Vastus selgitustaotlusele

Madis Päts Teie 12.10.2018 nr 045 OÜ Advokaadibüroo Luberg ja Päts Meie 07.11.2018 nr 2-2/18/5146-4 Vastus selgitustaotlusele Austatud hr Päts Lennuamet edastab Teie 12.10.2018 selgitustaotlusele nr 045 vastused: a) kas ameti vaatlusalune kooskõlastus omab ameti hinnangul õiguslikus mõttes kohustuslikku või soovituslikku tähendust detailplaneeringu menetluses? Lennuamet selgitas vaide tagastamisel, et lennundusseaduse § 35 lõigetest lähtudes on Lennuameti ülesanne, õigus ja kohustus kooskõlastada vastavates menetlustes detailplaneeringud – (2) Lennuvälja, kopteriväljakut, selle lähiümbrust ja maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud peab kohalik omavalitsus kooskõlastama Lennuametiga. Lennuametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist teha detailplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis. (21) Lennuametil on õigus detailplaneeringu kooskõlastamisel väljastada lennuohutusnõuetest lähtuvaid tehnilisi tingimusi ja seada kitsendusi või lubada lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamist tulenevalt detailplaneeringule tehtud ekspertiisi tulemustest. (22) Detailplaneeringu kooskõlastusega väljastatud lennuohutusnõuetele vastavad tehnilised tingimused, kitsendused ja lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamise lubamise otsus kehtivad kaks aastat. Kui kahe aasta jooksul ei ole alustatud ehitiste projekteerimist, tuleb taotleda uus kooskõlastus. Vaide tagastamise teate punktis 2.1.8 on viidatud, et teise haldusorgani seisukoht, olgu see siis kooskõlastuse, nõusoleku, heakskiidu või arvamuse vormis, ei ole iseseisvaks haldusaktiks; ta ei evi väljapoole suunatud mõju ega too vahetult kaasa õigusi või kohustusi väljapool seisvatele isikutele. HMS § 16 lg 1 eesmärk on käsitleda kooskõlastusi kui asutustevahelist asjaajamist, mitte kui menetlusosalistele suunatud (eel- )haldusakte. Planeerimismenetlus on avatud menetlus, mille käigus tuleb järgida haldusmenetluse seaduse ja planeerimisseaduse sätteid, sealhulgas kooskõlastamise kohustust. Kooskõlastamine igasuguses haldusmenetluses on menetlustoiming ning see ei ole vaidlustatav (eel)haldusaktina Riigikohus on leidnud, et kooskõlastus või selle andmata jätmine on menetlustoiming planeerimismenetluses (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-1-10, p-d 11–12), mitte iseseisev haldusakt. Seega ei saa vastava kirjaga piirata isikute subjektiivseid õigusi, vaid üksnes teha ettepanekuid planeeringu sisu kohta (3-3-1-15-14). Ka asjaolu, et Lennuamet on nentinud, et vaide esitaja ei pruukinud saada täielikku ülevaadet kooskõlastuse alustele Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  (puudusid paragrahvid), ei tähenda, et vaide esitaja ei saanud aru, et tegemist oli kooskõlastusega/kooskõlastuse muutmisega, sest just nii oli kooskõlastuses kirjas. b) millega konkreetsemalt on põhjendatud kõrghoonete teemaplaneeringu ala nr 10 maksimaalset lubatavat hoonestuse kõrguse vähendamine 89 meetrile olukorras, kus ICAO piirangutele vastavust hindav analüüs peab võimalikuks alale kuni 217 meetri kõrguse hoonestuse rajamist. 25.04.2014. a antud kooskõlastus nr 4.6-8/14/1182 tugines kõrguspiirangute määramisel Lennuliiklusteeninduse AS-i poolt 2005. aastal koostatud aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisile. Nimetatud ekspertiisi andmetel oli ala piiravaks kõrguseks ICAO Annex 14 kohane lähenemissektori piirangupind (177 meetrit maapinnast). 2017. aastal toimunud Lennart Meri Tallinna lennuvälja liiklusala rekonstrueerimise tõttu muutusid lennuraja parameetrid ja lähenemisprotseduurid. Sellega seoses koostas Lennuliiklusteeninduse AS 2017. aastal kokkuleppel Lennuameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga uue aeronavigatsioonilise ekspertiisi (avaldatud Linnaplaneerimise Ameti kodulehel), milles täpsustati uutest lennuprotseduuridest lähtuvaid ohutuskõrgusi. Uue ekspertiisi kohaselt on ala piirkõrgust mõjutavaks teguriks LOC 08 instrumentaallähenemise protseduur, mis seab kõnealuses piirkonnas suurimaks lubatavaks ehituskõrguseks 89 meetrit arvestatuna merepinnast. Eeltoodust lähtuvalt on Lennuamet jätkuvalt seisukohal, et kooskõlastus ei oma haldusakti mõju ning seda tuleb käsitleda kooskõlastusena ainult haldusmenetluse seaduse ja planeerimisseaduse kontekstis. Samuti on Lennuamet kooskõlastuse muutmisel tuginenud olemasolevatele ekspertiisidele ning olenemata seaduse viidete puudumisest, on kooskõlastus antud adekvaatsetel ja seaduslikel alustel. See, et vaide esitaja ei ole tutvunud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti informatsiooniga, ei anna alust väita, et aluseid ei ole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Toodu lennutegevuse osakonna juhataja peadirektori ülesannetes Mari Reinfeldt 610 3587 [email protected]