Saatja: Aive Telling </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=0dc4087cbe4b4cd186fc19cf2c937f95-Aive Telling>
Saaja:
[email protected]
Teema: kommentaarid KEVADe KHS prograamile.
Tere
Saadan SoM-i poolsed märkused KSH programmile:
1) KSH programmi lk 4 on märgitud: „Välja kujunenud praktikas on KSH ülesanne keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat.“ KSH käsiraamatule on viidatud lingiga, aga link kahjuks ei toimi.
2) 4.5 Maavarade kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamise tegevussuund võiks käsitleda ka (nt põlevkivi) kaevandamise ja kasutamise mõjusid tervisele. Kaetud on küll põhjaveevarude vähenemise ja keemilise seisundi halvenemise teemad põlevkivisektoris, aga näiteks õhusaaste on jätkuvalt probleem. Kuigi Ida-Virumaal on tootmise vähenemise, parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtmise ja keskkonnaseadusandluse rangemate nõuete tõttu õhusaasteainete heitkogused põlevkivitööstuses alates 1990. aastatest pidevalt vähenenud, on probleem jätkuv (tavapärastele saasteainetele lisaks on probleemiks pm2.5, pm10, PAH-d, benseen, formaldehüüd, fenool jt). Vt nt: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/Biomonitooringu_l%C3%A4biviimine_p%C3%B5levkivi_sektoriga_kokku_puutuva_elanikkonna_seas.pdf ja https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/metrak_lopparuanne.pdf
Tervisemõjusid võiks ära märkida ka tuleviku kontekstis (nt võimalik fosforiidi kaevandamine ja kasutamine).
3) Punktis 4.9 „Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuund“ oleks paslik viidata uuele joogivee direktiivile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184, 16. detsember 2020, olmevee kvaliteedi kohta. Ühtlasi võiks punktis kahe lausega kirjeldada joogivee ja selle kaitse väljakutseid: Joogivee direktiivist 2020/2184 tulenevalt on vaja edaspidi ellu viia riskipõhine joogivee kvaliteedi järelevalve (hinnata ja ohjata riske joogiveele alates veevõtu valgalast, veevarustussüsteemist kuni kraanini), parandada juurdepääsu joogiveele ja edendada kraanivee kasutamist (et vähendada pudelivee tarbimist), eraldi regulatsioon tuleb ka joogiveega kokkupuutuvatele kontaktmaterjalidele ja tähelepanu pööratakse mikroplasti, PFAS (nn igaveste kemikaalide) jm uutele ilmnevatele ohtudele joogivee tarbimisega seoses. Suureks väljakutseks Eestile on ka vee-ettevõtete konsolideerimine, mis aitaks tõsta teenuse kvaliteeti ja vältida suuri veehinna kõikumisi.
4) Punktis 4.6 „Välisõhu kaitse tegevussuund“ on täielikult käsitlemata keskkonnamüra, mille ohjamine vajab süstemaatilist lähenemist ja lahendamist, seda nii mürarikastes linnades ja asulates kui ka väljaspool tiheasustusi vaiksete piirkondade säilitamisel. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrgete müratasemete käes üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast (allikas: EEA). Euroopa Keskkonnaagentuuri viimase hinnangu kohaselt on müra tervisemõjusid varasemalt pigem alahinnatud (Allika: EEA) Palume keskkonnamüra ja selle tervisemõjud ka punktis 4.6 käsitleda.
Lugupidamisega
Aive Telling
keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht | Rahvatervise osakond
7153 474 |
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et>