3. isiku repliik ja täiendavad menetluskulud

Mart Parind | NOVE Subject: RE: Projekteerimise definitsioon LTParentItemID: d98f82d2-fa9f-4f32-b563-15160cef1db2 LTParentItemTitle: Esindus VAKOs/kohtus (RH307402 TÜ Kliinikumi G-korpuse operatsiooniploki ümberehitus) Saatja: EKEL <[email protected]> Saadetud: neljapäev, 21. mai 2026 16:20 Adressaat: Olga Lobjak <[email protected]> Koopia: [email protected] <[email protected]> Teema: Re: Projekteerimise definitsioon Tere! Aitäh kirja eest! EKEL toetab Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni Tellija/Konsultandi Teenuste näidiskokkuleppe (nn FIDICu Valge Raamat) alusel tegutsemist. Definitsioonide osas saan markeerida, et ehitise projekteerimine on ehitise arhitektuuri, insenerilahenduste või kasutatava tehnoloogia kavandamine. Ehitise projekteerimine võib olla jagatud järgmisteks osadeks: 1) eskiisprojekt; 2) eelprojekt; 3) põhiprojekt; 4) tööprojekt. Ehitise projekt on projekteerimise tulemusena loodud arhitektuuri- ja/või insenerilahenduste dokumentide kogum, mis määrab ehitise esteetilise ja tehnilise lahenduse ning kvaliteedinõuded. Ehitise (hoone) ehitusprojekti tellimise puhul on lisaks ehitise projekteerimise teenusele levinud veel järgmised ehituskonsultatsiooniteenused: – Ehitusuuringute tegemine – Ühiskasutatavate tehnovõrkude valdajate tehniliste liitumistingimuste taotlemine – Ehitise projekteerimine – Peaprojekteerimine ehk projekteerimise juhtimine – Infomudeli koordinaatori teenus – Projektlahendi ja projektdokumentatsiooni ekspertiis – Materjalide koguste kokkuvõtete koostamine – Ehitusmaksmuse hindamine – Ehitusloa taotlemine – Projektlahendi kooskõlastamine ühiskasutatavate tehnovõrkude valdajatega 1 – Projekteerija järelevalve – Tehnovõrkude servituudijooniste koostamine – Rohemärgise tõendusdokumentatsiooni koostamine Parimate soovidega, Kalle -- Kalle Karron Tegevjuht Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) Kalasadama 4, 10415 TALLINN; [email protected]; +372 50 54381; www.ekel.ee Kuupäeval Thursday, 21. May 2026 kell 09:47, kirjutas Olga Lobjak <[email protected]>: Tere, Lugupeetud Kalle Karron Palume Teil teada anda, kas nõustute, et all toodud FIDIC Valgel Raamatul põhinev kirjeldus on sobiv defineerima projekteerimistöid teenusena. FIDIC Valge Raamat järgi on projekteerimisteenus: „Projekteerimisteenused” tähendab kõiki professionaalseid ja tehnilisi teenuseid, mida Konsultant osutab seoses Projekti (või selle osa) projekteerimisega, sealhulgas, kuid mitte ainult: (a) uuringute, aruannete, kontseptsioonide, projektide, jooniste, spetsifikatsioonide, arvutuste, mudelite ja muu tehnilise dokumentatsiooni koostamine ja arendamine kõigis projekteerimisetappides (kontseptsioon, eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt); (b) kõigi vajalike inseneranalüüside, hinnangute ja projekteerimise koordineerimise teostamine, et tagada projekti kooskõla, terviklikkus ja tehniline piisavus; (c) projekteerimise vastavuse tagamine Tellija nõuetele, kohaldatavatele õigusaktidele ja regulatsioonidele, asjakohastele standarditele ning tunnustatud kutsetavadele; (d) kõigi projekteerimistulemuste ja -dokumentide koostamine, läbivaatamine, ajakohastamine ja esitamine, sealhulgas projekti käigus nõutavate muudatuste tegemine; (e) projekteerimisliideste koordineerimine eri erialade, sidusrühmade ning projektis osalevate teiste konsultantide või töövõtjate vahel; (f) Tellijale projekteerimisega seotud nõuannete ja soovituste andmine, sealhulgas materjalide, meetodite, ehitatavuse ja maksumõjude osas ulatuses, mis kuulub kokkulepitud teenuste hulka; (g) osalemine koosolekutel, projekteerimise läbivaatustel ja kooskõlastusprotsessides ning Tellija ja pädevate asutuste märkustele või nõuetele vastamine; 2 (h) abi osutamine hangete ja ehituse etapis kokkulepitud mahus, sealhulgas selgituste andmine, tööjooniste ülevaatamine ja vastavuse kontrollimine projekteerimislahenduse eesmärgiga; (i) teostusjooniste ja teostusdokumentatsiooni koostamine, kui see on hõlmatud teenuste ulatusega. „Projekteerimisteenused” hõlmavad ka kõiki kõrval-, nõustamis- ja koordineerimisteenuseid, mis on mõistlikult vajalikud Konsultandi käesolevast lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ning vastavad käesolevas lepingus sätestatud professionaalse hoolsuse standardile. Palume Teil edastada oma tagasiside hiljemalt 22.05.2026 kell 13.00, kuna nimetatud tähtaeg on meie edasiste tegevuste planeerimisel oluline. Juhul kui Teil on ettepanekuid või täpsustusi, oleme nende arutamiseks igati avatud. Täname Teid ette koostöö eest! Lugupidamisega Olga Lobjak Avaliku sektori kliendisuhete spetsialist [email protected] +372 5332 1428 www.innopolis.ee Valukoja 8/1, 11415 Tallinn, Estonia +372 626 1122 Innopolis Insenerid OÜ 3 Lp Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood 12984303 Kentmanni tn 4, 10116 Tallinn 22.05.2026 Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kristiina Koll Arsi Pavelts, PhD Madis Abel Kristjan Tamm Andra Olm Allkirjastatud digitaalselt Veikko Puolakainen Liis Kikas Mari Past Kaisa Poller Indrek Niklus Karolyn Krillo ESITATUD E-POSTI TEEL Sten Tikerpe Maris Vutt, PhD Mart Parind Krete Hänman [email protected] Marika Mugur Rainis Loit Heili Püümann Laura Raadik KOLMANDA ISIKU REPLIIK // TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 104-26/307402 Riigihange: „G-korpuse operatsiooniploki ümberehituse projekteerimine“ (viitenumber 307402) Vaidlustajad: Osaühing SIRKEL&MALL (Ühispakkujad) Registrikood 11124774 INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. Registrikood 0000295936 Vaidlustajate esindaja: Advokaat Pilleriin Peedosk Advokaadibüroo WALLESS e-post [email protected] Hankija: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Registrikood 90001478 Hankija esindaja: Finantsjuht Indrek Essenson e-post [email protected] Kolmas isik: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood 11297032 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] I MENETLUSE SENINE KÄIK 1. 08.05.2026 esitasid Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. (koos „Vaidlustaja“) riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum („Hankija“) riigihankes „G-korpuse operatsiooniploki ümberehituse projekteerimine“ (viitenumber 307402, „Hange“) Innopolis Insenerid OÜ („Kolmas isik“) kvalifitseerimise ning pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele. 2. 14.05.2026 esitasid Hankija ja Kolmas isik oma vastused vaidlustusele, paludes vaidlustuse rahuldamata jätta. 3. 19.05.2026 esitas Vaidlustaja oma täiendavad seisukohad, jäädes vaidlustuse juurde. 4. VAKO 14.05.2026 kirjaliku menetluse teate kohaselt on Hankijal ja Kolmandal isikul võimalik Vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele vastata kuni 22.05.2026. Siinsega Kolmas isik kasutab seda võimalust. Ühtlasi sisaldab menetlusdokument Kolmanda isiku täiendavat menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED VAIDLUST AJALE A. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse õiguslik alus ja iseloom 5. Vaidlustaja seisukohad küsimuses, milline on Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse õiguslik alus ja iseloom, on muutunud veelgi vastuolulisemaks kui enne. Vaidlustuses möönis Vaidlustaja, et Hankija ei ole veel vastu võtnud RHS § 104 lg 8 kohast eduka pakkuja sisulise kontrolli otsust, ent sellegipoolest hakkas ühel hetkel kritiseerima olemasolevat RHS § 104 lg-le 6 tuginevat formaalset kvalifitseerimisotsust lähtuvalt lg 8 sisulise kontrolli mallidest.1 Nüüd on Vaidlustaja asunud väitma, et Hankija ikkagi on vastu võtnud ka RHS § 104 lg 8 kohase sisulise otsuse ning vaidlustus ongi esitatud just sellise otsuse peale. Ainult et mõned read allpool Vaidlustaja narratiiv taas muutub või vähemasti ähmastub, kui Vaidlustaja asub esitama väiteid, mille järgi RHS § 104 lg-le 8 tuginevat otsust siiski ei ole veel vastu võetud.2 6. Kolmanda isiku hinnangul soovib Vaidlustaja lihtsalt tekitada segadust ja kasutada ära Hankija võimalikku ebaõnnestumist oma otsuste vormistamisel. Kolmas isik ei pea mõistlikuks sel teemal pikka vaidlusse laskuda, seda enam, et ta on oma vastuses vaidlustusele antud teemat juba katnud.3 Küll aga märgib Kolmas isik lühidalt järgmist. 7. Olenemata, mida arvab asjast Vaidlustaja või kui kvaliteetselt väljendab end vaidlustus- menetluses Hankija, näitavad faktid, et Hankija ei ole veel läbi viinud RHS § 104 lg-le 8 tuginevat eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisulist kontrolli. Vaidlustatud otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on RHS § 104 lg 6 kohane formaalne hankepassi alusel otsus, mille õiguspärasust tuleb hinnata vastavalt. 8. Mitte ükski Hankija poolt pakkujatele saadetud teade või VAKO-le esitatud dokument ei viita RHS § 104 lg-le 8. Vastupidi, kõik asjaomased materjalid viitavad otsesõnu RHS § 104 lg-le 6 ja hankepassile. Lisaks, nagu kinnitavad Hankija vastuse lisadeks olevad protokollid, on seni Hankes vastu võetud otsused sündinud järgmises järjekorras: 27.04 – pakkujate kvalifitseerimine; 28.04 – pakkumuste vastavaks tunnistamine; 28.04 – pakkumuse edukaks tunnistamine; 30.04 – eduka pakkuja kõrvaldamata jätmine. Seega, Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on varasem nii tema pakkumuse vastavaks kui ka edukaks tunnistamise otsusest. RHS § 104 lg 8 kohast eduka pakkuja sisulist kontrolli ei ole loogiliselt ja definitsiooni kohaselt võimalik läbi viia enne kui asjaomase 1 Vt Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 11. 2 Vaidlustaja täiendavad seisukohad, p 3–5. 3 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 8–13. pakkuja pakkumus on tunnistatud edukaks. Seda on kinnitatud nii VAKO praktikas4, seadusesätte seletuskirjas5 kui ka RHS kommentaarides.6 9. Eelöeldut ei väära tõik, et Hankija on oma 29.04.2026 teates pakkujatele ekslikult märkinud, et „lepingu võib sõlmida alates 14. maist“. Hankija on nähtavasti püüdnud olla hoolas, viidates ooteajale (RHS § 47 lg 41), kuid teinud seda siiski ennatlikult, kuna ooteaeg hakkab kulgema hetkest, mil kõik hankelepingu sõlmimiseks tarvilikud otsused on tehtud (RHS § 120 lg 2) – hetkel see nii ei ole, kuivõrd avatud hankemenetluses on vaja vastu võtta eraldiseisev otsus eduka pakkuja kvalifitseerimise kota (RHS § 104 lg 8). Pelk üks ooteajale viitav lause ei saa muuta õiguslikku realiteeti selle kohta, mis otsuseid ja millal on hankija vastu võtnud. Nii ongi seaduses ette nähtud, et enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine (RHS § 120 lg 4). B. Hankijal kahtluse ja kontrollikohustuse tekkima pidamine 10. Väiteliiniga, millest Kolmas isik lõpuni aru ei saa, püüab Vaidlustaja nähtavasti mõista anda, et Hankijal pidanuks teatud asjaoludel tekkima kahtlus Kolmanda isiku vastavuses kvalifitseerimise tingimusele ning ta pidanuks Kolmandalt isikult nõudma täiendavaid tõendeid.7 See ei ole õige. 11. Jättes isegi kõrvale, et vaidlustatud otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on formaalne otsus hankepassi alusel (RHS § 104 lg 6), mille puhul ei pidanudki toimuma tõendite juurde küsimist ja sisulist uurimist, on siin lõppastmes oluline ja määrav, et Kolmanda isiku pakkumuses juba oligi niisugune „kahtlusi hajutav tõend“, mille väljaküsimist Kolmandalt isikult Vaidlustaja Hankija käest nõuab. See fakt on Vaidlustajale Kolmanda isiku vastusest teada lausa kinnituskirja täpse sõnastuse tasemel8, mistõttu jääb Kolmandale isikule arusaamatuks, mis on Vaidlustaja argumentatsiooni mõte. 12. Vaidlustajal pole põhjust muretseda Kolmanda isiku pakkumuses esitatud kinnituskirja „nõuetekohasuse ja sõnastuse“ pärast.9 Kinnituskirja sõnastused on ühemõttelised ja piisavad ning VAKO saab selles veenduda. Ka ei ole Kolmandale isikule teadaolevalt üheski õigusaktis ega Hanke alusdokumentides sätestatud mingeid nõudeid tellija kinnituskirjale, nii et oleks põhjust analüüsida kinnituskirja „nõuetekohasust“. 13. PERH-i kinnituskiri, mille Kolmas isik oma pakkumusele lisas, ei sisalda Vaidlustaja osutatud „probleemi“, mis väidetavalt pidanuks Hankijat kallutama läbi viima täiendavat uurimist.10 See aga taandub poolte sisulisele erimeelsusele asjasse puutuva kvalifitseerimise tingimuse tõlgendamisel, millist teemat on käsitletud allpool. Siin märgib Kolmas isik siiski seda, et Hankija ei pidanud eriliselt alarmeeruma tõsiasjast, et Kolmanda isiku esitatud PERH-i kinnituskirja kuupäevad ja PERH-i poolt riigihangete registrisse kantud andmed omavahel ei kattu. Hankijad tihtipeale (ekslikult) märgivadki registrisse lepingu lõppemise päevana põhiprojekti üleandmise päeva, mitte aga lepingu tegeliku lõppemise päeva, milleks on päev, mil kõik poolte kohustused saavad täidetud (VÕS § 186 p 1). Liiatigi on kahe sellise vastuolulise teabeallika puhul ilmne, et autoriteetsem neist, mis omab ka õiguslikku kaalu, on tellija allkirjastatud kinnituskiri, mitte teadmata sünnilooga kanne registris. C. Kvalifitseerimistingimuse sisu lubamatu moonutamine 14. Meenutuseks, vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus on sõnastatud järgmiselt: „Pakkuja peab olema hanketeate avaldamisest tagasiulatuvalt 36 kuu jooksul nõuetekohaselt teostanud ravigaaside süsteemide projekteerimistöid vähemalt ühel 10 000 m² netopinnaga objektil või objektidel, mille summaarne netopind on 10 000 m².“ 4 VAKOo 38-19/203234, p 4; 66-23/261388, p 8; 57-19/204557, p 17. 5 Vt väljavõtet seletuskirjast VAKOo 8-23/255129, p 11.4. 6 T. Väljaots. RHS § 104 komm. 40. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025. 7 Vaidlustaja täiendavad seisukohad, p 9–11. 8 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 13 ja 19. 9 Vaidlustaja täiendavad seisukohad, p 12. 10 Samas, p 13. Nagu nähtus juba vaidlustusest ning veelgi enam Vaidlustaja täiendavatest seisukohtadest, on Vaidlustaja asunud seda tingimust endale meelepäraselt moonutama, meelevaldselt kitsendama. See ei ole lubatav. Vastupidiselt Vaidlustaja väitele on just Hankija jäänud korrektselt selle juurde, mida kvalifitseerimise tingimus tegelikult ette näeb. 15. Vastavalt VAKO ja kohtute praktikale ei ole lubatav anda hanketingimusele tõlgendust, mida sel tavapäraseid tõlgendamiskaanoneid kasutades ei ole11 (s.o meelevaldne tõlgendus12). Ka ei aktsepteerita kvalifitseerimise tingimuse valikulist või omakasupüüdlikku tõlgendamist. 13 Tsiteerides VAKO-t: „Nii ei saa kvalifitseerimise tingimusele lihtsalt juurde mõelda mingeid lisaklausleid, millele ei ole selle tingimuse tekstis vähimaidki vihjeid.“14 Isegi kui asuda seisukohale, et vaidlusaluses kvalifitseerimise tingimuses on mingeid „tõlgenduskohti“ või mitmeti mõistetavusi (millega Kolmas isik ei nõustu), siis vastavalt väljakujunenud praktikale tuleb sellist tingimust tõlgendada võimalikult avaralt, s.o laiendavalt.15 ▪ Referentstööde tähtaeg 16. Tähtaja osas nõuab Hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimus vaid seda, et Hanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul oleks teostatud ravigaaside süsteemide projekteerimistöid. Vastupidiselt Vaidlustaja argumentatsioonile16 ei näe see tingimus ette, et projekteerimine pidi 36-kuulise referentsperioodi jooksul toimuma mingis kindlas ajalises mahus (nt vähemalt x arv päevi või kuid) või mingis kindlas vormis (nt tööprojekti koostamine). Sellised lisaklauslid on Vaidlustaja meelevaldne juurdepanu. Ka ei nõua tingimus seda, et pakkuja nimetatava referentsprojekti ravigaaside süsteemide projekteerimise osa pidi tingimata tervikuna jääma referentsperioodi sisse, st projekteerimise algus ega lõpp ei tohtinud olla väljaspool 36-kuulist ajaakent. 17. Veidi utreerituna piisaks Hankes kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks sellestki, kui pakkuja on ette antud referentsperioodi jooksul (36 kuud Hanke algusest) poole päeva jagu „nõuetekohaselt teostanud ravigaaside süsteemide projekteerimistöid vähemalt ühel 10 000 m² netopinnaga objektil või objektidel, mille summaarne netopind on 10 000 m²“, kusjuures mõistet „projekteerimistööd“ tuleb mõista viisil nagu Kolmas isik seda allpool seletanud on. 18. Olles öelnud eelnevat ja jäädes kõigiti oma vastuses vaidlustusele öeldu juurde, esitab Kolmas isik täiendava selguse ja kindluse andmiseks veel täiendavad tõendid. Esimene neist on Aktsiaseltsi Merko Ehitus Eesti kinnituskiri seonduvalt riigihanke nr 212908 lepinguga (vt lisa 1). Kinnituskirja sisu, kummutades Vaidlustaja kahtlused, on järgmine (kuvatõmmis kirjast): 11 Nt VAKOo 81-17/187280, p 32; 156-17/189268, p 20; 25-18/192753, p 18. 12 TlnRnKo 3-23-2608, p 14. 13 VAKOo 37-21/231019, p 15; TlnHKo 3-21-874, p 13. 14 VAKOo 115-21/228896, p 27. 15 TlnRnKo 3-09-3081, p 12; TlnHKo 3-16-924, p 15; 3-25-3121, p 15. 16 Vaidlustaja täiendavad seisukohad, p 15–16, 28–33. 19. Teine täiendav tõend on senisest veelgi täpsem kinnituskiri PERH-ilt seonduvalt riigihanke nr 196030 lepinguga (vt lisa 2). Selle sisu, samuti kummutades Vaidlustaja kahtlused, on järgmine (kuvatõmmis kirjast): ▪ Projekteerimise mõiste 20. Vaidlustaja on asunud meelevaldselt kitsendama ka „projekteerimistööde“ mõistet. Vastavalt VAKO ja kohtute praktikale tuleb antud mõistet tõlgendada lähtuvalt selle sõna tavatähendusest17 ja pidades silmas „mõistliku isiku“ ehk riigihanke kontekstis hankeesemega seonduva valdkonna spetsialisti arusaama.18 21. Asjasse puutumatu on Vaidlustaja viide käesoleva Hanke tehnilise kirjelduse p-le 13.12, mis näeb ette, milliseid ravigaasisüsteeme tuleb selles Hankes projekteerida.19 Soovitud tööde loetelul puudub kokkupuude sellega, kuidas mõistetakse „projekteerimise“ mõistet laiemalt ja üldiselt. Analoogilise näitena: kui hankija kirjutab õigusteenuse hanke tehnilises kirjelduses, et ta soovib saada õiguslikku olukorda analüüsivat memo ja selle pinnalt nõudekirja kavandit, siis see ei tähenda, et kvalifitseerimise tingimuse kontekstis (nt võiks olla hankija nõudnud, et pakkujal peab olema eelnev kogemus x valdkonnas õigusteenuse osutamisel) saab „õigusteenuse osutamisena“ mõista kitsalt vaid memo ja nõudekirja kirjutamist. Õigusteenuse osutamine on laiem mõiste, hõlmates nt ka kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüsi, kliendi jooksvat konsulteerimist, kliendi esindamist läbirääkimistel ja vaidlusorganites jne. 22. Ka ei ole asjakohased Vaidlustaja viited EhS ning määruse „Nõuded ehitusprojektile“20 erinevatele sätetele, sest need ei defineeri projekteerimist kui tegevust. Viidatud sätted mainivad teatud kontekstides, mis on projekteerimise üks väljundeid või tulemeid – ehitusprojekt. Siingi: et projekteerimise üks eesmärke on valmistada ehitusprojekt, ei ütle midagi selle kohta, mida projekteerimine endas laiemalt hõlmab ja milliseid tegevusi on vaja teha, et ehitusprojekti koostada ja hiljem ka ellu viia. Hoopis irrelevantsed on Vaidlustaja viited sellele, millisteks alam- dokumentideks ehitusprojekt jaguneb ja mis on nõuded nendele. Kui üldse mõnda sätet määrusest 17 TlnRnKo 3-17-1639, p 16; 3-18-657, p 15; VAKOo 128-22/245461, p 9.1. 18 TlnHKo 3-25-3121, p 15; 3-25-1543, p 11; 3-23-2608, p 10. 19 Vaidlustaja täiendavad seisukohad, p 18–19. 20 Samas, p 20–21. „Nõuded ehitusprojektile“ praeguses kontekstis asjasse puutuvaks pidada, siis on see § 4 lg 3 ls 3: „Peaprojekteerija on isik, kes vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest ja kes on lepingulistes suhetes tellijaga.“ See lause viitab, et projekteerimine on (vähemalt peaprojekteerimise tasemel) midagi enamat kui „pelk joonistamine“. 23. Eelnevaga sisuliselt sama vastuväide kehtib ka Vaidlustaja osutuse suhtes PERH-i riigihanke nr 196020 lepingu p-le 6.1.21 Viidatud säte näeb ette järgmist: „Lepingu objektiks on hankija Mustamäe Y-korpuse, A- ja B- korpuste vahelise 1. ja 2. korruse alade ning A-, B- ja Y- korpuste ning nendega piirnevate ja omavaheliste liidestuvate alade teostusjärjekordades projekteerimine ja projekteerimise projektijuhtimine töövõtja poolt koosakõlas riigihanke AD-s ning lepingus sätestatuga (edaspidi projekteerimistöö). Projekteerimistöö ja projekteerimise projektijuhtimise tulemusel valmib ehitusprojekt ehitusseadustiku tähenduses rekonstrueerimistööde/ehitustööde tellimiseks.“ See säte ei ütle muud, kui et mida tuleb lepingu raames projekteerida ning mis on projekteerimise lõpptulem. Isegi kui PERH-i hankeleping ütleks midagi selle kohta, mida tähendab mõiste „projekteerimine“ (quod non), siis ei seoks see mitte vähimalgi määral Hankijat ning sel ei oleks mingit tähendust vaidlusaluses Hankes.22 24. Tulles Vaidlustaja enda käsitluse juurde selle kohta, mida projekteerimine kui teenus õieti tähendab23, ei saa esmalt jätta märkimata, et tegu on ilmselgelt kunstlikult otsitud argumentidega. Vaevalt Vaidlustaja kui professionaalne projekteerimisteenuse osutaja tõsimeeli arvab, et nimetatud teenuse hulka ei kuulu ka autorijärelevalve ja muud konsultatsiooniteenused. On raske uskuda, et Vaidlustaja väidaks midagi sellist oma klientidele või ütleks kliendile, kes soovib talt midagi muud peale ehitusprojekti kokkujoonistamise, et „vabandust, sellega seoses ma ei teeninda teid – projekteerimine lõpeb siin!“ 25. Riigihangetes kasutatav CPV-klassifikaator, millele Vaidlustaja on viidanud24, ei puutu sugugi asjasse. CPV-koodide liigitus ja nimetused võivad olla millised tahes, need ei ütle midagi mõistete tähenduse kohta. Kõnealune klassifikaator on tehniline abivahend riigihangete läbiviimiseks. 26. Laialt tunnustatud FIDIC Valge Raamat sätestab projekteerimisteenuste mõiste järgmiselt (allajoonimised allakirjutanu omad): „Projekteerimisteenused” tähendab kõiki professionaalseid ja tehnilisi teenuseid, mida Konsultant osutab seoses Projekti (või selle osa) projekteerimisega, sealhulgas, kuid mitte ainult: (a) uuringute, aruannete, kontseptsioonide, projektide, jooniste, spetsifikatsioonide, arvutuste, mudelite ja muu tehnilise dokumentatsiooni koostamine ja arendamine kõigis projekteerimisetappides (kontseptsioon, eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt); (b) kõigi vajalike inseneranalüüside, hinnangute ja projekteerimise koordineerimise teostamine, et tagada projekti kooskõla, terviklikkus ja tehniline piisavus; (c) projekteerimise vastavuse tagamine Tellija nõuetele, kohaldatavatele õigusaktidele ja regulatsioonidele, asjakohastele standarditele ning tunnustatud kutsetavadele; (d) kõigi projekteerimistulemuste ja -dokumentide koostamine, läbivaatamine, ajakohastamine ja esitamine, sealhulgas projekti käigus nõutavate muudatuste tegemine; (e) projekteerimisliideste koordineerimine eri erialade, sidusrühmade ning projektis osalevate teiste konsultantide või töövõtjate vahel; (f) Tellijale projekteerimisega seotud nõuannete ja soovituste andmine, sealhulgas materjalide, meetodite, ehitatavuse ja maksumõjude osas ulatuses, mis kuulub kokkulepitud teenuste hulka; (g) osalemine koosolekutel, projekteerimise läbivaatustel ja kooskõlastusprotsessides ning Tellija ja pädevate asutuste märkustele või nõuetele vastamine; (h) abi osutamine hangete ja ehituse etapis kokkulepitud mahus, sealhulgas selgituste andmine, tööjooniste ülevaatamine ja vastavuse kontrollimine projekteerimislahenduse eesmärgiga; 21 Vaidlustaja täiendavad seisukohad, p 22. 22 TlnHKo 3-21-1809, p 16. 23 Vaidlustaja täiendavad seisukohad, p 23–26. 24 Samas, p 23.  (i) teostusjooniste ja teostusdokumentatsiooni koostamine, kui see on hõlmatud teenuste ulatusega. „Projekteerimisteenused” hõlmavad ka kõiki kõrval-, nõustamis- ja koordineerimisteenuseid, mis on mõistlikult vajalikud Konsultandi käesolevast lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ning vastavad käesolevas lepingus sätestatud professionaalse hoolsuse standardile. Et FIDIC Valge Raamatu definitsioon on adekvaatne ja praktikas saadakse valdkonna spetsialistide poolt asjast just niimoodi aru, kinnitas Kolmandale isikule ka asjaomase erialaliidu Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu tegevjuht Kalle Karron (vt lisa 3). 27. Vaidlustaja jätkuv püüe kuidagi eristada neid lepinguid, mille alusel Kolmas isik PERH-i Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra projektis ravigaaside süsteemide projekteerimise töid teostas, on jätkuvalt põhjendamatu.25 Hankijat ei ole huvitanud ja kvalifitseerimise tingimus ei sea mingeid nõudeid sellele, mitmes või kellega sõlmitud lepingus projekteerimistöid teostati. Sellised nõuded oleksid ka õigusvastased. Kõnealuse kvalifitseerimise eesmärk ja nõue on sisuline: kas Hankija nimetatud projekteerimistöid on teostatud või mitte. Kui on, siis on ja see täidab Hankija nõude. III TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 28. 18.05.2026 esitas Kolmas isik VAKO-le oma tolleks ajahetkeks tekkinud menetluskulude nimekirja summas 2365 eurot. Seonduvalt Vaidlustaja täiendavate seisukohtadega tutvumise ja neile repliigi koostamisega on Kolmas isik kandnud täiendavaid menetluskulusid. All on esitatud nende täiendavate kulude nimekiri. 29. Kolmanda isiku täiendavad menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 1237,50 eurot (km-ta). Kolmandale isikule on alates 19.05.2026 osutatud õigusabi 5 h 30 m tunnihinnaga 225 eurot (km-ta). Esindajakulude täpsem spetsifikatsioon nähtub alltoodud tabelist (kõik summad km-ta): 30. Kokkuvõtlikult ja võttes arvesse kogu vaidlustusmenetluse kulusid, taotleb Kolmas isik, et VAKO mõistaks Vaidlustajalt Kolmanda isiku kasuks välja viimase lepingulise esindaja kulud summas 3602,50 eurot (km-ta). Kolmas isik taotleb enda esindajakulude väljamõistmist käibe- maksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.26 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat 25 Vt ka Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 17. 26 RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23. Lisad: 1) Merko kinnituskiri; 2) PERH kinnituskiri; 3) EKEL kinnituskiri. Kinnituskiri Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti kinnitab, et Innopolis Insenerid OÜ on nõuetekohaselt täitnud meie vahel sõlmitud projekteerimise lepingu, mille sisuks oli peatöövõtu korras Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla hoone A-, B- ja Y-korpuste tööprojektide koostamine sh mudelprojekteerimine, aadressil Juhan Sütiste tee 19, Mustamäe linnaosa, 13419 Tallinn, Harju maakond. Lepingu alusel tehtud projekteerimistöödega hõlmatud ehitise suletud netopindala on järgmine: - Y-korpus (uusehitis) 12 687 m², - A- ja B-korpuse rekonstrueeritud osa 5 757 m². Tööd, mis käsitlesid sisulisi põhimahu- ja muudatustööde projekteerimistöid (sh ravigaasisüsteemide projekteerimist) ja projekteerija järelevalvet teostati perioodil 28.08.2020 kuni 31.08.2023. / allkirjastatud digitaalselt / Maido Puks Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti projektijuht Telefon 5680 5299 e-post: [email protected] Kinnituskiri Innopolis Insenerid OÜ (reg.kood 11297032) teostas ajavahemikul 25.06.2018 - 22.09.2023 Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra projekteerimistöid, mis hõlmasid põhimahu- ja muudatustööde projekteerimist eelprojekti, põhiprojekti, tööprojekti staadiumis, mis terviklikult ja lõplikult valmisid ja anti Tellijale üle 22.09.2023. Projekteerimistööd teostati järgnevates osades: sh projekteerimise juhtimine, asendiplaan, vertikaalplaneerimine, teed, platsid, arhitektuuri-, sisearhitektuuri-, meditsiinitehnoloogia-, ehituskonstruktsioonide-, kütte-, ventilatsiooni-, jahutuse-, energiatõhususe-, vee-, kanalisatsioonisüsteemide-, elektri- ja nõrkvoolupaigaldise-, hoone- ja tuleohutusautomaatika-, ravigaaside-, suruõhu-, pneumotranspordi-, tuleohutuse osa. Aadressil Juhan Sütiste tee 19, Mustamäe linnaosa, 13419 Tallinn, Harju maakond Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra projekteerimistöödega hõlmatud ehitise suletud netopindala on järgmine: - Y-korpus (uusehitis) 12 687 m², - A- ja B-korpuse rekonstrueeritud osa 5 757 m². Kõik hankelepinguga seatud ja projekteerimisega seotud tegevused/teenused (sh projekteerija järelevalve) said Innopolis Insenerid OÜ poolt täidetud ja Hankija poolt vastuvõetud 14.12.2023. Taavi Aare Infrastruktuuritehnika teenistus Juhataja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla