Hankija vastus

. TARTU LINNAVALITSUS Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 11.05.2026 Lõkke tn 5 Meie 14.05.2026 nr 4-6/RH-26-016 10122 TALLINN Vastus vaidlustusele riigihankes 307872 "Tartu linna haridusasutuste koristusteenuse ostmine 1.08.2026 - 31.07.2030" Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood 75006546 Raekoja plats 1a, 50089 Tartu E-post: [email protected]; [email protected] Vaidlustaja: Krausberg Eesti OÜ Registrikood (11279028) Pirita tee 102, 12011 Tallinn Esindaja Kristel Rätsep volikirja alusel E-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Jätta Krausberg Eesti OÜ vaidlustus rahuldamata ja kulud vaidlustaja kanda. I Asjaolud 1. 14.04.2026 avaldas Tartu Linnavalitsus (hankija) riigihanke (viitenumber: 307872) "Tartu linna haridusasutuste koristusteenuse ostmine 1.08.2026 - 31.07.2030" (edaspidi riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). 2. Algne pakkumuste esitamise tähtpäev oli 18.05.2026. Hankija on pikendanud pakkumuste esitamise aega. Uus pakkumuste esitamise tähtpäev on 22.06.2026. 3. 11.05.2026 esitas Krausberg Eesti OÜ (vaidlustaja) riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, millega palub rahuldada vaidlustus ja kohustada hankijat viima riigihangete seaduses (RHS) sätestatud nõuetega kooskõlla Lepingu projekt koolid I osa punktid 2.4.1.1, 2.4.1.3, 2.4.1.4, 2.4.1.5, 2.4.3.1, 2.4.3.3, 2.4.3.4, 2.4.3.5, 2.4.3.7 ja 2.4.3.8, 11.3.1 ja 11.5 ja Lepingu projekt lasteaiad II osa punktid 2.4.1.1, 2.4.1.3, 2.4.1.4, 2.4.1.5., 2.4.3.1, 2.4.3.4, 2.4.3.5, 2.4.3.7 ja 2.4.3.8, 11.3.1 ja 11.5. 4. Hankija vaidlustusega ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Ükski vaidlustatud lepingutingimus ei ole õigusvastane. ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] II Sisulised põhjendused Hankelepingute punkt 11.3.1 (leppetrahvid, mõlemas lepingus sama sätte sisu) ei ole vastuolus riigihangete seadusega 5. Vaidlustaja heidab hankijale ette, et lepingus ei ole loetletud "konkreetseid rikkumisi", mille eest leppetrahvi rakendatakse ning on seisukohal, et "kõikvõimalike määratlemata rikkumiste" ühetaoline sanktsioneerimine ühesuguse leppetrahvi määraga on vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 kehtestatud proportsionaalsuse üldpõhimõttega. 6. Hankija vaidlustajaga ei nõustu ja selgitab, et leppetrahvi regulatsiooni tuleb hinnata koostoimes hankedokumentide sh lepingu ja selle lisaks oleva tehnilise kirjeldusega tervikuna, mitte üksiku punktina. 7. Lepingu punktis 10.1.1 on sätestatud, et sisekoristusteenuse tulemusel peavad ruumid vastama lepingus, sealhulgas lisas 1 "Tehniline kirjeldus" sätestatud nõuetele ning lepingu punktis 10.2.1 on sätestatud, et väliterritooriumi koristusteenuse tulemus peab vastama lepingus, sealhulgas lisas 1 "Tehniline kirjeldus" sätestatud nõuetele, Tartu linna Heakorraeeskirjale ning Eesti Standardikeskuse poolt kinnitatud standardi EVS 807:2024 põhimõtetele ja kinnisvara korrashoiu valdkonna headele tavadele. Lisa 1 Tehniline kirjeldus (mõlemas hanke osas erinev) on riigihanke alusdokumentide osa ja nähtav riigihangete registrist, mistõttu hankija dokumenti vastuse juurde ei lisa. 8. Samuti on lepingus sätestatud, et töövõtja peab teenust osutama lepingus, sealhulgas tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustel, mahus ja kvaliteediga ning tagama, et teenuse osutamiseks kasutatakse lisas 1 "Tehniline kirjeldus" nõutud arvul koristajaid ning teenuse tulemus vastab lepingus ja lisas 1 sätestatud nõuetele (lepingute punktid 6.1 ja 6.1.1). 9. Mõlema hanke osa lepingutes (mõlema lepingu lisa 1 tehniline kirjeldus) on koristusteenuse nõutav tulemus kirjeldatud konkreetsete, objektiivselt kontrollitavate kvaliteedikriteeriumite kaudu: tööde maht ja ulatus on määratletud objektide, ruumide ja pindade lõikes (m² täpsusega), iga tegevuse puhul on määratud nõutav tulemus ning vajadusel ka sagedus ja tööde teostamise kord. Teenuse kvaliteeti saab kontrollida nii mõõdetavate kui visuaalsete kriteeriumite alusel ning lepingu rikkumine on tuvastatav nõutud tulemuse mittesaavutamise kaudu. 10. Tehnilise kirjelduse punkti 6.1 kohaselt töövõtja (päevane ja õhtune koristaja) osutab sisekoristusteenust hoone siseruumides ning tagab lepingus ja selle lisades sätestatud sisekoristuse nõutud tulemuse. Sisekoristusteenus hõlmab eelkõige põrandakatete (sh PVC, linoleum, parkett, keraamiline plaat, betoon jm), vaipkatete ja porivaipade, tööpindade ja mööbli, kontaktpindade, klaaspindade ja peeglite ning sanitaarruumide (WC-d, pesuruumid jms) puhastust nii, et pinnad on nähtava prahi, tolmu, liiva ja plekkideta, sanitaarruumid on mustuse-, katlakivi-, seebikivi- ja bioloogiliste jääkideta ning täidetavad seadmed on vajadusel täidetud. Puhastussagedused ja täpsustatud tulemuse kirjeldus on esitatud veebilingil lisa 2 "Sisekoristuse tulemused" (link on avatav tehnilise kirjelduse avamisel vajutades alla ctrl klahvi ja minnes kursoriga Lisa 2 peale). Hanke I osa koolid - hoonete eksplikatsioonid, koristusmahtu kuuluvad alad, ruumid/sagedused, inventar, pinnakatted, koristusprofiil jm on kättesaadav veebilingil Lisa 2. Hanke II osa lasteaiad - hoonete eksplikatsioonid, koristusmahtu kuuluvad alad, ruumid /sagedused, inventar, pinnakatted, koristusprofiil jm on kättesaadav veebilingil Lisa 2. 11. Nimetatud lisas 2 on näiteks sisekoristuse puhul sätestatud koristusteenuse saavutatav tulemus järgmiselt: põrandapind sh servad ja nurgad, on nähtava prahi, liiva, tolmu ja plekkideta. Pinnal ei esine kleepuvaid jälgi, triipe ega vesilaike. Pind on kuiv ja mittelibisev. Viimistlus (õli/lakk/vaha /PU jm) on ühtlane ja kahjustamata; vaipkate (sh liitekohad ja mööblialused) on nähtava tolmu, prahi ja plekkideta, puuduvad ebameeldiv lõhn, pesurandid ja tumedad randid. Tööpinnad, lauad, toolid, pingid, aknalauad, riiulid: pinnad on nähtava tolmu, prahi, sõrmejälgede ja plekkideta, servad ja nurgad tolmuvabad, triipude ja märjalaikudeta. Kontaktpinnad (ukselingid, lülitid, käsipuud jms): kontaktpinnad on nähtava mustuse, sõrmejälgede ja rasvase kihita, tolmu ega muu mustuse kogumeid ei ole. WC potid, pissuaarid, kraanikausid, segistid, dušinurgad, glasuurplaadid jms: pinnad on nähtava mustuse, katlakivi-, seebikivi- ja bioloogiliste jääkideta, tarvikud töökorras ja täidetud, prügikastid ei ole ületäitunud ning ümbrus prahi- ja plekkideta. 12. Seega on töövõtja kohustused lepingus selgelt fikseeritud ning on sätestatud ka konkreetsed teenuse osutamise tulemid, st milline peaks olema saavutatav koristusteenuse tulem. Saavutatav tulemus on objektiivselt kontrollitav, st on võimalik tuvastada, kas põrandapind on plekkideta, prahi ja liivavaba või kas WC potid, kraanikausid on katlakivi vabad või kas vaipkate on prahi või plekkideta jne. 13. Lepingus on sätestatud lepingu täitmise kontroll (lepingu punkt 11) ja pretensioonide menetlemise kord haldustarkvara kaudu (lepingu punkt 8.1 ja 8.1.1): hankija esitab mittekohase täitmise korral töövõtjale pretensiooni ja määrab puuduse kõrvaldamise tähtaja, töövõtja kinnitab puuduse kõrvaldamise või taotleb vajadusel tähtaja pikendamist. 14. Enne sanktsiooni (leppetrahvi) kohaldamist antakse töövõtjale alati võimalus puudus kõrvaldada. Leppetrahvi rakendatakse alles siis, kui puudust ei kõrvaldata ka täiendavalt antud tähtajaks. Nimetatud mehhanism välistab automaatse ja meelevaldse sanktsioneerimise ning tagab proportsionaalsuse. 15. Leppetrahv ei rakendu "määratlemata rikkumistele", vaid konkreetselt tuvastatavale kõrvalekaldele lepingus sätestatud tulemusest, vt p 10 viidatud lisa 2 veebilink. 16. Lepingu punkt 11.3.1 reguleerib sanktsiooniskaalat olukordadeks, kus töövõtja ei kõrvalda puudusi või ei teosta töid lepingus sätestatud mahus ja kvaliteediga. Selline lähenemine on kooskõlas hankija õigusega seada lepingu täitmise kvaliteeti tagavad mehhanismid, arvestades RHS § 3 põhimõtteid. 17. Lepingus sätestatud sanktsioonid on astmelised: kuni 300 eurot (esimese kolme rikkumise korral), kuni 500 eurot (alates neljandast rikkumisest), kuni 1000 eurot (alates kuuendast rikkumisest). Leppetrahvid on sätestatud "kuni" põhimõttel, st tegemist on ülemmääradega, mitte automaatsete trahvidega. See tähendab, et hankija peab igal juhul hindama rikkumise ulatust, mõju ja korduvust ning määrama proportsionaalse sanktsiooni. Eeltoodud regulatsioon on kooskõlas RHS § 3 proportsionaalsuse ja kontrollitavuse nõuetega. RHS § 3 p 1 ei nõua, et iga sanktsioneeritav olukord oleks loeteluna leppetrahvi punktis uuesti dubleeritud, kui rikkumise sisustavad lepingu kvaliteedi- ja mahunõuded. 18. Vaidlustaja nõuab vaidlustuses, et hankija loetleks lepingus üles kõik võimalikud rikkumised ja seoks iga rikkumise konkreetse trahvisummaga. Hankija leiab, et see nõue ei ole praktiliselt teostatav ega eeltoodu alusel ka vajalik, samuti ei ole nõue kooskõlas RHS § 3 põhimõtetega. 19. Koristusteenus hõlmab suurel hulgal erinevaid olukordi, kus rikkumised võivad olla erineva raskusastmega, avalduda erineval viisil ning olla erineva mõjuga. Kõiki võimalikke rikkumissituatsioone ei ole võimalik ammendavalt ja ette konkreetsete leppetrahvimääradega siduda, ilma, et leping muutuks ebaproportsionaalselt mahukaks, jäigaks ja sisuliselt raskesti rakendatavaks, samuti välistaks paindliku ja tegelikke asjaolusid arvestava sanktsioneerimise. Lisaks ei võimaldaks selline lähenemine arvestada rikkumise tegelikku raskust, hinnata mõju teenuse tulemusele ega tagada proportsionaalset sanktsioneerimist. 20. Hankija rõhutab, et vaidlustaja nõue ei oma sisulist seost vaidlustaja õigusega sõlmida hankeleping. Leppetrahvi regulatsiooni eesmärk on tagada lepingu nõuetekohane täitmine, mitte reguleerida olukorda, kus lepingut eelduslikult rikutakse, st lepingu eesmärk on rikkumiste vältimine, mitte nende realiseerumine. 21. Seega ei saa vaidlustaja nõuda leppetrahvi regulatsiooni sellist ümberkujundamist, mis lähtuks eeldusest, et lepingut hakatakse rikkuma, samuti ei ole eeltoodud nõue vajalik vaidlustaja õiguste kaitseks RHS § 185 lg 1 tähenduses. 22. Lisaks juhib hankija tähelepanu, et RHS § 3 p 1 proportsionaalsuse põhimõte ei tähenda hankija kohustust luua teenuse osutamiseks teisele poolele "meelepäraseid" tingimusi või maandada teise poole äririski maksimaalselt. Pakkujal on võimalik äririski maandada mh hinnastamise kaudu ning osalemine hankes on ettevõtja õigus, mitte kohustus. 23. Kokkuvõttes leiab hankija, et lepingu punkt 11.3.1 on selge, kontrollitav ja proportsionaalne, rikkumine on tuvastatav konkreetse tulemuse mittesaavutamise kaudu, sanktsioonid on astmelised ja kaalutlusõiguslikud. Vaidlustaja nõue täpsustada kõik rikkumised ja nendele vastavad leppetrahvid ei ole praktiliselt teostatav ega põhjendatud ning ei aita kaasa riigihanke eesmärgile ega vaidlustaja õiguste kaitsele. Hankelepingute punkt 11.5 (tasaarvestus, mõlemas lepingus sama sätte sisu) ei ole õigusvastane ega automaatselt VÕS § 42 mõttes tühine 24. Vaidlustaja ei ole näidanud, kuidas tasaarvestuse tingimus rikuks tema õigust sõlmida hankeleping või osaleda hankemenetluses RHS § 185 lg 1 tähenduses. Vaidlustaja väited piirduvad üldise hinnanguga tingimuse ebasoodsuse kohta, mis ei ole käsitatav piisava alusena lepingutingimuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna hankija rakendab seaduses ette nähtud regulatsiooni, mis ei riiva vaidlustaja subjektiivseid õiguseid ega takista vaidlustajal sõlmida hankeleping, tuleb vaidlustus lepingu punkti 11.5 osas jätta läbi vaatamata. Kui vaidlustuskomisjon otsustab nimetatud punkti osas vaidlustuse läbi vaadata, palub hankija jätta vaidlustus rahuldamata järgmistel põhjustel. 25. Vaidlustaja leiab, et tasaarvestuse tingimus (lepingu p 11.5) on pakkujale kahjulik ning töövõtja ei saa anda oma nõusolekut sellisele tingimusele, mis on tema hinnangul ebaselge ja igal juhul pakkujat kahjustav. 26. Hankija ei nõustu nimetatud seisukohaga järgmistel põhjustel. 27. Vaidlustaja väide, nagu oleks tasaarvestuse tingimus "igal juhul pakkujat kahjustav", on põhjendamata ning ei arvesta lepingu olemust ega kehtivat õiguskorda. Tasaarvestus on võlaõigusseaduses ette nähtud tavapärane mehhanism, mis võimaldab poolte vastastikused rahalised nõuded tasaarvestada üksnes juhul, kui selleks esinevad õiguslikud alused, eelkõige töövõtja poolt lepingu rikkumine ja sellest tulenev rahaline nõue. 28. Kui töövõtja täidab lepingut nõuetekohaselt, puudub alus tasaarvestuse kohaldamiseks ning nimetatud tingimust ei rakendata. Seega ei vasta tõele väide, et tegemist oleks tingimusega, mis "igal juhul pakkujat kahjustab" ja kus hankija saaks ühepoolselt ja kontrollimatult vähendada töövõtja tasu. 29. Seega ei anna lepingu punkt 11.5 hankijale täiendavat või põhjendamatut (piiramatut) õigust töövõtja tasu vähendamiseks, vaid seob tasaarvestuse seadusest tulenevate tasaarvestuse põhimõtetega ning lepingust tulenevate rahaliste nõuetega. See tähendab, et tasaarvestus ei ole automaatne ega meelevaldne, vaid eeldab alati nõude olemasolu ja õiguslikku alust. 30. Lisaks ei piira nimetatud tingimus vaidlustaja/töövõtja õigusi. Töövõtjal säilib õigus vaidlustada nii nõude alus kui ka suurus ning pöörduda vajadusel kohtusse. Tasaarvestus ei ole käsitatav sanktsioonina, vaid maksetehnilise mehhanismina pooltevaheliste nõuete arveldamiseks. 31. Hankija ei nõustu ka vaidlustaja viitega VÕS § 42 alusel tingimuse võimalikule tühisusele. VÕS § 42 lg 1 alusel ei ole lepingu punkt 11.5 käsitatav tühise tingimusena ainuüksi seetõttu, et see võimaldab tasaarvestust. 32. VÕS § 42 sisustamisel on määrav, kas lepingutingimus rikub lepingu sõlmimise hetkel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu ebamõistlikult. Üksnes asjaolu, et pooled on lepingus tasaarvestuse võimaluses kokku leppinud (st tasaarvestuse regulatsioon on lepingus kokkuleppeliselt sätestatud), ei tähenda iseenesest, et selline tasakaal oleks töövõtja kahjuks ebamõistlikult rikutud. 33. Tasaarvestuse kohaldamine sõltub konkreetsete nõuete olemasolust ja ei realiseeru automaatselt, mistõttu ei saa lepingu punktist endast järeldada, et see asetaks töövõtja lepingu sõlmimise hetkel ebavõrdsesse või ebamõistlikult kahjustavasse olukorda. 34. Ainuüksi asjaolu, et lepingutingimus võib teatud olukordades olla vaidlustajale majanduslikult ebasoodne, ei tähenda selle õigusvastasust. RHS § 3 p 1 proportsionaalsuse põhimõte ei tähenda hankija kohustust luua teenuse osutamiseks teisele poolele "meelepäraseid" tingimusi ega kujundada lepingu tingimusi selliselt, et vaidlustaja äririsk oleks maksimaalselt maandatud. Vaidlustajal on võimalik arvestada lepingu tingimustega ning hinnastada vastavalt oma pakkumus. 35. Lisaks viitab vaidlustaja tarbijalepingutele (lepingu, mille teiseks pooleks on tarbija) suunatud VÕS § 42 lg 3 loetelule, mis käesolevas vaidluses ei kohaldu. 36. Eeltoodust tulenevalt leiab hankija, et lepingu punkt 11.5 on selge, kooskõlas RHS § 3 p 1. ning ei kahjusta ebaproportsionaalselt töövõtja õigusi, vaid sätestab tavapärase ja tasakaalustatud mehhanismi pooltevaheliste rahaliste nõuete arveldamiseks. Objekti lepingust välja arvamine (vaidlustuses lepingu mahu ühepoolne vähendamine) 37. Esiteks märgib hankija kuna nimetatud teemal oli RHR teabevahetuse kaudu esitatud ka küsimus, on hankija juba korrigeerinud mõlema riigihanke osa lepinguid ja lisanud lepingutesse täiendavad punktid 2.4.1.6 ja 2.4.1.7. 2.4.1.6. Tellija poolt lepingu punkti 2.4.1.1. alusel lepingust välja arvatavate objektide kogumaht ei või ületada 20% lepingu kogukuutasust lepingu sõlmimise hetkel. Vastav muudatus ja selle rahaline mõju vormistatakse kirjalikult. 2.4.1.7. Kui objekti(de) lepingust välja arvamise vajadus lepingu punktist 2.4.1.1. toodud põhjustel ületaks punktis 2.4.1.6 sätestatud piirmäära, lepivad pooled selles osas eraldi kirjalikult kokku, arvestades lepingu eesmärki ja kohaldatavat õigust. 38. Seega on hankija sätestanud, et lepingust välja arvatavate objektide kogumaht ei või ületada 20% lepingu kogukuutasust lepingu sõlmimise hetkel. Eeltoodust nähtuvalt on töövõtja risk selgelt määratletud ja piiratud. 39. Hankija märgib vahemärkusena, et Vaidlustaja on küll nimetanud objekti lepingust välja arvamise lepingu punkte lepingu mahu vähendamise punktideks, kuid hankija käsitleb mõisteid vastavalt lepingule. 40. Vaidlustaja on vaidlustanud I riigihanke osa koolide lepingu punktid 2.4.1.1, 2.4.1.3, 2.4.1.4, 2.4.1.5 ja II riigihanke osa lasteaia lepingu punktid 2.4.1.1, 2.4.1.3, 2.4.1.4, 2.4.1.5. 41. Vaidlustaja on seisukohal, et praegusel juhul on hankelepingu punktid 2.4.1.1, 2.4.1.3, 2.4.1.4. ja 2.4.1.5 vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse ja põhjendatuse üldpõhimõtetega ja RHS § 123 sätestatud lepingu muutmise sätetega. 42. Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, et lepingu punktis 2.4.1.1. sätestatud lepingu mahu vähendamise regulatsioon oleks vastuolus riigihangete seadusega või kujutaks endast töövõtjat ebamõistlikult kahjustavat tüüptingimust. 43. Vaidlustaja tõlgendab lepingu sätet ekslikult kui hankija õigust lepingumahtu piiramatus ulatuses ja meelevaldselt vähendada. Tegelikult tuleneb lepingu punktis 2.4.1.1. sätestatud regulatsioon lepingu esemest ja avaliku sektori tegevuse eripärast ning on vajalik lepingu eesmärgipäraseks täitmiseks. 44. Lepingu esemeks on koristusteenuse osutamine konkreetsetel objektidel (haridusasutustes). Nende objektide kasutus ei ole hankija vabas kaalutlusõiguses, vaid sõltub hoonete tehnilisest seisukorrast, renoveerimisest, rekonstrueerimisest, eelarvelistest otsustest ja avaliku ülesande täitmise korraldusest. Hankija puhul on tegemist avaliku sektoriga (KOV), kelle puhul sõltub objektide kasutus eelarvelistest otsustest, st ei ole reaalselt võimalik, et hankija sulgeks näiteks ilma põhjuseta kõik või isegi pooled lepingus nimetatud haridushooned ja ei vajaks seetõttu nendes enam koristusteenust. Samuti ei ole hankijal eelarves rahalisi vahendeid kõikide haridusasutuste korraga renoveerimiseks. Hankija rõhutab, et tegemist ei ole olukorraga, kus kõik objektid suletakse (arvatakse lepingust välja) ning teenus lõpetatakse tervikuna, vaid pigem on tegemist olukorraga, kus üksikud objektid või nende osad võidakse lepingust välja arvata. Objektide lepingust välja arvamisi on hankija praktikas esinenud üksikuid kordi. Vaidlustajale on nimetatu teada, kuna vaidlustaja on hankija lepingupartner olnud aastaid. Vaidlustajaga sõlmitud lepingutes on lepingust objekti välja arvamist esinenud üks kord, kusjuures viidatud juhul väljaarvamine toimus poolte kokkuleppel, mitte hankija ühepoolse otsusena. 45. Hankija kui kohaliku omavalitsuse kohustus on tegutseda avalikes huvides ja tagada eelarvevahendite sihipärane kasutamine. Sellest tulenevalt ei saa hankija olla kohustatud tellima ja tasuma teenuse eest olukorras, kus teenuse osutamine objektil ei ole enam vajalik (nt hoone lammutamise tõttu). 46. Seega ei ole tegemist hankija meelevaldse ühepoolse muutmisõigusega, vaid objektiivsetest asjaoludest tuleneva vältimatu lepingu täitmise mehhanismiga. 47. Vaidlustaja väidab, et lepingu maht ei ole piisavalt määratletud. Hankija ei saa sellega nõustuda. Lepingu objektid on loetletud konkreetselt, igal objektil on määratud kuutasu. Seega objekti lepingust välja arvamisel väheneb tasu vastava objekti kuutasu võrra. Praktikas ei ole hankijal esinenud olukorda, kus teenus lõppeks objektil täielikult, kuna hoone remondi korral on tavapäraselt väljaarvatud lepingust üksnes objekti sisekoristusteenus, samas kui välikoristusteenuse osutamine jätkub. See on võimalik, kuna sisekoristuse ja välikoristuse maksumused on lepingus eraldi määratletud. 48. Samuti on välja arvutatav kuutasu, kui läheb remonti näiteks osa haridushoonest ning teenust ei vajata enam pooles hoones. Seega on muutuse ulatus objektipõhiselt selgelt määratletav ja muudatuse mõju lepingu maksumusele ette arvutatav ja kontrollitav. 49. RHS § 3 ei nõua olukorras, kus lepingu ese on jaotatud eraldiseisvateks objektideks, täiendava abstraktse piirmäära (nt protsentuaalse ülempiiri) sätestamist. Piisav on see, et muudatusi saab hinnata objektipõhiselt ja läbipaistvalt, mis on käesoleval juhul tagatud. 50. Vaidlustaja tõlgendab lepingu punkti 2.4.1.1 sõnastust "või muu põhjendatud asjaolu tõttu" ebapiisava määratlusena. Hankija selgitab, et see ei ole avatud volitus meelevaldseks muutmiseks, vaid normitehniline vajadus katta olukordi, mida ei saa ette ammendavalt loetleda. Praktikas võib see tähendada hoone ootamatut sulgemist, kasutuskeelu kehtestamist (tuvastatakse hoone ohtlik seisund), muid avaliku ülesande täitmisega seotud vältimatuid ümberkorraldusi. RHS ei kohusta selliseid tulevikus tekkivaid asjaolusid ette ammendavalt loetlema. Vaidlustaja hüpotees, et hankija võiks "või muu põhjendatud asjaolu" alusel lõpetada kogu lepingu, ei tulene lepingu sisust ega hankija tegelikust vajadusest ning on spekulatiivne. 51. Vaidlustaja väidab, et tegemist on lubamatu muutmise mehhanismiga. Hankija nimetatud seisukohaga ei nõustu ja leiab, et see on õiguslikult ekslik. 52. RHS § 123 lg 1 p 2 alusel on lepingu muutmine lubatud kui hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja lepingu muutmise tingimused on alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Käesoleval juhul on mehhanism lepingus selgelt kirjeldatud, lepingu punkt 2.4.1.1 näeb selgelt ette olukorrad, millal objekti võib lepingust välja arvata ning määrab täpselt kindlaks muudatuse tagajärjed (teenuse lõppemine objektil ja tasu vähenemine). Seega ei ole tegemist lubamatu lepingu muutmisega, vaid hankedokumentides ette nähtud lepingu kohaldamise mehhanismiga, mis on RHS § 123 mõttes lubatav. 53. Vaidlustaja viide VÕS § 42 lg 3 punktidele ei ole asjakohane, kuna nimetatud regulatsioon on kujundatud eelkõige tarbijakaitselises kontekstis ning ei kohaldu hankija ja töövõtja vahelisele lepingule samas tähenduses. Hankelepingu tingimuste puhul tuleb hinnata üksnes seda, kas tingimus kahjustab töövõtjat ebamõistlikult VÕS § 42 lg 1 tähenduses, arvestades lepingu olemust, poolte huve ja riigihanke eripära. Hankija hinnangul sellist ebamõistlikku kahjustamist ei esine. 54. Vaidlustaja käsitleb hankelepingut sisuliselt samaväärsena tarbijalepinguga, mis ei ole riigihanke kontekstis põhjendatud. Tegemist on kahe professionaalse majandustegevuses osaleva poole vahelise lepinguga, kus riskide jaotus on osa pakkumuse kujundamisest ning konkurentsist 55. Hankija hinnangul on riskijaotus õiguspärane: töövõtjale hüvitatakse vältimatud ja tõendatud otsesed kulud (p 2.4.1.4); saamata jäänud tulu ja püsikulude hüvitamata jätmine on osa tavapärasest ettevõtlusriskist (p 2.4.1.3) ning töövõtja saab seda riski arvestada pakkumuse hinnastamisel. 56. Seega töövõtja ei kanna täielikku kahju kuna talle hüvitatakse vältimatud otsesed kulud ning töövõtja kannab ettevõtlusriski saamata jäänud tulu ja püsikulude näol. Viimase puhul on tegemist tavapärase äririskiga, RHS kontekstis on tegemist lubatud riskijaotusega kuna RHS § 3 ei nõua töövõtja äririski kõrvaldamist ega kompenseerimist. 57. Vaidlustaja leiab, et lepingu punkt 2.4.1.5 on ebaselge ja ebamõistlik tüüptingimus ning pakkuja ei saa anda kinnitust tingimusele, mis on ebaselge ja pakkujat ebamõistlikult kahjustav (loobuda kõikidest nõuetest, mis on seotud hankija ühepoolse teenuse vähendamisega piiramatus ulatuses). 58. Hankija eeltooduga ei nõustu ja selgitab, et lepingu punkt 2.4.1.5 ei tähenda töövõtja õiguskaitsevahenditest üldist loobumist. 59. Nimetatud säte reguleerib üksnes olukorda, kus objekt arvatakse lepingust välja kooskõlas lepingu punktidega 2.4.1.1 ning 2.4.1.6 ning sellisel juhul ei teki töövõtjal õigust nõuda saamata jäänud tulu ega püsikulude hüvitamist. 60. Lepingu punkt 2.4.1.5 ei piira ega välista töövõtja õigust kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui hankija rikub lepingut või kohaldab lepingu sätteid õigusvastaselt. 61. Eeltoodust tulenevalt ei ole lepingu punkt 2.4.1.5 käsitatav ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena VÕS § 42 lg 1 tähenduses ning see on kooskõlas ka RHS § 3 sätestatud läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. 62. Hankija leiab, et vaidlustatud lepingu sätted on proportsionaalsed RHS § 3 p 2 mõistes kuna lepingu regulatsioon arvestab avaliku huvi vajadust, st mitte maksta kasutamata teenuse eest ning võimaldab teenuse mahtu vähendada vastavalt reaalsele vajadusele. Vaidlustaja eeldab, et hankija peaks maksma teenuse eest ka juhul, kui teenust ei vajata, nimetatu oleks aga vastuolus säästliku kasutuse põhimõttega RHS § 3 p 5. 63. Kokkuvõttes Hankija leiab, et vaidlustatud lepingu punktid 2.4.1.1, 2.4.1.3, 2.4.1.4, 2.4.1.5 vastavad RHS § 3 ja § 123 nõuetele, kuna lepingu mahu muutmise mehhanism on selgelt ette nähtud ja objektiivselt põhjendatud, lepingu objektid ja nende maksumus on määratletud, mistõttu on muudatuste mõju ette nähtav ja kontrollitav, tegemist ei ole hankija meelevaldse õigusega muuta lepingut, vaid teenuse olemusest tuleneva vältimatu paindlikkusega, riskijaotus lepingu poolte vahel on tasakaalustatud ega kujuta endast VÕS § 42 tähenduses ebamõistlikku tüüptingimust. Seetõttu ei ole vaidlustaja väited eeltoodud lepingu punktide õigusvastasuse kohta põhjendatud ning vastav nõue tuleb jätta rahuldamata. Teenuse ajutine peatamine (vaidlustuses lepingu mahu ühepoolne peatamine) 64. Esiteks märgib hankija kuna nimetatud teemal oli RHR teabevahetuse kaudu esitatud ka küsimus, on hankija juba korrigeerinud mõlema riigihanke osa lepinguid ja lisanud lepingutesse täiendava punkti 2.4.3.9. 2.4.3.9. Tellija ühepoolse ajutise peatamise tulemusel ei või lepingu maht ühel ajal väheneda rohkem kui 20% lepingu kogukuutasust (st lepingu objektide kuutasude summast lepingu sõlmimise hetkel). 65. Vaidlustaja on vaidlustanud I riigihanke osa koolide lepingu punktid 2.4.3.1, 2.4.3.3, 2.4.3.4, 2.4.3.5, 2.4.3.7 ja 2.4.3.8 ja II riigihanke osa lasteaia lepingu punktid 2.4.3.1, 2.4.3.4, 2.4.3.5, 2.4.3.7. ja 2.4.3.8. 66. Vaidlustaja on seisukohal, et praegusel juhul on hankelepingu punktid 2.4.3.1, 2.4.3.4., 2.4.3.5., 2.4.3.7 ja 2.4.3.8 vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse ja põhjendatuse üldpõhimõtetega ja RHS § 123 sätestatud lepingu muutmise sätetega ja tegemist on töövõtjat ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimustega. 67. Hankija ei nõustu alljärgnevatel põhjustel vaidlustaja väitega, et lepingu punktis 2.4.3 sätestatud teenuse ajutise peatamise regulatsioon oleks vastuolus riigihangete seadusega või kujutaks endast töövõtjat ebamõistlikult kahjustavat tüüptingimust. 68. Vaidlustaja käsitleb lepingu punkti 2.4.3 sisuliselt samaväärsena lepingu mahu lõpliku vähendamisega (objekti väljaarvamisega), kuid hankija rõhutab, et tegemist on sisuliselt erineva mehhanismiga. 69. Lepingu punkt 2.4.3 ja alapunktid reguleerivad üksnes teenuse ajutist peatamist, mitte lepingu lõpetamist teatud objekti osas. Teenuse osutamine konkreetse objekti või selle osa suhtes taastub pärast peatamise aluseks oleva asjaolu äralangemist. Peatamine tuleneb objektiivsest vajadusest, mitte meelevaldsest otsusest 70. Lepingu esemeks on koristusteenuse osutamine konkreetsetel haridusobjektidel, mille kasutus sõltub avaliku sektori tegevuse korraldusest, sh: hoonete remondist; ajutisest sulgemisest; ümberkorraldustest haridusasutustes; ohutusnõuetest või muudest vältimatutest asjaoludest. 71. Sellised asjaolud ei ole hankija vabas kaalutlusõiguses, vaid tulenevad objektiivsetest vajadustest. Antud juhul ei ole tegemist hankija meelevaldse õigusega lepingu täitmist peatada, vaid lepingu esemest tuleneva paratamatu ja ajutise olukorraga, kus teenuse osutamine konkreetses mahus ei ole võimalik ega vajalik. 72. Vaidlustaja tõlgendab lepingu sätet ekslikult kui hankija õigust lepingumahtu piiramatus ulatuses ja meelevaldselt vähendada. Tegelikult tuleneb lepingu punktis 2.4.3 ja alapunktides sätestatud regulatsioon lepingu esemest ja avaliku sektori tegevuse eripärast ning on vajalik lepingu eesmärgipäraseks täitmiseks. 73. Teenuse ajutist peatamist on hankija praktikas esinenud vähesel määral. Tavaliselt on ajutiselt peatatud sisekoristusteenuse osutamine ühes hoones näiteks suvekuudel, kui osaliselt teostatakse koolimajas remonditöid. Samas väliskoristusteenust osutab töövõtja edasi. 74. Hankija puhul on tegemist avaliku sektoriga (KOV), kelle puhul sõltub objektide kasutus eelarvelistest otsustest, st ei ole reaalselt võimalik, et hankija sulgeks ajutiselt näiteks renoveerimiseks kõik või isegi pooled lepingus nimetatud haridushooned ja ei vajaks seetõttu neis enam koristusteenust. Hankija rõhutab, et tegemist ei ole olukorraga, kus kõik objektid ajutiselt suletakse ning koristusteenus lõpetatakse ajutiselt kõikides hoonetes tervikuna, vaid pigem on tegemist olukorraga, kus üksikud objektid või nende osad võivad ajutiselt välja langeda, eelkõige remondi või lühiajaliste ümberkorralduste tõttu. 75. Hankija kui kohaliku omavalitsuse kohustus on tegutseda avalikes huvides ja tagada eelarvevahendite sihipärane kasutamine. Sellest tulenevalt ei saa hankija olla kohustatud tellima ja tasuma teenuse eest olukorras, kus teenuse osutamine objektil ajutiselt ei ole vajalik (nt hoone osa remondi tõttu). 76. Seega ei ole tegemist hankija meelevaldse ühepoolse muutmisõigusega, vaid objektiivsetest asjaoludest tuleneva vältimatu lepingu täitmise mehhanismiga. RHS § 3 – läbipaistvus ja kontrollitavus on tagatud 77. Vaidlustaja väidab, et lepingu maht ei ole piisavalt määratletud. Hankija ei saa sellega nõustuda. Lepingu objektid on konkreetselt määratletud, igal objektil on määratud kuutasu ning samuti on sätestatud alused, mis tingimustel teenuse peatamine toimub: kindlate objektide või nende osade lõikes ning selgelt tuvastatavatel põhjustel (nt remont, kasutuspiirang). Teenuse peatamise mõju lepingu täitmisele ja tasule on samuti selgelt määratletud, st peatamise ajal teenust ei osutata ning selle perioodi eest arveid ei esitata. Seega objektil ajutiselt teenuse peatamisega väheneb tasu vastava objekti kuutasu võrra. 78. Seega on muutuse ulatus objektipõhiselt selgelt määratletav ja muudatuse mõju lepingu maksumusele ette arvutatav ja kontrollitav, seega vastuolu RHS § 3 ei esine. RHS § 3 ei nõua olukorras, kus lepingu ese on jaotatud eraldiseisvateks objektideks, täiendava abstraktse piirmäära (nt protsentuaalse ülempiiri) sätestamist. Piisav on see, et muudatusi saab hinnata objektipõhiselt ja läbipaistvalt, mis on käesoleval juhul tagatud. 79. Vaidlustaja väidab, et loetelu lõppemine sõnadega "muu tellija tegevusest või korraldusest tuleneva põhjuse tõttu" annab hankijale piiramatu otsustusõiguse. Hankija sellega ei nõustu ja selgitab, et see ei ole avatud volitus meelevaldseks muutmiseks, vaid tegemist on normitehnilise lahendusega, mis võimaldab hõlmata olukordi, mida ei ole võimalik ette ammendavalt loetleda, kuid mis on olemuselt sarnased loetletud juhtumitega. Sellised olukorrad võivad hõlmata näiteks: õppekorralduse muutusi, ruumide ajutist ümberjaotust, avalike funktsioonide ümberkorraldamist. 80. Praktikas võib see tähendada ka hoone osa ootamatut sulgemist, ohutusnõuetest tulenevaid muudatusi, kasutuskeelu kehtestamist (tuvastatakse hoone ohtlik seisund), muid avaliku ülesande täitmisega seotud vältimatuid ümberkorraldusi. RHS ei kohusta selliseid tulevikus tekkivaid asjaolusid ette ammendavalt loetlema. Vaidlustaja hüpotees, et hankija võiks selle alusel lõpetada kogu lepingu, ei tulene lepingu sisust ega hankija tegelikust vajadusest ning on spekulatiivne. Vastuolu RHS § 123 ei esine 81. Vaidlustaja väidab, et tegemist on lubamatu muutmise mehhanismiga RHS § 123 mõistes. Hankija nimetatud seisukohaga ei nõustu ja leiab, et see on õiguslikult ekslik. 82. Hankija selgitab, et lepingu punkt 2.4.3 ei reguleeri lepingu muutmist RHS § 123 tähenduses, vaid lepingu täitmise ajutist peatamist olukordades, kus teenuse osutamine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik ega vajalik. Lepingu tingimused ei muutu, vaid nende kohaldamine on ajutiselt piiratud. 83. Tasu maksmise kohustus eeldab teenuse osutamist. Kui teenust ei osutata, ei teki ka tasu maksmise kohustust. 84. Teenuse peatamine ei tähenda lepingu mahu lõplikku vähendamist ega lepingu lõpetamist, vaid ajutist olukorda, mille lõppemisel jätkub lepingu täitmine samadel tingimustel. 85. Tegemist ei ole ka töövõtjale kahju tekitamisega, vaid olukorraga, kus teenuse osutamine ei ole ajutiselt võimalik ega vajalik. Lisaks saab pakkuja sellise riskiga arvestada pakkumuse koostamisel. 86. Seega eeltoodu alusel hankija hinnangul vastuolu RHS § 123 ei esine. Riskijaotus on õiguspärane – RHS § 3 ja VÕS § 42 lg 1 87. Vaidlustaja väidab, et punktid 2.4.3.4, 2.4.3.5 ja 2.4.3.7 on ebamõistlikud. Hankija eeltooduga ei nõustu. 88. Vaidlustaja viide VÕS § 42 lg 3 punktidele ei ole asjakohane, kuna nimetatud regulatsioon on kujundatud eelkõige tarbijakaitselises kontekstis ning ei kohaldu hankija ja töövõtja vahelisele lepingule samas tähenduses. Hankelepingu tingimuste puhul tuleb hinnata üksnes seda, kas tingimus kahjustab töövõtjat ebamõistlikult VÕS § 42 lg 1 tähenduses, arvestades lepingu olemust, poolte huve ja riigihanke eripära. Hankija hinnangul sellist ebamõistlikku kahjustamist ei esine. 89. Vaidlustaja käsitleb hankelepingut sisuliselt samaväärsena tarbijalepinguga, mis ei ole riigihanke kontekstis põhjendatud. Tegemist on kahe professionaalse majandustegevuses osaleva poole vahelise lepinguga, kus riskide jaotus on osa pakkumuse kujundamisest ning konkurentsist. 90. Hankija hinnangul on riskijaotus õiguspärane: töövõtjale hüvitatakse vältimatud ja tõendatud otsesed kulud (p 2.4.3.5); saamata jäänud tulu ja püsikulude hüvitamata jätmine on osa tavapärasest ettevõtlusriskist (p 2.4.3.4.) ning töövõtja saab seda riski arvestada pakkumuse hinnastamisel. 91. Seega töövõtja ei kanna täielikku kahju kuna talle hüvitatakse vältimatud otsesed kulud ning töövõtja kannab ettevõtlusriski saamata jäänud tulu ja püsikulude näol. Viimase puhul on tegemist tavapärase äririskiga, RHS kontekstis on tegemist lubatud riskijaotusega kuna RHS § 3 ei nõua töövõtja äririski kõrvaldamist ega kompenseerimist 92. Hankija juhib tähelepanu, et lepingu punkt 2.4.3.4 ei keela hankijal hüvitada töövõtjale püsikulusid, vaid sätestab üksnes, et selline hüvitamine ei ole hankija kohustus. Seega säte ei välista poolte kokkuleppel või konkreetse olukorra asjaolusid arvestades ka püsikulude hüvitamist. 93. Vaidlustaja leiab, et lepingu punkt 2.4.3.7 on ebaselge ja ebamõistlik tüüptingimus ning pakkuja ei saa anda kinnitust tingimusele, mis on ebaselge ja pakkujat ebamõistlikult kahjustav. 94. Hankija selgitab, et lepingu punkt 2.4.3.7 sätestab, et töövõtja arvestaks võimalusega, et teenuse maht võib ajutiselt väheneda. Teenuse ajutine peatamine on otseselt seotud lepingu esemega (objektipõhine teenus) ning on pakkujale ette nähtav juba hankedokumentide alusel ning toimub üksnes kooskõlas lepingu punktiga 2.4.3. 95. Eeltoodust tulenevalt ei ole lepingu punkt 2.4.3.7 käsitatav ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena VÕS § 42 lg 1 tähenduses ning see on kooskõlas ka RHS § 3 sätestatud läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. 96. Vaidlustaja väidab, et lepingu punkt 2.4.3.8 on ebamõistlik ja kahjulik tüüptingimus kuna välistab õiguskaitsevahendid. 97. Hankija selgitab, et nimetatud säte käsitleb üksnes olukorda, kus teenuse ajutine peatamine toimub kooskõlas lepingu punktidega 2.4.3.1 ning 2.4.3.9 ning sellisel juhul ei teki töövõtjal õigust nõuda lepingu hinna muutmist, kahju hüvitamist ega lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Seega ei ole tegemist VÕS § 42 lg 1 tähenduses ebamõistlikult kahjustava tingimusega. 98. Hankija hinnangul on lepingu sätted proportsionaalsed RHS § 3 p 2 mõistes kuna lepingu regulatsioon arvestab avaliku huvi vajadust, st mitte maksta kasutamata teenuse eest ning võimaldab teenuse mahtu vähendada vastavalt reaalsele vajadusele. Vaidlustaja eeldab, et hankija peaks maksma teenuse eest ka siis, kui teenust ei vajata, nimetatu oleks aga vastuolus säästliku kasutuse põhimõttega RHS § 3 p 5. 99. Kokkuvõttes Hankija leiab, et vaidlustatud lepingu punktid vastavad RHS § 3 ja § 123 nõuetele, kuna lepingu mahu muutmise mehhanism on selgelt ette nähtud ja objektiivselt põhjendatud, lepingu objektid ja nende maksumus on määratletud, mistõttu on muudatuste mõju ette nähtav ja kontrollitav, tegemist ei ole hankija meelevaldse õigusega muuta lepingut, vaid teenuse olemusest tuleneva vältimatu paindlikkusega, riskijaotus lepingu poolte vahel on tasakaalustatud ega kujuta endast VÕS § 42 tähenduses ebamõistlikku tüüptingimust. Seetõttu ei ole vaidlustaja väited eeltoodud lepingu punktide õigusvastasuse kohta põhjendatud ning vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 100. Tähtaegsus. Vaidlustuskomisjon on määranud vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 14.05.2026. Vastus on tähtaegne. 101. Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 102. Esitamine. Vastus on edastatud riigihangete vaidlustuskomisjoni e-postile [email protected] ja vaidlustaja esindaja e-posti aadressile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Mölder linnasekretär Leelo Sahk-Jansen 736 1115 [email protected]