[EIS] Eelnõu kooskõlastamine: : MKM/18-1059 - "Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määruse nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ muutmine"

Saatja: Mari Reinfeldt </o=Majandus-Teede-Sideministeerium/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=Mari Reinfeldt343> Saaja: Priit Rifk, '[email protected]', '[email protected]', '[email protected]', '[email protected]', '[email protected]', '[email protected]', '[email protected]', '[email protected]', Karl Rattassep, Kaupo Toodu, Eve Härm, Kea Toi Teema: Lennuameti kommentaarid VV määruse nr 189 muutmise eelnõule Tere, Edastan Lennuameti kommentaarid Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määruse nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ muutmise eelnõule: 1. Määrusest peaks selgelt välja tulema, et lisaks määruse lisades sätestatud objekti või ala valdaja „kooskõlastusele“ peavad ka kõik muud mehitamata õhusõiduki käitamise tingimused täidetud olema (näiteks Lennuameti nõusolek); 2. „kooskõlastus“ tuleks asendada „heakskiidu“ või „nõusolekuga“, sest vastavalt haldusmenetluse seadusele on „kooskõlastus“ kahe haldusorgani vaheline toiming haldusmenetluses; 3. määruses ei ole defineeritud mehitamata õhusõidukite lennupiirangu ala; 4. eelnõu punkti 2 lõikes § 21 on kirjeldatud, et lisandub ohutusala perimeeter kuni 200 meetri ulatuses ehk sõnastusest järeldub, et iga ala puhul kehtestatakse perimeeter eraldi. Ühelegi alale määruse lisades 1-3 ei ole perimeetrit määratud ning jääb selgusetuks, et kus ja kuidas perimeeter kehtestatakse. Samuti ei ole kirjeldatud, millised nõuded kehtivad ohuala perimeetris. Samuti ei ole määruses ühtegi alust, mille põhjal hinnata määratava perimeetri ulatust. Ohutusala perimeeter peaks olema arvestatud koordinaatidega ja avaldatud perimeetri täpsusega – mehitamata õhusõiduki käitaja peaks saama maksimaalse informatsiooni julgeoleku ja siseturvalisusega seotud ala kohta, sest alad iseenesest on juba koormavad. Kui neile jätta veel kohustus ise arvestada perimeetreid, milles nt ekslikult lennates on tagajärjed neile tõenäoliselt vägagi koormavad, ei ole käesolev eelnõu proportsionaalne käitajate õiguste riivega. Sellise kohustuse seadmisel avalik huvi ei ole adekvaatne põhjendus, kui aladest huvitatud ja vastutavad asutused saavad käitajate õiguste võimalikku riivet maandada või vähendada; 5. eelnõu punkti 3 paragrahvi § 31 lõikes 2 sätestatakse, et ala ülempiir on maa- või veepinnast. Samas § 1 lg 2 ütleb, et kõrgused on merepinnast. Kas erisus ei peaks olema kirjeldatud § 1 lõikes 2? 6. eelnõu § 31 lõikes 8 toodud EK rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 viide punktile SERA.3134 ei ole õige – selle asemel peab olema punkt SERA.3145. 7. eelnõu punktis 4 § 4 lõike 3 täiendust tuleb muuta ja tagada alade avaldamise võimalus või kohustus ka aladest huvitatud ja vastutavate asutuste kodulehtedel; 8. eelnõu lisas esitatud koordinaadid on vigased ning need tuleb kooskõlla viia tegelikkusega; 9. Hetkel on määruse lisas 4 toodud Lennuameti mehitamata õhusõiduki lennutamise taotluse vorm. Lennuametil ei ole soovi nimetatud vormi lennupiirangute määrusega kehtestada – see vorm kuulub Lennuameti juhtimissüsteemi dokumentide hulka ning ei ole sellest eraldatav. Ala objekti või valdaja kooskõlastuse vorm peab olema eraldiseisev ning mitte sisaldama viidet Lennuameti vormile. Sellisel kujul võib tekkida arusaamatus määruse lisas kehtestatud ja Lennuameti poolt kehtestatud vormide osas; ja seletuskirjale: 10. eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud õiguste riive õiguspärasust (naaber)kinnistute omanikele, kui perimeetri ulatuse tõttu nende kinnistutel keelatakse oma kinnistu kohal olevat õhuruumi kasutamast (nii horisontaalne (200 m) kui vertikaalne piirang (500 jalga)) (VÕS) – kui (naaber)kinnistute omanikele kehtestatakse talumiskohustus ja sellega piiratakse nende õiguste realiseerimist, peab olema talumiskohustus ja riive põhjendatud. Eelnõust ei selgu, millist ohtu julgeolekule võivad (naaber)kinnistute omanikud kujutada, et perimeetri suurus ja kinnistu kasutamise piirang oleks õigustatud ja esineks ülekaalukas avalik huvi; 11. nagu eelnõu kommentaarides välja toodud, on perimeetri sisu jäänud väga ähmaseks. Määrus ütleb, et võib kehtestada, seletuskiri sisaldab täiendusi, kuid ei selgita, millised tingimused perimeetris kehtivad. 12. Eelnõu punkt 2: seletuskirjas on, et võib lisanduda perimeeter, aga määrus ütleb, et lisandub. 13. Eelnõu punkt 2 viimane lõik: Jääb väga segaseks, kuidas perimeeter aitab kaasa rikkumiste fikseerimisele ja hilisemate menetlustoimingute korraldamisele. 14. Eelnõu punkt 3 lõige 1 teine lõik: registreeritud on mitmeid vahejuhtumeid, kus mehitamata õhusõidukite käitamine on toimunud ilma vastavat luba omamata – see lause jätab arusaama, et on juba praegu samalaadne kohustus. Tegelikult tunne senine praktika ühtegi taolist kohustust või piirangut. 15. Eelnõu punkt 3 lõige 2: kõrgemal kui 500 jalga maapinnast on tõesti vajalik Lennuameti luba, aga Lennuamet lähtub loa andmisel ainult lennuohutusest ning julgeoleku tagamisele ei aita see kuidagi kaasa. Ehk siis antud seletus ei põhjenda, miks on julgeoleku tagamise eesmärkidel kehtestatavate alade ülempiiriks 500 jalga. 500 jala põhjendus peab lähtuma piirangu kehtestamise eesmärgist. Tegemist ei ole lennundusohutusega seotud piiranguga. 16. Eelnõu punkt 3 lõige 3: seletuskirjas on öeldud, et kooskõlastuse kohustus ei kehti objekti või ala valdajal endal, kuid määrusest see välja ei tule. 17. Eelnõu punkt 3 lg 5: ohualas lennutamiseks ei ole määruse muudatuse järgi vajalik kellegi kooskõlastust. Seletuskirjas räägitakse ohutusalast, määruses aga ohutusala perimeetrist. 18. Eelnõu punkt 3 lõige 5: milleks on vajalik kirjeldatud taotlusel kinnitada, et järgitakse lennundusseadust, lennureegleid jne, kui see pole oluline julgeoleku jms seisukohast. See info ei tule Lennuametisse ja pole õige sellist kinnitust nt siseministeeriumil nõuda, kui neil endal pädevus puudub, et seda hinnata. Ehk sellise vormi puhul võib käitajale jääda ekslikult mulje, et tal enam Lennuameti kooskõlastust pole vaja. Lennuamet ei saa olla nõus sellise selgitusega. 19. Eelnõu punkt 3 lõige 7: „… tehniliste vahenditega mehitamata õhusõidukite sageduste ja signaalide häirimine, et …“ Kust tuleb selliste seadmete kasutamise õigus? Määruses sellist õigust ei anta. 20. Määruse mõju (punkt 4) 20.1. Kindlasti on majanduslik mõju lennutajatele – eelkõige tagajärgedest, kui ta satub valesse kohta. Samal ajal ei ole riik teinud ka eelnõu valguses kõike, et vähendada miinimumini majanduslike tagajärgede esinemise võimalust (perimeeter ei ole selgelt sätestatud ja avaldamise küsimus); 20.2. Kuidas saab väita, et luuakse järelevalve teostamise võimalus? Ja miks ainult mittekontrollitavas? Loodavate alade puhul pole vahet, kas nad asuvad kontrollitavas või mittekontrollitavas õhuruumis. Millise (valdkondliku) järelevalvega tegemist on ja kust tekivad riiklikuks järelevalveks laiemad pädevused asutustele? Käesolev eelnõu ei sätesta järelevalve osa. Lugupidamisega Mari Reinfeldt õigusnõunik 610 3587 [email protected] <mailto:[email protected]>