Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil
[email protected] Menetlusdokument: Krausberg Eesti OÜ täiendavad seisukohad riigihankes nr 307872 Vaidlustaja: Krausberg Eesti OÜ Registrikood (11279028) Pirita tee 102, 12011 Tallinn Esindaja: Kristel Rätsep volikirja alusel
[email protected] Hankija /Vastustaja : Tartu Linnavalitsus T artu Linnavalitsuse esindaja (hankija) Jüri Mölder linnasekretär E-post:
[email protected];
[email protected] Vaidlustaja täiendavad seisukohad I Objekti lepingust välja arvamine ( mahu ühepoolne vähendamine) Hankija on oma vastuses märkinud, et kuna o bjekti lepingust välja arvami s e (lepingu mahu ühepoolne vähendamine) teemal oli RHR teabevahetuse kaudu esitatud ka küsimus, on hankija juba korrigeerinud mõlema riigihanke osa lepinguid ja lisanud lepingutesse täiendavad punktid 2.4.1.6 ja 2.4.1.7. Vaidlustaja märgib, et esitas tõepoolest 30.04.2026 hankijale päringu riigihangete registri kaudu selles küsimuses (v.t vaidlustuse punkti 4) , kuid 7.05.2025 vastas hankija (v.t vaidlustuse punkti 5) , et o bjekti väljaarvamine saab toimuda üksnes põhjendatud vajaduse korral ning seda tehakse etteteatamisega ja lepingus sätestatud korras. Täpset ulatust ei ole võimalik ette määrata enne konkreetse olukorra selgumist. Seega riigihangete registri kaudu saadetud vastuses andis hankija teada, et ta ei kavatse muuta lepingu tingimusi selles osas. Vaidlustaja juhib tähelepanu asjaolule, et Vastustaja on teinud kõnealused muudatused 15.05.2026 . S eega on muudatused tehtud lepingu projektidesse (osa I ja osa II) pärast vaidlustuse esitamist. Hankija on m uudatustega lisa nud lepingute projektidesse täiendavad punktid 2.4.1.6 ja 2.4.1.7 , mis sisaldavad lepingu mahu vähendamis t protsentides . Hankija poolt 15. 05.2026 tehtud m uudatus ed on järgmi s e d : 2.4.1.6 Tellija poolt lepingu punkti 2.4.1.1. alusel lepingust välja arvatavate objektide kogumaht ei või ületada 20% lepingu kogukuutasust lepingu sõlmimise hetkel. Vastav muudatus ja selle rahaline mõju vormistatakse kirjalikult. 2.4.1.7 Kui objekti(de) lepingust välja arvamise vajadus lepingu punktist 2.4.1.1. toodud põhjustel ületaks punktis 2.4.1.6. sätestatud piirmäära, lepivad pooled selles osas eraldi kirjalikult kokku, arvestades lepingu eesmärki ja kohaldatavat õigust. 5. V aidlustaja leiab , et lepingu punkti des 2.4. 1.3, 2.4.1.4 , 2.4.1.5 ja 2.4.1.6 esine vad vaatamata Hankija poolt 15.05.2026 tehtud muudatustest (objektide mahu vähendamine ) endiselt vastuolu d . Lepingu projektides on p unktide 2.4.1.3, 2.4.1.4 ja 2.4.1.5 sõnastused järgmised: 2.4.1.3. Objekti lepingust välja arvamise korral ei ole töövõtjal õigust nõuda tellijalt saamata jäänud tulu, kasumi, püsikulude ega muude kaudsete kahjude hüvitamist. 2.4.1.4. Tellija hüvitab töövõtjale üksnes vältimatud ja nõuetekohaselt tõendatud otsesed kulud, mis on tekkinud enne objekti lepingust välja arvamisest teatamist ning mida töövõtjal ei olnud objektiivselt võimalik vältida. 2.4.1.5. Töövõtja kinnitab, et on lepingu sõlmimisel arvestanud võimalusega, et lepingu kehtivuse ajal võib objektide arv väheneda, ning loobub eelnevalt nõuetest, mis võiksid tuleneda objekti lepingust välja arvamisest käesolevas punktis sätestatud alustel . 6. Vastustaja on selgitanud, et töövõtja ei kanna täielikku kahju kuna talle hüvitatakse vältimatud otsesed kulud ning töövõtja kannab ettevõtlusriski saamata jäänud tulu ja püsikulude näol ning viimase puhul on tegemist tavapärase äririskiga. Ning lisaks on vastustaja selgitanud, et lepingu punkt 2.4.1.5 ei tähenda töövõtja õiguskaitsevahenditest üldist loobumist, sest nimetatud säte reguleerib üksnes olukorda, kus objekt arvatakse lepingust välja kooskõlas lepingu punktidega 2.4.1.1 ning 2.4.1.6 ning sellisel juhul ei teki töövõtjal õigust nõuda saamata jäänud tulu ega püsikulude hüvitamist . Vastustaja on selgitanud, et lepingu punkt 2.4.1.5 ei piira ega välista töövõtja õigust kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui hankija rikub lepingut või kohaldab lepingu sätteid õigusvastaselt. (vastuse punktid 55 , 56 , 58-60) . 7. Vaidlustaja ei nõustu vastustaja antud selgitustega järgmistel põhjustel: 7 .1. Punktides 2.4.1.3 ja 2.4.1.4 välistatakse igasugune saamata jäänud tulu, kasumi, püsikulude ja muude kaudsete kahjude hüvitamine tellija poolt , samuti vältimatud ja nõuetekohaselt tõendatud otsesed kulud . Seda kinnitab lepingu punkt i 2.4.1.4 sõnastus , milles on öeldud, et tellija hüvitab töövõtjale üksnes vältimatud ja nõuetekohaselt tõendatud otsesed kulud, mis on tekkinud enne objekti lepingust välja arvamisest teatamist . Kulud, mis kaasnevad lepingu mahu vähenemisega tekivad teatavasti pärast mahu vähendamist (ehk pärast sellise teate saamist) . S ellises sõnastuses tingimus (punkt 2.4.1.4) välistab igal juhul igasuguse kahju hüvitamise tellija poolt , sõltumata sellest kuidas hankija praegu on seda oma vastuses vaidlustusele põhjendanud. Nende kahe punkti koosmõjust võib aru saada, et o bjekti lepingust välja arvamise korral, puudub töövõtjal õigus vältimatute ja nõuetekohaselt tõendatud otseste kulu de, saamata jäänud tulu, kasumi, püsikulude ja muude kaudsete kahjude hüvitamisele tellija poolt sõltumata objekti välja arvamise ulatusest , sest vähendamise määr ei sisaldu nimetatud punktides . 7 .2 Vaidlustaja märgib , et punktis 2.4.1.5 puuduvad objektide lepingust välja arvamise alused. Punktis 2.4.1.5 on esitatud tingimus, mille kohaselt Töövõtja kinnitab , et on lepingu sõlmimisel arvestanud võimalusega, et lepingu kehtivuse ajal võib objektide arv väheneda , ning loobub eelnevalt nõuetest, mis võiksid tuleneda objekti lepingust välja arvamisest käesolevas punktis sätestatud alustel . Sellised objekti lepingust välja arvamise alused aga punktis 2.4.1.5 puuduvad . H ankija küll selgitab vastuses vaidlustusele , et punkt 2.4.1.5 regu l eeri b punktide s 2.4.1.1 ja 2.4.1.6 sätestatud objektide vähendamist , samas ei ole punktis 2.4.1.5 nendele tingimustele viidatud. Vaidlustaja leiab, et h ankijal tuleks punkti 2.4.1.5 vastavalt oma selgitustele ka sõnastada ja lisada vii d e punktile 2.4.1.6 , milles on määratud ka objektide vähendamise (lepingust välja arvamise) ulatus . Vaidlustaja on arvamusel, et hetkel kehtiv a lepingu punkti 2.4.1.5 s õnastus on ebaselge ja vastuolus hankija selgitustega ja õigusaktidega . 7 .3 Lisaks eelnevale on v aidlustaja arvamusel, et uute punktide (2.4.1.6 ja 2.4.3.9 ) lisandumisega on hankijal võimalik lepingu mahtu muuta (vähendada (objekte lepingust välja arvata) ja ajutiselt peatada) kuni 40% . L epingu mahtu võib punkti 2.4.1.6 kohaselt vähendada 20% ja lepingu ajutise peatamise tulemusel võib lepingu mahtu vähendada samuti kuni 20% lepingu kogukuutasust (st lepingu objektide kuutasude summast lepingu sõlmimise hetkel). Vaidlustaja arvab, et s ellises suurusjärgus äri riski asetamine ainult töövõtja le on ebamõistlikult kahjustav tüüptin gimus ning lepingust tulenev õiguste ja kohu s tuste poolte vaheline tasakaal on seatud töövõtja kahjuks. 8. Kokkuvõtvalt on lepingu punktide 2.4.1.3, 2.4.1.4 , 2.4.1.5 ja 2.4.1.6 sõnastus ed vastuolulised ja vastu olus Hankija poolt vaidlus tuse vastuses antud selgitus tega . Hankedokumente ei saa hankija muuta selgitustega , mistõttu on nimetatud punktid vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse ja põhjendatuse üldpõhimõtetega . Vaidlusalused tingimused on ka VÕS §-i 42 tähenduses tühised tüüptingimused, sest lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu on töövõtja kahjuks oluliselt rikutud. Ühtlasi jääb V aidlustaja vaidlustuses toodud esialg ete põhjenduste juur de . II Teenuse ajutine peatamine (lepingu mahu ühepoolne peatamine) Hankija on oma vastuses märkinud, et kuna teenuse ajutise peatamise (lepingu mahu ühepoolne peatamine) teemal oli RHR teabevahetuse kaudu esitatud ka küsimus, on hankija juba korrigeerinud mõlema riigihanke osa lepinguid ja lisanud lepingutesse täiendavad punkt i 2.4.3.9. Vaidlustaja märgib, et ta esitas 30.04.2026 hankijale päringu riigihangete registri kaudu selles küsimuses (v.t vaidlustuse punkti 4), kuid 7.05.2025 vastas hankija (v.t vaidlustuse punkti 5 ), et leping reguleerib peatamise tagajärjed selgelt: peatamise perioodil teenust peatatud ulatuses ei osutata ja selle perioodi eest arveid ei esitata. Ajutine peatamine võib olla seotud konkreetse objekti või objekti osa ajutise sulgemise/remondiga ning selle täpset ulatust ei ole võimalik ette määrata enne konkreetse olukorra selgumist. Seega riigihangete registri kaudu saadetud vastusest võib järeldada , et hankija ei kavatse muuta lepingu tingimusi selles osas . Vaidlustaja juhib tähelepanu asjaolule, et v astustaja on teinud kõnealused muudatuse 15.05.2026 . S eega on muudatused tehtud lepingu projektidesse (osa I ja osa II) pärast vaidlustuse esitamist. Hankija on muudatustega lisanud lepingute projektidesse täiendava punkti 2.4.3.9. Hankija poolt 15.05.2026 tehtud muudatus on järgmi ne : 2.4.3.9. Tellija ühepoolse ajutise peatamise tulemusel ei või lepingu maht ühel ajal väheneda rohkem kui 20% lepingu kogukuutasust (st lepingu objektide kuutasude summast lepingu sõlmimise hetkel). Vaidlustaja leiab, et lepingu punktides 2.4.3.4, 2.4.3.5 , 2.4.3.7 ja 2.4.3.9 esinevad vaatamata Hankija poolt 15.05.2026 tehtud muudatuste le (objektide ajutine peatamine ) endiselt vastuolud , nimetatud punktid ei ole õiguspärased ja vaidlustaja jääb oma esialgsete seisukohtade juurde, lisades oma täiendavad selgitused. Lepingu projektides on punktide 2.4.3.4 ja 2.4.3.5 sõnastused järgmised: 2.4.3.4 Tellija ei ole kohustatud hüvitama töövõtjale teenuse peatamisest tulenevat saamata jäänud tulu, püsikulusid ega muid kaudseid kulusid. 2.4.3.5 Tellija hüvitab töövõtjale vältimatud ja tõendatud otsesed kulud, mis on tekkinud enne peatamisest teatamist ning mida töövõtjal ei ole objektiivselt võimalik vältida. Vaidlustaja ei nõustu hankija poolt antud vastusega, et tegemist on õiguspärase riskijaotusega lepingu poolte vahel ning , et lepingu punkt 2.4.3.4 ei keela hankijal hüvitada töövõtjale püsikulusid, vaid sätestab üksnes, et selline hüvitamine ei ole hankija kohustus . Vaidlustaja on seisukohal, et p unktis 2 . 4 . 3.4 on sõnaselgelt öeldud, et Tellija ei ole kohustatud hüvitama saamata jäänud tulu, püsikulu ega muid kaudseid kulusid. Tegemis t ei ole sellise sõnastusega, millest võiks aru saada, et tellija siiski tasub sellised kulud nagu hankija oma vastuses selgitab ( vältimatud otsesed kulud , vastuse punktid 91, 92 ) . S eda kinnitab ka lepingu järgnev punkt 2.4.3.5, kus öeldakse, et tellija hüvitab töövõtjale kulud, mis on tekkinud enne peatamisest teatamist . Seega on hankija väga selgelt väljendanud oma tahet, mitte tasuda töövõtjale peatamisega kaasnevaid mis iganes kulusid või kahju , sest tellija hüvitab töövõtjale kulud, mis on tekkinud vaid enne pe a tamisest teatamis t . Tavapärastelt tekivad kulud ja kahju pärast teenuse vähendamist. Lisaks kinnistavad tellija tahet töövõtjale mitte hüvitada mis tahes kulusid või kahjusid seoses töömahu ajutise vähendamisega ( mille ulatust ei ole nendes punktides isegi sätestatud ) lepingu punktid 2.4.3.7 ja 2.4.3.8. Punktide sõnastus ed on järgmine: Punkti 2.4.3.7 kohaselt peab Töövõtja kinnita ma , et on lepingu sõlmimisel arvestanud võimalusega, et teenuse maht võib lepingu kehtivuse ajal ajutiselt väheneda käesolevas punktis sätestatud ulatuses. Punkti 2.4.3.8 kohaselt ei loeta l epingu mahu ajutist vähendamist p 2.4.3. nimetatud asjaoludel lepingu rikkumiseks ega lepingu oluliseks muutmiseks ning see ei anna töövõtjale õigust nõuda lepingu hinna muutmist, kahju hüvitamist ega lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Esmalt märgi Vaidlustaja märgib, et punktis 2.4.3.7 puudu b teenuse mahu vähen damise ulatus. Seega tuleks punkti 2.4.3.7 sõnastust muuta. Lisaks võib n ende kahe punkti ( punktid 2.4.3.7 ja 2.4.3.8) koosmõjust aru saada, et objekti lepingust välja arvamise korral, puudub töövõtjal õigus vältimatute ja nõuetekohaselt tõendatud otseste kulu de, saamata jäänud tulu, kasumi, püsikulude ja muude kaudsete kahjude hüvitamisele sõltumata objekti välja arvamise ulatusest, sest vähendamise määr /ulatus ei sisaldu nimetatud punktides. Sõnastuse kohaselt hüvitatakse üksnes otsesed kulud, mis on tekkinud enne objekti lepingust välja arvamist , seega välistatakse igasuguste kahjude või kulude hüvitamine. Nimetatud punktides on h ankija näinud ette tingimuse, milles töövõtja peab an dma lepingu allkirjastamisel kinnitus e , et ta on nõus teenuse mahu muudatustega , mi lle ulatust ei ole määratud ( punktid 2.4.3.7 ) , ja samuti andma nõusoleku õiguskaitsevahend eid mitte kasuta da (punkt 2.4.3.8 ) . Kokkuvõtvalt leiab vaidlustaja, et nimetatud lepingute punktid 2.4.3.4, 2.4.3.5 ja 2.4.3.7, 2.4.3.8 ja 2.4.3.9 on vastuolulised ja vastuolus h ankija poolt vaidlustuse vastuses antud selgitustega. Hankedokumente ei saa hankija muuta selgitustega, mistõttu on nimetatud punktid vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse ja põhjendatuse üldpõhimõtetega . Vaidlusalused tingimused ka VÕS §-i 42 tähenduses tühis e d tüüptingimuse d , sest lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu on töövõtja kahjuks oluliselt rikutud. Ühtlasi jääb v aidlustaja vaidlustuses toodud esialgete põhjenduste juurde. III Hankelepingute punkt 11.3.1 (leppetrahvid ) on vastuolus riigihangete seadusega Vaidlustaja jääb esitatud seisukohtade juurde , et määratlemata rikkumiste eest määratavad ühetaolised leppetrahvid on vastuolus riigihangete seadusega . V aidlusalune lepingu punkt 11.3.1 ei näe ette, milliste rikkumiste eest on Hankijal õigus leppetrahvi nõuda ja millises määras . Hankija selgita b oma vastuses, et teenust tuleb osutada tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustel, mahus ja kvaliteediga ja väidab, et selle alusel ongi võimalik leppetrahvi määrata lepingus kirjeldatud üldistes määrades. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija ei ole rikkumisi täpsemalt defineeri nud , ehk on selgusetu mill ist e tegevuste või tegevusetuste eest on võimalik leppetrahvi üldse määrata . Erinevad hankedokumendid sisaldavad läbivalt t öövõtja erinevaid kohustusi , seega on ebamäärane, milliste tingimuste rikkumise korral leppetrahvi kohaldatakse ja milliste puhul mitte . Vaidlustaja on seisukohal , et l eppetrahvide määramine ei saa olla sedavõrd laialdane ja üleüldine, et sisuliselt töövõtja iga tegevuse või tegevusetuse eest , mida on lepingus või teistes hankedokumentides kirjeldatud, on Hankijal võimalik vabal valikul leppetrahv i määrata. Samuti on v aidlustaja seisukohal, et leppetrahvid ei saa olla ka võimalike tagajärgede poolest ühesuguse raskusega ning seetõttu rikkumiste ühesugune sanktsioneerimine , nagu see vaidlusaluses punktis on sätestatud, ei ole kooskõlas põhimõttega, et kõik isikutele seatavad piirangud oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Vaidlustaja leiab, et hankelepingute punkt is 11.3.1 s ätestatud ühetaolised leppetrahvi d määratlemata rikkumiste eest ei ole kooskõlas RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel proportsionaalselt ja et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid peavad riigihanke eesmärgi suhtes olema proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud . IV Tasaarvestus ( lepingu punkt 11.5 ) Vaidlustaja on seisukohal , et tasaarvestuse punkt on õigusvastane seni, kuni hankija ei ole sätestanud konkreetseid lepingu rikkumisi, mille ees t on võimalik määrata leppetrahv koos võimaliku leppetrahvi määraga, mida oleks tellijal võimalik tasaarvestada. Lepingu punkti 11.5 sõnastus on järgmine: Tellijal on õigus tasaarvestada töövõtjale määratud leppetrahvid ja muud käesolevast lepingust tulenevad rahalised nõuded töövõtja poolt esitatud arvete või muude maksetega. Lepingu allkirjastamisega annab töövõtja nõusoleku tasaarvestuse teostamiseks vastavalt seadusest tulenevatele tasaarvestuse põhimõtetele ning käesolevas lepingus sätestatud tingimustele. Vaidlustaja on seisukohal, et lepingu allkirjastamisega ei ole võimalik töövõtja l anda nõusolekut leppetrahvi tasaarvestamiseks , sest h ankija ei ole kirjeldanud ära, milliste rikkumiste eest on võimalik leppetrahve üldse määrata ja millises ulatuses (maksimumäär) . Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja seisukohal, et Lepingu punkt 11.5 on vastuolus RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Vaidlustaja jääb selles osas vaidlustuses toodud esialgete põhjenduste juurde. Lugupidamisega Kristel Rätsep /allkirjastatud digitaalselt / Krausberg Eesti OÜ Volitatud esindaja