Eelnõu kooskõlastamine

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 03.01.2022 nr 8-1/20/5429-28, [email protected] HTM/20-1567/-2K/ Meie 01.02.2022 nr 1.2-3/20-2 Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu kooskõlastamine Haridus- ja Teadusministeerium on esitanud kooskõlastamiseks alushariduse ja lapsehoiu seaduse (ALS) eelnõu. Kuna eelnõus on Sotsiaalministeeriumi hinnangul veel põhimõttelisi kitsaskohti, kooskõlastame eelnõu vaid järgmiste märkuste arvestamise korral. Meil on hea meel, et eelnõusse on sisse viidud mitmed vajalikud muudatused ja et seadus hõlmab alushariduse kõrval ka lapsehoidusid. Toetame ka seda, et kohalikul omavalitsusel (KOV) lasteaia (ja lapsehoiu) pidajana on laste heaolu tagamisel selgem vastutus. Samuti peame oluliseks, et eelnõus on võimalus vajadusel luua erivajadusega lastele väiksemaid rühmi, et probleemide varajaseks märkamiseks on sätestatud ootused ka 3-aastaste laste üldoskustele ning et piisava arvu töötajatega on kaetud kogu lapse lasteaias või hoius viibimise aeg. Siiski juhime tähelepanu järgmistele probleemkohtadele: 1. Eelnõust on jäetud välja suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiuteenuse regulatsioon, mis peab olema esitatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatusena. Kuna ühe teemaga seotud muudatusi tuleb menetleda ühes paketis, on vaja Sotsiaalministeeriumi ette valmistatud SHS-i muudatused rakendussätete juurde tagasi panna. Muudatuste ühes paketis menetlemine on oluline, kuna muudatused on sisult seotud ning ühe osa jõustumis- ja rakendamistähtajad mõjutavad ka teise osa jõustumist ja rakendamist. 2. Eelnõus esitatud nõuded rühmade suurusele ja täiskasvanute-laste suhtarvude loogika ei toeta erivajadusega laste heaolu. Erirühmade loomise võimalus on Sotsiaalministeeriumi varasemal ettepanekul uuesti eelnõusse sisse toodud, aga erirühma personali pädevusi ei ole kirjeldatud. Teeme ettepaneku lähtuda rühmade moodustamisel tänasest koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) suhtarvude loogikast, et regulatsioon oleks rakendaja jaoks lihtsasti mõistetav. KELS § 7 lõike 3 kohaselt on erirühmas laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta. Ka vormistuslikult võiks olla kogu rühmade suurust puudutav regulatsioon ühes kohas. Praegune eelnõu ülesehitus tekitab segadust. 3. Eelnõuga luuakse haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija (HEVKO) roll sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) sätestatuga ka lasteaeda. Kirjeldamata on jäänud HEVKO kompetentsinõuded ja need ei kajastu ka PGS-is, kuigi kohustused on väga mitmekesised ning vastutus laste heaolu tagamisel suur. Teeme ettepaneku kehtestada HEVKO-le sarnased kompetentsinõuded tugispetsialistide (lähtuvalt PGS § 74 lg-s 5 sätestatud kvalifikatsiooninõuetest) või muude laste heaoluga seotud spetsialistidega, sest Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 HEVKO roll on muuhulgas hinnata lapse abivajadust ja teha ettepanekud vajalike tugimeetmete rakendamiseks. Näiteks diabeediga lapse puhul on oluline, et tugi oleks kiire ja esmased teadmised meditsiiniseadmetest ja vajalikest protseduuridest kohapeal olemas – seega oleks sobilik ka, kui HEVKO rolli täidab meditsiiniliste algteadmistega inimene. 4. Eelnõuga sätestatakse kohustus pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole, kui lapsele üldtoe rakendamine ei ole andnud soovitud tulemust. Koolivälise nõustamise võimaldamine kõigile abivajadusega lastele alushariduses võib veelgi vähendada tugispetsialistide olemasolu esmatasandil, sest riigi tasandi hindamiste jaoks on vaja rohkem personali. Kui tegu on KOV-i enda eelarveliste vahenditega, peaks olema KOV-il endal samuti õigus lapse täiendavat toetusvajadust hinnata ja selle leevendamiseks sobivaid meetmeid (tõhustatud ja erituge) pakkuda. Näiteks peaks antud eelnõu järgi minema liitpuudega lapse puhul eritoe ja väiksemasse rühma saamiseks otsust taotlema kooliväliselt nõustamismeeskonnalt. Samas on lapse seisundist tulenevalt kohe teada, et teda ei ole võimalik suures rühmas, ilma tugispetsialistide abita õpetada. Selliste laste puhul võiks olla KOV-il õigus laps sobivasse rühma suunata ka ilma koolivälise nõustamisotsuseta. Teeme ettepaneku laiendada PGS-is koolivälise nõustamismeeskonna mõistet, luues võimaluse, et KOV võiks ka ise objektiivsetele andmetele (sh puude- ja terviseandmetele) tuginedes otsustada, millist rühma laps vajab. See kiirendaks abi kättesaadavust ning samal ajal toetaks ja tõstaks KOV-i võimekust. Mõnedel KOV-idel on täna juba komplekteeritud tugispetsialistide meeskonnad, kes suudavad terviklikult laste ja perede vajadusi hinnata. 5. Eelnõuga sätestatakse KOV-ile kohustus tagada lasteaedades tugiteenused. Samas ei ole loodud kõigi laste õigusi võrdselt arvestav lahendus, sest lapsehoius käivale lapsele tugiteenuste tagamise kohustust pole. Teeme ettepaneku, et tugiteenuste tagamine peaks olema universaalne ja kättesaadav kõigile. Seda toetab ka kehtiv lastekaitseseadus (§ 17 lg 3), mis kohustab KOV-i abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajadust hindama ja lapse abistamiseks meetmeid pakkuma. Samuti tuleb arvestada, et väikelapseeas tähelepanuta jäänud (hariduslik) erivajadus põhjustab lapsele koolieas igal juhul probleeme ja tugiteenuste vajadust ning oluliselt otstarbekam on see tugi tagada võimalikult vara, kui see on ka odavam ja tulemuslikum. On arusaadav, et tugiteenuste tagamise kohustust pole mõistlik panna lapsehoiuteenuse osutajale, ent see peaks sel juhul olema KOV-il. 6. Leiame, et tugiteenuste rahastamisskeem peaks motiveerima laste abistamist võimalikult varakult, et ennetada probleemide süvenemist. Teeme ettepaneku laiendada tasandus- ja toetusfondi vahendite kasutamise võimalus ka alusharidust omandavatele lastele tõhustatud ja eritoe pakkumiseks. See ei eeldaks tingimata lisavahendite olemasolu, vaid suunaks olemasoleva ressursi perioodi, mil tugi omab kõige enam mõju. 7. Eelnõus on suuremat tuge vajavate laste kohta kasutusel kohati erinevad mõisted: „erivajadus“, „hariduslik erivajadus“. Mõistame, et teatud juhtudel võib olla erinevate mõistete kasutamine asjakohane, ent need mõisted ja nende erisus tuleks seletuskirjas kindlasti avada. Oleme valmis erivajaduse mõiste selgitamisel kaasa mõtlema ja oma sõnastusi pakkuma. 8. Eelnõu § 4 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel lahendada lasteaiakoha saamise taotlus kahe kuu jooksul. Meie hinnangul tuleb täiendada sätte sõnastust selliselt, et kohaliku omavalitsuse üksusele tekiks kohustus ka reaalselt lasteaiakohta pakkuda, mitte ainuüksi vanema sooviavaldust menetleda. Ettepanek täienduseks: „kohaliku omavalitsuse üksus lahendab lasteaiakoha saamise taotluse ja tagab lasteaiakoha lapsele kahe kuu jooksul taotluse esitamisest“. Tänase praktika kohaselt peavad lapsevanemad enda lapsed lasteaiakoha järjekorda panema ebamõistlikult vara ning õppeaasta keskel lasteaiakohta soovijatele antakse sagedasti mõista, et rühmad komplekteeritakse kord aastas. Seejuures näeme, et eriti haavatavas olukorras on erivajadusega lastega pered, kel tuleb lasteaia- või lapsehoiukoha saamist oodata kauem, võrreldes tavalastega. Pooled lapsevanematest, kes ei saanud sobivat lasteaiakohta ajal, mil nad seda vajasid, ootasid seda kauem kui 6 kuud  3 (Centar, 2021). See ei toeta lapsevanemaid suure hoolduskoormusega hakkamasaamisel, nende naasmist tööturule ega õpingute jätkamist. 9. Eelnõu § 10 lg-s 5 sätestatakse lasteaia poolt üldtoe tagamise põhimõte. Kui lapsel esinevad raskused kohanemisel või tekib mahajäämus alushariduse riiklikus õppekavas kirjeldatud arengu eeldatavate tulemuste saavutamisel, annab lasteaed üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust ning vajaduse korral õpet individuaalselt või alarühmas. Teeme ettepaneku laiendada mõistet "raskused kohanemisel", kuna lapsel võib esineda ka muu toevajadus ja selleks on antud sõnastus liiga kitsas. Lisaks on praegu probleemiks see, et üldtoe tulemuslikkust ei hinnata ning riigil puudub ülevaade üldtoe mahust ja sisust, mis tähendab, et laps võib jääda talle vajaliku abita. Paragrahvi 10 lõikes 11 sätestatud juhul tuleb erivajadusega lapsel hinnata koolivälise nõustamismeeskonna poolt soovitatud meetmete tulemuslikkust kord poolaastas ning vajadusel teha korrektuure. Leiame, et ka üldtoele tuleks luua kvaliteediraamistik ning toetada seda vajalike juhiste ja/või IT-tööriistadega. 10. Palume täiendada eelnõu § 19 lõiget 1 ja § 28 lõiget 4 tingimusega, et riskianalüüs tuleb koostada ka lasteaia ulatusliku rekonstrueerimise korral. Juhul kui lasteaias viiakse läbi ulatuslik rekonstrueerimine ning riskihindamisest on möödas vähem kui kolm aastat, peame vajalikuks, et viiakse läbi uus riskihindamine kuna vana riskihindamine ei vasta enam tegelikult eksisteerivale keskkonnale ning osad varem eksisteerinud riskid võivad olla maandatud või võivad olla tekkinud uued riskid. 11. Palume muuta ja sõnastada rahvatervise seaduse § 12 lg 3 (eelnõu § 55 p 5) nii, et sellest jäetakse välja vaid ALS eelnõuga hõlmatud asutused. Kuna säte peab jääma kehtima hoolekandeteenuseid ning isiku- ja iluteenuseid osutavate ettevõtjate suhtes, ei saa seda tervikuna kehtetuks tunnistada. 12. Eelnõu § 37 lõige 5 kohaselt on kõik lapsehoiuteenuse osutajad kohustatud Sotsiaalkindlustusametit teavitama, kas nad jätkavad SHS-i kohase lapsehoiuteenuse osutamist või hakkavad tegelema ALS eelnõu kohase lapsehoiuga. Teavituse on kohustatud esitama ka need teenuseosutajad, kes ALS eelnõu kohase lapsehoiuga tegeleda ei plaani ja need, kes soovivad tegeleda mõlema tegevusalaga. Juhul kui teenuseostajad sellekohast teadet Sotsiaalkindlustusametile ei esita, tunnistatakse nende kehtiv lapsehoiuteenuse tegevusluba kehtetuks (eelnõu § 37 lõike 5 teine lause). Palume lisada seletuskirja täpsustus, kuidas on põhjendatud tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui ettevõtja ei teavita tegevusloa kohase majandustegevuse jätkamise soovist. Teeme ettepaneku selgelt määratleda, mis ajast alates ei anna SHS-i kohane lapsehoiuteenuse tegevusluba õigust tegutseda eelnõu kohase lapsehoiu tegevusalal. Sellisel juhul saaks ettevõtjaid teavitada, et juhul kui nad soovivad tegeleda teatud ajast ka eelnõu kohase tegevusalaga, tuleb neil taotleda Haridus- ja Teadusministeeriumilt vastav tegevusluba. Kui ettevõtjad soovivad aga ka edaspidi osutada SHS-i kohast lapsehoiuteenust, jääks nende tänane tegevusluba ilma lisabürokraatiata kehtima. Kui ettevõtja SHS-i kohast lapsehoiuteenust osutada ei soovi, on võimalus esitada Sotsiaalkindlustusametile MSÜS § 34 kohane majandustegevuse loobumise teade, mis omakorda annaks aluse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks (MSÜS § 37 lg 1 p 2 ja § 37 lg 4). Ehk teisisõnu tuleks Sotsiaalkindlustusametit teavitada majandustegevusest loobumisest. 13. Seonduvalt sama paragrahvi punktis 11 tooduga teeme ettepaneku SHS-i kohase lapsehoiuteenuse tegevusloa ja ALS eelnõu kohase lapsehoiu tegevusloa reguleerimisesemete selgemat eristamist. Seda põhjusel, et hetkel ei eristu nende tegevuslubade tegevusalad üksteisest selgelt ja lapsehoiuteenuse all võib mõista ka eelnõu kohase lapsehoiu tegevusala. Erinevatest seadustest tulenevate loakohustuste selge piiritlemine on oluline nii õigusselguse kui ka karistusõigusliku sekkumise osas. Näiteks kui isik osutab nn suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoidmist ALS eelnõu kohase tegevusloa  4 alusel ja tal puudub SHS-i kohane tegevusluba, on ta toime pannud süüteo (KarS § 372). Sama kehtib ka vastupidises situatsioonis ehk juhul kui isik tegeleb lapsehoiuga SHS-i kohase tegevusloa alusel, omamata selleks ALS eelnõu kohast tegevusluba. 14. Palume selgitada eelnõu seletuskirjas, mida tähendab eelnõu § 37 lõike 11 kohane SHS-i alusel väljastatud tegevusloa „lugemine“ alushariduse ja lapsehoiu seaduse kohaseks tegevusloaks. Kas see tähendab, et vastav tegevusluba muutub MTR-is kehtetuks? Kas selle kohta antakse ka haldusakt ja kes selle väljastab? 15. Eelnõu seletuskirjas (lk 87) on märgitud: „Lapsehoidude lisandumine haridusasutuste sihtrühma suurendab lasteaedade üle järelevalvet teostava Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamise mahtu ja vähendab seni lapsehoidude üle järelevalvet teostanud Sotsiaalministeeriumi järelevalve mahtu. Sotsiaalministeerium kannab Haridus- ja Teadusministeeriumile täiendava kulu kompenseerimiseks üle rahalisi vahendeid 18 000 eurot tööjõukuludeks ja 2000 eurot töökohapõhisteks kuludeks aastas.“. Täpsustame, et järelevalvet on seni teinud Sotsiaalkindlustusamet. Seletuskirjas on kasutatud 2018. aastal VTK raames koostatud kulude prognoosi, mis ei ole praegu enam korrektne. Analüüsisime uuesti viimase kolme aasta järelevalvemenetluste mahtu tavalapsehoidude osas (11 menetlust kolme aasta jooksul) ja palume muuta seletuskirja. Sotsiaalkindlustusameti üleantavate teenuste rahaline kulu aastas on 8000 eurot (0,3 ametikohta koos ülalpidamise kuluga) ning vastava summa saame Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalale anda 2023. aasta riigieelarve tegemise protsessis. Sotsiaalministeerium kannab Haridus- ja Teadusministeeriumile täiendava kulu kompenseerimiseks üle rahalisi vahendeid 6000 eurot tööjõukuludeks ja 2000 eurot töökohapõhisteks kuludeks aastas. Kui eelnõu rakendub 2022. aasta septembrist, suunab Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumile 2022. aasta seaduse muudatusega nelja kuu kulud ehk 2670 eurot. 16. Teeme järgmised märkused eelnõule lisatud rakendusaktide kavandite kohta. Lisa 1 (Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded): 1) paragrahvi 3 lõikes 4 peaks olema sõna „kanalisatsioon“; 2) paragrahvi 4 lõige 1 ja § 6 lg-d 6 ja 9 – nimetatud on lapsehoidjat, lapsehoidu ja kooli töötajat, kuid lasteaedades on õpetajad ja õpetaja abid, palume sätted sõnastada õigesti; 3) paragrahvi 6 lõige 8 – viide peaks olema lõikele 9, mitte lõikele 8; 4) määrusesse on vajalik lisada lasteaedadele kehtivad sisekliima nõuded. Lisa 2 (Tervisekaitsenõuded lapsehoidudele): 1) paragrahvi 7 lõige 10 tuleks sõnastada järgmiselt: „(10) Lapsehoius viibiva lapse toitlustamine peab vastama riiklikele toitumis- ja toidusoovitustele ning olema ohutu, tasakaalustatud, eakohane, regulaarne ja toitlustatava lapse terviseseisundile vastav. Toidukordade vahe ei tohi ületada 4 tundi.“; 2) paragrahvi 8 teisest lausest tuleks jätta välja toitumist puudutav osa, kuna selle regulatsioon on sätestatud §-s 7; 3) paragrahvi 9 lõige 7 – viide peaks olema lõikele 8, mitte lõikele 7. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  5 Marge Hindriks 6269 216 [email protected] Marilin Lutsoja 6269 200 [email protected] Alice Sündema 6269 271 [email protected]