Vaidlustaja seisukoht ja menetluskulud

21.05.2026 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja OÜ WARREN CONCRETE esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper SEISUKOHT vaidlustuses hankes viitenr 302612 Tutvunud RKIKi1 ja kolmandate isikute, ühistaotlejate DEFREM OÜ (Defrem) ja Pärnu Graniit OÜ (Pärnu Graniit) (ühiselt Kolmas isik) 15.05.2026 vastustega vaidlustusele, esitab OÜ WARREN CONCRETE (Vaidlustaja) kooskõlas VAKO 18.05.2026 kirjaga nr 12.2-10/108 määratud tähtajaga, täiendavad seisukohad ja tõendid. 1. Kvalifitseerimistingimuse dokumendinõuded on selged ning Hankija on nendega seotud. Hankija vastuse p-de 11.2 ja 13 kohaselt on Hankija Kolmanda isiku kvalifitseerimisel tuginenud mh Kolmanda isiku poolt „teabevahetuse kaudu antud selgitustele kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise kohta“ ning Pärnu Graniidi „tootmisohje käsiraamatule“ (mida on ilmselt peetud silmas ka vastuse p-s 14 viidatud „tootmisohje dokumentatsiooni“ all). Hankija vastusest ei tulene, milline oli eeltoodute sisu ning millist kaalu need kvalifitseerimisotsuse tegemisel omasid. Samas arvestades Kvalifitseerimis- tingimuses sisalduvaid Hankijale kohustuslikke dokumendinõudeid (sertifikaat või sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitus), ei ole tegemist dokumentidega, mis saaks olla aluseks Kolmanda isiku Kvalifitseerimistingimusele vastavaks tunnistamisel (vt vaidlustuse p 4). 2. Kvalifitseerimistingimuse sisu on selge ja Hankija on sellega seotud. Kõnealuse Kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab taotlejal olema tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele. Kvalifitseerimistingimus ei ole ebaselge ega tõlgendamist vajav: selgelt on nõutud vähemalt ISO 9001 ja 14001 ning selgelt „tootmisprotsessis“. Olukorras kus Hanke põhiesemeks on eritellimusena erinevate betoonist punkrite valmistamine, on vastav nõue ka igati sisuliselt õigustatud. 3. Hankija on selgelt eiranud Kvalifitseerimistingimuse sisu puudutavalt tuginemise lubatavust. RKIK vastuse p 14 kohaselt: „Hankija hinnangul tõendasid DEFREM OÜ kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaadid ning Pärnu Graniit OÜ tootmisohje sertifikaadid ja tootmisohje dokumentatsioon kogumis kvalifitseerimise tingimuses nõutud tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu“. Seega ei ole vaidlust selles, et pidades Kolmandat isikut Kvalifitseerimistingimusele vastavaks, võttis RKIK arvesse nii Defremile väljastatud ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid (kuivõrd need RKIKi 1 Siin ja edaspidi lühendid vastavalt 11.05.2026 vaidlustusele OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1  seisukohalt „tõendasid kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu organisatsiooni tasemel“) kui ka Pärnu Graniidile väljastatud tootmisohje sertifikaadid ning tootmisohje käsiraamatu (kuivõrd need RKIKi seisukohalt„tõendasid tootmisprotsessi kontrollitust, dokumenteeritust ning kvaliteedi- ja kontrollimenetlusete rakendamist tootmises.“ • Eeltoodust tulenevalt ei ole mingit kahtlust selles, et Hankija on pidanud Pärnu Graniiti isikuks, kes hakkab hankelepingu täitmise käigus tootma Hanke esemeks olevaid betoonist punkreid. • Kvalifitseerimistingimuses on selgelt kirjas, et ISO 9001 ja ISO 14001 nõude täitmise tõendamise osas ei ole võimalik tugineda teisele isikule. Asjaolu, et tegemist on ühistaotlejatega, ei muuda arvestades ISO olemust ning seega seatud ISO nõude sisulist eesmärki põhimõtet, et nõudele peab vastama isik, kes teeb seda tegevust, millega seoses on ISO nõue esitatud. Antud juhul on selleks tegevuseks sõnaselgelt „tootmisprotsess“ ehk tootmine. • Kuna Pärnu Graniit asub hankelepingu alusel tootma, peavad ISO nõuded olema täidetud Pärnu Graniidil (ehk isegi, kui Defremil oleks ISO sertifikaadid „tootmisprotsessis“ – mida RKIK ei ole leidnud ning millise Kolmanda isiku väitega Vaidlustaja ei nõustu, ei ole Kolmanda isiku kvalifitseerimine võimalik). • „Kuivõrd ISO või OHSAS standardil põhinev sertifitseeritud juhtimise süsteem või ettevõttesisese kvalifitseeritud juhtimise süsteemi puhul ei ole tegemist vahendiga RHS § 103 lg 1 mõttes, vaid elementaarsel tasemel juhtimissüsteemiga, mis on vahetult seotud ettevõtjaga, kellele vastav standard on väljastatud, ei ole teise ettevõtja sertifikaadile tuginemine asjakohane. Kohtu hinnangul ei saa RHS § 103 lg 1 ja hanketeate osa III p 1.3 lg 4 mõttega olla kooskõlas pakkuja võimalus minna tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõudest (omada kindlat juhtimissüsteemi) mööda alltöövõtja rakendamise teel. See tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise ja hanke läbipaistmatuse.“2 „Teisele ettevõtjale väljastatud ISO standardile tuginemine võib olla asjakohane juhul, kui see teine ettevõtja täidab isiklikult kogu hankelepingu ning riigihankes pakkumuse teinud pakkuja, kel vajalikku standardit ei ole, isiklikult hankelepingu täitmises ei osalegi.“3 • Ei ole mingit põhjendust nõue, mille järgi peab olema ettevõttes konkreetses tegevuses rakendatud vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele vastavad kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid, lugeda ühistaotluse korral selle isiku puhul, kes asub vastavat tegevust, millega ISO sertifikaatide nõue on seotud, täidetuks tuginedes mingile teisele isikule. 4. ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid on nõutud „tootmisprotsessis“. Mingit tähtsust ei oma see, et Kvalifitseerimistingimuses ei olnud nõutud, et sertifikaat peab olema konkreetselt betoonitoodete tootmisprotsessis vmt (RKIKi vastuse p 15). Defremil on ISO 14001 sertifikaat üksnes valdkonnas „Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük“, mis ei hõlma ilmselgelt mistahes tootmisprotsessi (vt vaidlustuse p 16 ja lisa 7). 5. ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseerimine toimub konkreetsetes tegevusvaldkondades ning ühele tegevusvaldkonnale väljastatud sertifikaat ei tõenda seda, et ettevõtte kvaliteedi- ja juhtimissüsteemid vastavad ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele ka teistes tegevusvaldkondades. • Vaidlustaja pöördus 19.05.2026 Bureau Veritas Eesti OÜ poole palvega selgitada ISO 2 TartuHKo nr 3-18-1149 p 23 3 VAKO otsus asjas nr 119-20/219346 p 14.2 2  9001 ja ISO 14001 sertifikaatidel märgitud sertifitseerimisulatust ehk kas sertifikaadil märgitud tegevusvaldkond on laiendatav kõigile ettevõtte võimalikele tegevusaladele (Lisa 12). • Bureau Veritas Eesti OÜ vastus oli ühemõtteline: „Standardite ISO 9001 ja ISO 14001 järgsel sertifitseerimisel auditeeritakse ettevõtte poolt soovitud tegevusvaldkondi. Väljastatud sertifikaat kehtib ainult auditeeritud tegevusvaldkonna kohta ega laiene muudele ettevõtte tegevustele. Näiteks kui sertifikaat on väljastatud müügitegevusele, siis see ei kehti sama ettevõtte tootmistegevusele“ (Lisa 13). 6. Tootmisohje sertifikaatide olemasolu ei kinnita kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemide vastavust vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele. Kolmas isik lisas vaidlustuse vastusele Pärnu Graniidi erinevatele ehitustoodetele (seinaelemendid, sillaelemendid, truupide nelikantelemendid, tugiseinaelemendid, varraselemendid, vundamendielemendid) väljastatud tootmisohje sertifikaadid. • Vaidlustaja jääb selle juurde, et tootmisohje sertifikaat tõendab, et mingis konkreetses tootmisprotsessis järgitakse mingit konkreetset tootmisprotsessi käsitlevat standardit, mille puhul ei hinnata ettevõtte juhtimissüsteemide vastavust ISO 9001st ja ISO 14001st tulenevatele nõuetele. Sisuliselt sama on kinnitanud ka Riigikohus: „Poolte vahel ei ole vaidlust ISO 9001:2000 ja 14001:2004 standardite põhimõttelise olemuse üle. Ka siis, kui lähtuda kassatsioonkaebuses toodud määratlusest, et vastavad sertifikaadid tõendavad, et "organisatsiooni tootmisprotsess on läbi selle juhtimise organiseeritud kvaliteetset tootmist võimaldaval viisil" (lk 6), tuleb tõdeda, et standardi vahetuks esemeks on ettevõtte tegevuse korraldus laiemalt, ennekõike ettevõttes rakendatavad kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise meetodid, kommunikatsioon ettevõtte siseselt ja suhetes klientidega, samuti keskkonna säästmise alane tegevus tervikuna, mitte tootmisprotsessi tehnilised üksikasjad (vrd II kd, tl 18; http://www.iso.org/iso/iso_9000_essentials; http://www.iso.org/iso/iso_catalogue/management_and_leadership_standards/ environmental_management/iso_14000_essentials.htm). Asjaolu, et ettevõtte juhtimine ja selle erinevad valdkonnad avaldavad muu hulgas mõju ka tootmisprotsessile, ei anna alust pidada juhtimisstandardeid kitsalt tootmisprotsessi reguleerivaks tehniliseks standardiks. Ulatuslikud nõuded pakkuja tegevusele, mis väljuvad hankelepingu täitmise raamidest, ei ole käsitatavad hangitava asja või teenuse omaduste ega tunnustena (vrd Euroopa Kohtu 4. detsembri 2003. a otsus asjas nr C-448/01: "Wienstrom", p 66-68). Kuna ISO 9001:2000 ja 14001:2004 standardite reguleerimisese on laiem kui tootmisprotsess, ei anna RHS § 32 lg 3 alust seada nende standardite järgimist hankedokumentides tehnilise kirjelduse tingimuseks.“4 • Vaidlustaja on 19.05.2026 päringus taotlenud Bureau Veritas Eesti OÜlt seisukohta, kas ettevõttele väljastatud tootmisohje sertifikaadid kinnitavad, et ettevõtte juhtimissüsteemid tootmisel vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardite nõuetele (Lisa 12) ning Bureau Veritas Eesti OÜ vastus on sõnaselge: „Juhtimissüsteemide ISO 9001 ja ISO14001 standardite järgsed sertifikaadid ei laiene toodetele. Ehitustoodete määruse 1504-CPR alusel tootmisohje standardid EN13225:2013 EN 14844:2006+A2:2011, EN 15258:2008, EN 15050:2007+A1:2012, EN 14992:2007+A1:2012 EN 14991:2007 ei ole võrdväärsed ISO 9001 ja ISO 14001 4 RKHKo 3-3-1-65-11 p 30 3  juhtimissüsteemi standarditega“ (Lisa 13). • Ehk tootmisohje sertifikaatide alusel ei ole võimalik kuidagi teha kindlaks, et tootmisega tegeleva ettevõtte kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid vastavad tootmistegevuses (tootmisprotsessis) ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele. Sisuliselt samal seisukohal on ka RKIK, kes ei ole leidnud, et Pärnu Graniidi tootmisohje sertifikaadid asendaksid nõutavaid ISO sertifikaate. Kokkuvõttena eeltoodust: • Hankelepingu täitmisel on tootmine igal juhul mh Pärnu Graniidi ülesanne (ehk isegi kui Defrem asuks nt väitma, et Defrem samuti osaleb mingis osas „tootmises“ ning seega tuleks mingi osa „tootmisprotsessist“ omistada Defremile, jääb kindlasti tootjaks ka Pärnu Graniit). • Pärnu Graniidile ei ole ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaate väljastatud ning tootmissertifikaadid (ega ka tootmisohje muud dokumendid ning Kolmanda isiku selgitused) ei saa tõendada, et Pärnu Graniidi kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele. • Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest5 ning puudub olukord, kus kvalifitseerimistingimuse sisu või dokumendinõue oleks mitmeti tõlgendatav. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Lisad6: 12) Warren Concrete OÜ 19.05.2026 e-kiri 13) Bureau Veritas Eesti OÜ 19.05.2026 e-kiri 5 Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus asjas C-336/12 p 40 ja seal viidatud praktika 6 Lisade numeratsioon on läbiv alates vaidlustusest 4 Teema: FW: ISO sertifitseerimine From: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: teisipäev, 19. mai 2026 11:53 To: 'Annely PAALBERG' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: ISO sertifitseerimine Tere Annely Nagu telefoni teel rääkisin, siis palume teie seisukohta järgmistes küsimustes. 1) Kas ettevõttele väljastatud ISO 9001 ja 14001 sertifikaadid, millel on loetletud sertifitseeritud tegevusvaldkonnad, on laiendatavad kõigile ettevõtte võimalikele tegevustele (mida ei ole märgitud sertifikaadile, kuid millega võib ettevõte olla tegelenud sertifitseerimise ajal või hakkab tegelema tulevikus)? 2) Kui ettevõte tegeleb ehitustoodete tootmisega ning väljastatud on sertifikaadid, et ettevõte järgib nende ehitustoodete tootmisel (tehases) kooskõlas ehitustoodete määrusega 1504-CPR tootmisohje standardeid EN13225:2013 EN 14844:2006+A2:2011, EN 15258:2008, EN 15050:2007+A1:2012, EN 14992:2007+A1:2012, EN 14991:2007, siis kas need sertifikaadid kinnitavad, et ettevõte juhtimissüsteemid tootmisel vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardite nõuetele (ehk täidavad kõik ISO 9001 alusel kvaliteedijuhtimise ja 14001 alusel keskkonnajuhtimise sertifitseerimiseks kehtestatud nõuded)? Võimalusele palume vastuseid ka lühidalt põhjendada. Me peame VAKO’le vastama 21.05. Seega ootan teie vastuskirja esimesel võimalusel. Tervitades, -- Kimmo Liivak Member of the Board Juhatuse liige Warren Concrete OÜ Tel: +372 5349 8048 [email protected] <mailto:[email protected]> Teema: FW: Sertifikaatide tegevusala From: Tiit HINDREUS <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: teisipäev, 19. mai 2026 15:44 To: [email protected] <mailto:[email protected]> Cc: Annely PAALBERG <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Sertifikaatide tegevusala Tere, Vastavalt soovile koostasime kirja selgitamaks tegevusala sertifitseerimise sisu ja tegevusala ulatust. Parimate soovidega / Best regards, <https://bureauveritas.ee/> Tiit HINDREUS, PhD Country Chair +372 56 567650 BUREAU VERITAS EESTI OÜ Liivalaia tn 36, 10132 Tallinn, Estonia www.bureauveritas.ee <http://www.bureauveritas.ee/> <https://www.linkedin.com/company/bureau-veritas-group/> <https://twitter.com/bureauveritas> <https://www.instagram.com/bureauveritasgroup/> <https://www.facebook.com/profile.php?id=100057048026587> <https://www.youtube.com/user/BureauVeritasGroup> This message contains confidential information. To know more, please click on the following link: https://disclaimer.bureauveritas.com <https://disclaimer.bureauveritas.com> Bureau Veritas Group | C2.1 - Internal 21.05.2026 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja OÜ WARREN CONCRETE esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper MENETLUSKULUD vaidlustuses hankes viitenr 302612 seisuga 21.05.2026 Vaidlustaja1 menetluskulud, millised Vaidlustaja palub RKIKilt välja mõista RHS § 198 lg 1alusel, on järgmised: 1) riigilõiv 2560 eurot; 2) kulud õigusabile tunnihinnaga (km-ta) 220 eurot kuni 21.05.2026 mahus 13 tundi ehk 2860 eurot: 2.1) vaidlustuse koostamine, sh seotud materjalidega tutvumine, lisainfo otsimine ja sellega tutvumine, infovahetus kliendiga – 7,6 tundi; 2.2) tutvumine VAKO teatega (vaidlustuse menetlusse võtmine), infovahetus kliendiga – 0,1 tundi; 2.3) tutvumine VAKO teatega (kirjalik menetlus), tutvumine Hankija ja Kolmanda isiku vastustega vaidlustusele, positsiooni kujundamine, infovahetus kliendiga, VAKOle täiendava seisukoha koostamine, sh täiendava infoga tutvumine – 5 tundi; 2.4) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,3 tundi. Vaidlustaja kinnitab, et kõik eeltoodud kulud on seotud vaidlustusmenetlusega. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat 1 Siin ja edaspidi mõisted vastavalt vaidlustusele OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1