Kooskõlastus hoone sisekliima määruse eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 28.12.2021 nr 2-1/17- [email protected] 0452/7795, MKM/21-1661/-1K/ Meie 04.02.2022 nr 1.2-3/4262-4 Kooskõlastus hoone sisekliima määruse eelnõule Lugupeetud majandus- ja taristuminister Aas Täname, et esitasite meile kooskõlastamiseks määruse „Hoone sisekliimale esitatavad nõuded“ eelnõu. Meil on enne eelnõu kooskõlastamist mitmeid olulisi märkusi, mis vajavad lahendamist. Palume märkustega arvestamise tulemusel muudetud ja täiendatud eelnõu esitada meile uuesti kooskõlastamiseks. Koostöös Terviseameti ja Tööinspektsiooniga oleme koostanud järgmised märkused. Üldine märkus Kahetsusväärselt ei käsitle eelnõu minimaalseid sisekliima nõudeid olemasolevatele hoonetele. Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 11. jaanuaril 2022. a toimunud koosolekul eelnõu koostaja antud selgituste kohaselt tuleb määruse kasutajatel edaspidi järgida paralleelselt ka teisi valdkonda reguleerivaid määruseid (milles sisekliima nõuded kehtestatud). Küll aga tekib juba praegu ning eelnõu kohase määruse rakendamisel palju küsimusi. Eelnõu vastuvõtmisel tuleb eelnõu koostajal väga selgelt kommunikeerida, kuidas hakkavad sisekliima nõuded rakenduma koostoimes teiste valdkondlike õigusaktidega (nt töökohtade, koolide, lasteasutuste ja sotsiaalhoolekande teenuste tervisekaitsenõuded), sest viimased kehtivad nii uutele kui ka olemasolevatele hoonetele ja käsitlevad samuti nõudeid sisekliimale. Leiame, et selles osas tuleb kindlasti sihtgruppidele selgitustööd teha. Teisel juhul saab regulatsioon olema selle kasutajatele ebaselge ja segadust tekitav, kuna analoogsed aga erineva sisuga sisekliima nõuded on õigusaktides hajali. Näiteks, kui ehitatakse uus või rekonstrueeritakse olemasolev kool, siis kas koolipidaja järgib sisekliima osas „Hoone sisekliimale esitatavad nõuded“ eelnõu kohast määrust, Vabariigi Valitsuse 30.05.2013. a määrust nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ või mõlemaid? Jätkuvalt oleme seisukohal, et tulevikus peaksid elukeskkonna müra, vibratsiooni ja radooni nõuded väljatöötatavas „Hoone sisekliimale esitatavad nõuded“ määruses sisalduma, kuna on olulised sisekliimat mõjutavad ohutegurid, mida tuleb hoone projekteerimisel ja ehitamisel arvestada. Normid neile ohuteguritele on praegu erinevates õigusaktides laiali, aga määruse lugeja ja õigusselguse mõttes oleks igati mõistlik need kokku tõsta. Küll on eelnõu koostaja selgitanud, et praegu eelnimetatud nõudeid eelnõus sisustada ei saa, aga soovime lähitulevikus selle arutelu uuesti avada. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Märkused eelnõule 1. Eelnõu § 1 lõikes 5 on sätestatud, et määruse 3. peatüki nõudeid kohaldatakse uuele või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele ning sellesse kavandatavatele või selle poolt mõjutatud olemasoleva eluhoone eluruumidele, koolieelse lasteasutuse mänguruumidele, hoolekandeasutuse elutubadele ja tervishoiuhoone palatitele. 1.1. Palun vaadake sätte sõnastus üle, et see oleks üheselt arusaadav, millistele hoonetele määruse 3. peatükk kohaldub. Teeme sõnastuse ettepanekud: – „Määruse 3. peatüki nõudeid kohaldatakse uude või oluliselt rekonstrueeritavasse hoonesse kavandatavatele või selle poolt mõjutatud olemasoleva eluhoone eluruumidele, koolieelse lasteasutuse mänguruumidele, hoolekandeasutuse elutubadele ja tervishoiuhoone palatitele.“ – „Määruse 3. peatüki nõudeid kohaldatakse uuele või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele, kuhu kavandatavatele või selle poolt mõjutatud olemasoleva eluhoone eluruumidele, koolieelse lasteasutuse mänguruumidele, hoolekandeasutuse elutubadele ja tervishoiuhoone palatitele.“ – „Määruse 3. peatüki nõudeid kohaldatakse hoonesse kavandatavatele või selle poolt mõjutatud olemasoleva eluhoone eluruumidele, koolieelse lasteasutuse mänguruumidele, hoolekandeasutuse elutubadele ja tervishoiuhoone palatitele.“ 11.01.2022 toimunud veebikohtumisel selgitasite, et eelnõu 3. peatükk kohaldub üksnes eluruumidele, koolieelse lasteasutuse mänguruumidele, hoolekandeasutuse elutubadele ja tervishoiuhoone palatitele. 1.2. Palun kirjeldada seletuskirjas, mida tähendab „selle poolt mõjutatud“. 2. Eelnõust on välja jäetud müra, kui üks oluline sisekliima ohutegur. Sise- ja välismüra kohta on eraldi määrused kehtestatud, kuid eelnõus võiks olla siiski kajastatud vähemalt heliisolatsiooniga seonduvad nõuded. Terviseameti järelevalve ja Sotsiaalministeeriumile saadetud kaebuste kogemuse kohaselt on mürakaebused elamutes (eriti korterelamutes) viimastel aastatel kasvanud, seda just naabrite tekitatud müra tõttu ja arvestades asjaolu, et inimesed teevad kodus kaugtööd rohkem võrreldes COVID-19 eelse perioodiga. Lisaks on tiheasustusega piirkondades heliisolatsiooni tagamine hädavajalik, et saavutada kehtestatud müra normtasemed siseruumides. Heliisolatsiooni normi esitamine eelnõus kindlasti vähendaks müra probleeme suures plaanis. 3. Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab, et füüsilise töö tegemiseks ette nähtud ruumi või tootmisruumi ruumitemperatuuri projekteerimisväärtus valitakse lähtuvalt füüsilise töö iseloomust, tootmisprotsessi tehnoloogilistest nõuetest või tootmise korraldusest. Tootmisruumi ruumitemperatuuri projekteerimisväärtus võib olla erinev lõikes 1 toodud väärtusest, välja arvatud tootmise erinõuete puudumisel või kui tootmisprotsessi soojuseraldus ei ületa 30 vatti ruutmeetri (W/m²) kohta. 08.11.2021 esitatud märkustes palusime selgitada, kas ainult tootmisprotsess võib eeldada kindla temperatuuri tagamist või võivad seda eeldada ka teised protsessid. Ning soovisime teada, mis on selle valiku tegemisel olnud aluseks. Eelnõust ning kooskõlastamistabelis esitatud selgitustest nähtub, et lõike eesmärk on võimaldada ruumides, kus toimuvad loetletud tegevused kasutada teist ruumitemperatuuri kui rahulikus olekus inimesele optimaalne. Tootmisruum on selge erisus, kus reeglina esinevad erinõuded. Võimalikud on ka muude ruumide kindlad temperatuuri nõuded. Need on reeglina objekti põhised ja sätestatud konkreetse piiranguna tulenevalt tellija soovist või muust põhjusest. Seetõttu ei ole mõistlik kõiki võimalikke ruume määruse tasandil reguleerida.  3 Õigusselguse huvides palume eelnõu teksti muuta nii, et hõlmatud oleksid ka teised tööruumid, kus projektiväärtus valitakse tööprotsessi nõuetest lähtuvalt (näiteks labor või toiduainetetööstuse tööruumid, kus võib olla samuti teatud tööprotsessidest tulenevalt vajalik madalam või kõrgem temperatuur). Ei näe vajadust kõiki tööruume eelnõus nimetada, küll aga saab kasutada ühist mõistet „tööruumid“. Eelnõu sõnastuse kohaselt on lõikes 1 nimetatud ruumitemperatuuri puhul võimalik teha erisus vaid siis, kui tegemist on füüsilise tööga või töökohaks on tootmisruum, teistel juhtudel erisuse tegemine eelnõu kohaselt ei oleks võimalik. Seejuures tõdete, et võimalikud on ka muude ruumide kindlad temperatuuri nõuded. Seetõttu on selgusetu, miks on eelnõus välja toodud vaid tootmisruum, kuid teisi töö tegemise kohti ega ruume ei ole eelnõus nimetatud. Tootmisruum on võimalik ühe näitena tuua seletuskirjas. 4. Eelnõu § 4 lõige 3 sätestab, et tootmisruumis, kus kemikaali käitlemine on tootmisprotsessi osa, ei tohi gaasi või aerosooli, välja arvatud vingugaas (CO) ja süsihappegaas (CO2), kontsentratsioon ületada ühte kümnendikku Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ sätestatud piirnormist. 08.11.2021 esitatud märkustes palusime täpsustada, miks on välja toodud vaid tootmisruum, kui kemikaale võidakse käidelda ka teistes ruumides, nt töökojas, laboris jm. Eelnõust ning kooskõlastamistabeli selgitustest nähtub, et tootmisruum kui üldine ruumitüüp on eraldi välja toodud kui eeldatavalt kõige suurema kemikaalide koguse, leviku ja leviku sagedusega ruum. Viidatud täiendavates ruumides on saasteainete eraldus reeglina madalam või lahendatud erisüsteemidega, näiteks kohtäratõmmete, väljatõmbekappide jm. 4.1. Palume eelnõu § 4 lõiget 3 muuta selliselt, et sättega oleksid hõlmatud ka teised töötamise kohad. Kemikaale võidakse käidelda ka teistes ruumides, kus kemikaalide kogus, levik ja leviku sagedus võivad olla veelgi suuremad, kui tootmisruumis. Seega vaid tootmisruumi välja toomine ei ole asjakohane. Küll aga saab tootmisruumi tuua näitena eelnõu seletuskirjas. 4.2. Palun täpsustada, kas gaasi ja aerosooli kontsentratsioon jaotub selle lõike järgi nii, et 9/10 on kemikaalist endast tulenev tootmisprotsessi osa ja 1/10 on siseõhukvaliteedi osa või on mõeldud, et 10/10 on ohtliku kemikaali (tootmisprotsessist tulenev) osa ja sinna lisandub kuni 1/10 (st kuni 10%) siseõhu kvaliteedist tulenev osa? Antud osa vajaks ka seletuskirjas rohkem lahti seletamist. 5. Eelnõu §-s 7 on muudetud niiskusturvalisusega seonduvat võrreldes eelnõu eelmise versiooniga. § 7 lõige 2 on nüüd sõnastatud järgmiselt: „Ruumis, mis ei ole suure niiskustekkega ruum, ei tohi suhteline niiskus kütteperioodil tõusta üle 60 ja langeda pikaajaliselt alla 20 protsendi.“ Eelmise eelnõu versiooni lõike 2 sõnastus oli järgmine „(2) Eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40–60 protsenti.“ Kui pikka perioodi on mõeldud „pikaajaliselt“ all? Kehtiva Vabariigi Valitsuse 30.05.2013. a määruse nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ § 12 lõike 5 kohaselt on suhtelise niiskuse nõue 40-60%. Kui eelnõu kohase määruse järgselt uus kool ehitatakse või rekonstrueeritakse olemasolev, siis hakkavad neile kehtima erinevad siseõhu suhtelise niiskuse nõuded. Millist lahendust näeb koostaja nõuete rakendamisel ette kui eelnõu kohane määrus jõustub? 6. Eelnõu § 8 sätestab, et ruumis tagatakse päevavalgus ja insolatsioon, välja arvatud juhul kui see on vastuolus ruumi ettenähtud kasutusotstarbega. Vabariigi Valitsuse 14.06.2007. a määrus „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi töökoha määrus) § 8 sätestab, et töökohad peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku päevavalgust.  4 Palun täpsustage, mis nõudeid peab järgima hoonete päevavalgustuse korral, kui tööruumid asuvad koolieelse lasteasutuse mänguruumides, hoolekandeasutuse elutubades ja tervishoiuhoone palatites – kas sisekliima määrust või töökoha määrust. 7. Eelnõu eelmises versioonis oli valgustusega seonduv välja jäetud. Uue eelnõu versioonis on lisatud juurde eraldi peatükk insolatsiooni jaoks (§ 9), kuid tehisvalgustust ei ole käsitletud. Valgustiheduse nõue on esitatud 2021. a ilmunud standardis EVS-EN 12464-1:2021 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“ (standardis näiteks valgustustiheduse hooldeväärtus kooli puhul 500-1000lx, lasteaedades 300-500lx). Oluline on, et eelnõus oleks kajastatud ka valgustustiheduse normid koolidele, koolieelsetele lasteasutustele või tuua sisse (soovituslik) viide olemasolevale standardile. 8. Võrreldes eelmise versiooniga on eelnõust välja jäetud § 9 „Eluruumi sisekliima parameetrite piirväärtused“. Uues määruse eelnõus ei ole sisekliima parameetrite piirväärtuseid eluruumidele käsitletud. Palume selgitust, miks on see osa välja jäetud? 9. Eelnõu § 12 lõige 2 sätestab, et lisa 2 tabeli 1 väärtusi ei rakendata tootmisruumile, mille sisekliima nõuded on määratud tootmisprotsessi tehnoloogiliste nõuetega. 08.11.2021 esitatud märkustes palusime selgitada, kas ainult tootmisprotsess võib eeldada kindlate parameetrite tagamist või ka teised protsessid? Eelnõust ning kooskõlastamistabeli selgitustest nähtub, et lõike eesmärk on võimaldada ruumides, kus toimuvad loetletud tegevused kasutada teisi sisekliima parameetreid kui rahulikus olekus inimesele optimaalne. Tootmisruum on selge erisus, kus reeglina esinevad erinõuded. Võimalikud on ka muude ruumide kindlad temperatuuri nõuded. Need on reeglina objekti põhised ja sätestatud konkreetse piiranguna tulenevalt tellija soovist või muust põhjusest. Seetõttu ei ole mõistlik kõiki võimalikke ruume määruse tasandil reguleerida. Mõistame, et kõiki võimalikke ruume ei ole mõistlik määruse tasandil loetleda, kuid jääb selgusetuks, miks sellisel juhul tuuakse välja üks konkreetne ruum, kus tööülesandeid täidetakse. Esitatud eelnõu § 12 lõike 1 sõnastus ütleb selgelt, et eelnõu lisa 2 tabeli 1 väärtusi ei rakendata tootmisruumile, mis tähendab aga seda, et teistele tööruumidele tuleb rakendada lisa 2 tabeli 1 väärtusi ning neile erisusi ei saa luua ka siis, kui esinevad erinõuded. Seetõttu palume eelnõu § 12 lg 2 sõnastust muuta nii, et hõlmatud oleksid ka teised tööruumid, kus võivad esinevad erinõuded. Tootmisruumi saab ühe näitena tuua eelnõu seletuskirjas. 10. Eelnõu § 13 lõige 1 sätestab, et õppe-, hoolekandeasutuse või muu mitteeluruumi, välja arvatud tööruumi, pidevalt viibitava ruumi saasteainete lubatud mugavusväärtused on sätestatud lisa 2 tabelis 2. Lõige 4 sätestab, et pidevalt viibitava tööruumi saasteainete lubatud piirväärtused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“. 08.11.2021 esitatud märkustes tegime ettepaneku muuta eelnõu § 10. Olete ettepanekuid suuremas osas arvestanud. Üheks ettepanekuks aga oli, et kui aine piirnorme töökeskkonna ohtlike kemikaalide määruse lisas reguleeritud ei ole, siis sätestada aine ja piirnormid eraldi eelnõu lisa 2 tabelis 5. Esitatud eelnõu kohaselt kohalduvad pidevalt viibitavale tööruumile ohtlike kemikaalide määruse lisas sätestatud piirnormid, kuid ohtlike kemikaalide määruses lisas ei ole piirnorme seatud järgnevatele eelnõu lisa 2 tabelis 2 nimetatud ainetele: 2,2,4- trimetüül-1,3-pentaandiool-diisobutüraat (TXIB, C16H30O4) ning LOÜ (summaarne), arvutatuna tolueenile. 10.1. Palume muuta eelnõu § 13 nii, et tööruumidele kohalduksid samuti eelnõu lisa 2 tabelis 2 nimetatud mugavusväärtused, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a  5 määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ on piirnormid sätestatud. 10.2. Palume eemaldada sõnad „pidevalt viibitava“ ning jätta alles vaid „tööruumi“. Ohtlike kemikaalide määrus kehtestab töökeskkonna ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded ja töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid eesmärgiga kaitsta nende ainetega kokkupuutuvate töötajate tervist ning määrusega ei ole piiratud see, kas tegemist on pidevalt viibitava tööruumiga või mitte. Eelnõust jääb mulje, et kui ei ole pidevalt viibitav tööruum (näiteks mõnes tööruumis viibitaksegi lühiajaliselt sest tegemist on külmlaoga vms) siis ka ohtlike kemikaalide piirnormid ei kehti. 10.3. Palume selgitada, mis piirväärtused kohalduvad õppeasutuse või hoolekandeasutuse töötajale ning täiendada sellest tulenevalt ka eelnõu seletuskirja. Eelnõu kohaselt kohalduvad õppe- ja hoolekandeasutuse ruumidele teised piirväärtused kui tööruumidele, kuid õppe- ja hoolekandeasutuse ruumides täidavad tööülesandeid ka töötajad, kelle jaoks on nt õppeasutuse ruumid tööruumideks. Eeltoodust lähtuvalt palume eelnõu seletuskirjas tuua selgelt välja, mis piirväärtused kohalduvad tööruumides ning mis õppe- ja hoolekandeasutuse ruumides. Samuti palun seletuskirja täiendada selgitustega, miks kehtivad ruumidele erinevad piirväärtused ning millest peab lähtuma õppe- või hoolekandeasutuse tööandja töötaja riskide hindamisel – kas õppe- või hoolekandeasutusele kehtestatud piirväärtustest või tööruumidele kehtestatud piirväärtustest. 10.4. Eelnõu eelmise versiooni osas tõime välja, et hoolekandeasutuste mõiste on üsna lai – millised asutused sinna alla täpselt kuuluvad. Samuti küsisime, kas tervishoiuasutused peaks sisalduma, või need eraldi. Uues eelnõu versioonis on sõnastust täiendatud mõistega „muu mitteeluruum“. Hoolekandeasutused on siiski teatud juhtudel inimestele koduks (hooldekodud), seega kõrvutada hoolekandeasutuse mõistet „mitteeluruumi“ mõistega ei tundu kohane. Hoolekandeasutuses (erihooldekodu, üldhooldekodu, erihoolekandeteenus) on inimese tuba, kus ta elab, tema eluruum. § 13 lõike 1 praegune sõnastus võib tekitada segadust ruumide määratlemise juures. Näiteks, mõni kontorihoone on nii mitteeluruum kui ka ühtlasi tööruum. 11. Eelnõu § 16 lõige 2 sätestab, et saasteainete, välja arvatud süsihappegaasi, mõõtmised viib läbi pädev mõõtja valdkonna hea tava juhiste järgi. Seletuskirjas olete täiendanud, et mõõtmisi viiakse läbi hea tava juhiste järgi, mis on kooskõlas ehitusseadustiku § 7 määratlusega ning tagamaks mõõtetulemuse jälgitavust tuleb mõõtmised läbi viia kooskõlas Mõõteseaduse § 5 juhistega. 11.1. Eelnõust ja seletuskirjast ei ole jätkuvalt arusaadav, kes on pädev mõõtja eelnõu tähenduses. Seejuures, hea tava juhis, millele eelnõus viidatakse, ei defineeri pädevat mõõtjat. 11.2. Palume eelnõus tuua välja erisus, mille kohaselt tööruumi mõõtmisi viiakse läbi ohtlike kemikaalide määruses sätestatud mõõtja poolt. Ohtlike kemikaalide määruse § 2 lõike 4 kohaselt mõõdab töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisaldust tööandja tellimusel akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud või erialase kompetentsuse kinnitust omav mõõtelabor. 11.3. Ei ole mõistlik, et õppe- ja hoolekandeasutuse ruumides, kus asuvad ka tööruumid, viib mõõtmisi läbi teine isik võrreldes tööruumidega, mis ei ole õppe- ja hoolekandeasutuse ruumid. Palun ühtlustada nõudeid selles osas, kes peab eelnimetatud ruumides mõõtmisi läbi viima. Märkused eelnõu lisadele:  6 1. Lisa 1 tabel 1 - Kütteperioodi ruumitemperatuuri projekteerimisväärtused ruumidele kütmise olukorras, mille ruumitemperatuuri projekteerimisväärtus ei ole 21 kraadi. Tabelis on kuuendal real välja toodud temperatuurid ruumidele, kus toimub tootmine ja kerge füüsiline töö ning tabeli seitsmendal real on välja toodud temperatuurid ruumidele, kus toimub/asub tootmine ja töökoda ning keskmiselt raske füüsiline töö. Palume kasutada mõistete „tootmine“ ja „töökoda“ asemel mõistet „tööruumid“. Ka teiste tööruumide, kus ei tehta kerget ega keskmiselt rasket füüsilist tööd, ruumitemperatuuri projekteerimisväärtused ei pruugi olla 21 kraadi, seega vaid toomisruumide või töökodade eristamine ei ole asjakohane. 2. Lisa 2 tabelis 2 on varasema eelnõu versiooniga võrreldes kajastatud saasteainete piirväärtuste asemel märgitud saasteainete mugavusväärtused. Ühelt poolt on positiivne, et rahvatervise huvides soovitused on rangemad, kuid samas jääb ebaselgeks, kas antud väärtuseid on kohustuslik tagada või mitte. 3. Teeme ettepaneku lisa 2 tabelis 2 benseeni mugavusväärtuseks määrata 0, sest tegemist on kantserogeeniga, mille suhtes peab kehtima nulltolerants. 4. Lisa 2 tabelis 3 on toodud rangemad PM2.5 ja PM10 piirväärtused, võrreldes eelneva eelnõu versiooniga. Juhul kui see on saavutatav võib nii jääda, sest ka WHO on oma 2021. aasta juhendis andnud samad soovitused peente osakeste piirväärtustele. Juhime tähelepanu, et määruse uue versiooni seletuskirjas on PM2.5 piirväärtusena toodud 25 µg/m3, Lisa 2 Tabelis 3 aga 15 µg/m3. Märkused eelnõu seletuskirjale: 1. Leheküljel 11 on viide lisa 2 tabelitele 3 ja 4. Uues esitatud eelnõu lisas 2 tabel 4 puudub. 2. Leheküljel 6 on välja toodud, mida käsitleb 2. peatükk. Peatüki kirjelduse lõpus on lause „kasutusaegses etapis mõõdetakse parameetrite väärtusi ja mõõdetud väärtused peavad olema kooskõlas kolmandas peatükis toodud väärtustega.“ 3. peatükis on sätestatud nõuded päevavalgusele, kuid sisekliima nõuded ja parameetrid on sätestatud 4. peatükis. Palun vaadake seletuskiri selles osas üle ning tehke vajalikud parandused ja täiendused. Muud märkused: 1. Eelnõu ei sätesta, kes teostab tulevikus määruses sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet. 11.01.2022 kohtumisest jäi kõlama, et järelevalvet määruse täitmise üle teostatakse ehitusseadustikus sätestatu kohaselt. Ehitusseadustiku kohaselt Tööinspektsioon järelevalvet ei teosta, kuid sisekliima määruse eelnõus on sätted, mis kohalduvad ka tööruumidele. Palume teiepoolset selgitust järgnevale olukorrale – kui Tööinspektsioon läheb ettevõttesse töökeskkonna järelevalvet teostama, siis kas Tööinspektsioon peaks aluseks võtma ka sisekliima määruse, mille 4. peatükk sätestab sisekliima nõuded pidevalt viibitava ruumi viibimistsoonile, sh tööruumidele? Üldjuhul teeb Tööinspektsioon järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) ja selle alusel kehtestatud määruste alusel. Samas ei ole TTOS- is ja selle alusel vastu võetud määrustes reguleeritud töökeskkonna viibimistsooni sisekliima parameetrid ruumi kasutusajal (temperatuur, ventilatsioon jm). Näiteks töökoha määruse § 7 lõige 1 sätestab vaid, et tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus. Selle taseme määramisel arvestatakse töötajate arvu ruumis, töötajate füüsilist koormust, tööruumi suurust ning kasutatavate seadmete hulka ja eripära. Seega tekib küsimus, kas Tööinspektsioon peaks järelevalve käigus lähtuma vaid TTOS-ist või ka sisekliima määrusest?  7 Juhul kui Tööinspektsioon järelevalve käigus ei pea sisekliima määruse nõudeid kontrollima, tekib küsimus, miks teostavad eri asutused sama teema üle järelevalvet? Seejuures kontrollivad asutused õigusaktide tasandil erinevad nõuded – töökoha määruses ei ole reguleeritud tööruumile kohalduvad temperatuurid, kuid sisekliima määruse eelnõus on sätestatud temperatuurid, mis kohalduvad ka tööruumidele. Eeltoodust lähtuvalt palun selgitada, kes hakkab teostama eelnõus sätestatud nõuete osas järelevalvet ning mis roll on Tööinspektsioonil järelevalve teostajana eelnõu nõuete puhul. Palun täiendage selgitustega ka seletuskirja. 2. 08.11.2021 esitatud märkustes tõime välja, et peame vajalikuks, et arvamust saaksid avaldada ka erialaliidud, keda hoone sisekliima määrusega kehtestatud nõuded mõjutavad. Palusime täpsustada, milliseid erialaliite on praeguseks kaasatud ning oleme jätkuvalt seisukohal, et eelnõuga tuleks edasi liikuda pärast nende arvamuste küsimist. 2.1. Teie poolt edastatud kooskõlastamistabelist nähtub, et kaasatud ei ole Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Tööandjate Keskliitu, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda ning Eesti Ametiühingute Keskliitu. Palume kaasata ka eelnimetatud ettevõtjaid ja töötajaid esindavaid organisatsioone, et ka neil oleks võimalik töökeskkonda puudutavates sätetes kaasa rääkida. 2.2. Palume esitada kooskõlastustabel või muu samasisuline dokument, millest nähtuks ministeeriumite ja erialaliitude tagasiside eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Teadmiseks: Tööinspektsioon, Terviseamet Eneken Sepa 6269 736 [email protected] Ramon Nahkur 6269 190 [email protected] Marilin Lutsoja 6269 200 [email protected] Piret Eelmets 6269 128 [email protected]