HD lisa 2 Harju maakonna edela suuna avaliku teenindamise leping MTÜ PÕHJA-EESTI ÜHISTRANSPORDIKESKUS , registrikoodiga 80213342, asukohaga Roosikrantsi 12/1, 10119 Tallinn (edaspidi: Tellija), mida esindab volikirja alusel ........................... ja , registrikoodiga , asukohaga (edaspidi: Vedaja), mida esindab alusel , eraldi nimetatud Pool ja koos Pooled, arvestades, et Tellija korraldas riigihanke “Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna edela suuna bussiliinidel”, viitenumber xxxxxx (edaspidi Riigihange); Vedaja on osutunud Riigihankel edukaks pakkujaks sõlmisid avaliku teenindamise lepingu (edaspidi Leping või ATL) alljärgnevas: Üldsätted ATL dokumendid koosnevad ATL- st ja ATL lisadest ning hilisematest ATL muudatustest. ATL lahutamatuteks osadeks on samuti Riigihanke hanketeade, Riigihanke alusdokumendid (edaspidi: HD) koos lisadega ning Vedaja poolt Riigihankel esitatud pakkumus. Vedaja kohustuste mahu ja sisu määratlemisel lähtutakse lisaks käesolevale ATL-le eelnimetatud dokumentidest ning nende lisadest. ATL- l on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1: Veootsad liinide lõikes päevas (näidis); Lisa 2: Liiniläbisõit liinide lõikes päevas (näidis); Lisa 3: Hilinenud ja ärajäänud veootsade aruanne (näidis); Lisa 4: Puuduste fikseerimise aruanne (näidis); Lisa 5: T oetuse summa vähendamise aruanne (näidis); Lisa 6: T oetuse summa arvestuse aruanne (näidis); Lisa 7: Vedaja kulude kvartali omahinna aruanne (näidis); Lisa 9: Teavituskokkulepe (näidis); Lisa 10: Vedaja t oetuse summa vähendamine seoses ärajäänud ning hilinenud veootstega; Lisa 11: Tellija juhendmaterjalid . Oma allkirjadega käesoleval ATL- l kinnitavad Pooled, et nad on nende lisade olemasolust teadlikud ja nõustuvad lisade formaadi ja sisuga. Pooled võivad muuta lisades sätestatud aruande vorme kokkuleppel (sh neid lihtsustada). Vastuolu puhul käesoleva ATL-u ning ATL p-s 1.1 nimetatud muude ATL dokumentide vahel kohaldatakse neid järgnevas prioriteetsuse järjekorras: ATL ; Riigihanke hanketeade; Riigihanke muud alusdokumendid; Vedaja poolt Riigihankel esitatud pakkumus. ATL eesmärgiks on Vedaja poolt täita avaliku teenindamise kohustust, sh teostada reisijate avaliku liiniveo veoteenuseid ning täita ka veoteenuse osutamisega seonduvaid teisi kohustusi ATL-s täpsustatud tingimustel . Pooled juhinduvad ATL täitmisel lisaks ATL- le ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, kohustuslikest eeskirjadest ja standarditest . Kui ATL-s ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena ATL vastavale punktile, alapunktile või lisale. ATL-s on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata ATL sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. ATL-s, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. ATL täitmise keel on eesti keel. ATL-s kasutatavate mõistete tõlgendamisel lähtutakse HD Lisa 1 lisas 5 toodud mõistete seletustest. Tellija ja Vedaja vahel lepitakse kokku ATL-s nimetatud teavitustega seotud punktide kohta teavitusviisid, -kanalid ja kontaktandmed ning nende kohta sõlmitakse Lisa 9. Lepingu jõustumine ATL loetakse sõlmituks kas Tellija poolt digitaalselt allkirjastatud vormis nõustumuse andmisega või Tellija poolt muus vormis nõustumuse andmisel ATL allkirjastamisel eraldi dokumendina mõlema poole poolt HD-s sätestatud tingimustel ja korras. Vedaja kohustused seoses avaliku teenindamisega Vedaja osutab ATL objektiks olevatel bussiliinidel kvaliteetset ja järjepidevat veoteenust ATL- s sätestatud tingimuste kohaselt vastavalt Tellija kehtestatud ja kinnitatud sõiduplaanile ja Tellija määratud töömahtudele. Vedaja kohustub kogu ATL kehtivuse vältel tagama ATL täitmisel kasutatavate busside vastavuse HD (sh kuid mitte ainult HD lisa 1 lisas 4) ja pakkumuses sätestatud tingimustele. Vedaja kohustub ATL täitmiseks kasutatavad bussid esitama enne teenuse osutamise algust Tellijale ülevaatuseks vastavalt HD lisa 1 lisa 4 sätestatule. Vedaja võib ATL täitmisel kasutatavaid busse vahetada või muuta üksnes Tellija sellekohasel eelneval kirjalikul nõusolekul ja eeldusel, et ATL täitmiseks kasutatavad bussid vastavad igal ajahetkel HD ja pakkumuse tingimustele. Kui Vedaja on pakkumuses märkinud, et kavatseb ATL täitmisel kasutada metaangaasil, biometaangaasil või alternatiivkütusel sõitvaid busse, ent ATL täitmisel soovib Vedaja kasutada väiksemas proportsioonis nimetatud kütuseliigiga sõitvaid busse, loetakse oluliseks lepingurikkumiseks iga pakkumusele mittevastava bussi kasutamise juhtumit eraldiseisvalt. ATL- st tulenevate kohustuste täitmiseks kasutatavate busside vanus peab olema igal hetkel, kui vastavat bussi ATL täitmiseks kasutatakse, mitte vanem kui HD lisa 1 lisas 4 sätestatud. Vedaja kohustub tagama, et depoost veoteenuse osutamiseks väljuv buss vastab nii oma tehnilise seisundi, puhtuse kui ka korrashoiu poolest ATL- s ja õigusaktides, seal hulgas HD lisa 1 lisas 4 esitatud nõuetele ning bussid peavad olema varustatud talveperioodil esmaste abivahenditega . Vedaja on kohustatud Tellijat teavitama koheselt kõigist ärajäänud veootstest kooskõlas Lisa 9 ja Lisa 11 nõuetega ja koheselt suunama liinile asendusbussi. Asendusbuss peab asendama ärajäänud veootsa algpeatusest maksimaalselt 25 minuti või jätkama katkenud veootsa teenindamist maksimaalselt 45 minuti jooksul, välja arvatud liini viimane väljumine transpordipäeval. Asendusbuss peab vastama kõikidele HD nõuetele. Vedaja peab asendusbussi ja ärajäämiste kohta esitama teavituses andmed vastavalt Lisas 9 ja Lisas 11 sätestatu le . Vedaja on Tellija nõudmisel kohustatud esitama täiendavaid andmeid ja dokumente, mille pinnalt on Tellijal võimalik veenduda, et asendusbuss vastas kõikidele HD nõuetele. Vedaja on kohustatud Tellijat teavitama koheselt kõigist ärajäänud või osaliselt teenindatud veootstest ja üle 10-minutilistest hilinemistest. Lisaks Lisas 9 ja Lisas 11 nimetatule on Vedaja kohustatud Tellijat teavitama hiljemalt 24 tunni jooksul vastavate asjaolude asetleidmisest järgmistel juhtumitel: ATL täitmisel asetleidnud liiklusõnnetused, ATL täitmisel rakendatud busside ja/või bussijuhtide suhtes läbiviidud korrakaitseorgani või ametiisikute kontrollimenetlused (sealhulgas haldusmenetlused, süüteomenetlused) ja kontrollimenetluste tulemid (sealhulgas rakendatud sanktsioonid ja tuvastatud asjaolud, näiteks sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart). Vedaja poolt omaalgatuslikult Tellija teavitamata jätmine käesolevas punktis loetletud asjaoludest on ATL oluline rikkumine. Vedaja kohustub tagama, et: kogu ATL kehtivuse ajal täidab Vedaja kõik ATL täitmisega seotud kohustused HD-s ette nähtud nõudeid järgides, samuti järgib ja täidab Vedaja kõiki muid õigusaktides sätestatud nõudeid ja kohustusi; omab ATL täitmiseks kõiki vajalikke lube, sh ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 39 lõikes 1 nimetatud ühenduse tegevusluba, sertifikaate või muud sarnast, mis on nõutavad ATL täitmisega seotud kohustuste täitmiseks. Kui Vedaja ühenduse tegevusloa kehtivus lõpeb enne ATL lõppemise tähtpäeva, kohustub Vedaja esitama Tellijale hiljemalt 30 päeva enne ühenduse tegevusloa kehtivuse lõppemise tähtaega uue ühenduse tegevusloa; tema poolt Riigihankes nimetatud veokorraldaja vastab kogu ATL täitmise perioodi kestel kõikidele õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui Vedaja poolt Riigihankes nimetatud veokorraldaja mistahes hetkel ATL kehtivuse perioodil ei vasta enam õigusaktides sätestatud nõuetele, kohustub Vedaja Tellijat sellest viivitamatult teavitama ja viivitamatult määrama uue, nõuetele vastava veokorraldaja; Vedaja või alltöövõtja poolt ATL täitmisel kasutatavad isikud järgivad ATL-st tulenevaid kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel täiel määral kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega, samuti omavad kohustuste täitmiseks kõiki vajalikke õigusaktides ette nähtud lube, sertifikaate või muid sarnaseid volitusi. Tellijal on õigus nõuda Vedajalt ATL täitmisel osalevate bussijuhtide kohta andmeid, kontrollimaks isikute vastavust ATL ja õigusaktide nõuetele; ATL täitmisel kasutatavad muud seadmed ja vahendid vastavad ATL-s ja õigusaktides sätestatud nõuetele; ATL objektiks olevatel bussiliinidel veoteenust osutatakse Tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade alusel. Kui hankemenetluse kestel või ATL täitmise perioodil kaob õigusaktide muutmise tõttu vajadus sõidupiletite müügi korraldamiseks või sõidupileti olemasolu kontrollimiseks, siis vabaneb Vedaja vastavatest kohustustest ilma, et selleks tuleks ATL-t muuta; Vedaja bussijuhid oleksid teadlikud veoteenuse osutamise ATL tingimustest ja õigusaktidest. Vedaja vastutab bussijuhtide tegevuse eest veoteenuse osutamisel; liiniveo teenust osutatakse vastavalt Tellija poolt kinnitatud sõidugraafikule ja täies kooskõlas HD nõuetega; Tellija poolt riikliku ühistranspordiregistri (edaspidi: ÜTRIS) läbi sõiduplaanide programmi (PIKAS – tööriist, millega saab ÜTRIS andmebaasi sisestada ühistranspordiliine, sõiduplaane, järjekordi jm) kasutada andmisel Vedajale sisestab Vedaja tegelikud sõidujärjekorrad Tellija poolt kasutada antavasse sõiduplaanide koostamise programmi, see tähendab Vedaja on kohustatud Tellija nõudel ÜTRIS süsteemi kasutama ning sisestama sinna tõelevastavad andmed. Muul juhul edastab Vedaja sõidujärjekorrad Tellija nõudmisel; hiljemalt teenindusperioodi alguseks ja ATL täitmise ajal on Vedaja poolt ATL täitmiseks rakendatavad bussijuhid läbinud autoveoseaduses (edaspidi AvS) ettenähtud ametikoolituse ning omavad AvS-s sätestatud Transpordiameti poolt väljastatud koolitustunnistust ning neil on olemas kõik Eestis vajalikud bussijuhina töötamise õigust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid; käedvaba side dispetšerite ja kõigi liine teenindavate bussijuhtide vahel kogu veoteenuse osutamise perioodil; Vedaja või alltöövõtja poolt ATL täitmisel rakendatav bussijuht täidab ametialases tegevuses töölepingu seaduse, tubakaseaduse, liiklusseaduse (edaspidi LS) ja ÜTS-i ja nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid, samuti kõiki muudest õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning Tellija juhiseid (sealhulgas Tellija jagatud koolitusmaterjalidest tulenevaid nõudeid); bussijuhid annavad sõitjatele eesti keeles teavet peatuste, sõiduplaani, piletihindade, sõiduplaanide muudatuste jm veoteenuse oluliste asjaolude kohta ning paluvad sõitjatel kinnitada sõidu ajaks turvavöö; bussijuht veendub enne veoteenuse osutamise alustamist piletimüügiseadmete, alkolukkude, turvakaamerate, tabloode ja muu sarnase korrasolekus ning teavitab viivitamatult riketest Vedajat; bussijuht enne ette antud veootsa teenindamise alustamist valib piletimüügiseadmest nõuetekohase reisi ja tagab, et bussi välis- ja sisetabloodel olev info on vastavuses piletimüügiseadmes oleva veootsa andmetega; bussi sõitjatesalongi sisetemperatuur talvel on vähemalt +10° Celsiuse järgi ning suvel mitte üle +25° Celsiuse järgi. Kui sõitjatesalongi sisetemperatuur on 25° Celsiuse järgi või rohkem, on konditsioneeri sisse lülitamine kohustuslik; bussides on pimedal ajal sisse lülitatud sõitjate salongi valgustus; bussijuht ei häiri raadio ja muude meediakanalite kuulamisega sõitjaid; bussijuht abistab lapsevankriga ja puudega isikute sisenemist ja väljumist bussist, kui isik avaldab selleks soovi; bussijuhil on veoteenuse osutamise ajal seljas korrektne Vedaja vormiriietus. Vedaja esitab minimaalselt 5 päeva enne teenuse osutamise algust Tellijale informatsiooniks vormiriietuse näidised; ATL täitmiseks ei kasutata bussijuhte, kelle puhul on 3 kuu jooksul Tellija või järelevalveametnik tuvastanud vähemalt 20 korda sõitja sisenemisel sõiduõiguse kontrolli teostamata jätmist või kelle kohta on laekunud samal perioodil korduvalt põhjendatud pretensioone sõitjatelt ATL või õigusaktide rikkumise kohta; Paigaldama bussidesse Tellija poolt kehtestatud reisijateveo tüüptingimused. Teenuse tüüptingimused paigaldatakse bussi siseseinale piletimüügiseadme vahetusse lähedusse, et reisijateveolepingut sõlmides ehk bussi sisenedes ja piletit ostes ning oma sõiduõigust registreerides oleks reisijal võimalik tingimuste sisuga tutvuda. Tüüptingimuste muutmise korral edastab Tellija Vedajale uued tüüptingimused, mis tuleb paigaldada bussidesse Tellija poolt ette antud tähtaja jooksul. Vedaja tagab majandusarvestuse pidamisel ÜTS §-s 23 sätestatud nõuete järgimise. Vedaja kohustub mitte tegema takistusi Tellijale ning osalema ka ise ATL objektiks olevatel bussiliinidel sõitjatevoogude uurimises ja liini busside täituvuse kontrollimises vastavalt Tellija juhistele. Vedaja kohustus osaleda eelnimetatud uuringutes seisneb eelkõige, kuid mitte ainult, järgnevas: bussijuht teeb Vedaja esindajana koostööd loendajaga; bussijuht lubab loendajal tasuta sõita Tellija poolt väljastatud tõendi alusel; bussijuht annab loendajale abistavat informatsiooni teede ja peatuste ning igapäevase teenindamise käigus saadud teabe kohta. Vedaja peab tegema Tellijaga koostööd, mis on vajalik Tellijale Vedaja poolt ATL täitmise kontrollimiseks, ATL täitmisega seotud analüüside ja uuringute tegemiseks või Tellija majandustegevuse läbiviimiseks ja planeerimiseks. Vedaja on kohustatud paralleelselt ja üheaegselt organiseerima bussiliinide korrapärase dispetšeerimise ja sõitjate teavitamise. Dispetšeerimine peab olema tagatud busside liiniloleku ajal. Kui dispetšer on hõivatud, peab automaatvastus sissehelistajat teavitama, et liin on parasjagu hõivatud. Tellija nõudel peab Vedaja esitama 5 tööpäeva jooksul ülevaate dispetšeerimise tulemustest ühes asjaomase statistikaga. Dispetšeerimise ülevaade sisaldab teavet: sõiduplaanidest kinnipidamise ja korraldatud ümberistumiste tagamise kohta; selle kohta, milliseid meetmeid on rakendatud liiklushäirete korral regulaarse liikluse taastamiseks; sõitjateabe korraldamise ning ärajäänud, katkestatud ja asendatud või muul moel ebaregulaarsetest veootstest teatamise kohta; sõitjatelt laekunud kaebuste lahendamise kohta. Vedaja omab õigust teha ajutisi muudatusi busside liikluses ettenägematute ja Eesti klimaatilistes tingimustes erakordsete liiklustakistuste või ohtlike liiklusolude (teede lagunemine, meteoroloogilised tingimused jms) korral kuni sõidetavuse taastumiseni. Nimetatud muudatustest on Vedaja koheselt kohustatud informeerima sõitjaid ja Tellijat. Vedaja peab Tellijat informeerides ka põhjendama ajutiste muudatuste tegemise vajadust. Vedaja poolt tehtud ajutised muudatused ei tohi kesta kauem, kui neid muudatusi tinginud asjaolude kestus. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida Vedaja poolt ATL täitmiseks kasutatavaid busse nende vastavuse tuvastamiseks ATL-s, HD-s, selle lisades, Vedaja pakkumuses ning kõikides kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustele. Tellijal on vastavalt ATL-s sätestatud tingimustele õigus igal ATL kehtivuse aastal ühepoolselt ATL objektiks olevat liiniläbisõitu võrreldes HD punktis 7.4 toodud aastase eeldusliku liiniveomahuga suurendada või vähendada kuni 20% ent kogu ATL kehtivusaja jooksul kokku mitte rohkem kui +/-20% kogu ATL prognoositud veomahust vastavalt HD p 7.4 sätestatule. Vedajat teavitatakse ette vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva veomahtude suurendamisel kuni 5% ulatuses või veomahtude vähendamisel HD p 7.4 nimetatud eelduslikust aastamahust. Kui Tellija soovib korraga suurendada liiniläbisõitu enam kui 5% ulatuses HD p 7.4 nimetatud eelduslikust aastamahust, kohustub Tellija sellest Vedajat ette teavitama vähemalt 90 (üheksakümmend) kalendripäeva enne muudatuse ellurakendamist. Vedaja nõusolekul võib etteteatamise tähtaeg olla lühem. Pakkujad peavad arvestama, et Tellijal on õigus eeldatavat liiniläbisõitu ja sõiduplaane muuta juba enne ATL täitmise algusaega, teavitades sellest Vedajat käesolevas punktis ettenähtud korras ette ning sellisel juhul kohustub Vedaja vajadusel tagama vajalikud ressursid, sh nõuetekohased bussid, muudatuste ellurakendamiseks. Vedaja kohustub Tellijale esitama iga poolaasta kohta andmed oma kogu majandustegevuse kasumlikkuse kohta, seejuures iga majandusaasta kohta kohustub Vedaja esitama Tellijale majandusaasta aruande. Toetus avaliku teenindamise eest ATL täitmise eest makstakse Vedajale toetust vastavalt Vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri hinnale, arvestades ATL-s ja HD-s sätestatud tingimusi. Vedajale makstava toetuse aluseks on reaalne liiniläbisõit lähtudes piletimüügisüsteemi andmetest, seejuures ei kanna Vedaja piletimüügisüsteemis esinevatest riketest lähtuvaid riske eeldusel, et Vedaja on piletimüügisüsteemi riketest piletimüügisüsteemi haldajat ja Tellijat nõuetekohaselt teavitanud. Vedaja kannab ATL täitmisega seotud tasu- ja kuluriski, samuti asjaolude muutumise riski, välja arvatud ATL-s või seaduses sätestatud juhtudel. Vedajale makstakse igal kalendrikuul ATL kohustuste täitmise eest toetust, mille Tellija arvestab Vedajale iga ATL objektiks oleva bussiliini osas vastavalt sõiduplaanile tegelikult teostatud töömahu (liiniläbisõidu) eest (Lisad 1 ja 2) vastavalt Vedaja poolt Riigihankes pakutud liinikilomeetri hinnale: ____eur/km. Vedaja poolt pakkumuses esitatud liinikilomeetri hind on Vedaja toetuse arvestamise aluseks kogu ATL kehtivusaja vältel ning Vedaja toetuse suurendamine ja vähendamine on võimalik ainult ATL-s või seaduses nimetatud alustel ja korras. Vedaja poolt teenuse osutamiseks vajalike seadmete kasutamisega kaasnevad teenusepakkujate kulud või tasud (tarkvaralitsentsid, turvasertifikaadid, riistvara rent, andmeside jne) sisalduvad liinikilomeetri hinnas ja Tellija neid Vedajale täiendavalt ei hüvita, välja arvatud kui hankedokumentides on sätestatud teisiti. Vedaja toetusest arvatakse maha „Toetussumma vähendamise aruande“ kohaselt toetusest maha arvatavad summad. Toetuse arvestamise aluseks olevat Vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri hinda muudetakse ATL kehtivusaja vältel järgmiselt: Kui muutub kas tarbijahinnaindeks (THI) või Eesti keskmise töötasu indeks Statistikaameti andmetel või gaasikütuse hinna indeks maagaasibörsi hinna alusel või elektrienergia hinna indeks elektrienergiabörsi hinna alusel või muutub muu kütuse hinna indeks või muutuvad gaasikütuse või elektrienergia aktsiisid või muutub mitu eelnimetatud näitajat, siis arvutatakse alltoodud valemi järgi liinikilomeetri hind ja ümardatakse kolmekohaliseks peale koma: Tn = T AD x KSTI P kus Tn –liinikilomeetri hind poolaastal n (euro/km); T AD –liinikilomeetri hind pakkumuses (euro/km); KSTI P –ühistranspordi kütuseliikidega statistiline hinnaindeks perioodil P KSTI P = K S *(D P *D O +G P *G O +E P *E O +X P *X O ) + P S *P P + M S *M P kus K S – kütuse kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI (ühistranspordi statistiline hinnaindeks); D P – diiselkütuse keskmine hinna muutus perioodil P1 (1.jaanuar-30.juuni) või perioodil P2 (1.juuli-31.detsember) võrreldes pakkumuse esitamise aasta III kvartali keskmise hinnaga, aluseks võetakse diiselkütuse hinna muutuse indeks Statistikaametist; D O – diiselkütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis on kasutusel ATL täitmiseks, sh asendusbussid; G P - maagaasi keskmise hinna muutus perioodil P1 (1. jaanuar-30.juuni) või perioodil P2 (1. juuli-31.detsember) võrreldes pakkumuse esitamise aasta III kvartali keskmise hinnaga - maagaasi hinnana kasutatakse maagaasibörsi GET Baltic perioodi keskmist hinda, millele lisatakse Eesti Vabariigis kehtiv aktsiisimäär mootorikütusena kasutatavale maagaasile; G O – gaasikütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis on kasutusel ATL täitmiseks, sh asendusbussid; E P – elektrienergia keskmine hinna muutus perioodil P1 (1.jaanuar-30.juuni) või perioodil P2 (1.juuli-31.detsember) võrreldes pakkumuse esitamise aasta III kvartali keskmise hinnaga – elektrienergia hinnana kasutatakse elektrienergiabörsi NordPool keskmist hinda, millele lisatakse Eesti Vabariigis kehtiv aktsiisimäär elektrile; E O – elektrienergial töötavate busside osatähtsus bussidest, mis on kasutusel ATL täitmiseks, sh asendusbussid; X P – muu kütuse liigi keskmise hinna muutus perioodil P1 (1.jaanuar-30.juuni) või perioodil P2 (1.juuli-31.detsember) võrreldes muu kütuse keskmise hinnaga esimeses kvartalis, millal Vedaja ostis muud kütust Lepingu täitmiseks. Arvestuste aluseks võetakse Vedaja poolt tasutud arved vastavatel perioodidel; X O – muu kütuse liigil töötavate busside osatähtsus bussidest, mis on kasutusel ATL täitmiseks, sh asendusbussid; P S – töötasu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI; Pp – töötasu muutumise indeks perioodil P1 (1. jaanuar-30.juuni) või perioodil P2 (1. juuli-31.detsember) võrreldes pakkumuse esitamise aasta III kvartali töötasu indeksiga - aluseks võetakse Eesti keskmise töötasu indeks Statistikaametist; M S – muu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI; Mp –THI muutumise indeks perioodil P1 (1. jaanuar-30.juuni) või perioodil P2 (1. juuli-31.detsember) võrreldes pakkumuse esitamise aasta III kvartali THI-ga - aluseks võetakse THI Statistikaametist. KSTI P -d kasutatakse perioodile P1 ja P2 järgneva samalaadse poolaasta liinikilomeetri hinna arvutamiseks vastavalt alates perioodile P1 järgnevast 1. jaanuarist ja perioodile P2 järgnevast 1.juulist. Tasaarveldusi ei tehta tagantjärele. Erinevaid kütuseliike kasutavate busside osatähtsused tulenevad vastavalt nende läbisõidule selle perioodi (P1 või P2) kohta, mida kasutatakse uue liinikilomeetri hinna arvutamisel. Näidis: „2021.aastaks on YTSHI valemi tegelikud kaalud Statistikaametist ehk kütuse, palga ja muude kulude osatähtsused järgmised: 27,8%; 51,9% ja 20,3%. Pakkumuse LKM hind on näiteks 1,20 euro/km. Kui võrreldes III kvartaliga pakkumuse esitamise aastal A on perioodil P1 ehk I poolaastal aastal B (mis on aastale A järgnev aasta) keskmine muutus kütuse hindades D P1 =1,04; G P1 =1,03; EP1=1,02; XP1=1,0 (kas ei ole muutust või ei ole seda kütust kasutuses); töötasus P P1 = 1,05 ja tarbijahinnaindeksis THI P1 = 1,01 ning busse on kasutuses vastavalt D=10%, G=50%, E=40% ja X=0, siis KSTI = 0,278*(1,04*0,10+1,03*0,50+1,02*0,40+1,0*0)+ 0,519*1,05+0,203*1,01 = = 0,278*(0,104+0,515+0,408+0) +0,545+0,205 = = 0,278*1,027 + 0,545 + 0,205 = = 0,286 + 0,545 + 0,205 = indeks KSTI on 1,036 ehk muutus on +3,6% ja Tn = 1,20*1,036 = 1,243 euro/ km - on järgmise perioodi ehk I poolaasta aasta C (mis on aastale B järgnev aasta) liinikilomeetri hind.“ Statistikaamet koostab igaks aastaks valemi jaoks kulukomponentide kaalud, arvestades avaliku teenindamise lepingute alusel bussidega teostatud maakondade liiniveo vedajate kulude struktuuri perioodil IV kvartalist III kvartalini (1.oktoobrist 30.septembrini) rakendamiseks järgnevast 1. jaanuarist kalendriaasta jooksul. 2021.aastaks on valemis nimetatud kulude osakaalud järgmised: Töötasu: 51,9% Kütus: 27,8% Muu kulu: 20,3% Punktis 4.5. sätestatud viisil võib korrigeerida Vedaja toetuse aluseks olevat liinikilomeetri hinda kuni 2 korda kalendriaastas Vedaja taotluse või Tellija arvestuste alusel. Esimene indeksi kasutamise poolaasta n on peale pakkumuse esitamise aastale järgneva aasta II kvartali näitajate avaldamist ehk pakkumuse esitamise aastale järgneva teise aasta 1.jaanuarist. Üleplaanilise töö eest toetust ei arvestata, välja arvatud eelnevalt Tellijaga kirjalikult kokku lepitud juhtudel. Tellijast ja Vedajast mittesõltuvate töömahtude muudatuste korral vastavalt ATL p 3.12 sätestatule on Vedajal õigus saada tasu vastavalt läbitud veomahule ka ilma Tellija eelneva kirjaliku kokkuleppeta. ATL sätestatud kohustuste täitmise eest tasub Tellija vedajale hiljemalt veoteenuse osutamise kuu 5. kuupäevaks, erandina jaanuaris hiljemalt 30. kuupäevaks, ettemaksu summas 30 000 EUR ja tasub Vedaja toetuse ülejäänud osa vastaval kuul osutatud teenuse eest hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, kui on täpsustunud mahaarvamiste summa. Tellija kannab arvestatud toetuse Vedaja arvelduskontole nr eeldusel, et Vedaja on edastanud Tellijale toetuse saamiseks nõuetekohase arve. Toetuse maksmise tähtaeg Vedajale lükkub edasi, kui Vedaja ei ole tähtaegselt esitanud ATL punktides 8.8.1. – 8.8.2. nimetatud aruandeid. ATL punktides 8.8.1. – 8.8.2. nimetatud aruannete esitamisega viivitamise korral maksab Tellija Vedajale toetuse välja 20 päeva jooksul alates Vedaja poolt kõigi ATL punktides 8.8.1. – 8.8.2. nimetatud nõuetekohaste aruannete esitamisest. Lepingu täitmistagatis ATL täitmistagatise suuruseks on 547 000 (viissada nelikümmend seitse tuhat) eurot Täitmistagatis tagab kõiki Tellija nõudeid Vedaja vastu, mis tulenevad ATL täitmisest, ülesütlemisest või rikkumisest, sh kuid mitte ainult Tellija leppetrahvinõudeid ja kahjuhüvitusnõudeid Vedaja vastu. ATL täitmistagatis loetakse Tellijale antuks, kui Vedaja on Tellijale esitanud: maksekorralduse ATL punkti-s 5.1 . nimetatud rahasumma deponeerimise kohta Tellija arvelduskontole EE 161010220105556012 ,või; Euroopa Liidus asutatud ja tegutseva Finantsinspektsiooni (või tagatise andnud asutuse asukohamaa analoogse järelevalveasutuse) järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse, krediidiandja või krediidivahendaja või kindlustusandja garantiikirja (edaspidi: Garantiikiri) originaaleksemplari, mille kohaselt on Tellija õigustatud saama Garantiikirja alusel maksimaalselt ATL punkti-s 5.1. nimetatud rahasumma väljamakse Tellija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul ja Tellija poolt nimetatud summas. Garantiikiri ei tohi sisaldada Tellija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Nimetatud lisatingimusi sisaldav Garantiikiri on käesolevas punktis nõutule mittevastav ning selle esitamist käsitletakse käesolevas punktis nõutava Garantiikirja esitamata jätmisena. Lepingu sõlmimise järgselt antud esimene Garantiikiri peab kehtima vähemalt 1 (üks) aasta arvestatuna selle Vedaja poolt Tellijale üleandmise päevast. Pärast ATL sõlmimist Tellijale antav täitmistagatis antakse hiljemalt 20 päeva enne ATL täitmise esimest päeva. Kui Vedaja ei ole tähtaegselt täitmistagatist andnud, on Tellijal õigus ATL-t taganeda ja nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni summas, mis vastab täitmistagatise täiele ulatusele. Lepingu punktis 5.2.3 nimetatud Garantiikirjale järgnevalt on Vedaja kohustatud andma Tellijale uued Garantiikirjad hiljemalt 1 (üks) kuu enne eelmise Garantiikirja kehtivuse lõppemist ja kehtivusega arvestatuna eelmise Garantiikirja kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast vähemalt 1 (üks) aasta. Lepingu lõppemise tähtpäevale vahetult eelnevalt esitatav Garantiikiri peab kehtima vähemalt Lepingu lõppemise tähtpäevani +3 (kolm) kuud. Piletimüügiga seonduvad kohustused Vedaja soetab ja paigaldab omal kulul kõikidesse ATL täitmisel kasutatavatesse bussidesse HD nõuetele vastavad piletimüügiseadmed. Vedaja kohustub läbi oma bussijuhtide (sealhulgas alltöövõtjate poolt rakendatavate bussijuhtide) ATL objektiks olevatel bussiliinidel teostama piletimüügiseadmetega piletimüüki, sealhulgas ka raha laadimist kontaktivabadele kaartidele või muudele piletimüügisüsteemiga ühilduvatele andmekandjatele ja sõiduõiguse kontrolli Tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade, õigusaktidest tulenevate ja Tellija poolt määratletud sõidusoodustuste alusel. Vedaja kohustub paigaldama piletimüügiseadmed kõikidesse ATL täitmisel kasutatavatesse bussidesse, sealhulgas ka asendusbussidesse ja reservbussidesse ning osutama teenust üksnes bussidega, milles on toimivad piletimüügiseadmed. Piletimüügiseadmed peavad olema paigaldatud hiljemalt HD Lisa 1 lisa 4 määratud tähtajaks, mil bussid esitatakse Tellijale ülevaatuseks. Piletimüügiga seoses on Vedaja kohustatud tagama, et: bussijuht müüb nõuetekohaseid sõidupileteid vastavalt sõitja sõidusoovile ning kohustub väljastama sõitjale sõidupileti; bussijuht peab võimaldama sõitjal pileti registreerimist või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutmist; ÜTS-s sätestatud piirides kontrollima reisijatel kehtiva sõiduõiguse olemasolu; tagama bussides Tellija poolt antud sõitjainfo olemasolu; laadima sularaha kontaktivabadele kaartidele või muudele piletimüügisüsteemiga ühilduvatele andmekandjatele; tegema koostööd Tellijaga sõidupiletite müügi turvalisuse tagamisel, sealhulgas rakendama Tellija soovitud meetmeid sõidupiletite müügi turvalisuse tagamiseks; kandma eelneva kuu piletimüügist saadud raha Tellija arvelduskontole vastavalt Tellija poolt esitatud nõudele; kasutama piletimüügisüsteemi keskkonda. Tellija teavitab Vedajat Tellija määratletavate piletihindade ja sõidusoodustuste muutustest. Tellijal ja seadusega määratud kolmandatel isikutel on õigus teostada kontrolli piletimüügi protsessi üle ATL objektiks olevate bussiliinide bussides, mis seisneb peamiselt sõidupiletite müügikäibe jälgimises, kontrollostude sooritamises ja kontrollis kontroll- ja müügiseadmete korrasoleku üle, vajadusel järelevalvekaamerate kasutamises. Vedaja on kohustatud korraldama kõikidele ATL täitmisel kasutatavatele bussijuhtidele seadmete kasutamise koolitusi. Koolituste läbiviimine toimub Tellija poolt antud juhendmaterjalide alusel ning koolitustel on Tellija või Tellija poolt määratud kolmanda osapoole kohalolek kohustuslik. Kõik koolitusmaterjalides sisalduvad juhised ja nõuded loetakse ATL tähenduses Tellija siduvateks juhisteks, mille täitmise peab Vedaja tagama kõikide enda poolt ATL täitmisel kasutatavate bussijuhtide poolt sõltumata sellest, kas konkreetne bussijuht koolitusel osales või mitte. ATL täitmise käigus ATL lisas 11 sisalduvate juhendmaterjalide muutmine või täiendamine toimub Tellija ühepoolse teatega Vedajale ning muudetud või täiendatud juhendmaterjal muutub kohustuslikuks alates Vedajale edastamisest. ATL allkirjastamisega loetakse Vedaja selleks oma nõusoleku andnuks ning loetakse Vedaja nõustunuks sellega, et järelevalvekaamerate salvestisi kasutatakse ATL täitmise kontrollimiseks ning vastavate rikkumiste tuvastamisel on Tellijal õigus rakendada ATL-st tulenevaid sanktsioone. Järelevalvekaameratega seonduvad õigused ja kohustused Vedaja kohustub varustama bussid turvakaameratega vastavalt HD Lisa 1 Lisa 4 sätestatud nõuetele ning tagama, et turvakaamerad toimivad tõrgeteta. Vedaja kohustub viivitamatult teavitama turvakaamerate opereerimisel esinevatest tõrgetest Tellijat ja kõrvaldama puuduse või asendama mittenõuetekohase või mittetoimiva kaamera sama päeva jooksul. Vedaja peab lubama Tellija nõudel teehooldekaamerate ja/või andurite paigaldamist ja käitamist bussidele. Kõik kulud seoses sellega kannab Tellija. Kaamerate paigaldamine ja hilisem eemaldamine ei tohi kahjustada busside kaubanduslikku välimust ja/või väärtust. Vedaja kohustus on kaamerate säilimise tagamine ja sellega seotud riskide kandmine. Teehooldekaamerate kasutusse andmise täpsemad tingimused määratletakse eraldi sõlmitavas ATL lisas. Muud avaliku teenindamisega seonduvad õigused ja kohustused Lisaks muudele ATL-s sätestatud Vedaja kohustustele kohustub Vedaja korraldama ka bussijuhtidele, dispetšerite ja Vedaja poolt nimetatavate kontaktisikute (veokorraldaja/logistik) koolitusi; Sealhulgas vähemalt 1 kuu enne teenuse osutamise algust tuleb Vedajal läbi viia ATL täitmisel rakendatavatele bussijuhtidele, dispetšeritele ja Vedaja poolt nimetatavatele kontaktisikutele (veokorraldaja/logistiku) koolitus ATL nõuetekohase täitmise, teenuse turvalise osutamise ja klienditeeninduse kohta vastavalt Tellija poolt eelnevalt heakskiidetud koolitusplaanile. Koolitusplaani aluseks on ATL lisas 11 toodud juhendid ja bussidesse paigaldamisele kuuluvad Tellija juhistele vastavad tüüptingimused (p 3.7.22) . Bussijuhtide koolitus võib toimuda Tellijaga kooskõlastatult 1 (ühe) kuu jooksul teenuse osutamise alustamisest. Vedaja peab tagama, et kõikidele ATL täitmisel rakendatavatele bussijuhtidele, dispetšeritele ja Vedaja poolt nimetatavatele kontaktisikutele (veokorraldaja/logistik) viiakse läbi koolitus minimaalselt 1 kord aastas kogu lepinguperioodi vältel. Vedaja peab Tellija nõudmisel väljastama koolitustel osalejate nimekirjad koos koolitusel osalenute kinnitusega. Kõigist nimetatud koolitustest tuleb Tellijat informeerida. Vedajal on kohustus paigaldada ATL alusel avalikke bussiliine teenindavate busside esi- ja tagapaneelile ning mõlemale küljele Vedaja logo või kaubamärk, mis on nii suur, kui nõutud õigusaktides. Vedaja on kohustatud paigaldama ATL alusel avalikke bussiliine teenindavatesse bussidesse elektroonilised sise- ja välistablood vastatavalt HD lisa 1 lisas 4 sätestatud tingimustele ning tagama nende töötamise liini teenindamise perioodil. Vedajal on keelatud paigutada ATL alusel avalikke bussiliine teenindavatele bussidele välireklaami. Vedajal on õigus paigaldada ATL alusel avalikel bussiliinidel kasutusel olevatele bussidele sisereklaami üksnes Tellija eelneval kirjalikus vormis nõusoleku olemasolul ning Poolte vahel täiendavalt kokku lepitud Vedaja toetuse vähendamise korral. Vedaja on kohustatud Tellija nõusolekut küsima igakordselt paigaldatava või eemaldatava sisereklaami kohta, samuti mistahes muude reklaamiga seonduvate tingimuste ning asjaolude muutmisel. Tellija kohustub ATL objektiks olevatel bussiliinidel veoteenuse osutamisel: informeerima sõitjaid ATL objektiks olevate bussiliinide muutustest (välja arvatud ATL punktis 3.12. nimetatud muudatused) massiteabevahendite kaudu (muuhulgas võib Tellija informeerimiskohustuse täitmiseks kasutada piirkonna keskuse kodulehte, valla kodulehte, infoteateid koolides, bussides ja peatustes); varustama ATL täitmiseks kasutatavad bussid sõitjainfoga, infoga piletihinna ja trahvide kohta piletita sõidu korral; teavitama Vedajat bussiliinidel plaanipäraselt tehtavatest muudatustest ja planeeritavast ajutisest ümbersõidumarsruudist; esitama Vedajale iga kuu 10. kuupäevaks ATL objektiks olevatel bussiliinidel eelmise kuu „Toetuse summa vähendamise aruande“ (ATL lisa 5), kuid antud kohustuse rikkumine ei välista Tellija õigust tugineda Vedaja toetuse vähendamise aluseks olevatele asjaoludele hilisemalt; koostama iga kuu 15. päevaks ATL objektiks olevate bussiliinide suhtes eelmise kuu toetuse arvestuse aruande (ATL lisa 6), ; tasuma Vedajale osutatud teenuse eest ATL-s sätestatud korras. Vedaja: esitab Tellijale iga päeva kohta bussiliinide tegeliku töömahu päevaaruanded (Lisad 1 ja 2) elektroonilisel kujul ATL-s märgitud Tellija e-posti aadressidele 1 kord kuus eelneva kuu kohta, hiljemalt järgmise kalendrikuu 10. päevaks. Tegeliku töömahu päevaaruannetes nimetatud üleplaanilis(t)e veootsa(de) teostamise alus on p 8.8.4. alusel toimunud teavitus. Hilisemalt esitatud üleplaaniliste veootsade aruandeid ei arvestata ning Tellijal puudub vastavas osas kohustus. Üleplaaniliste veootsade teostamine tuleb eelnevalt Tellijaga kooskõlastada; esitab Tellijale elektrooniliselt iga kalendrikuu 10. kuupäevaks eelmise kuu ATL objektiks olevate bussiliinide hilinenud ja ärajäänud veootsade aruande (Lisa 3) ning ärajäänud veootsa(de) põhjuse(d), samuti busside asendamise juhtumid liinide kaupa konkreetseid kuupäevi ja asendamise põhjuseid ära näidates; teatab koheselt Tellijale lisaks igakuise aruande esitamisele ATL objektiks olevate bussiliinide ärajäänud ja hilinenud veootstest (sealhulgas avariidest), elektroonilist taasesitamist võimaldavas vormis, olenemata sellest, kas eelloetletud asjaolud ilmnesid Vedajast tingitud asjaolude tõttu või muudel, Vedajast sõltumatutel põhjustel. Ärajäänud või hilinenud veoots loetakse Vedaja poolt Tellijale teatatuks üksnes siis, kui seda on tehtud kooskõlas Lisas 9 ja Lisas 11 sätestatuga; informeerib koheselt Tellijat kirjalikult töömahu muutustest, mida ei ole Tellija tellinud, näidates ära täiendava töömahu teostamise põhjuse ja tehtud töömahu (liiniläbisõit, veootsad). Kui Vedaja ei teavita Tellijat nõutavatest asjaoludest koheselt, või on teavitamise aluseks olevad asjaolud tingitud Vedajast, puudub Vedajal õigus asjaoludele tugineda; esitab Tellija nõudmisel viimase määratud tähtpäevaks, vormis ja viisil täiendavad andmed ja aruandluse bussiliinide töö ja busside kohta, samuti muid ATL täitmisega seonduvaid andmeid, mida Tellijal on vaja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks; edastab Tellijale kõik talle saabunud sõitjate kaebused ja ettepanekud, mis on seotud Vedaja poolt ATL täitmisega; edastab Tellijale kvartaalselt aruande Vedaja osutatava teenuse omahinna kohta, esitades aruandes andmed oma kulutuste kohta vastavalt ATL lisa 7 formaadile hiljemalt kvartali lõppemisele järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks. Kvartali perioodideks on 01. jaanuar – 31. märts, 1.aprill – 30. juuni; 01. juuli – 30. september ning 01. oktoober – 31. detsember. Aruandlus ja teated peavad olema eestikeelsed. Kirjalikult või mistahes muus vormis esitatud info või aruanne peavad oma sisult olema identsed. Kui Vedaja esitab mistahes ATL lisa 1 – 3 kohase aruande vastava aruande esitamise tähtajast hiljem, lükkuvad ka Tellija poolt vastavate aruannete esitamise tähtajad edasi ning Tellija esitab vastavad aruanded 10 päeva jooksul arvates Vedaja poolt kõikide vastava perioodi kohta käivate ATL lisades 1 – 3 nimetatud aruannete saamise päevast. Tellijal on õigus nõuda Vedajalt täiendavaid andmeid ja aruandlust bussiliinide töö ja kasutatavate busside kohta, kui Vedaja mistahes põhjusel ei kasuta ÜTRIS süsteemi, samuti tulenevalt ÜTS-st ettevõtte raamatupidamisandmete kohta. Tellijal on õigus kontrollida ATL täitmist puudutavat Vedaja raamatupidamisalast algdokumentatsiooni, aruandeid ning muid dokumente vastavalt ÜTS §-le 23. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida bussiliiklusele ning bussijuhtidele esitatud nõuete täitmist, sõiduplaanidest kinnipidamist, busside täituvust ja vastavust kõikidele kehtivatele õigusaktidele ja ATL-le ning Vedaja poolt ATL nõuetekohase täitmise mistahes muid aspekte. Vedaja peab eelnimetatud kohustuste täitmise võimaldamiseks tegema kõik endast oleneva. Vedaja kohustub ATL täitmise puudustest ja kõrvalekalletest informeerima koheselt Tellijat kirjalikult Tellija poolt teatavaks tehtud aadressil. Vedaja kohustub lubama Tellija poolt määratud isikutel kontrollida sõitjate sõiduõigust tõendavaid dokumente ning bussidele ja sõidukijuhtidele esitatavate ATL-s ja muudes õigusaktides fikseeritud nõuete täitmist. Sanktsioonid Lepinguliste kohustuste rikkumiste puhul rakendatavatele sanktsioonidele kohaldatakse Eestis kehtivale seadusandlusele lisaks ATL-s sätestatud erisusi. Hilinenud ja ärajäänud veootste eest Vedaja toetuse vähendamine toimub ATL Lisas 10 sätestatut järgides, mis ei välista ATL käesoleva peatüki rakendamist juhul, kui hilinenud või ärajäänud veoots/veootsad on käsitatav(ad) väheolulise või olulise rikkumisena ATL tähenduses. Väheolulised lepingurikkumised on rikkumised, mis ei mõjuta olulisel määral osutatava teenuse kvaliteeti, milleks loetakse mh, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: mistahes bussidele või bussijuhtidele esitatavate nõuete mittetäitmine, välja arvatud ATL punktis 9.4.10 või punktis 9.4.12.; Vedaja ei teavita piletimüügisüsteemi ehk PMS-i dispetšerrakenduse kaudu Tellijat ja PMS haldajat piletimüügiseadmete riketest ja/või tõrgetest liinitöös (ärajäämised/hilinemised) või muudest asjaoludest (sealhulgas kaamerate töö tõrgetest) kooskõlas ATL Lisa 9 ja Lisa 11 nõuetega; Vedaja poolt ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta bussiliinidel kasutusel olevatele bussidele reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava logo või kaubamärgi paigaldamine; Vedaja, alltöövõtja või nende poolt rakendatavate bussijuhtide suhtes on Tellijale laekunud põhjendatud kaebus ATL-st või õigusaktidest tulenevate vedaja kohustuste rikkumise kohta kas Vedaja või bussijuhi poolt; Vedaja poolt aruannete või teadete mittenõuetekohane esitamine või neis tõele mittevastavate andmete esitamine, sh tõele vastavate andmete mitteesitamine, v.a. kui konkreetse teavituskohustuse rikkumine on ATL järgi käsitatav olulise lepingurikkumisena; teehooldekaamerate ja/või andurite paigaldamise ja käitamise mittelubamine bussidele; mistahes muu ATL-s sätestatud kohustuse rikkumine, mida ei ole otsesõnu nimetatud olulise lepingurikkumisena; Olulised lepingurikkumised on: mistahes muudatuste tegemine busside liikluses (näiteks: kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi teenindamata jätmine jm) Vedaja algatusel, v.a. ATL p 3.12 sätestatud erakorralised asjaolud, millest Vedaja on Tellijat viivitamatult informeerinud ja informeerimisel muudatuse tegemist põhjendanud piletimüügiga seonduvate kohustuste (sealhulgas piletimüügiseadmete kasutamisega või selles esinevate puuduste kõrvaldamisega seonduvate kohustuste või ÜTRIS- süsteemi kasutamisega seotud kohustuste) mistahes moel rikkumine; Vedaja ei ole hiljemalt 30 päeva enne ühenduse tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitanud Tellijale uut ühenduse tegevusluba; Vedaja ei täida kohustust nõuetekohase Garantiikirja esitamise kohta; Vedaja ei paigalda bussidesse piletimüügiseadmeid või piletimüügiseadmetes esinevaid vigu ei kõrvaldata Lisa 11 sätestatud tähtaegadeks; kuus või enam käesoleva Lepingu täitmisega seotud väheolulist rikkumist 3 kuu jooksul; Vedaja ei ole ükskõik millist rikkumist kõrvaldanud Tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul; Vedaja, alltöövõtja või nende poolt ATL täitmisel rakendatav bussijuht ei täida ametialases tegevuses õigusaktidega kehtestatud nõudeid või Tellija poolt antud siduvaid juhised (sealhulgas koolitusmaterjalidest tulenevaid nõudeid või reegleid); järelevalvekaamerate salvestistele ligipääsu mittevõimaldamine, juhul kui järelevalvekaamerad on bussi paigaldatud või järelevalvekaamerate paigaldamisega mittenõustumine või takistamine; Vedaja kasutab ATL täitmisel busse, mille kasutamist ei ole Vedaja Tellijaga eelnevalt kooskõlastanud või mis ei vasta HD nõuetele (sh kui Vedaja ei esita pakkumuses nimetatud busse Tellijale ülevaatuseks hiljemalt HD Lisa 1 Lisas 4 sätestatud tähtajaks enne ATL teenindamise algust) ja/või ei ole Vedaja pakkumuses nimetatud bussidega vähemalt samaväärsed ja/või mille suhtes on korrakaitseorgan rakendanud sõidukeeldu; Vedaja rakendab ATL täitmisel alltöövõtjaid, kelle kasutamist ei ole Vedaja eelnevalt Tellijaga kirjalikult kooskõlastanud; Vedaja on märkinud oma pakkumuses, et kasutab bussidena metaangaasil, biometaangaasil või alternatiivkütusel sõitvaid busse, kuid ATL teenindamiseks ei kasuta pakkumuses märgitud proportsioonile vastaval määral nimetatud kütuseliigiga sõitvaid busse; Vedaja rikub mistahes moel ATL p 3.15 sätestatud kohustusi; muu Vedaja rikkumine, mis on ATL või HD tingimuste kohaselt käsitatav olulise lepingurikkumisena. Iga väheolulise lepingurikkumise korral võib Tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada toetust Vedajale kuni 150 euro võrra. Iga olulise lepingurikkumise korral võib Tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada toetust Vedajale kuni 1500 euro võrra. Kui ATL-s on konkreetse rikkumise puhuks sätestatud erinev leppetrahv, on Tellijal õigus nõuda käesolevas punktis nimetatud leppetrahvide asemel konkreetse rikkumise suhtes sätestatud leppetrahvi. Tellija võib leppetrahvile lisaks nõuda alati ka kahju hüvitamist kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega. Vedaja ATL-st tulenevate kohustuste täitmisel avastatud puudused fikseeritakse Tellija poolt vastava akti (edaspidi Puuduste fikseerimise akt) koostamise teel. Puuduste fikseerimise aktis fikseeritakse rikkumise olemus ja avastamise aeg ning antakse Vedajale tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks, kui see on puuduse olemusest tulenevalt võimalik, mõistlik ja vajalik. Tellija teavitab Vedajat ATL nõuete rikkumisest ning täiendava tähtaja andmisest mõistliku aja jooksul pärast nõuete rikkumisest teadasaamisest. Täiendava tähtaja andmine ei välista leppetrahvi. Kui täiendava tähtaja andmine ei ole puuduse olemusest tulenevalt vajalik või võimalik, teavitab Tellija Vedajat toimunud rikkumistest, saates Vedaja poolt ATL-s märgitud kontakt e-posti aadressil Puuduste fikseerimise akti. Puudused loetakse fikseerituks ja Vedaja puuduste esinemisest nõuetekohaselt teavitatuks Tellija poolt käesolevas punktis sätestatud teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisega e-posti teel. Kui Vedaja ei pea Tellija e-posti teel saadetud teadet või Puuduste fikseerimise akti põhjendatuks, on Vedajal õigus esitada Tellijale kirjalikus vormis vastuväited hiljemalt 5 tööpäeva jooksul Tellija poolt vastava puuduste kohta teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisest. Kui Vedaja ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud, loetakse Vedaja mistahes vastuväidetest loobunuks ja rikkumise omaks võtnuks. Vedaja toetuse vähendamine vormistatakse ATL lisas 5 toodud vormil, mis saadetakse Vedaja poolt ATL-s näidatud kontakt e-posti aadressil iga kuu 10. kuupäevaks. Eelnev ei piira Tellija õigust rakendada leppetrahve ja toetuse vähendamist tulenevalt rikkumistest, mis on toimunud kuni 6 kuud enne toetuse vähendamist. Kõik ATL-s sätestatud sanktsioonid arvatakse maha Vedaja toetusest ning need kajastatakse aruandes, mis saadetakse Vedaja poolt ATL-s näidatud kontakti e-posti aadressil iga kuu 15. kuupäevaks. Vedaja toetus loetakse Tellija ühepoolse tahteavaldusega vähendatuks Tellija poolt käesolevas punktis nimetatud lisa 5 vormi saatmisega Vedaja e-postile. Pooled on kokku leppinud, et eraldiseisva dokumendina leppetrahvide või muude sanktsioonide nõudmise kohta kirjalikke nõudekirju ei koostata, vaid piisab puuduse või muu lepingurikkumise fikseerimisest aktis ning sellest tingitud sanktsiooni ja vastava Vedaja toetuse vähendamise kajastamisest ATL Lisa 6 formaadis aruandes sõltumata Töövõtja poolt aruande allkirjastamisest. Pooled vabanevad vastutusest ATL mittetäitmise või mittekohase täitmise korral, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, millised antud olukorras on vältimatud ja Poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei ja/või sõjaväeoperatsioonid, loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mis kujutavad endast vääramatut jõudu. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva vältimaks ja vähendamaks võimaliku kahju teket. ATL-s sätestatu ei välista täiendavate õiguskaitsevahendite kasutamist, mis tulenevad kohaldatavatest õigusaktidest. Kui seadusest tulenev nõude esitamise, kujundusõiguse kasutamise või Vedaja kohustuste rikkumisele tuginemise tähtaeg on lühem kui 6 kuud, loetakse see Tellija suhtes kuuekuuliseks. Tähtaeg hakkab kulgema alates Vedaja poolt Tellija vastavasisulistest asjaoludest kirjalikus vormis teavitamisest. Lepingu kehtivus, lõpetamine ja muutmine Teenuse osutamise eelduslik algus on 01.09.2022 01.10.2022 ning ATL kehtib 8 aastat alates teenuse osutamise algusest. Juhul, kui ATL sõlmimise viibimise tõttu, sealhulgas tulenevalt ATL sõlmimisele eelneva hankemenetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks ATL alusel teenuse osutamise alustamine käesolevas punktis sätestatud eelduslikul alguskuupäeval, alustatakse teenuse osutamist Tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist, seejuures peab Tellija Vedaja nõudel tagama, et ATL sõlmimise ja ATL alusel teenuse osutamise alguse vahele jääks vähemalt 4 9 kuud ettevalmistusaega, välja arvatud kui Vedaja on valmis teenuse osutamist alustama lühema ettevalmistusajaga. Sellisel juhul lükatakse edasi ka käesolevas punktis sätestatud teenuse osutamise eelduslikku lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas teenuse osutamise alustamine viibis. Ühenduse tegevusloa tähtaja lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise korral ATL lõpeb ennetähtaegselt, Tellija poolt erakorralise ülesütlemisega ilma etteteatamistähtajata. Arvestades õigusaktides sätestatud erisusi on Tellijal õigus lõpetada ATL ühepoolselt ennetähtaegselt, teatades sellest Vedajale kirjalikult ette 30 päeva, kui: esineb vähemalt 2 Vedaja-poolset ATL p 9.4 nimetatud olulist lepingurikkumist 12 kalendrikuu jooksul; Vedaja või mõne tema alltöövõtja suhtes ilmneb kasvõi üks ÜTS § 48 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud asjaoludest; Vedaja-poolsed ATL rikkumised on tinginud Vedaja toetuse vähendamise ühes kuus vähemalt 10% ulatuses selles kuus Vedajale ilma rikkumisteta maksmisele kuulunud toetusest ja seda vähemalt 2 (kahel) kuul ülesütlemisele eelneva 15 kuu jooksul; Vedaja ei ole HD Lisa 1 lisa 4 sätestatud tähtaegadeks esitanud Tellijale ülevaatuseks kõiki Vedaja pakkumuses nimetatud busse või busside ülevaatuse tulemusena on tuvastatakse busside mittevastavused HD, õigusaktide või Vedaja pakkumuse tingimustele (sh juhul, kui Vedaja ei esita pakkumuses märgitud proportsioonis metaangaasil, biometaangaasil või alternatiivkütusel busse) ning Vedaja ei ole rikkumist kõrvaldanud hiljemalt 10 päeva jooksul Lisa 1 Lisa 4 sätestatud tähtaja saabumisest; Vedaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või saneerimine; Vedaja majandustegevus on vähemalt kahel järjestikusel majandusaastal olnud kahjumlik või Vedaja ei ole esitanud Tellijale andmeid oma majandustegevuse kasumlikkuse kohta kooskõlas ATL nõuetega. ATL erakorralisel ülesütlemisel Tellija poolt Vedajast tingitud asjaoludel on Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi ATL täitmistagatise summa ulatuses. Käesolevas punktis nimetatud leppetrahv muutub sissenõutavaks alates Tellija poolt Vedajale ATL ülesütlemise teate esitamisest. Eeltoodu ei välista Tellija õigust kasutada muid seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid, samuti esitada muid nõudeid, eelkõige nõuda ATL ennetähtaegsest lõpetamisest tekkivate kahjude hüvitamist. Vedajal on õigus lõpetada ATL ühepoolselt ennetähtaegselt, teavitades sellest ette vähemalt 60 päeva, kui Tellijast põhjustatud asjaolude tõttu ei ole Vedaja saanud toetust ning võlgnevus Vedaja ees ületab ATL ülesütlemisavalduse esitamisele eelnenud 1 kuu liiniläbisõidu ja kehtiva liinikilomeetri hinna korrutise summat. Nimetatud etteteatamistähtaeg hakkab kulgema Vedaja poolt Tellija kirjalikus vormis teavitamisest. Mistahes muul alusel ei ole Vedajal õigust ATL-t ühepoolselt ennetähtaegselt üles ütelda. ATL lõpetamisel ennetähtaegselt Tellija poolt Vedajast tingitud asjaolude tõttu kohustub Vedaja jätkama ATL täitmist maksimaalselt 6 kuu kestel alates ATL ülesütlemisest, kui Tellija seda nõuab või seni, kuni Tellija poolt leitud uus vedaja alustab veoteenuse osutamist, vastavalt sellele kumb tähtaeg või sündmus saabub varem. Tellijal on õigus määrata ATL ülesütlemisteates lühem periood, mille vältel Vedaja on kohustatud ATL täitmist jätkama. ATL ennetähtaegsel lõpetamisel p-des 10.5 sätestatud alustel tagastatakse Vedajale ATL täitmistagatis, arvestades sellest maha Vedaja võlgnevused Tellija ees. ATL muutmine toimub Poolte kirjalikul kokkuleppel riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras. Lõppsätted Kõik ATL-st tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras. Kõik ATL ja selle lisade muudatused jõustuvad poolte poolt allakirjutamise hetkest või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. ATL on koostatud eesti keeles ja digitaalselt allkirjastatuna. Pooled on kokku leppinud, et käesolev ATL on haldusleping. Poolte andmed VEDAJA TELLIJA MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Registrikood Registrikood 80213342 Roosikrantsi 12/2, Tallinn 10119 Telefon: Telefon: 6406 780 e-post: e-post:
[email protected] SEB Pank AS a/a EE981010220041254012 Kontaktisik: Kontaktisik: telefon : Telefon: e-post: e-post:
HD lisa 2 Harju maakonna Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise leping MTÜ PÕHJA-EESTI ÜHISTRANSPORDIKESKUS , registrikoodiga 80213342, asukohaga Roosikrantsi 12/1, 10119 Tallinn (edaspidi: Tellija), mida esindab volikirja alusel ........................... ja , registrikoodiga , asukohaga (edaspidi: Vedaja), mida esindab alusel , eraldi nimetatud Pool ja koos Pooled, arvestades, et Tellija korraldas riigihanke “Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna Viimsi valla bussiliinidel”, viitenumber xxxxxx (edaspidi Riigihange); Vedaja on osutunud Riigihankel edukaks pakkujaks sõlmisid avaliku teenindamise lepingu (edaspidi Leping või ATL) alljärgnevas: Üldsätted ATL dokumendid koosnevad ATL- st ja ATL lisadest ning hilisematest ATL muudatustest. ATL lahutamatuteks osadeks on samuti Riigihanke hanketeade, Riigihanke alusdokumendid (edaspidi: HD) koos lisadega ning Vedaja poolt Riigihankel esitatud pakkumus. Vedaja kohustuste mahu ja sisu määratlemisel lähtutakse lisaks käesolevale ATL-le eelnimetatud dokumentidest ning nende lisadest. ATL- l on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1: Veootsad liinide lõikes päevas (näidis); Lisa 2: Liiniläbisõit liinide lõikes päevas (näidis); Lisa 3: Hilinenud ja ärajäänud veootsade aruanne (näidis); Lisa 4: Puuduste fikseerimise aruanne (näidis); Lisa 5: T oetuse summa vähendamise aruanne (näidis); Lisa 6: T oetuse summa arvestuse aruanne (näidis); Lisa 7: Vedaja kulude kvartali omahinna aruanne (näidis); Lisa 9: Teavituskokkulepe (näidis); Lisa 11: Tellija juhendmaterjalid ; Lisa 12 : Liinitöö meistri tegevusjuhend. Lisa 12 lisa 1 L iinitöö päevik-aruanne (näidis) Lisa 12 lisa 2 Viimsi valla bussipeatuste n i ng peatustes oleva taristu alusandmed : Oma allkirjadega käesoleval ATL- l kinnitavad Pooled, et nad on nende lisade olemasolust teadlikud ja nõustuvad lisade formaadi ja sisuga. Pooled võivad muuta lisades sätestatud aruande vorme kokkuleppel (sh neid lihtsustada). Vastuolu puhul käesoleva ATL-u ning ATL p-s 1.1 nimetatud muude ATL dokumentide vahel kohaldatakse neid järgnevas prioriteetsuse järjekorras: ATL ; Riigihanke hanketeade; Riigihanke alusdokumendid; Vedaja poolt Riigihankel esitatud pakkumus. ATL eesmärgiks on Vedaja poolt täita avaliku teenindamise kohustusi ATL- s täpsustatud tingimustel , sh teostada sõitjate liinivedu Viimsi siseliinidel . Pooled juhinduvad ATL täitmisel lisaks ATL- le ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, kohustuslikest eeskirjadest ja standarditest. Kui ATL-s ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena ATL vastavale punktile, alapunktile või lisale. ATL-s on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata ATL sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. ATL-s, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. ATL täitmise keel on eesti keel. ATL- s kasutatavate mõistete tõlgendamisel lähtutakse HD Lisa 1 lisas 5 toodud mõistete seletustest. Tellija ja Vedaja vahel lepitakse kokku ATL- s nimetatud teavitustega seotud punktide kohta teavitusviisid, -kanalid ja kontaktandmed ning nende kohta sõlmitakse Lisa 9. Lepingu jõustumine ATL loetakse sõlmituks kas Tellija poolt digitaalselt allkirjastatud vormis nõustumuse andmisega või Tellija poolt muus vormis nõustumuse andmisel ATL allkirjastamisel eraldi dokumendina mõlema poole poolt HD-s sätestatud tingimustel ja korras. Vedaja kohustused seoses avaliku teenindamisega Vedaja osutab ATL objektiks olevatel bussiliinidel kvaliteetset ja järjepidevat veoteenust ATL- s sätestatud tingimuste kohaselt vastavalt Tellija kehtestatud ja kinnitatud sõiduplaanile ja Tellija määratud töömahtudele. Vedaja kohustub kogu ATL kehtivuse vältel tagama ATL täitmisel kasutatavate busside vastavuse HD (sh kuid mitte ainult HD lisa 1 lisas 4) ja pakkumuses sätestatud tingimustele. Vedaja kohustub ATL täitmiseks kasutatavad bussid esitama enne teenuse osutamise algust Tellijale ülevaatuseks vastavalt HD lisa 1 lisa 4 sätestatule. Vedaja võib ATL täitmisel kasutatavaid busse vahetada või muuta üksnes Tellija sellekohasel eelneval kirjalikul nõusolekul ja eeldusel, et ATL täitmiseks kasutatavad bussid vastavad igal ajahetkel HD ja pakkumuse tingimustele . ATL- st tulenevate kohustuste täitmiseks kasutatavate busside vanus peab olema igal hetkel, kui vastavat bussi ATL täitmiseks kasutatakse, mitte vanem kui HD lisa 1 lisas 4 sätestatud. Vedaja kohustub tagama, et depoost veoteenuse osutamiseks väljuv buss vastab nii oma tehnilise seisundi, puhtuse kui ka korrashoiu poolest ATL- s ja õigusaktides, seal hulgas HD lisa 1 lisas 4 esitatud nõuetele. Vedaja on kohustatud Tellijat teavitama koheselt kõigist ärajäänud veootstest kooskõlas Lisa 9 ja Lisa 11 nõuetega ja koheselt suunama liinile asendusbussi. Asendusbuss peab asendama ärajäänud veootsa algpeatusest maksimaalselt 25 minuti või jätkama katkenud veootsa teenindamist maksimaalselt 30 minuti jooksul, välja arvatud liini viimane väljumine transpordipäeval. Asendusbuss peab vastama kõikidele HD nõuetele. Vedaja peab asendusbussi ja ärajäämiste kohta esitama teavituses andmed vastavalt Lisas 9 ja Lisas 11 sätestatuga. Vedaja on Tellija nõudmisel kohustatud esitama täiendavaid andmeid ja dokumente, mille pinnalt on Tellijal võimalik veenduda, et asendusbuss vastas kõikidele HD nõuetele. Vedaja on kohustatud Tellijat teavitama koheselt kõigist ärajäänud või osaliselt teenindatud veootstest, üle 10-minutilistest hilinemistest. Lisaks Lisas 9 ja Lisas 11 nimetatule on Vedaja kohustatud Tellijat teavitama hiljemalt 24 tunni jooksul vastavate asjaolude asetleidmisest järgmistel juhtumitel: ATL täitmisel asetleidnud liiklusõnnetused, ATL täitmisel rakendatud busside ja/või bussijuhtide suhtes läbiviidud korrakaitseorgani või ametiisikute kontrollimenetlused (sealhulgas haldusmenetlused, süüteomenetlused) ja kontrollimenetluste tulemid (sealhulgas rakendatud sanktsioonid ja tuvastatud asjaolud, näiteks sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart). Vedaja poolt käesolevas punktis nimetatud liiklusõnnetustest ja/või kontrollimenetluste läbiviimisest ja/või tulemitest Vedaja poolt omal algatusel Tellija teavitamata jätmine on ATL oluline rikkumine. Vedaja kohustub tagama, et: kogu ATL kehtivuse ajal täidab Vedaja kõik ATL täitmisega seotud kohustused HD-s ette nähtud nõudeid järgides, samuti järgib ja täidab Vedaja kõiki muid õigusaktides sätestatud nõudeid ja kohustusi; omab ATL täitmiseks kõiki vajalikke lube, sh ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 39 lõikes 1 nimetatud ühenduse tegevusluba, sertifikaate või muud sarnast, mis on nõutavad ATL täitmisega seotud kohustuste täitmiseks . Kui Vedaja ühenduse tegevusloa kehtivus lõpeb enne ATL lõppemise tähtpäeva, kohustub Vedaja esitama Tellijale hiljemalt 30 päeva enne ühenduse tegevusloa kehtivuse lõppemise tähtaega uue ühenduse tegevusloa ; tema poolt Riigihankes nimetatud veokorraldaja vastab kogu ATL täitmise perioodi kestel kõikidele õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui Vedaja poolt Riigihankes nimetatud veokorraldaja mistahes hetkel ATL kehtivuse perioodil ei vasta enam õigusaktides sätestatud nõuetele, kohustub Vedaja Tellijat sellest viivitamatult teavitama ja viivitamatult määrama uue, nõuetele vastava veokorraldaja; Vedaja või alltöövõtja poolt ATL täitmisel kasutatavad isikud järgivad ATL-st tulenevaid kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel täiel määral kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega, samuti omavad kohustuste täitmiseks kõiki vajalikke õigusaktides ette nähtud lube, sertifikaate või muid sarnaseid volitusi. Tellijal on õigus nõuda Vedajalt ATL täitmisel osalevate bussijuhtide kohta andmeid, kontrollimaks isikute vastavust ATL ja õigusaktide nõuetele; ATL täitmisel kasutatavad muud seadmed ja vahendid vastavad ATL-s ja õigusaktides sätestatud nõuetele; ATL objektiks olevatel bussiliinidel veoteenust osutatakse Tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade alusel. Kui hankemenetluse kestel või ATL täitmise perioodil kaob õigusaktide muutmise tõttu vajadus sõidupiletite müügi korraldamiseks või sõidupileti olemasolu kontrollimiseks, siis vabaneb Vedaja vastavatest kohustustest ilma, et selleks tuleks ATL-t muuta; Vedaja bussijuhid oleksid teadlikud veoteenuse osutamise ATL tingimustest ja õigusaktidest. Vedaja vastutab bussijuhtide tegevuse eest veoteenuse osutamisel; päeva alguses väljuvad depoost ja /või parkimiskohast liinile nii seest kui väljast puhtad ja korrektse välimusega bussid ning bussid peavad olema varustatud talveperioodil esmaste abivahenditega (labidas, köis, libedustõrjevahendid jm); liiniveo teenust osutatakse vastavalt Tellija poolt kinnitatud sõidugraafikule ja täies kooskõlas HD nõuetega; Tellija poolt riikliku ühistranspordiregistri (edaspidi:ÜTRIS) läbi sõiduplaanide programmi (PIKAS – tööriist, millega saab ÜTRIS andmebaasi sisestada ühistranspordiliine, sõiduplaane, järjekordi jm) kasutada andmisel Vedajale sisestab Vedaja tegelikud sõidujärjekorrad Tellija poolt kasutada antavasse sõiduplaanide koostamise programmi, see tähendab Vedaja on kohustatud Tellija nõudel ÜTRIS süsteemi kasutama ning sisestama sinna tõelevastavad andmed. Muul juhul edastab Vedaja sõidujärjekorrad Tellija nõudmisel; hiljemalt teenindusperioodi alguseks ja ATL täitmise ajal on Vedaja poolt ATL täitmiseks rakendatavad bussijuhid läbinud autoveoseaduses (edaspidi AvS) ettenähtud ametikoolituse ning omavad AvS-s sätestatud Maanteeameti poolt väljastatud koolitustunnistust ning neil on olemas kõik Eestis vajalikud bussijuhina töötamise õigust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid; käedvaba side dispetšerite ja kõigi liine teenindavate bussijuhtide vahel kogu veoteenuse osutamise perioodil; Vedaja või alltöövõtja poolt ATL täitmisel rakendatav bussijuht täidab ametialases tegevuses töölepingu seaduse, tubakaseaduse, liiklusseaduse (edaspidi LS) ja ÜTS-i ja nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid, samuti kõiki muudest õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning Tellija juhiseid (sealhulgas Tellija jagatud koolitusmaterjalidest tulenevaid nõudeid); bussijuhid annavad sõitjatele eesti keeles teavet peatuste, sõiduplaani, piletihindade, sõiduplaanide muudatuste jm veoteenuse oluliste asjaolude kohta ning paluvad sõitjatel kinnitada sõidu ajaks turvavöö; bussijuht veendub enne veoteenuse osutamise alustamist piletimüügiseadmete, alkolukkude, turvakaamerate, tabloode ja muu sarnase korrasolekus ning teavitab viivitamatult riketest Vedajat; bussijuht enne ette antud veootsa teenindamise alustamist valib piletimüügiseadmest nõuetekohase reisi ja tagab, et sõiduki välis- ja sisetabloodel olev info on vastavuses piletimüügiseadmes oleva veootsa andmetega; bussi sõitjatesalongi sisetemperatuur talvel on vähemalt +15° Celsiuse järgi ning suvel mitte üle +25° Celsiuse järgi. Kui sõitjatesalongi sisetemperatuur on 25° Celsiuse järgi või rohkem, on konditsioneeri sisse lülitamine kohustuslik; bussides on pimedal ajal sisse lülitatud sõitjate salongi valgustus; bussijuht ei häiri raadio ja muude meediakanalite kuulamisega sõitjaid; bussijuht abistab lapsevankriga ja puudega isikute sisenemist ja väljumist bussist, kui isik avaldab selleks soovi; bussijuhil on veoteenuse osutamise ajal seljas korrektne Vedaja vormiriietus. Vedaja esitab minimaalselt 5 päeva enne teenuse osutamise algust Tellijale informatsiooniks vormiriietuse näidised; ATL täitmiseks ei kasutata bussijuhte, kelle puhul on 3 kuu jooksul Tellija või järelevalveametnik tuvastanud vähemalt 20 korda sõitja sisenemisel sõiduõiguse kontrolli teostamata jätmist või kelle kohta on laekunud samal perioodil korduvalt põhjendatud pretensioone sõitjatelt ATL või õigusaktide rikkumise kohta ; Vedaja kohustub paigaldama bussidesse tellija poolt kehtestatud reisijateveoteenuse tüüptingimused. Teenuse tüüptingimused paigaldatakse Vedaja poolt bussi siseseinale piletimüügiseadme te vahetusse lähedusse, et reisijateveolepingut sõlmides ehk bussi sisenedes ja piletit ostes ning oma sõiduõigust registreerides oleks reisijal võimalik tingimuste sisuga tutvuda. Tüüptingimuste muutmise korral edastab t ellija v edajale uued tüüptingimused, mis tuleb paigaldada bussidesse t ellija poolt ette antud tähtaja jooksul ; bussijuhtidele oleks tagatud liinitöö vaheaegadel ( tööajal ) ol me ruumi ( näiteks: konteiner soojak busside parklas , kontor vm, ) kasutamise võimalus liinide teeninduspiirkonnas . Tagatud peab olema vähemalt lõunapausi läbiviimise, tööga seotud kohustusteks täitmiseks vajalike vahendite üleandmise-vastuvõtmise (näiteks: sõidulehed jm) ja tualeti kasutamise võimalus ; b ussijuhtidele oleks tagatud lepingu teenindamise algusest peatus tes Rohuneeme ja Leppneeme sadam tualeti kasutamise võimalus ; sõitjate poolt bussi unustatud asjade hoiustamise minimaalselt kaks kuud leidmise hetkest. Bussijuhtide poolt antakse bussi u nustatud asjad üle dispetšerile, kes sõitja pöördumisel tagastab asja(d) omanikule. Vedaja tagab majandusarvestuse pidamisel ÜTS §-s 23 sätestatud nõuete järgimise . Vedaja kohustub mitte tegema takistusi Tellijale ning osalema ka ise ATL objektiks olevatel bussiliinidel sõitjatevoogude uurimises ja liini busside täituvuse kontrollimises vastavalt Tellija juhistele. Vedaja kohustus osaleda eelnimetatud uuringutes seisneb eelkõige, kuid mitte ainult, järgnevas: bussijuht teeb Vedaja esindajana koostööd loendajaga; bussijuht lubab loendajal tasuta sõita Tellija poolt väljastatud tõendi alusel; bussijuht annab loendajale abistavat informatsiooni teede ja peatuste ning igapäevase teenindamise käigus saadud teabe kohta. Vedaja peab tegema Tellijaga koostööd, mis on vajalik Tellijale Vedaja poolt ATL täitmise kontrollimiseks, ATL täitmisega seotud analüüside ja uuringute tegemiseks või Tellija majandustegevuse läbiviimiseks ja planeerimiseks. Bussiliinide teenindamine toimub vastavalt kehtestatud sõiduplaanile ja töömahule. Vedaja on kohustatud paralleelselt ja üheaegselt organiseerima bussiliinide korrapärase dispetšeerimise ja sõitjate teavitamise. Dispetšeerimine peab olema tagatud busside liiniloleku ajal. Kui dispetšer on hõivatud, peab automaatvastus sissehelistajat teavitama, et liin on parasjagu hõivatud. Tellija nõudel peab Vedaja esitama 5 tööpäeva jooksul ülevaate dispetšeerimise tulemustest ühes asjaomase statistikaga. Dispetšeerimise ülevaade sisaldab teavet: sõiduplaanidest kinnipidamise ja korraldatud ümberistumiste tagamise kohta; selle kohta, milliseid meetmeid on rakendatud liiklushäirete korral regulaarse liikluse taastamiseks; sõitjateabe korraldamise ning ärajäänud, katkestatud ja asendatud või muul moel ebaregulaarsetest veootstest teatamise kohta; sõitjatelt laekunud kaebuste lahendamise kohta. Vedaja omab õigust teha ajutisi muudatusi busside liikluses ettenägematute ja Eesti klimaatilistes tingimustes erakordsete liiklustakistuste või ohtlike liiklusolude (teede lagunemine, meteoroloogilised tingimused jms) korral kuni sõidetavuse taastumiseni. Nimetatud muudatustest on Vedaja koheselt kohustatud informeerima sõitjaid ja Tellijat. Vedaja peab Tellijat informeerides ka põhjendama ajutiste muudatuste tegemise vajadust. Vedaja poolt tehtud ajutised muudatused ei tohi kesta kauem, kui neid muudatusi tinginud asjaolude kestus. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida Vedaja poolt ATL täitmiseks kasutatavaid busse nende vastavuse tuvastamiseks ATL-s, HD-s, selle lisades, Vedaja pakkumuses ning kõikides kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustele. Tellijal on vastavalt ATL-s sätestatud tingimustele õigus ATL kehtivuse aastal ühepoolselt ATL objektiks olevat liiniläbisõitu võrreldes punktis 7.4 toodud aastase eeldusliku liiniveomahuga suurendada või vähendada kuni 20% ent kogu ATL kehtivusaja jooksul kokku mitte rohkem kui +/-20% kogu ATL prognoositud veomahust vastavalt HD p 7.4 sätestatule. Vedajat teavitatakse ette vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva veomahtude muutmisel kuni 5% ulatuses HD p 7.4 nimetatud eelduslikust aastamahust. Kui tellija soovib korraga muuta liiniläbisõitu enam kui 5% ulatuses HD p 7.4 nimetatud eelduslikust aastamahust, kohustub tellija sellest vedajat ette teavitama vähemalt 60 ( kuus kümmend) kalendripäeva enne muudatuse ellurakendamist. Vedaja nõusolekul võib etteteatamise tähtaeg olla lühem. Pakkujad peavad arvestama, et tellijal on õigus eeldatavat liiniläbisõitu ja sõiduplaane muuta juba enne ATL täitmise algusaega, teavitades sellest vedajat käesolevas punktis ettenähtud korras ette ning sellisel juhul kohustub vedaja vajadusel tagama vajalikud ressursid, sh nõuetekohased bussid, muudatuste ellurakendamiseks . Vedaja kohustub Tellijale esitama iga poolaasta kohta andmed oma kogu majandustegevuse kasumlikkuse kohta, seejuures iga majandusaasta kohta kohustub Vedaja esitama Tellijale majandusaasta aruande. Kui Vedaja rikub käesolevas punktis nõutud andmete esitamise kohustust, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks. Toetus avaliku teenindamise eest ATL täitmise eest makstakse Vedajale toetust vastavalt Vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri hinnale, arvestades ATL-s ja HD-s sätestatud tingimusi. Vedajale makstava toetuse aluseks on reaalne liiniläbisõit lähtudes piletimüügisüsteemi andmetest, seejuures ei kanna Vedaja piletimüügisüsteemis esinevatest riketest lähtuvaid riske eeldusel, et Vedaja on piletimüügisüsteemi riketest piletimüügisüsteemi haldajat ja Tellijat nõuetekohaselt teavitanud. Vedaja kannab ATL täitmisega seotud tasu- ja kuluriski, samuti asjaolude muutumise riski, välja arvatud ATL-s või seaduses sätestatud juhtudel. Vedajale makstakse igal kalendrikuul ATL kohustuste täitmise eest toetust, mille Tellija arvestab Vedajale iga ATL objektiks oleva bussiliini osas vastavalt sõiduplaanile tegelikult teostatud töömahu (liiniläbisõidu) eest (Lisad 1 ja 2) vastavalt Vedaja poolt Riigihankes pakutud liinikilomeetri hinnale: ____eur/km: Vedaja poolt pakkumuses esitatud liinikilomeetri hind on Vedaja toetuse arvestamise aluseks kogu ATL kehtivusaja vältel ning Vedaja toetuse suurendamine ja vähendamine on võimalik ainult ATL-s või seaduses nimetatud alustel ja korras. Vedaja poolt teenuse osutamiseks vajalike seadmete kasutamisega kaasnevad teenusepakkujate kulud või tasud (tarkvaralitsentsid, turvasertifikaadid, riistvara rent, andmeside jne) sisalduvad liinikilomeetri hinnas ja Tellija neid Vedajale täiendavalt ei hüvita, välja arvatud kui hankedokumentides on sätestatud teisiti. Vedaja toetusest arvatakse maha „Toetussumma vähendamise aruande“ kohaselt toetusest maha arvatavad summad. Toetuse arvestamise aluseks olevat Vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri hinda muudetakse ATL kehtivusaja vältel juhul, kui muutub tarbijahinnaindeks (THI), Statistikaameti andmetel võrreldes pakkumuste esitamise tähtaja kvartali THI-ga, mille väärtuseks arvestatakse käesoleva lepingu mõistes 1,0. Liinikilomeetri maksumus arvutatakse alltoodud valemi järgi ning tulemus on eurodes ja ümardatakse 2 (kahe) kohaga peale koma: Tt = (THIp x THD) kus Tt – liinikilomeetri hind perioodil t (euro/km); THD – liinikilomeetri hind pakkumuses (euro/km); THIp –Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus jooksval aastal (perioodil t) võrreldes pakkumuste esitamise tähtaja kvartali THI-g a Punktis 4.5. sätestatud viisil võib korrigeerida Vedaja toetuse aluseks olevat liinikilomeetri hinda 1 (üks) kord kalendriaastas Vedaja taotluse või Tellija arvestuste alusel. Vedaja tasu indekseerimise ajaline algushetk on 202 3 I I kvartal, kuivõrd pakkujad on esitanud hinnapakkumise perioodile 202 2 I I kvartal kuni 202 3 I kvartal. Üleplaanilise töö eest toetust ei arvestata, välja arvatud eelnevalt Tellijaga kirjalikult kokku lepitud juhtudel. Tellijast ja Vedajast mittesõltuvate töömahtude muudatuste korral vastavalt ATL p 3.1 3 sätestatule on Vedajal õigus saada tasu vastavalt läbitud veomahule ka ilma Tellija eelneva kirjaliku kokkuleppeta. ATL -s sätestatud kohustuste täitmise eest tasub Tellija vedajale pangaülekandega pangaarvele hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, kui on täpsustunud mahaarvamiste summa. Tellija kannab arvestatud toetuse Vedaja arvelduskontole nr eeldusel, et Vedaja on edastanud Tellijale toetuse saamiseks arve. Toetuse maksmise tähtaeg Vedajale lükkub edasi, kui Vedaja ei ole tähtaegselt esitanud ATL punktides 8. 9 .1. – 8. 9 .2. nimetatud aruandeid. ATL punktides 8. 9 .1. – 8. 9 .2. nimetatud aruannete esitamisega viivitamise korral maksab Tellija Vedajale toetuse välja 20 päeva jooksul alates Vedaja poolt kõigi ATL punktides 8. 9 .1. – 8. 9 .2. nimetatud nõuetekohaste aruannete esitamisest. Lepingu täitmistagatis ATL täitmistagatise suuruseks on 259 000 (kakssada viiskümmend üheksa tuhat) eurot Täitmistagatis tagab kõiki Tellija nõudeid Vedaja vastu, mis tulenevad ATL rikkumisest, sh kuid mitte ainult Tellija leppetrahvinõudeid ja kahjuhüvitusnõudeid Vedaja vastu. ATL täitmistagatis loetakse Tellijale antuks, kui Vedaja on Tellijale esitanud: maksekorralduse ATL punkti-s 5.1 . nimetatud rahasumma deponeerimise kohta Tellija arvelduskontole EE 161010220105556012 ,või; Euroopa Liidus asutatud ja tegutseva Finantsinspektsiooni (või tagatise andnud asutuse asukohamaa analoogse järelevalveasutuse) järelevalve alla kuuluva krediidiandja või krediidivahendaja või kindlustusandja garantiikirja (edaspidi: Garantiikiri) originaaleksemplari, mille kohaselt on Tellija õigustatud saama Garantiikirja alusel maksimaalselt ATL punkti-s 5.1. nimetatud rahasumma väljamakse Tellija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul ja Tellija poolt nimetatud summas. Garantiikiri ei tohi sisaldada Tellija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Nimetatud lisatingimusi sisaldav Garantiikiri on käesolevas punktis nõutule mittevastav ning selle esitamist käsitletakse käesolevas punktis nõutava Garantiikirja esitamata jätmisena. ATL täitmistagatisena antud Garantiikiri peab kehtima kuni ATL tähtaja saabumiseni + 3 kuud. Pärast ATL sõlmimist Tellijale antav täitmistagatis antakse hiljemalt 20 päeva enne ATL täitmise esimest päeva. Kui Vedaja ei ole tähtaegselt täitmistagatist andnud, on Tellijal õigus ATL-t taganeda ja nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni summas, mis vastab täitmistagatise täiele ulatusele. Piletimüügiga seonduvad kohustused Vedaja soetab ja paigaldab omal kulul kõikidesse ATL täitmisel kasutatavatesse sõidukitesse HD nõuetele vastavad piletimüügiseadmed ja sõitjaloendurid . Vedaja kohustub läbi oma bussijuhtide (sealhulgas alltöövõtjate poolt rakendatavate bussijuhtide) ATL objektiks olevatel bussiliinidel teostama piletimüügiseadmetega piletimüüki, sealhulgas ka raha laadimist kontaktivabadele kaartidele või muudele piletimüügisüsteemiga ühilduvatele andmekandjatele ja sõiduõiguse kontrolli Tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade, õigusaktidest tulenevate ja Tellija poolt määratletud sõidusoodustuste alusel. Vedaja kohustub paigaldama piletimüügiseadmed kõikidesse ATL täitmisel kasutatavatesse bussidesse, sealhulgas ka asendusbussidesse ja reservbussidesse ning osutama teenust üksnes bussidega, milles on toimivad piletimüügiseadmed. Piletimüügiseadmed ja sõitjaloen durid peavad olema paigaldatud hiljemalt HD Lisa 1 lisa 4 määratud tähtajaks, mil bussid esitatakse Tellijale ülevaatuseks. Piletimüügiga seoses on Vedaja kohustatud tagama, et: bussijuht müüb nõuetekohaseid sõidupileteid vastavalt sõitja sõidusoovile ning kohustub väljastama sõitjale sõidupileti; bussijuht peab võimaldama sõitjal pileti registreerimist või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutmist; ÜTS-s sätestatud piirides kontrollima reisijatel kehtiva sõiduõiguse olemasolu; tagama bussides Tellija poolt antud sõitjainfo olemasolu; laadima sularaha (ainult paberraha) kontaktivabadele kaartidele või muudele piletimüügisüsteemiga ühilduvatele andmekandjatele; tegema koostööd Tellijaga sõidupiletite müügi turvalisuse tagamisel, sealhulgas rakendama Tellija soovitud meetmeid sõidupiletite müügi turvalisuse tagamiseks; kandma eelneva kuu piletimüügist saadud raha Tellija arvelduskontole EE043300333476860004 (SEB Pank) vastavalt Tellija poolt esitatud nõudele; kasutama piletimüügisüsteemi keskkonda. Tellija teavitab Vedajat Tellija määratletavate piletihindade ja sõidusoodustuste muutustest. Tellijal ja seadusega määratud kolmandatel isikutel on õigus teostada kontrolli piletimüügi protsessi üle ATL objektiks olevate bussiliinide bussides, mis seisneb peamiselt sõidupiletite müügikäibe jälgimises, kontrollostude sooritamises ja kontrollis kontroll- ja müügiseadmete korrasoleku üle, vajadusel järelevalvekaamerate kasutamises. Vedaja on kohustatud korraldama kõikidele ATL täitmisel kasutatavatele bussijuhtidele seadmete kasutamise koolitusi. Koolituste läbiviimine toimub Tellija poolt antud juhendmaterjalide alusel ning koolitustel on Tellija või Tellija poolt määratud kolmanda osapoole kohalolek kohustuslik. Kõik koolitusmaterjalides sisalduvad juhised ja nõuded loetakse ATL tähenduses Tellija siduvateks juhisteks, mille täitmise peab Vedaja tagama kõikide enda poolt ATL täitmisel kasutatavate bussijuhtide poolt sõltumata sellest, kas konkreetne bussijuht koolitusel osales või mitte. ATL täitmise käigus ATL lisas 11 sisalduvate juhendmaterjalide muutmine või täiendamine toimub Tellija ühepoolse teatega Vedajale ning muudetud või täiendatud juhendmaterjal muutub kohustuslikuks alates Vedajale edastamisest. ATL allkirjastamisega loetakse Vedaja selleks oma nõusoleku andnuks ning loetakse Vedaja nõustunuks sellega, et järelevalvekaamerate salvestisi kasutatakse ATL täitmise kontrollimiseks ning vastavate rikkumiste tuvastamisel on Tellijal õigus rakendada ATL-st tulenevaid sanktsioone. Järelevalvekaameratega seonduvad õigused ja kohustused Vedaja kohustub varustama bussid turvakaameratega vastavalt HD Lisa 1 Lisa 4 sätestatud nõuetele ning tagama, et turvakaamerad toimivad tõrgeteta. Vedaja kohustub viivitamatult teavitama turvakaamerate opereerimisel esinevatest tõrgetest Tellijat ja kõrvaldama puuduse või asendama mittenõuetekohase või mittetoimiva kaamera kolme tööpäeva jooksul. Vedaja peab lubama Tellija nõudel teehooldekaamerate ja/või andurite paigaldamist ja käitamist bussidele . Kõik kulud seoses sellega kannab Tellija. Kaamerate paigaldamine ja hilisem eemaldamine ei tohi kahjustada busside kaubanduslikku välimust ja/või väärtust. Vedaja kohustus on kaamerate säilimise tagamine ja sellega seotud riskide kandmine. Teehooldekaamerate kasutusse andmise täpsemad tingimused määratletakse eraldi sõlmitavas ATL lisas. Muud avaliku teenindamisega seonduvad õigused ja kohustused Lisaks muudele ATL-s sätestatud Vedaja kohustustele kohustub Vedaja korraldama ka bussijuhtidele, dispetšerite ja Vedaja poolt nimetatavate kontaktisikute (veokorraldaja/logistik/liinitöö meister) koolitusi; Sealhulgas vähemalt 1 kuu enne teenuse osutamise algust tuleb Vedajal läbi viia ATL täitmisel rakendatavatele bussijuhtidele, dispetšerite ja Vedaja poolt nimetatavate kontaktisikute (veokorraldaja/logistiku/liinitöö meister) koolituse ATL nõuet ekohase täitmise, teenuse turvalise osutamise ja klienditeeninduse kohta vastavalt Tellija poolt eelnevalt heakskiidetud koolitusplaanile. Koolitusplaani aluseks on ATL lisas 11 ja lisas 12 toodud juhendid. Bussijuhtide koolitus võib toimuda Tellijaga kooskõlastatult 1 (ühe) kuu jooksul teenuse osutamise alustamisest. Vedaja peab tagama, et kõikidele ATL täitmisel rakendatavatele bussijuhtidele, dispetšerite ja Vedaja poolt nimetatavatele kontaktisikutele (veokorraldaja/logistik/liinitöö meister ) viiakse läbi koolitus minimaalselt kaks korda aastas kogu lepinguperioodi vältel. Vedaja peab Tellija nõudmisel väljastama koolitustel osalejate nimekirjad koos koolitusel osalenute kinnitusega. Vedaja peab tagama lisaks dispetšeri(te)le liinitöömeistri ametikoha, kelle tegevusjuhend on käesoleva lepingu lisas 12. Vedaja võib ühildada liinitöömeistri ametikoha logistiku ja/või veokorraldaja ametikohaga. Kõigist nimetatud koolitustest tuleb Tellijat informeerida. Vedaja peab ATL alusel teenuse osutamise alguseks sisse seadma veebipõhise keskkonna , mille eesmärk on muuta V edaja ja T ellija suhtlus kiiremaks, sujuvamaks ja läbipaistvamaks. Tellijal ja tema esindajatel peab olema ligipääs veebipõhisele keskkonnale ja seal olevatele andmetele ja dokumentidele ning võimalus teha keskkonnas Tellija poolseid märkmeid ATList tulenevate nõuete täitmise kohta; Vedaja peab tagama veebipõhises keskkonnas igapäevase lt ATL Lisa 12 lisa 1 liinitöö päeviku näidisele vastavate andmete esitamise ; Veebikeskkonda kantakse kõik liinitöö meistri tööülesannetest tulenevad aruanded ja tegevused vastavalt ATL lisale 12; Vedaja peab tagama veebikeskkonnas olevate andmete säilimise ATL kehtivuse lõpuni ; Veebi põhine keskkond peab olema funktsionaalsuselt samaväärne https://www.bauhub.ee/et funktsionaalsusega Vedajal on kohustus paigaldada ATL alusel avalikke bussiliine teenindavate busside esi- ja tagapaneelile ning mõlemale küljele Vedaja logo või kaubamärk, mis on nii suur, kui nõutud õigusaktides. Vedaja on kohustatud paigaldama ATL alusel avalikke bussiliine teenindavatesse bussidesse elektroonilised sise- ja välistablood vastatavalt HD lisa 1 lisas 4 sätestatud tingimustele ning tagama nende töötamise liini teenindamise perioodil. Vedajal on keelatud paigutada ATL alusel avalikke bussiliine teenindavatele bussidele välireklaami. Vedajal on õigus paigaldada ATL alusel avalikel bussiliinidel kasutusel olevatele bussidele sisereklaami üksnes Tellija eelneval kirjalikus vormis nõusoleku olemasolul ning Poolte vahel täiendavalt kokku lepitud Vedaja toetuse vähendamise korral. Vedaja on kohustatud Tellija nõusolekut küsima igakordselt paigaldatava või eemaldatava sisereklaami kohta, samuti mistahes muude reklaamiga seonduvate tingimuste ning asjaolude muutmisel. Kui ärajäänud reiside arv ületab 0,1 % kõikidest kuu jooksul ATL alusel tehtavatest reisidest, on vedaja kohustatud koostama 5 päeva jooksul abinõude kava Tellija poolt vastavasisulise teate saamisest . Tellija kinnitab abinõude kava, kui selles kajastatud abinõud on ellurakendamisel Tellija hinnangul piisavad ja asjakohased teenuse kvaliteedi parandamiseks. Kui Vedaja ei koosta tähtaegselt nõuetekohast abinõude kava või ei rakenda seda ellu, käsitatakse seda olulise lepingurikkumisena . Tellija kohustub ATL objektiks olevatel bussiliinidel veoteenuse osutamisel: informeerima sõitjaid ATL objektiks olevate bussiliinide muutustest (välja arvatud ATL punktis 3.13. nimetatud muudatused) massiteabevahendite kaudu (muuhulgas võib Tellija informeerimiskohustuse täitmiseks kasutada piirkonna keskuse kodulehte, valla kodulehte, infoteateid koolides, bussides ja peatustes); varustama ATL täitmiseks kasutatavad bussid sõitjainfoga, infoga piletihinna ja trahvide kohta piletita sõidu korral; teavitama Vedajat bussiliinidel plaanipäraselt tehtavatest muudatustest ja planeeritavast ajutisest ümbersõidumarsruudist; esitama iga kuu 10. kuupäevaks ATL objektiks olevatel bussiliinidel eelmise kuu „Toetuse summa vähendamise aruande (ATL lisa 5), kuid antud kohustuse rikkumine ei välista Tellija õigust tugineda Vedaja toetuse vähendamise aluseks olevatele asjaoludele hilisemalt; koostama iga kuu 15. päevaks ATL objektiks olevate bussiliinide suhtes eelmise kuu toetuse arvestuse aruande (ATL lisa 6), ; tasuma Vedajale osutatud teenuse eest ATL-s sätestatud korras. Vedaja: esitab Tellijale iga päeva kohta bussiliinide tegeliku töömahu päevaaruanded (Lisad 1 ja 2) elektroonilisel kujul ATL-s märgitud Tellija e-posti aadressidele 1 kord kuus eelneva kuu kohta, hiljemalt järgmise kalendrikuu 10. päevaks. Tegeliku töömahu päevaaruannetes nimetatud üleplaanilis(t)e veootsa(de) teostamise alus on p 8. 9 .4. alusel toimunud teavitus. Hilisemalt esitatud üleplaaniliste veootsade aruandeid ei arvestata ning Tellijal puudub vastavas osas kohustus. Üleplaaniliste veootsade teostamine tuleb eelnevalt Tellijaga kooskõlastada; esitab Tellijale elektrooniliselt iga kalendrikuu 10. kuupäevaks eelmise kuu ATL objektiks olevate bussiliinide hilinenud ja ärajäänud veootsade aruande (Lisa 3) ning ärajäänud veootsa(de) põhjuse(d), samuti busside asendamise juhtumid liinide kaupa konkreetseid kuupäevi ja asendamise põhjuseid ära näidates; teatab koheselt Tellijale lisaks igakuise aruande esitamisele ATL objektiks olevate bussiliinide ärajäänud ja hilinenud veootstest (sealhulgas avariidest), elektroonilist taasesitamist võimaldavas vormis, olenemata sellest, kas eelloetletud asjaolud ilmnesid Vedajast tingitud asjaolude tõttu või muudel, Vedajast sõltumatutel põhjustel. Ärajäänud või hilinenud veoots loetakse Vedaja poolt Tellijale teatatuks üksnes siis, kui seda on tehtud kooskõlas Lisas 9 ja Lisas 11 sätestatuga; informeerib koheselt Tellijat nii kirjalikult töömahu muutustest, mida ei ole Tellija tellinud, näidates ära täiendava töömahu teostamise põhjuse ja tehtud töömahu (liiniläbisõit, veootsad). Kui Vedaja ei teavita Tellijat nõutavatest asjaoludest koheselt, või on teavitamise aluseks olevad asjaolud tingitud Vedajast, puudub Vedajal õigus asjaoludele tugineda; esitab Tellija nõudmisel viimase määratud tähtpäevaks, vormis ja viisil täiendavad andmed ja aruandluse bussiliinide töö ja busside kohta, samuti muid ATL täitmisega seonduvaid andmeid, mida Tellijal on vaja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks; edastab Tellijale kõik talle saabunud sõitjate kaebused ja ettepanekud, mis on seotud Vedaja poolt ATL täitmisega ; edastab Tellijale kvartaalselt aruande Vedaja osutatava teenuse omahinna kohta, esitades aruandes andmed oma kulutuste kohta vastavalt ATL lisa 7 formaadile hiljemalt kvartali lõppemisele järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks. Kvartali perioodideks on 01. jaanuar – 31. märts, 1.aprill – 30. juuni; 01. juuli – 30. september ning 01. oktoober – 31. detsember. Aruandlus ja teated peavad olema eestikeelsed. Kirjalikult või mistahes muus vormis esitatud info või aruanne peavad oma sisult olema identsed. Kui Vedaja esitab mistahes ATL lisa 1 – 3 kohase aruande vastava aruande esitamise tähtajast hiljem, lükkuvad ka Tellija poolt vastavate aruannete esitamise tähtajad edasi ning Tellija esitab vastavad aruanded 10 päeva jooksul arvates Vedaja poolt kõikide vastava perioodi kohta käivate ATL lisades 1 – 3 nimetatud aruannete saamise päevast. Tellijal on õigus nõuda Vedajalt täiendavaid andmeid ja aruandlust bussiliinide töö ja kasutatavate busside kohta, kui Vedaja mistahes põhjusel ei kasuta ÜTRIS süsteemi, samuti tulenevalt ÜTS-st ettevõtte raamatupidamisandmete kohta. Tellijal on õigus kontrollida ATL täitmist puudutavat Vedaja raamatupidamisalast algdokumentatsiooni, aruandeid ning muid dokumente vastavalt ÜTS §-le 23. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida bussiliiklusele ning bussijuhtidele esitatud nõuete täitmist, sõiduplaanidest kinnipidamist, busside täituvust ja vastavust kõikidele kehtivatele õigusaktidele ja ATL-le ning Vedaja poolt ATL nõuetekohase täitmise mistahes muid aspekte. Vedaja peab eelnimetatud kohustuste täitmise võimaldamiseks tegema kõik endast oleneva. Vedaja kohustub ATL täitmise puudustest ja kõrvalekalletest informeerima koheselt Tellijat kirjalikult Tellija poolt teatavaks tehtud aadressil. Vedaja kohustub lubama Tellija poolt määratud isikutel kontrollida sõitjate sõiduõigust tõendavaid dokumente ning bussidele ja sõidukijuhtidele esitatavate ATL-s ja muudes õigusaktides fikseeritud nõuete täitmist. Sanktsioonid Lepinguliste kohustuste rikkumiste puhul rakendatavatele sanktsioonidele kohaldatakse Eestis kehtivale seadusandlusele lisaks ATL-s sätestatud erisusi. Väheolulised lepingurikkumised on rikkumised, mis ei mõjuta olulisel määral osutatava teenuse kvaliteeti, milleks loetakse mh, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: mistahes bussidele või bussijuhtidele esitatavate nõuete mittetäitmine, välja arvatud ATL punktis 3.2. või punktis 9. 3 .10.; Vedaja ei teavita piletimüügisüsteemi ehk PMS-i dispetšerrakenduse kaudu Tellijat ja PMS haldajat piletimüügiseadmete riketest ja/või tõrgetest liinitöös (ärajäämised/hilinemised) või muudest asjaoludest (sealhulgas kaamerate töö tõrgetest) kooskõlas ATL Lisa 9 ja Lisa 11 nõuetega; Vedaja poolt ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta bussiliinidel kasutusel olevatele bussidele reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava logo või kaubamärgi paigaldamine; Vedaja, alltöövõtja või nende poolt rakendatavate bussijuhtide suhtes on Tellijale laekunud põhjendatud kaebus ATL-st või õigusaktidest tulenevate vedaja kohustuste rikkumise kohta kas Vedaja või bussijuhi poolt; Vedaja poolt aruannete või teadete mittenõuetekohane esitamine või neis tõele mittevastavate andmete esitamine, sh tõele vastavate andmete mitteesitamine, v.a. kui konkreetse teavituskohustuse rikkumine on ATL järgi käsitatav olulise lepingurikkumisena; teehooldekaamerate ja/või andurite paigaldamise ja käitamise mittelubamine bussidele; mistahes bussijuhtide le seatud olmetingimuste nõuete mittetäitmine; mistahes muu ATL-s sätestatud kohustuse rikkumine, mida ei ole otsesõnu nimetatud olulise lepingurikkumisena; Olulised lepingurikkumised on: mistahes muudatuste tegemine busside liikluses (näiteks: kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi teenindamata jätmine jm) Vedaja algatusel, v.a. ATL p 3.13 sätestatud erakorralised asjaolud, millest Vedaja on Tellijat viivitamatult informeerinud ja informeerimisel muudatuse tegemist põhjendanud; piletimüügiga seonduvate kohustuste (sealhulgas piletimüügiseadmete kasutamisega või selles esinevate puuduste kõrvaldamisega seonduvate kohustuste või ÜTRIS- süsteemi kasutamisega seotud kohustuste) mistahes moel rikkumine; Vedaja ei ole hiljemalt 30 päeva enne ühenduse tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitanud Tellijale uut ühenduse tegevusluba; Vedaja ei täida kohustust nõuetekohase Garantiikirja esitamise kohta; Vedaja ei paigalda bussidesse piletimüügiseadmeid või piletimüügiseadmetes esinevaid vigu ei kõrvaldata Lisa 11 sätestatud tähtaegadeks; kuus või enam käesoleva Lepingu täitmisega seotud väheolulist rikkumist 3 kuu jooksul; Vedaja ei ole ükskõik millist rikkumist kõrvaldanud Tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul; Vedaja, alltöövõtja või nende poolt ATL täitmisel rakendatav bussijuht ei täida ametialases tegevuses õigusaktidega kehtestatud nõudeid või Tellija poolt antud siduvaid juhised (sealhulgas koolitusmaterjalidest tulenevaid nõudeid või reegleid); järelevalvekaamerate salvestistele ligipääsu mittevõimaldamine, juhul kui järelevalvekaamerad on bussi paigaldatud või järelevalvekaamerate paigaldamisega mittenõustumine või takistamine; Vedaja kasutab ATL täitmisel busse, mille kasutamist ei ole Vedaja Tellijaga eelnevalt kooskõlastanud või mis ei vasta HD tehnilise kirjelduse nõuetele ja/või ei ole Vedaja pakkumuses nimetatud bussidega vähemalt samaväärsed ja/või mille suhtes on korrakaitseorgan rakendanud sõidukeeldu; Vedaja rakendab ATL täitmisel alltöövõtjaid, kelle kasutamist ei ole Vedaja eelnevalt Tellijaga kirjalikult kooskõlastanud; Vedaja ei rakenda 100% ulatuses ATL teenindamiseks busse hiljemalt Lisa 1 Lisa 4 sätestatud tähtajaks; muu Vedaja rikkumine, mis on ATL või HD tingimuste kohaselt käsitatav olulise lepingurikkumisena. Vedaja rikub mistahes moel ATL p 3.16 sätestatud kohustusi; Vedaja rikub korduvalt või oluliselt ATL lisas 12 nimetatud kohustusi ; Vedaja rikub mistahes moel ATL p 8.7 nimetatud kohustusi. Iga väheolulise lepingurikkumise korral võib Tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada toetust Vedajale kuni 150 euro võrra. Iga olulise lepingurikkumise korral võib Tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada toetust Vedajale kuni 1500 euro võrra. Kui ATL-s on konkreetse rikkumise puhuks sätestatud erinev leppetrahv, on Tellijal õigus nõuda käesolevas punktis nimetatud leppetrahvide asemel konkreetse rikkumise suhtes sätestatud leppetrahvi. Kui ärajäänud veootste arv ületab 0,1% kuu plaanilisest veootste arvust, rakendatakse lisatrahvi 100 € iga 0,1% ületava veootsa eest. Tellija võib leppetrahvile lisaks nõuda alati ka kahju hüvitamist kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega. Vedaja ATL-st tulenevate kohustuste täitmisel avastatud puudused fikseeritakse Tellija poolt vastava akti (edaspidi Puuduste fikseerimise akt) koostamise teel. Puuduste fikseerimise aktis fikseeritakse rikkumise olemus ja avastamise aeg ning antakse Vedajale tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks, kui see on puuduse olemusest tulenevalt võimalik, mõistlik ja vajalik. Tellija teavitab Vedajat ATL nõuete rikkumisest ning täiendava tähtaja andmisest mõistliku aja jooksul pärast nõuete rikkumisest teadasaamisest. Täiendava tähtaja andmine ei välista leppetrahvi. Kui täiendava tähtaja andmine ei ole puuduse olemusest tulenevalt vajalik või võimalik, teavitab Tellija Vedajat toimunud rikkumistest, saates Vedaja poolt ATL-s märgitud kontakt e-posti aadressil Puuduste fikseerimise akti. Puudused loetakse fikseerituks ja Vedaja puuduste esinemisest nõuetekohaselt teavitatuks Tellija poolt käesolevas punktis sätestatud teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisega e-posti teel. Kui Vedaja ei pea Tellija e-posti teel saadetud teadet või Puuduste fikseerimise akti põhjendatuks, on Vedajal õigus esitada Tellijale kirjalikus vormis vastuväited hiljemalt 5 tööpäeva jooksul Tellija poolt vastava puuduste kohta teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisest. Kui Vedaja ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud, loetakse Vedaja mistahes vastuväidetest loobunuks ja rikkumise omaks võtnuks. Vedaja toetuse vähendamine vormistatakse ATL lisas 5 toodud vormil, mis saadetakse Vedaja poolt ATL-s näidatud kontakt e-posti aadressil iga kuu 10. kuupäevaks. Eelnev ei piira Tellija õigust rakendada leppetrahve ja toetuse vähendamist tulenevalt rikkumistest, mis on toimunud kuni 6 kuud enne toetuse vähendamist. Kõik ATL-s sätestatud sanktsioonid arvatakse maha Vedaja toetusest ning need kajastatakse aruandes, mis saadetakse Vedaja poolt ATL-s näidatud kontakti e-posti aadressil iga kuu 15. kuupäevaks. Vedaja toetus loetakse Tellija ühepoolse tahteavaldusega vähendatuks Tellija poolt käesolevas punktis nimetatud lisa 5 vormi saatmisega Vedaja e-postile. Pooled on kokku leppinud, et eraldiseisva dokumendina leppetrahvide või muude sanktsioonide nõudmise kohta kirjalikke nõudekirju ei koostata, vaid piisab puuduse või muu lepingurikkumise fikseerimisest aktis ning sellest tingitud sanktsiooni ja vastava Vedaja toetuse vähendamise kajastamisest ATL Lisa 6 formaadis aruandes sõltumata Töövõtja poolt aruande allkirjastamisest. Pooled vabanevad vastutusest ATL mittetäitmise või mittekohase täitmise korral, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, millised antud olukorras on vältimatud ja Poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei ja/või sõjaväeoperatsioonid, loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mis kujutavad endast vääramatut jõudu. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva vältimaks ja vähendamaks võimaliku kahju teket. ATL-s sätestatu ei välista täiendavate õiguskaitsevahendite kasutamist, mis tulenevad kohaldatavatest õigusaktidest. Kui seadusest tulenev nõude esitamise, kujundusõiguse kasutamise või Vedaja kohustuste rikkumisele tuginemise tähtaeg on lühem kui 6 kuud, loetakse see Tellija suhtes kuuekuuliseks. Tähtaeg hakkab kulgema alates Vedaja poolt Tellija vastavasisulistest asjaoludest kirjalikus vormis teavitamisest. Lepingu kehtivus, lõpetamine ja muutmine Teenuse osutamise eelduslik algus on 01. 0 6 .2022 ning ATL kehtib 8 aastat alates teenuse osutamise algusest. Juhul, kui ATL sõlmimise viibimise tõttu, sealhulgas tulenevalt ATL sõlmimisele eelneva hankemenetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks ATL alusel teenuse osutamise alustamine käesolevas punktis sätestatud eelduslikul alguskuupäeval, alustatakse teenuse osutamist Telli ja poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist, seejuures peab Tellija Vedaja nõudel tagama, et ATL sõlmimise ja ATL alusel teenuse osutamise vahele jääks vähemalt 4 kuud ettevalmistusaega, välja arvatud kui Vedaja on valmis teenuse osutamist alustama lühema ettevalmistusajaga. Sellisel juhul lükatakse edasi ka käesolevas punktis sätestatud teenuse osutamise eelduslikku lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas teenuse osutamise alustamine viibis. Ühenduse tegevusloa tähtaja lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise korral ATL lõpeb ennetähtaegselt, Tellija poolt erakorralise ülesütlemisega ilma etteteatamistähtajata. Arvestades õigusaktides sätestatud erisusi on Tellijal õigus lõpetada ATL ühepoolselt ennetähtaegselt, teatades sellest Vedajale kirjalikult ette 30 päeva, kui: esineb vähemalt 2 Vedaja-poolset ATL p 9. 3 nimetatud olulist lepingurikkumist 12 kalendrikuu jooksul; Vedaja või mõne tema alltöövõtja suhtes ilmneb kasvõi üks ÜTS § 48 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud asjaoludest; Vedaja-poolsed ATL rikkumised on tinginud Vedaja toetuse vähendamise ühes kuus vähemalt 10% ulatuses selles kuus Vedajale ilma rikkumisteta maksmisele kuulunud toetusest ja seda vähemalt 2 (kahel) kuul ülesütlemisele eelneva 15 kuu jooksul; Vedaja ei ole HD Lisa 1 lisa 4 sätestatud tähtaegadeks esitanud Tellijale ülevaatuseks kõiki Vedaja pakkumuses nimetatud busse või busside ülevaatuse tulemusena on tuvastatakse busside mittevastavused HD, õigusaktide või Vedaja pakkumuse tingimustele ning Vedaja ei ole rikkumist kõrvaldanud hiljemalt 10 päeva jooksul Lisa 1 Lisa 4 sätestatud tähtaja saabumisest; Vedaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või saneerimine; Vedaja majandustegevus on vähemalt kahel järjestikusel majandusaastal olnud kahjumlik või Vedaja ei ole esitanud Tellijale andmeid oma majandustegevuse kasumlikkuse kohta kooskõlas ATL nõuetega . ATL erakorralisel ülesütlemisel Tellija poolt Vedajast tingitud asjaoludel on Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi ATL täitmistagatise summa ulatuses. Käesolevas punktis nimetatud leppetrahv muutub sissenõutavaks alates Tellija poolt Vedajale ATL ülesütlemise teate esitamisest. Eeltoodu ei välista Tellija õigust kasutada muid seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid, samuti esitada muid nõudeid, eelkõige nõuda ATL ennetähtaegsest lõpetamisest tekkivate kahjude hüvitamist. Vedajal on õigus lõpetada ATL ühepoolselt ennetähtaegselt, teavitades sellest ette vähemalt 60 päeva, kui Tellijast põhjustatud asjaolude tõttu ei ole Vedaja saanud toetust ning võlgnevus Vedaja ees ületab ATL ülesütlemisavalduse esitamisele eelnenud 1 kuu liiniläbisõidu ja kehtiva liinikilomeetri hinna korrutise summat. Nimetatud etteteatamistähtaeg hakkab kulgema Vedaja poolt Tellija kirjalikus vormis teavitamisest. Mistahes muul alusel ei ole Vedajal õigust ATL-t ühepoolselt ennetähtaegselt üles ütelda. ATL lõpetamisel ennetähtaegselt Tellija poolt Vedajast tingitud asjaolude tõttu kohustub Vedaja jätkama ATL täitmist maksimaalselt 6 kuu kestel alates ATL ülesütlemisest, kui Tellija seda nõuab või seni, kuni Tellija poolt leitud uus vedaja alustab veoteenuse osutamist, vastavalt sellele kumb tähtaeg või sündmus saabub varem. Tellijal on õigus määrata ATL ülesütlemisteates lühem periood, mille vältel Vedaja on kohustatud ATL täitmist jätkama. ATL ennetähtaegsel lõpetamisel p-des 10.5 sätestatud alustel tagastatakse Vedajale ATL täitmise tagatis, arvestades sellest maha Vedaja võlgnevused Tellija ees. ATL muutmine toimub Poolte kirjalikul kokkuleppel riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras. Lõppsätted Kõik ATL-st tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras. Kõik ATL ja selle lisade muudatused jõustuvad poolte poolt allakirjutamise hetkest või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. ATL on koostatud eesti keeles ja digitaalselt allkirjastatuna. Pooled on kokku leppinud, et käesolev ATL on haldusleping. Poolte andmed VEDAJA TELLIJA MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Registrikood Registrikood 80213342 Roosikrantsi 12/2, Tallinn 10119 Telefon: Telefon: 6406 780 e-post: e-post:
[email protected] SEB Pank AS a/a EE981010220041254012 Kontaktisik: Kontaktisik: telefon : Telefon: e-post: e-post:
Austatud Angelika Timusk 20. mai 2026
Riigihangete Vaidlustuskomisjon
MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Vaidlustaja I: AS Liepajas autobusu parks
Läti registrikood 40003015652
Cukura iela 8/16, Liepāja LV-3414, Läti
e-post
[email protected]
Vaidlustaja II: SIA NordBus
Läti registrikood 40203592663
Dzirciema iela 121, Rīga, LV-1055, Läti
Vaidlustajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
Vesivärava 50, 10152 Tallinn
e-post
[email protected]
Hankija: Mittetulundusühing Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskus
registrikood 80213342
Meistri tn 14, 13517 Tallinn
e-post
[email protected]
VAIDLUSTAJATE TAOTLUS:
1. Määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus
riigihanke (viitenumber 305132) vaidlustusmenetluses ning mõista välja
Mittetulundusühingult Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS Liepajas autobusu
parks ja SIA NordBus kasuks menetluskulud kokku summas 11 580 eurot ilma
käibemaksuta.
1. MENETLUSE SENINE KÄIK
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on vaidlustusasi ühispakkujate AS
„Liepājas autobusu parks“ (vaidlustaja I) ja SIA NordBus (vaidlustaja II) vaidlustuses
Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (hankija) 28.04.2026 otsuse nr
2-2/9 kehtetuks tunnistamiseks.
1.2. VAKO 15.05.2026 kirjaliku menetluse teatega andis VAKO vaidlustajatele võimaluse
esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 20.05.2026. Menetluskulude nimekiri on
esitatud seega tähtaegselt.
2. PÕHJENDUSED
2.1. RHS § 198 järgi on vaidlustusmenetluse kulud riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv
eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud.
2.2. Riigilõiv. Vaidlustajad on tasunud riigilõivu summas 2560 eurot.
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ
Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583
10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496
[email protected] SEB Pank EE801010220043418018
www.sirel.com
2.3. Lepingulise esindaja kulud. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ on osutanud
vastustajatele õigusteenust tunnihinnaga 220 eurot (lisandub käibemaks), kooskõlas
kliendilepinguga ei lähtuta tööaja arvestuse suhtes väiksemast ajaühikust kui 15 (viisteist)
minutit, ümardades ajakulu ülespoole. Õigusteenuse sisu on järgnev:
Kuupäev Õigusteenuse kirjeldus Kestvus Summa
Esialgne tutvumine hankija 28.04.2026
28.04.2026 1h 00m 220,00
kõrvaldamise otsuse ja põhjendustega.
Teams nõupidamine kliendiga seoses
29.04.2026 0h 45m 165,00
hankija otsuse vaidlustamisega.
Hankija otsuse analüüs, oluliste kohtade
kaardistamine ja kliendile tähelepanekute
30.04.2026 koostamine, kliendile selgitava kaaskirja 2h 30m 550,00
koostamine seoses hankija otsuse
edasikaebamisega.
Kliendile selgitava kaaskirja täiendamine
01.05.2026 seoses hankija otsuse 1h 00m 220,00
edasikaebamisega.
Hankija 28.04.2026 otsuse ja
hindamiskomisjoni ettepaneku analüüs
edasikaebamise aspektist; asjakohase
06.05.2026 kohtupraktika analüüs (siseriiklik ja EU 6h 00m 1320,00
kohtupraktika); jooksev kirjavahetus
kliendiga. Vaidlustuse koostamine
(Kõrvaldamise vaidlustamiseks).
VAKO vaidlustuse täiendamine, e-
07.05.2026 7h 45m 1705,00
kirjavahetus kliendiga.
Vaidlustuse täiendamine, e-kirjavahetus
08.05.2026 6h 15m 1375,00
kliendiga.
Vaidlustuskomisjoni teatega tutvumine ja
11.05.2026 0h 15m 55,00
kliendile edastamine.
E-kirjavahetus kliendiga seoses VAKO
13.05.2026 0h 30m 110,00
otsusega hange peatamata jätta.
Hankija vastusega tutvumine, e-
18.05.2026 kirjavahetus kliendiga. Kohtupraktika 9h 00m 1980,00
otsing. Täiendava seisukoha koostamine.
Täiendava seisukoha täiendamine (sh
19.05.2026 3h 30m 770,00
vastavalt kliendi tagasisidele).
Vaidlustajate täiendava seisukoha
20.05.2026 täiendamine (sh vastavalt kliendi 2h 00m 440,00
tagasisidele), vormistamine, esitamine
20.05.2026 Menetluskulude nimekirja koostamine. 0h 30m 110,00
Summa eurodes (ilma km-ta) 41h 00m 9020,00
2.4. Võttes arvesse antud vaidlustusmenetluses vaidlustajate poolt koostatud dokumentide
mahtu ja nende koostamiseks kulunud aega, läbitöötamist vajanud asja materjalide
2 (3)
mahukust, vaidlusküsimuse olemust ning keerukust, tuleb käesolevas menetluskulude
nimekirjas kajastatud vaidlustajate menetluskulusid pidada täies ulatuses vajalikeks ja
põhjendatuteks. Samuti ei ületa lepinguliste esindaja poolt osutatava õigusabi tasu (s.t
tunnihind) Riigikohtu ja ka VAKO praktikas keskmiselt mõistlikuks peetavat tasu.
2.5. Riigikohtu ja VAKO praktika kohaselt kuuluvad kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta
(RKHKo 3-20-663, p-d 22-23). Kuna vaidlustajad on käibemaksukohustuslased,
taotlevad vaidlustajad kulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
2.6. Käesolevaga kinnitavad vaidlustajad, et menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on
kantud seoses kõnealuse riigihanke vaidlustusmenetlusega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Anneli Aab
vandeadvokaat
vaidlustajate lepinguline esindaja
3 (3)
Austatud pr Angelika Timusk 20. mai 2026
Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected]
VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT
vaidlustusmenetluses riigihankes nr 305132
Vaidlustaja I: AS Liepajas autobusu parks
Läti registrikood 40003015652
Cukura iela 8/16, Liepāja LV-3414, Läti
e-post
[email protected]
Vaidlustaja II: SIA NordBus
Läti registrikood 40203592663
Dzirciema iela 121, Rīga, LV-1055, Läti
Vaidlustajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
Vesivärava 50, 10152 Tallinn
[email protected]
Hankija: Mittetulundusühing Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskus
registrikood 80213342
Meistri tn 14, 13517 Tallinn
e-post
[email protected]
Hankija lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa
Advokaadibüroo Laarmaa
e-post:
[email protected]
1. MENETLUSE SENINE KÄIK
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on vaidlustusasi ühispakkujate
AS „Liepājas autobusu parks“ (vaidlustaja I) ja SIA NordBus (vaidlustaja II) vaidlustuses
Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (hankija) 28.04.2026 otsuse nr 2-
2/9 kehtetuks tunnistamiseks.
1.2. 15.05.2026 VAKO kirjaliku menetluse teate kohaselt on menetlusosalistel võimalik
esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente kuni 20.05.2026. Seega
on käesolevad vaidlustajate seisukohad esitatud tähtaegselt.
2. PÕHJENDUSED
2.1. Vaidlustajad on tutvunud hankija 15.05.2026 seisukohtadega ning leiavad, et need ei
anna alust jätta vaidlustus rahuldamata. Vastuseks hankija vastuväidetele soovivad
vaidlustajad täiendavalt rõhutada alltoodut, selgitades siinkohal juurde, et kui mingit
hankija vastuväidet ei ole all käsitletud, ei tähenda see ühelgi juhul sellega nõustumist.
Sellisel juhul see pole vaidlustajate hinnangul kas asjakohane või on juba piisavalt
käsitlemist leidnud vaidlustuses.
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ
Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583
10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496
[email protected] SEB Pank EE801010220043418018
www.sirel.com
2.2. Hankija käsitleb vaidlustajate seisukohti moonutatult
2.2.1. Hankija leiab enda 15.05.2026 seisukohas mitmes osas ekslikult, nagu oleks vaidlustajad
esitanud argumente või seisukohti, mida vaidlustuses tegelikult esitatud ei ole. Samuti
käsitleb hankija vaidlustajate argumentatsiooni kohati põhjendamatult kitsendavalt või
moonutatult. Seetõttu peavad vaidlustajad vajalikuks järgnevalt oma seisukohti
täpsustada ning juhtida tähelepanu asjaoludele, mille osas hankija vastus ei käsitle
vaidlustuses tõstatatud küsimusi sisuliselt.
2.2.2. Hankija väidab seisukoha p-des 11–12 sisuliselt, nagu oleks vaidlustajate keskne
argumentatsioon see, et juhul kui rikkumine on sanktsioneeritud leppetrahviga ning
lepingut ei ole üles öeldud, ei saa selline rikkumine põhimõtteliselt kunagi olla RHS § 95
lg 4 p 8 kohaldamise aluseks. See on väär. Vaidlustajad ei ole kordagi väitnud, et
leppetrahviga sanktsioneeritud rikkumine ei võiks teatud asjaoludel olla RHS § 95 lg 4 p
8 tähenduses asjakohane. Vaidlustajate seisukoht on olnud, et RHS § 95 lg 4 p 8 ei
võimalda pakkuja kõrvaldamist automaatselt pelgalt seetõttu, et varasema lepingu
täitmisel on esinenud leppetrahviga sanktsioneeritud rikkumisi.
2.2.3. Seisukoha p-s 11 väidab hankija, et vaidlustajad leiavad, et kui rikkumine on
sanktsioneeritud leppetrahviga ja mitte ülesütlemisega, siis ei saa see rikkumine
põhimõtteliselt olla kõrvaldamise aluseks RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes. Samuti märgib
hankija seisukoha p-s 12, et vaidlustajate keskne argumentatsioon seisneb väidetavalt
selles, et kui rikkumise eest on ette nähtud leppetrahv ja tellija ei ole lepingut üles öelnud,
siis järelikult ei saa olla tegemist olulise lepingulise kohustusega ega olulise rikkumisega.
Hankija ei ole kas vaidlustusest õigesti aru saanud või teadlikult moonutab vaidlustaja
argumentatsiooni. Vaidlustajad rõhutasid, et olukorras, kus lepingu vahetu tellija ei
ole pidanud rikkumisi selliseks, mis õigustaks lepingu ülesütlemist või vedaja
ebausaldusväärseks tunnistamist, on tegemist olulise asjaoluga pakkuja
usaldusväärsuse hindamisel. Hankija vastusest nähtub aga püüd taandada
vaidlustajate argumentatsioon lihtsustatud teesidele, mida vaidlustajad tegelikult
esitanud ei ole.
2.2.4. Vaidlustajate hinnangul nähtub hankija seisukohtadest sisemine vastuolu. Ühelt poolt
rõhutab hankija, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine ei ole automaatne tagajärg mistahes
lepingurikkumisele. Teisalt lähtub hankija kogu positsioon sisuliselt sellest, et avaliku
bussiliiniveo valdkonnas kujutavad korduvad rikkumised ja leppetrahvide rakendamine
endast juba iseenesest piisavat alust pakkuja ebausaldusväärsuse järeldamiseks, kuna
tegemist on avaliku teenuse osutamise seisukohalt eriti oluliste kohustustega.
Vaidlustajate seisukoht seevastu on olnud, et ka avaliku bussiliiniveo valdkonnas ei
võimalda rikkumiste olemasolu üksi, ilma rikkumiste tegelikku raskust, mõju, põhjuseid ja
konteksti hindamata, automaatselt järeldada pakkuja ebausaldusväärsust.
2.3. Hankija järeldused vaidlustajate varasemate lepingurikkumiste kohta on ekslikud
2.3.1. Hankija väidab seisukoha p-des 13–14, et vaidlustajate poolt toime pandud rikkumised
vastavad põhimõtteliselt Läti lepingute p-des 17.2.3 ja 17.2.5–17.2.6 sätestatud lepingu
ülesütlemise alustele. Vaidlustajate hinnangul ei tulene selline järeldus ei Läti lepingute
sõnastusest ega nende tegelikust kohaldamispraktikast.
2.3.2. Esiteks sätestab Läti lepingu p 17.2.3 lepingu ülesütlemise alusena olukorra, kus vedaja
põhjendamatult ja ette teatamata katkestab ühistransporditeenuse osutamise. Hankija
jätab tähelepanuta, et nimetatud säte ei käsitle mistahes ärajäänud reise või operatiivseid
häireid, vaid olukorda, kus teenuse katkestamine toimub põhjendamatult ning tellijat
eelnevalt teavitamata. Hankija ei ole aga tuvastanud ega isegi väitnud, et vaidlustajad
oleksid teenuse osutamise katkestanud tahtlikult, põhjendamatult või tellijat ette
teavitamata.
2.3.3. Vastupidi, vaidlustajate poolt hankijale esitatud selgitustest nähtub, et rikkumiste
põhjused olid seotud muu hulgas bussijuhtide puuduse, tehniliste probleemide ning
2 (9)
avaliku liiniveo sektorit tervikuna mõjutanud erakorraliste asjaoludega. Samuti ei ole
hankija väitnud, et vaidlustajad oleksid teenuse osutamise katkestanud omavoliliselt või
pahatahtlikult. Seetõttu ei ole põhjendatud hankija järeldus, nagu vastaksid vaidlustajate
rikkumised automaatselt p 17.2.3 tähenduses lepingu ülesütlemise alustele.
2.3.4. Teiseks viitab hankija seisukoha p-des 13–14 Läti lepingu p-le 17.2.5, mille kohaselt on
lepingu ülesütlemise aluseks süstemaatiline rikkumine. Hankija ei selgita aga millise
kriteeriumi alusel tuleb rikkumisi pidada süstemaatilisteks ega miks vaidlustajate tegevus
sellele standardile vastas. Pelgast asjaolust, et lepingu täitmisel on esinenud korduvaid
rikkumisi, ei saa automaatselt järeldada rikkumise süstemaatilisust Läti lepingu p 17.2.5
tähenduses. Vastupidine tõlgendus tähendaks sisuliselt, et juba rikkumiste korduv
esinemine võimaldaks automaatselt käsitada neid lepingu ülesütlemise alusena,
sõltumata rikkumiste tegelikust raskusest, mõjust või kontekstist. Sellisel juhul kaoks
sisuline piir tavapäraste lepingurikkumiste ja lepingu jätkumist välistavate raskete
rikkumiste vahel. Lisaks sellele nähtub ka Läti lepingute tegelikust kohaldamispraktikast,
et lepingu vahetu tellija ATD ei käsitlenud vaidlustajate tegevust süstemaatilise
rikkumisena, mis õigustaks lepingute ülesütlemist.
2.3.5. Hankija väidab seisukoha p 20 kohaselt, et Eesti hankijale ei saa olla siduv Läti tellija
hinnang. Vaidlustajad ei ole väitnud, et ATD hinnang oleks hankijale automaatselt siduv,
küll on oluline samas see, kuidas eelmine hankija ise rikkumist käsitles. Kui eelmine
hankija ei pidanud vajalikuks lepingut üles öelda ega käsitanud rikkumist lepingu
jätkumist välistava olulise rikkumisena, vaid piirdus näiteks leppetrahvi kohaldamisega ja
jätkas lepingulist suhet, on sellel oluline kaal hinnangus, kas tegemist oli olulise
kohustuse ja olulise või püsiva rikkumisega. Vastupidine käsitlus võimaldaks hilisemal
hankijal omistada rikkumisele raskusastme, mida isegi vahetu lepingupartner sellele ei
omistanud. Seetõttu ei saa pelk leppetrahvi kohaldamine ilma lepingu lõpetamiseta olla
automaatselt käsitatav tõendina pakkuja usaldusväärsuse kaotusest või raskest
kutsealase kohustuse rikkumisest.
2.3.6. Seetõttu on ka vaidlustajad selgitanud, et kui Läti tellija ei kasutanud Läti lepingu p 17.2
järgset ülesütlemisõigust ega käsitanud rikkumisi lepingu jätkumist välistavana, vaid
piirdus üksnes leppetrahvi kohaldamisega, siis selline käitumine omab olulist
tõenduslikku tähendust nii rikutud kohustuse kui ka rikkumise olulisuse hindamisel. Kui
Läti tellija oleks pidanud vastavaid kohustusi lepingu eesmärgi seisukohalt sedavõrd
oluliseks, et nende rikkumine kahjustas oluliselt tema huvi lepingu jätkumise vastu, oleks
olnud ootuspärane ja majanduslikult ratsionaalne kasutada lepingus ette nähtud
ülesütlemismehhanismi. Asjaolu, et tellija lepingut üles ei öelnud ning jätkas lepingulist
suhet, näitab vastupidist — tellija ise ei hinnanud rikkumisi sellise raskusastmega
rikkumiseks, mis muudaks lepingu jätkamise võimatuks või mõttetuks. Samuti on ilmne,
et tellija jaoks polnud tegu ka süstemaatilise rikkumisega, sest vastasel juhul oleks Läti
tellija lepingu saanud ka süstemaatilise rikkumise tõttu üles öelda (lepingu p 17.2.5).
Veelgi enam, kui hankija ei soovi pakkuja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada, tuleb
analüüsida, kas selle näol – s.o õiguskaitsevahendi kohaldamata jätmise näol – on
tegemist lubatava hankelepingu muudatusega. Hankelepingu täitmisel tuleb hankijal
lähtuda hankelepingus sätestatust. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus võrdse
kohtlemise üldpõhimõttega ning paneks ebavõrdsesse olukorda need ettevõtjad, kes
võisid pakkumuse esitamisest loobuda, kuna pelgasid, et ei suuda täita hankelepingut
selles seatud tingimustel ning ei pidanud proportsionaalseks sellega kaasnevat
ülesütlemise riski. Seetõttu ei saa ka vastustaja tagantjärele väita – sealjuures olemata
lepingu pooleks isegi! – et vaidlustajate rikkumiste näol oli tegemist olemuslikult selliste
oluliste rikkumistega, mis kvalifitseeruvad p 17.2 tähenduses lepingu lõpetamise
alusteks, olukorras, kus Läti tellija ise käsitles neid üksnes leppetrahviga heastatavate
rikkumistena. Vastupidine tõlgendus hägustaks täielikult piiri leppetrahviregulatsiooni ja
ülesütlemise regulatsiooni vahel ning muudaks lepingu sanktsioonisüsteemi sisuliselt
eristamatuks. Seetõttu on arusaamatu, kuidas saab hankija sisuliselt ignoreerida selle
tellija hinnangut, kellel oli vahetu ülevaade lepingute tegelikust täitmisest, rikkumiste
mõjust ning vaidlustajate tegevusest tervikuna. Just ATD oli see, kes hindas igapäevaselt,
3 (9)
kas rikkumised olid sellise raskuse ja süsteemsusega, mis õigustaks lepingu ülesütlemist
p 17.2.5 tähenduses. ATD sellisele järeldusele ei jõudnud. Hankija ei põhjenda aga
sisuliselt, miks tuleb pidada hankija enda hinnangut usaldusväärsemaks kui lepingu
vahetu tellija hinnangut.
2.3.7. Kokkuvõtlikult on vaidlustajate hinnangul iseäranis oluline, et vaatamata rikkumiste
olemasolule, lepinguid täideti, need olid kehtivad ning ATD ei pidanud vajalikuks
rakendada lepingute kõige rangemat õiguskaitsevahendit ehk ülesütlemist. See asjaolu
ei välista küll automaatselt RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamist, kuid kujutab endast kaalukat
asjaolu vaidlustajate usaldusväärsuse hindamisel, mida hankija ei ole sisuliselt arvesse
võtnud.
2.3.8. Lisaks eeltoodule väidab hankija seisukoha p-des 13–14, et vaidlustajate suhtes
kohaldatud leppetrahvid piletimüügikohustuste rikkumise, hilinemiste, ärajäänud reiside
ja mittenõuetekohaste busside kasutamise eest võivad samaaegselt kujutada endast ka
Läti lepingu p 17.2.3, p 17.2.5 ja p 17.2.6 tähenduses lepingu ülesütlemise alust.
Vaidlustajad ei vaidle sellele vastu, et teatud asjaoludel võib sama rikkumine olla käsitatav
nii leppetrahviga sanktsioneeriva kui ka ülesütlemist võimaldava rikkumisena. Samas ei
tulene sellest automaatselt, et iga leppetrahviga sanktsioneeritud rikkumine oleks juba
olemuslikult käsitatav sellise raskusastmega rikkumisena, mis õigustab RHS § 95 lg 4 p
8 kohaldamist. Hankija käsitlusest nähtub aga sisuliselt vastupidine lähenemine, mille
kohaselt piisab kõrvaldamise aluse tuvastamiseks juba sellest, et rikkumine on
abstraktselt hõlmatav ka mõne ülesütlemist reguleeriva lepingusättega.
2.3.9. Hankija tõlgendus viiks olukorrani, kus praktiliselt iga leppetrahviga sanktsioneeritud
rikkumine oleks käsitletav potentsiaalse kõrvaldamise alusena sõltumata rikkumise
tegelikust raskusest, mõjust või kontekstist. Vaidlustajad jäävad jätkuvalt selle juurde, et
RHS § 95 lg 4 p 8 eesmärk ei ole pakkujate automaatne karistamine mistahes
varasemate rikkumiste eest, vaid hankijale võimaluse andmine hinnata konkreetse
pakkuja tegelikku usaldusväärsust tulevase hankelepingu täitmisel.
2.4. Hankija statistiline analüüs on metodoloogiliselt vastuoluline
2.4.1. Vaidlustajate hinnangul põhineb hankija otsus olulisel määral statistilisel võrdlusel
vaidlustajate poolt Lätis täidetud lepingute ning Eesti vedajate poolt täidetavate avaliku
teenindamise lepingute vahel. Samas ei võimalda hankija poolt kasutatud metoodika teha
põhjendatud ega objektiivseid järeldusi vaidlustajate usaldusväärsuse kohta, kuivõrd
võrdlus on mitmes osas asümmeetriline, valikuline ning sisemiselt vastuoluline.
2.4.2. Esiteks, hankija lähtub seisukoha p-des 20–35 läbivalt eeldusest, et Eesti avaliku liiniveo
sektoris kujunenud näitajad kujutavad endast sobivat võrdlusstandardit vaidlustajate
tegevuse hindamisel. Nii märgib hankija seisukoha p-s 21, et Eesti vedajate puhul jääb
ärajäänud reiside osakaal reeglina alla 0,1% kõikidest sõitudest, samas kui vaidlustajate
näitajad olevat sellest kordades kõrgemad. Samuti väidab hankija seisukoha p-s 17, et
teenuse kvaliteeti kahjustavad olukorrad, kus ärajäämised on sagedasemad kui
valdkonnas tavapärane. Seisukoha p-s 24 leiab hankija omakorda, et vaidlustajate
rikkumiste osakaal ületab oluliselt Eesti avaliku liiniveo praktikas tavapärast taset. Samas
jääb arusaamatuks, millise metoodika alusel on hankija jõudnud järeldusele, et just
Eesti vedajate praktika kujutab endast universaalset võrdlusstandardit Läti
lepingute täitmise hindamisel. Hankija ei selgita ega põhjenda, milline oli võrreldaval
perioodil Läti avaliku liiniveo sektoris tavapärane ärajäänud reiside määr ega selgita, miks
tuleb Eesti siseturul kujunenud näitajad automaatselt üle kanda Läti lepingute
hindamisele.
2.4.3. Teiseks, lisaks eeltoodule kasutab hankija statistiliste näitajate võrdlemisel erinevaid ja
omavahel võrreldamatuid metoodikaid. Eesti vedajate tegevuse kirjeldamisel tugineb
hankija peamiselt aasta keskmistele näitajatele, rõhutades, et Eesti vedajate
ärajäänud reiside osakaal jääb reeglina alla 0,1% kõikidest sõitudest. Vaidlustajate
tegevuse kirjeldamisel kasutab hankija aga üksikuid kuid, tuues esile näiteks Ogre
4 (9)
lepingu 2024. aasta jaanuari näitaja 0,83% või üksikute kuude ärajäänud reiside
absoluutarvud.
2.4.4. Selline lähenemine ei ole metodoloogiliselt neutraalne ega võimalda teha objektiivset
võrdlust. Kui hankija soovib võrrelda erinevate vedajate teenuse kvaliteeti kuiste
tipunäitajate alusel, tulnuks samasugust metoodikat rakendada ka Eesti vedajate suhtes.
Kui aga võrdlus toimub aasta keskmiste näitajate alusel, tulnuks samu aasta keskmisi
näitajaid kasutada ka vaidlustajate puhul. Olukord, kus hankija kasutab Eesti vedajate
puhul aasta keskmisi näitajaid, kuid vaidlustajate puhul rõhutab üksikuid kõrgemaid
kõrvalekaldeid konkreetsetel kuudel, võimaldab meelevaldseid järeldusi ning selliseid
järeldusi on hankija ka vaidlustajate kõrvaldamisel teinud.
2.4.5. Kolmandaks, sisemiselt vastuoluline on ka hankija käsitlus leppetrahvide kogusummade
osas. Hankija märgib seisukoha p-des 22–23, et Eesti avaliku teenindamise lepingutes
on sanktsioonisüsteem oluliselt rangem kui Läti lepingutes ning samasisuliste rikkumiste
eest kohaldatakse Eestis kordades kõrgemaid leppetrahve. Sellest hoolimata tugineb
hankija vaidlustajate ebausaldusväärsuse põhjendamisel asjaolule, et vaidlustajatele
määratud leppetrahvide kogusumma ületas Eesti vedajatele kohaldatud sanktsioonide
kogusummat. Kui sanktsioonisüsteemid on hankija enda hinnangul olemuslikult erinevad,
ei võimalda pelgalt leppetrahvide kogusummade võrdlemine teha usaldusväärseid
järeldusi rikkumiste tegeliku raskuse või vedajate usaldusväärsuse kohta.
2.4.6. Neljandaks, hankija väidab seisukoha p-s 29, et seoses Ukraina sõjaga toimunud
geopoliitilised muudatused ja hinnatõus mõjutasid samavõrd palju ka Eesti vedajaid, ent
sellegipoolest ei ole Eesti vedajaid ATL-uid rikkunud sedavõrd massiliselt nagu
Vaidlustaja I on rikkunud Ogre ja Liepaja lepinguid. Ka see hankija käsitlus on
meelevaldne. Sõltumata sellest, et vaidlustajad tõid vaidlustuses esile Läti erineva
majandusliku raamistiku, eirab hankija seda, viidates pelgalt, et ka Eestis esines
inflatsioonisruvet, tööjõupuudust jms. Seeläbi aga eiratakse vaidlustajate põhilist väidet.
Vaidlustajad pole väitnud, et Eestis inflatsiooni vmt ei esine, vaid põhjendatult selgitanud,
et Eestis ja Lätis ei tegutse teenusepakkujaid asjaomasel ajavahemikul võrreldavatel
lepingutingimustel. Läti pikaajalised ühistranspordilepingud sisaldasid ligikaudu
kümneaastase lepingu jooksul vaid kahte olulist hinna indekseerimiskorrektsiooni. See
omakorda tähendas, et ettevõtjad (sh ka vaidlustajad) pidid väga pika aja jooksul katma
kütusehinna, palkade, varuosade, hoolduskulude ja finantseerimiskulude järsu tõusu ilma
piisavate kompensatsioonimehhanismideta. Ilmselgelt on selle näol tegemist olulise
asjaoluga, mis mõjutab otseselt ettevõtja tegevusvõimet ning osutatava teenuse
stabiilsust. Eesti ATL-d seevastu sisaldavad märkimisväärselt rohkem regulatiivseid
hüvitiste korrigeerimismehhanisme ning väidetavalt ka
kvartaalindeksserimismehhanisme. See loob aga oluliselt erineva tegevuskeskkonna,
sest Eesti ettevõtjaid kaitstakse kiirete majandusšokkide eest viisil.
2.4.7. Võrdluseks toovad vaidlustajad näiteks sama hankija 2021. aastal korraldatud
ühistranspordihanked (viitenumbrid 243610, 241373), kus hanke alusdokumentide
koosseisus olevad avaliku teenindamise lepingud (lisad 1-2)) näevad ette erinevad
indekseerimismehhanismid, mis on seotud inflatsiooninäitajatega (tarbijahinnaindeks,
Eesti keskmise töötasu indeks, gaasikütuse hinna indeks, elektrienergia hinna indeks,
muu kütuse hinna indeks, aktsiisid jms) kompenseerimaks pakkujate kulusid, ning mille
kaudu muudetakse ATLi kehtivusaja vältel liinikilomeetri hinda kuni kaks korda
kalendriaastas vedaja taotluse või tellija arvestuse alusel (vt nt lepingute p-d 4.5.1-4.6).
Seega arvestavad Eesti ühistranspordi hankelepingud inflatsiooni arengute ja muutuvate
makromajanduse tingimustega. See omakorda kinnitab vaidlustajate põhilisi väiteid, et
Läti lepingud (ja nende täitmine) toimisid oluliselt erinevas majanduslikus ja lepingulises
raamistikus ning seega ei saa ka Läti lepingute rikkumisi üks-ühele kõrvutada Eesti
lepingutega. Seega, küsimus pole selles, et vaidlustajad ei taha kanda Läti
lepingutega kaasnevat äririski, vaid selles, et selle erakorralise makromajandusliku
riski jaotamine Eesti ja Läti lepingute täitmisel toimub erinevalt ja see omakorda ei
võimalda Eesti ja Läti lepingute täitmist ja rikkumisi üks-ühele võrrelda (kuid
5 (9)
hankija seda käesoleval juhul teeb). Samal põhjusel ei saa Eesti ja Läti vedajate
tulemuslikkuse nö statistikat ka üks-ühele võrrelda, sest lepinguid täidetakse erinevates
tingimustes. Isegi kui tavapärane äririski on tõesti ettevõtjate endi kanda, siis erakorraliste
makromajanduslike arengute ennustamine nii pika aja jooksul (nagu on Läti lepingute
kestvus) on olemuselt ebakindel isegi keskpankade, valitsuste, Maailmapanga ja teiste
suuremate majandusinstitutsioonide jaoks, kellel on oluliselt suuremad analüütilised
ressursid. Covid-19-le järgnenud enneolematu inflatsiooniline šokk ja energiakriis
mõjutasid selgelt kogu Euroopa transpordisektorit.
2.4.8. Ülalviidatud sama hankija 2021. a hankemudelid kinnitavad, et samal ajaperioodil pidasid
Eesti avalikud hankijad pikaajaliste teenuslepingute puhul vajalikuks regulaarsete ja
paindlike indekseerimismehhanismide kasutamist, et tagada lepingu majanduslik
tasakaal kogu lepingu kestel. See peegeldab turul valitsenud arusaama, et
kümneaastase kestusega lepingute täitmine eeldab muutuvate majandusolude
arvestamist ning teenuse osutaja kulubaasi realistlikku kohandamist. Selle taustal on Läti
hankemudel, mis nägi kümne aasta jooksul ette üksnes kaks piiratud
indekseerimisvõimalust, ilmselgelt erandlikult jäik ning kandis märkimisväärselt suurema
majandusliku riski teenuse osutajale. Selline regulatsioon mõjutab vältimatult ka lepingu
praktilist täitmist, poolte käitumist ning võimalike rikkumiste tekkimise konteksti.
2.4.9. Seetõttu ei ole metodoloogiliselt ega õiguslikult põhjendatud võrrelda Läti lepingute
väidetavaid rikkumisi vahetult Eesti lepingute täitmise või rikkumistega. Eesti lepingud
toimisid oluliselt erinevas regulatiivses ja majanduslikus raamistikus, kus
indekseerimismehhanismid võimaldasid teenuse osutajal kohanduda kulude
muutumisega ning säilitada lepingu majanduslik jätkusuutlikkus. Läti lepingute puhul oli
teenuse osutaja seevastu seotud erakordselt jäiga hinnamudeliga, mis suurendas
täitmisraskuste ja kõrvalekallete tekkimise riski objektiivselt juba lepingu struktuurist
endast tulenevalt. Sellest tulenevalt tuleb Läti lepingute täitmist ja võimalikke rikkumisi
hinnata nende lepingute spetsiifilist riskijaotust ja majanduslikku raamistikku arvestades,
mitte abstraktses võrdluses Eesti lepingutega. Vastasel juhul ignoreeritaks asjaolu, et
erinev lepinguline ülesehitus mõjutab otseselt nii poolte kohustuste täitmise realistlikke
võimalusi kui ka rikkumiste raskusastme hindamist.
2.4.10. Järelikult, kui hankija hindab Läti tegevusstatistikat (sh rikkumisi) Eesti ootuste kohaselt,
ignoreerides erinevat lepingulist konteksti ja muid tingimusi, muutub võrdlus puudulikuks
ja potentsiaalselt ka eksitavaks. Lepingu rikkumisi ei ole võimalik lepingust ja selle
raamistikust iseseisvalt välja rebida ja kui asja iseenesest hinnata, vaid rikkumisi tuleb
hinnata, võttes arvesse pooltevahelist lepingulist suhet tervikuna. Hankija seda teinud ei
ole.
2.4.11. Lisaks eeltoodule tugineb hankija olulises osas võrdlusmaterjalile, mis ei olnud
vaidlustajatele täielikult kontrollitav. Hankija märgib ise seisukoha p-s 36, et osa
võrdlusmaterjalist sisaldab teiste vedajate ärisaladust ning seda ei ole vaidlustajatele
avaldatud. Seetõttu ei olnud vaidlustajatel võimalik kontrollida, milliste konkreetsete
rikkumiste, asjaolude või lepinguliste tingimuste pinnalt hankija oma statistilised
järeldused kujundas. Sellises olukorras jääb vaidlustajatele teadmata, kas võrreldavad
olukorrad olid tegelikult sisuliselt sarnased või mitte.
2.4.12. Vaidlustajate hinnangul taandub hankija kogu analüüs sisuliselt rikkumiste statistilisele
olemasolule ja protsentuaalsetele näitajatele, jättes tähelepanuta rikkumiste tegeliku
mõju, põhjused ning konteksti. Seejuures kasutab hankija korduvalt väljendeid nagu
massilised rikkumised, kuigi hankija enda esitatud andmetest nähtub, et ka vaidlustajate
poolt teenindatud lepingute puhul moodustasid ärajäänud reisid kogusõitude arvust väga
väikese osakaalu. Sellises olukorras ei ole põhjendatud käsitleda statistilisi
kõrvalekaldeid automaatselt selliste raskete rikkumistena, mis iseenesest välistaksid
vaidlustajate usaldusväärsuse tulevase hankelepingu täitmisel.
6 (9)
2.4.13. Eeltoodust tuleneb, et hankija statistiline analüüs ei ole piisavalt objektiivne ega
metodoloogiliselt usaldusväärne, et selle pinnalt teha järeldus vaidlustajate
usaldusväärsuse puudumise kohta RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses.
2.5. Hankija ei ole sisuliselt hinnanud vaidlustajate usaldusväärsust
2.5.1. Vaidlustajate hinnangul nähtub nii hankija vaidlustatud otsusest kui ka 15.05.2026
seisukohtadest, et hankija on sisuliselt piirdunud vaidlustajate varasemate rikkumiste
statistilise kirjeldamisega ega ole andnud tegelikku hinnangut vaidlustajate
usaldusväärsusele tervikuna. Hankija analüüs keskendub peamiselt rikkumiste arvule,
ärajäänud reiside protsentuaalsele osakaalule ning leppetrahvide rakendamise
sagedusele, kuid sellest ei nähtu sisulist analüüsi, miks just need asjaolud annavad
käesoleval juhul aluse pidada vaidlustajaid tulevase hankelepingu täitmisel
ebausaldusväärseks. RHS § 95 lg 4 p 8 ei võimalda taandada usaldusväärsuse hindamist
üksnes rikkumiste statistilisele olemasolule, vaid eeldab rikkumiste raskuse, konteksti,
kestuse ja mõju individuaalset hindamist.
2.5.2. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine eeldab sisulist hinnangut sellele, kas ettevõtja varasem
lepingu täitmine annab alust pidada teda hankelepingu täitmisel ebausaldusväärseks
ning RHS § 95 lg 4 p 8 tuleb tõlgendada direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p g valguses nii,
et kõrvaldamise aluseks saab olla varasema hankelepingu olulise nõude oluline või
pidev rikkumine, mitte mistahes lepingurikkumine. Samuti lasub selle
kõrvaldamisaluse tõendamise koormus hankijal. Seega ei piisa üksnes rikkumiste ja
leppetrahvide olemasolu kirjeldamisest, vaid hankija peab põhjendama, miks just
konkreetsed rikkumised annavad aluse pidada ettevõtjat ebausaldusväärseks.
2.5.3. Kuigi hankija selgitab seisukoha p-des 16–17, miks avaliku bussiliiniveo nõuetekohane
toimimine, sõiduplaanist kinnipidamine, piletimüük ja busside nõuetekohasus on avaliku
teenuse seisukohalt olulised, ei vasta antud selgitus veel küsimusele, kas vaidlustajate
konkreetsed rikkumised olid sellise raskuse, kestuse ja mõjuga, mis annaksid aluse
pidada vaidlustajaid tervikuna ebausaldusväärseks. Hankija seisukoha p-s 18 esitatud
statistika näitab küll rikkumiste arvu, kuid ei asenda rikkumiste tegeliku raskuse,
tekkepõhjuste ja mõju sisulist hindamist.
2.5.4. Vaidlustajad on juhtinud tähelepanu sellele, et Läti lepingute täitmist mõjutasid
vaidlusalusel perioodil tööjõupuudus, inflatsiooniline surve, kulude kasv ja muud
sektoripõhised asjaolud (vt 08.05.2026 vaidlustuse p-d 2.4.8–2.4.12). Hankija seisukoha
p-des 28–29 esitatud vastuväidete kohaselt, ei ole vaidlustajad nende asjaolude mõju
tõendanud, need mõjutasid ka Eesti vedajaid ning tegemist oli pakkuja enda äririskiga.
Selline vastus ei kõrvalda aga hankija kaalutlusotsuse puudust. Küsimus ei ole selles,
kas majanduskeskkonna muutumine vabastab vaidlustajad lepingulistest kohustustest,
vaid selles, kas hankija hindas neid asjaolusid rikkumiste raskuse, põhjuste ja
usaldusväärsuse kontekstis. Sellist sisulist hinnangut hankija seisukohtadest ei nähtu.
2.5.5. Sama puudutab vaidlustajate poolt rakendatud meetmeid. Hankija väidab seisukoha p-s
19, et rikkumiste sagedus ja raskus ei ole perioodil 2023–2025 vähenenud, ning p-s 32,
et ärajäänud reiside osakaal on Liepaja ja Ogre lepingutes 2024. aastaga võrreldes 2025.
aastal suurenenud. See käsitlus on aga valikuline, sest hankija tugineb üksnes ühele
näitajale – ärajäänud reiside osakaalule – ega hinda rikkumiste dünaamikat tervikuna.
2.5.6. Hankija enda seisukoha p-s 18 esitatud andmetest nähtub, et Liepaja ja Ogre lepingute
puhul oli 2023. aastal kokku 52 sanktsioneerimise juhtumit, 2024. aastal 83
sanktsioneerimise juhtumit ning 2025. aastal 47 sanktsioneerimise juhtumit. Seega
vähenes sanktsioneerimise juhtumite koguarv 2024. aastaga võrreldes 2025. aastal
ligikaudu 43%. See ei välista, et mõne konkreetse rikkumisliigi või perioodi osas esines
jätkuvalt probleeme, kuid see on vahetult asjakohane näitaja vaidlustajate rakendatud
meetmete mõju hindamisel. Hankija ei anna sellele asjaolule sisulist hinnangut.
7 (9)
2.5.7. Ka reiside täitmise koondandmed ei toeta hankija järeldust sellisel kategoorilisel kujul,
nagu hankija seda esitab. 2025. aastal suurenes Liepaja ja Ogre lepingute
koondarvestuses ärajäänud reiside osakaal võrreldes 2024. aastaga, kuid see
suurenemine ei olnud ühtlaselt jaotunud kogu aasta peale. Koondandmetest nähtub, et
2025. aasta jaanuarist juunini oli Liepaja ja Ogre lepingute koondtäitmise määr ligikaudu
99,82%, oktoobrist detsembrini ligikaudu 99,88%, samas kui halvem tulemus koondus
eeskätt 2025. aasta juuli–septembri perioodi. Seega ei saa üksnes aastase keskmise
pinnalt teha järeldust, et vaidlustajate teenuse kvaliteet oleks tervikuna ja püsivalt
halvenenud.
2.5.8. Iseäranis nähtub 2025. aasta andmetest, et ärajäänud reiside suurem osakaal koondus
üksikutesse perioodidesse ja lepingutesse. Näiteks moodustasid 2025. aastal Liepaja
lepingu juulikuu ning Ogre lepingu augustikuu ärajäänud reisid märkimisväärse osa aasta
koguhälbest. Kui hankija tugineb nendele näitajatele vaidlustajate ebausaldusväärsuse
põhjendamisel, pidi hankija analüüsima ka seda, kas tegemist oli püsiva ja kogu lepingu
täitmist iseloomustava probleemiga (millega tegu polnud!) või ajaliselt piiratud
kõrvalekalletega (millega tegu oli). Hankija ei ole seda teinud.
2.5.9. Ka 2026. aasta andmete käsitlus hankija poolt jääb ebaselgeks. Vaidlustajate esitatud
2026. aasta statistika puudutab aasta alguse perioodi ega võimalda iseenesest teha
lõplikke järeldusi kogu aasta teenuse kvaliteedi kohta. Samas oli tegemist hankija otsuse
tegemise ajaks kõige ajakohasema informatsiooniga vaidlustajate tegeliku
lepingutäitmise kohta. Hankija ei selgita aga, millist tähendust ta nendele andmetele
omistas ega miks ei mõjutanud need hankija lõppjäreldust vaidlustajate usaldusväärsuse
kohta.
2.5.10. Eeltoodust nähtub, et hankija ei ole hinnanud vaidlustajate usaldusväärsust piisavalt
terviklikult. Hankija on küll kirjeldanud rikkumiste arvu ja ärajäänud reiside osakaalu, kuid
ei ole sisuliselt hinnanud rikkumiste põhjuseid, ajalist koondumist, eri näitajate
omavahelist suhet, rakendatud meetmete mõju ega seda, kas tuvastatud asjaolud
annavad kogumis piisava aluse pidada vaidlustajaid käesoleva hankelepingu täitmisel
ebausaldusväärseks. Selline lähenemine ei vasta RHS § 95 lg 4 p 8 sisule ega
vabatahtliku kõrvaldamisaluse kohaldamisel nõutavale kaalutlusstandardile.
2.6. Hankija kõrvaldamisotsus ei ole proportsionaalne
2.6.1. Vaidlustajate hinnangul ei ole hankija kõrvaldamisotsus proportsionaalne. RHS § 3 p 1
kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja
proportsionaalselt, st igasugune hanketegevus peab olema proportsionaalne sellega
taotletava eesmärgiga ning proportsionaalsuse põhimõtet tuleb riigihanke korraldamisel
arvestada läbivalt. Proportsionaalsus tähendab, et riigihankereeglite kohaldamisel ei tohi
minna kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide saavutamiseks
mõistlikult vajalik.1
2.6.2. Pakkuja kõrvaldamine hankemenetlusest on kõige intensiivsem võimalik meede, kuna
selle tagajärjeks on ettevõtja täielik välistamine hankelepingu sõlmimise võimalusest.
Seda enam pidi hankija põhjendama, miks oli käesoleval juhul vajalik rakendada just
kõrvaldamist, mitte piirduda vähem piiravate abinõudega. RHS § 95 lg 4 alusel
kõrvaldamine on kaalutlusotsus ning hankija peab sellisel juhul selgitama, milliste
otsustuste vahel ta valis ning miks ja millest lähtuvalt just sellise otsuse kasuks otsustas 2.
Sellist kaalumist hankija otsusest ega seisukohtadest ei nähtu.
2.6.3. Hankija põhjendab kõrvaldamist eeskätt rikkumiste arvu, ärajäänud reiside osakaalu ja
leppetrahvidega, kuid ei selgita, miks ei olnud väidetavaid riske võimalik maandada
vähem piiravate meetmetega. Hankija ei käsitle näiteks võimalust rakendada lepingu
täitmise käigus kõrgendatud järelevalvet, täiendavat aruandlust, regulaarset
1 M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 3, p 37.
2
M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 3, p-d 30 ja 32, § 95 p 5.
8 (9)
kvaliteedikontrolli või muid lepingulisi riskimaandamismeetmeid. Selliste kaalutluste
puudumine näitab, et hankija ei ole tegelikult hinnanud kõrvaldamise vajalikkust
proportsionaalsuse põhimõtte tähenduses.
2.6.4. Samuti ei nähtu hankija otsusest ega seisukohtadest asjaolusid, mis viitaksid
vaidlustajate pahatahtlikule või vastutustundetule suhtumisele hankelepingute täitmisse.
Hankija seisukohast ei nähtu, et vaidlustajad oleksid rikkumisi varjanud, keeldunud
probleemide kõrvaldamisest või jätnud lepingu tellijaga koostööd tegemata. Vastupidi,
vaidlustajad esitasid hankijale ulatuslikud selgitused, sanktsioonidokumentatsiooni ning
andmed rakendatud meetmete kohta. Samuti jätkus lepingute täitmine ka pärast
rikkumiste esinemist ning lepingute vahetu tellija ei pidanud vajalikuks lepinguid üles
öelda.
2.6.5. Kõrvaldamisotsuse proportsionaalsuse hindamisel ei saa jätta tähelepanuta ka selle mõju
konkurentsile ja avalike vahendite kasutamisele. RHS § 3 p 3 kohustab hankijat tagama
konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning RHS § 3 p 5 kohustab kasutama rahalisi
vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Vaidlustajate pakkumus oli hankemenetluses
soodsam kui järgmise pakkuja pakkumus. Hankija ei ole aga selgitanud, miks kaalub
vaidlustajate kõrvaldamine käesoleval juhul üles konkurentsi säilitamise ja säästliku
rahakasutuse eesmärgid.
2.6.6. Eeltoodust tulenevalt ei ole hankija kõrvaldamisotsus proportsionaalne. Hankija on küll
kirjeldanud varasemaid rikkumisi, kuid ei ole põhjendanud, miks oli just
hankemenetlusest kõrvaldamine käesoleval juhul vajalik ja mõõdukas abinõu. Seetõttu
ei vasta hankija kaalutlusotsus RHS § 3 p-st 1 ja RHS § 95 lg 4 p-st 8 tulenevatele
nõuetele.
2.6.7. Muus osas jäävad vaidlustajad esitatud vaidlustuse juurde ja paluvad selle rahuldada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Anneli Aab
vandeadvokaat
vaidlustajate lepinguline esindaja
Lisad:
1) HD lisa 2 ATLedel (RH viitenr 243610);
2) HD lisa 2 ATLViimsi (RH viitenr 241373).
9 (9)