Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku „Nõukogu soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamiseks" kohta

Riigikantselei Meie 06.02.2022 nr 1.1-10/483-1 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku „Nõukogu soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamiseks“ kohta Esitame Vabariigi Valitsuse 10.02.2022 istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku „Nõukogu soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamiseks“ kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Lisa. Kaasamise tabel Helen Sõber 6269 122 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Lisa. Kaasamise tabel Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamise ja arvestamata jätmise selgitus 1 Haridus- ja 1. Nõustume, et kliimaneutraalsusele õiglase ülemineku tagamiseks tuleb Arvestatud 3. seisukohas. Teadusministeerium kindlustada juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, paindlikele täiendus- ja ümberõppe võimalustele ning seda eelkõige üleminekust kõige rohkem mõjutatud inimestele. Õiglase ülemineku hõlbustamiseks vajalike andmete ja tõendite kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks on oluline tugevdada teadus- ja innovatsioonitegevust nii EL kui ka riiklikul tasandil. 2. Eesti eelistab, et poliitikategevuste elluviimisega kaasnevad Arvestatud osaliselt 5. aruandlusnõuded ei tohiks tekitada liikmesriikidele liigset bürokraatlikku seisukohas. Jätsime lisakoormust. Peame oluliseks, et raporteerimisel kasutatakse maksimaalselt ära seisukohast välja juba eksisteerivaid formaate ja andmeid ning välditakse dubleerimist ja uute Euroopa poolaastale ja indikaatorite loomist. Eelistame, et Euroopa poolaasta järelevalveprotsessiga seotud selle tegevused toimuksid pikema ajaperioodi, näiteks kord kahe aasta tagant. järelevalveprotseduuri pikendamisele „kord kahe aasta tagant“, kuna komisjoni poolt puudub täpsem info edasisest järelevalveprotsessist ja uute indikaatorite vajalikkusest ning seetõttu ka siseriiklik analüüs ja kokkuleppe sel teemal. Samas on see näitena mainitud selgituses. Lisaks tõi HTM välja juba olemasolevad asjasse puutuvad seisukohad, mis katavad Teadmiseks võetud soovituses toodud meetmeid: - ELi kliimaeesmärkide elluviimiseks on oluline senisest enam kaasata sotsiaal- ja humanitaarteadused, et suurendada ühiskondlikku mõju. Lisaks 1  uute tehnoloogiate arendamisele ja innovatsioonile tuleks fookus suunata ka tulevikutehnoloogiate rakendamiseks ning kasutamiseks vajalike oskuste arendamisele. Eriti tähtis on tähelepanu pöörata STEM (teaduse, tehnoloogia, inseneeria, matemaatika) kvalifikatsioonidele ja IT oskustele. Oluline on inimestele läbi elukaare pakkuda ümber- ja täiendõpet, et viia nende teadmised, oskused ja pädevused vastavusse muutuva tööturu vajadustega. (Eesti seisukohtad Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimaseaduse eelnõu kohta) - Oleme seisukohal, et liikmesriigi põhine oskuste võimalikult täpne prognoosimine on väga oluline, sest annab infot tööjõu ja oskuste vajaduse praeguse seisu ja tulevikusuundumuste kohta ning aitab inimestel, ettevõtetel ja poliitikakujundajatel teha teadlikke otsuseid. (Eesti seisukohad oskuste tegevuskava kohta) - Oleme seisukohal, et ülemaailmses konkurentsis talentide ligimeelitamiseks ja võimestamiseks peab Euroopa Liit suurendama investeeringuid oskustesse, et elukestev õpe saaks reaalsuseks. Peame oluliseks oskuste tegevuskava ajakohastamist ja oskuste pakti käivitamist, sest selle kaudu aidatakse kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid tööjõudu, suureneb väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suutlikkus osaleda kaksikpöördes. Tööstussektori, sealjuures väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suutlikkuse suurendamise ning kestlikule ja digitaalmajandusele üleminekuks pakutavate oskuste arendamise meetmetes tuleb algatada ja võimendada haridusprogramme ning luua paindlikke täiendus- ja ümberõppe võimalusi nii juhtidele kui ka töötajatele. (Eesti seisukohad Euroopa Tööstusstrateegia kohta) - Kliimaeesmärkide saavutamiseks on haridusel oluline roll teadmiste tasakaalustatud jagamisel ja käitumismustrite mõistlikul ümberkujundamisel. Toetame rohelise kokkuleppe tegevuskava raames välja toodud Euroopa pädevusraamistiku koostamise ideed, mille eesmärk on arendada kliimamuutuste ja kestliku arengu alaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. (Eesti seisukohtad Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimaseaduse eelnõu kohta) 2  - Näeme vajadust pakkuda ökoloogilise ülemineku tõttu töö kaotavatele täiskasvanutele ümber- ja täiendõpet. Täiend- ja ümberõppe raames tuleks kaaluda täiskasvanute puhul ka töökohapõhist õpet ehk õpipoisiõpet. (Eesti seisukohtad Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimaseaduse eelnõu kohta) - Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegia ja kohanemismeetmete rakendamine peab tuginema asjakohastele teadusuuringutele ja -andmetele. Kliimamuutuste alaste teadmiste lünkade vähendamiseks ja kliimamuutustega kohanemise parimate võimaluste väljatöötamiseks tuleb investeerida teadusuuringutesse ja –algatustesse, haridusse ning teadmussiirdesse. Toetame Euroopa Komisjoni algatust arendada edasi kliimamuutustega kohanemise tulemusmõõdikuid ja teha kliimaga seotud andmed üldsusele kättesaadavamaks. Toetame uute digitaalsete tehnoloogiate ja kliimateenuste (nt kaugseire, arukad ilmajaamad, tehisintellekt ja kõrgjõudlusega andmetöötlus) kasutuselevõtu soodustamist ja kättesaadavuse edendamist, selleks et tagada parem valmisolek ja toimetulek kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. (Eesti seisukohtad Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimaseaduse eelnõu kohta) 2 Rahandusministeerium Selgitustes võiks viidata „Eesti 2035“-le kui katusstrateegiale, mis annab üldise Arvestatud 1. seisukoha raamistiku ka õiglaseks üleminekuks ning erinevate allikate kombineerimiseks selle selgituses. toetamisel. Sotsiaalne kliimafond: Arvestatud 4. seisukohas. • 6 (c) ja 7 (a) punktides viide Sotsiaalsele kliimafondile (SCFile) nagu see oleks juba kindel, et selline fond üldse tuleb. Nii aga praegu ei ole, sest isegi uue ETSi loomine on lahtine. Seega võiks tekstis olla tinglik viide ehk „loodav“ või „võimalik“ („possible“ v „if decided to be created“ või „proposed“). Kusjuures punktis 10 (d) on soovitustes just „proposed SCF“-le viidatud; • Soovitusest võiks selgelt välja tulla, et nimetatud asju peaks liikmesriigid tegema siis, kui see välja pakutud SCF üldse kokku lepitakse; • 6(c) – juhime tähelepanu, et soovitusega nagu öeldaks, et Sotsiaalset kliimafondi peaks kasutama ka otseseks sissetulekutoetuseks, kuigi SCF määruse 3 ettepaneku järgi on see liikmesriikide enda otsustada, kas nad sellist meedet kasutada võiks. Siin on küll öeldud „making optimal use of“, st osades LR ei pruugi olla SCFi otsetoetusteks kasutamine optimaalne, aga jätab sellisel kujul ikkagi põhjenduskohustuse LR-le, et miks nad ei kasuta SCFi sissetulekutoetuseks. Arvestades, et SCF on hetkel looomisel, siis ei ole veel kindlalt teada kas soovime SCFist otsetoetuseid anda. • Samamoodi punktis 7 (a) taastuvenergia ja energiatõhususe kohta. • Juhime ka tähelepanu, et punktis 10 (b), kus on loetletud olemasolevad („existing“) EL fondid, millest soovitustega seotud tegevusi saab rahastada, pole SCFi toodud. See on ka loogiline, sest seda veel pole olemas. Kõigi soovituses loetletud fondide kohta saab öelda, et soovitustes väljatoodut ikka teeme (energiatõhusus, tööhõive meetmed jne). Samas plaanid, mida neist fondidest (vähemalt jagatud juhtimise alt) tehakse, on üldiselt liikmesriikidel tehtud (isegi kui need KOMi poolt kinnitamata on). RRF: Teadmiseks võetud • Kuna algatuses mainitakse ka paaris kohas RRFi, siis sobivuse korral võiks üldise punktina seisukohtadesse lisad: Eesti Taastekava koostamisel on lähtutud sünergiast ja täiendavusest teiste EL fondidega ning kavas kokku lepitud reformid ja investeeringud, millest 42% on kliimapanusega, toetavad õiglast üleminekut. 4  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku „Nõukogu soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamiseks“ kohta 1. Kiita heaks järgmised sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku „Nõukogu soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamiseks“ (COM(2021) 801) kohta: 1.1. Eesti nõustub komisjoni ettepanekuga, et üleminek kliimaneutraalsele ja jätkusuutlikule majandusele aastaks 2050 peab olema õiglane ja kaasav. See eeldab hästi kavandatud ja omavahel kombineeritud tööhõive ja sotsiaalkaitse meetmeid, koostööd sotsiaalpartneritega ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide endi avaliku ja erasektori rahastusallikate optimaalset kombineerimist ja kasutamist. 1.2. Õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku käigus tuleb aktiivselt toetada juurdepääsu kvaliteetsele tööhõivele, kasutada sihipäraseid ja hästi kavandatud värbamis- ja töövahetusstiimuleid ning paindlikke ja moodulipõhiseid õppekavasid, pakkuda stiimuleid töökohtade loomiseks ning tagada kvaliteetsed töötingimused. 1.3. Õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamiseks tuleb ülemineku negatiivse mõju vähendamiseks ja positiivse mõju suurendamiseks kindlustada juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ning paindlikele täiendus- ja ümberõppe võimalustele, pöörates eraldi tähelepanu üleminekust enim mõjutatud inimestele. Õiglase ülemineku hõlbustamiseks vajalike andmete ja tõendite kättesaadavuse ning kvaliteedi tagamiseks on oluline tugevdada teadus- ja innovatsioonitegevust nii Euroopa Liidu kui ka riiklikul tasandil. 1.4. Leiame, et ettepanekus kliimameetmete sotsiaalfondi kasutamisele viitamine on ennatlik, kuna kõnealuse rahastusinstrumendi osas ei ole kokkulepet veel saavutatud. Seetõttu eelistame meetmete elluviimise rahastamislahenduste kombineerimisvõimalused jätta riikidele võimalikult paindlikuks ning eelistame soovituses kliimameetmete sotsiaalfondile mitte viidata või siis täpsustada, et see on alles loomisel. 1.5. Leiame, et poliitikategevuste elluviimisega kaasnevad aruandlusnõuded ei tohiks tekitada liikmesriikidele, sealhulgas nii era-, mittetulundus- kui ka avalikule sektorile, põhjendamatut ja täiendavat halduskoormust. Peame oluliseks, et raporteerimisel kasutatakse maksimaalselt ära juba olemasolevaid protsesse ning välditakse kattuvust  ja põhjendamatult uute indikaatorite loomist. Leiame, et tuleb kaaluda Euroopa poolaasta järelevalveprotsessiga seotud tegevuste korraldamist pikema ajaperioodi kui aasta jooksul. 2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku „Nõukogu soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamiseks“ (COM(2021) 801) kohta Sissejuhatus Euroopa Komisjon esitas 14. detsembril 2021 ettepaneku nõukogu soovituse1 kohta, et aidata liikmesriikidel välja töötada ja rakendada poliitikapakette, millega tagatakse õiglane ja kaasav üleminek kliimaneutraalsusele, võttes arvesse üleminekuga seotud tööhõive- ja sotsiaalseid aspekte. Poliitiliste suuniste eesmärgiks on täiendada juulis 2021 esitatud rohelise kokkuleppe elluviimise paketti. Ettepanekus pööratakse erilist tähelepanu nende inimeste ja leibkondade vajadustele, kes sõltuvad suurel määral fossiilkütustest ja keda rohepööre võib kõige rohkem mõjutada ning kutsutakse liikmesriike üles kasutama optimaalselt ära avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid ning tegema tihedat koostööd sotsiaalpartneritega. Kui võtta kasutusele õiged meetmed ja rakendada õiget poliitikat, võib rohepööre komisjoni hinnangul luua 2030. aastaks miljon täiendavat töökohta ja 2050. aastaks umbes 2 miljonit2. Samal ajal tuleb tagada, et kedagi ei jäetaks kõrvale ning Euroopa Liit (edaspidi EL) peab suurendama oma võimekust olla valmis muutusteks ning pakkuda sihipärast toetust probleemidega silmitsi seisvatele piirkondadele, tööstusharudele, töötajatele ja leibkondadele. Nõukogu soovituse ettepanekut arutatakse sotsiaalküsimuste töögrupis ning selle vastuvõtmine (kvalifitseeritud häälteenamusega) on plaanis 14. märtsil 2022 toimuval tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungil. Koostajad Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Helen Sõber (6269 199, [email protected]), sotsiaalala asekantsleri nõunik Eha Lannes (626 9361, [email protected]), tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp (626 9722, [email protected]). Seisukohtade koostamiseks andsid sisendi Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium. Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich ([email protected]) ja sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov ([email protected]). Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Euroopa roheline kokkulepe paneb paika strateegia, mille kohaselt peab Euroopa saama esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ja muutma ELi seeläbi jätkusuutlikuks, 1 Ettepanek: Nõukogu soovitus õiglase ülemineku tagamiseks kliimaneutraalsusele (COM(2021) 801), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0801&qid=1641896614899 2 Euroopa Komisjon (2019), „Sustainable growth for all:choices for the future of Social Europe, Employment and Social Developments in Europe 2019“, 4. juuli 2019. Dokument põhineb komisjoni teatisele COM(2018) 773 lisatud põhjalikul analüüsil. https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=8219 õiglasemaks ja jõukamaks ühiskonnaks. Vajadus kliimaneutraalsusele õiglase ülemineku järele on rohelise kokkuleppe lahutamatu osa. Euroopa kliimaseaduse kohaselt peab EL saavutama kliimaneutraalsuse aastaks 2050 ja vähendama aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkoguseid siseriiklikult vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Neist eesmärkidest lähtuvalt on loodud liidu tasandil mitmeid tegevuskavu, strateegiaid ja finantsinstrumente, et üleminek kliimaneutraalsusele aastaks 2050 oleks õiglane ja kaasav. Soovituse eelnõu on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ning pakub välja järgmised meetmed tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas. 1. Kvaliteetse tööhõive toetamine ja töökohavahetuse hõlbustamine Tõhusalt tuleb toetada juurdepääsu kvaliteetsele tööhõivele, pakkudes eelkõige individuaalset tööotsinguabi ning paindlike õppekavasid, mis ühtlasi toetavad digitaalsete ja rohepöördeks vajalike oskuste täiendamist. Samuti tuleks kaaluda sihtotstarbeliste ja tähtajaliste tööhõiveprogrammide kasutamist, mis toetaksid eriti vähekaitstud olukordades olevate inimeste tööturul osalemise jätkamist. Kasutada tuleks sihipäraseid ja hästi kavandatud värbamis- ja töövahetusstiimuleid, kaaludes sealhulgas palga- ja värbamistoetuste ning sotsiaalkindlustusmaksetega seotud stiimulite kasutamist, et toetada tööturustaatuste vahelist liikumist ja tööjõu liikuvust piirkondade ja riikide vahel. Samuti on oluline edendada ettevõtlust, sealhulgas sotsiaalseid ettevõtteid, eriti üleminekuprobleemidega piirkondades ja vajaduse korral sektorites, mis tegelevad kliima- ja keskkonnaeesmärkide, näiteks ringmajanduse edendamisega. Toetus peaks ühendama rahalisi meetmeid, sealhulgas toetusi, laene või omakapitali, ja mitterahalisi meetmeid nagu koolitus- ja nõustamisteenused. Stimuleerida tuleb töökohtade loomist, eriti rohepöördest enim mõjutatud piirkondades, hõlbustades mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastamisele ja turgudele. Sealjuures tuleb tagada töötingimusi reguleerivate eeskirjade tõhus elluviimine, eelkõige töötervishoius, -ohutuses- ja korralduses ning töötajate kaasamises. Edendada tuleb sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete standardite kasutamist, sealhulgas sotsiaalsete hindamiskriteeriumide kaudu, luues võimalusi just rohepöördest enim mõjutatud inimestele. Samuti tuleb tagada töötajate ja nende esindajate täielik kaasamine muutuste ja ümberkorralduse protsessides. 2. Võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja koolitusele Selleks, et tööjõul oleks rohepöördeks vajalikud oskused, on oluline tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele. Seega tuleks õiglase ülemineku aspektid lõimida riiklike oskuste strateegiate väljatöötamisse ja rakendamisse kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskava ja ELi uue ajakohastatud tööstusstrateegiaga. Samuti tuleb tähelepanu pöörata ajakohasele tööturu ja oskuste prognoosimisele ning tulevikusuundade analüüsimisele, hõlmates piirkondlikku, valdkondlikku ja kutsetasandit. Selline lähenemine võimaldab kindlaks teha ning prognoosida asjakohaseid vajaminevaid kutsepõhiseid ja 2 valdkonnaüleseid oskusi ning selle alusel kohandada õppekavu, et need vastaksid rohepöördega seotud oskuste vajadustele. Pakkuda tuleb kvaliteetset ja kaasavat formaalharidust ja -õpet, sealhulgas kutseharidust ja - õpet, mis annab õppijatele rohepöörde jaoks vajalikud oskused ja pädevused. Oluline on leida võimalused noortele mõeldud õpipoisiõppe ja tasustatud praktika pakkumiseks. Kasutusele tuleb võtta erimeetmed, et suurendada naiste ja teiste praegu asjaomastel kutsealadel alaesindatud rühmade osalemist. Täiendus- ja ümberõppevajaduste rahuldamiseks tuleks suurendada täiskasvanute osalemist elukestvas õppes, muu hulgas võimaldades inimestel leida nende vajadustele kohandatud koolitusi ning pakkudes rohepöördeks vajalike oskuste omandamiseks tagatud kvaliteediga lühikursusi. See hõlbustaks inimeste ümbersuunamist töökohasiseselt, ametialaselt ja valdkonnaüleselt erinevate sektorite vahel. Euroopa Komisjon pakub ühe lahendusena välja mikrokvalifikatsioonitunnistusi käsitleva lähenemisviisi, mis komisjoni hinnangul lihtsustaks ka selliste kursuste tulemuste hindamist ja tunnustamist. 3. Õiglased maksusoodustuste ning sotsiaalkaitse süsteemid Arvestades kliimaneutraalsusele üleminekust tingitud probleeme, tuleb komisjoni arvates hinnata ja vajaduse korral kohandada maksusüsteeme, nihutades maksukoormuse tööjõult ja eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga inimestelt, muudele allikatele, mis aitavad kaasa kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, vähendavad ühtlasi väikese ja keskmise sissetulekuga rühmade maksukiilu, kuid säilitavad otsese maksustamise progressiivse olemuse ning tagavad piisavate sotsiaalkaitse- ja investeerimismeetmete rahastamise. Samuti tuleb hinnata ja vajaduse korral kohandada sotsiaalkaitsesüsteeme ja sotsiaalse kaasamise poliitikaid, et need oleksid ajakohased ja kestlikud. Näiteks tuleks kaaluda, kuidas tagada piisav sissetulekukindlus, sealhulgas töökohavahetuskavade, töötushüvitiste ja miinimumsissetuleku süsteemide kaudu, ning kohandada seda rohepöördest tulenevatele vajadustele. Oluline on tagada kvaliteetsete, taskukohaste ja kättesaadavate sotsiaal-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste pakkumine ning jätkusuutlik rahastamine, investeerides eelkõige lastehoiu, pikaajalise hoolduse ja tervishoiuga seotud sotsiaaltaristusse. Vajadusel võiks komisjoni hinnangul kaaluda täiendavate meetmete kasutuselevõttu nagu sihipärane ja ajaliselt piiratud otsene sissetulekutoetus vähekaitstud olukorras inimestele ja leibkondadele, et leevendada sissetulekute vähenemise ja hinnatõusu ebasoodsat mõju, kuid stimuleerides samal ajal kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. See peaks täiendavalt toetama investeeringuid energiatõhususse ning sel eesmärgil tuleks tagada nende meetmete piisav rahastamise kättesaadavus, kasutades sealhulgas optimaalselt ära läbirääkimistel olevat kliimameetmete sotsiaalfondi, energia- ja keskkonnamaksudest ning ELi heitkogustega kauplemise süsteemist saadud eelarvevahendeid. 3 Võttes arvesse kodumajapidamiste ja ettevõtete võimalikku haavatavust, tuleb tegeleda ka riskiteadlikkuse tõstmisega ning tagada parem ja taskukohasem kindlustuslahenduste kättesaadavus neile. 4. Taskukohaste teenuste kättesaadavus Pakkuda tuleks avaliku ja erasektori rahalist tuge ja stiimuleid, et motiveerida ettevõtteid, kogukondi ja inimesi tegema investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse ja energiatõhususse, mis peaksid pikemas perspektiivis tagama olulise energiasäästu ja vähendama seeläbi ka energiaarveid. Ka siinkohal on oluline tagada vastavate meetmete rahastamine avaliku sektori kulutuste vähendamise, läbirääkimistel oleva kliimameetmete sotsiaalfondi optimaalse kasutamise ning energia- ja keskkonnamaksudest ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemist tekkivate vahendite kasutamise kaudu. Leevendada tuleb energiaostuvõimetust, edendades ja rakendades energiatõhususe parandamise meetmeid, sealhulgas investeeringuid eluruumidesse, eesmärgiga hoogustada hoonete renoveerimist, kaasa arvatud sotsiaalelamusektoris. Selleks tuleks komisjoni hinnangul leida võimalusi maksusoodustusteks ning laenude ja toetuste andmiseks koos vajaliku nõustamisega. Samuti tuleks motiveerida tarbijaid arendama oma energia vajaduste katmiseks individuaalseid taastuvenergia lahendusi ja muid energiakogukondade kaudu pakutavaid teenuseid. Lahendus tuleb leida ka liikuvuse ja transpordiga seotud väljakutsetele, mis mõjutavad eriti vähekaitstud leibkondi äärealadel, maapiirkondades ning vaesemates piirkondades ja linnades. Oluline on piisavate poliitika- ja toetusmeetmete ning vajaliku taristu arendamine, et parandada esmatähtsaid ühendusi nagu juurdepääsu haridusele, tervishoiule, tööhõivele ja sotsiaalsele sidususele. Tagada tuleb vähese heitega, taskukohane, ohutu ja piisava sagedusega ühistranspordi kättesaadavus. Lihtsustada tuleb juurdepääsu säästvale tarbimisele, sealhulgas toidu tarbimisele, ja edendada ringmajandust. Toetada tuleks korduvkasutamise, parandamise, annetamise ja jagamise skeeme, sealhulgas sotsiaalsete ettevõtete kaudu ning edendada keskkonnasäästlikkuse alast haridust ja teadlikkust igas vanuses ja kõigil haridustasemetel õppijate seas. 5. Poliitika kooskõlastamine ja kogu majandust hõlmava lähenemisviisi järgimine Poliitikakujundamist tuleb jätkuvalt koordineerida kõigil tasanditel ja kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades, kasutades selleks eelkõige Euroopa poolaasta protsessi. Arvestades kohalike omavalitsuste lähedust oma kodanike ja ettevõtjatega, tuleks neile anda aktiivne roll kliimaneutraalsusele ülemineku poliitikate elluviimisel ja jälgimisel. Samuti tuleks soovituse elluviimisel kaasata sotsiaalpartnereid nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil selle protsessi kõigis etappides. Inimesi, kodanikuühiskonda ja sidusrühmi, sealhulgas organisatsioone, kes esindavad vähekaitstud olukorras olevaid inimesi nagu naised, puudega inimesed, noored ja lapsed ning kes kõik toetavad kliimaeesmärkide elluviimist, tuleb võimestada ja anda neile paremad võimalused osaleda poliitika kujundamises ja elluviimises. 4 6. Andmete ja tõendite kättesaadavus usaldusväärse sotsiaal- ja tööturupoliitika kehtestamises Edendada tuleb mõistete, kontseptsioonide ja metoodika järkjärgulist ühtlustamist, et tugevdada õiglase ülemineku poliitika tõendusbaasi. Välja tuleks töötada usaldusväärsed ja läbipaistvad tööhõivealase, sotsiaalse ja jaotusliku mõju (eel)hindamised ja edendada nende kasutamist riiklike kliima- , energia- ja keskkonnareformide ning -meetmete raames. Samuti tuleks tagada kliima- ja keskkonnaeesmärke toetavate riiklike reformide ja meetmete mõju läbipaistev seire ning sõltumatu (järel)hindamine. Muuhulgas tuleb tugevdada programmi „Euroopa horisont“ rahastamise abil teadus- ja innovatsioonimeetmeid riiklikul ja ELi tasandil, et tõhustada kliimamuutuste poliitika makromajanduslikku, tööhõive- ja sotsiaalmõõtme modelleerimist ja hindamist. 7. Avaliku ja erasektori vahendite optimaalne kasutamine Rohepöörde suurte investeeringuvajaduste tõttu on avaliku ja erasektori rahaliste vahendite optimaalne ja tõhus kasutamine ning kõigi kättesaadavate ressursside kaasamine ja tulemuslik kasutuselevõtt eriti oluline. Riiklikul tasandil tuleks muuhulgas parandada avaliku sektori kulutuste kvaliteeti, kaasata täiendavalt erasektori rahalisi vahendeid ja/või kasutada täiendavaid avaliku sektori tulusid, sealhulgas heitkogustega kauplemisest saadavat suurenevat tulu. Liidu tasandil toetatakse asjakohaseid meetmeid ELi eelarvest ja taasterahastust „NextGenerationEU“. Neid rakendatakse taaste- ja vastupidavusrahastu, õiglase ülemineku mehhanismi, sealhulgas õiglase ülemineku fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+), Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi, ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU), programmi „Erasmus+“, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), programmi „Life“, programmi „Euroopa horisont“, moderniseerimisfondi, kavandatava kliimameetmete sotsiaalfondi ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) fondide raames. Lisaks toetab komisjon liikmesriike tehnilise toe instrumendi kaudu, pakkudes vajadustele kohandatud tehnilist oskusteavet, et aidata kavandada ja rakendada reforme, sealhulgas selliseid, millega edendatakse õiglast üleminekut CO2- neutraalsusele. 2021. a sügisel kinnitas Euroopa Liidu Nõukogu Eesti plaani Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kasutamiseks. Eesti taastekava on koostatud 982,5 miljonile eurole. Kui suure rahastuse Eesti täpselt saab, selgub 2022. aasta juunis, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete SKP andmete alusel kõigi liikmesriikide kohta täpse toetusmahu. Hetkel on Eestil kindlus 759,7 miljoni euro osas. Kavandatavast kliimameetmete sotsiaalfondist, esialgse eelarvega 72,2 miljardit eurot, on Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt võimalik toetada vähekaitstud kodumajapidamisi, ühistranspordi kasutajaid ja mikroettevõtjaid, keda mõjutab maanteetranspordis ja hoonetes kasutatavate kütuste heitkogustega kauplemise süsteemi kasutuselevõtt. Rahastus tuleb heitkogustega kauplemisest saadavatest tuludest. 5 8. Tulevased meetmed õiglase rohepöörde tagamiseks Liikmesriike tuleb toetada õiglase ülemineku poliitika asjakohasuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse parandamisel, kaasa arvatud selleks, et tööhõive-, sotsiaal- ja jaotusküsimusi võetaks arvesse riiklike kavade ja pikaajaliste strateegiate kavandamisel, rakendamisel, seirel ja hindamisel. Tugevdada tuleb andmebaasi eelkõige haldusandmete allikate ning asjakohasel juhul sotsiaalpartneritelt, tööstusharudelt ja kodanikuühiskonnalt saadavate andmete ning avaliku arvamuse uuringutega ning ajakohastada metoodilisi suuniseid õiglase ülemineku ning kliima- ja energiapoliitika tööhõivealase, sotsiaalse ja jaotusliku mõju hindamiseks, sealhulgas vajaduse korral Euroopa poolaasta kontekstis. Tõhustada energia- ja transpordivaesuse ja nendega seotud riskide korrapärast seiret ja tulevikusuundade analüüsimist ning edasi arendada uuringuid ja tugevdada tõendusbaasi seoses esmatähtsatele teenustele piisava juurdepääsu tagamisel tehtud edusammude määratlemise, seire ja hindamisega. Komisjon plaanib Euroopa poolaasta raames hinnata mitmepoolse järelevalve käigus käesoleva soovituse järgimisel tehtud edusamme, tuginedes olemasolevatele tulemustabelitele ja seireraamistikele, mida vajaduse korral täiendatakse muude näitajatega. Soovituses antud suuniseid tuleb arvesse võtta ka energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse raames ning eelkõige 2023–2024 aastal esitatavate riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonide hindamisel. Eelnõu vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele Eelnõu vastavust subsidiaarsuse põhimõttele ei ole vaja kontrollida, sest tegemist ei ole seadusandliku akti eelnõuga. Eelnõu vastab proportsionaalsuse põhimõttele. Liikmesriigid kavandavad ning valivad meetmeid ja investeeringuid, et tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsusele, sealhulgas erimeetmeid, mida on võimalik kavandada olemasolevate rahastusmudelite, poliitikavahendite ja juhtimisinstrumentide raames. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Käesoleva soovituse eesmärk on leevendada kliimaneutraalsusele ülemineku võimalikke negatiivseid mõjusid eelkõige tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas ning tagada, et ükski inimene ega leibkond „ei jääks kõrvale“. Soovituses välja pakutud meetmed omavad kindlasti positiivset mõju, olles üsna laiahaardelised ja kattes rohepöördega kaasnevaid võimalikke mõjusid alates tööhõivest ja lõpetades kodanike kaasamisega muutuste protsessi ning pakkudes selleks ka vajalikke rahastusvõimalusi. Samas tuleb arvestada, et nii välja pakutud meetmed kui ka võimalikud rahastusallikad peavad arvestama liikmesriikide eripäradega ning liikmesriikidele peab jääma võimalus otsustada nende kasutamise üle oma strateegilisi prioriteete silmas pidades, olles seejuures kooskõlas iga konkreetse rahastusallika reeglistikuga. Käesolevas soovituses toodud meetmeid võib vaadelda kui konsolideeritud versiooni juba varem välja töötatud meetmetest erinevate strateegiate, tegevuskavade, õigusaktide raames. Sellest lähtuvalt on Eestis planeeritud või juba kasutusele võetud erinevaid lahendusi, mis 6 aitavad leevendada üleminekut kliimaneutraalsusele ning on üldjuhul kooskõlas käesolevas soovituses pakutuga. Euroopa Liidu peamised rahastusallikad Eestile eraldatakse perioodiks 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusi 3,37 miljardit eurot. Ühtekuuluvuspoliitika vahendid jagunevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ ja Õiglase ülemineku fondi vahel. Lisaks saab Eesti toetust taaste- ja vastupidavusrahastust ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU – kahe fondi peale kokku orienteeruvalt 1,1 miljardit eurot. Eesti taastekava kinnitati komisjoni poolt sügisel 2021. Olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Muu hulgas on plaanis toetada korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise investeeringuid, samuti tugevdada elektrivõrku, hoogustada tööstusaladel keskkonnasäästlikku energiatootmist ja viia ellu energiasalvestuse pilootprojekte. Transpordivaldkonnas plaanitakse investeerida säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliiklusesse. Tervishoiuvaldkonnas on prioriteediks Tallinna haigla projekteerimise ja ehituse rahastus koos kiirabi- lennuteenuse väljaarendamisega, mis võimaldaks pealinnas läbi viia haiglate struktuurse reformi, mille eesmärk on nii meditsiinipersonali kui ka tehnilise baasi võimekuse parem ärakasutamine, kaasaegsete ravitingimuste loomine nii Harjumaa kui teiste maakondade elanikele, erakorralise abi reaktsioonikiiruse tõstmine eriti keskustest kaugemates piirkondades ning tervishoiukriisidele vastupanuvõime kasvatamine. Sotsiaalkaitse valdkonnas on kavandatud rahastada tööturumeetmete pakkumist noortele. Tööhõive Eestis mõjutab kliimaneutraalsusele üleminek aastaks 2050 enim Ida-Virumaa piirkonda, kus põlevkivisektori - mille tuumikettevõtetes töötas 2020. a seisuga 5800 inimest - kahanemisel on oluline mõju kohalikule tööturule, mida üldiselt iseloomustab Eesti keskmisega võrreldes kõrgem töötus. Seetõttu plaanime tööturu mõjude leevendamiseks lisaks olemasolevatele tööturuteenustele täiendavalt toetada õiglase ülemineku fondist: - Täiend- või ümberõppele suunatud programmide loomist, mis peaksid tagama, et tööjõu oskused on kooskõlas muutuva tööturu vajadustega. Eelkõige pakutakse oskuste täiendamist ja toetust paindlike täiendus- ja ümberõppe võimaluste ja koolitusprogrammide kaudu, sh piirkondlikest vajadustest lähtuvalt. - Tööalaseid üleminekuid, pakkudes tööle asumise toetust, mis on mõeldud põlevkivisektoris töö kaotanud inimestele, kes asuvad pärast põlevkivisektorist lahkumist ja töötuna arvele tulekut kiiresti (100 päeva jooksul alates töötuskindlustushüvitise saamise õigusest) uuele tööle. Kiirem tööle saamine ja tööl püsimine vähendavad inimeste töötushüvitiste, toimetulekutoetuse ja muu abi vajadust. - Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamist, et toetada rohepöörde sotsiaalsete ja tervisega seotud tagajärgedega toime tulemist. 7 - Kaevandamise ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamist ja tervisekahjude vähendamist, mis eelkõige tegeleb põlevkivitööstusega seotud tervisemõjude ja nende tagajärgedega seotud teenuste arendamisega. Sotsiaalkaitse Hästi toimiv sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteem on võtmetähtsusega, et tagada piirkonna edasine areng ning toetada põlevkivitööstusel põhinevalt majandusmudelilt edasiliikumist. Piirkonnale kohandatud skeemidest sõltub, kas inimesed näevad piirkonnas (edasi) elamise võimalusi või otsivad neid mujalt, mistõttu on õiglase ülemineku fondi vahendite kasutamine piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parendamiseks möödapääsmatu. Eesti kasutab õiglase ülemineku fondi kohalike sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integratsiooni ning kvaliteedi parandamiseks kolme tegevuse abil: - Integreeritud (sotsiaal- ja tervishoiu) teenuste arendamine, pakkumine ja kättesaadavuse parendamine Ida-Viru piirkonnas. See tähendab, et inimene saab temale vajalikku teenust ühest kohast ja erinevate valdkondade vaheliste teenuste vahel ei teki katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada (nt kui inimesel on terviserike, siis pärast meditsiinilist sekkumist pakutakse talle kohe sobivaid sotsiaalteenuseid, ilma et ta peaks neid ise otsima). - Tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipaketi loomine, et nad valiksid oma karjäärikohaks Ida-Viru piirkonna, kuhu kvalifitseeritud töötajate leidmine praktikas on osutunud keeruliseks. - Innovatsiooni- ja arendusfondi loomine Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna teenuste arendamiseks ning pakkumiseks. See soodustab sotsiaalvaldkonna väljakutsetele uudsete lahenduste väljatöötamist ja piloteerimist ning uute tehnoloogiate rakendamist (nt abivahendid, inimese tervislikke valikuid toetavad lahendused vms). Juurdepääs esmatähtsatele teenustele ja eluasemetele Sotsiaalvaldkonda panustavad ka meetmed hoonete energiatõhususe parandamiseks. Näiteks oli 2016. ja 2018. aastal avatud CO2 kvoodimüügi tuludest rahastatavates voorudes kohalikel omavalitsustel võimalus taotleda riigilt toetust spetsiifiliselt hoolekandeasutuste energiatõhusamaks muutmiseks ja uute hoolekandeasutuste liginullenergiahoonete ehitamiseks. Toetuse eesmärk oli avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine ning taastuvenergia kasutuse edendamine, luues eeldused edasiste kulude kokkuhoiuks. Kahe taotlusvooru peale kokku toetati 16 hoolekandeasutuse renoveerimist kokku 3,23 miljoni euro eest ja 11 peremaja tüüpi hoolekandeasutuse liginullenergiahoone ehitamist kokku 5,53 miljoni euro eest. Alates 2020. aastast kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise meetmetel eraldi hoolekandeasutuse fookust ei ole, kuna kohalike omavalitsuste hoonefondi ülevaatest selgub, et sotsiaalvaldkonna hoonete seisund energiatõhususe vaatest ei ole halvem kui teiste kohalike omavalitsuste teenuste osutamiseks vajalike hoonete seisund. Samas kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksusele või selle arvestusüksusele kuuluvad tervikuna või osaliselt sotsiaalteenuseid pakkuvad hooned kindlasti meetme sihtgruppi. Alates 2020. aastast on toetatud 9 sellise hoone renoveerimist ligi 4,1 miljoni euro eest. Sarnane toetusskeem hoonete 8 energiatõhususe parandamiseks ja vähendatud mahus mitmeotstarbeliste hoonete ehitamiseks olemasoleva ja alakasutatud amortiseerunud hoonete asemel jätkub tänase teadmise järgi ka uuel CO2 kvooditulude kasutamise perioodil 2021– 2030. Toetuse maht taotlusvoorudes sõltub CO2 kvooditulu laekumisest ja valitsuse otsustest selle jagamisel erinevate tegevuste vahel. Koostöös Eesti Puuetega Inimeste Fondiga on valminud kaardistus puuetega inimeste organisatsioonidele kuuluvatest objektidest, mille puhul nad võiksid taotleda toetust neile kuuluvate hoonete, mida kasutatakse sotsiaalteenuste osutamiseks ja energiatõhususe parandamiseks. Enamuses nõukogude ajal ehitatud hoonete energiatõhusaks muutmine on puuetega inimeste organisatsioonidele päris suureks väljakutseks, mida ilma riigi toeta saavutada pole võimalik, mistõttu riik jätkab sobiva rahastusallika otsimist. Sotsiaalministeeriumi prioriteet struktuurivahendite meetmes Sotsiaalsem Eesti on perioodil 2021–2027 pikaajalise hoolduse reformi läbiviimine ning investeeringud infrastruktuuri. Üks suuremaid eesmärke on toetatud elamise teenuse arendamine vanemaealistele. Selleks rahastatakse toetatud elamise üksuste (teenusmajade) rajamist vanemealistele ning integreeritud heaoluteenuste osutamise keskuste loomist (maakonna haiglad). Kõigi planeeritavate meetmete puhul arvestatakse tingimuste seadmisel ka energiatõhususe saavutamisega. Taaste- ja vastupidavusrahastu raames on Eestil plaanis Kredexi vahendusel eraldada ligi 47 miljonit eurot korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks aastatel 2021- 2027. Toetusmahud diferentseeritakse vastavalt piirkondlikule võimekusele: 30% Tallinnas ja Tartus; 40% Tallinna ja Tartu ümbruses, Elvas, Haapsalus, Keilas, Kohilas, Kuressaares, Maardus, Otepääl, Paikusel, Pärnus, Rakveres, Raplas, Saugas, Uuemõisas, Viljandis; 50% ülejäänud piirkondades. Väikeelamute rekonstrueerimise eesmärgiks on saavutada nende energiatõhusus ja parem sisekliima ning soodustada energiakulude vähendamist ja taastuvenergia kasutuselevõttu. Toetatakse ka lasterikkaid peresid, et nad saaksid kaasajastada oma elutingimusi, sealhulgas osta, ehitada, laiendada või renoveerida oma kodu ning kaasajastada sealset kütte-, elektri-, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Energiavaesuse temaatika tõusis Eestis tõsiselt päevakorda 2021. a sügisel. Energiahinna tõusu leevendamiseks on 28.01.2022. a seisuga riigi poolt välja töötatud järgmised meetmed: - Elektri võrgutasu hüvitamine mitte-kodutarbijatele 100% ulatuses (2022 jaanuari-märtsi eest); - Gaasi võrgutasu hüvitamine kõigile (kodu- ja äritarbijatele 100% ulatuses (2021 detsembri – 2022 märtsi eest); - Elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete tõusu hüvitamine kuni mediaan-sissetulekuga peredele (2021 septembri – 2022 märtsi eest). Meetmete kohaselt hüvitatakse peredele elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete osalisel tasumisel konkreetse energialiigi hinnatõusu osa 80% ulatuses, st elektri, gaasi või toasooja enda ühikupõhine hinnatõus. Leibkond kvalifitseerub toetuse saajaks, kui selle pere koosseisu arvestav netosissetulek jääb alla 2021. a mediaantaseme piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14- aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa koefitsiendiga 0,5 (563 eurot kuus) ja alla 14- aastased lapsed koefitsiendiga 0,3 (338 eurot kuus). Selle hüvitise võimalik taotlejate arv on esialgse prognoosi kohaselt suurusjärgus 250 000 kuni 300 000 leibkonda. Tegelik taotlejate arv sõltub nii elektri-, gaasi- ja kaugküttehinna tasemest ja selle muutusest 9  hüvitataval perioodil, perede sissetulekutasemest ja selle muutusest, energiatarbimise lepingute liigist (fikseeritud hinnatasemega lepingute omanikel ei pruugi energiahind järsult tõusta) kui ka ilmastikust, mis mõjutab energiatarbimise mahtu. - Hinnalage ületava elektri- ja gaasiarve osa hüvitamine kõigile kodutarbijatele: vastavalt 12 senti kWh kohta ületava osa elektritarbimise kuni 650 kWh/kuus eest ja 6,5 senti kWh kohta ületava osa gaasitarbimise kuni 2,75 MWh/kuus eest hüvitab riik. Nimetatud meetmete esialgse indikatiivse prognoosi kohane kogumaksumus on ca 272 miljonit eurot. Täiendavalt leevendab nii elanike kui ettevõtjate olukorda energiaarvete tasumisel valitsuse otsus lükata Covid-kriisi ajaks ajutiselt langetatud aktsiisimäära taastamine edasi (selle otsuse indikatiivne mõju 2022. a on ca 53 miljonit eurot). Selleks, et ennetada transpordivaesuse teket ja tagada kõikidele elanikele sõltumata nende asukohast vajalik transporditeenus, tuleb seda targalt planeerida. Targa transpordikorralduse aluseks on andmepõhine planeerimine ja tegelike liikumisvajaduste arvestamine. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 näeb ette, et liikuvusteenused peavad olema heal tasemel nii linnas kui ka maapiirkondades, valides kõige tõhusama viisi nende korralduseks. Sealjuures on oluline tagada ligipääsetavus, kvaliteetse ruumi loome ja universaalne disain. Soodustada tuleb järjepidevat üleminekut tulevikukütuseid kasutavatele ja ligipääsetavatele sõiduvahenditele, mis on sobilikud üldise ligipääsetavuse tagamiseks, sealhulgas erivajadustega inimeste teenindamiseks. Eesmärk on toetada ka uudseid lahendusi ja soodustada nutilahenduste kasutuselevõttu, vähendades ühistranspordi keskkonnajalajälge. Samuti on käimas katseprojekt „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“, et leida võimalusi sotsiaaltranspordi ühendamiseks ühistranspordiga. Projekti kaasatud viie Eesti piirkonna (Tartu, Võru, Põlva, Pärnu ja Saaremaa) ühistranspordi korraldajate abil katsetatakse erinevaid sotsiaaltranspordi korraldusmudeleid. Ühtne korraldamine ja ühisosa leidmine alandab teenuse osutamise kulusid ja muudab transpordikorralduse sujuvamaks ning jätkusuutlikumaks. Kestlik toidutarbimine, eriti haavatavate leibkondade seas, puudutab ka Eesti inimesi. Ühest küljest on oluline varuda toitu ja toituda säästlikult, vähendades toidu raiskamist, teisest küljest on puudust kannatavaid inimesi, kes vajavad toiduabi. Eestis aidatakse puudust kannatavaid inimesi toiduabiga kahel erineval viisil: riigi poolt ostetud toiduabi (jagatakse 4 korda aastas ja saajate arv on 15 000- 18 000 inimest igal korral) ning annetatud toiduabi kogumine ja jagamine (toimub kohaliku toiduabi poolt igal kuul vähemalt kahel korral ja saajate arv on piirkonniti väga erinev, aga aastas aidatakse vähemalt 30 000 inimest). Annetatud toiduabi korraldust toetab riik rahaliselt. Toiduabi jagamisega on seotud enam kui 300 organisatsiooni üle Eesti. Ettevalmistamisel on uus ostetud toiduabi jagamise süsteem, mille kohaselt minnakse üle nn vautšerite süsteemile ja inimene saab kaupluses endale vajalikud toiduained ise soetada. Toidu raiskamise vähendamine panustab samuti rohepöördesse. Toidujäätmete tekke vähendamiseks ning toidu annetamise ja päästmise edendamiseks koostati mitmete ministeeriumite koostöös 2020. aasta lõpuks toidujäätmete tekke vältimise tegevuskava Toidujäätmete tekke ennetamine ja kvaliteetse toidu annetamise edendamine (2021–2026). Soovituse järelevalve ja seire 10 Soovituses on viidatud vajadusele seirata ja hinnata välja pakutud meetmete täitmist erinevate indikaatorite abil Euroopa poolaasta protsessi raames, et nende baasil esitada riigipõhised soovitused olukorra parandamiseks ja riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamiseks. Kuigi edusaamude hindamisel soovitakse tugineda juba olemasolevatele tulemustabelitele ja seireraamistikule, võib eeldada, et sellest ei piisa ning on võimalus, et komisjon soovib täiendavaid indikaatoreid kasutusele võtta. Seega võib see tähendada täiendava halduskoormuse tõusu nii Statistikaametile töömahu ja eelarve osas kui ka ettevõtetele, sotsiaalpartneritele, kodanikele riigi lisaandmetega varustamises. Soovituse eelnõu esimene arutelu sotsiaalküsimuste töögrupis 19. jaanuaril 2022 näitas, et komisjonil ei ole veel selge, kuidas ja milliste indikaatorite alusel hakatakse meetmete täitmist hindama. Otstarbekas oleks püüda võimalike täiendavate indikaatorite aruteludel vältida ülemäärase kaasneva koormuse teket nii era-, mittetulundus- kui ka avalikule sektorile ning tugineda võimalusel juba strateegilistes protsessides kasutusel olevatele näitajatele ja teabele. Mõju riigieelarvele Soovitus sisaldab suuniseid, milles osutatakse riigieelarvetele ja nende võimalikule rollile soovituse rakendamisel. Üldiselt toetuvad soovituses väljapakutud meetmed erinevatele EL tasandil loodud rahastusinstrumentidele, mis on loetletud eespool eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi peatükis punktis 7. Sellest hoolimata toonitatakse ka avaliku ja erasektori optimaalse rahastuse kasutamist liikmesriigi tasandil. Võimaliku mõjuna riigieelarvele võib kindlasti vaadelda Euroopa poolaasta järelevalveprotsessi raames toimuvat soovituse rakendamise hindamist. See võib kaasa tuua täiendavate indikaatorite vajaduse ja nende seire, mis liikmesriikidele tähendab täiendavat halduskoormust ja seeläbi ka mõju riigieelarvele. Siiski on hetkel raske hinnata konkreetset mõju ja välja tuua summat, kuna soovituse esimesel arutelul sotsiaalküsimuste töögrupis ei osanud komisjon veel vastata, kuidas täpsemalt hakkab välja nägema järelevalveprotsess ning millistele andmetele ja uuringutele hakkab see tuginema. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Eesti nõustub komisjoni ettepanekuga, et üleminek kliimaneutraalsele ja jätkusuutlikule majandusele aastaks 2050 peab olema õiglane ja kaasav. See eeldab hästi kavandatud ja omavahel kombineeritud tööhõive ja sotsiaalkaitse meetmeid, koostööd sotsiaalpartneritega ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide endi avaliku ja erasektori rahastusallikate optimaalset kombineerimist ja kasutamist. Selgitus: Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ näeb ette, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Samuti näeb see ette erinevate rahaliste allikate kombineerimist eesmärgi saavutamiseks. Kliimaneutraalsuse eesmärk mõjutab tööhõive ja sotsiaalvaldkonna aspektidest lähtuvalt enim nn süsinikumahukaid sektoreid (nt põlevkivitööstus Ida-Virumaal, energeetika- ja tööstussektor üldisemalt), kuid samuti elamu-ja transpordisektorit. Samas toob üleminek kestlikule arengule sh taastuvenergia tootmisele ja 11 kasutusele kaasa olulise töökohtade arvu kasvu teistes sektorites, mis panustavad rohepöörde saavutamisse (nt ehitussektor, taastuvenergeetika, ringmajandus). Töö annab inimestele võimaluse eneseteostuseks ja majanduslikuks kindlustatuseks ning on seetõttu üks põhiline sotsiaalmajandusliku arengu eeldus ja hea elukvaliteedi alus. Eesti väikesearvulist ja vähenevat elanikkonda silmas pidades on oluline, et võimalikult suur osa elanikest saab ja suudab ühiskonna- ja majandusellu oma panuse anda. Selleks on vajalik vältida või vähendada olukordi ja tegureid, mis vähendavad inimeste toimetulekuvõimet ja põhjustavad toimetulekuraskusi, süvendavad sotsiaalset ebavõrdsust ning tekitavad tõrjutust ja kõrvalejäetust. See tähendab, et tugevamalt tuleb toetada tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavust sõltuvalt rohepöördest tingitud tööturu arengutest haavatavates sektorites. Siinkohal mängivad olulist rolli elukestva õppe ja koolitustegevuse toetamine, tervist toetava töö- ja õpikeskkonna kujundamine ja neist tulenevate terviseriskide vähendamine, töö, pere- ja eraelu parem ühitamine ning naistele ja meestele võrdsete võimaluste tagamine tööturul osalemiseks, iseseisva ettevõtluse toetamine ja innovatsiooni julgustamine ning töökohtade tagamine igas toimepiirkonnas. Selleks, et enim mõjutatud piirkondade inimesed ei kannataks, on Euroopa Komisjon loonud õiglase ülemineku mehhanismi, mis hõlmab endas õiglase ülemineku fondi, õiglase ülemineku laenuinstrumente InvestEU all ja Euroopa Investeerimispanga kaudu hallatavat avaliku sektori laenu- ja toetusskeemi. Õiglase ülemineku mehhanismi raames antakse sihtotstarbelist toetust, et aidata ajavahemikul 2021–2027 kõige enam mõjutatud piirkondades kasutusele võtta ligikaudu 55 miljardit eurot, eesmärgiga leevendada ülemineku sotsiaalmajanduslikku mõju. Eestil on kasutada kõnealusest fondist 340 miljonit eurot, mida on kavas suunata Ida-Virumaa tööhõive, sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteemi parendamiseks, et leevendada üleminekut kliimaneutraalsusele. Samuti on võimalik ellu viia taaste- ja vastupidavusrahastu tegevusi, mille raames saame toetada näiteks rohepööret toetavate oskuste arendamist. Kliimaneutraalsuse saavutamine õiglasel ja kaasaval viisil on igat inimest puudutav suur muudatus, hõlmates eriti haavatavamaid inimesi ja piirkondi. Seetõttu on oluline, et selliste muutuste elluviimisel kaasatakse kohalikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid ja teisi olulisi katusorganisatsioone. 2019. a kutsus riigihalduse minister kokku õiglase ülemineku juhtkomisjoni, mille ülesandeks sai Ida-Virumaa tegevuskava ning maakonna arengustrateegia uuendamine, seisukoha andmine territoriaalse ülemineku kava ja selle alusel rakendatavate meetmete tingimuste ning muude ühtekuuluvuspoliitika meetmete kohta, millel on oluline mõju Ida-Virumaa õiglasele üleminekule. Selle tulemusena valmis Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+, mis peaks olema teenäitajaks, kuidas arendada piirkonda ja tõsta selle konkurentsi, võttes arvesse kliimaneutraalsusele üleminekust tingitud muutuseid. Alus: Eesti 2035 strateegia, Heaolu arengukava 2016-2023, Eesti seisukohad Euroopa Liidu õiglase ülemineku mehhanismi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses 19.03.2020. ja Riigikogu EL asjade komisjonis 13.04.2020.). 2. Õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku käigus tuleb aktiivselt toetada juurdepääsu kvaliteetsele tööhõivele, kasutada sihipäraseid ja hästi kavandatud värbamis- ja töövahetusstiimuleid ning paindlikke ja moodulipõhiseid õppekavasid, pakkuda stiimuleid töökohtade loomiseks ning tagada kvaliteetsed töötingimused. 12 Selgitus: Üleminekul kliimaneutraalsele majandusele tuleb inimestel kohaneda uue tööturu struktuuriga, sest tekib nõudlus teistsuguste teadmistega ekspertide järele. Ida-Virumaa puhul on fookuses tööjõu ümber- ja täiendõpe ning tööalase mobiilsuse edendamine. Samuti tuleb silmas pidada üha kasvavat rohepöördega seotud oskuste arendamise vajadust. Seega toetatakse tööturumeetmete abil nii registreeritud töötute kui töötusriskis olevate töötavate inimeste oskuste, sealhulgas rohepöördega seotud oskuste edendamist üle Eesti ja sõltumata töötaja tegevusvaldkonnast. Tööturumeetmetega (tööturuteenuste, töötushüvitistega) edendatakse tööjõu tööalast ja regionaalset mobiilsust ning majanduslikku toimetulekut muutuste tingimustes. Õiglase ülemineku fondi raames toetatakse uue meetmena näiteks kiiret töökohavahetust, hüvitades palgavahe võrreldes eelmise töökohaga kuni 30% ulatuses järgmise 6-12 kuu jooksul ja vältides sellega töötushüvitiste, toimetulekutoetuse ja muu abi vajadust. Alus: Heaolu arengukava 2016-2023, Eesti seisukohad Euroopa Liidu õiglase ülemineku mehhanismi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses 19.03.2020. ja Riigikogu EL asjade komisjonis 13.04.2020.). 3. Õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamiseks tuleb ülemineku negatiivse mõju vähendamiseks ja positiivse mõju suurendamiseks kindlustada juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ning paindlikele täiendus- ja ümberõppe võimalustele, pöörates eraldi tähelepanu üleminekust enim mõjutatud inimestele. Õiglase ülemineku hõlbustamiseks vajalike andmete ja tõendite kättesaadavuse ning kvaliteedi tagamiseks on oluline tugevdada teadus- ja innovatsioonitegevust nii Euroopa Liidu kui ka riiklikul tasandil. Selgitus: Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgi kohaselt peavad Eesti inimestel olema teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Õiglase ülemineku toetamiseks ja oskuste nappuse vähendamiseks tuleb kliimaneutraalsusele üleminekust enim mõjutatud inimestele pakkuda erinevaid võimalusi, sh nii põhjalikumaid haridusprogramme kui ka kiireid ning paindlikke täiendus- ja ümberõppe võimalusi, näiteks e- kursuseid või töökohapõhist ja e-õpet lõimivaid kursuseid. Ühtlasi on plaanis nüüdisajastada õppeprotsessi ja õppe sisu ning luua säästva arengu põhimõtteid järgivad õppekavad, mis pööravad aineteadmiste ja -oskuste kõrval senisest enam tähelepanu ka üld- ja tulevikupädevustele. Tulevikutehnoloogiate rakendamise ning kasutamise vaatest on oluline STEM (teaduse, tehnoloogia, inseneeria, matemaatika) kvalifikatsioonidesse ja IT oskustesse panustamine, sh pöörates tähelepanu naiste ja tüdrukute vastavate oskuste ja kvalifikatsioonide arendamisele. Haridus- ja töömaailma paremaks sidustamiseks arendatakse edasi ja rakendatakse kõigi sihtrühmade vajadusi arvestavat jätkusuutlikku süsteemi tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel. Seoses põlevkivienergeetikast väljumisega ning vajadusega mitmekesistada Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonda, vajab suur osa tööjõust ümber- ja täiendõpet. Seetõttu on Haridus- ja Teadusministeeriumil plaanis vastavalt piirkonna ettevõtete vajadusele suurendada koolituskohti kutseõppes, kõrghariduses ja täienduskoolituses nii koolipõhises kui 13 töökohapõhises õppevormis. Võimaluste loomisel võetakse sealhulgas arvesse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava fookusvaldkondi. Ida-Virumaa teadus- ja arendusasutuste võrgustiku käivitamise kontekstis on planeeritud analüüsida mõju Ida-Virumaa ühiskondlik-majanduslikule arengule – innovatsioonivõimekusele, tööhõive, rändekavatsuste, haridusvajaduste, kogukonnasuhete ja paigakiindumustele. Samuti on plaanis erinevad uuringud, nt uute innovatsiooniniššide olemasolu ja läbilöögipotentsiaali, põlevkivisektori ja energeetikasüsteemi vähenemise kõrvalmõjude leevendamise ja kestlikuks igapäevaelu korralduseks vajalike terviklahenduste võimaluste kohta. Põlevkivienergeetikale alternatiivsete kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamiseks ning sellega seotud uute töökohtade loomiseks on plaanis tõsta Ida- Virumaa ettevõtete ja asutuste teadmusmahukust ning tõhustada koostööd teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide vahel. Näiteks on planeeritud arendada Ida-Virumaa arenguvajadustest lähtuvate alus- ja rakendusuuringute võimekust, arendada jätkusuutliku teadmussiirde alast koostööd maakonnas teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide, haridusasutuste, ärisektori, omavalitsuste ja kogukondade koostöös, sh tõsta teadlikkust uute tehnoloogiate rakendamisvõimalustest, töötada välja ja käivitada Ida-Virumaa siirdeprotsesside seire ja sekkumiste mõju hindamissüsteem jne. Alus: Eesti Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, Heaolu arengukava 2016-2023 4. Leiame, et ettepanekus kliimameetmete sotsiaalfondi kasutamisele viitamine on ennatlik, kuna kõnealuse rahastusinstrumendi osas ei ole kokkulepet veel saavutatud. Seetõttu eelistame meetmete elluviimise rahastamislahenduste kombineerimisvõimalused jätta riikidele võimalikult paindlikuks ning eelistame soovituses kliimameetmete sotsiaalfondile mitte viidata või siis täpsustada, et see on alles loomisel. Selgitus: soovituse eelnõus on korduvalt viidatud kliimameetmete sotsiaalfondi kasutamise võimalustele ja meetmetele, mis selle alla kvalifitseeruvad. Kliimameetmete sotsiaalfondi ettepanek esitati komisjoni poolt 14. juulil 2021.a ning selle eelnõu alusel on läbirääkimisprotsess alles üsna algusjärgus. Fond on planeeritud aastateks 2025–2032 ja selle eesmärk on leevendada sotsiaalset mõju, mis tuleneb heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamisest hoonetele ja maanteetranspordile. Fondist oleks ettepaneku kohaselt võimalik toetada meetmeid ja investeeringuid, mille eesmärk on suurendada hoonete energiatõhusust ja toetada üleminekut heiteta või vähese heitega liikuvusele ja transpordile. Fondi sihtrühmaks on haavatavad leibkonnad, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad. Samas on kliimameetmete sotsiaalfondi ettepanekus jäetud liikmesriikide otsustada, milliseid meetmeid, millises ulatuses ja kuidas nad rahastavad. Praeguses nõukogu soovituse ettepanekus on aga kliimameetmete sotsiaalfondiga seotud meetmed väga konkreetselt välja toodud nagu sihipärane ja ajaliselt piiratud otsese sissetulekutoetuse jagamine haavatavas olukorras olevatele inimestele ja leibkondadele, või stiimulite pakkumine taastuvatesse energiaallikatesse ja energiatõhususse erainvesteeringute tegemiseks. 14 Kuna läbirääkimised fondi üle alles käivad ja ei ole kindel, kas fond sellisel kujul tuleb ja kui üldse, siis millistel tingimustel, millistest allikatest ja kui suures mahus kaetakse selle rahastus, on ennatlik viidata läbirääkimisfaasis olevale instrumendile ja sellega seotud meetmete rahastamisele. Eesti ei poolda otsekohest viitamist fondile ning peab oluliseks, et ettepanekus oleks selgelt välja toodud, et fond on alles loomisel ning sellega seotud meetmete ellu viimine liikmesriikide poolt sõltub täielikult sellest, kas, millistel tingimustel ning missuguse reeglistikuga see fond luuakse. Alus: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond, eelnõu kohta (kinnitatud Vabariigi Valitsuses 09.12.2021. ja Riigikogu EL asjade komisjonis 17.01.2022.). 5. Leiame, et poliitikategevuste elluviimisega kaasnevad aruandlusnõuded ei tohiks tekitada liikmesriikidele, sealhulgas nii era-, mittetulundus- kui ka avalikule sektorile, põhjendamatut ja täiendavat halduskoormust. Peame oluliseks, et raporteerimisel kasutatakse maksimaalselt ära juba olemasolevaid protsesse ning välditakse kattuvust ja põhjendamatult uute indikaatorite loomist. Leiame, et tuleb kaaluda Euroopa poolaasta järelevalveprotsessiga seotud tegevuste korraldamist pikema ajaperioodi kui aasta jooksul. Euroopa Komisjon näeb ette, et soovituse rakendamisest antakse ülevaade Euroopa poolaasta järelevalveprotsessi raames ning vajadusel tuleb kasutada täiendavaid indikaatoreid. Kuigi eesmärkide poole liikumise seiramine on oluline, ei tohiks järelevalve ja hindamiste näol luua liikmesriikidele põhjendamatut täiendavat halduskoormust. Otstarbekas oleks püüda need tegevused võimalikult suures osas siduda juba olemasolevate protsesside ja tegevustega, muuhulgas soodustaks see soovituste arvestamise käsitlemist mitte (veel ühe) eraldiseisva protsessina, vaid muude strateegiliste tegevuste osana. Uute nõuete kehtestamine (nt indikaatorite lisamine) toob endaga kaasa ka lisaressursi vajaduse. Eesmärkide seire jaoks vajalikud andmeid tuleks koguda seniste regulaarküsitluste raames ning liikmesriigid ei peaks komisjonile näitajate kohta eraldi andmeid esitama. Kord aastas Euroopa poolaasta protsessi raames ülevaate andmine võib tähendada seda, et tulemuste saavutamine ei ole selles ajaraamis realistlik ning selleks vajalike tegevuste asemel kulub ebaproportsionaalne osa ressursist planeerimisele ja aruandlusele. Tuleb kaaluda järelevalvetegevuste korraldamist pikema ajaperioodi jooksul, näiteks kord iga kahe aasta tagant, ja neid lõimitaks võimalusel teiste haakuvate protsessidega. See võimaldaks keskenduda rohkem eesmärkide saavutamiseks vajalikele tegevustele ning tuua selgemalt esile saavutatud tulemused. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Komisjoni ettepanek saadeti sisendi küsimiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Arvamuse avaldamiseks edastati ettepanek Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Teenusmajanduse Kojale. Sisendi esitasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium, 15 sotsiaalpartneritelt arvamusi ei laekunud. Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa). Seisukohad on kooskõlastatud kaasvastutavate ministeeriumide ja Riigikantseleiga. 16