dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Sotsiaalministeerium · 14. veebruar 2022
Viit
4.1-1/379-3
Registreeritud
14. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2022
Vastutaja
Kelli Ilisson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎Noortegarantii Eesti tegevuskava 2023-2027 - EANK tagasiside.pdf264 KB

Sisu (failidest)

Noortegarantii Eesti tegevuskava 2022-2027 Üldine tagasiside: Varasematel kaasamisseminaridel on olnud juttu noorsootöö valdkonnast ja selle väärtusest. Hetkel tajume, et valminud dokumendis on noorsootöö kajastus kesine ja avatud noorsootöö potentsiaali pole piisavalt kasutatud. Ometigi saab olema antud tegevuskava aluseks mitmete noorsootöö ennetavate tegevuste (nt MONO) toetamiseks. Eesti ANK leiab, et lähtuvalt loodud NEET-staatuses noorte valdkonnaülesest toetuste ja teenuste koostöömudelist, on oluline tuua ka noorsootöö erinevates kirjeldustes jõulisemalt välja. Viimase seitsme aasta praktika on olnud selles osas positiivne. Alljärgnevalt sellega seotud tähelepanekud: 1. Lk 6. Viide joonisele 3 asemel peaks olema joonis 4 ilmselt. 2. Lk 10. Noorte toimetulekuvõime toetamine. Antud lõigus tuuakse välja üldteadmiste ja – oskuste, sh mittekognitiivsete oskuste taseme oluline mõju noorte toimetulekuvõimele. Lõigus oleva info põhjal saab aru, et vaatamata sellele, et peetakse oluliseks oskuste arengut, on tegevus siiski suunatud vaid teadmiste laiendamisele. Praktiline tööeluga tutvumine või koostöö ettevõtjatega ilma selleta, et kaasneks teadlikku oskuste mõtestatud arendamist ei saavuta tegevuse mõju oodatavas mahus. Läbi tuleks mõelda selles punkti puhul täpsemalt, kuidas pädevuste muutus siiski toimuma peaks. Ettepanek on välja tuua loetelu või viide, mida käesoleva dokumendi põhjal nimetatakse üldpädevusteks. See toob ka rakendamisel selgema suuna sellesse, et mida mõeldakse “noorte toimetulekuvõime” osas üldoskuste all ning mida “üldteadmiste ja -oskuste toetamine, sh kohandumine ELi rohe- ja digipöörde ambitsioonidega” all. Viimati nimetatud punktid on viidatud küll üldpädevustele tervikuna, kuid lahti on kirjutatud vaid digi – ja rohepöördega seotud asjaolus. Mis saab teistest oskustest? Oskuste kõrval pöörame tähelepanu ka mõistele pädevused, mis oleks NEET-noorte puhul asjakohasem, sest sihtrühma puhul ei piisa vaid oskuste ja teadmiste muutusest, vaid ka hoiakute ja käitumise muutusest. Kavandatavad tegevused võiksid mõju avaldada kõikidele pädevuste komponentidele. 3. Lk 10. “Süsteemsem (sh koostöisem) lähenemine NEET-olukorras noorte toetamisele. Kohalikud omavalitsused pakuvad NEET-olukorras noortele tuge, rakendades erinevaid meetodeid (nt mobiilne noorsootöö, noortegarantii tugisüsteemi regulaarne registripõhine seire, võrgustikupõhine lähenemine või noorele juhtumikorraldusliku toe pakkumine tema Ettepanek lisada näitena juurde kindlasti ka avatud noorsootöö, sest praktika tõestab seda pidevalt, et läbi avatud noorsootöö saavad NEET-noored väga head tuge. 4. Lk 13, 2. lõik. Välja on toodud, et mitte- ja informaalse õppe tegevused võivad hõlmata nii praktilist tööturu tundmaõppimist (sh noortemalevad, ettevõtete külastused jmt) kui noortes ettevõtliku hoiaku kujundamist ning üldteadmiste ja -oskuste arendamist (nt noorte omaalgatusprojektide ja ühistegevuste käigus meeskonnatöö- ja sotsiaalsete oskuste arendamine). Seni rakendatud, sealhulgas NEET- olukorras noortele mõeldud tugiprogrammide kogemuste põhjal toetab mitte- või informaalne õpe haavatavas olukorras noorte motivatsiooni valitud rajal püsida, mistõttu võivad võimestavad tegevused (sh erinevad noorsootöötegevused) olla ühtaegu käsitatavad ka ennetustegevustena. Ettepanek julgemalt sõnastada: Seni rakendatud, sealhulgas NEET- olukorras noortele mõeldud tugiprogrammide kogemuste põhjal toetab mitte- või informaalne õpe haavatavas olukorras noorte motivatsiooni valitud rajal püsida, mistõttu on võimestavad tegevused (sh erinevad noorsootöötegevused) ühtaegu käsitatavad ka ennetustegevustena. 5. Eelpool toodule tuginedes on ka Tabel 1 ehk elluviidavate tegevuste loetelus vajalik selgemini väljendada mitteformaalõppe sh noorsootöö roll. 6. Lk 15. Noorsootöö kättesaadavuse suurendamine, riskikäitumise ennetamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine. Tegevuse eesmärk on tagada noortele võrdsed võimalused, et kasutada noorsootööteenuseid, mis pakuvad tuge iseseisvumisel ning toetavad noorte üleminekut tööellu. Ettepanek: Noorsootöö kättesaadavuse suurendamine, riskikäitumise ennetamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine. Tegevuse eesmärk on tagada noortele võrdselt kättesaadavad noorsootööteenuste võimalused, mis toetavad noorte pädevuste arengut, pakuvad tuge iseseisvumisel ning toetavad noorte üleminekut tööellu. Põhjendus: jääb ebaselgeks, mida mõeldakse võrdsete võimaluste all noorsootööteenuste kasutamisel. Võimalik mõistetav arusaamine on, et vähendatakse takistusi noorsootöö teenusteni jõudmisel, nt transport. Selline sõnastus ei sisalda endas riskikäitumise ennetamise ja tõrjutusriskis noorte kaasamise komponenti ega noorsootöö sisulist NEET- noore spetsiifika arendamist ja vastuvõtlikkuse tuge NEET-noortega tööks. Samuti ei sisalda olemasolev eesmärgi väljendus oodatavat muutust, mida see tegevus peaks kaasa tooma. 7. Palume täpsustada Lisa 2 “Varem rakendatud NEET-olukorras noori toetavad sekkumised Eestis” Noorte Tugila kirjeldust. Esimeses ja teises lõigus on kirjas, et Noorte Tugila tegevus lõpeb. Tegelikkuses lõppeb Noorte Tugila 2019-2022 hankega seotud tegevus, Noorte Tugila teenus mitmetes noortekeskustes jätkub aga teiste ressursside toel. Hetkel võib antud lõik tekitada segadust. Noorte Tugila teenusekirjeldus on leitav ank.ee. Noorte Tugila teenuse osutamine noortekeskuses ja töö kirjeldamine Noortekeskuste Logiraamatu juhtumikaartide kaudu on kokkuleppel Eesti ANK-iga pärast hanke lõppemist võimaldatud ja selleks sõlmitakse vastav Hea Tahte kokkulepe. Lisaks soovitame ka teiste sekkumiste puhul välja tuua tegevusaastad. 8. Lk 13. “NEET-olukorda sattumist aitab ennetada noorte osalemine eesmärgistatud formaal-, mitteformaal- ja informaalõppes, sealhulgas erinevate teadmiste ja oskuste omandamine. Sõltumata õppevormist loob omandatu parema valmisoleku, et edasiste karjäärivalikute ja keeruliste olukordadega toime tulla. Noorte varane väljalangemine formaalharidusest mõjutab oluliselt nende haavatavust ja võimalusi tööturul, mistõttu on erinevate tugiteenuste (sh Rajaleidja õppenõustamine, Eesti Töötukassa karjäärinõustamine jt) kättesaadavus ja kohaliku omavalitsuse tasandi võrgustikutöö olulised tegevussuunad tuge vajavate noorte varajaseks märkamiseks ning toe kättesaadavuse võimaldamiseks. “ Tähelepanek: Siin mängib olulist rolli ka noorte vaimne tervis ja sellega seotud tugiteenuste kättesaadavus. Soovitame ka selle aspekti konkreetselt sisse kirjutada. 9. Lk 18. Tabel 2, Teavitustöö ja noorteni jõudmine - Avatud noorsootöö potentsiaal on selles osas täiesti kasutamata. Soovitus lisada juurde, sest läbi selle jõuab ka kindlasti NEET noorteni.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel