Hankija täiendavad seisukohad

27.05.2026 HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi – uue palatikorpuse B1 ehitus“ viitenumber: 304721 Hankija: Sihtasutus NARVA HAIGLA registrikood: 90003217 Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Vaidlustaja: OÜ Nordlin Ehitus registrikood: 11966711 Esindaja: Keidi Kõiv, vandeadvokaat Advokaadibüroo RASK e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Jätta Nordlin Ehitus OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta Sihtasutuse NARVA HAIGLA menetluskulud Nordlin Ehitus OÜ kanda. ASJAOLUD 1. 15.04.2026 avaldas Sihtasutus NARVA HAIGLA (hankija) avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi - uue palatikorpuse B1 ehitustööd“ (vr 304721) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 2. 18.05.2026 esitas OÜ Nordlin Ehitus (vaidlustaja) riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu vaidlustuse, millega taotleb hankija kohustamist viia 13 erinevat RHADi tingimust kooskõlla õigusaktidega. 3. VAKO on määranud vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 27.05.2026. 4. Hankija taotleb vaidlustuse rahuldamata jätmist, kuna kõik vaidlustatud RHADi tingimused on õiguspärased. Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610  PÕHJENDUSED 5. Hankija selgitab, et nii tehnilise kirjelduse (TK) (ptk A), hinnakujunduse (ptk B) kui ka muud hankelepingu tingimused (ptk C) on õiguspärased. A. Tehnilise kirjelduse tingimused on õiguspärased 6. Vaidlustaja vaidlustab TK punkte 5.16 (töömaht), 5.5 (turvakaamera ehituse ajal) ja 5.6 (täitedokumentatsioon). Kõik need tingimused on õiguspärased. • Vajalike töödega arvestamise kohustus on õiguspärane (TK p 5.16) 7. TK p-ga 5.16 nõuab hankija, et pakkuja arvestaks pakkumuse esitamisel kõikide tööde teostamisega, mis on vajalikud RHADis ja selle lisades kirjeldatud eesmärgi täitmiseks kuni ehitusobjekti ja riigihanke alusdokumentides kavandatud tööde täieliku valmimiseni ja üleandmiseni tellijale. Kõik konstruktsioonide ja süsteemide eesmärgipäraseks tõrgeteta töötamiseks vajalikud tööd või tooted, mis ei ole kajastatud pakkumuses, kuid milleta ei ole võimalik tagada lõppeesmärki, loeb tellija tööde koostisosaks, mille eest täiendavalt maksma ei pea. 8. Vaidlustaja sõnul põhjustab see säte hankelepingu eseme ebaselguse, samuti tuleneb sellest põhjendamatu ja ebaproportsionaalne riskijaotus.1 Hankija pole nõus. 9. Isegi kui TK p 5.16 eemaldada RHAD koosseisust, ei muutu sellest lepingu sisu. Ehituse töövõtu eesmärk on kokkulepitud ja eesmärgipäraselt toimiva lõpptulemuse saavutamine. Kokkulepitud tulemuse saavutamine on Riigikohtu sõnul VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtja põhikohustus.2 Sel põhjusel tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada lepingus märgitust laiemate kohustustega.3 10. VÕS § 641 lg 2 p-s 2 on otsesõnu nähtud ette töövõtja kohustus arvestada ka selliste töödega, mis on üldiselt oodatavad: „Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: /…/ kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.“ 11. Riigikohus on selgitanud, et töövõtja peab tegema oma töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile.4 Majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtja kõrgema hoolsusstandardiga saab üldjuhul alati arvestada.5 TK p 5.16 kohaselt eeldab hankija ka seda, et pakkuja on kinnistu olukorraga tutvunud. 1 Vaidlustus, p 3.6. 2 RKTKo 3-2-1-180-10, p 9. 3 RKTKo 2-15-8204, p 14. 4 RKTKo 2-15-8204, p 14; 3-2-1-177-11, p 13; RKTKo 2-17-12910/70, p 13. 5 RKTKo 2-20-3421/116, p 16. 2/14 12. See tähendab, et hankija ei pea ega saagi kõiki ehitustoiminguid sõnaselgelt lahti kirjutada. Pakkumuse esildises on seda tehtud niigi tavapärasest suurema detailsusastmega.6 Esildises on üle 800 rea, mis pakkujal tuleb hinnastada. Iga peatüki lõpus on eraldi hinnastatav rida tööde kohta, mis on tarvilikud konkreetsesse peatükki kuuluvate tööde lõpuleviimiseks. See tagab pakkumuste võrreldavuse ja väldib olukorda, kus pakkuja jätab vältimatuid töid hinnast välja ning nõuab nende eest hiljem lisatasu. 13. Näiteks on esildises eraldi nimetatud sanitaarruumide seinte plaatimine, valamutaguste plaatimine ning sanitaarruumide ja valamutagune hüdroisolatsioon. Samas ei ole esildises eraldi real loetletud kõiki nende tööde vältimatuid koostisosi, nagu vuukimine, silikoonimine, nurgatihendused, läbiviikude tihendusmansetid, aluspinna kruntimine ja liitekohtade veetihedaks tegemine. On ilmne, et ilma selliste tööde ja toodeteta ei ole võimalik sanitaarruume nõuetekohaselt valmis ehitada ega tagada nende eesmärgipärast kasutamist. TK p 5.16 reguleeribki just selliseid olukordi: kui töö või toode on RHADis kirjeldatud lõpptulemuse saavutamiseks vältimatult vajalik, peab professionaalne ehitusettevõtja sellega pakkumuse koostamisel arvestama ka siis, kui iga n-ö näpuliigutus ei ole maksumuse esildises märgitud. 14. Vaidlustaja mõistab ebaõigesti nii Riigikohtu kui VAKO praktikat, millele vaidlustuses viitab:7 1) Riigikohus selgitas otsuses nr 2-15-15662, et töövõtja, kellel tuleb oma töö teha kolmandate isikute koostatud plaanide alusel, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele ning puuduste korral neist tellijat teavitama.8 Vaidlustaja ei ole vaidlustuses välja toonud ühtegi põhjendust, miks ei ole tal võimalik hankija esitatud tingimustel hinnata tööde mahtu ja nende maksumust. 2) Vaidlustaja viide VAKO lahendile nr 18-26/296610 on asjakohatu. Viidatud hanke eesmärgiks oli luua uus keskne infotehnoloogiline lahendus Eesti Vabariigi riigieelarve protsessi (planeerimine, rakendamine, seire ja analüütika) toetamiseks, samuti selle lahenduse juurutamine ja haldamine. Tegemist oli täiesti uue süsteemi loomisega. Ainult sel põhjusel leidis VAKO, et RHADis täpselt määratlemata tööd ei pea olema pakkujale ettenähtavad: infotehnoloogiline lahendus oli alles loomisel ja RHADis nimetamata tööde tegemise vajadus võiski selguda alles selle loomise käigus.9 Praeguse hanke eesmärk on ehitada haiglale uus korpus. Sellise töö mahu hindamine on jõukohane igale ehitusvaldkonnas nõutava hoolsusega tegutsevale professionaalsele ettevõtjale. 3) Kuna uue infotehnoloogilise süsteemi loomine riigieelarve protsessi toetamiseks ei ole võrreldav haiglahoone ehitamisega, on asjakohatud ka VAKO lahendist nr 18-26/296610 kopeeritud etteheited professionaalse hoolsusstandardi kohta. VAKO leidis lahendis nr 18-26/296610, et iga pakkuja võib hankija viidatud „tavapärast professionaalset hoolsusstandardit“ sisustada erinevalt, mis tähendab, et pakkumused võidakse 6 Vt RHAD „B1_HANKE_HD_LISA_2_PAKKUMISE_ESILDIS_07042026“. 7 Vaidlustus, p-d 3.5 ja 3.7. 8 RKTKo 2-15-15662/55, p-d 17 ja 19; RKTKo 3-2-1-32-12, p 13; RKTKo 3-2-1-76-16, p 15; RKTKo 2-15-8204, p 14. 9 VAKO nr 18-26/296610, p-d 10.3-10.4. 3/14  koostada ja hinnastada erinevatel ning võrreldamatutel alustel.10 Selline järeldus tulenes aga ainuüksi asjaolust, et hankelepinguga telliti täiesti uue süsteemi loomine, rakendamine ja juurutamine. Pakkujatel ei saanudki olla sarnaste tööde tegemise kogemust. 15. Vaidlustaja heidab ette sedagi, et tal ei ole võimalik üheselt aru saada, millised dokumentide prioriteedireeglid kohalduvad. Samuti on hankija dokumentide vastuolu korral jätnud endale ühepoolse õiguse määrata, milline dokument kehtib.11 Hankija ei nõustu. 16. Avatud hankemenetluses kehtestabki tingimused hankija. Dokumentide prioriteetsuse määramine hanketingimustes on õiguspärane. Prioriteetsuse määramise tingimused on ühemõtteliselt selged ja kooskõlas RHS § 3 p-ga 1. Hankija on pakkumuse ettepaneku p-s 9.2 (mida vaidlustaja ei vaidlustanud) selgitanud, et riigihanke alusdokumentide ja hanketeate vastuolu korral loetakse õigeks hanketeates esitatud andmed. Lepingu p 2.2 kohaselt (mida vaidlustaja samuti ei vaidlustanud) prevaleerib lepingu ja lisade vastuolu korral leping, seejärel Lisa 1 ja siis Lisa 2. Seega ei esine vaidlustaja väidetud ebaselgust tingimuste kohaldamise järjekorra kohta. Dokumentide prioriteetsuse sätestamine RHADis ei tähenda, et kõik dokumendid annavad tingimustele erineva sisu. • Turvakaamera paigaldamise kohustus on õiguspärane (TK p 5.5) 17. TK p-ga 5.5 sätestab hankija töövõtjale kohustuse paigaldada haigla hoone katusele jäiga ilmastikukindla võrguühendusega Time Laps kaamera enne ehitustööde algust ja demonteerima kaamera peale kasutusloa saamist kohalikust omavalitsusest. 18. Vaidlustaja etteheited TK p-s 5.5 sätestatud kaamera paigaldamise nõudele seostuvad eelkõige läbipaistvuse ja eesmärgipärasuse nõuetega GDPR artikli 5 mõttes. 12 Etteheited on asjakohatud ja hankija ei nõustu nendega. 19. VAKO lahendab vaidlustusi RHSi alusel (RHS § 185 lg 1). VAKO-l puudub pädevus anda hinnang, kas RHAD on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM). Juhul kui hankija peaks lepingu täitmisel IKÜMi rikkuma, vastutab ta sellise õigusvastase tegevuse eest IKÜMi alusel, arvestades et tegemist on otsekohalduva õigusaktiga. 20. Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-25-4467 lahendanud vaidlust analoogse tingimuse üle, kus pakkujal oli üldine kohustus tagada turvakaamerate paigaldamisel ja kasutamisel ja salvestiste käsitsemisel IKÜMiga kooskõla. Ka selles vaidluses väitis vaidlustaja, et hankelepingule tuleb lisada andmetöötlusleping, kuna pakkuja võib olla kohustatud hankijale salvestise üle andma ja seega võivad nad omavahel olla volitatud ja vastutava töötleja suhtes. 21. Nii VAKO, halduskohus kui ringkonnakohus selgitasid, et andmetöötluslepingut pole vaja: VAKO: „Hankija on pidanud mingitel põhjustel vajalikuks sätestada TK p-is 4.18 nõude vedajale lähtuda turvakaameratega seonduvalt õigusaktidest. Kui TK-s sellist nõuet poleks, siis peaks vedaja ikka lähtuma õigusaktidest.“13 10 VAKO nr 18-26/296610, p-d 10.4. 11 Vaidlustus, p 3.8. 12 Vaidlustus, p 3.10 jj. 13 VAKO 240-25/300867, p 12.1. 4/14  Halduskohus: „Kaebaja väitel tuleks tal vedajana sõlmida tellijaga isikuandmete edastamise teel avalikustamise kohta leping, mis sisaldaks isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmise kirjeldust. /…/ Vastutus isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumisega tekitatud kahju eest ei sõltu lepingu olemasolust: nii vedajal kui ka tellijal lasub vastutus sõltumata sellest, kas nad on volitatud töötlejad või (kaas-)vastutavad töötlejad (IKÜM art 82).“14 Ringkonnakohus: „Kui kaebajalt siiski peaks nõutama salvestiste esitamist, kohalduvad salvestiste saajale kui andmete töötlejale samuti üldmääruse § 5 lg-s 1 sätestatud nõuded. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustaja seisukohtadega ning leiab sarnaselt halduskohtuga, et see asjaolu ei eelda, et tellija ja vedaja peaks sõlmima veel eraldi isikuandmete kaitsega seonduva lepingu.“15 22. Kuigi vaidlustaja etteheited tuleb eelnevast tulenevalt jätta tähelepanuta, on need ka sisuliselt ebaõiged. Turvakaameraga ei asuta töötlema isikuandmeid. Neid ei paigaldata töötajate jälgimise eesmärgil ega tavapärase valvekaamerana. Üksnes iga 30 sekundi järel pilte tegev kaamera ei võimaldaks efektiivselt täita kumbagi eeltoodud eesmärkidest. Seda kinnitab ka asjaolu, et hankija nõuab üksnes ühe kaamera paigaldamist ühe hoone katusele, kust avaneb vaid distantsilt vaade kogu ehitusobjektile, mitte üksikutele töötajatele või töökohtadele. Time Laps kaameraid kasutatakse suuremahuliste ehitusprojektide ehitustööde seires pikas ajalises plaanis, et ehituse valmides objekti edenemine visualiseerida ja ehitusprotsessi ülevaatlikult video kujul taasesitada. See võimaldab tagada ka avaliku raha kasutamise parema läbipaistvuse. 23. Hankija esitab joone all näidisvideo (sama lingi juurest on nähtavad ka teiste suuremate projektide analoogsed videoklipid) ja järgnevalt kuvatõmmise, millise vaate taoline kaamera loob.16 On ilmne, et tegemist pole muu kui üldise ehitusprotsessi jäädvustamisega. Kaamera paigaldamise eesmärk pidi ehitusvaldkonna ettevõtjale TK p-s 5.5 esitatud kirjelduse põhjal olema arusaadav, sest tegemist on suurte ehitusprojektide puhul tavapäraselt kasutatava lahendusega. 14 TrtHKo 3-25-4467/9, p 15.2. 15 TrtRnKo 3-25-4467/15, p 9.2. 16 Video: https://www.youtube.com/watch?v=DbWNeXQ1Bmg. 5/14 24. Isegi kui turvakaameraga asutaks isikuandmeid töötlema, ei muutu sellest RHAD õigusvastaseks. Läbipaistvus RHSi tähenduses ja läbipaistvus IKÜMi tähenduses pole samasisulised mõisted. IKÜM näeb küll isikuandmete töötlejale ette andmesubjektide teavitamise kohustuse, kuid seda alles isikuandmete saamise hetkel (IKÜM art 13 p 1). Seetõttu puudub hankijal kohustus lisada RHADi läbipaistvusnõuet järgivaid dokumente (sh andmekaitsetingimusi). Andmesubjekte tuleb isikuandmete töötlemisest teavitada alles võimalike isikuandmete töötlemise protsessidega alustades, mitte ehitusprotsessi planeerides. 25. Asjakohatud on ka vaidlustaja etteheited selge rollijaotuse või täpsemate kokkulepete puudumise osas. Vaidlustajale pidi olema arusaadav, et kui hankelepingule ei ole lisatud juurde andmetöötluslepingu projekti, mis oleks IKÜM art 28 kohaselt kohustuslik üksnes juhul, kui hankija käsitleks töövõtjat volitatud töötlejana, siis tuleb pooli pidada eraldiseisvateks vastutavateks töötlejateks IKÜM tähenduses. Kuivõrd IKÜM on Eestis isikuandmeid töötlevatele ettevõtjatele otsekohalduv, pidi vaidlustaja mõistma, et koos kaamera paigaldamisega ja selle vahendusel võimaliku isikuandmete töötlemisega tuleb iseseisvalt täita ka IKÜMis sätestatud kohustusi. Vastutavatel töötlejatel pole kohustust omavahel täiendavates andmetöötluse tingimustes kokku leppida. • Täitedokumentatsiooni heakskiitmise maksepost on õiguspärane (TK p 5.6) 26. TK p-st 5.6 tuleneb, et hankijal on täitedokumentatsiooni kontrollimiseks ja vastuvõtmiseks õigus kinni pidada kuni 5% lepingu hinnast kuni täitedokumentatsiooni heakskiitmiseni. Vaidlustaja hinnangul on see õigusvastane, kuna ei nähtu, millised on heakskiidu täpsed kriteeriumid.17 Hankija ei nõustu. 27. TK p 5.6 ei näe ette hankija piiramatut ega sanktsioonilist õigust lepingu hinnast tasu kinni pidada, vaid reguleerib sisuliselt üht makseposti. Tegemist on maksegraafiku tingimusega, mille järgi kuni 5% lepingu hinnast muutub sissenõutavaks pärast seda, kui töövõtja on täitnud 17 Vaidlustus, p 3.14. 6/14  ühe tööde üleandmise eelduse, st esitanud nõuetekohase täitedokumentatsiooni ja hankija on selle heaks kiitnud. Sama tingimust oleks võimalik ümber sõnastada nii, et lepingu hinnast 95% tasutakse tööde füüsilise valmimise järgi ning 5% tasutakse pärast täitedokumentatsiooni heakskiitmist.18 Majanduslik ja õiguslik sisu on sama. 28. Täitedokumentatsioon ei ole kõrvaline või formaalne dokumentide kogum, vaid ehitise nõuetele vastavuse tõendamise alus. Ehitamine peab olema jälgitavalt dokumenteeritud ning ehitise nõuetele vastavus peab olema tõendatav kogu ehitusprotsessi jooksul ning kasutusloa/kasutusteatise menetluses. Selle alusel saab tellija kontrollida ja hilisemalt ka järelvalve korras tõendada, millised tööd tegelikult tehti, milliseid materjale ja seadmeid kasutati, kas töö vastab projektile ja nõuetele ning kas objekt on nõuetekohaselt kasutatav ja hooldatav. Ilma nõuetekohase täitedokumentatsioonita ei ole tellijal võimalik tööde lõpptulemust täielikult vastu võtta, hiljem objekti eesmärgipäraselt kasutada ega ka EL vahendite auditeerimisel esitleda. Selle puuduse vastutus tellijal ELi ees on 70% ehitise rajamise eelarvest. 29. Seetõttu on proportsionaalne, et hankija jätab lepingu hinnast väikese osa tasumata kuni selle kohustuse täitmiseni. Vaidlustaja viidatud ligikaudu 650 000 euro suurune summa tuleneb üksnes hankelepingu kogumahust. Tingimuse proportsionaalsust tuleb hinnata eelkõige protsendina lepingu hinnast. Kuni 5% suurune lõppmakse või kinnipidamine on ehitustöövõtulepingutes tavapärane ning mõistlik vahend tagamaks, et töövõtja täidab ka tööde üleandmisega seotud dokumenteerimiskohustused. 30. Ebaõige on, et RHADis puuduvad kinnipidamise rakendamise tingimused. Tingimusest endast nähtub üheselt, et tasu kinnipidamise aluseks on täitedokumentatsiooni kontrollimine ja vastuvõtmine ning kinnipidamine kestab kuni täitedokumentatsiooni heakskiitmiseni. Seega on pakkujale teada nii kinnipidamise alus, maksimaalne ulatus kui ka vabastamise tingimus. Ülejäänud osas lähtutakse VÕSist, mh on vaidlustaja hirm maandatud VÕS §-ga 638, mille järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma ning töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu. 31. Viimaks on alusetu etteheide, et seda tingimust lepinguprojektis ei sisaldu. RHS § 77 lg 4 p 4 nõuab, et RHAD sisaldaks tulevase hankelepingu tingimusi. Tehniline kirjeldus on samuti RHAD. Hankija otsustus, kuhu mingi nõue RHADis paigutada, pole vaidlustatav. Sama sätte dubleerimine kahes erinevas dokumendis pole hea tava. TK p 5.6 asub TK peatükis, mis esitab nõuded ehitusprotsessi dokumenteerimisele, kuna see sobib sinna kõige paremini. B. Hinnakujunduse tingimused on õiguspärased 32. Vaidlustaja väitel on hankelepingu p-d 7.1—7.3, 8.1 ja pakkumuse esitamise ettepaneku (PEE) p 8.2 kogumis omavahel vastuolus, mistõttu ei võimalda need riigihanke ulatust mõista ega pakkujatel samamoodi aru saada.19 Hankija ei nõustu. 33. Hankelepingu p 8.1 ja PEE p 8.2 on väidetavalt omavahel vastuolus seetõttu, et ühes on kirjas, et hankija võib tööde mahtu vähendada (PEE p 8.2), teises aga kirjas, et lepingu hinda lepingu 18 Tegemist on näitega. Konkreetses lepingus tasutakse tööde eest igakuise akti alusel (lepingu p 8.2). 19 Vaidlustus, ptk B. 7/14  kehtivuse ajal ei muudeta ja arvestada tuleb ka nende töödega, mida lähteülesandes otseselt kirjeldatud ei ole, kuid mis on hea ehitustava järgi vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks (p 8.1).20 34. Äärmiselt tavapärane on selline lepingutingimus, mille kohaselt on lepingus sätestatud hind siduv ja sisaldab kõikide tööde teostamist. See ei tähenda, et lepingut pole võimalik muuta. Selge on, et hankelepingu p 8.1 käsitleb töid sellisel kujul, nagu nad on praegu fikseeritud. Kui hankelepingut muudetakse mõnel RHS § 123 lg-s 1 sätestatud alusel nii, et töövõtja peab tegema täiendavaid töid (hankija ei pea siin silmas töid, mis on RHADis kirjeldatud tulemuse saavutamiseks olemuselt vajalikud) ja sellega koos lepitakse kokku täiendavas tasus, siis saavutab sellega hankelepingu p 8.1 uue sisu. Selle muudatuse lubatavust asubki hankija RHS § 123 alusel hindama. 35. Vaidlustaja väitel ei nähtu RHADist, kuidas väiksema mahu korral kujuneb lepingu hind, mistõttu ei vasta hankelepingu p 8.1 RHS § 123 lg 1 p-s 2 sätestatud nõutavale detailsusastmele.21 See on asjakohatu, kuna hankijal ei ole kohustust sätestada RHADis tingimust, mis vastaks RHS § 123 lg 1 p-s 2 sätestatud standardile. Kui hankelepingu p 8.1 pole piisavalt detailne, siis sel alusel hankelepingut muuta ei saa ja hankija peab hankelepingut muutma nt RHS § 123 lg 1 p 1 alusel. See on küsimus hankelepingu täitmise etapis, mitte ei sõltu sellest RHADi õiguspärasus. 36. Hankija pole igal juhul nõus, et RHADist ei nähtu, kuidas väiksema mahu korral kujuneb lepingu hind. Hankija juhib tähelepanu, et RHAD lisas 2 ehk pakkumuse esildises on tööread detailselt lahti kirjeldatud. Kui nt hankija peaks loobuma videovalvesüsteemist (esildise rida 784), siis lahutataksegi hankelepingu hinnast selle tööreaga seotud maksumus. Tegemist on olemuselt lepinguga, kus lõplik maksumus kujuneb ühikutena sätestatud tööde alusel. RHSi seletuskirjas on öeldud, et see vastab RHS § 123 lg 1 p 2 tingimustele: „Sellisel juhul on sisuliselt tegemist hankelepingu enda tingimuste täitmisega, kusjuures tingimuste täitmine võib n-ö varieeruda vastavalt hankija vajadustele.“22 C. Muud hankelepingu tingimused on õiguspärased 37. Vaidlustaja vaidlustab lisaks hankelepingu punkte 15.1 (konfidentsiaalsus), 10.1 ja 10.3 (lepingu enne tähtaegne lõpetamine), 9.4, 9.7 ja 9.8 (leppetrahvid), ja 5.6 (tööde peatamine). Ka kõik need tingimused on õiguspärased. • Lepingu sõlmimise fakt ei ole konfidentsiaalne (hankelepingu p 15.1) 38. Vaidlustaja arvates pole hankijal õigust nõuda lepingu sõlmimise fakti, lepingu tingimuste ega riigihankega seotud eelarvevahendite kasutamise teabe hoidmist konfidentsiaalsena. 23 See teave polegi konfidentsiaalne. 39. Hankelepingu p 15.1 viimane lause, mida vaidlustaja on ka ise tsiteerinud, sätestab: 20 Vaidlustus, p 3.25. 21 Vaidlustus, p 3.27. 22 450 SE, lk 110. 23 Vaidlustus, p 3.33. 8/14  „Konfidentsiaalseks informatsiooniks ei loe pooled informatsiooni, mis oli avalik vastava teabe üleandmise või loomise ajal ning mis oli avalikuks saanud muul alusel kui lepingu rikkumine.“ 40. Lepingu projekt on RHADi osana juba avaldatud ning RHS § 83 kohustab hankijat avaldama ka hankelepingu sõlmimise ja täitmise andmed. Need on andmed, mis on juba avalikustatud või avalikustatakse. Seega ei pea vaidlustaja neid andmeid tulenevalt lepingu p-st 15.1 konfidentsiaalsena hoidma. Järelikult ei riku lepingu p 15.1 vaidlustaja õigusi. • Hankijal on õigus näha ette lepingu lõpetamise alused (hankelepingu p-d 10.1 ja 10.3) 41. Vaidlustaja sõnul pole hankijal õigus lisaks RHS §-dele 123 ja 124 kehtestada iseseisvaid aluseid hankelepingu lõpetamisele või muutmisele. Hankelepingu p-d 10.1 ja 10.3 pole kooskõlas RHS §-ga 123.24 See ei vasta tõele. 42. RHS § 123 käsitleb hankelepingu muutmist, mitte lõpetamist. See säte on seega hankelepingu p-de 10.1 ja 10.3 õiguspärasuse hindamisel asjassepuutumatu. Seejuures on hankija juba ülal selgitanud, et RHS § 123 on RHADi õiguspärasuse hindamisel üleüldse asjassepuutumatu, kuna hankijal puudub kohustus sätestada RHAD tingimusi, mis vastaksid RHS §-le 123. Kui muudatus ei vasta RHS §-le 123, ei saa muudatust teha. Sellest ei muutu ükski konkreetne hanketingimus õigusvastaseks. 43. Ebaõige on vaidlustaja käsitlus RHS § 124 lg-test 1 ja 2 kui ammendavast loetelust hankelepingu lõpetamise alustest. RHS kommenteeritud väljaandes on selgitatud: „Tegemist on VÕSis ettenähtud lepingu lõpetamise aluseid täiendava normiga. RHS § 8 lg 2 ls-st 3 tulenevalt on hankijal õigus hankeleping lõpetada ka mõnel selleks VÕSis ettenähtud alusel või VÕS eriosas vastava lepinguliigi suhtes sätestatud normile tuginedes.“25 44. Hankelepingu p-d 10.1 ja 10.3 kirjeldavadki olukorda, kus töövõtulepingu erakorraline ülesütlemine toimub VÕS eriosas vastava lepinguliigi suhtes sätestatud normile tuginedes, s.o VÕS § 655 alusel. Hankelepingu p 10.3, p 10.1 teine lause ja p 10.1.3 on VÕS §-st 655 tulenev üldreegel, kus hankija peab hankelepingu erakorralisel ülesütlemisel töövõtjale tasuma juba tehtud töö eest (VÕS § 655 lg 1), v.a olukorras, kus ülesütlemise tingib töövõtja poolne rikkumine (VÕS § 655 lg 2). 45. Hankelepingu p 10.1 on erireegel, kus tööde eest ei tasuta, sest neid ei ole võimalik üldse teha, ilma et lepingut lubamatult muudetaks (kui lepingu õiguspärane muutmine on võimalik, ei ole selle ülesütlemine vajalik). Hankija ei ole hankelepingu p-s 10.1 pidanud silmas olukordi, kus lähteülesande teostamine on võimatu hankijapoolse rikkumise tõttu. Vaidlustaja vastupidine väide on paljasõnaline ja põhjendamata. Sellist tõlgendust hankelepingust ei tulene. 46. Vaidlustaja väitel on hankelepingu p-d 10.1 ja 10.3 teda ebamõistlikult kahjustavad seetõttu, et vaidlustajal ei ole võimalik hankija rikkumise korral lepingut üles öelda, ning seetõttu, et hankelepingu p 10.1 võimaldab lepingu üles öelda põhjendusi esitamata. Lisaks leiab vaidlustaja, et hankelepingu p-d 10.1 ja 10.3 on ebaproportsionaalsed hanketingimused, sest 24 Vaidlustus, p 3.48. 25 Simovart, M.A. RHSK § 124/3. 9/14  vaidlustaja ei saa lepingu ülesütlemisel teenida kogu kasumit, mida ta lepingu täitmisel saada lootis.26 Need väited on ebaõiged. 47. Hanketingimustega ei ole välistatud töövõtja võimalust kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kui nende kasutamise eeldused on täidetud. Lepingu p 10.1 sätestab selgelt, milliste eelduste täitumisel tekib hankijal õigus hankelepingu erakorraliseks lõpetamiseks VÕS § 655 alusel. Hankelepingu p 10.1.3 näeb ette hankija õiguse öelda hankeleping üles siis, kui töövõtja rikkumine tema alltöövõtjate suhtes põhjustab olukorra, kus töövõtja ei suuda töövõtulepingu täitmist jätkata. Hankelepingu p 10.1.3 ei näe ette lepingu ülesütlemise õigust olukorras, kus tööde seiskumine on ainult teoreetiline võimalus. Samuti ei takista miski hankelepingu p 10.1.3 sõnastuses töövõtjal probleemide tekkides alltöövõtjaid välja vahetada, tagamaks töövõtulepingu nõuetekohane täitmine. 48. Hankelepingu p 10.1.4 näeb ette olulise põhjuse, mida tuleb muu täpsustuse puudumise korral mõista nii, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg 1 tähenduses. Isegi kui hankelepingu p 10.1.4 RHAD koosseisust eemaldada, ei muutuks sellest lepingu sisu, kuna tellijal on igal juhul õigus tugineda VÕS §-le 116 ja muudele üld- ning eriosa sätetele ning õiguskaitsevahenditele. Järelikult ei riku see säte vaidlustaja õiguseid. 49. Asjassepuutumatu on väide, et lepingu lõpetamine mõjutab vaidlustaja õigust saada lepingu täitmiselt kasumit, mida ta lootis saada. Nagu kohtupraktikas selgitatud, puudub pakkujatel subjektiivne õigus nõuda, et hankija kehtestaks tingimused, mis nende huve enim tagaks või hankelepinguga võetavad riskid täielikult maandaks. Hanketingimused, mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, kuid mille kehtestamiseks on hankijal olnud asjakohane ja mõistlik põhjus, ei anna pakkujale veel õigust nõuda tingimuste muutmist.27 50. Kohtupraktikas on selgitatud sedagi, et hankelepingu täitmisega kaasneb paratamatult finants- ja äririsk, millega pakkuja peab arvestama: „Asjaolu, et teenuse osutamisega kaasneb finants- ja äririsk, ei võta kaebajalt õigust esitada enda pakkumus. Äririsk ning hankelepingu täitmisega kaasnev finantsrisk ei ole õiguslik piirang. Piirangute eeldatav mõju on kõigi potentsiaalsete pakkujate jaoks samaväärne. Kui potentsiaalne pakkuja (kaebaja) leiab, et hanke tingimused (sh hankelepingu tingimused) ei ole temale vastuvõetavad või on lepinguga kaasnev äririsk põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata.“ 28 51. Kui vaidlustaja pakkumuse esitab, siis teeb ta seda teadmisega, et kehtivad ka hankelepingu p-d 10.1 ja 10.3, mis võivad loetletud olukordades tingida lepingu erakorralise ülesütlemise. Sellisel juhul saabki vaidlustajal õigus olla vaid sellele tasule ja kasumiosale, mille ta on lepingu lõpetamise hetkeks tehtud töödega välja teeninud, v.a juhul, kui lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingib temapoolne lepingurikkumine. Lepingu erakorralise ülesütlemise sellised tagajärjed tulenevad VÕS §-st 655 ja on õiguspärased. 26 Vaidlustus, p 3.39 jj. 27 TlnHKo 3-21-613, p 10. 28 TlnHKo 3-21-613, p 11. 10/14  • Leppetrahvid on õiguspärased (hankelepingu p-d 9.4, 9.7 ja 9.8) 52. Vaidlustaja sõnul on hankelepingu punktides 9.4, 9.7 ja 9.8 sätestatud leppetrahvimäärad ebaproportsionaalsed.29 Hankija ei nõustu. 53. Kõikides leppetrahvides on sätestatud n-ö topeltdiskretsioon. Tellijal on õigus otsustada, kas ta esitab leppetrahvi, ning kui jah, siis millises määras. VAKO on oma praktikas korduvalt selgitanud, et sellisel viisil leppetrahvi sõnastamine on õiguspärane: VAKO 68-26/307376: „Vaidlustuskomisjoni arvates on leppetrahvide kehtestamine absoluutsummadena ebaproportsionaalne. Sanktsioonide määramise alused ja nende rikkumiste asjaolud võivad olla (ja üldjuhul ongi) erineva kaaluga ja võimalike erisisuliste rikkumiste sanktsioneerimine ühesuguse (trahvi)summaga on vastuolus RHS § 3 p-ides 1 ja 2 kehtestatud proportsionaalsuse üldpõhimõttega. Vaidlustuskomisjoni arvates tuleks sanktsioonide rahalised määrad sätestada maksimummääradena (lisades nt vaidlustatud alapunktidesse sõna kuni), mis mitte üksnes ei kohustaks vaid ka võimaldaks Hankijal rikkumise tuvastamise korral määrata proportsionaalse sanktsiooni.“30 VAKO 68-26/307376: „ATL p-id 8.4 ja 9.3.1 annavad Hankijale vastava õiguse, kuid nimetatud õigust ei saa Hankija kasutada meelevaldselt ja vastuolus hea usu põhimõtte ning lepingu olemusega. Sõltumata lepingu olemusest ei saa Hankija neid aluseid rakendada ilma, et ta võtaks arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid, sh rikkumiste olemust. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega oleks vastuolus olukord, kus Hankija määrab minutilise hilinemise eest vedajale 3000 eurot leppetrahvi või ütleb lepingu üles olukorras, kus vedaja on aasta jooksul kaks korda 2 minutit hilinenud.“31 VAKO 229-25/295835: „Kõik Lisa 11 Lepingu p-is 6.3 kehtestatud leppetrahvid on kehtestatud absoluutsummadena, mis ei võimalda Hankijal arvestada ega kohusta arvestama leppetrahvi määramisel rikkumise objektiivsete asjaoludega. Vaidlustuskomisjoni arvates on selline leppetrahvide kehtestamine ebaproportsionaalne. Leppetrahvide määramise alused ja nende rikkumiste asjaolud võivad olla erineva kaaluga ja võimalike rikkumiste sanktsioneerimine ühesuguse trahvisummaga on vastuolus RHS § 3 p-ides 1 ja 2 kehtestatud proportsionaalsuse üldpõhimõttega.“32 VAKO 112-25/290179: „Isegi siis, kui Hankija ATL-ist taganeb ja tal tekib õigus nõuda leppetrahvi, ei tulene ATL pist 9.4 see, et leppetrahvi saab nõuda ainult summas 650 000 eurot. Sõnastus kuni summas, mis vastab täitmistagatise täiele ulatusele pole just kõige õnnestunum, aga sõna kuni näitab selgelt, et ATL p-i 9.4 alusel nõutav leppetrahv ei pea olema summas 650 000 eurot - tellija peab kaaluma ja otsustama leppetrahvi suuruse lähtuvalt eelkõige ATL-ist taganemisest tekkida võivast kahjust. Ka Hankija on selgitanud, et ATL p 9.4. võimaldab Hankijal kaaluda rikkumise raskust ja sellest tekkivat kahju. Kui aga tellija rakendatav leppetrahv osutub ebamõistlikult suureks, on vedajal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid (näiteks VÕS § 162 lg 1).“33 29 Vaidlustus, p 3.58 jj. 30 VAKO 68-26/307376, p 16.2. 31 VAKO 240-25/300867, p 11.3 32 VAKO 229-25/295835, p 12.1. 33 VAKO 112-25/290179, p 11 11/14 54. Olukorras, kus hankijal on niikuinii õigus ja kohustus leppetrahvi suurus otsustada rikkumise olemust ja raskust ning sellest tekkivat kahju arvestades, pole võimalik kõneleda leppetrahvi ebaproportsionaalsusest. Ülejäänud osas on pädevus tsiviilkohtul, kellel on võimalik vaidluse korral leppetrahvi vähendada (VÕS § 162 lg 1), seejuures vastupidine kokkulepe oleks tühine (lg 2). 55. Hankija juhib tähelepanu, et tsiviilkohtul on leppetrahvi ulatuse osas piiramatu otsustusõigus: „Pole olemas absoluutset piirmäära, milleni võiks leppetrahvi vähendada, ja see võib olla ka null.“34 Ühel juhul võib olla põhjendatud määr 0,5% päevas, teisel juhul 0,05% päevas, kolmandal juhul aga just nimelt null. Leppetrahvi suurus sõltub konkreetse rikkumise asjaoludest. 56. Kui VAKO otsustab, et diskretsiooniline leppetrahvimäär on ebaproportsionaalne, otsustab VAKO sisuliselt tellija ja tsiviilkohtu eest proportsionaalse määra ette ära olukorras, kus pole isegi olemas rikkumist ega leppetrahvinõuet, mille proportsionaalsust saaks hinnata. Kui juba praegu on võimalik öelda, et kehtestatud leppetrahvimäär on ebaproportsionaalne, peaks olema võimalik öelda ka seda, milline oleks proportsionaalne leppetrahvimäär. Kuna seda pole võimalik teha, pole võimalik pidada leppetrahvimäära kui sellist ebaproportsionaalseks. Ebaproportsionaalne võib olla leppetrahvinõue. 57. Ebaõige on ka vaidlustaja väide, et hankelepingu p-s 9.7 on sisemine vastuolu põhjusel, et määr on kuni 0,5% lepingu hinnast, aga samas on ka koguvastutus piiratud 0,5% lepingu hinnast.35 Hankijale pole arusaadav, mida vaidlustaja selle argumendiga taotleb. Vastutuse piiramine 0,5%-ga on töövõtja kasuks, mitte tema kahjuks. Igal juhul pole selles sättes vastuolu, vaid sättes väljendubki tellija diskretsioon. Tellija ei pea rakendama leppetrahvi maksimummääras. Kui ta nt nõuab 20 erineva rikkumise eest leppetrahvi 0,025% lepingu hinnast, siis on ta leppetrahv kõikide rikkumiste peale kokku 0,5% lepingu hinnast ja vastutuse piirang on saavutatud. • Vaidlus ei peata iseenesest lepingu täitmist (hankelepingu p 5.6) 58. Hankelepingu p 5.6 järgi ei katke lepingu täitmine sellest, et poolte vahel on käimas vaidlus. See piirab vaidlustaja sõnul ebamõistlikult õiguskaitsevahendite rakendamist, nt oma kohustuse täitmisest keeldumist VÕS §-de 110 või 111 alusel, samuti välistab olukorra, kus TTOSist tulenevalt peab lepingu täitmise peatama.36 See ei vasta tõele. 59. Säte ei keela töövõtjal kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Säte täpsustab, et töövõtja ei või katkestada tööde tegemist pelgalt seetõttu, et lepingu või töödega seoses on tekkinud vaidlus. „Vaidlus“ ei ole õiguskaitsevahend ega too VÕSi kohaselt kaasa lepingu täitmise automaatset peatumist. Seega ei annaks ka selle sätte väljajätmine töövõtjale iseseisvat õigust peatada tööde tegemine iga kord, kui poolte vahel tekib erimeelsus. 60. VÕS § 110 lg 1 võimaldab kohustuse täitmisest keelduda üksnes juhul, kui võlausaldaja vastu on sissenõutav nõue, see ei ole piisavalt tagatud ning nõude ja kohustuse vahel on piisav seos. VÕS § 111 lg 1 puudutab vastastikust lepingut ja seob täitmisest keeldumise teise poole 34 Kull, I. VÕSK § 162/4.2. 35 Vaidlustus, p 3.63. 36 Vaidlustus, p 3.68. 12/14  kohustuse täitmata jätmisega. Lisaks ei või VÕS § 111 lg 3 järgi täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele. Kumbki säte ei anna töövõtjale üldist õigust tööd peatada lihtsalt põhjusel, et poolte vahel on tekkinud vaidlus. 61. Õiguskaitsevahendite rakendamise piiramisest oleks põhjust rääkida siis, kui hankija oleks nt sätestanud, et töövõtjal pole õigust keelduda enda kohustuste täitmisest isegi siis, kui tellija ei täida enda kohustusi ja muud VÕS § 110-s sätestatud eeldused on täidetud. Või juhul, kui töövõtjal oleks keelatud nõuda kahju hüvitist või öelda leping erakorraliselt üles. Selliseid piiranguid pole hankija sätestanud. 62. Hankelepingu p 5.6 on võrreldav lepingutes tavapärase põhimõttega, et leppetrahvi nõudmine, kahju hüvitamise nõue või muu õiguskaitsevahendi kasutamine ei vabasta töövõtjat lepingu edasisest täitmisest. Õiguskaitsevahendite kasutamine ja lepingu täitmine on erinevad küsimused. Töövõtja võib vaidlustada hankija seisukoha, esitada nõudeid, nõuda tasu, vaidlustada leppetrahvi või kasutada muid seadusest ja lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kuid ta ei või muuta vaidluse olemasolu automaatselt tööde peatamise aluseks. 63. Eriti põhjendatud on see ehitustöövõtulepingu puhul, mille täitmine eeldab tööde järjepidevat korraldamist, ajagraafikust kinnipidamist, alltöövõtjate ja teiste töövõtjate tegevuse koordineerimist ning objekti kui terviku valmimist. Kui töövõtja võiks iga lepingu või töödega seotud vaidluse korral töö omal algatusel peatada, tekiks hankijale oluline risk, et ka vaidlused, mis ei mõjuta sisuliselt tööde tegemist, halvavad kogu ehitusprotsessi. 64. Ka tööohutuse regulatsiooni osas on vaidlustaja etteheide kunstlik. Hankelepingu p 5.6 ei kohusta töövõtjat tegema tööd olukorras, kus see oleks vastuolus imperatiivsete töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega. TTOS näeb teatud juhtudel ette õiguse või kohustuse töö peatamiseks näiteks tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral või juhul, kui töö seab ohtu töötaja või teiste isikute tervise. Töökeskkonnaspetsialistil on otsese elu- või terviseohu korral kohustus ajutiselt töö ohtlikus töölõigus peatada või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Selliste seadusest tulenevate kohustuste täitmist hankelepingu p 5.6 ei välista ega saakski välistada. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 65. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on hankija lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 66. Tähtaegsus. VAKO on määranud vaidlustusele vastamiseks tähtpäeva 27.05.2026. Vastus on tähtaegne. 67. Läbivaatamine. VAKO on määranud vaidlustuse läbivaatamise istungil. Hankija ei näe selleks põhjust. Seda pole vähemalt vaidlustusest nähtuvalt taotlenud ka vaidlustaja. Asja lahendamiseks olulised asjaolud on võimalik välja selgitada istungit korraldamata (RHS § 196 lg 1). Vaidluse all on RHADi kooskõla õigusaktidega. Vaidlustuse lahendamine ei eelda tunnistajate ülekuulamist, tõendite hindamist vmt. Menetlusökonoomia huvides ja poolte lepinguliste esindajate kulude kokkuhoidmise eesmärgil palub hankija VAKO-l lahendada vaidlustus kirjalikus menetluses. 13/14 68. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi 14/14