Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine

Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Käskkirjaga tehakse muudatused tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Peamise muudatusena lisandub uue tegevusena punkt 2.8 „Tööturukoolituste kvaliteedi parendamine“, millega kaasnevalt pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi ühe aasta võrra kuni 31.12.2023 ning lisatakse TAT partneriks Haridus- ja Noorteamet. Samuti täpsustatakse TAT aruandlusega seotud sätteid. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 626 9194, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]) ning Eesti Töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa (tel 614 8500, [email protected]), juriidilise osakonna juhtaja Ira Songisepp (tel 614 8520, [email protected]) ja raamatupidamis- ja finantsosakonna finantsjuht Vilma Mand (tel 614 8589, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). Märkused Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Käskkirjaga tehtavate muudatuste kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV punktis. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi ühe aasta võrra kuni 31.12.2023 seoses tegevuse „Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine“ jätkumisega 2023. aasta lõpuni. Punktiga 2 lisatakse TAT partneriks Haridus- ja Noorteamet. Partneri lisandumine on tingitud uuest TAT tegevusest punktis 2.8, millega kaasnevaid sisulisi muudatusi on kirjeldatud allpool. Punktiga 3 lisatakse TAT eesmärkide hulka tööturukoolituse kvaliteedi parandamine. Punktiga 4 lisatakse, et TAT tulemusena on paranenud tööturukoolituste kvaliteet. Punktiga 5 täiendatakse TAT vajalikkuse põhjendust ning selgitatakse, et tööturukoolituse kvaliteedi parandamine on vajalik, sest tööturukoolituste kvaliteet on ebaühtlane. Paljud täienduskoolitusasutused täidavad täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) nõudeid osaliselt ning õppekavade kvaliteet on kõikuv. Punktiga 6 täpsustatakse, et tasemeõppes osalemise toetust makstakse isikule, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis või kelle õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Tasemeõppes osalemise toetuse avalduse võib seega esitada kuni 30 päeva jooksul kutse- või kõrgkoolis õppima asumisest. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse ka isikule, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 6 lõike 5 punkti 6 tingimustele mittevastamisega, kui ta taotleb tasemeõppes osalemise toetust 30 päeva jooksul õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Punktiga 7 täpsustatakse, et õppima asumist või õpingute katkestamist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel. Punktiga 8 lisatakse uue tegevusena punkt 2.8 „Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine“. Punktiga 9 korrigeeritakse näitajate sihttasemeid vastavalt lisandunud tegevusele. Punktiga 10 täpsustatakse, et abikõlblike kulude hulka kuuluvad TAT tegevuse 2.8 „Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine“ elluviimisega seotud otsesed personalikulud ja kaudsed kulud. Punktiga 11 muudetakse toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamisega seonduvat. Tegemist on tehnilist laadi muudatustega, millega täpsustatakse, et TAT elluviija poolt esitatavate aruannete puhul ei ole tegemist seirearuannetega ning korrigeeritakse lõpparuande kinnitamise protseduuri. Lisaks märgitakse, et kooskõlas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 13 lõikega 1 on TAT lõpparuande esitamise tähtaeg hiljemalt 17. jaanuaril 2024, kuna vastavalt TAT punktile 7.4.12 esitatakse viimane maksetaotlus hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Punktiga 12 lisatakse tegevuse 2.8 „Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine“ vastutava partneri kohustused. Punktiga 13 täiendatakse TAT rakendamisega kaasnevaid riske, arvestades lisandunud tegevusega. Punktiga 14 asendatakse lisa 1 vorm B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ uue lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“. Punkti 15 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. Tagasiulatuv jõustumine on tingitud lisanduva tegevuse 2.8 „Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine“ algusega nimetatud kuupäevast alates. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Käskkirja muutmisega TAT rahaline maht ei muutu. Uue tegevusena lisatakse tööturukoolituse kvaliteedi parendamine, mille tulemusena vastavad tööturukoolitused paremini õppija ja tööturu vajadustele. Täpsustatakse ka tasemeõppes osalemise toetuse saajate sihtrühma. Selle muudatuse mõju on marginaalne ega suurenda tegevuse kogukulu. Käskkirjaga lisanduva tööturukoolituse kvaliteedi arendamise kulu (700 tuhat eurot) kaetakse 2021. aasta eelarve prognoositavast jäägist. Lisaks suurendatakse 2021. aasta eelarve 2 prognoositavast jäägist töötust ennetavate meetmete 2022. aasta eelarvet 300 tuhande euro võrra ja meetme „Minu esimene töökoht“ 2022. aasta eelarvet 36 tuhande euro võrra. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, et soodustada nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmadega tegeleb Eesti Töötukassa, kes on toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. Vastavalt struktuuritoetuste seaduse § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Kuna TAT muutmise tulemusel andmete töötlemises muudatusi ei kaasne, siis käskkirjal täiendavalt andmekaitselist mõju ei ole. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Käskkiri esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale ning Haridus- ja Noorteametile. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu vaikimisi märkusteta. Eesti Töötukassa ja Haridus- ja Noorteamet kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati. 3  MINISTRI KÄSKKIRI 07.02.2022 nr 26 Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan avalehel tekstiosa „31.12.2022“ tekstiosaga „31.12.2023“. 2. Täiendan avalehte järgmises sõnastuses: „Partner Haridus- ja Noorteamet“. 3. Täiendan punkti 1.2 järgmises sõnastuses: „ - tööturukoolituse kvaliteedi parendamine.“. 4. Täiendan punkti 1.2.1 järgmises sõnastuses: „Tööturukoolituste kvaliteet on paranenud.“. 5. Täiendan punkti 1.2.2 pärast 16. lõiku uue lõiguga järgmises sõnastuses: „Toetamaks kliente oskuste arendamisel, saavad kliendid osaleda töötukassa kvalifitseerunud koolitajate (edaspidi koolituskaardi partner) korraldatud tööturukoolitusel. 2021. aasta novembris oli töötukassal 639 koolituskaardi partnerit, kes pakkusid kokku 6109 koolitust. Kõik töötukassa koolituskaardi partnerid peavad olema täienduskoolitusasutuse pidajad täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) tähenduses ja täitma seaduses sätestatud kvaliteedinõudeid. Tööturukoolituse kvaliteet on ebaühtlane. Haridus- ja Noorteameti Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri poolt 2018. aastal tehtud uuringust selgus, et täienduskoolitusasutuse pidajad täidavad TäKS-i nõudeid osaliselt ning õppekavade kvaliteet on kõikuv.“. 6. Sõnastan punkti 2.7.3 viienda lõigu järgmiselt: „Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja töötajale, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis või kelle õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse ka isikule, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 6 lõike 5 punkti 6 tingimustele  2 mittevastamisega, kui ta taotleb tasemeõppes osalemise toetust 30 päeva jooksul õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Toetust ei maksta isikule, kes taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul on katkestanud õpingud kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.“. 7. Täiendan punkti 2.7.3 peale viiendat lõiku järgmises sõnastuses: „Õppima asumist või õpingute katkestamist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel.“. 8. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 2.8 järgmises sõnastuses: „2.8. Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine Tegevuse eesmärk on parandada töötukassa tööturukoolituse kvaliteeti ning tagada tööturukoolituse vastavus õppija ja tööturu vajadustele. Tegevuse raames Haridus- ja Noorteameti Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur koostöös töötukassaga: 1) arendab täienduskoolituse hindamismudelit, lähtudes töötukassa tööturukoolituse pakkumise spetsiifikast ja vajadusest ning senisest kogemusest; 2) töötab välja tööturukoolituse kvaliteedi parendamist toetavaid materjale; 3) hindab töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitajate pakutavate täienduskoolituste kvaliteeti vastavalt täiendatud hindamismudelile; 4) nõustab tööturukoolituse pakkujaid täienduskoolituste kvaliteedi parendamisega seotud teemadel ning korraldab neile asjakohaseid koolitusi ja seminare. 2.8.1. Sihtrühm Töötukassa töötajad, tööturukoolitusel osalejad, koolituskaardi partnerid 2.8.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2022–31.12.2023 2.8.3. Tegevuse elluviija Haridus- ja Noorteamet“. 9. Asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga: Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Täitmine Sihttase Sihttase Selgitus (viide TAT (2018) (2020) (2022) (2023) punktile, missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava Aktiivseid 0 6 330 19 415 24 723 Tegevuste 2.1.2, väljundinäitaja tööturuteenuseid 2.1.3, 2.2, 2.3, (TAT tulemus- saanud osalejate 2.4, 2.5 ja 2.6 näitaja) arv näitaja Osalejad, keda Rakenduskava toetati COVID-19 väljundinäitaja vastases Tegevuse 2.7 0 0 2041 11 220 (TAT võitluses või näitaja tulemusnäitaja) selle mõjude tasandamises  3 ESF-i meetmete Rakenduskava väärtus COVID- väljundinäitaja 19 1 307 21 862 Tegevuse 2.7 0 0 (TAT tõkestamiseks 502 840 näitaja tulemusnäitaja) või selle vastu võitlemiseks TAT- Tegevus 2.1.1. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu spetsiifiline tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine väljundinäitaja Väljundinäitaja Noortele 0 6 534 9 787 9 787 Panustab karjääriinfo kaudselt vahendamine, rakenduskava töötubade ja väljundinäitajasse mobiilsete nõustamiste arv TAT- Tegevus 2.1.2. Minu esimene töökoht spetsiifiline väljundinäitaja Väljundinäitaja Aktiivseid 0 1075 3 637 4 491 Panustab otseselt tööturuteenuseid rakenduskava saanud väljundinäitajasse osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 70% 70% 70% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse saamist on hõives TAT- Tegevus 2.1.3. Alaealise töötamise toetus spetsiifiline väljundinäitaja Väljundinäitaja Aktiivseid 0 3 508 13 541 17 655 Panustab otseselt tööturuteenuseid rakenduskava saanud osalejate väljundinäitajasse arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 0% 0% 0% Sihttase on 0, kuud pärast sest tegevuse tööturuteenuste eesmärk on, et saamist on noored saaksid hõives töökogemuse, kuid osaleksid hariduse omandamisel TAT- Tegevus 2.2. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset spetsiifilised vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute väljundi- ja töölesaamise toetamine tulemusnäitajad Väljundinäitaja Aktiivseid 0 372 779 1023 Panustab otseselt tööturuteenuseid rakenduskava saanud osalejate väljundinäitajasse arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 20% 20% 20% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse saamist on hõives  4 TAT- Tegevus 2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja Aktiivseid 0 1300 1304 1304 Panustab otseselt tööturuteenuseid rakenduskava saanud osalejate väljundinäitajasse arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 50% 50% 50% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse saamist on hõives TAT- Tegevus 2.4. Minu esimene töökoht Eestis spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja Aktiivseid 0 75 22 32 Panustab otseselt tööturuteenuseid rakenduskava saanud osalejate väljundinäitajasse arv Tulemusnäitaja Tegevuses 0 60% 60% 60% Panustab otseselt osalenud rakenduskava töötutest on 6 tulemusnäitajasse kuud pärast tegevuse lõppu hõives TAT- Tegevus 2.5. Piirkondlik töökoha loomise toetus spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja Aktiivseid 0 224 438 Panustab otseselt tööturuteenuseid rakenduskava saanud osalejate väljundinäitajasse arv Tulemusnäitaja Osakaal 0 10% 10% osalejatest, kelle tööalase koolituse kulu on hüvitatud Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 60% 60% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse saamist on hõives TAT- Tegevus 2.6. Põllumajanduse palgatoetus spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja Aktiivseid 0 0 30 30 Tegevus lõppeb tööturuteenuseid aastal 2020. saanud osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 50% 50% Tegevus lõppeb kuud pärast aastal 2020. tööturuteenuste  5 saamist on hõives TAT- Tegevus 2.7. Töötust ennetavad meetmed spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja Osalejad, keda 0 0 2 041 11 220 Panustab otseselt toetati COVID-19 rakenduskava vastases väljundinäitajasse võitluses või selle mõjude tasandamises Väljundinäitaja ESF-i meetmete 0 0 1 307 21 862 Panustab otseselt väärtus COVID- 502 840 rakenduskava 19 väljundinäitajasse tõkestamiseks või selle vastu võitlemiseks Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 60% 60% kuud pärast tööturuteenuste saamist on hõives TAT- Tegevus 2.8. Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Tööturukoolituse jah/ei kvaliteedi hindamismudel on välja töötatud Töötukassa 45 75 koolituskaardi partnerid on hinnatud 10. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 7.2.4.19 järgmises sõnastuses: „7.2.4.19 tegevuse 2.8. „Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine“ elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja TAT kaudsed kulud 11% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ja § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud.“. 11. Sõnastan punkti 7.6 järgmiselt: „7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. TAT tegevustes osalejate aruanne tuleb esitada RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul.  6 7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu kõige hiljem 17. jaanuaril 2024. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.6.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.6.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 7.6.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb e-toetuse keskkonna aruande vormilt.“. 12. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 7.8 järgmises sõnastuses: „7.8. Partneri kohustused Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustustele on partner kohustatud: 1) esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.4.3. nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 2) edastama toetuse saajale aruande koostamiseks vajalikku informatsiooni.“. 13. Asendan punkti 8 tabeli järgmise tabeliga: TAT üldised riskid Tegevus riski maandamiseks Sihtrühmade vähene teadlikkus ja Aktiivne teavitustöö sihtrühmadele sobivate motiveeritus tegevustes osaleda. kanalite kaudu, tegevuste pakkumine lähtuvalt individuaalsetest vajadustest, motiveerimine enne tegevustes osalemist. Esimene töökoht Tööandjad ei ole noorte töölevõtmisest Aktiivne koostöö tööandjatega (sh huvitatud. teavitusüritused, noortele suunatud messidele kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms). Noorte motiveerimine, sh võimalus pöörduda Noored katkestavad töösuhte ja/või töötukassa poole ka pärast tööle asumist. koolituse.  7 Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine Koolidel puudub huvi võimaldada Aktiivne teavitustöö, töötubade toimumine töötukassal õpilastele töötubasid lepitakse kokku kooli juhtkonnaga, pakutakse korraldada. võimalust kohandada töötoa korraldamist vastavalt kooli vajadustele ja võimalustele (nt koolides toimuvad karjääripäevad, kus töötukassa võiks korraldada töötoa või infotunni). Töötubade korraldamine ka väljaspool kooli, näiteks kohtades, kus noored käivad pärast koolipäeva lõppu (noortekeskused, huvikeskused), ja noorteüritustel. Alaealise töötamise toetus Tööandjad ei ole huvitatud alaealistega Aktiivne koostöö tööandjatega (sh tegelema ega töötamise võimalusi teavitusüritused, noortele suunatud messidele pakkuma. kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms). Noortel puudub huvi lühiajalise Noorte motiveerimine, sh teavitamine tööturgu töötamise vastu. tutvustavates töötubades. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamine 1. Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste Aktiivne teavitustöö sihtrühmale sobivate kasutamise võimalusest. kanalite kaudu. 2. Teenust kasutanud ennetähtaegse Ennetähtaegse vanaduspensioni ja vanaduspensioni või päästeteenistuja päästeteenistuja toetuse saajate teavitamine toetuse saaja otsustab siiski tööle mitte enne teenuse kasutamise otsustamist sellest, et minna ja pensionist mitte loobuda. töötamise korral pensioni ei maksta. Töölesaanute osakaal jääb Teenuse pakkumisele eelneb töölesaamist prognoositust väiksemaks (nt soodustavate ja takistavate asjaolude sihtrühma terviseprobleemide tõttu). hindamine, et teenuse valik toetaks maksimaalselt konkreetse vanaduspensioniealise inimese rakendumist. Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh vanaduspensioniealiste, teavitusüritused, messidele kaasamine, ennetähtaegse vanaduspensioni ja koostöölepete sõlmimine jms). päästeteenistuja toetuse saajate töölevõtmisest. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine  8 Töötu ootab kauem töö Aktiivsusnõuete rakendamine: töötu on vastuvõtmisega, et saada kohustatud aktiivselt tööd otsima, olema valmis mobiilsustoetust sõidukulude vastu võtma sobiva töö ning kohe tööle asuma. katmiseks töötukassa kaudu. Aktiivsusnõuete rikkumine mõjuva põhjuseta toob kaasa töötushüvitise maksmise lõpetamise, korduv rikkumine töötuna arveloleku lõpetamise. Inimeste teavitamine ja julgustamine võimaluste Töötajatel ei pruugi olla võimalik pärast otsimiseks töösuhte jätkamiseks pärast toetuse toetuse saamise lõppemist suurte saamise lõppemist (nt kokkulepped tööandjaga). sõidukulude tõttu töölkäimist jätkata. Ülempiiri kehtestamine toetusele. Elukoha ja/või töökoha kohta valeandmete esitamine, et saada mobiilsustoetust. Minu esimene töökoht Eestis Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh rahvusvahelise kaitse saajate teavitusüritused, messidele kaasamine, töölevõtmisest. koostöölepete sõlmimine jms). Piirkondlik töökoha loomise toetus Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste Inimeste ja tööandjate teavitamine uuest kasutamise võimalusest. teenusest, aktiivne koostöö ettevõtlust toetavaid meetmeid pakkuvate asutustega (Ettevõtluse ja Tööandjad ei ole huvitatud toetuse Innovatsiooni Sihtasutus, RTK). kasutamisest. Koolituse hüvitamine võimaldab töötajaid Tööandjad ei leia töötute seast vastavalt vajadusele koolitada. sobivaid töötajaid. Põllumajanduse palgatoetus Tööandjad ei leia sihtrühma kuuluvate Tööotsijate teavitamine uuest teenusest ning töötute seast kiiresti hooajatööle motiveerimine hooajatööd vastu võtma (võimalus sobivaid töötajaid. hoida aktiivsust ja teenida sissetulekut püsivama töökoha leidmiseni). Tööandjad ei ole huvitatud toetuse kasutamisest. Marjakasvatusettevõtete teavitamine uuest teenusest, aktiivne töövahendus. Töötust ennetavad meetmed  9 Töötuse riskirühma kuuluvad töötajad ei Pidev teavitustöö ning kampaaniad tutvustamaks teadvusta oskuste arendamise pakutavaid oskuste arendamise võimalusi ning vajadust, sihtrühmani on keeruline julgustamaks neid kasutama. jõuda. Koostöö koolituse pakkujatega, et teadvustada Töötavatele inimestele sobivate töötajate vajadusi. koolitusvõimaluste vähesus. Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine Täienduskoolitusasutuse pidajad ei ole Koolituskaardi koostööpõhimõtete täiendamine motiveeritud kvaliteedihindamist läbima ning kvaliteedihindamise läbimise nõude ja arendustegevustes osalema. kehtestamine koolituskaardi partneritele. 14. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ (lisatud). 15. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister