Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline toetamine

Sotsiaalkaitseministri 02.02.2022 määruse nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline toetamine“ LISA Hindamisjuhend 1. Taotlust, milles on taotletud toetust mitmel taotlusvooru eesmärgil, hinnatakse tervikuna, kuid igast eesmärgist lähtuvalt. 2. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse alljärgnevate hindamiskriteeriumite järgi. 2.1. Projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – kuni 5 punkti. Hinnatakse, kas projekti vajalikkust sihtrühma probleemi lahendamisel on põhjalikult analüüsitud ja kas analüüs toetub konkreetsetele dokumentidele ning muudele materjalidele (uuringud, arengukavad, analüüsid, küsitlused jms).  0 punkti – sihtrühma ei ole kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele ei ole tõendatud.  3 punkti – sihtrühma on osaliselt kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele on osaliselt tõendatud.  5 punkti – sihtrühma on selgelt kirjeldatud ning projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele on tõendatud. 2.2. Projekti eesmärgipärasus – kuni 6 punkti. Hinnatakse projekti mõju olukorrale, kas välja toodud tulemused on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud ning kas projekt on kooskõlas Sotsiaalministeeriumi valdkonna arengukavade ja programmide tegevuste ja teenustega ning toetab neis seatud eesmärkide täitmist. Hinnatakse järgmisi kriteeriume:  kas projekti tulemused (oodatav mõju) on esitatud uue kvaliteedi, olukorra, taseme või seisundina ning on spetsiifilised, mõõdetavad, ajastatud (saavutatavad projekti lõpuks), realistlikud ja täpsed;  kas tulemused aitavad kaasa projekti eesmärgi saavutamisele;  kas sihtrühm saab projekti elluviimisest kasu;  kas projekti eesmärk on sõnastatud saavutatava tulemuse, seisundi või olukorrana, vastab taotlusvoorus kirjeldatud eesmärkidele ja on seostatud valdkonna arengukavade ja programmide kohustuste täitmisega.  0 punkti –vähemalt ühe loetletud kriteeriumi puhul on tingimused täitmata.  2 punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on kahe või enama kriteeriumi puhul.  4 punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on ühe kriteeriumi puhul.  6 punkti – kõigi kriteeriumite puhul on tingimused täidetud. 2.3. Projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende omavaheline loogiline seos – kuni 5 punkti.  2 Hinnatakse, kas see, mida taotleja lubab konkreetselt projekti jooksul ära teha (väljund), on tulemuste saavutamiseks vajalik, realistlik, konkreetne ja mõõdetav.  0 punkti – kavandatud tegevuste ülevaade ei ole ammendav või kavandatud tegevustega ei ole realistlik seatud eesmärke saavutada, tegevuste mõõdetavaid tulemusi (näitajaid) ei ole märgitud.  3 punkti – kavandatud tegevustega on võimalik seatud eesmärke saavutada, kuid esineb puudujääke tegevuste kirjelduses, põhjendatuses või planeeritud ajakava teostatavuses. Mõõdetavad tulemused on esitatud, kuid nende objektiivne hindamine võib olla raske.  5 punkti – kavandatud tegevustega on võimalik seatud eesmärke saavutada, tegevuste omavahelistes seostes puudujääke ei esine, planeeritud ajakava on teostatav, riskide korral on need selgelt välja toodud ja nende maandamise meetmed on lisatud. Mõõdetavad tulemused on esitatud ja nende objektiivne hindamine on võimalik. 2.4. Tegevuste mõju kestlikkus – kuni 5 punkti. Hinnatakse, kas saavutatakse lähteolukorra kestev muutus, kas positiivne mõju sihtrühmale jätkub ka pärast projekti lõppu ning kas vajalikud tegevused on planeeritud.  0 punkti – algne olukord taastub pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju ei kesta pärast projekti lõppu või ei ole mõju jätkumine arusaadav. Jätkutegevusi ei ole planeeritud.  3 punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu, kuid positiivne mõju kestab vähest aega ning tegevuste planeerimises on puudusi.  5 punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju kestab ka pärast projekti lõppu. Vajalikud tegevused on planeeritud. 2.5. Taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuse saavutamiseks – kuni 4 punkti. Hinnatakse projekti elluviija, s.o toetuse taotleja ja partneri olemasolu korral tema partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavust kavandatud tulemuse saavutamiseks.  0 punkti – elluviija kogemusi, projektijuhi rolli ja meeskonna moodustamise aluseid ei ole kirjeldatud ammendavalt ja/või taotlejal puuduvad teadmised, oskused ja kogemused projekti elluviimiseks või seda ei ole võimalik tuvastada.  2 punkti – elluviijal on suurem osa vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi ning meeskond projekti elluviimiseks olemas, kuid nende osaline puudumine võib takistada kavandatud tulemuse saavutamist või projekti ei ole kaasatud partnereid või ei ole partneri roll põhjendatud ja arusaadav.  4 punkti – elluviijal on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning meeskond projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks, projekti ettevalmistamisse ja elluviimisse on kaasatud partner(id), kelle roll on põhjendatud ja arusaadav. 2.6. Eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – kuni 5 punkti. Hinnatakse, kas eelarve on kõikide taotluses kavandatud tegevuste puhul põhjalikult lahti kirjutatud ning kas planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud.  0 punkti – eelarve ei ole kavandatud tegevuste kaupa lahti kirjutatud või kulud ei ole põhjendatud, realistlikud ega säästlikud.  3 punkti – eelarve on kavandatud tegevuste kaupa osaliselt lahti kirjutatud, kulude selgitused on ebapiisavad või esineb puudusi kulude põhjendatuses, realistlikkuses või säästlikkuses.  3  5 punkti – eelarve on kavandatud tegevuste kaupa kululiigiti detailselt esitatud ning kulude sisu ja vajadus on selgelt lahti kirjutatud. Kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks põhjendatud, realistlikud ja säästlikud. Eelarve osad on omavahel tasakaalus ja liigitus põhjendatud. Kui taotlus saab ühe hindamiskriteeriumi puhul väärtuseks 0, lõpetatakse taotluse edasine hindamine ning taotlus jäetakse rahuldamata.  Sotsiaalkaitseministri määruse „Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline toetamine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministeerium on võtnud kasutusele strateegilise partnerluse kui koostöövormi vabaühendustega, mis toetavad ministeeriumi valitsemisala tulemuseesmärkide saavutamist ning panustavad poliitika elluviimisse ja kujundamisse. Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused ja kord, mille alusel antakse strateegilise partnerluse vormis toetust võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks. Seotud arengukava Strateegilisele partnerile toetuse andmine soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks on seotud „Heaolu arengukava 2016–2023“ neljanda alaeesmärgiga – naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Arengukavast tulenevad probleemid, mida strateegiline partner aitab lahendada, on järgmised: stereotüüpide negatiivse mõju vähendamine; soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul; naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamine, sh soolise palgalõhe vähendamine; soolise tasakaalu saavutamine erinevatel otsustustasanditel; õiguste kaitse tõhustamine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks vajaliku institutsionaalse võimekuse toetamine. Strateegilisele partnerile toetuse andmine võrdse kohtlemise edendamiseks on seotud „Heaolu arengukava 2016–2023“ kolmanda alaeesmärgiga – inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Arengukavast tulenevad probleemid, mida strateegiline partner aitab lahendada, on järgmised: levinud on negatiivsed eelarvamused ja stereotüüpidel põhinevad hoiakud ja praktika vähemuste suhtes, mis takistavad nende täisväärtuslikku ühiskonnaelus osalemist; võrdse kohtlemisega seotud õiguste kaitse ei ole piisav ega tõhus; vähemuste eneseesindamise võimalused on piiratud. Strateegilise partnerluse projektiga toetatakse kindlaks määratud ajaperioodi jooksul elluviidavaid ühekordseid tegevusi või tegevuste kogumit, millel on kindel tegevusplaan ja eesmärk, samuti strateegilise partneri organisatsioonilist arengut ja tegutsemissuutlikkust. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Piret Audova (e-post: [email protected]; tel: +372 626 9224), võrdsuspoliitika osakonna võrdse kohtlemise poliitika juht Kaisa Knight (e-post: [email protected]; tel: 626 9139) ja võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Lee Maripuu (e-post [email protected]; tel: 626 9153). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi 1 õigusosakonna õigusnõunikud Piret Eelmets (e-post: [email protected]; tel: +372 626 9128) ja Merilin Oldekop (e-post [email protected]; tel: 626 9165). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu Määruse eelnõu on jaotatud üheksaks peatükiks. Määrusega kehtestatakse strateegilise partnerluse kaudu võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord. 1. peatükk. Üldsätted Peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala ja terminid ning määruse alusel tehtud otsuste ja toimingute vaidlustamise kord. 2. peatükk. Toetuse andmise eesmärk Peatükis sätestatakse toetuse andmise eesmärk. 3. peatükk. Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja abikõlblikud kulud Peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, tegevustest kasusaajad, projekti elluviimise periood, toetuse osakaal ja piirsumma, kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ning abikõlblikud kulud. Projekti tegevused ja kulud muutuvad abikõlblikuks tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. Projekti maksimaalne kestus on kolm aastat. Seda võib projekti kestel pikendada, kui toetuse saaja on käitunud hoolsalt ning pikendamine tuleneb toetuse saajast sõltumatutest asjaoludest. Toetus võib moodustada maksimaalselt 99% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering võib olla vaid rahaline. Samuti nähakse ette vähese tähtsusega abi sätted. Taotlusi hinnatakse juhtumipõhiselt ning analüüsitakse majanduslikku eelist ja konkurentsi moonutamise tunnustele vastavust, sest riigiressursid ja valikulisus on täidetud. Kui kõik kriteeriumid on täidetud, on tegemist riigiabi või vähese tähtsusega abiga, kui ei ületata vähese tähtsusega abi piirmäära. 4. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Peatükis sätestatakse nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele. Partner osaleb projekti tegevuste elluviimisel ja tal tekivad selle käigus kulud. 2 Taotlus tuleb esitada kas võrdse kohtlemise või soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgil. Üks organisatsioon võib olla mitmes projektis toetuse taotlejaks või partneriks. Taotlused esitatakse struktuuritoetuste e-toetuse keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee kaudu. Taotlus peab vastama määruse § 12 lõikes 1 loetletud nõuetele ning see esitatakse koos § 12 lõikes 2 loetletud lisadega. 5. peatükk. Toetuse taotlemine Peatükis sätestatakse taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise viis. 6. peatükk. Taotluste menetlemine Peatükis sätestatakse taotluse menetlemise kord, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise kord, taotluste hindamise kord, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord ning lepingu sõlmimise ja muutmise kord. Esimese etapina teeb Sotsiaalministeerium taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise kontrolli vastavalt määruse §-s 16 sätestatud nõuetele. Kui taotleja, partner või taotluse ei vasta lõikes 2 nimetatud tingimustele, tunnistatakse taotlus mittevastavaks. Seejärel hindab igat vastavaks tunnistatud projektitaotlust hindaja, kes lähtub oma hinnangutes määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumitest ja -skaaladest. Üks hindaja hindab kõiki taotlusvooru sama eesmärgiga taotlusi. Hinnangute tulemusena tekib eesmärkide järgi taotluste pingerida, mis edastatakse hindamiskomisjonile. Hindamiskomisjon võib otsustada enne lõpliku otsuse tegemist taotluse üle läbirääkimiste alustamise. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemusena allkirjastab komisjon läbipaistvate ja argumenteeritud ettepanekutega komisjoni protokolli selle kohta, milliseid projekte toetada ja milliseid mitte. 7. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine. 8. peatükk. Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine Peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus ning Sotsiaalministeeriumi ja toetuse saaja poolt allkirjastatud leping projekti elluviimiseks. Projekti vahearuanded ja lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. 3 Tegevusaruande vorm on kättesaadav ja see esitatakse e-toetuse keskkonnas. Finantsaruande vorm saadetakse toetuse saajale pärast lepingu sõlmimist e-toetuse keskkonna kaudu. Finantsaruanne esitatakse tegevusaruande lisana e-toetuse keskkonnas. Aruandes esitatakse abikõlblikud kulud, mis on reaalselt tekkinud ja makstud toetuse saaja või partneri pangakontolt. Kulud võivad olla tasutud pärast projekti elluviimise perioodi lõppu, kuid enne lõpparuande esitamise tähtaega. 9. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja Sotsiaalministeeriumi õigused ja kohustused Peatükis sätestatakse toetuse saaja, partneri ja Sotsiaalministeeriumi õigused ja kohustused. Toetuse saaja ja partner peavad projekti ellu viima taotluse rahuldamise otsuses ja lepingus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning järgima määruse §-s 24 loetletud kohustusi. Sotsiaalministeeriumi kohustused on loetletud määruse §-s 26. Olenemata sellest, kas toetuse saaja on või ei ole hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kasutab ta projekti raames läbiviidavate ostumenetluste puhul rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Selle tagamiseks teeb toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku vähemalt kolmele erapooletule pakkujale pakkumuse esitamiseks, kui teenuse või asja eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem. Samuti järgib toetuse saaja oma organisatsiooni sisest hankekorda. Kui aga organisatsiooni hankekorras on nn kolme pakkumuse võtmise alampiir seatud kõrgemale kui 5000 eurot, lähtub toetuse saaja toetuse andmise tingimustega kehtestatud 5000 euro alampiiri nõudest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel on positiivne sotsiaalne mõju, kuna määruse kaudu on võimalik toetada võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse poliitikavaldkondade sihtrühmi, edendades soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi. Määrusega toetatavad tegevused aitavad lisaks otsesele positiivsele tegevuste mõjule tugevdada valdkondlikku huvikaitset ja võimestada huvikaitseorganisatsioone, panustades positiivse mõju kestlikkusse. Määrusel on positiivne mõju ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele ja kuludele, kuna toetatavate tegevuste hulgas on näiteks vähemusgruppi kuuluvate inimeste nõustamine. Näiteks, huvikaitseorganisatsioonide kaudu psühholoogilise või juriidilise nõustamise pakkumine vähendab potentsiaalselt kohaliku omavalitsuse töökoormust ja kulusid, kelle ülesandeks oleks muul juhul sarnast nõustamist pakkuda. 4 Samuti on riigi tasandi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, - rakendajad ja otsustajad ise toetatavate tegevuste sihtrühmaks. Teatav positiivne mõju võib kaasneda ka regionaalarengule, kuna huvikaitseorganisatsioonide võimestamine aitab parandada kohaliku tasandi positsiooni ja osalust poliitikakujundamise protsessis. Määrusel puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Projektitaotluste esitamise faasis küsitakse projektiga seotud isikute curriculum vitae’sid, mida kasutatakse projektitaotluste hindamisel, lähtudes kinnitatud hindamiskriteeriumidest. Juba rahastuse saanud projektide kulude abikõlblikkuse kontroll hõlmab ka projektist töötasu saavate ekspertide lepingulise suhte ja töötasu maksmise kontrollimist. Samuti kontrollitakse projekti raames korraldatud üritustel osalemist, mida tõendatakse üritusel osalejate nimekirjade abil. Andmekaitsealane mõjuhinnang ei ole praegusel juhul asjakohane, sest see on nõutav eelkõige juhul, kui tegemist on delikaatsete andmete töötlemisega või automatiseeritud isikuandmete töötlemisega või kui isikuandmete töötlemine toob kaasa isiku õigustes ja vabadustes suuri muudatusi. Andmeid töödeldakse struktuuritoetuste registris ja see vastab andmetöötlemise põhimõtetele. Taotlusvooru puhul ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega ulatuses, mis mõjutaks õigusi või kohustusi või väljuks õigusaktides sätestatud piiridest. Isikute kvalifikatsiooni hindamine curriculum vitae’de põhjal on õigustatud, et sõeluda välja parimad projektid ja parimad projektide elluviijad. Nii hindajatele kui abikõlblikkust kontrollivatele ekspertidele kohaldub konfidentsiaalsuskohustus oma töö piires. Nii töötasude kui üritusel osalejate nimekirjade puhul annab toetuse saaja nõusoleku projektis osaleda ning sellega kaasnevaid tingimusi täita (lepingut täita ja töö tegemiseks projekti raames või projekti kaudu rahastatavat teenust saada). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegilise partnerluse rahastamise vahendid eraldatakse 2022. aasta alguses avatava avatud taotlusvooru raames. Taotlusvooru toetuse eelarve on 1 500 000 eurot, sellest 600 000 eurot on ette nähtud võrdse kohtlemise ja 900 000 eurot soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgi täitmiseks. Toetuse saajatele kaasneb määruse rakendamisega täiendav kohustus 10% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Määruse rakendamisega tulusid ette näha ei ole. 5 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Eelnõu on esitatud mitteametlikult arvamuse avaldamiseks Eesti Vabaühenduste Liidule ja organisatsioonidele, kes on olnud ministeeriumi strateegilised partnerid aastatel 2020-2021. Märkused ja ettepanekud on toodud kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisa. 6  MINISTRI MÄÄRUS 02.02.2022 nr 16 Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline toetamine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi määrus). § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) e-toetuse keskkond – Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatav elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise ja menetlemise keskkond; 2) omafinantseering – osa projekti abikõlblikest kuludest, mille katab rahaliselt toetuse saaja või partner; 3) strateegiline partner – toetuse saaja, ja partneri kaasamise korral partner, kes oma tegevusega aitab saavutada määruse eesmärke ning panustab §-s 4 nimetatud valdkondades poliitika kujundamisse ja elluviimisse; 4) toetus – raha, mida eraldatakse riigieelarvest taotlejale taotluse rahuldamise otsuse alusel; 5) toetuse saaja – taotleja, kelle taotlus on saanud rahuldamise otsuse ning kes viib ellu määruse alusel toetatavat projekti; 6) tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv projekti väljundite lühiajaline mõju, mida soovitakse saavutada; 7) väljund – projekti raames loodud toode või osutatud teenus, mis on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega. § 3. Otsuse ja toimingu vaidlustamine 1 Sotsiaalministeeriumi otsust või toimingut on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. 2. peatükk Toetuse andmise eesmärk § 4. Toetuse andmise eesmärk Toetust antakse eesmärgiga: 1) suurendada ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ning võimestada strateegilist partnerit mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamiseks (edaspidi võrdse kohtlemise edendamise eesmärk); 2) suurendada ühiskonna teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest ning võimestada strateegilist partnerit soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks (edaspidi soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärk). 3. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja abikõlblikud kulud § 5. Toetatavad tegevused ja tegevustest kasusaajad (1) Soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgi täitmiseks antakse toetust järgmisteks tegevusteks: 1) soolise võrdõiguslikkuse alase huvikaitsetegevuse edendamine ja koordineerimine ning osalemine poliitikakujundamises; 2) uuringute ja analüüside tegemine teadmispõhise arutelu algatamiseks ja toetamiseks soolise ebavõrdsuse ilmingute, nendega kaasnevate probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal; 3) soolise võrdõiguslikkuse teemaliste ühiskondlike või sihtrühmapõhiste arutelude algatamine ja korraldamine ning aruteludes osalemine; 4) soolise võrdõiguslikkuse teemalise konverentsi, seminari või üritusteseeria korraldamine; 5) soolise võrdõiguslikkuse teemaline koolitus- ja nõustamistegevus; 6) soolise võrdõiguslikkuse edendamine strateegilise teavitus- ja meediatöö kaudu; 7) muud soolise võrdõiguslikkuse edendamise tegevused, mille vajalikkuse ja eesmärgi põhjendab taotleja taotluses. (2) Soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad on eri vanusest ja soost inimesed, sh lapsed ja noored, tööealised inimesed, vanemaealised inimesed, tööandjad, haridustöötajad, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, -rakendajad ja otsustajad ning teised soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgi saavutamisel olulised sihtrühmad, kellele suunatud tegevuste sisu ja eesmärgid põhjendab taotleja taotluses. (3) Soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgiga projekti taotlus peab sisaldama vähemalt kolmele erinevale kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse alast huvikaitsetegevust. (4) Võrdse kohtlemise edendamise eesmärgi täitmiseks antakse toetust järgmisteks tegevusteks: 1) võrdse kohtlemise alase huvikaitsetegevuse edendamine ja koordineerimine ning osalemine poliitikakujundamises; 2) uuringute ja analüüside tegemine teadmispõhise arutelu algatamiseks ja toetamiseks vähemusgruppide olukorra, probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal; 2 3) võrdse kohtlemise teemaliste ühiskondlike või sihtrühmapõhiste arutelude algatamine ja korraldamine ning aruteludes osalemine; 4) võrdse kohtlemise teemalise konverentsi, seminari või üritusteseeria korraldamine; 5) võrdse kohtlemise teemaline koolitus- ja nõustamistegevus, nt vähemusgruppi kuuluvate inimeste juriidiline, psühholoogiline või kogemusnõustamine; 6) võrdsete võimaluste edendamine strateegilise kommunikatsiooni või hagelemise kaudu; 7) muud võrdse kohtlemise edendamise tegevused, mille vajalikkuse ja eesmärgi põhjendab taotleja taotluses. (5) Võrdse kohtlemise edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad on vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed, sealhulgas rahvusvähemused, seksuaal- ja soovähemused, rassilised vähemused, põgenikud ja teised sisserändajad. Vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste võrdsete võimaluste edendamiseks võivad tegevused olla suunatud ka näiteks tööandjatele, haridustöötajatele, õigusekspertidele, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajatele, -rakendajatele ja otsustajatele. Samuti võivad võrdse kohtlemise eesmärgi saavutamiseks olla olulised teised sihtrühmad, kellele suunatud tegevuste sisu ja eesmärgid põhjendab taotleja taotluses. (6) Võrdse kohtlemise edendamise eesmärgiga projekti taotlus peab sisaldama vähemalt kolmele erinevale kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi võrdsete võimaluste edendamiseks ning võrdse kohtlemise alast huvikaitsetegevust. § 6. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud. (2) Projekti elluviimise perioodi algus ei või olla varasem kui 01.01.2022 ega hilisem, kui kaks kuud taotluse esitamisest arvates. Projekti elluviimise periood peab kestma kuni 31.12.2024. (3) Projekti elluviimise perioodi võib projekti kestel pikendada, kui toetuse saaja on käitunud hoolsalt ning pikendamine tuleneb toetuse saajast sõltumatutest asjaoludest. (4) Tähtaja pikendamise taotlus tuleb Sotsiaalministeeriumile esitada hiljemalt 20 tööpäeva enne projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeva. § 7. Toetuse osakaal ja piirsumma (1) Toetuse suurim summa võrdse kohtlemise edendamise eesmärgi projekti puhul on 600 000 eurot ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgi projekti puhul 900 000 eurot. (2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. § 8. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted (1) Abikõlblikud on kulud, mis on vajalikud projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. (2) Kulu on abikõlblik, kui see on: 1) tekkinud projekti elluviimise perioodil ja aruande esitamise ajaks tasutud; 2) tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt; 3) tõendatav algdokumentidega ja ülekannete tegemist tõendava maksedokumendiga; 4) vastav õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja raamatupidamise sise- eeskirjale; 3 5) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja kontrollitav ning vastab Eesti finantsaruandluse standardile ja heale raamatupidamistavale; 6) kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega. (3) Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskiri ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude otsest võrdlust vastavate raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. § 9. Mitteabikõlblikud kulud Järgmised kulud ei ole abikõlblikud: 1) investeeringud kinnisvarasse ja taristusse; 2) kapitalirent; 3) amortisatsioon; 4) remondikulud; 5) sõidukid, sealhulgas mootorsõidukid, maastiku- ja veesõidukid, droonid, nende soetamis-, rendi- ja ülalpidamiskulud; 6) kulud, mis on tekkinud väljaspool projekti elluviimise perioodi; 7) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt kaupade ja teenuste ostmise kulud, välja arvatud juhul, kui need on vältimatult vajalikud projekti elluviimiseks ning nende vajadust on põhjendatud taotluse eelarves; 8) trahvid, rahalised karistused ja kohtuvaidluste kulud, v.a strateegilise hagelemisega seotud kulud; 9) intressid võlalt, võla teenindamise tasud ja viivised; 10) kulud, mis kaetakse muudest allikatest; 11) käibemaks, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 12) muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebavajalikud kulud. § 10. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi (1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 punktis 2 sätestatud juhtudel. (3) Ühele ettevõtjale ei tohi koos määruse alusel taotletava abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul: 1) VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada 200 000 eurot; 2) komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi koos komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot. (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (5) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5, sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse 4 (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artikli 2 punktides 5–8 sätestatud nõudeid. (7) Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 4. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 11. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. (2) Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partnereid (edaspidi partner). (3) Partneriks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kellega koostöös projekti ellu viiakse ja kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks. Partneriks ei ole projekti kaasrahastaja, kes ei ole projekti tegevuste tegija, ega teenust osutav isik. (4) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele tingimustele: 1) maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 3) ei ole võlgnevusi Sotsiaalministeeriumi ees, sealhulgas peab taotleja olema tagastanud eelnevalt saadud toetuse kasutamata jäägi ja tasunud tähtajaks tagasinõuded; 4) varem antud toetuse kasutamise aruanne on õigeks ajaks esitatud ning puuduste korral aruandes on need tähtajaks kõrvaldatud; 5) juhtorgani liige ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 6) majandusaasta aruanded, mille esitamise tähtaeg on saabunud, on esitatud; 7) soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgi täitmiseks peab olema vähemalt kolmeaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise ja huvikaitse kogemus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas; 8) võrdse kohtlemise edendamise eesmärgi täitmiseks peab olema vähemalt kolmeaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise ja huvikaitse kogemus võrdse kohtlemise valdkonnas. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud e-toetuse keskkonna kaudu ja selles etteantud vormil koos lõikes 2 nimetatud dokumentidega; 2) taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik; 3) toetust taotletakse määruse §-s 4 sätestatud eesmärgil, et viia ellu selle eesmärgi täitmiseks määruse §-s 5 nimetatud toetatavat tegevust; 4) taotlus sisaldab partneri kaasamise korral partneri andmeid ja partneri tehtavaid toetatavaid tegevusi; 5) taotluses on välja toodud tegevuste väljundinäitajad ja tulemusnäitajad; 6) toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad määruses sätestatule; 5 7) toetatavad tegevused tehakse määruses sätestatud projekti elluviimise perioodil; 8) muud määruses sätestatud nõuded. (2) Taotleja lisab taotlusele järgmised dokumendid: 1) projekti partneri kaasamise korral partneri kinnituskiri projektis osalemise, taotluse sisu ja määrusega tutvumise ning partneri õiguste ja kohustustega nõustumise kohta; 2) volikiri, kui taotluse allkirjastaja tegutseb volituse alusel; 3) projektijuhi CV. (3) Toetusest ei rahastata seda kulu osa, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi või Ühtekuuluvusfondi vahenditest või teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või muudest välisabi vahenditest. 5. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru avamise tähtaja ja eelarve otsustab ministri käskkirjaga kinnitatud toetuse andmist korraldav komisjon (edaspidi komisjon). (2) Sotsiaalministeerium avalikustab taotluste esitamise tähtaja ja taotlusvooru eelarve kodulehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Kodulehele lisatakse viide määrusele. (3) Taotlusvoor on avatud minimaalselt 20 kalendripäeva. § 14. Taotluse esitamine (1) Taotleja esitab taotluse elektrooniliselt e-toetuse keskkonna kaudu taotlusvooru tähtpäevaks. (2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 6. peatükk Taotluste menetlemine § 15. Taotluse menetlemine (1) Sotsiaalministeerium kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kümne tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtajast arvates. (2) Kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi või projekti tegevuste eelarve sisaldab abikõlbmatuid kulusid, annab Sotsiaalministeerium taotlejale kuni viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Parandused võivad olla seotud tehniliste eksimustega numbrites, ajakavas või näitajates või abikõlbmatu kuluga projekti eelarves. Viimati nimetatud juhul palub Sotsiaalministeerium abikõlbmatu kulu välja võtta ja küsitava toetuse suurust samaväärselt vähendada. Selle aja võrra pikeneb nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid Sotsiaalministeeriumi osutatud puuduste kõrvaldamiseks. § 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine 6 (1) Sotsiaalministeerium tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad §-s 11 nimetatud nõuetele. (2) Sotsiaalministeerium tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui: 1) taotlus vastab määruse §-s 12 nimetatud nõuetele ning taotleja on taotluses esinevaid puudused määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotlust on muudetud üksnes osas, millele Sotsiaalministeerium on puuduste kõrvaldamisel osutanud; 3) taotleja on võimaldanud tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust. (3) Kui taotleja, partner või taotluse ei vasta lõikes 2 nimetatud tingimustele, tunnistatakse taotlus mittevastavaks. § 17. Taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord (1) Sotsiaalministeerium hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi. Hindajana võib kaasata ka välise eksperdi. (2) Väline ekspert peab eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud info mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotleja või partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama Sotsiaalministeeriumit huvide konfliktist ning taandama ennast projekti hindamisest. (3) Taotlusvooru sama eesmärgiga taotlusi hindab üks hindaja. (4) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse määruse lisas esitatud hindamisjuhendi kohaselt järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – kuni 5 punkti; 2) projekti eesmärgipärasus – kuni 6 punkti; 3) tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende omavaheline loogiline seos – kuni 5 punkti; 4) tegevuste mõju kestlikkus – kuni 5 punkti; 5) taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuse saavutamiseks – kuni 4 punkti; 6) eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – kuni 5 punkti. (5) Kui taotlus saab ühe hindamiskriteeriumi puhul väärtuseks 0 punkti, lõpetab hindaja taotluse edasise hindamise ning Sotsiaalministeerium teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (6) Taotlused reastatakse lõpliku paremusjärjestuse saamiseks hindamise tulemusel pingeritta alates suurima punktisumma saanud taotlusest. Võrdse koondhindega taotluste korral saab pingereas kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus. (7) Taotluste pingerida edastatakse komisjonile. Komisjonil on põhjendatud juhul õigus pingerida muuta, kui taotlust hindamiskriteeriumite alusel hinnates jõutakse teisele tulemusele. (8) Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille koondhinne on vähemalt 16 punkti. Kui lävendit ületavate taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt pingereale seni, kuni jagub eelarvevahendeid. 7 (9) Komisjonil on õigus moodustada reservnimekiri taotlustest, mida ei ole otsuse tegemise hetkel võimalik toetada taotlusvooru rahaliste vahendite piiratuse tõttu, ent mida võiks toetada, kui toetatud taotlustest vabaneb piisavas mahus rahalisi vahendeid. (10) Komisjonil on õigus teha ettepanek asuda taotlejaga läbirääkimistesse, sealhulgas teha ettepanek liita sisult kattuvad või teineteist täiendavad taotlused üheks. Komisjoni nimel peab taotlejaga läbirääkimisi hindaja. Kokkuleppele jõudmise korral esitab taotleja e-toetuse keskkonna kaudu muudetud taotluse. Hindaja tutvustab seejärel komisjonile läbirääkimiste tulemusi ning komisjon teeb ettepaneku taotlus rahuldada või rahuldamata jätta. (11) Komisjoni ettepanek taotlus rahuldada või rahuldamata jätta tehakse koosolekul ning see vormistatakse protokollina. § 18. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Sotsiaalministeerium, lähtudes nõutele vastavuse kontrolli tulemusest, hindaja hinnangust ja komisjoni protokollist. (2) Taotlus rahuldatakse, kui komisjon on teinud ettepaneku taotlus rahuldada. (3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks; 2) taotlus on saanud ühe hindamiskriteeriumi väärtuseks 0 punkti; 3) taotluse koondhinne on väiksem kui 16 punkti; 4) komisjon on teinud ettepaneku taotlus rahuldamata jätta; 5) taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist. (4) Taotlejale tehakse taotluse kohta tehtud otsus teatavaks e-toetuse keskkonna vahendusel kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 19. Toetuse kasutamise lepingu sõlmimine ja muutmine (1) Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse saajaga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Sotsiaalministeerium edastab lepingu toetuse saajale allkirjastamiseks 30 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui toetuse saaja ei tagasta allkirjastatud lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse et ta on toetusest loobunud. (2) Lepingus sätestatakse muu hulgas toetuse kasutamise eesmärk, tegevused, väljundid ja nende näitajad, tulemused ja nende näitajad, tegevuste elluviimise periood ning maksete tegemise ja aruannete esitamise korraldus. (3) Sõlmitud leping edastatakse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu ning avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi dokumendiregistris. (4) Lepingut muudetakse Sotsiaalministeeriumi algatusel või e-toetuse keskkonna kaudu toetuse saaja esitatud kirjaliku avalduse alusel. (5) Sotsiaalministeerium otsustab lepingu muutmise 30 päeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist või omal algatusel muudatuse tegemise korral toetuse saaja seisukoha saamist. (6) Lepingu muudatust ei sõlmita, kui eelarvemuudatused projekti tegevuste eelarveridade vahel on kuni 15% projekti kogukuludest, kuid kõige rohkem 15 000 eurot, tingimusel et projekti kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. 8 (7) Sotsiaalministeeriumil on õigus lepingu muutmisest keelduda, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil. 7. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse Sotsiaalministeeriumi algatusel või e-toetuse keskkonna kaudu toetuse saaja esitatud kirjaliku avalduse alusel. (2) Sotsiaalministeeriumil on õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Sotsiaalministeerium 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta avalduse saamist või omal algatusel muutmise menetluse algatamist. (4) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus puudutab lepinguga kokkulepitut, algatab Sotsiaalministeerium lepingu muutmise. § 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Sotsiaalministeerium tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) toetuse saaja ei tagasta allkirjastatud lepingut kümne tööpäeva jooksul selle Sotsiaalministeeriumilt saamisest arvates; 4) toetuse saaja loobub toetusest. (2) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult kehtetuks tunnistamise korral leping lõpeb. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud taotluse rahuldamise otsuses nimetatud summa ulatuses saadud toetus tagastada. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine § 22. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetuse väljamaksed teeb Sotsiaalministeerium üldjuhul kvartaalse maksena vastavalt lepingus nimetatud ajagraafikule. (2) Sotsiaalministeerium võib toetuse väljamakse osaliselt või täielikult peatada, kui: 1) vahearuandes esineb puudusi; 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 3) kuludokumentides esineb puudusi või kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks projekti ellu viia või kavandatud tulemust saavutada; 9 5) võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud. § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ja kontrollimine (1) Toetuse saaja esitab Sotsiaalministeeriumile projekti elluviimise kohta vahearuaruande kaks korda aastas lepingus märgitud tähtaegadel. (2) Toetuse saaja esitab Sotsiaalministeeriumile projekti lõpparuande 20 päeva jooksul projekti elluviimise perioodi lõppkuupäevast arvates. (3) Aruanne hõlmab tegevusaruannet ja finantsaruannet. Tegevusaruande vorm on kättesaadav ja see esitatakse e-toetuse keskkonnas. Finantsaruandes esitatakse info projekti eelarve täitmise kohta tegevuste kaupa aruandeperioodil ja kumulatiivselt ning kulude loetelu. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (4) Sotsiaalministeerium kontrollib 30 päeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Puuduste korral annab Sotsiaalministeerium toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lisandunud aja võrra pikeneb menetlemise aeg. (5) Sotsiaalministeeriumil on õigus kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete õigsust ja toetuse kasutamise sihipärasust. Muu hulgas on tal õigus: 1) kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid ja dokumente; 2) saada toetuse saajalt kirjalikke ja suulisi seletusi; 3) viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud tegevuse elluviimisega; 4) veenduda toetuse kasutamisega seotud väljundite (fotod, veebilehekülg, artiklid, soetatud asjad jms) olemasolus ning saada infot nende levitamise kohta. (6) Sotsiaalministeerium kinnitab nõuetekohase projekti aruande kümne tööpäeva jooksul aruande esitamisest arvates. 9. peatükk Toetuse saaja, partneri ja Sotsiaalministeeriumi õigused ja kohustused § 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud: 1) kasutama toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja lepingus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 2) kirjendama projektiga seotud raamatupidamiskandeid ülejäänud raamatupidamisest selgelt eristatavalt; 3) kandma kasutamata toetuse tagasi; 4) teavitama Sotsiaalministeeriumit esimesel võimalusel, kui ilmnevad tegevuse elluviimist raskendavad asjaolud; 5) koguma ja esitama Sotsiaalministeeriumile andmeid projekti näitajate kohta, mis on vajalikud projekti tulemuste ja eesmärkide hindamiseks; 6) järgima projekti raames läbiviidavate ostumenetluste puhul riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud hangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 7) punktis 6 nimetatud juhul tegema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku vähemalt kolmele erapooletule pakkujale pakkumuse esitamiseks, kui teenuse või asja eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem; 10 8) järgima hangete tegemisel riigihangete seadust, kui toetuse saaja või partner on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses; 9) täitma projekti elluviimisega seotud õigusaktides sätestatud kohustusi; 10) vastama Sotsiaalministeeriumi küsimustele määratud tähtaja jooksul; 11) võimaldama viivitamata kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 12) säilitama taotlemise, toetuse saamise ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat pärast projekti lõppu; 13) nimetama Sotsiaalministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral Sotsiaalministeeriumi logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele; 14) avalikustama oma veebilehel ja sotsiaalmeedia kanalis nende olemasolu korral toetatud projekti nime, eesmärgid, kogu- ja toetussumma ning info olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta; 15) lõpetama Sotsiaalministeeriumi soovi korral tema sümboolika edasise kasutamise; 16) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul alates päevast, kui kava alusel viimati toetust anti. (2) Kui taotletava toetuse näol on tegemist komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisega ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse saajale pandud enne toetuse taotlemist, esitab toetuse saaja ülesande andmist tõendava dokumendi nimetatud komisjoni määruse preambuli punkti 6 tähenduses. § 25. Toetuse saaja ja partneri õigused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada Sotsiaalministeeriumilt infot ja nõuandeid, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saajal on õigus esitada taotluse rahuldamise otsuse või lepingu muutmise taotlus, kui projekti käik seda nõuab. § 26. Sotsiaalministeeriumi kohustused Sotsiaalministeerium on kohustatud: 1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul alates päevast, kui kava alusel viimati toetust anti; 2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta; 3) teavitama toetuse saajat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest. § 27. Sotsiaalministeeriumi õigused (1) Sotsiaalministeeriumil on õigus kontrollida aruannetes esitatud teabe vastavust tegelikkusele ja toetuse kasutamise sihipärasust projekti elluviimise, toetuse saaja või partneri asukohas, teavitades toetuse saajat sellest ette. (2) Sotsiaalministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi, kui: 1) toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 2) taotluses kirjeldatud tegevus on ellu viimata või on viidud ellu osaliselt; 3) taotluses kirjeldatud tulemusi ei ole saavutatud või on saavutatud osaliselt; 4) ilmneb asjaolu, mille tõttu tegevuste elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 5) toetuse saaja ei ole täitnud omafinantseeringuga seotud nõudeid; 6) toetuse saaja või partner ei ole toetust kasutanud sihipäraselt; 11 7) toetuse saaja või partner ei võimalda või raskendab oluliselt kontrolli tegemist; 8) toetuse saaja või partner rikub lepingust tulenevat kohustust; 9) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa Hindamisjuhend 12