustus Planeeritava ala arvutuslik veetarbimine moodustatavate kinnistute veega varustamiseks on: Q=15m3/d.ja Q h=5m3/h. Detailplaneeringuga kavandatud veetorustik d110 ühendatakse Luige elamukvartali veevõrguga Veenuse tänaval vastavalt tehniliste tingimuste nõudele. Igale planeeritavale krundile on ette nähtud veeühendus ja liitumispunkt (maakraan) krundi piirist väljaspool. Krundi veeühenduse asukoht ja läbimõõt täpsustatakse eelprojektiga. Vajalik välistuletõrjevee vajadus on 10 l/s kolme tunni jooksul, mis saadakse tänva maa-alale planeeritud tuletõrjehüdrantidest. Ärikinnistute 3 ja 4 jaoks on võimaliku tuletõrjevee hulga 20 l/s jaoks kavandatud nende territooriumile täiendavalt maa- alune tuletõrjevee hoidla 2x50 m3. Planeeritavate ärihoonete sisetulekustutusvee vajadus täpsustatakse eraldi projektidega. Elamutele ei ole sisetulekustutusvett ette nähtud.  Veetorustik PE d110 310m; PEd50 240m  Maakraanid 12 tk  Tuletõrje hüdrandid 3 tk 5.1.4 Reoveekanalisatsioon Planeeritava ala reovee eelvooluks on nendega külgneva Luige elamukvartali olemasolev kanalisatsioonitorustik, mille ühenduskohaks on vastavad tehnilistele tingimustele Veenuse tänaval olemasolev kanalisatsioonikaev. Planeeritava ala reovee vooluhulk on 15 m³/d. Planeeritavatele kruntidele on ette nähtud reoveeühendused ja kanlisatsioonikaevud (liitumispunktid) kruntide piirist väljaspool. Reovee ühenduste läbimõõdud on d110 või 160mm, mis täpsustatakse eelprojektiga. Kirsi ja Sarapuu mü planeeritud hoonete reoveed juhitakse tänava alale kavandatud reovee ülepumplasse ja suunatakse survetorustiku PP d110 kaudu Veenuse tänavale ehitatavasse voolurahustikaevu, mis ühendatakse PVC d160 vabavoolutoruga Veenuse tn. 19 ees oleva kanalisatsioonikaevuga. Planeeritud kanalisatsiooni välisvõrk paigaldatakse PVC d160 SN8 kanalisatsioonitorudest. Liinikaevud paigaldatakse plastist nn moodulkaevudena ja kaetakse malmluukidega.  Kanalisatsioonitoru PVC d160 200 m; d110 155m  Liinikaevud 13 tk  Survekanalisatsioon PE d110 90 m; d75 135m  Kanalisatsiooni ülepumpla 1 kmpl Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 47 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 5.1.5 Sajuveekanalisatsioon Planeeritavale alale on kavandatud üldine sajuveekanalisatsiooni süsteem. Sademetevee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud, kuna Luige aleviku elamukvartalis puudub ühisvoolne kanalisatsioon. Kirsi ja Sarapuu mü planeeritud elamute kruntidel immutatakse sademeteveed haljasaladel pinnasesse. Sarapuu mü planeeritud 4 ärihoone kruntide sademeteveed immutatakse osaliselt sama krundi ehituskeelualadele kavandatud haljaspindadesse. Ülejäänud osa sademeteveest, mida ei ole võimalik konkreetsel krundil immutada, juhitakse ärikrundile kavandatavasse lokaalsesse õli-mudapüüdurisse, millest juhitakse need sajuveed tänavale planeeritud sademeveekanalisatsiooni süsteemi. Planeeritava ala siseteelt ja äripindadelt tänavale valguva sademetevee arvutuslik vooluhulk, mis juhitakse sademeveekanalisatsiooni kaudu ette nähtud puhastusseadmesse on 28 l/s. Planeeringuala sisetee äärde on planeeritd sajuveetorustik d200mm, mille kaudu juhitakse tänavalt reskaevudesse valguvad sademeteveed planeeringuala kirdeservale rajatavasse kraavi, mis suubub kagunurgas olemasolevassse kraavi. Enne kraavi juhtimist tuleb keskkonna nõuete kohaselt juhtida sajuveed läbi õli-mudapüüduri, mis paigaldatakse kraavi suublasse.. Planeeringuala sisetee äärde on kavandatud kolm settepesaga restkaevu, mis ühendatakse planeeritud sajuveetorustiku kontrollkaevudega. Praegusel ajal on planeeritaval alal olemas lahtine kraavide süsteem, mille kaudu valguvad sademeteveed Sausti-Aedlinna tee all oleva truubi Ø500 kaudu olemaolevasse suurde magistraalkraavi. Kuna maksimaalne lisanduv vooluhulk on kuni 30l/s, siis tagab käesolev sademetevee äravoolusüsteem ka lisanduva sademetevee ärajuhtimise täielikult. Sademetevee juhtimisel arvestada kehtiva veeseaduse §129. Detailplaneeringus ei ole kavandatud sademetevee juhtimist vahetult riigimaantee äärsetesse kraavidesse.  Sademevee kanalisatsioonitoru Stark PP d200 180m  Kontrollkaevud 4tk  Restkaevud 3tk Õli-mudapüüdur ENS 20/60 1 kmpl . 5.2 Soojusvarustus Planeeritav maa-ala ei kuulu üldplaneeringu järgi kaugküttepiirkonda. Elamute kütmine on võimalik iga elamu jaoks lokaalse soojusallika baasil (nt soojuspumbad, lokaalne katlamajandus jm). Maakütte kasutamist ei ole planeeringualale kavandatud. Sarapuu mü tootmishoonete jaoks on võimalik rajada omanike kokkuleppel ühine katlamaja või lahendada nende hoonete kütmine samuti lokaalsete soojusallikate baasil. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 48 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 6 ELEKTROTEHNIKA OSA 6.1 Elektriosa Tehnilismajanduslikud näitajad: Pingesüsteem 3F , 230/ 400 V Planeeritavaid madalpinge kaabelliine 2 ahelat ( 475 m ), 1 ahel 80 jm Planeritavaid tänavalgustuse kaabelliine 408 m Planeeritavaid sidekanalisatsiooni trasse 620 m Detailplaneeringu elektriosa aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 320835 17.01.2019. Vastavalt tingimustele saab planeeritav objekt toite rekonstrueeritavast ``Heki ``komplektakajaamast / 10/0,4 kV , 100kVA madalpinge ringliinidena Keskpinge osas jätta perspektiivne kaabli koridor . Ehituse käigus paigaldada keskpinge kaabli tarvis reservkaitse toru . Olemasolev keskpinge õhuliin Heki alajaama ja Luige liiklussõlme alajaama vahel on ettenähtud demonteerida Leonhard-Weiss AS projektiga IP 2733. Madalpinge võrk lahendada kaabliga AXPK 4G240 Tänavavalgustuse liinid on ettenähtud lahendada kaabellinidega metallmastidel . Välisvalgustuse liitumised näha ette projekteeritud ringliinile omaette liitumiskilbiga Välisvalgustus lahendada Led valgustitega vastavalt kehtivatele normidele, värvustemperatuur soovituslikult 3000 k. Kasutatv valgustus ei tohi põhjustada häiringuid ( sh. valgusreostust ) teedel-tänavatel liikujatele ega naaberkatastriüksustel elevatele inimestele. Valgusreostuse vähendamiseks tuleb kasutada suunatud valgustust ( valgustus peab olerma suunatud oma krundile,teele ). 6.2 Sideosa Sideosa aluseks on Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 30 24 33 84 14.05.2018. Planeeritavale alale on ette nähtud sidekanalisatsioonitrassid algusega Telia Tallinna ringtee ääres asuvast sidekanalisatsiooniga kaablikaevust LUG 038 Kaablikaev Lug 39 paigaldada planeeritava kvartali sissesõidu tee asfaltkatte alt välja nihutades teda kaablikaevu Lug 38 suunas 4m piki sidekanalisatsiooni. Kaablikaevude Lug 38 ja Lug 39 vahel on sidekanalisatsiooni trass viidud planeeritava tee asfaltkatte alt välja. Planeeritavas kvartalis on sidevarustus lahendatud sidekanalisatsioonina , kaevude arv 9 tk, tasside pikkus 620 m ( vt asendiplaani ). Tee maale ja Tamme kinistu maadele on ettenähtud side servituudid IKÕ lepingute tarvis. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 49 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 7 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED 7.1 Kuritegevuse riskid Antud peatükk on koostatud lähtudes standardist EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linna-planeerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine. Kuriteohirmu all mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks (sissemurdmised, vargused jms). Ebaturvalisust tekitavad ja kuritegevuse riski suurendavad võivad olla nõrga järelevalvega, mahajäetud ja halva nähtavusega kohad, hirmutekitavate tunnustega ning halvasti hooldatud nurgatagused. 7.2 Abinõud kuritegevuse ennetamiseks Alljärgnevalt on esitatud käesoleva planeeringu koostajate poolt abinõud perspektiivsete ärihoonete ja elamute alal kuritegevuse ennetamiseks ning kuriteohirmu vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringus eesmärgiks on seatud:  hea nähtavus;  konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;  avatud vaade ühiskasutatavatele aladele;  erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine;  naabrivalve. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel arvestatakse järgmist:  jälgitavus (võimalik mehitatud valve, videovalve);  üldkasutatavate teede selge eristamine;  atraktiivsed materjalid, värvid;  vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (välisvalgustid, prügikastid jm);  üldkasutatava ala heakorra tagamine ja pidev korrashoid. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 50 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 8 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE ETAPID Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Kruntide ehitusõigused ning krundisisesed juurdepääsud realiseeritakse krundi omaniku poolt. Ühendused tehnovõrkudega ehitatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kokkuleppel tehnovõrkude valdajatega ja koostöös kinnistute omanikega. Planeeringuala tehnovõrkude hooldus toimub vastavalt krundi valdajate ja võrguvaldajate vahelistele kokkulepetele. 8.1 Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine:  arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne arendusalale mistahes ehitusloa väljastamist ning planeeringuga seotud liikluslahenduste väljaehitamine on Arendaja kohustus. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks;  arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt;  arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist võõrandamist Kiili Valla poolt ning arendajal ei ole õigust nõuda vallalt tasu avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest;  detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel sõlmitakse kas eratee avaliku kasutamise leping teeseaduse § 4 lg 3 (redaktsioon 01.07.2015.a.) või ehitusseadustiku § 94 (kehtiv alates 01.07.2018) alusel või nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine vallale. Eratee valiku kasutamise lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus ja teehoiukulude kandja. Hüvitist eratee omanikule vald tasuma ei pea;  detailplaneeringuga ettenähtud krundile või kruntidele, hoonete püstitamiseks ei esitata vallale ehitusloa taotlusi ja vald ei väljasta ehitusluba enne kui arendaja poolt on valmis ehitatud detailplaneeringujärgsete kruntide teenindamiseks vajalikud avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised:  põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiliselt. Sellisel juhul kohustub huvitatud isik enne ehitusloa väljastamist hoonestuse ehitamiseks rajama vastava krundi teenindamiseks vajalikud avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised, välisvalgustuse ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised;  kui arendaja esitab vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) on rendaja poolt Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 51 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks. 8.2 Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate rajatiste väljaehitamine:  arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad (mänguväljakud jms) või tagab nende väljaehituse kolmandate isikute poolt;  arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa tasulist võõrandamist valla poolt ning arendajal ei ole õigust nõuda vallalt tasu üldkasutatavale maale planeeritud mänguväljaku, puhkeala jms väljaehitamise eest;  üldkasutatavale maale planeeritud avalikult kasutatavate mänguväljakute jms valmimisel on arendaja nõus antud maa-ala tasuta võõrandama vallale, misjärel tekib alles vallale kohustus neid hooldada. 8.3 Detailplaneerigu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid): 1. planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega; 2. avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja välisvalgustuse projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine; (Vee erikasutuseks peab kasutajal olema luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. Vee erikasutusluba peab olema, kui juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette. veeseaduse § 8 lg 1 ja 2.). 3. ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja välisvalgustuse ehitamiseks; 4. planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine; 5. uute, planeeritud avalikes huvides olevate vee-, kanalisatsioonitrasside, vihmaveekanalisatsiooni- ja kaabelliinide ehitamise lõpetamine (võrgu valdajate poolt kuni kruntide liitumispunktideni) ja vastavate kasutuslubade väljastamine; 6. valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu; 7. valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja mänguväljakute üleandmine omavalitsusele ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui arendaja poolt on valmis ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud juurdepääs avalikule teele. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 52 / 53 LUIGE ALEVIKUS KIRSI, SARAPUU, MÄNNIMETSA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (endise nimega Tamma Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) töö nr 13-559. seletuskiri 8.4 Maanteeameti nõuded planeeringu elluviimisel: 1.Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS §99 lg3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS §27 alusel, tuleb Maanteeamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. 2.Maanteeamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. 8.5 Detailplaneringu kehtetuks tunnistamise alused:  Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima;  Arendaja on kohustatud ehitama välja ca kolme (3) aasta jooksul (täpsustatakse huvitatud isiku, planeeringu koostaja ja Kiili Vallavalitsuse edasiste läbirääkimiste käigus) alates detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastrukuuri, s.h arendustegevusega seotud avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee- kanalisatsiooni- ,vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud peab olema , et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga;  Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. 8.6 Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada , et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntideomanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi ( kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitada naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahju hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Arhitekt Anu Kotli 12.12.2019 14:56:00 53 / 53 KO GU AT J EE 2 61. 7 0 61.5 2 30 .84 28.8 4 a tee sti a edlinn 150 1 Sau e nr 1 aante riigim HL1 00 103 K3 7 POS 4 K1 HL1 00 116 66 K3 13 HP1 00 3W 1 PLANEERITAVA ALA PIIR ALGATAMISEL PLANEERITAVA ALA PIIR 14 .0 .0 12 345 2 OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR Vee liitu ja kana mis pun lisatsio ktid oni EP 10 9m/ 0 4,5m 1.50 2. 2/1 3. .5 0 0 61.3 5 2 201 0 11.0 ENS 20/6 0 2 2 1/1 15 OL.OL. PUU .0 6. 5.0 5 tn 7. 5 e ar 0 Ka 13.5 9 LIKVIDEERITAV. PUU 5.0 15 e UUE KRUNDI PIIR .0 5.0 te 1.50 na HOONESTUSALA in dl HP1 9.5 ae VEE 0 0 K1 3 2x5 HOIDL 0m3 A 5.0 S4 i st LAOHOONE MAA (kat. 100% tootmismaa) u Sa 128 5.0 10 1 2 5.0 4.0 50 15 S4 .0 11 2.0 4.0 nr ee EP nt 0.5 1.0 aa 1.0 0.5 0.5 1.0 1.4 1.0 4.0 0.5 0.5 1.0 0.5 ELEKTRIENERGIA JOTAMISE EHITISE MAA ( kat.100% tootmismaa) m 2 8 4.9 gi rii 1.0 15 1.0 0 5. 2.0 . 0 14 2. SID .0 0 4.0 5.0 ET N PLANEERITAV AUTOTEE 12 II e 4.0 PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE ig 4.0 A1. POS 1- 4 Lu 5.0 0 5. 81 7 11 6.5 PLANEERITUD MAANTEE LAIENDUS nr 8.0 A2. POS 5-10 LIKVIDEERITAV OBJEKT ee 1 nt A3. - PR aa 5.0 m 0 P3 PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV(asukoht illustratiivne) gi 4.4 5. rii 1.1 1.0 1.1 1.4 0.5 5.0 14 4. 1.9 .0 0 PLANEERITUD KRAAV 8.0 8.0 EP 10 5.0 9m/ 0 5.0 4,5m 2/1 Positsiooni nr. 5 sihtotstarve % detailplaneeringu liikides 2 SUURIM SUURIM HOONETE MAX MAA MAA SULETUD PARKIMISKOHTADE K3 1/1 KRUNDI KRUNDI KRUNDI HOONETE MAX HOONESTUSALA SUURUS LUBATUD LUBATUD ARV SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE BRUTOPIND TULE- ARV - ARHITEKTUURI KITSENDUSED (elamu/abihoone) korruste arv +/- hoonete arv krundil (elamu / abihoone) PLANEERITUD KORRUSELISUS (ELAMU/ABIH.) KRUNDIL JA OSAKAALU % JA OSAKAALU % NORMATIIVNE/ (elamu / abihoone) NR AADRESS EHITISEALUNE VE EP SUURUS maapinnast/ absol. (ELAMU/ABIH.) (DET.PLANEERINGU SIHTOTSTARVETE KAVANDATUD 10 E PIND LIIKIDE KAUPA) 9m/ 0 NU LIIKIDE KAUPA) KAUPA juures) SE 4,5m 8.0 OLEMASOLEVAD TRASSID NT 2/1 0 1 1853 330 578 2 9/57.40 1 600 TP 3 22 A1,A4 K1,K2, K3, K4,K10,K13 10. 201 3 K2 11 2 1/1 2 1328 300 496 2 9/57.60 1 450 TP 3 15 A1,A4 K1,K2, K3, K4, K10, K13 KP ELEKTRIKAABEL KE EP RG 10 3 450 733 2 9/ 57.60 1 240/560 TP 3 14 A1,A4 K1, K2, K3, K4, K10, K13, S1 9m/ 0 1705 LIIK 4,5m 2/1 4 620 1094 2 9/ 57.50 2 330/770 TP 3 22 A1,A4 K1, K3, K10, K12, K13,S2, S3, S4, S5, S6. LU 2814 SIDEKAABEL ST 9/ 56.80 MA K4 2 5 300 952 2 1/1 EP100% E100% 500 TP 3 3 A2,A4 K3, K7, K10, K13 EE R 1993 SI 1/1 4,5/ 52.30 W2 VAREMPROJ. KESKPINGE KAABEL TORUS TN 1 EP 9/ 56.80 10 6 2013 300 1128 2 1/1 EP100% E100% 500 TP 3 3 A2,A4 K7, K10, K13 4,5/ 52.30 9m/ 0 4,5m 9/ 56.60 2/ 1 7 2123 300 1228 2 4,5/ 52.10 1/1 EP100% E100% 500 TP 3 3 A2,A4 K7, K10, K13 PLANEERITUD TRASSID 199 9/ 56.40 3 2 8 2070 300 1228 2 4,5 / 51.90 1/1 EP100% E100% 500 TP 3 3 A2,A4 K7, K10, K12, K13 V1 V1 PLAN. VEETRASS JA KAEV 1/1 9 2012 300 1064 2 9/ 56.40 1/1 EP100% E100% 500 TP 3 3 A2,A4 K10, K12, K13 V11 V11 PLAN. KINNISTU VEETRASS JA KAEV 4,5/ 51.90 PLANEERITAVA ALA SUURUS 4,2 ha 10 2149 300 778 2 9/ 56.40 1/1 EP100% E100% 500 TP 3 3 A2,A4 K6, K7, K11, S7 K1 K1 PLAN. KANALISATSIOONITRASS JA KAEV 4,5/ 51.90 POS KAVANDATUD KRUNTIDE ARV 17 K11 K11 PLAN. KINNISTU KANALI TRASS KOGUJATEE 1 11 KRUNDITUD MAA BILANSS m2 % 11 333 -- -- -- -- -- HP100% -- -- -- K3, K7, K10 HL 100 SK1 SK1 PLAN. KANALI SURVETRASS JA KAEV 7700 18 12 1282 -- -- -- -- -- HP100% -- -- -- K1, K2, K3, K4, K8, K10 K2 K2 K2 PLAN. SAJUVEE KANALI TRASS JA KAEV E- elamumaa 12360 30 333 17770 42 13 3452 -- -- -- -- -- HP100% -- -- -- K1, K2, K3, K4, K8, K9, K10, K11, S2, S3, S4, S5, S6, S7,S8 PLAN. RESTKAEV K3 T-tootmismaa 0 0 L- transpordimaa 3820 9 14 878 -- -- -- -- -- LT100% L100% -- -- -- SULETUD BRUTOPIND KOKKU 5970 15 2942 -- -- -- -- -- LT100% L100% -- -- -- KAVANDATAV HOONESTUSTIHEDUS 0,14 PARKIMISKOHTADE ARV 91 16 KAARE tn 2c 11666 -- -- -- -- -- HP100% -- -- -- K1 K3, 17 KAARE tn 2d 1037 -- -- -- -- -- HP100% -- -- -- K1,K3, 6000 91 reg.nr. 10093793 LUIGE ALEVIKUS 1. Joonised on detailplaneeringu seletuskirja lahutamatu osa; 13-559 PALDISKI MNT.25 TALLINN 10612 [email protected] tel. 6612246 HARJUMAA, KIILI VALD staad. joonis. 13559_DP_DP-02-04-05-06-09_JOONIS_2019-04-04.DWG Arhitekt A.Kotli digitaalallkiri DP DP-04 : 1. kuup. 10.04.2019 Objekt: Litsentsid: 751 MA, EEG000265 Reg.nr: 12135099 TAMME TALU KRAAV Insener : E. Himberg digitaalallkiri Tondi tn 5, 11313 Tallinn Harjumaa, Kiili vald, Luige alevik, Tamme talu [email protected] Insener : T. Pomerants digitaalallkiri Projektijuht: Karel Truu Joonise nimetus: kava: Geodeet : Meelis Rohula 1:500 Insener : digitaalallkiri Staadium: Leht: 898-16 GEODEESIA 11.02.16 1 KIILI VALLAVALITSUS Kaitseministeerium Sakala tn 1 Tallinn Meie 28.01.2020 nr 8-1/753-37 [email protected] Seisukoha küsimine, Luige alevikus Kirsi, Sarapuu, Männimetsa maaüksuste detailplaneering Kiili Vallavalitsus menetleb Luige alevikus Kirsi, Sarapuu, Männimetsa maaüksuste detailplaneeringut. Planeeringu koostamise eesmärgiks on väljakujunenud infrastruktuuriga piirkonda planeerida keskkonnasõbraliku tehnoloogiaga, keskkonda mittehäirivate väikeettevõtete ja heakorrastatud elamuala; kavandatavatele kruntidele piiride määramine; maa kasutamise sihtotstarvete ja ehitusõiguse ulatuse määramine; juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine; heakorrastuse, haljastuse, keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Kavandatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Kiili valla üldplaneeringu (http://www.kiilivald.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering) kohaselt ei ole osale detailplaneeringuga hõlmatud alale (Kirsi kü, Sarapuu kü) juhtotstarvet määratud. Kiili Vallavalitsus koostas keskkonnamõju strateegilise eelhindamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks menetluses olevale detailplaneeringule. Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6, palume enne detailplaneeringule KSH mittealgatamise otsuse tegemist Teie seisukohta kavandatavale tegevusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aimur Liiva Vallavanem Lisad: 1. Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu koos lisadega 2. Detailplaneeringu materjalid Siiri Treimann, 6790278 [email protected] Nabala tee 2a tel 6790260 Registrikood 75020983 Kiili alev, Kiili vald fax 6040155 Swedbank EE142200001120218700 75401 Harjumaa www.kiilivald.ee [email protected] SEB Pank EE211010052030588006

Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →