Riigihangete vaidlustuskomisjon
15.05.2026
KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE
Vaidlustaja OÜ WARREN CONCRETE
Vaidlustaja esindaja Kristina Uuetoa-Tepper, vandeadvokaat
Hankija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Kolmas isik Ühispakkujad DEFREM OÜ ja Pärnu Graniit OÜ
Kolmanda isiku esindajad Arne Ots, vandeadvokaat; Mari Mikson, advokaat
[email protected];
[email protected]
Vaidlustusasi OÜ WARREN CONCRETE vaidlustus riigihankes „Betoonist
punkrid“ (viitenumber 302612)
TAOTLUSED
1. Jätta vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud vaidlustaja kanda ja mõista kolmanda isiku menetluskulud
vaidlustajalt välja vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale.
Ühispakkujad DEFREM OÜ ja Pärnu Graniit OÜ (ühiselt kolmas isik) esitavad vastuse OÜ WARREN
CONCRETE (vaidlustaja) vaidlustusele riigihankes „Betoonist punkrid“ (viitenumber 302612)
(riigihange). Kolmas isik leiab, et vaidlustus tuleb jätta rahuldamata, sest Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus (hankija) kvalifitseeris riigihankes kolmanda isiku õiguspäraselt. Kolmas isik vastab
kvalifitseerimistingimuse punktile D, kuna DEFREM OÜ-s on rakendatud kvaliteedi- ja
keskkonnajuhtimissüsteeme, mis vastavad ISO 9001 ja ISO 14001 standarditele. Täiendavalt on
vastavus kvalifitseerimistingimusele tõendatud samaväärse dokumendiga, s.o Pärnu Graniit OÜ-le
väljastatud tootmissertifikaatidega.
A. ASJAOLUD
1. Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardi nõue. Riigihanke
kvalifitseerimistingimuste p-s D nägi hankija ette, et pakkujal peab olema ettevõttes rakendatud
ja tõendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO
14001 standarditele või nendega samaväärsetele nõuetele. Selle tingimusega sooviti tagada, et
taotleja suudab oma tegevust juhtida süsteemselt ja vastavuses rahvusvaheliselt tunnustatud
nõuetega. Vt väljavõtet kvalifitseerimistingimuste p-st D:
2. ISO 9001 ja ISO 14001 on üldised standardid. ISO 9001 standardis on kirjas, et kõik selle
nõuded on üldised ning mõeldud kohaldamiseks igale organisatsioonile sõltumata selle tüübist,
suurusest või pakutavatest toodetest ja teenustest (lisa 1). ISO 14001 on samuti üldine, kuna
selle ulatuses on sätestatud, et standardi juhised on kohaldatavad igale organisatsioonile
olenemata selle suurusest, liigist või tegevuse iseloomust (lisa 2). Need standardid ei ole seotud
ühegi konkreetse majandusharu ega tehnilise lahendusega, vaid kehtestavad universaalse
juhtimisraamistiku, mida saab rakendada mis tahes organisatsioonis.
3. DEFREM OÜ sertifikaadid. DEFREM OÜ omab kehtivaid sertifikaate kvaliteedijuhtimises (ISO
9001) ja keskkonnajuhtimises (ISO 14001) (vt vaidlustuse lisa 7).
4. Tootmisohje sertifikaadi olemus. Tootmise kvaliteedi ja vastavuse tagamine on täiendavalt
reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 305/2011 (ehitustoodete
määrus, CPR). CPR kehtestab ehitustoodete turustamise ühtlustatud tingimused ning näeb ette
toimivuse püsivuse hindamise ja tõendamise süsteemid, mis hõlmavad tootmisohjet (ingl Factory
Production Control, FPC). FPC on CPR artikli 2 punkti 26 kohaselt tootja dokumenteeritud alaline
ja tootmissisene kontroll, mis tagab toodete vastavuse deklareeritud toimivusnäitajatele. Tootja
peab rakendama tootmisohjet ning sõltuvalt süsteemist teostab teavitatud asutus tehase ja
tootmisohjepunkti esmase inspekteerimise ning järelevalve (CPR V lisa punktid 1.1–1.5). Samuti
kohaldatakse asjakohaseid toote- ja tehnilisi standardeid, sh EN 14991:2007 (valmis
betoonitoodete alused) ning EVS‑EN 13225:2013 (monteeritavad betoontooted), mis sätestavad
konkreetsed kvaliteedi- ja kontrollinõuded tootmisprotsessile ning nõuavad FPC süsteemi
olemasolu. Seega tagavad CPR ja harmoneeritud standardid tootmise sisulise kvaliteedi, samas
kui ISO 9001 ja ISO 14001 tagavad organisatsiooni üldise juhtimissuutlikkuse, s.o tegevuse
süsteemsuse, kontrollituse ja pideva parendamise. Need kaks tasandit täiendavad teineteist: ISO
standardid loovad juhtimisraamistiku, CPR standardid kehtestavad konkreetsed tooteohutuse ja
kvaliteedinõuded.
5. Pärnu Graniit OÜ sertifikaadid. Pärnu Graniit OÜ-le on väljastatud tootmisohje sertifikaadid
(lisa 3), mis kinnitavad, et ettevõtte tootmisprotsess vastab CPR-le ning asjakohaste
harmoneeritud standardite nõuetele. Pärnu Graniit OÜ-le on väljastatud tootmisohje sertifikaadid
järgmiste ehitustoodete osas: (i) seinaelemendid, standardi EN 14992:2007+A1:2012 alusel;
(ii) sillaelemendid, standardi EN 15050:2007+A1:2012 alusel; (iii) truupide nelikantelemendid,
standardi EN 14844:2006+A2:2011 alusel; (iv) tugiseinaelemendid, standardi EN 15258:2008
alusel; (v) vundamendielemendid, standardi EN 14991:2007 alusel; ja (vi) varraselemendid,
standardi EN 13225:2013 alusel. Kõik nimetatud sertifikaadid tõendavad, et tehase tootmisohje
on hinnatud vastavaks kehtivatele nõuetele.
B. KOLMAS ISIK VASTAB KVALIFITSEERIMISTINGIMUSELE
6. Kolmanda isiku kui taotleja vastavus kvalifitseerimistingimustele on tagatud
ühispakkujate kaudu. RHS § 103 lg 4 kohaselt võivad ühispakkujad ja ühistaotlejad oma
majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamisel tugineda teiste
ühispakkujate või ühistaotlejate vahenditele RHS § 103 lõigetes 1–3 ja 7 sätestatud tingimustel.
Kuna riigihanke alusdokumentides ei ole ette nähtud, et iga ühispakkuja peab eraldi vastama
kvalifitseerimistingimuse p-s D sätestatud nõudele, piisab sellest, kui nõude on täitnud vähemalt
üks ühistaotluse esitanud isik. Seetõttu ei ole põhjendatud väide, et kolmanda isiku
kvalifitseerimisel tugineti lubamatult teise ettevõtja kvaliteedistandardile.
7. Seda järeldust ei muuda ka kvalifitseerimistingimuse p-s D sisalduv lause: „Kvaliteedistandardi
kohta sõltumatute asutuste väljastatud tõendi nõude osas ei ole tuginemine lubatud ja vastav
tõend peab olema taotlejal endal.“ Nimetatud piirang välistab tuginemise ettevõttele, kes ei ole
üks ühispakkujatest. Ühispakkujaid käsitletakse ühe taotlejana, mistõttu võib vastav
kvaliteedistandard olla olemas vaid ühel ühispakkujatest. Sama tõlgendust on kinnitanud hankija
(vt vaidlustuse lisa 6).
2/5
8. DEFREM OÜ vastab kvalifitseerimistingimusele. Kvalifitseerimistingimuse kohaselt pidi
taotlejal olema tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis
vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites või samaväärses dokumendis sätestatud
tingimustele. DEFREM OÜ täidab selle tingimuse järgmistel põhjustel.
a) ISO sertifikaadid hõlmavad tootmisprotsessi. Käsitlus, mille kohaselt esitatud ISO 9001
ja ISO 14001 sertifikaadid ei hõlmaks tootmisprotsessi, ei ole kooskõlas nende standardite
olemuse ega rakendusloogikaga. ISO 9001 ja ISO 14001 on juhtimissüsteemi
universaalsed standardid, mis rakenduvad organisatsiooni kõikidele tegevustele ja
protsessidele, sh tootmisele (lisad 1-2). Need standardid ei sertifitseeri üksikuid tegevusi
eraldiseisvalt, vaid juhtimissüsteemi tervikuna, mistõttu on välistatud olukord, kus süsteem
oleks rakendatud näiteks projekteerimises, hoolduses või teenuse osutamises, kuid mitte
tootmises. Kui ettevõttel on sertifitseeritud juhtimissüsteem, siis see hõlmab paratamatult
ka tootmisprotsessi juhtimist, kontrolli ja parendamist ulatuses, milles tootmistegevust
teostatakse. Seetõttu on vaidlustaja väited DEFREM OÜ sertifikaatide mittevastavuse
kohta ekslikud.
b) DEFREM OÜ sertifikaadi käsitlusala hõlmab tootmistegevust. Esitatud ISO 9001
sertifikaadi käsitlusalas on muuhulgas nimetatud masinaehitus ja tööstusprojekteerimine,
mis oma olemuselt hõlmavad tootmistegevust ja sellega lahutamatult seotud protsesse.
Lisaks tuleb arvestada, et sertifikaadi ulatuses tuuakse välja eeskätt ettevõtte
põhitegevusalad ning see ei tähenda, et juhtimissüsteem ei laieneks ka teistele
tegevustele. Juhtimissüsteemi standardite loogika kohaselt kehtivad samad kvaliteedi- ja
keskkonnajuhtimise põhimõtted kogu organisatsiooni tegevuses (sh tootmises). Seda
isegi, kui see ei ole sertifikaadil sõnaselgelt eraldi nimetatud.
c) ISO standardid kinnitavad juhtimissuutlikkust. ISO standardite olemasolu
kvalifitseerimistingimusena ei tähenda nende rakendamist konkreetse hanke täitmisel
eraldiseisva mehhanismina, vaid kinnitab pakkuja suutlikkust juhtida oma tegevust
süsteemselt. ISO 9001 ega ISO 14001 ei reguleeri konkreetseid tootmisviise ega toote
tehnilisi omadusi, vaid kehtestab raamistikku, mille kaudu tagatakse protsesside
kontrollitus, jälgitavus ja pidev parendamine. Konkreetsete toodete kvaliteedinõuded ja
kontrollikriteeriumid tulenevad eelkõige hankija seatud tingimustest ning asjakohastest
tehnilistest standarditest.
9. Pärnu Graniit OÜ-le väljastatud tootmissertifikaadid kinnitavad vastavust
kvalifitseerimistingimusele. Isegi kui nõustuda seisukohaga, et DEFREM OÜ-l olemasolevad
ISO sertifikaadid ei hõlma otseselt tootmisprotsessi (millega kolmas isik ei nõustu), on
kvalifitseerimistingimus ikkagi täidetud Pärnu Graniit OÜ-le väljastatud tootmissertifikaatide
alusel. Pärnu Graniit OÜ-le on väljastatud kuus tootmisohje sertifikaati (vt lisa 3). Nimetatud
tootmissertifikaadid on samaväärsed dokumendid kvalifitseerimistingimuse p D tähenduses ning
kinnitavad, et tootmisprotsessis on rakendatud nõuetele vastavad kvaliteedijuhtimise meetmed.
Sama asjaolu selgitas hankija vaidlustajale ka 04.05.2026 kirjas (vt vaidlustuse lisa 6). Vaidlustaja
väide, et tootmissertifikaadid ei ole samaväärsed ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaatidega, on
põhjendamatu. Kvalifitseerimistingimuse p D sõnastus lubab sõnaselgelt esitada samaväärse
dokumendi, mis tõendab kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamist. Samaväärsuse
hindamisel tuleb lähtuda eesmärgipärasest tõlgendamisest: hankija soovis veenduda, et pakkujal
on süstemaatiline kvaliteedikontroll. Pärnu Graniit OÜ tootmissertifikaadid täidavad seda
eesmärki, kuna CPR-põhine tootmisohje hõlmab dokumenteeritud kvaliteedijuhtimist,
sisekontrolli ja pidevat järelevalvet.
10. Eeltoodust tulenevalt vastab kolmas isik kvalifitseerimistingimusele, mille kohaselt peab
tootmisprotsessis olema rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem vähemalt ISO 9001
ja ISO 14001 tasemel. Nõue on täidetud nii formaalselt (sertifikaatide olemasolu) kui ka sisuliselt
(juhtimissüsteemide tegelik rakendamine koos tootmist reguleerivate eristandardite ja
õigusaktidega). Veelgi enam, kuna Pärnu Graniit OÜ-le on väljastatud tootmissertifikaadid, mis
3/5
kinnitavad tootmisprotsessi vastavust asjakohastele standarditele, on kvalifitseerimistingimus igal
juhul täidetud ka siis, kui DEFREM OÜ ISO sertifikaatide kohaldatavust tootmisele peaks
kitsendavalt tõlgendama (millega kolmas isik ei nõustu). Märkimist väärib, et kolmas isik on juba
2026. aasta esimeses kvartalis edukalt tootnud, tarninud ja alltöövõtu korras paigaldanud
hankijale käesoleva hanke esemeks olevaid betoonist punkreid. Seega on hankijal olnud
võimalus veenduda kolmanda isiku kvalifitseerimistingimusele vastavust mitmel erineval viisil.
C. KVALIFITSEERIMISTINGIMUSE TÕLGENDAMINE
11. Mitmeti mõistetava tingimuse tõlgendamise põhimõte. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et
hanketeates esitatud tingimusi ei saa tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel
ning tingimustest ei saa tuletada nõudeid või piiranguid, mida otseselt hanketeates sätestatud ei
ole (RKHKo 3-3-1-5-08 p-d 9-10). Kui kvalifitseerimistingimuse täpset sisu ei ole võimalik üheselt
tuvastada, tuleb eelistada tõlgendust, mis võimaldaks menetluses osaleda rohkematel pakkujatel
(TrtHKo 23.07.2018, 3-18-1149/21, p 21). Sama põhimõtet kinnitab ka hankemenetluse
konkurentsi soodustav eesmärk, mis tuleneb RHS § 3 p-st 3.
12. Kvalifikatsiooni kontroll peab olema sisuline. Riigikohtu praktika järgi peab pakkujate
kvalifikatsiooninõuete kontrollimine olema sisuline ja hankija peab kvalifikatsiooni tõendavate
dokumentide väljaselgitamisel järgima uurimispõhimõtet (RKHKo 3-3-1-24-13, p-d 21-22).
Kvalifikatsiooni kontroll ei saa piirduda seega formaalse või kitsendava lugemisega, vaid peab
keskenduma sellele, kas pakkuja või ühispakkujad on sisuliselt tõendanud hankija nõutud
suutlikkuse olemasolu.
13. Kolmanda isiku kvalifitseerimine on õiguspärane. Eeltoodud põhimõtetest tulenevalt ei saa
vaidlustaja tõlgendust pidada põhjendatuks. Esiteks tähendaks vaidlustaja seisukoha järgimine
kvalifitseerimistingimuse tagantjärele kitsendamist ja hankedokumentides sätestamata
lisapiirangu kohaldamist, mis ei ole lubatav. Teiseks on hankija järginud uurimispõhimõtet ja
hinnanud kvalifikatsiooni sisuliselt. Kuna kolmanda isiku esitatud dokumendid tõendavad
kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemide olemasolu, mida hankija soovis, on
kvalifitseerimistingimus täidetud.
D. VAIDLUSTAJA ÕIGUSI EI OLE RIKUTUD
14. Vaidlustuse esitamiseks peab esinema rikkumine või huvide kahjustamine. Vaidlustaja
väidab, et kolmanda isiku kvalifitseerimine rikub tema õigusi, kuna võimaldab kolmandal isikul
osaleda riigihanke järgmises voorus. See väide ei ole põhjendatud. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib
pakkuja vaidlustada hankija tegevuse üksnes juhul, kui hankija seaduse rikkumine rikub tema
õigusi või kahjustab tema huvisid. Seega ei piisa vaidlustuse esitamiseks pelgalt sellest, et
vaidlustaja ei soovi konkureerida teise kvalifitseeritud ettevõtjaga; vaidlustaja peab näitama,
milles seisneb tema enda õiguste rikkumine või huvide kahjustamine (RKHKo 3-3-1-65-11, p 17).
15. Vaidlustaja õigusi ei saa kolmanda isiku kvalifitseerimine kõnealuses riigihankes rikkuda.
Kolmanda isiku kvalifitseerimine ei saa olla antud juhul käsitletav vaidlustaja õiguste rikkumisena
või huvide kahjustamisena. RHS § 69 lg 1 sätestab, et hankija teeb igale kvalifitseeritud taotlejale,
või juhul kui ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu vastavalt RHS § 68 lõikele 3, vähemalt
nimetatud arvule väljavalitud kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus. Seega konkurentsipõhises läbirääkimistega
hankemenetluses on tavapärane, et kvalifitseeritud pakkujad konkureerivad omavahel alles n-ö
järgmises voorus. Vaidlustaja ei ole näidanud, et kolmanda isiku kvalifitseerimine välistaks
vaidlustaja osalemise edasises hankemenetluses, piiraks tema võimalust esitada pakkumus,
piiraks võimalust osutuda edukaks pakkujaks või asetaks ta võrreldes kolmanda isikuga
ebavõrdsesse olukorda. Kolmanda isiku hinnangul saaks kõnealuses etapis rikkuda vaidlustaja
õigusi vaid see, kui hankija jätaks ebaõigesti kvalifitseerimata vaidlustaja enda.
4/5
16. Kolmanda isiku kvalifitseerimine suurendab konkurentsi. Riigihanke üldpõhimõtete kohaselt
peab hankija tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema ettevõtjaid
võrdselt ning tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise (RHS § 3). Kolmanda isiku osalemine
järgmises voorus suurendab konkurentsi ning vastab konkurentsipõhise läbirääkimistega
hankemenetluse loogikale. Järelikult asjaolu, et vaidlustajal tuleb järgmises etapis konkureerida
teise kvalifitseeritud taotlejaga, ei kujuta endast vaidlustaja õiguste rikkumist ega huvide
kahjustamist RHS § 185 lg 1 tähenduses.
Lugupidamisega
Arne Ots Mari Mikson
vandeadvokaat advokaat
kolmanda isiku lepingulised esindajad
Lisad:
1. Teave ISO 9001 kohta;
2. Teave ISO 14001 kohta;
3. Pärnu Graniit OÜ-le väljastatud sertifikaadid.
5/5