Sotsiaalministeerium · 14. veebruar 2022
- Viit
- 4.1-1/379-3
- Registreeritud
- 14. veebruar 2022
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
- Sari
- 4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
- Toimik
- 4.1-1/2022
- Vastutaja
- Kelli Ilisson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)
Sisu (failidest)
Noortegarantii Eesti tegevuskava 2022-2027
Üldine tagasiside:
Varasematel kaasamisseminaridel on olnud juttu noorsootöö valdkonnast ja selle väärtusest.
Hetkel tajume, et valminud dokumendis on noorsootöö kajastus kesine ja avatud noorsootöö
potentsiaali pole piisavalt kasutatud. Ometigi saab olema antud tegevuskava aluseks mitmete
noorsootöö ennetavate tegevuste (nt MONO) toetamiseks.
Eesti ANK leiab, et lähtuvalt loodud NEET-staatuses noorte valdkonnaülesest toetuste ja
teenuste koostöömudelist, on oluline tuua ka noorsootöö erinevates kirjeldustes jõulisemalt
välja. Viimase seitsme aasta praktika on olnud selles osas positiivne.
Alljärgnevalt sellega seotud tähelepanekud:
1. Lk 6. Viide joonisele 3 asemel peaks olema joonis 4 ilmselt.
2. Lk 10. Noorte toimetulekuvõime toetamine. Antud lõigus tuuakse välja üldteadmiste ja
– oskuste, sh mittekognitiivsete oskuste taseme oluline mõju noorte toimetulekuvõimele.
Lõigus oleva info põhjal saab aru, et vaatamata sellele, et peetakse oluliseks oskuste
arengut, on tegevus siiski suunatud vaid teadmiste laiendamisele. Praktiline tööeluga
tutvumine või koostöö ettevõtjatega ilma selleta, et kaasneks teadlikku oskuste mõtestatud
arendamist ei saavuta tegevuse mõju oodatavas mahus. Läbi tuleks mõelda selles punkti
puhul täpsemalt, kuidas pädevuste muutus siiski toimuma peaks.
Ettepanek on välja tuua loetelu või viide, mida käesoleva dokumendi põhjal nimetatakse
üldpädevusteks. See toob ka rakendamisel selgema suuna sellesse, et mida mõeldakse
“noorte toimetulekuvõime” osas üldoskuste all ning mida “üldteadmiste ja -oskuste
toetamine, sh kohandumine ELi rohe- ja digipöörde ambitsioonidega” all. Viimati
nimetatud punktid on viidatud küll üldpädevustele tervikuna, kuid lahti on kirjutatud vaid
digi – ja rohepöördega seotud asjaolus. Mis saab teistest oskustest?
Oskuste kõrval pöörame tähelepanu ka mõistele pädevused, mis oleks NEET-noorte puhul
asjakohasem, sest sihtrühma puhul ei piisa vaid oskuste ja teadmiste muutusest, vaid ka
hoiakute ja käitumise muutusest. Kavandatavad tegevused võiksid mõju avaldada kõikidele
pädevuste komponentidele.
3. Lk 10. “Süsteemsem (sh koostöisem) lähenemine NEET-olukorras noorte toetamisele.
Kohalikud omavalitsused pakuvad NEET-olukorras noortele tuge, rakendades erinevaid
meetodeid (nt mobiilne noorsootöö, noortegarantii tugisüsteemi regulaarne registripõhine
seire, võrgustikupõhine lähenemine või noorele juhtumikorraldusliku toe pakkumine tema
Ettepanek lisada näitena juurde kindlasti ka avatud noorsootöö, sest praktika tõestab seda
pidevalt, et läbi avatud noorsootöö saavad NEET-noored väga head tuge.
4. Lk 13, 2. lõik. Välja on toodud, et mitte- ja informaalse õppe tegevused võivad hõlmata nii
praktilist tööturu tundmaõppimist (sh noortemalevad, ettevõtete külastused jmt) kui noortes
ettevõtliku hoiaku kujundamist ning üldteadmiste ja -oskuste arendamist (nt noorte
omaalgatusprojektide ja ühistegevuste käigus meeskonnatöö- ja sotsiaalsete oskuste
arendamine). Seni rakendatud, sealhulgas NEET- olukorras noortele mõeldud
tugiprogrammide kogemuste põhjal toetab mitte- või informaalne õpe haavatavas
olukorras noorte motivatsiooni valitud rajal püsida, mistõttu võivad võimestavad tegevused
(sh erinevad noorsootöötegevused) olla ühtaegu käsitatavad ka ennetustegevustena.
Ettepanek julgemalt sõnastada: Seni rakendatud, sealhulgas NEET- olukorras noortele
mõeldud tugiprogrammide kogemuste põhjal toetab mitte- või informaalne õpe haavatavas
olukorras noorte motivatsiooni valitud rajal püsida, mistõttu on võimestavad tegevused (sh
erinevad noorsootöötegevused) ühtaegu käsitatavad ka ennetustegevustena.
5. Eelpool toodule tuginedes on ka Tabel 1 ehk elluviidavate tegevuste loetelus vajalik
selgemini väljendada mitteformaalõppe sh noorsootöö roll.
6. Lk 15. Noorsootöö kättesaadavuse suurendamine, riskikäitumise ennetamine ja
tõrjutusriskis noorte kaasamine. Tegevuse eesmärk on tagada noortele võrdsed
võimalused, et kasutada noorsootööteenuseid, mis pakuvad tuge iseseisvumisel ning
toetavad noorte üleminekut tööellu.
Ettepanek:
Noorsootöö kättesaadavuse suurendamine, riskikäitumise ennetamine ja
tõrjutusriskis noorte kaasamine. Tegevuse eesmärk on tagada noortele võrdselt
kättesaadavad noorsootööteenuste võimalused, mis toetavad noorte pädevuste arengut,
pakuvad tuge iseseisvumisel ning toetavad noorte üleminekut tööellu.
Põhjendus: jääb ebaselgeks, mida mõeldakse võrdsete võimaluste all noorsootööteenuste
kasutamisel. Võimalik mõistetav arusaamine on, et vähendatakse takistusi noorsootöö
teenusteni jõudmisel, nt transport. Selline sõnastus ei sisalda endas riskikäitumise
ennetamise ja tõrjutusriskis noorte kaasamise komponenti ega noorsootöö sisulist NEET-
noore spetsiifika arendamist ja vastuvõtlikkuse tuge NEET-noortega tööks. Samuti ei
sisalda olemasolev eesmärgi väljendus oodatavat muutust, mida see tegevus peaks kaasa
tooma.
7. Palume täpsustada Lisa 2 “Varem rakendatud NEET-olukorras noori toetavad sekkumised
Eestis” Noorte Tugila kirjeldust. Esimeses ja teises lõigus on kirjas, et Noorte Tugila
tegevus lõpeb. Tegelikkuses lõppeb Noorte Tugila 2019-2022 hankega seotud tegevus,
Noorte Tugila teenus mitmetes noortekeskustes jätkub aga teiste ressursside toel. Hetkel
võib antud lõik tekitada segadust. Noorte Tugila teenusekirjeldus on leitav ank.ee. Noorte
Tugila teenuse osutamine noortekeskuses ja töö kirjeldamine Noortekeskuste Logiraamatu
juhtumikaartide kaudu on kokkuleppel Eesti ANK-iga pärast hanke lõppemist võimaldatud
ja selleks sõlmitakse vastav Hea Tahte kokkulepe. Lisaks soovitame ka teiste sekkumiste
puhul välja tuua tegevusaastad.
8. Lk 13. “NEET-olukorda sattumist aitab ennetada noorte osalemine eesmärgistatud
formaal-, mitteformaal- ja informaalõppes, sealhulgas erinevate teadmiste ja oskuste
omandamine. Sõltumata õppevormist loob omandatu parema valmisoleku, et edasiste
karjäärivalikute ja keeruliste olukordadega toime tulla. Noorte varane väljalangemine
formaalharidusest mõjutab oluliselt nende haavatavust ja võimalusi tööturul, mistõttu on
erinevate tugiteenuste (sh Rajaleidja õppenõustamine, Eesti Töötukassa
karjäärinõustamine jt) kättesaadavus ja kohaliku omavalitsuse tasandi võrgustikutöö
olulised tegevussuunad tuge vajavate noorte varajaseks märkamiseks ning toe
kättesaadavuse võimaldamiseks. “
Tähelepanek: Siin mängib olulist rolli ka noorte vaimne tervis ja sellega seotud tugiteenuste
kättesaadavus. Soovitame ka selle aspekti konkreetselt sisse kirjutada.
9. Lk 18. Tabel 2, Teavitustöö ja noorteni jõudmine - Avatud noorsootöö potentsiaal on
selles osas täiesti kasutamata. Soovitus lisada juurde, sest läbi selle jõuab ka kindlasti
NEET noorteni.