Pöördumine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigikontroll Juurdepääsupiirang 1.02.2022 - 15.11.2022 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Tanel Kiik Meie 1.02.2022 nr 2-2/80081/15 Sotsiaalministeerium Tallinna Haigla Austatud tervise- ja tööminister Riigikontroll keskendub riigi vara kasutamise ja säilimise 2021.–2022. aasta ülevaates tervise- valdkonnale, sh tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Ülevaate koostamise ettevalmistamise ja valdkonna arengu seire eesmärgil on Riigikontroll võimaluste piires jälginud Tallinna Haigla kavandamise käiku. Planeeritav haigla mõjutab selle suuruse tõttu ülejäänud haiglavõrku. Seetõttu on oluline, et uus haigla oleks juba planeerimisfaasis haiglavõrgu tervikut silmas pidades läbi mõeldud ja kõigi osapooltega läbi arutatud. Riigikontroll juhtis juba 2010. a auditis „Haiglavõrgu arengukava“ tähelepanu sellele, et haiglavõrgu arengukavas ette nähtud aktiivravi haiglavõrk on liiga suur ja jätkusuutmatu, sest kõigile haiglatele ei jätku tulevikus patsiente, kvalifitseeritud arste ega raha. Haiglavõrku pole siiani sisuliselt korrastatud. Teisalt tuleb uue haigla loomisel arvestada ka vananeva elanikkonna vajadustega ning tagada patsientidele kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused kogu raviteekonna vältel. Täiendavalt peab silmas pidama, et tervishoiuteenuseid rahastab Eestis peamiselt Eesti Haigekassa. Piiratud ravikindlustuseelarve tingimustes tuleb mõelda, kuidas Tallinna Haigla käivitamisel vältida või vähendada teenuste dubleerimist. Eelnevate kaalutluste kohta Tallinna Haigla planeerimisel on vähe avalikku teavet. Seda arvestades palub Riigikontroll Sotsiaalministeeriumil vastata järgmistele küsimustele. 1. Kas Sotsiaalministeeriumi kodulehel avaldatud Tallinna Haigla funktsionaalset arengukava (I etapp ja II etapp – detsember 2018) on muudetud pärast selle kinnitamist 18. veebruaril 2019? Kui funktsionaalset arengukava muudetud ei ole, siis kas Tallinna Haigla projekti juhtimine ja hoonete projekteerimine lähtub funktsionaalses arengukavas (I etapp ja II etapp – detsember 2018) esitatud andmetest? Kas pärast 18. veebruari 2019 on muutunud sotsiaalministri 31.12.2001. a määruse nr 166 paragrahvist 7 lähtuv põhiinformatsioon Tallinna Haigla projekti kohta? 2. Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava (II etapp) punktis 1.3 on nimetatud hooned, kus Tallinna Haigla valmimisel tegevus lõpetatakse. Samas on märgitud, et „andmed allpool loetletud hoonete kohta on informatiivsed, lõplik otsus kujuneb projekti arenedes“. Kuna projekteerimisega on alustatud, siis on nüüdseks kindlasti olemas ka otsused seniste ASi Ida- Tallinna Keskhaigla ja ASi Lääne-Tallinna Keskhaigla hoonete kohta, mille kasutamisest Tallinna Haigla Lasnamäe meditsiinilinnaku valmimisel loobutakse. Millistes hoonetes tegevus lõpetatakse? Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post [email protected], reg-nr 74000056. 3. Milline on Tallinna Haigla Lasnamäe meditsiinilinnaku eeldatav kogumaksumus (planeerimise, projekteerimise ja ehituse kavandatav maksumus; seadmete maksumus; sisustuse maksumus)? Millise osa kogumaksumusest rahastab riik ning millistest allikatest kaetakse ülejäänud osa? 4. Palume informatsiooni Tallinna Haigla projekti osaks oleva Mustamäe meditsiinilinnaku perinataalkeskuse projekteerimise ja ehituse kohta. Milline on projekti ajakava? Milline on Tallinna Haigla Mustamäe meditsiinilinnaku eeldatav kogumaksumus (planeerimise, projekteerimise ja ehituse kavandatav maksumus; seadmete maksumus; sisustuse maksumus)? Millise osa kogumaksumusest rahastab riik ning millistest allikatest kaetakse ülejäänud osa? 5. Milline on Tallinna Haigla tegevusvorm (sihtasutus, aktsiaselts vm)? Kas riik osaleb sõltuvalt tegevusvormist Tallinna Haigla asutajaõiguste teostajana, aktsionärina vms? 6. Kas Tallinna Haiglat kavandades on võetud arvesse olemasolevat haiglavõrgu arengukava? Kas ja mil viisil on võetud arvesse ka eesootavaid struktuurseid muudatusi tervishoius (sh EHMP2040 projekti tulemusi)? 7. Kehtivate ja uute plaanide seoste teemadel jätkates – kas Tallinna Haigla planeerimisel on arvestatud ka teiste haiglate funktsionaalsete arengukavadega? Kas ja kuidas on Tallinna Haigla planeerimisel maandatud põhjendamatut dubleerimist valdkondades, mis on n-ö tehnoloogiamahukad ja/või spetsiifilised erialad, mille puhul oleks mõistlik ravi korraldada vähemalt Põhja-Eestis ühes keskuses? 8. Kuidas on tagatud Tallinna Haiglasse planeeritavate teenuste mahtude kooskõla Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla seniste teenuste mahtudega? Kas Tallinna Haigla plaanitud teenuste mahud erinevad eelmainitud asutuste mahu prognoosidest? Kui jah, mis teenuste osas? 9. Kas ja kuidas on uue haigla kavandamisel arvesse võetud elanike vananemisest jm teguritest lähtuvaid muutusi patsientide vajadustes? Kas kavandatud teenused ja mahud arvestavad patsientide vajadusi kogu raviteekonna vältel (nt piisavas mahus ka järelravi, statsionaarne õendusabi, taastusravi, elulõpuravi jms)? 10. Kuidas tagatakse Tallinna Haigla käivitamiseks vajaliku personali olemasolu? Kas uue haigla mehitamisel on ette näha riske (nt üldisest tervishoiutöötajate vähesusest tingituna)? Kuidas neid on kavas maandada? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ines Metsalu-Nurminen peakontrolör Rauno Vinni [email protected] -2-