dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 1. veebruar 2022
Viit
4.2-1/432-1
Registreeritud
1. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-1 Sotsiaalkindlustuse kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-1/2022
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. märts 2022

Failid

  • 📎20220201_poodrumine_EPL_ESJN.asice340 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 Sotsiaalkindlustusamet [email protected] Pöördumine 01. 02.2022 Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit ja Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda pöörduvad teie poole murega, mis on tekkinud seoses eelmise aasta teisest poolest kallinenud hindadega. Erihoolekande valdkond on teenuseosutaja vaates rahastatud peamiselt kahest allikast: a) teenuse hinnast ühe kliendi kohta, mille tasub riik ja mis sisaldab töötasusid, transporti meditsiiniabi ja muid teenuse osutamiseks vajalikke kulusid b) kliendiga sõlmitud omaosaluse lepingust, mis sisaldab toitlustus ja majutuskulusid. Teenuste rahastust on riik tõstnud järk-järgult eeldusega, et saab tõsta valdkonnas töötavate tegevusjuhendajate töötasusid. Selle koha pealt on teenusosutajad tänulikud, et riik on pidanud kinni oma lubadusest liikuda lähemale 95%le õdede töötasudest. Loodame, et sinna ka lähiaastatel jõuame. Omaosaluse tasumine lepitakse kokku kliendiga teenusele saabumisel lepinguga , aga praegune seadusandlus eeldab, et kliendipoolne tasutav summa jääb alla piirmäära, mille on riik eelarve seadusega paika pannud. Omaosaluse piirmäärade muutmine pole olnud seotud ühegi majanduse muutumise näitajaga (nt tarbijahinna indeks) vaid on suurendatud või mitte suurendatud sõltuvalt riigi rahalistest võimalustest. Tänaseks on erihoolekandeteenus osutajad erakordselt tõsise probleemi ees, kus tõusnud on nii toidu- kütte kui ka elektri hinnad võrreldes eelmise aastaga mitmekordseteks: 1. Näide Viira Kodust, mis osutab erinevaid erihoolekandeteenuseid Pärnumaal. 2020 aasta detsembrikuu elektriarve oli seal 1254,81 eurot , 2021 a. detsembrikuu arve 7225,18 eurot. Käitumis harjumused ja klientide arv ei ole vahepeal muutunud. 2. Teine näide 7 kliendiga MTÜ Singel Kodust Viljandis. Üüri, vee ja kanalisatsiooni hinna tõus detsembris tõus on 34%, koos elektrihinna tõusuga on kulude kasv 88% ning see ei sisalda pelletikütte kulu, mis teadaolevalt on ka käesolevast aastast tõusnud. 3. Kolmas näide MTÜ EIT Tugiliisu Kakumäe kodust. 14 inimese gaasi tarbimise kulu oli 2020 aasta detsembris 680 eurot, 2021 aasta detsembris oli see tõusnud 1450 euroni. Ehk ühe isiku kulu ainuüksi gaasi tarbimisele on ühes kuus 104 eurot. Sinna peavad lisanduma veel vesi, kanalisatsioon, elekter, prügi ning lisaks tõusnud toidukulud. Need kulud ei mahu etteantud omaosaluse piiridesse. Teenuseosutajad on antud hinnatõusudest rääkinud klientide ja nende eestkostjatega ning viimased on nõustunud, et antud majandussituatsiooni tingimustes on väga mõistlik esitada toitlustuse ja majutuskulude eest arved, mis kajastavad tegelikkust. Erihoolekande teenuste osutajad ei soovi riigilt lühiajalisi toetusmeetmeid, mida on ilmselgelt vaja ka teistele valdkondade toetamiseks, vaid meil on kaks alternatiivset ettepanekut olukorraga jätkusuutlikus toimetulekuks. 1.Tõsta omaosaluse piirmäärasid 2022 a. 10-15 % ja siduda need 2023. aastast tarbijahinna indeksi tõusuga. või 2. Jätta Sotsiaalhoolekande seadusest välja §73 lõiked: (5) Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. (6) Kui kokkuleppel erihoolekandeteenust saama suunatud isikuga toimub majutamine ja toitlustamine paremates tingimustes, kui on kindlaks määratud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud kogukonnas elamise teenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse tervisekaitsenõuetes, võib erihoolekandeteenuse osutaja võtta isikult maksimaalsest suuremat tasu. Tasu peab olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Klientide kaitseks on täna olemas Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud § 73 lg 2 : (2) Kui isiku omaosalus kaetakse isiku riiklikust pensionist, kogumispensionist kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetusest töövõimetoetuse seaduse tähenduses, sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust sotsiaalmaksuseaduse tähenduses (edaspidi tulud), peab isikule pärast omaosaluse, tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15 protsenti tema tuludest, mis tal oleks jäänud kasutamiseks pärast tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumist. Teenusosutajad on praegu sattunud väga vastuolulisse olukorda, kus iseenesest seadus kohustab klienti tasuma toitlustuse ja majutamise eest (§73 lg 1) ja see on lausa teenusele saamise juures üks tingimustest ( §71 lg 3). Kõik hinnad kogu regioonis on tõusnud seoses gaasi ja elektrihindade tõusuga. Meedia kõlab võimalikest ja võimatutest stsenaariumitest olukordade lahendamisel. Klientidel on olemas vahendid oma tegelike kulude katmiseks ning nad on selleks oma nõusolekud andnud. Klientidele on teenuse osutaja poolt tagatud kogu elukorraldus, mille tulemusena klientidel koguneb arveldusarvele raha, mida nad ei kasuta vaid hoiustavad sihitult. Kuidas teie hinnangul peab teenuse osutaja nüüd käituma? Kas jääma kommunaalteenuste osutajatele võlgu ja riskima teenuse lõpetamisega järgmisel kuul? Kulutama kõik riigilt tulevad vahendid ja lisaks klientidelt laekuva omaosaluse kommunaalkulude katmiseks ja piirata inimeste söömist, arsti juures käimist ja teisi olulisi tegemisi? Vähendama tegevusjuhendajate töötasu? Või siiski tuleb antud olukorras kõne alla klientidelt küsida omaosaluse suurendamist vastavalt kommunaalteenuste hinnatõusule. Erihoolekandeteenuse eesmärk on arendada psüühilise erivajadusega inimesed ühiskonnas toimuvat mõistma ja panustama vastavalt oma võimetele. Kui me loome olukorra, kus psüühilise erivajadusega inimesed ei pea tasuma regioonis toimunud hinnatõusust tulenevaid suurenenud kommunaalkulusid siis loome paralleelmaailma, mis pärsib erihoolekandeteenuse eesmärki. Kui teil on küsimusi ja vajate rohkemal arvul näiteid olukorra mõistmiseks, siia palun andke teada, oleme valmis dialoogiks. Maire Koppel digiallkiri ESJN juhatuse esimees Liina Lanno digiallkiri EPL juhatuse esimees. Saatja: Liina Lanno <[email protected]> Saadetud: 01.02.2022 13:08 Adressaat: SM Info <[email protected]>; info sotsiaalkindlustusamet ee <[email protected]> Koopia: Ivar Sikk <[email protected]>; Lagle Kalberg <[email protected]> Teema: Pöördumine klientide omaosalus. Tere! Saadan teile Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu ja Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja ühispöördumise klientide omaosaluse kohta Lugupidamisega Liina Lanno Juhatuse esimees Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel