Saatja: Ene Soop <
[email protected]>
Saadetud: 12.02.2022 15:57
Adressaat: info.sm <
[email protected]>
Teema: seisukoht NETS eelnõu
Manused: Seisukoht_NETS.asice
Tere
Advokatuur palus edastada advokaatide seisukohad NETS osas
ministeerumile.
Seisukoht NETS muutmise eelnõu osas lisatud.
--
Parimate soovidega,
Ene Soop | Vandeadvokaat
Advokaadibüroo NARLEX|www.narlex.com
Sotsiaalministeerium
[email protected]
11.02.2022
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(edasipidi eelnõu).
Seisukoht
Tegemist on iseenesest väga olulise eelnõuga, kuid sellega tutvumise nädalane aeg on põhjaliku
analüüsi kirja panemiseks selgelt ebapiisav ega selline tähtaeg ei käi kooskõlas õigusloome
põhimõtetega.
Esialgsed tähelepanekud ja märkused:
Kõikidel juhtudel seoses tervisega tuleb lähtuda igast inimesest ega saa kehtestada norme nn „üks
suurus kõigile“, eriti tervise küsimustes. Üldised piirangud/karantiininõuded inimeste tervislikku
seisukorda arvestamata ei ole põhiseaduspärased ega toimivad ning sellisel kujul
valitsusele/ametitele üldmääruste andmiseks ei ole põhiseaduspärane ega arvesta võimude lahususe
printsiipidega. Üldiste normidega oleks väga otsene sekkumine isiku põhiõigustesse, see ei ole
põhjendatud ega proportsionaalne.
Ohtliku nakkushaiguse definitsiooni soovitakse muuta. Oluline, mis loetakse ikkagi ohtlikuks
haiguseks. Nakkus, mis levib küll kiiresti, kuigi ei too kaasa rakseid haigestumisi, on eelnõu järgi
käsitletav ohtlikuna. See ei ole põhjendatud ning mis alusel otsustatakse, on ka määratlemata. Selline
laiendatud sõnastus pole kindlasti põhiseaduspärane (sh seotud mitmete piirangutega). Seega ei
saaks seaduses loetelu olla sõnaga „või“ (mis tähendab igat juhtu eraldi), vaid sellisel juhul vaid „ja“,
et kõik tingimused peavad olema täidetud. Sealjuures on oluline ja peaks olema arvestatud
kriteeriumina raskete haigestunute ja surmade arv. Mis on see number elanikkonnast? Kui on leviv
viirus, kuid kogu rahvastikust enamus põeb kergelt ega sure (sisult pole mõjutatud ega ohtlik), siis
pole sisuliselt ega saagi olla tegemist ohtliku haigusega.
Covid-19 puhul teame juba empiiriliselt, et tegemist ei ole enamusele rakse haigusega. Sealjuures,
just ilmunud Stanfordi Ülikooli professori uuringu alusel1 covid-19 puhul kuni 49 aastaste seas
suremust pole 99,9% ning ka vanemate inimeste seas vastavalt uuringule pole see suur. Sellised
üldised põhiõiguste piirangud pole põhjendatud ega kuidagi proportsionaalsed.
Covid-19 ei ole enam ammu maailmas „uudne“, seda on tänaseks väga palju uuritud erinevate
ülikoolide ja teadlaste poolt ning avaldatud hulgaliselt teadusuuringuid. Esimesed uuringud tulid juba
paari kuuga teaduskirjandusse. Üks viimastest suurtest olulistest uuringutest piirangutega seos on
avaldatud Johns Hopkinsi Ülikooli teadlaste poolt2, milles leiti: „Metaanalüüsis jõutakse järeldusele,
et liikumispiirangutel on olnud rahvatervisele vähe või üldse mitte mingit mõju, kuid need on
1
https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.07.08.21260210v2.full
2
https://sites.krieger.jhu.edu/iae/files/2022/01/A-Literature-Review-and-Meta-Analysis-of-the-Effects-of-
Lockdowns-on-COVID-19-
Mortality.pdf?fbclid=IwAR0Pm8_VYNUcQSgvCMhL8Yy7mmR8XsqFS5WV2ipOlcK2svhBRh-Z-VsgoNg
1
põhjustanud tohutuid majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid, kus need on olnud kehtestatud.
Seetõttu on liikumispiirangute poliitika alusetu ja tuleks pandeemiapoliitika vahendina tagasi
lükata.“3
Praeguseks on olemas ka empiirilised võrdlused riikidega (osariikidega), kus piiranguid ei ole
kehtestatud. Selliseks võrdluseks on hea näide USA. Näiteks USA-s South Dakota (kus minu teada ei
kehtestud üldse piiranguid), Florida ja Texas, kus piirangud olid väga lühiajalised. Nendel osariikidel
on parem olukord. Floridas on trahvitav vastupidiselt, kui keegi nõuab selliste meetmete rakendamist
(maski kandmine, tõend jne), et tagada inimeste inimõigused. Üldised põhiõigused on
demokraatlikes riikides sama sisuga. Järjest enam on jõudud piirangute kriitika riikide
kohtuotsustesse. Märkimisväärne, et USA-s 24 osariigi Attorneys General (osariigi kõrgeim juriidiline
ametikoht) esitasid Presidendile pöördumise4, milles rõhutati, et „Kõigile sobiv üks suurus (a one-size-
fits-all) ei ole põhjendatud otsuste tegemine. See on võim võimu pärast..“ USA ülemkohus on
vaktsiinidega seoses käsitlenud Covid-19 levikut ja leidnud5: „Selline universaalne risk ei erine
igapäevastest ohtudest, millega kõik seisavad silmitsi kuritegevuse, õhusaaste või mis tahes
nakkushaigustega.“
Eelnõuga üritatakse seadusesse määrata meetmeid, mis ei ole toiminud ja seavad põhjendamatuid
piiranguid. See kõik omakorda puudutab edasisi regulatsioone, mis on seotud nakkuskahtluste
väljaselgitamise, andmete kogumise ja vastava info edastamistega eelnõus. Juba algselt
definitsioonist tulenevalt (v.t mõiste „ohtlik“) ei saa anda selliseid volitusi (eelnõu § 181)
Terviseametile isiku tuvastamisteks ja info jagamiseks, pealegi umbmääraselt, teistele isikutele, ja
seada ainuüksi juba „kahtluse“ korral, mis ei ole kindlasti adekvaatne ega põhjendatud sekkumine
isiku põhiõigustesse või aluseks õiguste äravõtmiseks ning õigusriigis lubamatu. Sellistel alustel ja ka
ulatuses andmete kogumine ja säilitamine pole põhjendatud ega proportsionaalne. Vaid
nakkushaiguse tunnustega isikutel tuvastatud nakkuse puhul võiks olla põhjendatud osade andmete
kandmine registrisse, aga kindlasti mitte ka eelnõu sätestatud ulatuses.
Riigipiiri ületamine, piirangud – kui sellist sätet soovitakse lisada seadusesse (isiku liikumisvabaduse
oluline piiramine), peaks olema selge ja ühene arusaam meetme tõhususest. Seda aga praegusel
juhul ei ole, eriti arvestades viimaseid teadusajakirjanduses avaldatud uurimusi, mis kinnitavad
vastupidist. Kuna vaid parlament on seadusandlik kogu, siis sellistes olulistes piirangu küsimustes ei
saa anda sellist üdist delegatsiooninorm valitusele isikutele liikumispiirangu määramiseks.
Karantiin – tegemist on sisuliselt inimeste määramisega koduaresti ilma kohtulahendita. Tegemist on
äärmiselt suure riivega. Isegi kuritegude puhul on aresti määramine vaid kohtu pädevuses. Rääkimata
juba eelpool viidatud meetme tõhususe selgest küsitavusest, ei saa ega pole põhjendatud selline
piirang üldiste meetmetega. Sellist aega ja kohustust ei saa kindlasti otsustada ametnik. Selline
põhiõigusesse sekkumine peaks olema vaid tõeliselt äärmuslik ning konkreetsest isiku enda tervisest
lähtuv. Vastasel juhul me käsitleme kõiki isikuid sisuliselt kui kurjategijaid määrates neid koduaresti
ilma kohtuotsuseta. Sealjuures võib karantiini saata isikud juba nohu suurel levikul ja kahtlusel.
Tegelikult jäävad aresti mitmed tuhanded terved inimesed (sh vaid „nakkuskahtlus“), kelle õigustega
3
Ibid lk 3
4
https://mcusercontent.com/7ee11a15fb91e088e9d7f4792/files/f73aefa9-f286-5fe4-f536-
fda00009f4d2/Vaccine_Letter_FINAL.pdf
5
https://www.supremecourt.gov/opinions/21pdf/21a244_hgci.pdf lk 6-7
2
ei arvestata või kes peaks kogu aeg tõendama (ja veel oma kuludega), et nad on terved (kuid ikkagi
olema allutatud ebavõrdselt piirangutele (tõned)). Nii nagu isik ei pea õigusriigis tõendama, et ta ei
ole kurjategija, ei peaks terve inimene tõendama, et ta on terve. Lisaks on ka teada, et positiivne test
ei tähenda haigust (haiguse saaks määrata arst), rääkimata valedest testitulemustest ning sellega
inimestele tehtud kahjudest. Just ilmunud uue uuringu tulemusel Oxfordi ülikooli tõenduspõhise
meditsiini keskuse kaasautor ja epidemioloog dr Tom Jefferson ütles6: „Me leidsime, et umbes
kolmandik inimestest, kes isoleerisid, ilmselt ei pidanud seda tegema. PCR positiivsus tähendab, et
saate öelda inimestele, et isoleerida ja hävitada oma elu põhimõtteliselt, kuigi suurel osal neist
juhtudest ei ole nad nakkusohtlikud. See on täielik kaos.“
Siinjuures on kindlasti palju proportsionaalsem tegeleda haigetega. Nii nagu piiri ületamise piirangul,
ei ole ka siin põhiseaduspärane delegeerida üldist määratlust sellistes olulistes põhiõiguslikes
küsimustes laiahaardeliselt valitusele ning anda ametile selleks volitusi isikute andmete massiliseks
töötlemiseks. Inimese tervist oskab ikka hinnata isiku arst ning iga ravi ja lähenemine on
individuaalne.
Inimeste haigused on erinevad ja anda vaid ühe osas terviseseisundit kinnitava tõendi kohustus, ei
ole kuidagi põhjendatud ega kohane õigusriigis, sealhulgas panna inimese põhiõigused (inimõigused)
sõltuma sellisest tõendist. Põhiõiguste piiramine ei saa kunagi olla poliitiline otsus ega põhineda
hirmul.
Eriti praegu Eestis küsitud tõendi valguses. Sealhulgas EL rohelise passi regulatsioonis on kirjas, seda
ei või kasutada inimeste diskrimineerimiseks (sh mitte vaktsineeritute). Ebaloogilisi ja
põhjendamatuid tervise tõendi nõudeid (näiteks test ei tõenda terveks olemist, aga tõendab haigeks
olemist – tõendi nõude puhul), tõendiga vaktsineeritute haigestumine. Vastuolulisi reegleid on
valitsus/terviseamet kahe aasta jooksul pidevalt kehtestanud. Reeglid ja seletuskirja sisu on erinevad
ja segased. Kuidas selline volitus lisada seadusesse, kui pidavalt on toimunud asutuste poolt isikute
õiguste kuritarvitamised segaste ja loogiliselt põhjendamatute nõuetega.
Samuti ei ole kooskõlas isiku põhiõigustega tema allutamine uuringutele (eelnõu § 281 lg 4 p 3).
Õppetund, mida me peaks mäletama II maailmasõjast on, et kodaniku- ja üksikisiku õigused ei tohiks
kunagi sõltuda meditsiinilisest menetlusest.
Praeguste teadusuuringute valguses, mida me teame Covid-19-st, pole kuidagi põhjendatud laia ohu
määratluse lisamine (v.t mõiste ohtlik eespool) nakkushaiguste ennetamise seadusesse ja inimeste
põhiõiguste põhjendamatult piiravate meetmete kinnitamine seadusesse ning laia volituse andmine
valitusele isikute õiguste laialdaseks piiramiseks ja andmete kogumiseks. Arvestama peab, et
seadusandlikule võimule antud õigused ei ole kõik delegeeritavad (non-delegation doctrine). Antud
eelnõus on liialt laiad, põhjendamatud delegatsiooninormid, mis on seotud isikute põhiõiguste
piiramisega laiadele gruppidele. USA hiljutises lahendis piirangutega seoses on õigesti märgitud7: „Kui
inimloomus ja ajalugu midagi õpetavad, siis seda, et kodanikuvabadusi ähvardab tõsine oht, kui
Valitsused kuulutavad välja määramata ajaks eriolukorra. Sellise pandeemia ajal nagu see
6
https://www.telegraph.co.uk/news/2022/02/04/shambolic-covid-pcr-testing-rules-meant-one-three-isolated-
never/?s=09
7
Case 3:21-cv-03970-TAD-KDM Document 28 Filed 11/30/21 United States District Court Western District of
Louisiana Monroe Division.
3
pandeemia, on veelgi olulisem kaitsta põhiseaduses ette nähtud võimude lahusust, et vältida meie
vabaduste kaotust.“ See kõik on kehtiv ka piirangute seadmise kontekstis Eestis.
Lisaks on tänaseks juba mitmeid teadusuuringuid, et sellised meetmed ei ole toimivad. Kokkuvõtvalt,
ei ole põhjendatud ega kohane ohtliku haiguse definitsiooni ulatuslik laiendamine ning selliseid
piiranguid ei peaks seadustega üldiselt kehtestama, sh laiaulatuslikult delegeerima inimese
põhiõiguste üle otsustamise määrustega valitusele või ametitele, mistõttu sellisel kujul ei ole eelnõu
põhiseadusega kooskõlas ega põhjendatud.
Lugupidamisega,
Ene Soop
vandeadvokaat
4