Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta

Riigikantselei Teie 21.12.2021 nr 18.1.1/21-1317/- 1T, 2-5/21-02879/ Meie 11.02.2022 nr 1.4-1.1/4171-8 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta Sotsiaalministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 17.02.2022 istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde 3. Seletuskirja lisa 1_Mõjude hindamise tabel 4. Seletuskirja lisa 2_Kaasamise tabel Annely Salumaa 6269 243 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta“ juurde SISSEJUHATUS Eelnõuga kujundatakse seisukoht Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 9. detsembril 2021. a avaldatud platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta (edaspidi direktiivi eelnõu)1. Direktiivi eelnõuga koos avaldas komisjon teatise „Paremad töötingimused tugevama sotsiaalse Euroopa jaoks: digitaliseerimise kõigi hüvede rakendamine tulevikutöö heaks“. Samas paketis avaldati ka enesehõivatute kollektiivse koondumise suuniste eelnõu2. Direktiivi eelnõu reguleerib kolme küsimust: 1) platvormitöö tegijate staatus; 2) platvormitöö tegijate algoritmidel põhinev juhtimine, sh neid puudutavate otsuste tegemine; 3) platvormitöö läbipaistvus ning platvormitöö tegijate õiguskaitsevahendid ja õiguste jõustamine. Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine direktiivi eelnõu osas on vajalik, kuna direktiivi vastuvõtmine toob kaasa vajaduse muuta Eesti õigusakte, sealhulgas näiteks töölepingu seadust3 ja töötajate usaldusisikute seadust4. Samuti võib direktiivi vastuvõtmisega kaasneda oluline sotsiaalmajanduslik mõju. Direktiivi eelnõu vastu võtmine komisjoni pakutud kujul suurendab algoritmilise juhtimise läbipaistvust, kuivõrd platvormitöö tegijatele antakse õigus saada täiendavat teavet ja selgitusi automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta ning neid vaidlustada. Platvormidele ette nähtud kohustus registreerida platvormitöötaja ning esitada pädevatele asutustele teavet töötegijate, nende lepingute ja üldtingimuste kohta annab juurde nii olulist infot teadlastele kui poliitikakujundajatele, samuti hõlbustab oluliselt järelevalvet. Direktiivi eelnõus ette nähtud töölepingulise suhte õiguslik eeldus juba kehtib Eestis. Igal isikul, ka platvormitöö tegijal, on praegugi õigus pöörduda töösuhte olemuse vaidlustamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse, kus lahendatakse vaidlus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis. Samuti on tööandjatel võimalus õiguslik eeldus ümber lükata. Tegelikel enesehõivatutel säilib võimalus edasi tegutseda enesehõivatutena (self-employed),5 direktiivi eelnõu ei näe platvormidele ette kohustust klassifitseerida edaspidi kõik platvormitöö tegijad töötajateks. Oluline on, et lepingu sisu ja vorm oleksid vastavuses. Küll aga võib direktiivis töölepingulise suhte õigusliku eelduse kriteeriumide kehtestamine omada kaudset mõju nii töötegijatele kui ka platvormidele. Võimalik kaasnev teadlikkuse tõus erinevate lepingu liikide vahetegemisest võib omakorda kaasa tuua rohkem töötegijaid, kes on valmis vaidlustama oma tööalast staatust. Risk kohtuvaidlusteks suunab ka platvorme vaatama üle oma rakenduspraktikat ning kontrollima, kas nende rakendatavad mudelid sobituvad töölepingu õigusliku eelduse kriteeriumi alla või mitte. 1 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0762. 2 Teatis saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=COM%3A2021%3A761%3AFIN.. Suuniste eelnõu on saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=PI_COM%3AC%282021%298838&qid=1536068368543. 3 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/111122021002?leiaKehtiv. 4 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014149?leiaKehtiv. 5 Ingliskeelset mõistet self-employed on direktiivi eelnõu eestikeelses versioonis tõlgitud kui „füüsilisest isikust ettevõtja“ ehk FIE. Samas ei piirdu mõiste self-employed üksnes FIEga, vaid tegemist on laiema terminiga. Ühest terminit Eestis kokku lepitud ei ole. Kirjanduses on kasutusel nii iseendale tööandjaks olev isik kui ka enesehõivatu ehk füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest teenuseid ehk on faktiliselt iseendale tööandjaks. Antud seletuskirjas on self-employed vastena kasutatud läbivalt mõistet enesehõivatu. Direktiivi eelnõu peamine õiguslik alus on EL toimimise lepingu (edaspidi ELTL)6 artikkel 153 lõige 2 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b, mille järgi on EL-il ja liikmesriikidel ühispädevus töötingimuste valdkonnas. Algoritmilist juhtimist käsitlevate sätete õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 16 lõige 2, mille järgi kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liikmesriikides liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul, samuti kehtestatakse nende andmete vaba liikumise eeskirjad. Direktiiv võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt. Nõukogus on eelnõu heaks kiitmiseks vajalik kvalifitseeritud häälteenamus7. EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töörühmas alustati eelnõu menetlemist jaanuaris Prantsusmaa juhtimisel, kes on lubanud eelnõuga oma eesistumise ajal liikuda edasi nii palju, kui võimalik. Rahvusparlamentide subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on 3. märts 2022. a8. Eesti EL poliitika 2022-2023 eesmärk on tagada töövormist sõltumatu sotsiaalkaitse- ja tööohutussüsteem, mis arvestab nii töötegijate kaitse kui ka uudsete ettevõtlusmudelite arenguvajadusega9. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets (6269 132, Maria- [email protected]), Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Annely Salumaa (6269 243, [email protected]) ning töövaldkonna nõunik Brüsselis Thea Treier ([email protected]). Direktiivi eelnõu vastuvõtmisega kaasnevaid võimalikke mõjusid on hinnanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (626 9732, [email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich ([email protected]). DIREKTIIVI EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted Eelnõu artiklid 1-2 Reguleerimisese ja kohaldamisala Komisjoni eesmärk on parandada platvormitöö tegijate töötingimusi, tagades nende tööalase staatuse õige kindlaksmääramise, edendades platvormitöö algoritmilises juhtimises läbipaistvust, õiglust ja vastutust ning suurendades platvormitöö puhul läbipaistvust, sh piiriülestes olukordades, ning samal ajal toetada digitaalsete tööplatvormide kestlikku kasvu liidus. 6 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT. 7 Eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu elanikkonnast. 8 Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismist lähemalt: https://ec.europa.eu/info/law/law-making- process/adopting-eu-law/relations-national-parliaments/subsidiarity-control-mechanism_et. 9 Saadaval https://riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/eesti-euroopa-liidu-poliitika/el-poliitika, lk 19. 2 Direktiivi eelnõu hõlmab Elis platvormitöö tegijaid, olenemata nende tööalasest staatusest, kuid kohaldamisala ulatus varieerub, sõltudes sätete reguleerimisesemest. Miinimumõigused on ette nähtud Elis platvormitööd tegevatele isikutele, kellel on või kellel asjaolude hindamise põhjal leitakse olevat tööleping või töösuhe, mis on määratletud liikmesriikides kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tava kohaselt, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat. Algoritmide abil juhtimisega seonduvad sätted kohalduvad aga kõikidele isikutele, kes teevad tööd platvormi vahendusel. Sellistel puhkudel ei oma tähtsust, kas tööd tehakse töö- või muu võlaõigusliku lepingu raames. Direktiivi eelnõus on hõlmatud digitaalsed tööplatvormid, mis korraldavad platvormitööd ELis, olenemata nende asukohast ja kohaldatavast õigusest. Mõisted. Digitaalne tööplatvorm (edaspidi ka platvorm) on direktiivi eelnõu kohaselt füüsiline või juriidiline isik, kes osutab äriteenust, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele: (a) seda pakutakse vähemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste vahendite, näiteks veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu; (b) seda pakutakse teenusesaaja taotlusel; (c) see hõlmab vajaliku ja olulise komponendina üksikisikute tehtava töö korraldamist, olenemata sellest, kas seda tööd tehakse internetis või konkreetses asukohas. Digitaalsete tööplatvormide määratlus ei hõlma selliste teenuste osutajaid, mille peamine eesmärk on vara kasutamine või jagamine. Samuti piirdub see määratlus selliste teenuste osutajatega, mille puhul üksikisiku tehtava töö (nt inimeste või kaupade veo) korraldamine ei ole üksnes vähemtähtis ja toetav komponent, vaid vajalik ja oluline osa. Näiteks ei lähe Airbnb platvormid, mis tegelevad majutuse rentimise korraldamisega, tööplatvormide alla, vaatamata sellele, et nendes võib esineda ka töö tegemise korraldamise komponente (nt ruumide koristamine). Platvormitöö on töö, mida korraldatakse digitaalse tööplatvormi kaudu ja mida teeb liidus üksikisik digitaalse tööplatvormi ja üksikisiku vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas on olemas lepinguline suhe üksikisiku ja teenusesaaja vahel. Platvormitööd tegev isik (edaspidi ka platvormitöö tegija) on üksikisik, kes teeb platvormitööd, olenemata sellest, millisena on asjaomased pooled kindlaks määranud selle isiku ja digitaalse tööplatvormi lepingulise suhte. Nii hõlmab platvormitöö tegija mõiste ka platvormitöötajat kui töölepingu alusel tööd tegevat isikut. Platvormitöötaja on platvormitöö tegija, kellel on tööleping või töösuhe liikmesriigis kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat. Eestis ega ELis laiemalt ei ole varasemalt reguleeritud platvormitöö tegijate töötingimusi, samuti ei ole varasemalt defineeritud eeltoodud mõisteid10. Küll aga on platvormitöötaja mõiste puhul lähtutud varasemates EL direktiivides toodud töötaja mõiste sisustamise põhimõtetest, 10 Mõistet „platvormitöötaja“ on kasutatud läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiivi 2019/1152 põhjenduspunktis 8, kuid seejuures ei ole mõistet sisustatud. Mõiste „digiplatvorm“ määratleb digiteenuste õigusakti artikkel 2 (h), mille kohaselt on digiplatvorm veebimajutusteenuse osutaja, kes teenusesaaja taotlusel talletab ja levitab üldsusele teavet (mh mõeldakse veebimajutusteenuse all silmas teenust, mis seisneb teenusesaaja taotlusel teenusesaaja esitatud teabe talletamises). 3 millega riigid peavad juba arvestama ning uut kontseptsiooni siinkohal ei looda. Kehtiva EL õiguse järgi on töötaja mõiste küll liikmesriikide määratleda, kuid riikide kaalutlusõigus ei ole kohtupraktika tõttu piiramatu. Nii ei saa EL õigusaktide ülevõtmisel jätta kohaldamisalast välja töötavaid isikuid ainuüksi põhjusel, et riigisiseses õiguses ei loeta neid töötajateks, kuigi töötamise tingimused on sarnased töötaja tingimustele11. Töötaja mõiste rakendamisel riigisiseses õiguses tuleb arvestada, et Euroopa Liidu Kohtu praktika on mõiste „töötaja“ sisustamisel mahukas ning dünaamiline12. EL töötaja kontseptsioon hõlmab kolme põhielementi: töö tegemine teatud ajaperioodi jooksul, töötasu ja alluvussuhe. Elementide hindamine toimub juhtumipõhiselt, arvestades asjaolusid kogumis. Töötaja mõiste alt on väljas siiski iseseisva otsustusõigusega lepingu alusel töötavad isikud, nt käsundus- ja töövõtulepingu alusel tööd tegevad isikud. Tööalase staatuse õige kindlaksmääramine Eelnõu artikkel 3 Direktiivi järgi peavad liikmesriigis olema reeglid, mis võimaldavad hinnata platvormitöö tegijate tegelikku tööalast staatust. Menetluse käigus peab olema võimalik välja selgitada, kas töötegijal on töölepinguline suhe liikmesriigis kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade kohaselt, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat. Töösuhte olemuse kindlakstegemisel tuleb juhinduda töö tegemisega seotud tegelikest asjaoludest, võttes arvesse algoritmide kasutamist platvormitöö korraldamisel, olenemata sellest, kuidas pooled on omavahelist kokkulepet lepingus nimetanud. Teisisõnu, sisu on alati tähtsam kui vorm. Seejuures, nagu põhjenduspunkt 23 rõhutab, ei tohiks tööalase staatuse kindlaksmääramise tagamine takistada platvormitööd tegevate tegelike enesehõivatute töötingimuste parandamist. Kui digitaalne tööplatvorm otsustab, kas vabatahtlikult või kokkuleppel enesehõivatutega, maksta platvormi kaudu töötavatele enesehõivatutele sotsiaalkaitse, õnnetusjuhtumikindlustuse või muude kindlustusvormide, koolitusmeetmete või samalaadsete hüvitiste eest, ei tohiks neid hüvitisi iseenesest käsitada kui määravaid tegureid, mis näitavad töösuhte olemasolu. Eestis on igal töötegijal, sh ka platvormitöö tegijal, õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole nõudega, et tema suhe platvormiga tunnistataks töölepinguks.13 Õiguslik eeldus ja selle ümber lükkamine Eelnõu artiklid 4-5 Direktiivi eelnõu artikkel 4 sätestab õigusliku eelduse, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel on töölepinguline suhe, kui platvorm kontrollib töö tegemise teatavaid elemente. Eelnõu kohaselt kontrollib platvorm töö tegemist juhul, kui ta täidab vähemalt kaks kriteeriumi viiest: 11 O’Brien vs O’Brien vs. Ministry of Justice, C-393/10. 12 Olulisemad kohtuotsused: Deborah Lawrie-Blum vs. Land Baden-Württemberg, C-66/85; Union Syndicale Solidaires Isère vs. Premier ministre jt, C-428/09; Ender Balkaya vs. Kiesel Abbruch- und Recycling Technik GmbH, C-229/14; FNV Kunsten Informatie en Media vs. Staat der Nederlanden, C-413/13; Betriebsrat der Ruhrlandklinik gGmbH vs. Ruhrlandklinik gGmbH, C-216/15. 13 Vt ka seletuskirja alapeatükki „Õigus õiguskaitsele“ lk 12. 4  a) määrab kindlaks töötasu14 suuruse või kehtestab selle ülempiiri; b) nõuab platvormitöö tegijalt konkreetsete eeskirjade järgimist seoses välimuse, teenusesaaja suhtes käitumise või töö tegemisega; c) kontrollib töö tegemist või töötulemuste kvaliteeti, sh teeb seda elektrooniliste vahendite abil; d) piirab isiku vabadust töö korraldamisel, sh sanktsioonide abil, eelkõige piirates vabadust valida tööaega, võtta vastu ülesandeid või nende täitmisest keelduda või kasutada teist isikut töö tegemiseks; e) piirab töötegija võimalust luua kliendibaasi või teha tööd kolmandatele isikutele. Töölepingu õiguslikku eeldust tuleb rakendada nii haldus- kui kohtumenetlustes. Pädevatel asutustel, kes kontrollivad või tagavad asjakohaste õigusaktide täitmist, peab olema võimalik eeldusele tugineda. Liikmesriikidel tuleb võtta toetusmeetmed, et tagada õigusliku eelduse tõhus rakendamine, sh teadlikkuse tõstmine töölepingu õiguslikust eeldusest, järelevalve sihitamine jmt. Direktiivi eelnõu artikli 5 kohaselt on pooltel omakorda õigus kohtu- või haldusmenetluses töölepingulise suhte õiguslik eeldus ümber lükata. Kui platvorm on seisukohal, et platvormi ja töötegija vaheline suhe ei ole töölepinguline suhe, lasub platvormil kohustus tõendada, et tegemist ei ole töölepinguga. Kui töötegija on seisukohal, et platvormi ja töötegija lepinguline suhe ei ole tööleping, on platvorm kohustatud menetluses kaasa aitama, eelkõige esitama kogu oma valduses oleva asjakohase teabe. Seega säilib pooltel võimalus õiguslikku eeldust ümber lükata isegi juhul, kui platvorm kontrollib mõnda töö tegemise teatavat elementi. On oluline tähelepanu pöörata, et artiklis 4 viidatud vähemalt kahe töölepingulise suhte õigusliku eelduse kriteeriumi esinemisel ei ole automaatselt tehtud lõplikku otsust, et tegemist on töölepinguga. Samuti ei teki eelnõu järgi platvormitöö tegijale vähemalt kahe kriteeriumi esinemisel automaatselt samasugused õigused nagu töölepingu alusel töötavatele isikutele. Küll aga võimaldab õiguslikust eeldusest lähtumine teha teatud toiminguid. Näiteks järelevalveasutusel teha platvormile ettekirjutus täita teatud kohustusi, mis on tööandjal töölepingu korral. Samuti vaidlusorganil eeldada, et poolte vahel on tööleping, kuniks väidetav tööandja ei tõenda vastupidist. Õiguslik eeldus on tavapäraselt riikide tööõiguses kehtestatud selleks, et vältida töötajate (sihilikku) valesti kvalifitseerimist. Õigusliku eelduse eesmärk on lükata tõendamiskohustus töötegijalt väidetavale tööandjale.15 Lõpliku otsuse teeb selleks pädevust omav riigisisene asutus kohtu- või haldusmenetluses. Otsust tehes lähtub vaidlusorgan riigis kehtestatud töötaja mõistest, võttes arvesse nii liikmesriigi kui EL kohtupraktikat. Eestis kehtib samuti töölepingulise suhte eeldus, mis täidab töötaja kaitse eesmärki, et motiveerida tööandjaid mitte sõlmima piiripealseid või näilisi lepinguid. Kuivõrd töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib teatud juhtudel osutuda keeruliseks, sätestab töölepingu seadus (edaspidi TLS) töötaja kaitse eesmärgil eelduse, mille alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist (TLS § 1 lg 2). Sisuliselt on tegemist pööratud tõendamiskohustusega, mille raames 14 Mõistet „töötasu“ ja „tasu“ on siinses seletuskirjas kasutatud sünonüümidena. 15 Töölepingulise suhte eeldus on lisaks Eestile kehtestatud veel üheksas EL liikmesriigis (Horvaatia, Kreeka, Malta, Holland, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Belgia, Prantsusmaa). Õiguslikust eeldusest ja selle erinevatest vormidest vt lähemalt nt: https://www.etuc.org/system/files/circular/file/2021- 06/Options%20for%20Legal%20Presumptions%20and%20Burden%20of%20Proof%20reversal.pdf. 5 tuleb tööandjal vaidluse korral tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, mistõttu tuleb eeldada töölepingut, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu.16 Tööandjal on võimalik õiguslik eeldus ümber lükata, milleks tuleb tõendada eelkõige seda, et töötaja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Riigikohtu praktika järgi tuleb sõlmitud leping lugeda töölepinguks olukorras, kus pooltevahelisel kokkuleppel on nii töölepingu kui muu lepingu tunnused, suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda ning tööandja ei tõenda, et sõlmitud on muu leping kui tööleping.17 Lepingulist suhet hinnatakse juhtumipõhiselt, võttes arvesse konkreetset suhet iseloomustavaid tegureid kogumis (nt mitte vaid lepingu nimetust) ja võrreldes lepingut iseloomustavaid tunnuseid. Eelkõige iseloomustab töölepingulist suhet tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile ning töö eest perioodilise tasu maksmine. Riigikohus on töösuhte hindamisel arvestanud ka muid asjaolusid nagu, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete jms kulude eest, kas töötegija pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd tegema, milline oli poolte tegelik tahe või kuidas pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik lepingulist suhet samadel asjaoludel mõistma. Direktiivi eelnõus toodud õiguslik eeldus võimaldab: • (järelevalve)asutusel, nt Tööinspektsioonil, Maksu- ja Tolliametil eeldada, et poolte vahel on tööleping ja sellest eeldusest lähtuvalt esitada nõue platvormile täita teatud kohustusi, nt töö- ja puhkeaja regulatsiooni, mis on tööandjal töölepingu korral. Tööinspektsioon on õiguslikust eeldusest lähtudes teinud praktikas mitmeid ettekirjutusi erinevate sektorite ettevõtjatele, kui töötegemine on Tööinspektsiooni hinnangul olnud valesti vormistatud, nt käsunduslepingu alusel. Direktiivi eelnõu artiklis 5 ette nähtud võimalust lükata ümber töölepingu õigusliku eelduse kriteeriumid võib platvorm kasutada juba selles faasis, kui järelevalveasutus ja ettevõtja peavad dialoogi lepingulise suhte olemuse üle. Ka Tööinspektsioon hindab järelevalvet teostades pooltevahelise õigussuhte tunnuseid ja tuvastab, kas tegemist on töölepingulise suhtega. Tööinspektsioonil on järelevalve läbiviimisel ja tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimise käigus õigus vajadusel hinnata pooltevahelist töösuhet ning tuvastada töölepinguline suhe, sh tunnistada pooltevaheline suhe ilma poolte vastavasisuliste tahteavaldusteta töösuhteks.18 Samuti, kuivõrd maksuhalduril on õigus maksustada tehingud vastavalt tegelikule majanduslikule sisule, on Riigikohus leidnud, et Maksu- ja Tolliametil on võimalik kvalifitseerida ümber töölepinguteks ka formaalselt kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud lepinguid.19 • töötegijal esitada nõue töövaidlust lahendavale organile, kas siis töövaidluskomisjonile või kohtusse, et tema ja platvormi vahel olev suhe tunnistataks töölepinguliseks suhteks ja nõuda sama, mida töötaja saaks nõuda. • töövaidlust lahendaval organil (kuhu on igaühel oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda) eeldada, et poolte vahel on tööleping, kuniks väidetav tööandja ei tõenda vastupidist. Kui väidetav tööandja esitab tõendid, hindab töövaidluskomisjon või kohus kõiki asjaolusid kogumis, mitte ainult neid kriteeriumeid, millel põhines õiguslik eeldus. Hinnates lepingulise 16 RKTKo 2-18-6908/47, p 11. 17 RKTKo 3-2-1-41-11, p 14. 18 Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrus nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ § 9 lg 6 1. 19 RKÜKo 3-2-1-82-14, p 36; RKHKo 3-3-1-25-15, p 11; RKHKo 3-3-1-12-15, p-d 16-17, RKHKo 3-18-1740, p 17.1. Vt ka maksukorralduse seaduse § 84. 6 suhte olemust ja vastavat otsust tehes lähtub töövaidluskomisjon või kohus töölepingu seaduses kehtestatud töölepingu mõistest, võttes arvesse nii Eesti kui EL kohtupraktikat. Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvus ja kasutamine Eelnõu artikkel 6 Direktiivi eelnõu kohaselt tuleb platvormil teavitada platvormitöö tegijaid automaatsetest seire- ja otsustussüsteemidest.20 Seiresüsteemide all peetakse silmas süsteeme, mida kasutatakse töötegijate tööülesannete kontrollimiseks, jälgimiseks või hindamiseks elektrooniliste vahendite abil. Otsustussüsteemide all tuleb mõista süsteeme, mida kasutatakse selliste otsuste tegemiseks või nende toetamiseks, mis mõjutavad märkimisväärselt töötegijate töötingimusi (nt töötasu, tööaeg, juurdepääs tööülesannetele, konto sulgemine/lepingu lõppemine). Töötegijatele tuleb edastada teave, et automaatseid seire- ja otsustussüsteeme kasutatakse või et need võetakse kasutusele. Teavitada tuleb seiresüsteemide poolt kontrollitavate, jälgitavate või hinnatavate tegevuste kategooriatest ning otsustussüsteemide poolt tehtavate otsuste kategooriatest. Otsustussüsteemide puhul tuleb lisaks edastada teave selle kohta, millised on peamised parameetrid, mida otsustamisel arvesse võetakse ja milline on nende parameetrite suhteline tähtsus otsuste tegemisel (sh teave viisi kohta, kuidas töötegija isikuandmed või käitumine otsust mõjutavad). Kui otsustussüsteem teeb töötegija töötingimusi puudutava olulise otsuse (nt otsus peatada või sulgeda konto, kehtestada kontole piirangud, keelduda tasu maksmisest), siis tuleb esitada teave otsuse põhjuste kohta. Teave automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta tuleb esitada dokumendi vormis hiljemalt töötegija esimesel tööpäeval, samuti oluliste muudatuste korral ja igal ajal töötegija taotlusel. Teave tuleb esitada kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul. Kui seda taotleb pädev asutus või platvormitöö tegijate esindaja, tuleb platvormil ka neile seire- ja otsustussüsteeme käsitlev teave kättesaadavaks teha. Lisaks sätestab direktiivi eelnõu, et platvorm ei tohi töödelda töötegija isikuandmeid, mis ei ole lahutamatult seotud töötegija ja platvormi vahelise lepingu täitmisega ega ole selleks vajalikud. Eelkõige ei tohi töödelda töötegija eravestlustega seotud isikuandmeid (sh andmeid vestlusest töötegijate esindajatega), vaimset seisundit käsitlevaid isikuandmeid, tervisega seotud isikuandmeid (v.a põhjendatud juhud). Isikuandmeid ei tohi koguda ajal, mil töötegija ei tee platvormitööd. EL-is reguleerib füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse üldmäärus21. Määrus sätestab, et andmesubjektil on õigus saada teavet automatiseeritud otsuste kohta (art 15 lg 1 (h)). Andmesubjektil on õigus sellele, et tema kohta ei võetaks vastu üksnes automatiseeritud töötlusel põhinevat otsust, mis toob kaasa teda puudutavad õiguslikud tagajärjed või avaldab talle märkimisväärset mõju, v.a kui automatiseeritud töötlusel põhinev otsus on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu sõlmimiseks või 20 Koosmõjus artikliga 10 laieneb artiklis 6 toodu platvormitöö tegijatele. 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=EN. 7 täitmiseks, kui seda lubab liikmesriigi õigus või kui see põhineb andmesubjekti sõnaselgel nõusolekul (määruse art 22). Seejuures on oluline välja tuua, et isikuandmete kaitse üldmäärus, „platform to business“ ehk P2B määrus22 ja menetluses olev tehisintellekti määruse eelnõu (edaspidi AI määruse eelnõu)23 ei võimalda platvormitöö tegijatele selliseid õigusi nagu näeb ette artikkel 6, samuti artiklid 7- 10. AI määruse eelnõu artikkel 13 kohustab projekteerima ja arendama tehisintellektisüsteeme selliselt, et oleks tagatud nende töö piisav läbipaistvus, mh peab suure riskiga tehisintellektisüsteemiga kaasas olema kasutusjuhend, mis on kasutajatele juurdepääsetav ja mõistetav. Suure riskiga tehisintellektisüsteemi hulka kuuluvad ka tööhõive, töötajate juhtimise ja enesehõivatuna tegutsemise tehisintellektisüsteemid. Seega on suure riskiga mh selline tehisintellektisüsteem, mis on mõeldud edutamise ja töösuhte lõpetamise otsuste tegemiseks, ülesannete jagamiseks ning selles kontekstis inimeste töötulemuste ja käitumise seireks ja hindamiseks. Seega täpsustab direktiivi eelnõu, milline teave tuleb töötegijale seoses automatiseeritud andmete töötlemisega anda ning millistest automaatseid seire- ja otsustussüsteeme puudutavatest andmetest tuleb töötegijat teavitada. Eesti õiguse kohaselt tuleb vastutaval töötlejal avalikustada teave isikuandmete töötlemise eesmärgi ning isiku poolt enda andmetega tutvumise ja nende parandamise, kustutamise või piiramise õiguse kohta, samuti teave andmete töötleja ja Andmekaitse Inspektsiooni kontaktandmete kohta. Kui seaduses on toodud kohustus teavitada andmesubjekti tema isikuandmete töötlemisest, tuleb andmesubjekti teavitada näiteks ka isikuandmete töötlemise õiguslikust alusest ja isikuandmete säilitamise tähtajast.24 Kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega on sätestatud keeld teha üksnes automatiseeritud töötlusel, sh profiilianalüüsil, põhinevat otsust, kui see toob andmesubjektile kaasa teda puudutavaid kahjulikke õiguslikke tagajärgi või avaldab talle muud märkimisväärset mõju, v.a kui automatiseeritud töötlusel põhinevat otsust lubab seadus.25. Isikuandmete töötlemisel kogutakse isikuandmeid täpselt ja selgelt kindlaksmääratud eesmärkidel ning isikuandmed ei tohi olla ülemäärased võttes arvesse andmetöötluse eesmärke.26 Töösuhtes ei tohi töötajaid varjatult või töövälisel ajal jälgida ja vastavaid andmeid töödelda.27 Direktiivi eelnõu täpsustab selgelt, milline andmetöötlus ei ole platvormi ja töötegija lepingulises suhtes rangelt vajalik. Automaatsete süsteemide inimjärelevalve Eelnõu artikkel 7 Direktiivi eelnõu kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et platvormid kontrollivad ja hindavad automaatsete otsuste mõju töötegijate töötingimustele. Platvormidel tuleb tagada selliste isikute 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R1150&from=EN. 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ja muudetakse teatavaid Liidu õigusakte. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0206&from=EN. 24 Vt isikuandmete kaitse seadus §-d 22 ja 23. 25 Vt isikuandmete kaitse seadus § 21. 26 Vt isikuandmete kaitse seadus § 14. 27 Vt töölepingu seaduse selgitused § 41 juurde, lk 104-107. 8 olemasolu, kes kontrollivad automaatsete seire- ja otsustussüsteemide otsuste mõju. Neil isikutel peab olema vastav pädevus ja väljaõpe ning nad peavad olema kaitstud ebasoodsa kohtlemise eest (nt lepingu lõpetamine), kui nad teevad ettepaneku automaatset otsust muuta või tühistada. Kuigi platvormidel tuleb kontrollida ja hinnata automaatsete otsuste mõju töötegijate töötingimustele laiemalt, siis töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes on kohaldamisala piiratud platvormitöötajatega. Platvormidel tuleb hinnata automaatsete seire- ja otsustussüsteemidest tulenevaid riske platvormitöötaja tervisele ja ohutusele, ka tuleb hinnata kasutusel olevate riske maandavate kaitsemeetmete asjakohasust. Platvormidel tuleb võtta kasutusele asjakohased ennetus- ja kaitsemeetmed. Platvormid ei tohi kasutada automaatseid süsteeme viisil, mis seaks ohtu platvormitöötajate füüsilise ja vaimse tervise. AI määruse eelnõu artikkel 14 näeb ette suure riskiga tehisintellektisüsteemide inimjärelevalve kohustuse, hoidmaks ära või vähendamaks tervist, ohutust ja põhiõigusi ähvardavaid riske. AI määruse eelnõu artikkel 9 kohustab looma riskijuhtimissüsteemi, mis kaardistab võimalikud riskid ning võtab meetmed nende vähendamiseks. Seega võivad paljudel juhtudel kohalduda tööplatvormi pakkujatele ka AI määrusest tulenevad nõuded, sh eelviidatud inimjärelevalve tagamise kohustus, mistõttu tuleb tagada selgus, kuidas nende õigusaktide kohustused omavahel suhestuma hakkavad Direktiivi eelnõu toob senisest rohkem esile vajaduse pöörata tähelepanu automatiseeritud jälgimise ja otsuste tegemise mõjust töötegija töötingimustele, mida kehtiv õigus ei reguleeri. Küll ei tohi Eesti õiguse kohaselt automaatsetel süsteemidel põhinev jälgimine ja otsuste tegemine tuua kaasa töötaja tervise kahjustamist. Tööandja peab tegema kõik, et kaitsta töötajate tervist lähtuvalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, sh hindama töökeskkonnas esinevaid riske (ka vaimse tervise riske) ja rakendama meetmeid tervise kaitseks.28 Oluliste otsuste läbivaatamine inimese poolt Eelnõu artikkel 8 Eelnõu kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et platvormitöö tegijatel on õigus saada platvormilt selgitusi automaatse otsustussüsteemi langetatud otsuste kohta, mis mõjutavad töötingimusi.29 Liikmesriikidel tuleb tagada, et platvormid võimaldavad töötegijatel võtta ühendust platvormi määratud pädeva kontaktisikuga, et töötegijad saaksid selgitada välja automaatsete otsuste tegemiseni viinud asjaolud ja põhjused. Olulise mõjuga otsuste kohta (nt konto sulgemine, tasu maksmata jätmine) peavad platvormid esitama kirjaliku põhjenduse. Kui platvormitöö tegija ei ole selle põhjendusega rahul või leiab, et tehtud otsus rikub tema õigusi, võib ta platvormilt taotleda selle otsuse läbivaatamist ning platvormil tuleb töötegija taotlusele vastata hiljemalt nädala jooksul. Kui automaatne otsus rikub töötegija õigusi, tuleb platvormil otsus viivitamata parandada või kui parandamine ei ole võimalik, pakkuda hüvitist. EL õiguse kohaselt juhul, kui sellise automatiseeritud töötlusel põhineva otsuse tegemine, mis toob kaasa õiguslikud tagajärjed või omab olulist mõju, on lubatud põhjusel, et seda tehakse lepingu sõlmimiseks/täitmiseks või see põhineb andmesubjekti nõusolekul, tuleb andmesubjektile anda vähemalt õigus otsesele isiklikule kontaktile vastutava töötlejaga oma 28 Vt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lg 1 p 3, mille järgi kohaldub seadus teenuse osutamise lepingu alusel töötavatele isikutele vaid teatud ulatuses. 29 Koosmõjus artikliga 10 laieneb käesolevas artiklis toodu platvormitöö tegijatele. 9 seisukoha väljendamiseks ja otsuse vaidlustamiseks (isikuandmete kaitse üldmääruse art 22 lg 3). Eesti õiguse kohaselt on andmesubjektil alati õigus kontakteeruda vastutava töötlejaga ning küsida selgitusi automaatsete otsuste ning profiilianalüüsi tegemise kohta, väljendada oma seisukohta ning otsust vaidlustada. Ettevõte või asutus peab andmesubjekti taotlusele vastama kuu jooksul (nt jagama otsuse kohta selgitusi). Juhul, kui andmesubjekti õigusi rikutakse, on võimalik esitada kaebus Andmekaitse Inspektsiooni või pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.30 Praktikas määravad platvormid mitmed töötingimused ühepoolselt, näiteks tasumäärad (hind sõltuvalt nõudlusest ja pakkumusest) või sanktsioonid (nt tellimuste vastuvõtmisest järjestikkusel keeldumisel).31 Teatud platvormid hindavad automaatselt näiteks ka platvormitöö tegija aktiivsust (tellimuste vastuvõtmine, äraütlemine, klientide hinnangud), mis võib anda aluse teenuse osutamise konto ajutiseks või alaliseks sulgemiseks.32 Intervjuudest platvormitöö tegijatega on ilmnenud, et mõni platvorm ei oska automaatsete otsuste (nt konto blokeeringu) tagamaid ja põhjendusi töötegijale ka selgitada.33 Mitmel suuremal platvormil, näiteks Wolt, on loodud kulleritele või juhtidele klienditugi, kuhu nad saavad küsimustega pöörduda. Teavitamine ja nõustamine Eelnõu artikkel 9 Direktiivi eelnõu kohaselt peavad digitaalsed tööplatvormid teavitama ja nõustama34 platvormitöötajate esindajaid või nende puudumisel platvormitöötajaid seoses otsustega, mis tõenäoliselt toovad kaasa automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõtmise või olulised muudatused nende kasutamises. Platvormitöötajate esindajaid või asjasse puutuvaid platvormitöötajaid võib abistada nende valitud ekspert, kui see on vajalik teavitamise ja nõustamise objektiks oleva küsimuse uurimiseks ning arvamuse koostamiseks. Kui digitaalsel tööplatvormil on liikmesriigis rohkem kui 500 platvormitöötajat, kannab eksperdiga seotud kulud digitaalne tööplatvorm, tingimusel et need kulud on proportsionaalsed. Eesti õiguse kohaselt tuleb tööandjal töötajaid informeerida ja nendega konsulteerida olulistest tööga seotud otsustest.35 Töötajatel peab olema võimalik saada teavet asjaolude kohta, mis mõjutavad nende olukorda ning võimalus avaldada tööandjale arvamust töösuhtega seotud küsimustes, sh eesmärgiga jõuda neis küsimustes mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele. Samas ei ole spetsiifiliselt reguleeritud informeerimine ja konsulteerimine tööplatvormi automatiseeritud juhtimise korral, nagu direktiivi eelnõu seda ette näeb. 30 Vt täpsemalt: https://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/automatiseeritud-otsused-ja-profiilianaluus. 31 Kall, K., Roosalu, T., Unt, M., & Ojamäe, L. (2021). Platformisation of Tallinn’s taxi industry: Results from the PLUS Project. RASI toimetised nr 13. Tallinn: Tallinna Ülikool. Lk 19. Kättesaadav veebilehel: https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2021_RASI%20toimetised%20nr%2013_Pla tformisation%20of%20Tallinn%E2%80%99s%20taxi%20industry.pdf. 32 Vt nt Bolt üldtingimused, p-d 8.1-8.3. Kättesaadav veebilehel: https://bolt.eu/et/legal/ee/terms-for-drivers/ 33 Kall, K., Roosalu, T., Unt, M., & Ojamäe, L. (2021). Platformisation of Tallinn’s taxi industry: Results from the PLUS Project. RASI toimetised nr 13. Tallinn: Tallinna Ülikool. Lk 32. Kättesaadav veebilehel: https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2021_RASI%20toimetised%20nr%2013_Pla tformisation%20of%20Tallinn%E2%80%99s%20taxi%20industry.pdf. 34 Mõisteid „teavitamine“ ja „nõustamine“ kasutatakse direktiivi eelnõus töötajate teavitamise ja nõustamise direktiivi 2002/14/EÜ artikli 2 punktides f ja g sätestatud tähenduses: „teavitamine“ — tööandjapoolne andmete edastamine töötajate usaldusisikutele, et need saaksid asjaomase teemaga tutvuda ja seda uurida; „nõustamine“ — arvamuste vahetamine ning dialoogi arendamine töötajate usaldusisikute ja tööandja vahel. 35 Vt töötajate usaldusisiku seadus § 19-20, ametiühingute seadus § 22. 10 Platvormitöö tegijad, kellel ei ole töölepingut Eelnõu artikkel 10 Direktiivi eelnõu sätestab, et nõuded automaatsete süsteemide läbipaistvuse, inimjärelevalve ja otsuste läbi vaatamise kohta (art 6, art 7 lõiked 1 ja 3 ning art 8) kohalduvad lisaks platvormitöötajatele ka platvormitöö tegijatele ehk isikutele, kellel ei ole platvormiga töölepingulist suhet. Artikkel 10 ei piira P2B määruse kohaldamist, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist ärikasutajate jaoks, kes tarbivad digiplatvormide pakutavaid veebipõhiseid vahendusteenuseid. EL õiguses reguleerib P2B määrus selliseid veebipõhiseid vahendusteenuseid (nt platvormid), mis võimaldavad ärikasutajatel (majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik) pakkuda kaupu ja teenuseid otsetehingute kaudu tarbijatele. Samas ei reguleeri määrus näiteks automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemide inimjärelevalvet ning võimalust taotleda olulisi töötingimusi käsitleva otsuse vaidlustamist.36 Platvormitöö deklareerimine Eelnõu artikkel 11 Direktiivi eelnõu kohaselt peab tööandjast platvorm deklareerima platvormitöötaja töö tegemise, neile liikmesriigi pädevatele töö- ja sotsiaalkaitseasutustele, kus tööd tehakse ning edastada muu info vastavalt liikmesriigis kehtestatud nõuetele. Deklareerida tuleb üksnes platvormitöötaja, aga mitte platvormitöö tegija töötamine. Eestis tuleb töötegemine hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks registreerida töötamise registris. Registreerimiskohustus on kõigil tööd võimaldavatel isikutel, kes võtavad tööle teise eraisiku, sh kas töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel. Ettevõtlusega tegelevat füüsilist isikut, sh füüsilisest isikust ettevõtjat, töötamise registris ei registreerita. Samuti ei nähtu sealt isiku ettevõtluskonto kaudu tegutsemine. Kui juhatuse liige tegutseb aktiivselt äriühingu sisulises tegevuses ja tema tegevuse tagajärjel tekib äriühingul kasum, siis peab ta oma töö eest saama ka tööjõumaksudega maksustatud töötasu, sh tuleb juhatuse liige registreerida töötamise registris. Töötamise register ei võimalda eristada, kas tööd tehakse platvormi kasuks ja kas töötatakse töölepingu või muu lepingu alusel. Juurdepääs platvormitööd käsitlevale asjakohasele teabele Eelnõu artikkel 12 Direktiivi eelnõu kohaselt tagavad liikmesriigid, et tööplatvormid teevad pädevatele riiklikele asutustele ja platvormitöö tegijate esindajatele nende ülesannete täitmisel kättesaadavaks teabe selle kohta, milline on platvormitöö tegijate arv ja lepinguline suhe ning millised on töötegijate suhtes kohaldatavad lepingulised üldtingimused, kui need tingimused määrab platvorm ühepoolselt ja kui neid kohaldatakse paljude töötegijate suhtes. Teavet tuleb ajakohastada vähemalt iga kuue kuu järel, sh teavet üldtingimuste kohta tuleb ajakohastada iga kord, kui need muutuvad. Kui pädevad asutused või esindajad küsivad platvormilt esitatud andmete kohta täiendavat teavet, tuleb platvormil mõistliku aja jooksul sellisele taotlusele vastata ja põhjendatud vastus anda. 36 Vt Commission Staff Working Document. Impact Assessment Report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work, lk 26. 11 Eestis puudub tööplatvormidel kohustus anda teavet töölepinguliste ja muude võlaõiguslike suhete alusel tööd tegevate isikute kohta, samuti kohaldatavate lepingu üldtingimuste kohta. Küll on usaldusisikul ja ametiühingul õigus saada platvormist tööandjalt teavet töötingimuste, sh töökorralduse kohta.37 Nii saab usaldusisik ja ametiühing täita üht oma põhikohustust ehk jälgida töötingimuste täitmist. Tööinspektsioon teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet töötaja töötingimustest teavitamise üle, misläbi on inspektsioonil võimalik küsida tööandjalt teavet töötaja töötingimuste kohta. Õigus õiguskaitsele Eelnõu artikkel 13 Direktiivi eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et platvormitöö tegijatel, sealhulgas neil, kelle töösuhe või muu lepinguline suhe on lõppenud, on direktiivist tulenevate õiguste rikkumise korral juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus õiguskaitsele, sealhulgas piisavale hüvitisele. EL õiguses on kohustus tagada juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus heastamisele töösuhteid reguleerivates õigusaktides tavapärane38. Eesti õiguse kohaselt on igal isikul õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks. Töötajad saavad töösuhtest tuleneva nõude esitada üldiselt nelja kuu jooksul alates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.39 Teistest lepingulistest suhetest tulenevad nõuded saab esitada tavapäraselt kolme aasta jooksul.40 Töötaja saab oma õiguste kaitseks pöörduda töövaidluskomisjoni, mis on kohtuväline töövaidlusi lahendav sõltumatu organ, mis lähtub menetluses töövaidluse lahendamise seadusest41. Töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud erisustega (nt kohtusse pöördumise kord ja tähtajad). Kohus peab vaidlusi lahendama erapooletult ja mõistliku aja jooksul. Seega vastab Eesti regulatsioon eelnõus ette nähtule. Menetlused platvormitööd tegevate isikute nimel või toetuseks Eelnõu artikkel 14 Direktiivi eelnõu kohaselt võivad platvormitöö tegijate esindajad või teised juriidilised isikud, kellel on õigustatud huvi kaitsta töötegijate õigusi, osaleda kohtu- ja haldusmenetluses, et tagada direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine. Sealhulgas võivad nad tegutseda töötegija nimel või toetuseks, kui töötegija on sellega nõus ja kui tema õigusi rikutakse. Töötegijate esindajatel on õigus tegutseda ka mitme töötegija nimel või toetuseks. Eestis esindavad töötajaid töötajate usaldusisik ja ametiühing. Usaldusisikud tegutsevad töötajate (sh ametnike) esindamisel suhetes tööandja või teiste töötajatega. Usaldusisiku saavad valida töötajad, kuid mitte töötegijad laiemalt (nt muu teenuse osutamise lepingu alusel töötegijad või füüsilisest isikust ettevõtjad). Usaldusisikud on kohustatud jälgima töötingimuste 37 Vt töötajate usaldusisiku seadus § 9 p 1. 38 Vt nt läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiivi 2019/1152 artikkel 16. 39 Vt töölepingu seaduse § 31, § 29 lg 9, § 74 lg 4. 40 Vt tsiviilseadustiku üldosa seadus § 146 lg 1. 41 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/124112020006?leiaKehtiv. 12 täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööinspektorile, samuti on usaldusisik kohustatud töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne vaidlusorganisse pöördumist.42 Usaldusisikul ei ole seadusest tulenevat kollektiivset esindusõigust töötajate esindamiseks kohtumenetluses, kui välja arvata teabe konfidentsiaalsusest tulenevad vaidlused. Mistõttu saab usaldusisik kohtus või töövaidluskomisjonis töötajaid esindada juhul, kui selleks on olemas töötajate volitus. Ametiühingu seaduse kohaselt on kollektiivsetes töösuhetes ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate43 õigusi ja huve. Individuaalsetes töösuhetes esindab ja kaitseb ametiühing oma liikmete õigusi ja huve liikme volituse alusel. Ametiühingul on individuaalsetes töösuhetes õigus esindada ja kaitsta ka ametiühingu liikmeks mitteoleva töötaja õigusi ja huve tingimusel, et ta esitab ametiühingule vastava kirjaliku volituse. Seega on direktiivi eelnõus sätestatu tagatud platvormitöötajate esindamise puhul, kuid mitte laiemalt ja selgesõnaliselt platvormitöö tegijatele. Samas ei ole platvormitöö tegijatele keelatud oma huvide kaitseks moodustada ühinguid, kuid töötegijate esindamiseks kohtu- või haldusmenetluses on vaja järgida esindusõiguse reeglistikku. Suhtluskanalid platvormitööd tegevatele isikutele Eelnõu artikkel 15 Direktiivi eelnõu sätestab platvormidele kohustuse luua töötegijatele ja nende esindajatele suhtlemiskanal, kus nad saavad privaatselt arutada tööga seonduvaid küsimusi. Seejuures tuleb silmas pidada kohustusi, mis on kehtestatud isikuandmete kaitse üldmäärusega. Direktiivi eelnõu kohaselt ei tohi platvormidel endil olla suhtluskanalile ligipääsu ega selle jälgimisvõimalust. Eesti õiguses vastav regulatsioon puudub. Eestis koonduvad platvormitöö tegijad põhiliselt suhtlema kanalitesse Facebook, Telegram ja Viber, kus on nii töötegijate endi vahelisi gruppe kui ka platvormide loodud gruppe üldiseks infovahetuseks. Ehkki erinevaid platvormitöö tegijaid ühendavaid gruppe on mitukümmend ja gruppidega on tavapäraselt lihtne liituda, ei vasta see siiski direktiivi eelnõu eesmärgile tagada privaatne kanal tööga seonduvate küsimuste arutamiseks. Platvormitööd tervikuna iseloomustab töö individuaalsus ehk töötegija vähene suhtlus nii platvormi kui ka teiste töötegijatega, mis võib viidata vajadusele vastavat suhtlust tõhustada ning selleks sobivaid kanaleid pakkuda. Juurdepääs tõenditele Eelnõu artikkel 16 Direktiivi eelnõu kohaselt peab platvormitöö tegijat puudutavas menetluses, mis käsitleb töötegija tööalase staatuse kindlaks määramist, olema kohtutel või pädevatel asutustel võimalus nõuda platvormilt kõikide tema valduses olevate asjakohaste tõendite avaldamist, sealhulgas peab olema kohtutel õigus nõuda konfidentsiaalset teavet sisaldavate tõendite avaldamist. Eestis tuleb töövaidluses tavapäraselt mõlemal menetlusosalisel oma väiteid ja seisukohti tõendada. Pooltel on võimalik taotleda, et kohus nõuaks dokumendi välja teiselt isikult. Kui 42 Vt töötajate usaldusisiku seadus § 10 p-d 3 ja 4. 43 Vt ametiühingu seadus § 2 lg 3, mille kohaselt ametiühingu seaduse tähenduses on töötajaks iga töötav isik, olenemata tehtava töö iseloomust. 13 taotlus on põhjendatud, kohustab kohus dokumenti esitama.44 Sarnaselt kohtule on töövaidluskomisjonis poolel õigus esitada taotlus, mis kohustab teist poolt esitama tema käsutuses olevaid tõendeid ja andmeid.45 See aitab täita eesmärki, et vaidluses saaks kasutada selliseid tõendeid, mille olemasolu ei ole komisjonil võimalik eeldada, kuid mille olemasolust on teadlikud vaidluse pooled. Seega vastab kehtiv õigus direktiivi eelnõus ette nähtule. Kaitse halva kohtlemise või negatiivsete tagajärgede eest Eelnõu artikkel 17 Direktiivi eelnõu kohaselt kehtestavad liikmesriigid meetmed, et kaitsta platvormitöö tegijaid ning nende esindajaid digitaalse tööplatvormi poolse halva kohtlemise eest või selliste negatiivsete tagajärgede eest, mis tulenevad digitaalsele tööplatvormile esitatud kaebusest või menetlusest, mis on algatatud eesmärgiga tagada käesoleva direktiiviga ettenähtud õiguste järgimine. EL õiguses on tavapärane näha ette kaitse halva kohtlemise või negatiivsete tagajärgede eest, kui töötaja või töötajate esindaja kasutab talle ette nähtud õiguseid.46Tavapäraselt on kaitse seotud töötajatega, kuid kõnealune säte on laiema kohaldamisalaga, hõlmates lisaks töötajatele ja nende esindajatele ka muud kui töölepingu alusel tööd tegevad isikud ja nende esindajad. Eesti on üle võtmas direktiivi läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta47, mille raames täiendatakse TLS-i keeluga kohelda töötajat ebasoodsalt. Kui töötaja kasutab oma seaduses sätestatud õigusi, ei tohi see anda alust kohelda töötajat ebasoodsalt, sh rakendada töötaja suhtes ebasoodsaid tagajärgi.48 Kehtivas õiguses puudub aga kaitse muude kui töölepingu alusel tööd tegevate isikute ja nende esindajate osas. Kaitse töölt vabastamise eest Eelnõu artikkel 18 Direktiivi eelnõuga nähakse ette kaitse lepingu ülesütlemise või selle ettevalmistamise eest põhjusel, et töötegija on kasutanud direktiivi eelnõus ette nähtud õiguseid. Platvormitöö tegijal on sellisel juhul õigus nõuda platvormilt kirjalikke selgitusi. Sama kehtib juhul, kui tegemist on meetmega, mis on töölt vabastamise või selle ettevalmistamisega samaväärse mõjuga. Töölt vabastamisega samaväärseks meetmeks saab näiteks pidada platvormitöö tegija konto sulgemist. Kui platvormitöö tegija esitab kohtule, pädevale asutusele vm organile asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülesütlemine toimus direktiivis toodud õiguste kasutamise tõttu, on platvormi kohustus tõendada, et ülesütlemine toimus muul objektiivsel põhjusel. 44 Vt tsiviilkohtumenetluse seadustik §-d 278-279. 45 Vt töövaidluse lahendamise seadus § 45 lg 5. 46 Vt nt töö- ja eraelu tasakaalu direktiivi 2010/18/EL artikkel 14, läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiivi 2019/1152 artikkel 17. 47 Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. augustil 2022. a., mis on ka eeldatav muudatuste jõustumise tähtaeg. 48 Vt 521 SE, Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7429ce03-ae67-466b-82be- 8d069990a2aa/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste %20muutmise%20seadus 14 Eesti õigus reguleerib ülesütlemist, kui mitte töölt vabastamise samaväärse mõjuga tegevusi. Kehtiv TLS näeb ette piiratud ja konkreetse võimaluste kogumi, mil tööandjal on võimalik töösuhe töötajaga üles öelda. Tööandjal tuleb töölepingu ülesütlemist kirjalikult põhjendada, olenevalt töösuhte lõppemise õiguslikust alusest. TLS sisaldab pööratud tõendamiskohustuse kitsale ringile juhtudele, eelkõige kui ülesütlemine toimub raseda, alla kolmeaastast last kasvatava või töötajate esindajast töötajaga.49 Selline regulatsioon on tulnud TLS-i EL direktiivide ülevõtmisel riigisisesesse õigusesse. Platvormitöö tegijatele laiemalt (nt teenuse osutamise lepingud) ei näe kehtiv õigus ette direktiivi eelnõus toodud kaitset töölt vabastamise eest, sh pööratud tõendamiskohustust. Kuigi Eesti on riigisisesesse õigusesse üle võtnud töölepingu ülesütlemise piirangud, on TLS- is sätestatud töölepingu ülesütlemise alused imperatiivsed ning seaduses sätestamata alusel ei ole võimalik tööandjal töötajaga töölepingut üles öelda. Eesti õigus vastab töötaja kaitse osas direktiivi eelnõu artikkel 18 eesmärgile, kuid eelnõu sõnastus eeldab Eesti regulatsiooni täiendamist järjekordse töölepingu ülesütlemise keeluga. Täiendavalt tekib küsimus, kuidas ning millises õigusaktis kehtestada kaitse lepingu ülesütlemise eest platvormitöö tegija puhul, kes ei ole töötaja, vaid enesehõivatu, kuivõrd direktiivi eelnõu näeb kõnealuse kaitse ette kõigile platvormitöö tegijatele. Järelevalve ja karistused Eelnõu artikkel 19 Direktiivi eelnõu kohaselt vastutavad eelnõu artikli 6, artikli 7 lõigete 1 ja 3 ning artiklite 8 ja 10 kohaldamise järelevalve eest samad asutused, kes vastutavad isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise järelevalve eest, kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse VI (Sõltumatud järelevalveasutused), VII (Koostöö ja järjepidevus) ja VIII peatüki (Õiguskaitsevahendid, vastutus ja karistused) asjakohaste sätetega. Nad on pädevad määrama haldustrahve antud määruse artikli 83 lõikes 5 osutatud summa ulatuses. Isikuandmete kaitse järelevalveasutused ning töö- ja sotsiaalkaitseasutused teevad vajadusel koostööd, eelkõige juhul, kui tekib küsimusi automaatsete seire- ja otsustussüsteemide mõju kohta töötingimustele või platvormitööd tegevate isikute õigustele. Muu hulgas vahetavad vastavad asutused kontrolli käigus saadud teavet. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi sätete (v.a lõikes 1 osutatud sätete) alusel vastu võetud riigisiseste sätete või platvormitöö direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste puhul juba kehtivate asjakohaste sätete rikkumise korral. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Direktiivi eelnõu artiklis 19 lõikes 1 viidatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 83 lõike 5 järgi võib rikkumise eest määrata trahvi (administrative fine), mille suurus on kuni 20 miljonit eurot või ettevõtja puhul kuni 4% tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Sama määruse põhjenduspunkt 151 rõhutab, et Eesti (ja Taani) õigussüsteem ei võimalda määrata trahve määruses sätestatu kohaselt. Trahve käsitlevaid eeskirju saab kohaldada selliselt, et Eestis määrab trahvi järelevalveasutus väärteomenetluse raames, tingimusel et eeskirjade sellisel kohaldamisel nimetatud liikmesriikides on samaväärne toime nagu järelevalveasutuste määratud trahvidel. 49 Vt TLS § 92 lg-d 2 ja 3. 15 Eestis teeb järelevalvet isikuandmete kaitse valdkonnas Andmekaitse Inspektsioon. Lõppsätted Eelnõu artiklid 20-24 Direktiivi eelnõu ei luba alandada liikmesriigis töötajatele juba ette nähtud üldist kaitsetaset ega piira riikide õigust kohaldada või kehtestada norme, mis on töötajate jaoks soodsamad. Viis aastat pärast direktiivi ülevõtmist vaatab komisjon läbi direktiivi rakendamise ning teeb vajadusel ettepanekuid õigusaktide muutmiseks. Direktiivi ülevõtmisaeg on hiljemalt kaks aastat pärast jõustumist. EL tööõiguses on nii töötajate kaitse taseme säilitamist kui soodsamate normide kohaldamist puudutavad sätted tavapärased50. Samuti on komisjon nii direktiivi ülevõtmisaja kui muude lõppsätete puhul lähtunud tavapärastest tingimustest. DIREKTIIVI EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTEGA Pädevus Eelnõu õiguslik alus on ELTL artikli 153 lõige 2 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b, mille järgi toetab ja täiendab EL liikmesriikide meetmeid töötingimuste valdkonnas. Antud õiguslik alus võimaldab liidul kehtestada miinimumnõudeid platvormitöö tegijate töötingimustele, kui nad on töösuhtes ja liigituvad seega töötajateks. Euroopa Kohus on otsustanud, et isiku liigitamine enesehõivatuks riigisiseste õigusaktide kohaselt ei ole takistuseks isiku liigitamisel töötaks ELi õiguse tähenduses, kui isiku sõltumatus on vaid tinglik ja selle taga on tegelikult töösuhe51. Näilised enesehõivatud on seega samuti hõlmatud ELi tööõigusaktidega, mis põhinevad ELTL artiklil 153. Platvormitööd tegevate isikute isikuandmete kaitsega seotud sätete, sh isikuandmete töötlemine automaatsete kontrolli- ja otsustussüsteemide kaudu, õiguslik alus on ELTL artikli 16 lõige 2. Antud sätte järgi kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liikmesriikides liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul, samuti kehtestatakse nende andmete vaba liikumise eeskirjad. Seega on ELil tulenevalt ELTList pädevus direktiivi eelnõu vastuvõtmiseks ning eelnõu on kooskõlas ELTL eesmärkidega. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Töötingimused ei kuulu EL ainupädevusse, tegemist on jagatud pädevusega. ELTL art 151 lõige 1 näeb ette, et liit ja liikmesriigid võtavad eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva 50 Vt nt töö- ja eraelu tasakaalu direktiivi 2010/18/EL artikkel 16, läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiivi 2019/1152 artikkel 20. 51 Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjad C-256/01, Allonby, ja C-413/13, FNV Kunsten Informatie en Media. 16 parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist. Õigusakti alusena on töötingimuste parandamine ja ühtlustamine EL aluslepingust tulenev õiguspärane eesmärk. Komisjoni ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kui eelnõu eesmärke ei ole võimalik piisavalt saavutada liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega ning need on oma ulatuse ja toime poolest paremini saavutatavad EL tasandil. Digitaalsed tööplatvormid saavad tegutseda piiriüleselt ning eelnõuga ettenähtav raamistik ja kohustused puudutavad piiriüleseid aspekte. Platvormi kaudu töötamisel tõusetuvad ELis üldjoontes sarnased küsimused ja väljakutsed. Nii esineb probleeme puudulike töötingimuste või sotsiaalkaitsega, aga ka näiteks ebapiisava läbipaistvusega algoritmilisel juhtimisel, lahendused aga varieeruvad liikmesriigiti ning arenevad. Eestis ei ole praeguseks tekkinud platvormitööga seotud kohtupraktikat. Samas on kohtupraktika tekkinud enam kui kümnes liikmesriigis.52 Nõustume komisjoniga, et muu hulgas viitab see, et kavandatud meetmete eesmärke ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide tasandi tegevuse kaudu ning eesmärgid on paremini saavutatavad EL tasandil. Seega saab lugeda direktiivi eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele vastavaks. Direktiivi eelnõus nähakse ette miinimumnõuded ning liikmesriikidele jääb õigus kehtestada ja säilitada platvormitööd tegevate isikute jaoks soodsamad õigusnormid. Ette nähtud meetmed ei lähe eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale ning on vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE 1. Taust Vähemalt korra aastas tegutsenud platvormitöö tegijaid on Eestis 20,2% rahvastikust vanuses 18–64, mis vastab 161 000 inimesele. Nendest 88,1% ei kasuta ettevõtluskontot ega ole ettevõtjad või FIE-d.53 Regulaarselt ehk kuni kord nädalas teeb platvormitööd 7% tööealisest elanikkonnast (vanus 18-64), seega ligikaudu 56 000 inimest. Platvormitööd saab pidada lisatööks muu põhitegevuse kõrval. Ligi pool regulaarselt platvormitööd tegevatest inimestest teevad platvormitööd kuni 10 tundi nädalas. Veerand regulaarsetest platvormitöö tegijatest teeb platvormitööd 11–25 tundi, veidi rohkem kui viiendik 25–40 tundi ning väike osa (7%) rohkem kui 40 tundi nädalas.54 Ainus sissetulekuallikas on platvormitöö 4,4%-ile töötegijate jaoks, mis on võrdeline umbes 2500 inimesega. Töötegijad, kes on viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra platvormitööd teinud (umbes 161 000 inimest), teenivad platvormitööd tehes keskmiselt viiendiku (18,4%) oma kuu netosissetulekust. Platvormitööd tegevate inimeste keskmine netosissetulek on 52 Nendeks riikideks on Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Hispaania, Rootsi. Vt ka Christina Hießl, Goethe University of Frankfurt. Case Law on the Classification of Platform Workers: Cross-European Comparative Analysis and Tentative Conclusions (2021). Saadaval https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3839603. 53 Vallistu, J., Piirits, M.,(2021) Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus. Lk 30-31. Kättesaadav veebilehelt: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp- content/uploads/2021/06/2021_platvormitoo_uuring.pdf 54 Ibid. 17 väiksem kui neil, kes platvormitööd ei tee. Suurim osa (19,3%) regulaarsete platvormitöö tegijate hulgas on neid, kelle igakuine netosissetulek jääb vaid 400–700 euro vahele.55 Platvormitööd võib pidada paindlikuks töövõimaluseks ning mõnede inimeste jaoks on endale sobivatel aegadel töötamine elustiili valik. Samas on platvormitöö tegemine enamjaolt tingitud vajadusest. Uuringute põhjal on leitud, et platvormitöö on eriti levinud nende inimeste seas, kelle sissetulek põhitöökohas ei ole piisav ning kes näevad platvormitöös võimalust oma elujärge parandada. Platvormitööd motiveerivad tegema suurem paindlikkus (nt on võimalik kombineerida tööd hoolduskohustusega, parandada töö- ja pereelu tasakaalu) ja lihtne ligipääsetavus (nt on platvormitöö käsitletav kui nn üleminekutöö või ajatäitja), samuti võimalus teenida lisasissetulekut.56 2. Mõjuhinnang direktiivi artiklite põhiselt Edasises mõjuanalüüsi kokkuvõttes on huvigruppidelt laekunud sisendit ja tähelepanekuid arvestades toodud välja töölepingulise suhte eeldust käsitlevate sätete võimalikud mõjud. Samuti, arvestades lisanduvate kohustuste hulka, on toodud algoritmilise juhtimise ja platvormitöö läbipaistvusega seonduvad mõjud. Tööalase staatuse õige kindlaksmääramine, töölepingu õiguslik eeldus ja selle ümber lükkamine (art 3-5) Sihtrühm: Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, kohus ning töövaidluskomisjon Direktiivi eelnõu artikkel 4 lõikest 3 tulenevalt tuleb liikmesriikidel võtta toetusmeetmeid, et tagada töölepingu õigusliku eelduse tõhus rakendamine. Nii tuleb eelnõu järgi teha teave õigusliku eelduse kohaldamise kohta üldsusele kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja kergesti leitaval viisil. Eestis on avaldatud töölepingu seaduse käsiraamat57, kus juba praegu selgitatakse töötamist erinevate lepinguliikide alusel ning töölepingulise suhte eristamist muudest võlaõiguslikest teenuse osutamise lepingutest. Samuti leiab infot Tööelu portaalist58. Eelnõu järgi on riigil kohustus koostada ka suunised platvormidele, platvormitööd tegevatele isikutele, sotsiaalpartneritele ja täitevasutustele. Eraldi materjali välja töötamine toob kaasa teatava täiendava töökoormuse, kuid tegevus on pigem ühekordne, mis võib vajada teatud aja järel ajakohastamist. Lisaks eeltoodule võib muu direktiivi eelnõu artiklites 3-5 sätestatu, sh õiguslik eeldus, omada kaudset mõju. Töölepingu õiguslik eeldus (artikkel 4) juba kehtib Eestis (tasu kriteerium). Igal isikul, ka platvormitöö tegijal, on juba õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, kes lahendab vaidlusi töösuhte olemuse üle, hinnates kõiki asjaolusid kogumis (artikkel 3). Kaudne mõju võib avalduda töötegijate teadlikkuse tõusus, mis võib kaasa tuua suurema pöördumiste 55 Ibid. 56 K. Holts. Understanding Virtual Work: Prospects for Estonia in the Digital Economy. Tallinn: Arenguseire Keskus. Fakte virtuaaltöö olemuse ja leviku kohta. Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp- content/uploads/2017/09/fakte_virtuaaltoo_olemuse_ja_leviku_kohta_A4-1.pdf 57 Vt https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf. 58 Vt https://www.tooelu.ee/et/7/toolepingu-solmimine#toolepingu-solmimine. 18 arvu asutustesse nõu saamiseks, kaebuse esitamiseks või vaidluse lahendamiseks. See omakorda võib mõjutada asutuste töökoormust sõltuvalt pöördumiste arvust. Sihtrühm: platvormitöö tegijad Euroopa Komisjon on mõjuhinnangus59 nii Eesti kui teiste riikide puhul hinnanud võimalike ümberkvalifitseeritud töötegijate arvu, sh selle arvutamisel eristanud eriuuringute andmetel mitut erinevat kategooriat (madala oskuste tasemega, kõrge oskuste tasemega; veebiplatvormidel töötavad madala oskuste tasemega inimesed, veebiplatvormidel töötavad kõrge oskuste tasemega inimesed).60 Eesti kohta antud hinnang sisaldab neid kõiki ning kokku võidakse komisjoni hinnangul ümber kvalifitseerida 7657 töötegijat. Komisjon möönab raportis, et sellise lähenemise järgi on inimeste arv eeldatavalt ülehinnatud, sest ei ole teada kui paljud platvormid on valmis suhteid ümber klassifitseerima. EL terviku hindamisel on komisjon eeldanud, et tegelik ümberklassifitseeritud suhete arv võiks olla viidatud arvust 4,6 korda väiksem, mis tähendab Eesti kontekstis umbes 1700 ümberkvalifitseeritud töötegijat. Võimalik, et ka arv 1700 on ülehinnatud. Tööinspektsiooni töövaidluste statistika järgi oli perioodil 2015- 2020 aastas keskmiselt 163 töötaja töölepingulise suhte tuvastamise nõuet, mis on oluliselt vähem kui 1700. Arvestades Arenguseire keskuse hinnangut, et ca 56 000 inimest on platvormidel regulaarselt hõivatud, on ümberkvalifitseeritavate suhete osakaal 3%. Arvestades komisjoni hinnangut, et 50 805 isiku puhul on hõive läbi platvormi peamine või sekundaarne (aga mitte marginaalne), tuleb ümberkvalifitseeritavate suhete osakaaluks 3.3 % platvormidel hõivatutest. Võib pidada väheusutavaks, et ainuüksi platvormitöö direktiivi vastuvõtmise tõttu ca 3% sihtrühmast Eestis omal algatusel ümberklassifitseerimise küsimuse tõstatab. Eestis on tööealisest elanikkonnast platvormitööd teinud u 26%. Neist rohkem kui 4% jaoks on see ainuke sissetulekuallikas.61 Iganädalaselt teeb platvormitööd 7,0% mis on ligikaudu 56 000 tööealist inimest vanuses 18–64. Vähemalt kord kuus teeb platvormitööd 11,9% vastanutest (u 95 000 inimest), vähemalt kord aastas ligikaudu viiendik (u 161 000 inimest) ning kunagi on platvormitööd teinud enam kui veerand tööealisest elanikkonnast (u 208 000 inimest). Sihtrühma suurus on seega keskmine. Eesti õiguses juba kehtib töölepingulise suhte eeldus. Samuti on juba praegu võimalus igal isikul, ka platvormitöö tegijal, pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, kes lahendab vaidluse, hinnates kõiki asjaolusid kogumis. Ühiskonna suurem tähelepanu platvormi kaudu töötavate isikute töötingimuste parandamisele võib suurendada töötegijate huvi platvormitöö vastu, kuid teisalt ka suurendada nende teadlikkust õigustest (sh millal töötegija klassifitseerub töötajaks). Sellega võib kaasneda muudatusi sihtrühma jaoks, aga mitte kohanemisraskusi. Tööinspektsiooni järelevalve tegevuste raames tuvastati 2019. aastal 16 juhtu, kus võlaõiguslik leping kvalifitseeriti töölepinguks ning 2020. aastal oli töövaidluskomisjonides 140 vaidlust (ca 2% kõikidest nõuetest), kus töötajad esitasid töölepingulise suhte tuvastamise avalduse. Ei ole 59 C Vt Commission Staff Working Document. Impact Assessment Report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work, lk 116. 60 Komisjon on mõjuanalüüsis mõjutatud inimeste arvu ja võimalike tulude-kulude kasutanud erinevate uuringute ja hinnangute andmeid, sh nt Eurobarometer 2018, Digital labour platform in the EU jt andmetel ja modelleerimise tulemustel. 61 Vallistu, J., Piirits, M., Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus, lk 4, 11. 19 teada, kas või kui palju nõuetest esitasid platvormitöö tegijad. Arvestades, et tegemist on ebaregulaarsete ja harvade juhtumitega, võib kokkuvõttes ka oodatavat mõju hinnata väikeseks. Sihtrühm: digitaalsed tööplatvormid Täpsed andmed platvormitöö pakkujate arvu kohta puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel62 oli 2021. aasta IV kvartalis Eestis kokku 156 000 ettevõtet/asutust. Digitaalsete tööplatvormide osakaalu Eesti ettevõtetest/asutustest võib hinnanguliselt pidada väikeseks (alla 5%). Direktiivi eelnõus ette nähtud töölepingu õiguslik eeldus (art 4) juba kehtib Eestis (tasu kriteerium). Igal isikul, ka platvormitöö tegijal, on juba õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, kes lahendab vaidluse, hinnates kõiki asjaolusid kogumis (art 3). Samuti on tööandjatel võimalus õiguslik eeldus ümber lükata (art 5). Seega direktiivi vastuvõtmisega otseseid mõjusid ei kaasne. Pigem võib direktiivi artiklite 3-5 vastuvõtmine omada kaudset mõju. Nimelt võib kaasneda teadlikkuse tõus lepinguliikidest ja nende eristamisest, mis võib kaasa tuua rohkem töötegijaid (sh nt hulk töötegijaid ühishagiga), kes on valmis vaidlustama oma tööalast staatust. Vaidlustamiste mõju omakorda sõltub sellest, kas platvormide lepingud töötegijatega on õigesti klassifitseeritud või mitte. Olukorras, kus töötegija kvalifitseeritakse töötajaks, kaasnevad talle õigused nagu nt õigus miinimumtöötasule, töötervishoiu ja tööohutuse ning töö- ja puhkeajanõuete järgimisele (sh õigus põhipuhkusele), samuti õigus ülesütlemise kaitsele. Komisjoni hinnangu järgi suurendab suhete ümberkvalifitseerimine platvormide makstavaid töötasusid ja sotsiaalkindlustusmakseid Eestis 2,5 miljoni euro võrra. Samas lähtuvad komisjoni arvutused üle hinnatud ümberklassifitseeritavate töötegijate arvust (vt Sihtrühm: platvormitöö tegijad), arvutustes esineb eksimusi nt maksumäärade arvestamisel ning mõju suuruseks märgitud 2,5 miljoni euro kujunemise arvutuskäik ei ole tervikuna läbipaistev. Lisaks ei võta komisjon arvesse Eestis juba kehtivat töölepingu õiguslikku eeldust ning platvormitöötegijate nõudeõigust ega senist lepingu olemuse vaidlustamise määra Eestis. Kokkuvõtvalt võib komisjoni hinnanguid pidada eelduslikult ülehinnatuks. Algoritmiline juhtimine (art 6-8) Sihtrühm: platvormitöö tegijad Direktiivi eelnõu annab platvormitöö tegijatele õiguse saada teavet automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamise kohta, sh selle kohta, milliseid tegevusi automaatsed süsteemid jälgivad või hindavad, milliste kategooriate osas otsuseid tehakse ning millised on põhilised parameetrid, mida otsustamisel arvestatakse ja milline on nende parameetrite suhteline tähtsus otsuste tegemisel (art 6). Platvormitöö tegijate õigus saada enamat teavet automaatsete süsteemide kohta, sh selgitusi automaatsete otsuste kohta ja neid vaidlustada (art 8) omab töötegijatele positiivset sotsiaalset mõju. See võib maandada tööga seotud ebakindlust ja riske psühhosotsiaalsele heaolule (nt aidates töötegijatel mõista, mis asjaolud võivad viia milliste töötegija jaoks olulise automaatsete otsuste tegemiseni), suurendades töötegijate tööga rahulolu. Kuivõrd töötegija saab teada otsuseni viivatest kaalutlustest, nendega mittenõustumisel nõuda otsuse läbi vaatamist ja vajaduse korral esitada oma vastuväited, 62Maksu- ja Tolliameti avaandmed, kättesaadav: https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised- pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed#tasutud-maksud. 20 paraneb töötegijate võimalus neid puudutavates automaatsetes otsustes kaasa rääkida (sh nt hoida ära alusetuid blokeeringuid ja võimatust teenust osutada). Kuna direktiivi eelnõu näeb ette platvormi kohustuse tagada automaatsete süsteemide inimjärelevalve ehk hinnata automaatsete süsteemide mõju töötingimusele (art 7), võivad paraneda platvormitöö tegijate töötingimused, kui platvormid võtavad kasutusele täiendavad ennetus- ja kaitsemeetmed tööohutust ja tervist puudutavate riskide maandamiseks. Arvestades töötegijatele lisanduvaid õigusi kogumis võib hinnata mõju oluliseks. Sihtrühm: digitaalsed tööplatvormid Direktiivi eelnõu kohustab platvormi esitama töötegijale teavet automatiseeritud jälgimise ja otsuste tegemise kohta, sh tehtud oluliste automaatsete otsuste kohta. Teave automaatsete süsteemide kohta tuleb esitada dokumendi vormis hiljemalt töötegija esimesel tööpäeval, samuti oluliste muudatuste korral ja igal ajal töötegija taotlusel (art 6). Lisanduv informeerimise kohustus vajab platvormidelt sihiteadlikku kohanemist, kuna suureneb aja- ja ressursikulu töötegijate teavitamisel. Samas on automaatsete jälgimis- ja otsustussüsteemide osas teabe koondamine eelduslikult ühekordne tegevus ning pärast seda on võimalik teave töötegijatele nende värbamisel hõlpsalt esitada, sh teavet regulaarselt täiendada ja ajakohasena hoida. Platvormid peavad tagama, et neil on pädevad inimesed, kes jälgivad automatiseeritud otsuste mõju töötingimustele (art 7), samuti tuleb platvormidel võimaldada töötegijatel ühendust võtta pädeva kontaktisikuga oluliste otsuste läbi vaatamiseks (art 8). Nii kohustusega hinnata automaatsete otsuste mõju kui määrata kontaktisikud võib kaasneda vajadus värvata või koolitada selleks pädevaid isikuid, millega võivad kaasneda lisakulud. Samas on võimalik, et kontaktisiku määramise kohustuse täitmiseks saab kasutada juba olemasolevaid inimressursse, kuivõrd praktikas on mitmetel platvormidel oma klienditugi, mis võimaldab platvormiga probleemide korral ühendust võtta (nt Wolt support). Kokkuvõttes võib algoritmilist juhtimist käsitlevate kohustuste mõju pidada suure mõju ulatuse tõttu oluliseks. Platvormitöö läbipaistvus (art 11-12) Sihtrühm: digitaalsed tööplatvormid Muudatustega tekib platvormidel kohustus platvormitöötajad registreerida (art 11) ning jagada riiklikele asutustele ja platvormitöö tegijate esindajatele teavet platvormitöö tegijate arvu, nende lepingulise või tööalase staatuse ning nende lepingute üldtingimuste kohta (art 12). Suurendades platvormitöö läbipaistvust, suureneb nii töötegijate, klientide kui riiklike asutuste usaldus platvormide vastu, omades platvormile positiivset mõju. Platvormitöötajate töötajate registris registreerimise kohustuse näeb ette ka kehtiv õigus, mistõttu antud osas mõju platvormidele puudub. Teabe esitamise kohustuse täitmisega võib platvormidele kaasneda mõningane aja- ja personalikulu, samas on oluline silmas pidada, et teave töötegijate ja nende lepingute kohta on platvormidel olemas. Seetõttu oleneb lõplik võimalik kulu mõnevõrra ka sellest, mil viisil korraldab riik teabe esitamise kohustuse (nt kui detailset või ülevaatlikku teavet küsitakse ning mis vormis ja millise tehnilise vahendi kaudu tuleb see esitada vms). Kuna direktiivi eelnõu kohustab platvormi hoidma teavet ajakohasena, st esitama teave iga kuue kuu tagant ning lepingute üldtingimuste puhul iga kord, kui tingimusi muudetakse, omab kohustus regulaarset, kuid väikese ulatusega mõju. 21 Sihtrühm: Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Tööinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet Platvormi kohustus platvormitöötajad registreerida ja esitada teave töötegijate kohta võimaldab riigil saada olulist ülevaadet järelevalve ja poliitikakujunduse vaatest, sh võimaldades riigil kujundada platvorme puudutavat riigisisest poliitikat ja maksupoliitikat. Seeläbi saavad riiklikud asutused või teadlased viia läbi platvormitöö ja tulevikutrendidega seotud uuringuid, aidates hõlpsamalt parandada ka töötingimusi ja tagada tööohutust. Mõju ulatust ja sihtrühma suurust saab pidada väikeseks, kuivõrd muudatus ei põhjusta riigiasutustele kohanemisraskusi ja puudutab väikest osa riigiasutustest, samas on oluline silmas pidada registreerimiskohustusest tulevat kasu poliitikakujundamise aspektist. Kuivõrd töötamise register ei võimalda hetkel eristada, kas tehakse tööd platvormi kasuks ning kas töötatakse töölepingu või muu lepingu alusel, võib esineda vajadus registrite (nt töötamise register) täiendamiseks, millega kaasneb vähesel määral ressursivajadus. Järelevalve (art 19) Sihtrühm: Tööinspektsioon, Andmekaitse Inspektsioon Direktiivi eelnõu kohaselt peavad järelevalveasutused ning töö- ja sotsiaalkaitseasutused tegema vajadusel koostööd, eelkõige juhul, kui tekib küsimusi automaatsete seire- ja otsustussüsteemide mõju kohta töötingimustele või platvormitöö tegijate õigustele. Sel eesmärgil vahetavad vastavad asutused kas taotluse korral või omal algatusel asjakohast teavet, sh inspekteerimise või uurimiste käigus saadud teavet. Riigiasutuste vahelist koostööd saab pidada regulaarseks tegevuseks, millega ei seondu eelduslikult olulist mõju. Kuivõrd andmekaitse järelevalveasutustele antakse pädevus jälgida artiklites 663, 7 lõiked 1 ja 364, 865 ja 1066 toodud kohustuste täitmist ja määrata haldustrahve, suurendab kavandatav eelnõu sihtrühma töökoormust. Koormus ei suurene aga oluliselt, sest platvormide osakaalu Eesti ettevõtetest võib pidada väikeseks (alla 5%). Direktiivi eelnõu ei näe ette kohustuslikku järelevalvemahtu ning lõplik järelevalvemaht on muu hulgas mõjutatud laekuvatest kaebustest. Sellega seonduvalt sõltub ka mõju riigieelarvele sellest, millises ulatuses järelevalvet tehakse. Kuna ka mõju sihtrühm on väike, võib kokkuvõttes pidada oodatavat mõju väheoluliseks. VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED Seisukohtade kujundamisel on arvesse võetud Eesti EL poliitika 2022-202367 raamseisukohti ja seisukohti tehisintellekti määruse eelnõu kohta68. 63 Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvus ja kasutamine. 64 Automaatsete süsteemide inimjärelevalve. 65 Oluliste otsuste läbivaatamine inimese poolt. 66 Platvormitööd tegevad isikud, kellel ei ole töösuhet. 67 Vt https://riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/eesti-euroopa-liidu-poliitika/el-poliitika , lk 19. 68 Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7.10.2021 istungil ning Riigikogu EL asjade komisjonis 25.10.2021. 22 1.1. Toetame eesmärki parandada platvormitöötajate töötingimusi ning suurendada läbipaistvust platvormitöö algoritmilises juhtimises. Samal ajal tuleb tagada digitaalsete tööplatvormide jätkusuutlik kasv ning hoiduda ülereguleerimisest. Meetmed platvormi kaudu töö tegemisel näiliselt enesehõivatuna tegutsemise kaotamiseks ei tohiks viia olukorrani, kus tegelikud enesehõivatud ei saa enam jätkata teenuste pakkumist enesehõivatuna. Põhjendus: platvormid edendavad uuenduslikke teenuseid ja uusi ärimudeleid. Samuti luuakse nende kaudutarbijatele ja ettevõtjatele võimalusi elatist või lisasissetulekut teenida, seda sh neile, kelle juurdepääs tööturule on takistatud (noored, sisserändajad või hoolduskohustusega inimesed). Muu hulgas annab platvormitöö ettevõtjatele palju laiema juurdepääsu tarbijatele, võimaluse mitmekesistada tulusid ja arendada uusi äriliine, aidates ettevõtjatel seeläbi kasvada. Tarbijate jaoks tähendab see paremat juurdepääsu toodetele ja teenustele, sh mitmekesisele teenuste valikule. Samas on praktikas probleeme platvormitöö tegijate õigusliku staatuse kindlaks määramise, sh õiguskindlusega, ning algoritmide ja platvormitöö läbipaistvusega. Tööalase staatuse vale liigitamine võib piirata töötegija juurdepääsu olemasolevatele tööalastele ja sotsiaalsetele õigustele. Oluline on tagada, et platvormitöö tegijate tööalane staatus vastaks töötegijate tegelikule töökorraldusele. Praktikas ei saa ebaõige klassifitseerimise tõttu tegelikud platvormitöötajad tihti kasutada töötajate õigusi (nt õigus sotsiaalkaitsele, töötervishoiu ja tööohutuse või töö- ja puhkeaja nõuded). Muu hulgas tekitab see ebavõrdsust ettevõtete jaoks, kes platvormitöötajaid õigesti liigitavad. Lisaks teevad algoritmid töötegijate suhtes tihti olulisi otsuseid, mille kujunemisest ei pruugi töötegija aru saada, sh võib puududa algoritmiliste otsuste osas kaasarääkimise või nende vaidlustamise võimalus. Eelnevast tulenevalt peame põhjendatuks platvormitöötajate töötingimuste parandamist ja platvormitöö juhtimise läbipaistvuse suurendamist, pidades ühtlasi silmas vajadust toetada platvormide jätkusuutlikku kasvu. Sealhulgas tuleb silmas pidada, et digitaalsetele tööplatvormidele kohalduvad nõuded peaks olema võimalikult harmoneerivad, võttes arvesse direktiivi eelnõu õiguslikku alust, mis näeb ette miinimumõiguste kehtestamise töötingimuste valdkonnas. Samuti on oluline silmas pidada, et direktiivi eesmärkide täitmine ei tooks kaasa olukorda, kus tegelikud iseseisvad töötegijad ei saa töö tegemist oma iseseisvas staatuses jätkata, nagu viitab ka Euroopa Parlament oma ettepanekutes platvormitöö kohta69. Tööalase staatuse õige kindlaksmääramine ei tohiks takistada platvormitööd tegevate enesehõivatute tegutsemist või nende tegutsemise tingimuste parandamist. 69 Euroopa Parlamendi raport „Platvormitöötajate õiglaste töötingimuste, õiguste ja sotsiaalkaitse kohta – digitaalarenguga seotud tööhõive uued vormid“p 5: „…rõhutab, et selline ümberlükatav eeldus tagab, et töötajad, kes on tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad, saavad selleks jääda ja töö saamist platvormide kaudu jätkata“. Saaval https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-9-2021-0257_ET.html. 23 1.2. Toetame põhimõtet, mille kohaselt ei tohiks käsitada platvormi otsust pakkuda sotsiaalkaitset, õnnetusjuhtumikindlustust või muid sarnaseid soodustusi kui määravaid tegureid, mis iseloomustavad töölepingulist suhet. Direktiivi eelnõu põhiteksti tuleks lisada põhimõtte, mille kohaselt ei tohiks käsitada platvormi otsust pakkuda sotsiaalkaitset, õnnetusjuhtumikindlustust või muid sarnaseid soodustusi kui määravaid tegureid, mis iseloomustavad töölepingulist suhet. Platvormitöö tegijatele erinevate lisahüvede ja soodustuste pakkumine võib olla erinevate platvormide vahel üheks konkurentsieeliseks, mis meelitab töötegijaid just nende kaudu tööd tegema. Direktiivi eelnõu põhjenduspunktis 23 on märgitud, et platvormi otsust pakkuda sotsiaalkaitset, õnnetusjuhtumikindlustust või muid sarnaseid hüvesid ei tohiks võtta kui iseenesest määravaid tegureid, mis iseloomustavad töösuhet. Antud põhimõtte lisamine põhiteksti annaks suurima võimaliku kindluse. Töövaidlusorgan vaatleb lepingulist suhet hinnates kõiki asjaolusid kogumis, sh võib kohus ja töövaidluskomisjon vaadelda seda, kas väidetav tööandja võimaldab töötegijale lisahüvesid sotsiaalkaitse, õnnetusjuhtumite vms puhuks. Seega võib taoline hüve olla üks kriteerium, mida kohus töösuhte tuvastamisel vaatleb, sest hüve pakkumine võib mõjutada pooltevahelist sõltuvusmäära, st töötegija sõltuvust väidetavast tööandjast. Platvormitöö tegijatel peaks olema võimalus saada teatud täiendavaid hüvesid ning olukorras, kus hüvede pakkumist vaadeldaks kui määravat tegurit töösuhte tuvastamisel, ei motiveeriks see platvorme neid hüvesid pakkuma. Lisaks tuleb silmas pidada, et vastuvõetav direktiiv sobituks enesehõivatute kollektiivläbirääkimiste suunistega70, mis on komisjonil kavas vastu võtta II kvartalis 2022. a. Kollektiivläbirääkimise suuniste eelnõu p 16 kohaselt võivad enesehõivatute kollektiivläbirääkimiste, seega ka kollektiivlepingute osaks olla teatud tingimused, sh nt tingimused seoses enesehõivatu tervise ja ohutuse, kindlustuse ja sotsiaalkindlustusega. Kummagi eelnõu tekst ei peaks läbirääkimiste käigus muutuma viisil, mis pärsiks enesehõivatute kollektiivläbirääkimisi. 1.3. Saame toetada, et platvormi kaudu töötamisel eeldatakse teatud tingimuste esinemisel töö tegemist töölepingu alusel. Samas leiame, et kriteeriumid, mille alusel hinnatakse töölepingu eelduse olemasolu, jäävad direktiivi eelnõus ebaselgeks ja nende põhjendatus on küsitav. Peame oluliseks, et kriteeriumide loetelu iseloomustaks võimalikult suurel määral töölepingulist suhet, võttes arvesse uusi ärimudeleid digimajanduses. Õiguskindluse eesmärgil eelistame ammendavat kriteeriumide loetelu. Peame oluliseks, et õigusliku eelduse kriteeriumid ei viiks platvormitöötaja mõiste määratlemiseni, sealhulgas ei tohiks kriteeriumid mõjutada riigisisese tööõiguse põhimõtteid töösuhte kindlaks tegemisel. Põhjendus: Direktiivi eelnõu sätestab õigusliku eelduse, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel on töölepinguline suhe, kui platvorm kontrollib töö tegemise teatavaid elemente. Töölepingu eeldus on täidetud ehk loetakse, et platvorm kontrollib töö tegemist, kui platvorm vastab vähemalt kahele kriteeriumile järgnevast loetelust: 1) töötasu suuruse tegelik kindlaksmääramine või selle ülempiiri kehtestamine; 70 Suuniste eelnõu avalik konsultatsioon on avatud kuni 24.02.2022. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=PI_COM%3AC%282021%298838&qid=1536068368543. 24 2) nõue, et platvormitööd tegev isik järgiks konkreetseid siduvaid eeskirju seoses välimusega, käitumisega teenusesaaja suhtes või töö tegemisega; 3) järelevalve töö tegemise üle või töötulemuste kvaliteedi kontrollimine, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil; 4) tegelik vabaduse piiramine isiku töö korraldamisel, sealhulgas sanktsioonide abil, eelkõige piirates vabadust valida tööaega või töölt puudumise aega, võtta vastu ülesandeid või nende täitmisest keelduda või kasutada alltöövõtjaid või asendajaid; 5) tegelik võimaluste piiramine luua kliendibaas või teha tööd kolmandatele isikutele. Platvorm saab töölepingu õigusliku eelduse ümber lükata, tõendades, et poolte vahel on muu lepinguline suhe kui töölepinguline, näidates, et kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes ei ole poolte vahel töölepingule omast alluvussuhet. Alluvuse määra näitab näiteks, mil määral on isik seotud tööandja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha osas (nt kes korraldab ja juhib tööprotsessi, kes tasub töövahendite, -materjalide, -seadmete jms eest, kas isik peab alluma asutuse sisekorrale jms). On oluline arvestada, et artiklis 4 viidatud vähemalt kahe kriteeriumi esinemisel ei ole automaatselt tehtud lõplikku otsust lepingu olemuse üle. Töölepingu õiguslik eeldus on riikide tööõiguses kehtestatud, et vältida töötajate (sihilikku) valesti kvalifitseerimist ning eelduse eesmärk on lükata tõendamiskohustus töötegijalt väidetavale tööandjale. Komisjon on kriteeriumide loetelu puhul lähtunud ulatuslikust EL kohtupraktikast, sh Yodeli kohtuasjast71, mis on üks hiljutisemaid lahendeid, kus kohus analüüsis töötaja mõistet tööaja direktiivi 2003/88 tähenduses. Kohus märkis, et töötajaks ei tuleks liigitada teenuse osutamise lepingu alusel tegutsevat isikut, kui talle on antud õigus: - kasutada oma kohustuse täitmiseks alltöövõtjaid või asendajaid; - nõustuda või keelduda väidetava tööandja antud ülesannetest või määrata ühepoolselt ülesannete maksimaalne arv; - osutada oma teenuseid mis tahes kolmandale isikule, sealhulgas väidetava tööandja otsestele konkurentidele ja - määrata kindlaks oma tööajad teatud parameetrite piires ja kohandada oma aega lähtuvalt isiklikest huvidest. Mitmed huvigrupid tegid oma tagasisides ettepaneku lähtuda kriteeriumide loetelus ainult Yodeli lahendist. Yodeli lahendist lähtumist ehk õigusliku eelduse kehtestamist n-ö negatiivse loetelu kaudu võib kaaluda, samas teeb negatiivne kriteeriumite loetelu selle rakendamise võrdlemisi keeruliseks, arvestades, et mitmes liikmesriigis, sh Eestis, on töölepingu õiguslik eeldus kehtestatud juba positiivses vormis. Kui direktiiv näeks ette nii positiivse kui negatiivse kriteeriumite loetelu, läheks õigusliku eelduse rakendamine veel keerulisemaks, nt tekiks küsimus, et millist loetelu esmalt kaaluda. Erineva kaaluga positiivne ja negatiivne list ei oleks põhjendatud, sest tekiks küsimus, kuidas muuta loetelu samakaaluliseks ja ühtaegu, kui loetelud on sama kaaluga/pöördvõrdelised, tekiks küsimus, mis on mitme loetelu koostamise mõte. Eelnõu läbirääkimiste käigus tuleb saada selgust, kas artikli 4 lõikes 2 toodud kriteeriumide loetelu, mille alusel hinnatakse töölepingu eelduse olemasolu, on ammendav või mitteammendav. Direktiivi eelnõu artikli 4 sõnastus viitab ammendavale ehk kinnisele 71 B vs. Yodel Delivery Network Ltd, C-692/19. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A62019CO0692. 25 loetelule (ei ole kasutatud „eelkõige“ vms),72 mida võiks õigusselguse ja -kindluse eesmärgil pidada eelistatumaks. Samas on komisjon selgitanud, et liikmesriigid võivad kehtestada lisakriteeriumeid. Siinse seletuskirja koostamise ajal jääb selgusetuks, kas komisjon eksis või viitas direktiivi eelnõu artiklile 20, mis annab võimaluse riigil kehtestada direktiivist sätestatust platvormitöötaja jaoks soodsamad sätted. Samas on üsna küsitav, kas või mis saab lahtise õigusliku eelduse tekke kriteeriumide loetelu puhul olla töötajale soodsam. Kui igal liikmesriigil oleks võimalik loetellu lisada uusi kriteeriume, tooks see kaasa täiendavat ebakindlust, võttes arvesse platvormitöö piiriülesust. Teoreetiliselt võiks lahtise loetelu puhul liikmesriik kehtestada ka võrdlemisi ebaolulised lisakriteeriumid, mis muudaks läbirääkimised kriteeriumide üle sisutühjaks. Kui kriteeriumide ammendavus ei leia läbirääkimiste käigus toetust, tuleks alternatiivselt kaaluda kriteeriumite esitamist, mida liikmesriigid ei tohiks käsitada määravate teguritena, mis näitavad töösuhte olemasolu. Näiteks ei tohiks need hõlmata tarbijate kaitseks ja ohutuse tagamiseks võetud meetmeid nagu juhiloa olemasolu kontroll või kohustuse panemine järgida teenuse osutamisel liiklusreegleid. Antud lahendus piiritleks kriteeriume, mida liikmesriikidel on võimalik kehtestada, välistades teatud ebakohased või ebamõistlikud kriteeriumid, suurendades platvormide õiguskindlust. Lisaks eeltoodule tekitab rohkemal või vähemal määral kõhklusi erinevate kriteeriumide sisu. Nii huvigrupid kui liikmesriigid on esimeste arutelude käigus viidanud, et töösuhte õigusliku eelduse kriteeriumid ei ole üheselt mõistetavad ja nende seadmine kriteeriumiks tekitab küsimusi. Näiteks on ebaselge, mida tähendab „töötasu suuruse tegelik kindlaksmääramine või selle ülempiiri kehtestamine“. Platvormid võivad praktikas määrata hinna, viies kokku erinevate osapoolte pakkumise ja nõudluse. Arvesse tuleb võtta, et platvormi loodav lisandväärtus seisneb pakkumise ja nõudluse kokkuviimises ning kasvatamises, et tagada kõigile turuosalistele lisandväärtuse saamine. Reaalajas paindlikult nõudluse kasvule reageerides ja pakkumist ergutades on platvormidel võimalik vältida ressursside üleplaneerimisega kaasnevaid kõrgeid püsikulusid. Kriteeriumi sõnastuse puhul tuleks jälgida, et see ei tooks kaasa töötegijate omavahelises konkurentsis madalaimate pakkumiste võistlust, mis ei oleks töötegijate huvides. Lisaks, näiteks nõue, et töötegija järgiks konkreetseid siduvaid eeskirju seoses välimusega, nt kanda kindla välimusega T-särki, võib olla seatud praktilistel kaalutlustel ka teenuse osutamise lepingu puhul. Platvormil peab olema võimalik teatud ulatuses seada nõudeid teenuse osutamisele ning nende nõuete täitmist ka mõistlikus ja vajalikus ulatuses kontrollida, kuna platvormi ärimudelist tulenevalt on kliendibaasi hoidmiseks ja suurendamiseks oluline, et teenus oleks kvaliteetne ja turvaline, kuna ebakvaliteetse teenuse pakkumine vähendab teenuste tellijate arvu, kahjustades ka töötegijaid. Ka mitme huvigrupi eelistatud Yodeli lahendis (millest komisjon on ka pööratud kujul lähtunud) viidatud kriteeriumid tõstatavad samasuguseid või sarnaseid küsimusi, mis ülejäänud kriteeriumid. St, et ka need asjaolud võivad paljuski eraldiseisvana esineda erinevate lepingute puhul. Tuleb silmas pidada, et Yodeli kohtuasjas hindas kohus siiski asjaolusid, mis on töötaja staatuse kindlakstegemisel olulised, mitte asjaolusid, mis on kohased õigusliku eelduse tekke kindlakstegemisel. Seejuures andis kohus asjaolude loetelu lisaklausliga, et nendest tuleb lähtuda tingimusel, et isiku sõltumatus ei tundu näiline ning et pole võimalik tuvastada alluvussuhte olemasolu isiku ja oletatava tööandja vahel. Kokkuvõtvalt võib kriteeriumide sisu kohta märkida, et direktiivi eelnõus ette nähtud kriteeriumid on erineva kaaluga ning eraldiseisvatena võivad esineda ja on lihtsalt täidetavad 72 Direktiivi eelnõu artikkel 4 lõige 2: „Töö tegemise kontrollimist /../ käsitatakse selliselt, et see vastab vähemalt kahele järgmisele kriteeriumile:“ (järgneb loetelu). Inglise keeles: Controlling the performance of work /../ shall be understood as fulfilling at least two of the following:..“. 26 ka teenuse osutamise lepingu korral. Kuivõrd praegu ei ole ühist arusaama selles, millised konkreetsed kriteeriumid on kõige paremad ning ka nende väljavalimine ja seisukohana kinnitamine võib liigselt piirata läbirääkimisvõimalusi, peame põhjendatuks lähtuda üldisest põhimõttest, et kriteeriumide sisu peab võimalikult palju iseloomustama töölepingulist suhet. Oluline on, et õiguslik eeldus oleks ühelt poolt tõhus ega tähendaks praktikas samasuguse või sarnase analüüsi läbiviimist, mida vaidlusorgan teeks oma otsuse eel ja teiselt poolt ei viiks õiguslik eeldus kergesti valedele järeldustele. Seonduvalt sisuga tõusetub küsimus ka kriteeriumide võimaliku mõju kohta. Võib eeldada, et osa platvorme hindab ümber pooltevahelise lepingu olemuse ja niisamuti võib eeldada, et osa platvorme võivad hakata vältima kriteeriumides kirjeldatud tegevusi, et ei oleks alust eeldada töölepingu olemasolu. See võib tekitada soovitule vastupidiselt lisaprobleemi, eriti kui hakatakse vältima või vähendama töötulemuste kvaliteedi kontrollimist või nõudeid töö tegemisele, sealhulgas kuidas käituda teenuse saajaga. Töölepingu õigusliku eelduse kriteeriumid on eelnõus toodud lähtudes sellest, et töö tegemise kontrollimine, täpsemalt kontrolli omamise määr, on tavapärane asjaolu, mida hindab vaidlusorgan, et välja selgitada, kas poolte vahel esineb töölepingule omane alluvussuhe. Samas on platvormil kauplejana võtmeroll tagamaks tarbija ja platvormitöö tegija vahelise suhte turvalisus, usaldusväärsus, samuti isikuandmete või ka teiste isikuõiguste kaitse, sh tarbijakaitsealastest nõuetest kinnipidamine. Seega tuleb läbirääkimistel silmas pidada ka platvormide tegevusi, mille peamine eesmärk on tagada teenuse turvalisus või muud tarbijate olulised huvid. Direktiivi artiklis 4 toodud kriteeriumid on vaid võimalikud töölepingu õigusliku eelduse alused. Lõpliku otsuse selle üle, kas tegemist on töölepinguga või mitte teeb kohus, lähtudes töötaja mõistest riigisisesest õigusest ja kohtupraktikast, sh Eesti puhul TLS § 1 lõikes 4 toodud alluvussuhte olemasolu hindamisest. Seega on oluline tähelepanu pöörata, et õigusliku eelduse kriteeriumid ei viiks platvormitöötaja mõiste määratlemiseni direktiivis ega mõjutaks riigisisese tööõiguse põhimõtteid suhte kindlaksmääramisel (nt et platvormitöö puhul ei saaks eraldiseisvateks määravateks kriteeriumideks töösuhte kindlakstegemisel direktiivi kriteeriumid). Kaaludes õigusliku eelduse tekkeks vajalike kriteeriumide hulka EL tasandil, tõusetub küsimus, kas kahe kriteeriumi lävend on põhjendatud. Huvigrupid on avaldanud erinevaid arvamusi, kuni selleni, et komisjoni pakutud loetelu säilimisel peaks täidetud olema kõik või enamik kriteeriumeid. Õigusliku eelduse eesmärk on muuta töötegijale kui platvormiga võrreldes nõrgemal positsioonil olevale isikule enda õiguste eest seismine lihtsamaks ja kättesaadavamaks, lükates tõendamiskoormuse platvormile. Seega oleks platvormitöö tegija vaatest soodsaim lahendus, kui töölepingu õiguslik eeldus kehtiks tingimusteta või oleks sõltuvusse seatud näiteks vaid ühe kriteeriumi esinemisest. Näiteks ka Eestis kehtib töötajale direktiivi eelnõust soodsam töölepingulise suhte eeldus – õigusliku eelduse tekkeks piisab vaid ühe kriteeriumi täitmisest, milleks on tasu maksmine. See kehtib kõigi platvormitöö tegijate osas juba praegu ja nad saavad soovi korral seda õigust kasutada. Platvormi vaatest on omakorda soodsaim, kui korraga peab esinema võimalikult rohkel määral kriteeriumeid. Samas muutuks viimasel juhul õigusliku eelduse kehtestamine sisuliselt mõttetuks ja eesmärgipäratuks, kuivõrd sellisel juhul viiakse juba õigusliku eelduse tekkeks läbi sarnane analüüs, mida vaidlust lahendav organ teeks töösuhte olemuse ole otsustades. Samuti peaks täidetud kriteeriumide arv lähtuma läbirääkimiste käigus kokkulepitavast kriteeriumide sisust. Nii võidakse menetluse käigus sõnastada kriteeriumid detailsemaks või üldisemaks, nt direktiivi eelnõus praegused kaks-kolm kriteeriumi võidakse üldisemas sõnastuses kokku 27 kirjutada üheks või vastupidi. Seetõttu ei ole praegu mõistlik asuda seisukohale, mitu kriteeriumi peaks täidetud olema. 1.4. Leiame, et direktiivi eelnõust peaks üheselt mõistetavalt selguma, kuidas suhestuvad omavahel direktiivi eelnõu, isikuandmete kaitse üldmäärus, veebipõhiste vahendusteenuste määrus ja tehisintellekti määruse eelnõu. Seejuures vajab selgitamist, mil määral võib liikmesriik algoritmilise juhtimise osas kehtestada platvormitöö tegijate seisukohast direktiivist soodsamaid nõudeid. Põhjendus: algoritmilist läbipaistvust reguleerivad lisaks direktiivi eelnõule ka muud erinevad EL õigusaktid (isikuandmete kaitse üldmäärus, veebipõhiste vahendusteenuste määrus ja tehisintellekti määruse eelnõu). Direktiivi eelnõu läbirääkimiste käigus on oluline tagada kooskõla muude EL õigusaktidega, sh tagada, et on selge kuidas direktiivi eelnõust ja teistest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused omavahel suhestuvad. Nimetatud EL õigusaktid ei võimalda platvormitöö tegijatele selliseid õigusi nagu direktiivi eelnõu artiklites 6–10 on sätestatud, mistõttu toetavad ja täiendavad kavandatavad meetmed teisi EL õigusakte. Samas on oluline aru saada, kas võib osutuda vajalikuks direktiivi eelnõu inimjärelevalvet käsitleva sätte täiendamine klausliga, mille kohaselt niivõrd, kui platvormile kohalduvad tehisintellekti määruse kohustused, on ta nende järgimisel täitnud ka direktiivi eelnõus sätestatud automaatsete süsteemide inimjärelevalve kohustuse. Platvormid on oma olemuselt piiriülesed ning asuvad sageli ühes riigis, kuid tegutsevad samal ajal mitmes teises liikmesriigis mujal asuvate inimeste kaudu. Platvormid ei ole seotud ühegi põhivara ega ruumiga, mistõttu saavad nad hõlpsasti liikuda ja tegutseda piiriüleselt ning alustada kiiresti tegevust uutel turgudel. Seetõttu on oluline mõista, kas direktiivi eelnõu võimaldab liikmesriikidel algoritmilist juhtimist käsitlevate sätete reguleerimisel kehtestada soodsamaid reegleid platvormitöö direktiivis sätestatust, arvestades, et eelnõu peamine õiguslik alus on ELTL artikkel 153 lõige 2, mis näeb ette miinimumõiguste kehtestamise. Samas kui direktiiv võimaldab täiendavate nõuete sätestamist, siis tuleb veenduda, et see ei tekitaks põhjendamatult õiguslikku killustatust ega takistaks platvormide teenuste piiriülest osutamist, sh ei raskendaks direktiivi ühtset rakendamist. Sellisel juhul tuleks direktiivi eelnõu läbirääkimiste käigus algoritmilise juhtimise puhul kehtestada ühised maksimumharmoniseerivad eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi ELis tegutsevate platvormide suhtes. Algoritmilist juhtimist reguleerivad mitmed maksimumharmoniseeruvad EL õigusaktid, mistõttu võiks ka platvormitöö direktiivi teatud sätete ühtne ülevõtmine pakkuda platvormidele õiguskindlust. See võimaldaks neil kohelda erinevates liikmesriikides asuvaid töötegijaid võrdselt ning tagada neile paremaid teenuse osutamise tingimusi ja keskkonda. 1.5. Toetame ette nähtud meetmeid algoritmilise juhtimise läbipaistvuse suurendamiseks. Peame oluliseks, et inimjärelevalve kohustus jääb proportsionaalseks ega piira põhjendamatult võimalust kasutada tehisintellektisüsteeme automaatotsuste tegemiseks. Peame mõistlikuks, et platvormid määravad kontaktisiku, kes selgitab vajaduse korral automaatse otsustussüsteemi alusel tehtud otsuseid. Toetame platvormitöö tegija õigust taotleda automaatselt tehtud otsuse ülevaatamist. Peame vajalikuks eelnõus toodud teavitamise ja nõustamisega seotud õiguste kehtestamist. Põhjendus: automaatsete seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvus- ja teavitusnõuded (sh õigus võtta ühendust pädeva kontaktisikuga, saada automaatsete otsuste kohta selgitusi ning õigus teavitamisele ja nõustamisele), aitavad tagada töötegijate õiguste tõhusamat kaitset. Samal ajal on nõuded proportsionaalsed ega eelda platvormidelt ebamõistlikke kulutusi. Direktiivi eelnõus 28 ette nähtud meetmed algoritmilise juhtimise läbipaistvuse suurendamiseks aitavad pöörata tähelepanu sellele, kuidas ja mil määral omab algoritmiline juhtimine mõju töötingimustele, nt millist mõju avaldab algoritmiline juhtimine psühhosotsiaalsele heaolule (töötegijad võivad tunda, et nad on pideva jälgimise all) või töö tegemise ohutusele (algoritmid võivad potentsiaalselt soodustada ohtlikku käitumist, pakkudes boonuseid kiiremate tarnete eest).73 Tehisintellektisüsteemidele kohalduv inimjärelevalve kohustus peab ka läbirääkimiste raames jääma põhjendatuks ja proportsionaalseks, sh lähtuma konkreetsetest asjaoludest ja kasutusjuhust, eelkõige riskidest, mis võivad tekkida konkreetse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisel. Arvesse tuleb võtta, et automatiseerimine ja automaatsed otsused ei ole iseenesest probleemsed, mistõttu ei peaks inimjärelevalve kohustus põhjendamatult piirama võimalust kasutada tehisintellektisüsteeme automaatotsuste tegemiseks. Nõuete kehtestamisel on platvormitöö spetsiifikaga arvestamine põhjendatud, kuivõrd see võimaldab saavutada automaatsete seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvust, näiteks saada töötegijal hõlpsamalt infot tema tasu kujundamise, tööülesannete jagunemise, klientide antavate hinnangute mõju või konto blokeeringute kohta. Ka Eestis ei pruugi platvormitöö korraldamisel kasutatavad automaatsed süsteemid olla piisavalt läbipaistvad, samuti muutuvad need kiiresti, mis omakorda suurendab töötegijate ebakindlust.74 Intervjuudest platvormitöö tegijatega on ilmnenud, et mõni platvorm ei oska automaatsete otsuste (nt konto blokeeringu) tagamaid ja põhjendusi töötegijale ka selgitada.75 Ka võivad töötegijate infopäringud jääda platvormide poolt vastamata või ei ole võimalik automaatseid otsuseid, näiteks kontode blokeeringuid, vaidlustada. Kui algoritmiline juhtimine on läbipaistvam, saab ennetada ka töötegijate psühhosotsiaalseid riske, mis võivad tulla töö ebakindlusest ja vähesest infost töötamise tingimuste kohta. Kuivõrd automaatsed otsused võivad oluliselt mõjutada töötegija võimalust tööd teha, on põhjendatud, et platvormidel oleks kohustus määrata kontaktisik, kellelt töötegija saab vajadusel automaatsete otsuste kohta selgitusi küsida. Kui tegemist on olulise mõjuga otsusega, peab töötegijal olema võimalus saada sellele põhjendusi ja seda vajadusel vaidlustada. Algoritmid võivad teha ekslikke otsuseid, mis ei võta arvesse elulisi asjaolusid või töötegija selgitusi, samuti ei pruugi inimene mõista, mis põhjendustel automaatne otsus tehti. Näiteks olukorras, kus platvormitöö tegija konto blokeeritakse, võtab see töötegijalt võimaluse töö tegemist jätkata ning kuivõrd tegu on olulise otsusega, on mõistlik võimaldada selle kohta täiendavate selgituste küsimist. Eeltoodud põhjustel tuleb pidada põhjendatuks ka seda, et automaatseid otsuseid on võimalik vaidlustada, sest praktikas võib ette tulla olukordi, kus automaatsele otsusele on võimalik esitada asjakohaseid selgitusi ja põhjendatud vastuargumente. Kuivõrd praegu kasutavad platvormid erinevaid klienditoe kanaleid, ei eelda pädevate kontaktisikute määramine ja nendega ühenduse võtmise võimaldamine platvormidelt eelduslikult inimressursikulu suurenemist. 73 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions. Better working conditions for a stronger social Europe: harnessing the full benefits of digitalisation for the future of work. COM/2021/761final. Lk 7. 74 Kall, K., Roosalu, T., Unt, M., & Ojamäe, L. (2021). Platformisation of Tallinn’s taxi industry: Results from the PLUS Project. RASI toimetised nr 13. Tallinn: Tallinna Ülikool, lk 33. Kättesaadav veebilehel: https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2021_RASI%20toimetised%20nr%2013_Pla tformisation%20of%20Tallinn%E2%80%99s%20taxi%20industry.pdf. 75 Ibid., lk 32. 29 Platvormil tuleks läbi viia teavitamist ja nõustamist ehk informeerida ja konsulteerida platvormitöötajate esindajaid või nende puudumisel platvormitöötajaid seoses selliste otsustega, mis toovad kaasa automaatsete süsteemide kasutuselevõtu või olulised muudatused nende kasutamises. See aitab edendada töötajate kaasatust olulisi algoritmilist juhtimist puudutavatesse otsustesse. Kuivõrd automaatsete süsteemide kasutuselevõtt ja nende olulised muudatused puudutavad platvormitöötajate õigusi, on põhjendatud, et anda töötajatele võimalus neis teemades kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. See soodustab ka olulistes töökorralduslikes otsustes platvormide ja platvormitöötajate vahel kokkulepetele jõudmist, mis on kasulik mõlemale poolele, aidates tagada töökindlust ja -rahulolu. 1.6. Toetame isikuandmete töötlemisega seotud nõuete kehtestamist platvormitöö tegijate õiguste kaitseks. Samas peame vajalikuks, et direktiivi eelnõu isikuandmete töötluse täpsustused ei kahjustaks põhjendamatult teenuse tarbijate huve. Näiteks võib olla asjakohane tingimuse lisamine, mille kohaselt on töötegija andmete töötlus lubatud, kui see on vajalik töötegija või teenuse tarbija tervise või turvalisuse tagamiseks. Põhjendus: direktiivi eelnõu kohaselt ei tohi platvorm töödelda platvormitöö tegijate isikuandmeid, mis ei ole lahutamatult seotud töötegija ja platvormi vahelise lepingu täitmisega ega ole selleks rangelt vajalikud, kehtestades seekaudu rangema andmetöötluspiirangu võrreldes isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatuga. Direktiivi eelnõu sätestab konkreetsed juhtumid, mil platvorm ei tohi platvormitöö tegijate andmeid töödelda (nt andmed töötegija psühholoogilise seisundi kohta, andmed ajal, mil töötegija ei tee platvormitööd). Oluline on silmas pidada, et isikuandmete kaitse üldmäärusest erisuste tegemine peab olema põhjendatud ja vajalik. Selliste erisuste tegemine võib olla põhjendatud tulenevalt eesmärgist kaitsta täiendavalt platvormitöö tegijaid. Direktiivi eelnõu erisused on tehtud eesmärgil, et platvorm ei koguks töötegija kohta ebavajalikke andmeid. Töösuhetes võib olla põhjendatud isikuandmete töötlemises täpsemate reeglite kehtestamine, sh lubab isikuandmete kaitse üldmääruse § 88 teha riikidel töösuhetes erireegleid töötegija kaitse eesmärgil (nt näha ette täpsemad eeskirjad seoses töötervisoiu ja tööohutusega, töö korraldamisega jms). Põhimõte sätestada täpsemad reeglid on asjakohane ka antud direktiivi eelnõu raames. Teisalt on oluline arvestada, et platvormi vajadus platvormitöö tegijate andmeid töödelda on mh eesmärgil tagada teenuse tarbijate jaoks teenuse turvalisus ja kvaliteet ning on ebaselge, kas ning millisel määral direktiivi eelnõu artikkel 6 lõige 5 sõnastus seda võimaldab. Seetõttu tuleb hinnata ning vajadusel tagada, et direktiivi eelnõus sätestatud andmetöötluspiirang ei kahjustaks põhjendamatult teenuse tarbijate huve. Asjakohane võib olla lisada tingimus, mille kohaselt on näiteks töötegija psühholoogilise seisundi osas andmetöötlus siiski lubatud, kui see on vajalik platvormitöö tegija või teenuse tarbija tervise või turvalisuse tagamiseks. 1.7. Eesti toetab platvormitöö tegija töötamise deklareerimise kohustuse kehtestamist. Peame vajalikuks, et platvormid teevad pädevatele asutustele ja platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks teabe, milline on töötegijate arv, lepinguline suhe ja kohalduvad üldtingimused. Põhjendus: platvormitöö kohta andmete kogumine on oluline nii riigi, teaduse kui platvormitöö tegijate vaatest. Riigi ligipääs andmetele aitab kaasa riigisisesele poliitikakujundamisele (sh maksupoliitika) ning parandada töötingimusi ja tagada tööohutust. Andmete kogumine aitab läbi viia platvormitöö ja tulevikutrendidega seotud uuringuid, sh poliitikakujundamise 30 teadmispõhisuse toetamiseks, seda eriti arvestades platvormitöö piiriülesust ehk asjaolu, et liikmesriigiti võivad platvormitöö ja selle trendid oluliselt erineda. See omakorda näitlikustab seda, kui oluline on koguda platvormitööd puudutavat teavet liikmesriigiti, sest platvormitöö uuringute tulemused, mis peavad paika ühes riigis, ei pruugi olla ülekantavad teiste riikide praktikatele. Suurendades platvormitöö läbipaistvust, suureneb nii töötegijate, klientide kui riiklike asutuste usaldus platvormide vastu, mis on kasulik ka platvormidele. Samal ajal ei kaasne eelduslikult platvormile vastava teabe jagamisega üleliigset halduskoormust või lisakulutusi, sest vastav informatsioon on platvormidel olemas. Kuivõrd tegemist on üldist laadi põhiteabe jagamisega, ei saa kohustust pidada ka üleliia platvormide huve riivavaks. Kehtestades platvormidele registreerimiskohustus kõigi töötegijate ja mitte ainult töötajate osas, suureneb platvormitöö läbipaistvus ning see võimaldaks saada ülevaadet platvormitööst riigil nii järelevalve kui poliitikakujundamise jaoks, sh võimaldaks hinnata platvormitöö trende. Laiem registreerimiskohustus aitab kaasa ka eelmises lõigus toodud eesmärkide saavutamisele. 1.8. Toetame eelnõus ette nähtud võimalust platvormitöö tegijatele kaitsta oma huve suhtluskanalite vahendusel. Põhjendus: Eestis ühendavad platvormitöö tegijaid mitukümmend erinevat mitteprivaatset gruppi (nt Facebookis), mis ei täida direktiivi eelnõuga soovitud eesmärki tagada privaatne suhtluskanal tööga seonduvate küsimuste arutamiseks. Platvormitööd iseloomustab töö individuaalsus ehk töötegija vähene suhtlus nii platvormi kui ka teiste töötegijatega. Suhtluskanal võimaldaks platvormitöö tegijatel suhelda, et kaitsta oma huve, küsida tööga seotud küsimusi ja jagada teavet, hoolimata ühise töökoha puudumisest. Peame oluliseks, et töötegijatele oleks tagatud võimalus omavahel privaatselt suhelda. Suhtluskanal võimaldaks ka kogemuste jagamise läbi suurendada üldist meeskonnatunnet ja tööga rahulolu. 1.9. Saame vajaduse korral toetada pööratud tõendamiskohustuse kehtestamist lepingu ülesütlemisel. Eelistame, et oleks täpselt määratletud, milliste õiguste kasutamise tõttu lepingu lõpetamisel pööratud tõendamiskohustus tekib. Samuti eelistame, et pööratud tõendamiskohustus kohalduks vaid platvormitöötajatele, kuivõrd kõrgendatud kaitse lepingu ülesütlemisel on omane töölepinguliste suhete puhul. Põhjendus: Direktiivi eelnõu kohaselt juhul, kui platvormitöö tegija leiab, et temaga lepingu ülesütlemine või samaväärsete meetmete võtmine toimus põhjusel, et ta kasutas oma direktiiviga ettenähtud õigusi, tuleb platvormil tõendada vastupidist, teisisõnu kehtib neil juhtudel pööratud tõendamiskohustus. Pööratud tõendamiskohustus tuleks sätestada platvormitöötajatele, mitte töötegijatele. Kõrgendatud kaitse lepinguliste suhete ülesütlemisel on iseloomulik töölepingulistele suhetele. Ka töölepingu seadus määrab konkreetsed ülesütlemise piirangud teatud töötajate gruppidele, samas ei kehti taolised piirangud lepingulistele suhetele tervikuna, näiteks töövõtu- ja käsunduslepingule. Tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, mille järgi lasub tõendamiskohustus isikul, kes esitab nõude või vastuväite. Pööratud tõendamiskohustus, kui üldise tõendamiskohustuse põhimõtte erand, peaks olema ette nähtud selgelt põhjendatud juhtudel, mistõttu tuleks pööratud tõendamiskohustust rakendada vaid töösuhetes. Eesmärgipäraseks ei saa pidada ka pööratud tõendamiskohustuse sätestamist iga direktiivi eelnõus toodud õiguse rikkumise puhuks. Direktiivi eelnõu näeb ette ulatusliku töötegija õiguste kogumi, nt õigus saada automaatsete otsuste kohta selgitusi ja vajadusel tehtud otsuse 31 kirjaliku põhjenduse, õigus taotleda automaatse otsuse ülevaatamist ja saada oma õiguste rikkumisel hüvitist, õigus privaatsele suhtluskanalile jne. Sätestades pööratud tõendamiskohustuse kogu direktiivis toodud õiguste puhuks, kaotab pööratud tõendamiskohustus sisult oma mõtte ning eeldab, justkui platvorm/tööandja käitub lepingulistes suhetes alati õigusvastaselt. Selline laiapõhjaline eeldus on ebamõistlik ning suurendab ebaproportsionaalselt platvormide tõendamiskohustust. Oluline oleks sätestada konkreetsed juhud, mil pööratud tõendamiskohustus tuleb töötajate kaitseks kehtestada. 1.10. Liikmesriikidele peab jääma õigus otsustada, milline asutus teostab järelevalvet direktiivi täitmise üle. Direktiivi eelnõu kohaselt teostab artiklitest 676, 7 lõiked 1 ja 377, 878 ja 1079 tulenevate kohustuste täitmise üle järelevalvet isikuandmete kaitse üldmääruses viidatud andmekaitsealane järelevalveasutus (Eestis Andmekaitse Inspektsioon). Selline lahendus ei ole põhjendatud. Nimetatud artiklitega kehtestatavad automaatsete süsteemide monitoorimise, läbipaistvuse ja inimjärelevalve kohustused on oma olemuselt analoogsed tehisintellekti määruse eelnõus sätestatud kohustustega, mille osas on aga liikmesriikidel diskretsioon otsustada, milline asutus teostab järelevalvet. Samuti sätestavad veebipõhiste vahendusteenuste määrus ja menetlemisel olev digiteenuste õigusakt80 veebiplatvormidele läbipaistvuse ja ligipääsetavatusega seotud kohustusi, mille osas jäetakse samuti järelevalve teostaja liikmesriigi otsustada. Oleks mõistlik, et juhul, kui tehisintellekti määruse eelnõu, veebipõhiste vahendusteenuste määruse, digiteenuste õigusakti või muus õigusaktis sätestatud analoogsete kohustuste osas määratakse järelevalveasutuseks muu kui andmekaitsealane järelevalveasutus, oleks liikmesriikidel võimalik sama asutus määrata järelevalve teostajaks ka antud direktiivi eelnõus sätestatud kohustuste täitmise üle. Asutus(t)ele, kes hakkavad nõuete täitmise üle järelevalvet tegema, tähendab see teatavat koormuse tõusu, mis omakorda võib sõltuvalt kontrollimahtudest, laekunud kaebustest jms kaasa tuua vajaduse täiendavaks ressursiks, seega tuleb neile direktiivi ülevõtmisel tagada vajalik täiendav rahaline ressurss. 1.11. Liikmesriikidele peab jääma õigus valida sobivaim sanktsioonisüsteem ja liik. Riikidele tuleks jätta ka paindlikkus sanktsioneerida üksnes raskemaid rikkumisi. Direktiivi eelnõus ette nähtud karistuse määr kuni kakskümmend miljonit eurot on äärmiselt kõrge ega võimalda isikul prognoosida, millises suuruses sanktsioon tema teole võib järgneda. Direktiivi eelnõu kohaselt võivad järelevalveasutused eelnõu teatud artiklites sätestatud kohustuste rikkumise eest määrata haldustrahve isikuandmete kaitse üldmääruses osutatud 76 Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvus ja kasutamine. 77 Automaatsete süsteemide inimjärelevalve. 78 Oluliste otsuste läbivaatamine inimese poolt. 79 Platvormitööd tegevad isikud, kellel ei ole töösuhet. 80 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020PC0825&from=en. 32 summa ulatuses. Leiame, et karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. EL õiguses ei ole halduskaristuse („administrative fine“) mõistet sisustatud, mistõttu puudub ühtne arusaam, mida see mõiste tähendab. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte- kriminaalõiguslikud karistused. Seejuures mitte-kriminaalõiguslike karistuste puhul, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon otsustada, millise iseloomuga karistust kohaldada.81 Seetõttu ei tuleks karistuse osas viidata isikuandmete kaitse üldmäärusele ja mõistele “administrative fine”. Liikmesriigile peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida üksnes teatud raskemaid rikkumisi (lähtudes ultima ratio põhimõttest), st iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. Seejuures ulatuslik halduskaristuste harmoneerimine väljaspool ELTL artiklis 83 sätestatud õiguslikku alust seab küsimuse alla, mis on ELTL art 83 (ning seal sisalduva karistusõigussüsteeme kaitsva lg 3) mõte. Viide isikuandmete kaitse üldmäärusele kõnesolevas eelnõus on veelgi problemaatilisem arvestades asjaolu, et üldmääruse preambul viitab Taani ja Eesti suhtes loodavatele eranditele (väärteokaristuste osas), samas kui üldmääruse sätetes kirjeldatakse vaid Taani süsteemi. Problemaatiline on ka niivõrd kõrgete karistuse ülemmäärade (20 mln eurot) sätestamine füüsilistele isikutele, kes võivad ka platvorme hallata,, ilma (selge) võimaluseta rahatrahvi ülemmäärasid diferentseerida või seada määr sõltuvusse konkreetsetest füüsilise isikuga seotud asjaoludest (nt sissetulekust). Kuigi mõistetavalt võib konkreetse trahvi määramisel võtta arvesse erinevaid asjaolusid, siis on selline regulatsioon ilmselt vastuolus EL Põhiõiguste Harta82 artikli 49 lõikest 1 tuleneva karistusõiguse määratletuse põhimõttega, mille kohaselt peaks isikule olema ettenähtav nii see milline käitumine on karistatav kui ka selle eest järgneda võiv sanktsioon. Kuivõrd eelnõu tulemusel on karistus kuni 20 miljonit eurot, on isikul võimatu prognoosida isegi ligilähedaselt, millises suuruses sanktsioon tema teole võib järgneda (nt kas 1000 eurot, 10 000 eurot, miljon või mõned kümned miljonid). Lisaks on eelnõus viidatud äärmiselt kõrge karistuse ülemmäära tõttu rikkumise toime pannud isikul võimatu prognoosida, millises suuruses sanktsioon tema teole võib järgneda. Selline lahendus on füüsiliste isikute puhul ilmselt vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikest 1 tuleneva karistusõiguse määratletuse põhimõttega, mille kohaselt peaks isikule olema ettenähtav nii see, milline käitumine on karistatav, kui ka selle eest järgneda võiv sanktsioon. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Direktiivi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile Tööinspektsioonile, Andmekaitse inspektsioonile, Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku kantseleile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Advokatuurile, Jagamismajanduse Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni 81 Vt nt European Court of Justice 7.10.2010, case 382/09 (Stils Met SIA v Valsts ieņēmumu dienests), [2010] ECR I-09315, margin no 44: „Where European Union legislation does not specifically provide any penalty for an infringement or refers for that purpose to national legislation, the choice of penalty remains within the discretion of the Member States“. 82 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:ET:PDF. 33 Liidule, Eesti Taksokoondisele ning ettevõtetele Wolt Enterprises Oy, Bolt Operations OÜ, GoWorkABit, Cachet OÜ, Helpific OÜ ja teadlastele Kaire Holts, Merle Erikson, Tauri Tuvikene ja Johanna Vallistu. Info arvamuste saamise ja ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud käesolevale seletuskirjale. Seisukohad on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiitsministeeriumiga ning Rahandusministeeriumiga. 34  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Esialgne hinnang Euroopa Liidu algatusega kaasnevatele mõjudele 1.1. Kavandatav Tööalase staatuse õige kindlaksmääramine, õiguslik eeldus ja selle ümber lükkamine (art 3-5) muudatus või meede 1.2. 1.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 1.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 1.5. Mõjuvaldkond ja kirjeldus Koondhinnang alavaldkond mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude risk MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDEL Kavandatav muudatus mõjutab riigiasutuse korraldust ja rahastamist, sh kulud ja tulud Sihtrühm: Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon, Maksu ja Tolliamet, kohus ja töövaidluskomisjon Kavandatava direktiivi järgi peavad Keskmine Väike Väike Väike Väheoluline liikmesriikides olema reeglid, mis võimaldavad hinnata töötegijate tegelikku staatust (st kas on Mõju ulatus sõltub Mõju sagedus on Kuna mõjutatud on vaid Ebasoovitavate töölepinguline suhe või muu teenuse osutamise sellest, milliseid väike, kuna nii õiguse kolm riigiasutust ja mõjude vorm) ning vajadusel klassifitseerida platvormil tegevusi tööalase täiendamine ja vaidlusorganid, on riski ei tuvastatud. töötegija töötajaks. Pooltevahelise suhte staatuse õigeks suuniste koostamine sihtrühm väike. hindamisel tuleb lähtuda töö tegemisega kindlaksmääramiseks Sotsiaalministeeriumi seotud asjaoludest kogumis. tehakse. Samas kehtib s, töösuhete osas Eesti õiguses ka täna järelevalve Eelnõu annab võimalikud kriteeriumid, millal töölepingulise suhte teostamine ja eeldada töölepingu olemasolu, nt kas platvorm eeldus. vaidlusorganite töö teostab järelevalvet tehtud töö üle ja kontrollib on reeglipärane töö tulemuslikkust, piirab töötegija vabadusi, Mõju ulatust saab tegevus. kehtestades nt nõudeid töö- ja puhkeajale jne. hinnata keskmiseks. Kui platvorm kontrollib töö tegemist, tuleb eeldada töölepingulise suhte olemasolu. Töötegija tegeliku Töölepingulise suhte eeldus on võimalik ümber staatuse lükata, seejuures on tõendamiskoormus kindlakstegemine võib platvormil. Töölepingu olemasolu eeldatakse suurendada eelnõu järgi ka haldus- ja kohtumenetluses. järelevalveasutuse ja vaidlusorganite Liikmesriikidel tuleb võtta kasutusele töökoormust, kuivõrd toetusmeetmeid õigusliku eelduse tõhusa on vaja tugevdada rakendamise kohta, nt koostada õiguse eelduse järelevalvet ning 1  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele mõistmiseks suunised töötegijate, platvormide teisalt võib olla ja täitevasutuste jaoks ning tugevdada rohkem töötegijaid, järelevalvet. kes teadlikkuse suurenedes on valmis Eesti õiguses juba kehtib töölepingulise suhte tööalast staatust eeldus (töölepingu seaduse § 1 lg 2). Kui isik vaidlustama. teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, Samuti tuleb riigil on eelduslikult tegu töölepinguga. Töölepingu koostada õigusliku kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille eelduse mõistmiseks kohaselt on töö tegemiseks kohustatud isik töö suuniseid. See tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral tegevus on iseseisev. ühekordne, kuid võib aeg-ajalt vajada Vaidluse korral hindab lepingulise suhte ajakohastamist. olemust töövaidluskomisjon või kohus, kuhu on igaühel õigus pöörduda. Ka Tööinspektsioon ja Kui praegu valesti Maksu- ja Tolliamet lähtuvad töösuhte kvalifitseeritud olemasolu hindamisel sisulistest asjaoludest, töötegijaid mitte pelgalt lepingu nimetusest.1 kvalifitseeritakse ümber, võib kasvada riigi maksutulu. Eelnev suurendab halduskoormust, kuid mitte kohanemisraskusi. SOTSIAALNE MÕJU Kavandatav muudatus mõjutab töösuhteid Sihtrühm: platvormitöö tegijad Direktiivi eelnõu annab võimalikud Keskmine Väike Keskmine Väike Oluline kriteeriumid, millal eeldada töölepingu olemasolu. Kui platvorm kontrollib töö Riigi suurem Komisjoni hinnangul Eestis on tööealisest Ebasoovitavate tegemist, tuleb eeldada töölepingulise suhte tähelepanu platvormi on elanikkonnast mõjude olemasolu. Töölepingulise suhte eeldus on kaudu töötavate ümberkvalifitseeritav platvormitööd teinud u riski ei tuvastatud. võimalik ümber lükata, seejuures on isikute töötingimuste ate platvormitöö 26%; 1 Haldusmenetluse seaduse § 6; maksukorralduse seaduse § 84; Riigikohtu praktika, nt RKHKo 3-18-1740, p 17.1. 2  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele tõendamiskoormus platvormil. Töölepingu parandamisele võib tegijate suhete arv Neist rohkem kui 4% olemasolu eeldatakse eelnõu järgi ka haldus- ja suurendada Eestis umbes 1700. jaoks on see ainuke kohtumenetluses. töötegijate huvi Samas oli sissetulekuallikas.3 platvormitöö vastu. Tööinspektsiooni Liikmesriikidel tuleb võtta kasutusele andmetel perioodil Iganädalaselt teeb toetusmeetmeid õigusliku eelduse tõhusa Samuti suureneb 2015-2020 platvormitööd 7,0% rakendamise kohta, nt koostada õiguse eelduse töötegijate teadlikkus töövaidluskomisjonis esindusliku valimiga mõistmiseks suuniseid platvormitöö tegijatele. töölepingulise suhte aastas keskmiselt 163 küsitlusele vastanutest, eeldusest, mille töötaja töölepingulise mis tööealise elanikkonna Nii Eesti kui teiste riikide puhul on Euroopa tulemusel võivad suhte tuvastamise (vanuses 18–64) arvule Komisjon mõjutatud inimeste arvu arvutamisel senisest rohkem nõuet. Komisjoni laiendades on ligikaudu erinevate uuringute andmetel eristanud mitu töötegijaid olla mõjuhinnangut võib 56 000 inimest. erinevat kategooriat (madala oskusega, kõrgete huvitatud oma eelduslikult pidada oskustega; veebiplatvormidel töötavad madala õiguste kaitsest (sh ülehinnatuks, kuna Vähemalt kord kuus teeb oskustega inimesed, veebiplatvormidel vaidlustamine). See Komisjoni platvormitööd u 95 000 töötavad kõrgete oskustega inimesed). 2. Eesti võib ebaõigelt küsitlusuuringu inimest, vähemalt kord kohta antud hinnang sisaldab neid kõiki ning kvalifitseeritud andmed tuginevad aastas ligikaudu 161 000 kokku on komisjon hinnanguks andnud 7,657 töötegijatele kaasa vastajate enese inimest ning kunagi on inimest. Komisjon möönab raportis, et sellise tuua ligipääsu hinnangutele (kui platvormitööd teinud lähenemise järgi on inimeste arv eeldatavalt üle tööalastele ja paljudel peaks olema enam kui veerand hinnatud, sest pole teada nt kui paljud sotsiaalsetele töösuhe mingi teise tööealisest elanikkonnast veebiplatvormide on valmis õigustele, sh vormi järgi), samas (u 208 000 inimest). ümberklassifitseerima jne. EL terviku parandada nende kui Tööinspektsiooni hindamisel on komisjon eeldanud, et tegelik arv töötingimusi (nt töö- andmed näitavad Sihtrühma suurus on võiks pigem olla 4,6 korda väiksem ja pigem ja puhkeajanõuete isikuid, kes on päriselt keskmine. puudutada vaid veebiplatvormidel töötavaid nii järgimine jms) ning aktiivsed ja taotlenud kõrget kui madalat oskustaset nõudvaid töid. suurendada töövaidluskomisjoni Eesti kontekstis tähendab 4,6 korda väiksem õiguskindlust. kaudu töösuhte hinnang umbes 1700 inimest, mis on kooskõlas tuvastamist. ka Vallistu ja Piirits (2021) analüüsis antud Sellega võib kaasneda hinnanguga (ca 2500 inimest). Ilmselt ka muudatusi sihtrühma Kokkuvõttes võib inimeste arv 1700 hindab platvormidel jaoks, aga mitte pidada hõivatute töösuhte tuvastamist ja kohanemisraskusi. väheusutavaks, et reklassifitseerimist üle. ainuüksi platvormitöö direktiivi vastuvõtmise tõttu ca 2 Komisjon on mõjuanalüüsis mõjutatud inimeste arvu ja võimalike tulude-kulude kasutanud erinevate uuringute ja hinnangute andmeid, sh nt Eurobarometer 2018, Digital labour platform in the EU jt andmetel ja modelleerimise tulemustel. 3 Vallistu, J., Piirits, M., Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus, lk 4, 11. 3  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Eesti õiguses juba kehtib töölepingulise suhte 3% platvormidel eeldus (töölepingu seaduse § 1 lg 2). Kui isik regulaarselt teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib hõivatutest Eestis vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, omal algatusel on eelduslikult tegu töölepinguga. Töölepingu ümberklassifitseerimi kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille se küsimuse tõstatab. kohaselt on töö tegemiseks kohustatud isik töö Mõju sagedust võib tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral hinnata väikeseks, iseseisev. Platvormitöö tegija saab sest tegemist on töölepingulisele eeldusele tugineda ja ebaregulaarse või pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või harva tehtavate töövaidluskomisjoni. Vaidluse korral annab tegevustega. hinnangu lepingulisele suhtele vaidlusorgan hinnates kõiki pooltevahelise suhtega seotud asjaolusid kogumis. Arenguseire keskuse hinnangul on Eestis läbi platvormi regulaarselt hõivatuid ca 56 000 isikut (osakaal 3%) ja komisjoni hinnangul on 50 805 isiku puhul hõive läbi platvormi peamine või sekundaarne (osakaal 3,3%). Tööinspektsiooni järelevalve tegevuste raames tuvastati 2019. aastal 16 juhtu, kus võlaõiguslik leping kvalifitseeriti töölepinguks ning 2020. aastal oli töövaidluskomisjonides 140 töötaja töölepingulise suhte tuvastamise avaldust (ca 2% kõikidest nõuetest). Samas ei ole teada kui paljud nendest näidetest olid seotud platvormitööga. Sihtrühm: digitaalsed tööplatvormid Direktiivi eelnõus ette nähtud töölepingu Keskmine Keskmine Väike Väike Oluline õiguslik eeldus (art 4) juba kehtib Eestis (tasu kriteerium). Igal isikul, ka platvormitöö tegijal, Meetmega võivad Tööinspektsiooni Täpsed andmed Ebasoovitavate on juba õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või sihtrühma jaoks järelevalve tegevuste platvormitööd pakkuvate mõjude riski ei kohtusse, kus lahendatakse vaidlus, hinnates kaasneda raames tuvastati tööandjate arvu kohta tuvastatud. kõiki asjaolusid kogumis (art 3). Samuti on muudatused, mis 2019. aastal 16 juhtu, puuduvad. tööandjatel võimalus õiguslik eeldus ümber eeldavad sihiteadlikku kus võlaõiguslik leping lükata (art 5). Seega direktiivi vastuvõtmisega kohanemist (nt töö kvalifitseeriti 4  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele otseseid mõjusid ei kaasne. Pigem võib tegemise tingimuste töölepinguks ning Maksu- ja Tolliameti direktiivi artiklite 3-5 vastuvõtmine omada või lepinguliste suhete 2020. aastal oli andmetel4 oli 2021. aasta kaudset mõju. Kaasneda võib teadlikkuse tõus üle vaatamine). Mõju töövaidluskomisjonid IV kvartalis Eestis kokku lepinguliikidest ja nende vahel vahe tegemisest, ulatus sõltub sellest, es 140 töötaja 156 000 mis võib omakorda teatud määral kaasa tuua kas platvormil on töölepingulise suhte ettevõtet/asutust. rohkem töötegijaid, kes on valmis vaidlustama valesti liigitatud tuvastamise avaldust Digitaalsete oma tööalast staatust. Selle mõju omakorda töötegijaid. (ca 2% kõikidest tööplatvormide osakaalu sõltub sellest, kas platvormi leping(ud) nõuetest). Samas ei Eesti töötegija(te)ga on õigest klassifitseeritud või Suureneda võib ole teada kui paljud ettevõtetest/asutustest mitte. platvormide töö- ja nendest näidetest võib pidada väikeseks halduskoormust, kui olid seotud (alla 5%). Tööalase staatuse õige kindlaksmääramise platvormil on platvormitööga. tulemusel paranevad sotsiaalsed suhted ebaõigesti platvormitööd tegevate isikute ja platvormi kvalifitseeritud Kokkuvõttes võib vahel. Seeläbi on muudatusel positiivne töötegijaid. hinnata mõju sotsiaalne mõju platvormidele, paraneb sagedust väikeseks, sotsiaalne töökeskkond, paraneb ettevõtte sest tegemist on maine ning nii töötegijate kui riigipoolne ebaregulaarse või usaldusväärsus. harva tehtavate tegevustega. MAJANDUSLIK MÕJU Eelnõu mõjutab leibkondade toimetulekut ja ettevõtete tegevust Sihtrühm: platvormitöö tegijad Direktiivi eelnõu annab võimalikud Väike Väike Keskmine Väike Väheoluline kriteeriumid, millal eeldada töölepingu Kuivõrd suureneb Õiguskaitsevahendite Eestis on tööealisest Ebasoovitavate olemasolu. Kui platvorm kontrollib töö töötegijate teadlikkus kasutamine on harv elanikkonnast mõjude riski ei tegemist, tuleb eeldada töölepingulise suhte töölepingulise suhte sündmus. platvormitööd teinud u tuvastatud. olemasolu. Töölepingulise suhte eeldus on eeldusest, võib see 26%; võimalik ümber lükata, seejuures on ebaõigesti Tööinspektsiooni Neist rohkem kui 4% tõendamiskoormus platvormil. kvalifitseeritud järelevalve tegevuste jaoks on see ainuke töötegijatele kaasa raames tuvastati sissetulekuallikas.5 Liikmesriikidel tuleb võtta kasutusele tuua huvi oma õigusi 2019. aastal 16 juhtu, toetusmeetmeid õigusliku eelduse tõhusa kaitsta, sh pöörduda kus võlaõiguslik leping Iganädalaselt teeb rakendamise kohta, nt koostada õiguse eelduse vaidlusorganisse (nt kvalifitseeriti platvormitööd 7,0% mõistmiseks suuniseid platvormitöö tegijatele. nõuda töötasu töölepinguks ning esindusliku valimiga alammäärale vastavat 2020. aastal oli küsitlusele vastanutest, 4 Maksu- ja Tolliameti avaandmed. Saadaval: https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed#tasutud-maksud. 5 Vallistu, J., Piirits, M., Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus, lk 4, 11. 5  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Eesti õiguses juba kehtib töölepingulise suhte tasu, saamata jäänud töövaidluskomisjonid mis tööealise elanikkonna eeldus (töölepingu seaduse § 1 lg 2). Kui isik puhkusetasu). es 140 töötaja (vanuses 18–64) arvule teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib töölepingulise suhte laiendades on ligikaudu vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, Olenevalt vaidluse tuvastamise avaldust 56 000 inimest. on eelduslikult tegu töölepinguga. Töölepingu tulemustest, võib see (ca 2% kõikidest kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille mõjutada töötegija nõuetest). Samas ei Vähemalt kord kuus teeb kohaselt on töö tegemiseks kohustatud isik töö varalist seisu. ole teada kui paljud platvormitööd u 95 000 tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral nendest näidetest inimest, vähemalt kord iseseisev. Platvormitöö tegija saab Sellega võib kaasneda olid seotud aastas ligikaudu 161 000 töölepingulisele eeldusele tugineda ja muudatusi sihtrühma platvormitööga. inimest ning kunagi on pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või jaoks, aga mitte platvormitööd teinud töövaidluskomisjoni. Vaidluse korral annab kohanemisraskusi. Kokkuvõttes võib enam kui veerand hinnangu lepingulisele suhtele vaidlusorgan hinnata mõju tööealisest elanikkonnast hinnates kõiki pooltevahelise suhtega seotud sagedust väikeseks, (u 208 000 inimest). asjaolusid kogumis. sest tegemist on ebaregulaarse või Sihtrühma suurus on harva tehtavate keskmine. tegevustega. Sihtrühm: digitaalsed tööplatvormid Direktiivi eelnõu annab võimalikud Keskmine Väike Väike Väike Väheoluline kriteeriumid, millal eeldada töölepingu Meetmega võivad Tööinspektsiooni Täpsed andmed Kui platvormi kulud olemasolu. Kui platvorm kontrollib töö sihtrühma jaoks järelevalve tegevuste platvormitööd pakkuvate suurenevad töötajate tegemist, tuleb eeldada töölepingulise suhte kaasneda kulud, raames tuvastati tööandjate arvu kohta valesti liigitamise olemasolu. Töölepingulise suhte eeldus on kuivõrd suureneb 2019. aastal 16 juhtu, puuduvad. vähendamise läbi võimalik ümber lükata, seejuures on töötegijate teadlikkus kus võlaõiguslik leping suurel määral ning tõendamiskoormus platvormil. töölepingulise suhte kvalifitseeriti Maksu- ja Tolliameti suurenenud kulusid ei eeldusest, mis võib töölepinguks ning andmetel8 oli 2021. aasta õnnestu katta, võib Komisjon on hinnanud direktiivi majandusliku ebaõigesti 2020. aastal oli IV kvartalis Eestis kokku see viia platvormi mõju platvormidele. Brutotasu arvestamisel kvalifitseeritud töövaidluskomisjonid 156 000 tegevuse on võetud arvesse kõik maksud: tulumaks + töötegijatele kaasa es 140 töötaja ettevõtet/asutust. lõpetamiseni. tööandja sotsiaalkindlustusmakse määr + tuua huvi oma õigusi töölepingulise suhte Digitaalsete töötaja sotsiaalkindlustusmakse määr. kaitsta. tuvastamise avaldust tööplatvormide osakaalu Maksude kogumäära arvestamisel on (ca 2% kõikidest Eesti täiendavalt võetud arvesse eeldus, et kõik Vaidluste korral nõuetest). Samas ei ettevõtetest/asutustest inimesed ei maksa makse6. Viimaste osatähtsus võivad platvormidel ole teada kui paljud võib pidada väikeseks (alla oli ELis keskmiselt 4% (Eesti puhul on tekkida kulud nendest näidetest 5%). koefitsiendina kasutatud 0,27). Kokkuvõttes on õigusabile ja 6 Eurobarometer 2018 uuringu küsimuse vastuste alusel. 8 Maksu- ja Tolliameti avaandmed. Saadaval: https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed#tasutud-maksud. 6  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele arvestatud maksumäärana 0,48 (tulumaks + hüvitistele, ka võib olid seotud tööandja sotsiaalkindlustusmakse määr + suureneda töö- ja platvormitööga. töötaja sotsiaalkindlustusmakse määr – halduskoormus. Mõju inimeste osakaal, kes ei maksa makse).7 ulatus sõltub sellest, Kokkuvõttes võib kas platvormil on hinnata mõju Mõju platvormide kuludele on arvutatud valesti liigitatud sagedust väikeseks, eeldusega, et ümberklassifitseerimise töötegijaid ning kas sest tegemist on tulemusena makstakse suuremat töötasu ja neil on huvi pöörduda ebaregulaarse või sellega seoses kasvavad ka tööandja vaidlusorganisse. harva tehtavate sotsiaalkindlustusmaksed. Netotöötasu aluseks tegevustega. on Eesti puhul baasstsenaariumis eeldatud Kui platvormil on järgmist: keskmine tunnitasu 4 eurot, nädalas ebaõigesti töötatud mediaantundide arv 22, aastas kokku kvalifitseeritud töötatud keskmine nädalate arv 10,5. Selle järgi töötegijaid, võib see on saadud, et netotöötasu on kokku 7,1 miljonit platvormile kaasa eurot. Kui tunnitasu suureneb 4,6 euroni, siis on tuua vajaduse tõsta netotöötasu kokku 8,2 miljonit eurot. teenuse hindasid. Netotöötasu ja kogumaksemäära aluseks võttes on arvutatud ka kulu platvormidele: kui tunnitasu on 4 eurot (baasstsenaarium), siis on brutotasu 13,3 miljonit; kui aga netotöötasu suureneb (4,6 eurot tunnitasu), siis on brutotasu 15,8 miljonit. Lähtudes nendest arvutustest, oleks Eestis mõju brutotasudele 2,5 miljonit eurot. Eesti õiguses juba kehtib töölepingulise suhte eeldus (töölepingu seaduse § 1 lg 2). Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, on eelduslikult tegu töölepinguga. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt on töö tegemiseks kohustatud isik töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Platvormitöö tegija saab töölepingulisele eeldusele tugineda ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Vaidluse korral annab 7 Neto- ja brutotasu hindamisel on komisjon arvestanud Eesti puhul OECD andmebaasi maksudealase infoga. 7  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele hinnangu lepingulisele suhtele vaidlusorgan hinnates kõiki pooltevahelise suhtega seotud asjaolusid kogumis. Ülekanduva mõjuna saavad platvormidega konkureerivad ettevõtjad kasu võrdsetest tingimustest. 2.1. Kavandatav Platvormitöö tegijate algoritmidel põhinev jälgimine ja otsuste tegemine (art 6-10); muudatus või meede 2.2. 2.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 2.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 2.5. Mõjuvaldkond ja kirjeldus Koondhinnang alavaldkond mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude risk SOTSIAALNE MÕJU Kavandatav muudatus mõjutab töösuhteid Sihtrühm: platvormitööd tegevad isikud Artiklis 6 nõutakse, et platvormid teavitaksid Keskmine Keskmine Keskmine Väike Oluline platvormitöö tegijaid, kui nende töötingimusi mõjutavate otsuste tegemiseks või Mõju ulatus on Mõju sagedus on Eestis on tööealisest Töötegija jaoks toetamiseks kasutatakse automaatseid keskmine, kuna keskmine, kuna teabe elanikkonnast negatiivset mõju ei otsustussüsteeme. suurem läbipaistvus küsimine ja otsuste platvormitööd teinud u kaasne. võib tuua kaasa vaidlustamine võib 26%; Artiklis 7 nõutakse, et platvormid kontrolliksid töötegijate käitumises olla küll regulaarne Neist rohkem kui 4% ja hindaksid korrapäraselt automaatsete seire- muutusi, kuid tegevus, kuid mitte jaoks on see ainuke ja otsustussüsteemide tehtud või toetatud eeldatavalt ei kaasne igapäevane tegevus. sissetulekuallikas.9 üksikotsuste mõju töötingimustele. kohanemisraskusi. Iganädalaselt teeb Artiklis 8 kehtestatakse platvormitöö tegijatele Suurem teadlikkus platvormitööd 7,0% õigus saada platvormilt selgitusi automaatse algoritmidest võib esindusliku valimiga otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuste ennetada küsitlusele vastanutest, kohta, mis mõjutavad oluliselt platvormitöö töötervishoiu ja mis tööealise elanikkonna tegija töötingimusi. Töötegijatele antakse õigus tööohutuse riske, (vanuses 18–64) arvule automaatseid otsuseid vaidlustada. sealjuures maandada laiendades on ligikaudu tööga seotud 56 000 inimest. 9 Vallistu, J., Piirits, M., Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus, lk 4, 11. 8  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele ebakindlust ja Artiklis 9 järgi peavad platvormid teavitama ja psühhosotsiaalseid Vähemalt kord kuus teeb nõustama platvormitöötajate esindajaid või riske. platvormitööd u 95 000 nende puudumisel asjaomaseid inimest, vähemalt kord platvormitöötajaid algoritmilist juhtimist aastas ligikaudu 161 000 käsitlevatest otsustest, nt automaatsete seire- inimest ning kunagi on või otsustussüsteemide kavandatud platvormitööd teinud kasutuselevõtmisest või olulistest enam kui veerand muudatustest nende kasutamises. tööealisest elanikkonnast (u 208 000 inimest). Hetkel esineb seoses algoritmidel põhineva jälgimisega olukordi, kus platvormitöö tegijate Sihtrühma suurus on infopäringud seoses töötingimustega on keskmine. jäänud platvormide poolt vastamata. Samuti tuleb ette töötegijate kontode blokeerimisi. Platvormitöö tegijatel puudub praegu õigus sellise praktika vaidlustamiseks. Kavandataval muudatusel on sihtrühma jaoks positiivne sotsiaalne mõju. Uued õigused võivad parandada platvormitöö tegijate töötingimusi ja suurendavad töötingimuste kujunemise läbipaistvust. MAJANDUSLIK MÕJU Kavandatav muudatus mõjutab ettevõtete tegevust Sihtrühm: digitaalsed tööplatvormid Kavandatav direktiivi eelnõu täpsustab, millised Suur Keskmine Väike Keskmine Oluline andmed tuleb töötegijale anda seoses automatiseeritud andmete töötlemisega. Mõju ulatus on suur, Mõju sagedus on Täpsed andmed Kavandatava kuna informeerimise keskmine, kuna platvormitööd pakkuvate muudatuse mõjud Eelnõu järgi tuleb töötegijat teavitada: nõude kehtestamine töötegijate tööandjate arvu kohta tööandjale on pigem automatiseeritud jälgimisest (sh teave selle võib oluliselt muuta informeerimine ja puuduvad. negatiivse kohta, mida automaatselt jälgitakse) ja otsuste platvormide käitumist nende küsimustele iseloomuga, kuna tegemisest, mis võrreldes varasemaga või taotlustele Maksu- ja Tolliameti suureneb aja- ja mõjutavad töötegija töötingimusi, nt tasu või (nt protsessi vastamine on andmetel10 oli 2021. ressursikulu, mis on võimalust oma kasutajakontot kasutada. kohandamist, regulaarne tegevus. aasta IV kvartalis Eestis 10 Maksu- ja Tolliameti avaandmed. Saadaval: https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed#tasutud-maksud. 9  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Sealhulgas tuleb esitada teave selle kohta, pädevate isikute kokku 156 000 seotud kohustuste millised on põhilised otsuste tegemise koolitamist ja Algoritmilisest ettevõtet/asutust. täitmisega. parameetrid ja põhjendused, nt millest pädevate isikute juhtimisest Digitaalsete lähtuvalt on otsustatud tööd tegevate isikute määramist otsuste teavitamise tööplatvormide osakaalu kasutajakontod piirata, peatada või lõpetada läbivaatamiseks jm). kohustuse täitmine Eesti või on tasu maksmisest keeldutud. Pädevate isikute eeldab vastava teabe ettevõtetest/asutustest koolitamise ja lihtsalt ja arusaadaval võib pidada väikeseks Platvormid peavad tagama, et neil on inimesed, vajadusel viisil koondamist ning (alla 5%). kes jälgivad automatiseeritud otsuste mõju värbamisega võivad seejärel on teabe töötegijatele. kaasneda kulud. esitamine võimalik hõlpsasti uute Muudatus nõuab töötegijate platvormide värbamisel. sihiteadlikku kohanemist. 3.1. Kavandatav Platvormitöö läbipaistvus (art 11-12) muudatus või meede 3.2. 3.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 3.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 3.5. Mõjuvaldkond ja kirjeldus Koondhinnang alavaldkond mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude risk MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDEL Eelnõu mõjutab riigiasutuse korraldust ja rahastamist, sh kulud ja tulud Sihtrühm: Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Tööinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet Kavandatava eelnõu järgi tuleb tööandjast Väike Keskmine Väike Väike Väheoluline platvormil deklareerida platvormitöötaja töö 10  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele tegemine. Platvormil tuleb järelevalve käigus Muudatus võimaldab Muudatuse sagedus Platvormitööga seotud Negatiivse mõju risk teha pädevatele asutustele ja töötegijate riigiasutuste ligipääsu on keskmine, kuna andmete kasutamine on on väike, sest vähesel esindajatele teatavaks teave regulaarsete andmetele, mis on andmete kasutamine spetsiifiline ning määral võib töötegijate, nende lepingulise vormi ja vajalikud riigisisese on küll reeglipärane puudutab väikest osa suureneda vajadus nt lepinguliste üldtingimuste kohta. Teavet tuleb poliitika (sh tegevus, kuid mitte riigiasutustest. registrite regulaarselt ajakohastada. maksupoliitika) igapäevane. täiendamiseks jne, kujundamise millega kaasneb Direktiivi ettepanekuga suurendatakse seisukohalt. vähesel määral platvormitöö läbipaistvust, kohustades ressursivajadus. platvorme informeerima põhiteabest oma Mõju ulatus on väike, tegevuse ja töötegijate kohta. Platvormitöö sest eelduslikult ei kohta andmete kogumine on oluline nii riigi, põhjusta see teadustöö kui platvormitöö tegijate vaatest. riigiasutustele erilisi kohanemisraskusi. Eesti õiguse järgi tuleb töötegemine registreerida töötamise registris. Registreerimiskohustus on kõigil tööd võimaldavatel isikutel, kes võtavad tööle teise eraisiku (nt töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel). Samas ei võimalda töötamise register eristada, kas tehakse tööd platvormi kasuks ja kas töötatakse töölepingu või muu lepingu alusel. MAJANDUSLIK MÕJU Eelnõu mõjutab halduskoormust Sihtrühm: digitaalsed tööplatvormid Väike Keskmine Väike Keskmine Oluline 11  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Muudatusega tekib platvormidel kohustus Kuna tegemist on uue Direktiivi eelnõu näeb Täpsed andmed Lisanduv deklareerida töö- ja sotsiaalkaitse asutustele kohustusega ette, et teavet platvormitööd pakkuvate halduskoormus võib platvormitöötajate tehtud tööd ning jagada ettevõtete jaoks, siis ajakohastatakse tööandjate arvu kohta olla ebamõistlikult asjakohaseid andmeid vastavalt liikmesriigi eeldab see vähemalt iga kuue puuduvad. suur väikeettevõtete õiguses sätestatud eeskirjadele ja sihiteadlikku kuu järel, mistõttu jaoks. Eelnõu näeb menetlustele. Asjaomastele asutustele tuleb kohanemist. võib mõju sagedust Maksu- ja Tolliameti ette, et mikro-, teha kättesaadavaks teave platvormi kaudu pidada regulaarseks andmetel oli 2021. aasta väikesest või regulaarselt platvormitööd tegevate isikute Samas on (aga mitte IV kvartalis Eestis kokku keskmise suurusega arvu kohta, nende lepingulise või tööalase platvormidel ülevaade igapäevaseks). 156 000 platvormide puhul staatuse kohta ja nende lepingute oma töötegijate kohta ettevõtet/asutust. võivad liikmesriigid üldtingimuste kohta. Seeläbi tõuseb ettevõtete olemas. Digitaalsete vähendada andmete halduskoormus ning infokohustuste täitmisega tööplatvormide osakaalu esitamise sagedust. võivad kaasneda kulud. Eesti ettevõtetest/asutustest võib pidada väikeseks (alla 5%). 4.1. Kavandatav Õiguskaitsevahendid ja õiguste tagamine (art 13, 14, 16, 17, 18) muudatus või meede 4.2. 4.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 4.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 4.5. Mõjuvaldkond ja kirjeldus Koondhinnang alavaldkond mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude risk MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDEL Eelnõu mõjutab riigiasutuse korraldust ja rahastamist, sh kulud ja tulud Sihtrühm: Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon, kohus ja töövaidluskomisjon Artikkel 13 sätestab platvormitöö tegijatele Väike Keskmine Väike Väike Väheoluline õiguse tõhusale ja erapooletule vaidluste Valdavas osas vastab Mõju sagedus on Sihtrühm on väike, st üks Ebasoovitavate lahendamisele ning õiguskaitsele. EL õiguses on Eesti regulatsioon keskmine kuna ministeerium, mõjude riski ei kohustus tagada juurdepääs tõhusale ja eelnõus toodule, kuid töövaidluste Tööinspektsioon, kohus ja tuvastatud. erapooletule vaidluste lahendamisele vajalik on lahendamine on töövaidluskomisjon regulatsiooni regulaarne tegevus. muutmine pööratud 12  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele töösuhteid reguleerivates õigusaktides tõendamiskohustuse tavapärane11. osas. Artikkel 18 näeb ette täiendava kaitse Mõju ulatus on väike, platvormitöö tegijatele töösuhte ülesütlemisel, sest eelduslikult ei sh platvormile pööratud tõendamiskohustuse, põhjusta see kui ülesütlemine on toimunud direktiivis riigiasutustele erilisi toodud õiguste kasutamise tõttu. kohanemisraskusi. Eesti õiguse kohaselt on igal isikul õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks. Eesti õigus vastab töötaja kaitse osas direktiivi eelnõu artikkel 18 lõike 1 eesmärgile, kuid eelnõu sõnastus eeldab Eesti regulatsiooni muutmist ning täiendamist järjekordse töölepingu ülesütlemise keeluga. SOTSIAALNE MÕJU Eelnõu mõjutab töösuhteid Sihtrühm: platvormitööd tegevad isikud Direktiivi eelnõus nähakse ette meetmed, mis Väike Väike Keskmine Väike Väheoluline tagavad sihtrühmale direktiivis ette nähtud Valdavas osas vastab Õiguskaitsevahendite Eestis on tööealisest Ebasoovitavate õiguste rikkumise korral juurdepääsu Eesti regulatsioon kasutamine on harv elanikkonnast mõjude riski ei õiguskaitsele. eelnõus toodule. sündmus. platvormitööd teinud u tuvastatud. 26%; Samuti tuleb direktiivi eelnõu järgi tagada Muudatuse tulemusel Neist rohkem kui 4% töötegijale piisav kohtukaitse platvormi poolse võib tekkida olukordi, jaoks on see ainuke ebasoodsa kohtlemise eest ning kaitse lepingu kus töötegijad sissetulekuallikas.12 ülesütlemise eest juhul, kui selle põhjuseks on kasutavad oma direktiiviga ettenähtud õiguste kasutamine. õiguste kaitseks Iganädalaselt teeb selleks ette nähtud platvormitööd 7,0% Seega on eelnõul positiivne mõju sihtrühma õigusi, kuid sellega ei esindusliku valimiga õiguste kaitsele. kaasne terve küsitlusele vastanutest, sihtrühma jaoks mis tööealise elanikkonna 11 Vt nt läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiivi 2019/1152 artikkel 16. 12 Vallistu, J., Piirits, M., Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus, lk 4, 11. 13  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele vajadust (vanuses 18–64) arvule kohanemisele laiendades on ligikaudu suunatud 56 000 inimest. tegevusteks. Vähemalt kord kuus teeb platvormitööd u 95 000 inimest, vähemalt kord aastas ligikaudu 161 000 inimest ning kunagi on platvormitööd teinud enam kui veerand tööealisest elanikkonnast (u 208 000 inimest). Sihtrühma suurus on keskmine. Sihtrühm: digitaalsed tööplatvormid Eelnõu näeb ette, et menetlustes, mis Väike Väike Väike Väike Väheoluline käsitlevad töötegijate tööalase staatuse korrektset kindlaksmääramist puudutavat Mõju ulatus on väike, Õiguskaitsevahendite Täpsed andmed Ebasoovitavate nõuet, on riiklikel kohtutel või pädevatel sest eelduslikult ei kasutamine on harv platvormitööd pakkuvate mõjude riski ei asutustel võimalik nõuda platvormilt kõigi tema põhjusta see sündmus. tööandjate arvu kohta tuvastatud. käsutuses olevate asjakohaste (sh platvormidele erilisi puuduvad. konfidentsiaalsete) tõendite avaldamist. Seega kohanemisraskusi, võib suureneda platvormide halduskoormus kuivõrd tegemist ei Maksu- ja Tolliameti seoses erinevate tõendite esitamisega. Võib ole ulatuslike andmetel oli 2021. aasta olla ka vajadus ettevõtte tegevuses muutuste muudatustega. IV kvartalis Eestis kokku tegemiseks, et selliseid tõendeid oleks võimalik 156 000 väljastada. ettevõtet/asutust. Digitaalsete Eestis on kohtumenetluses pooltel võimalik tööplatvormide osakaalu taotleda, et kohus nõuaks dokumendi välja Eesti teiselt isikult ja kehtiv õigus olulisi muudatusi ei ettevõtetest/asutustest vaja. võib pidada väikeseks (alla 5%). Artikkel 18 näeb ette täiendava kaitse platvormitöö tegijatele töösuhte ülesütlemisel, sh platvormile pööratud tõendamiskohustuse, kui ülesütlemine on toimunud direktiivis toodud õiguste kasutamise tõttu. Seega võib 14  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele olla platvormidel vajadus täiendavatele selgituste andmisele ja tõendite avaldamisele. 5.1. Kavandatav Suhtluskanalid platvormitööd tegevatele isikutele (art 15) muudatus või meede 5.2. 5.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 5.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 5.5. Mõjuvaldkond ja kirjeldus Koondhinnang alavaldkond mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude risk SOTSIAALNE MÕJU Eelnõu mõjutab töösuhteid Sihtrühm: platvormitöötajad Artikliga nõutakse, et platvormid looksid Väike Keskmine Keskmine Väike Oluline platvormitöö tegijatele võimaluse (digitaristu Kuna sihtrühma jaoks Mõju sagedus sõltub Eestis on tööealisest Platvormitöötajate vm vahend) üksteisega ühendust võtta ja luuakse uus võimalus, sellest, kui tihti elanikkonnast jaoks võib olla oht, et omavahel suhelda, sealjuures töötegijate mitte kohustus, töötegijad hakkavad platvormitööd teinud u platvorm salvestab esindajatel nendega ühendust võtta. puudub tarvidus suhtluskanalit 26%; või jälgib nende Suhtluskanal võimaldab töötegijatel kohanemisele kasutama. Kuna Neist rohkem kui 4% omavahelist suhtlust. teineteisega suhelda ja teavet vahetada, muu suunatud võimalus seda teha jaoks on see ainuke Eelnõusse on seetõttu hulgas kaitsta oma huve, hoolimata ühise töö tegevusteks. on regulaarselt, võib sissetulekuallikas.13 lisatud nõue, et tegemise koha puudumisest. mõju sagedus olla platvormid hoiduksid keskmine. Iganädalaselt teeb sellisele suhtlusele ja platvormitööd 7,0% teabevahetusele esindusliku valimiga juurdepääsust või küsitlusele vastanutest, selle jälgimisest. mis tööealise elanikkonna (vanuses 18–64) arvule 13 Vallistu, J., Piirits, M., Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus, lk 4, 11. 15  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele laiendades on ligikaudu 56 000 inimest. Vähemalt kord kuus teeb platvormitööd u 95 000 inimest, vähemalt kord aastas ligikaudu 161 000 inimest ning kunagi on platvormitööd teinud enam kui veerand tööealisest elanikkonnast (u 208 000 inimest). Sihtrühma suurus on keskmine. MAJANDUSLIK MÕJU Eelnõu mõjutab ettevõtete tegevust Sihtrühm: digitaalsed tööplatvormid Kuna muudatusega pannakse platvormidele Keskmine Keskmine Väike Keskmine Oluline täiendav kohustus tagada töötegijatele Uue digitaristu või Digitaristu loomine on Täpsed andmed Lisanduv kohustus suhtluskanal, võib sellega sihtrühma jaoks sarnase vahendi küll ühekordne platvormitööd pakkuvate võib olla täiendav kulu kaasneda. loomine, et tegevus, kuid selle tööandjate arvu kohta ebamõistlikult suur võimaldada ülalpidamine toimub puuduvad. mikro- ja platvormitööd regulaarselt. väikeettevõtete jaoks, tegevatele isikutele Maksu- ja Tolliameti kus on vähe omavahel suhelda, andmetel oli 2021. aasta platvormitöö tegijaid. eeldab sihtrühmalt IV kvartalis Eestis kokku sihiteadlikku 156 000 kohanemist. ettevõtet/asutust. Digitaalsete tööplatvormide osakaalu Eesti ettevõtetest/asutustest võib pidada väikeseks (alla 5%). 6.1. Kavandatav Järelevalve ja karistuste kehtestamine (art 19) muudatus või meede 16  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele 6.2. 6.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 6.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 6.5. Mõjuvaldkond ja kirjeldus Koondhinnang alavaldkond mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude risk MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDEL Eelnõu mõjutab riigiasutuse korraldust ja rahastamist, sh kulud ja tulud Sihtrühm: Tööinspektsioon, Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu näeb ette, et järelevalveasutused Keskmine Väike Väike Väike Väheoluline ning töö- ja sotsiaalkaitseasutused teevad Sihtrühmale võib Kokkupuude Sihtrühm on väike, s.o Ebasoovitavate vajadusel koostööd, eelkõige juhul, kui eeldatavalt kaasneda järelevalve ja kaks riigiasutust. mõjude riski ei tekib küsimusi automaatsete seire- ja muudatusi karistustega on tuvastatud. otsustussüsteemide mõju kohta käitumises, kuid mitte ebaregulaarne, harv. töötingimustele või platvormitöö tegijate kohanemisraskusi. õigustele. Sel eesmärgil vahetavad vastavad asutused kas taotluse korral või Direktiivi eelnõu ei omal algatusel asjakohast teavet, näe ette kohustuslikku sealhulgas inspekteerimise või uurimiste järelevalvemahtu ning käigus saadud teavet. lõplik järelevalvemaht Eelnõu järgi kehtestavad liikmesriigid on mh mõjutatud karistusnormid, mis peavad olema laekuvatest tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. kaebustest. Kavandatav eelnõu suurendab sihtrühma Mõju riigieelarvele töökoormust, kuid mitte oluliselt, sest sõltub sellest, millises digitaalsete tööplatvormide osakaal Eesti ulatuses järelevalvet tehakse. ettevõtetest/asutustest võib pidada väikeseks (alla 5%). 17  Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel KOOSKÕLASTUSTKK Euroopa Vastaja Kommentaar Arvestatud/ Komisjoni Mittearvestatud ettepanek Üldised Justiitsministeeri Seisukoht: eelnõu artiklis 4 välja pakutud lahenduse võimalikke negatiivseid Arvestatud osaliselt kommentaarid um mõjusid tuleks täiendavalt hinnata ja kehtestada kaitsemeetmed, mis seisukohapunktides 1.1, 1.2 ja /tööalane vähendaksid nende realiseerumisega kaasnevaid riske, tagamaks, et pakutud 1.3. staatus lahendus ei kahjustataks põhjendamatult tööplatvormide kättesaadavust ja seekaudu platvormitöö tegijate ja teenuse tarbijate huve. Nõustume, et töösuhte I-II peatükk kriteeriumid ei ole üheselt Põhjendus: eelnõu artikkel 4 lg 1 kohaselt õiguslikult eeldatakse, et lepinguline mõistetavad ja nende seadmine suhe töö tegemist kontrolliva tööplatvormi ja platvormitööd tegeva isiku vahel on töösuhte kriteeriumiks on töösuhe. Lõige 2 sätestab kriteeriumid, mille tulemusel loetakse, et tööplatvorm küsitav (täpsemalt „kontrollib“ töö tegemist. Justiitsministeerium toetab eelnõu art 4 eesmärki seisukohapunktide võimaldada suuremale hulgale platvormitöö tegijatele ligipääs töösuhtega põhjendustes). kaasnevale sotsiaalkaitsele, kuid pakutud lahendus võib kaasa tuua Direktiivi eelnõus ette nähtud põhjendamatuid negatiivseid mõjusid. Loodava lahenduse osas märgitakse töölepingu õiguslik eeldus Euroopa Komisjoni tellitud mõjuhinnangut toetavas analüüsis, et see toob kehtib Eestis juba praegu, tõenäoliselt kaasa teatud negatiivseid mõjusid nagu platvormiteenuse pakkumise samuti on kõigil lõppemine vähemtulusates piirkondades ning teatud platvormide turult platvormitöötajatel on juba lahkumine, mis vähendab näiteks vabakutseliste füüsilisest isikust ettevõtjana praegu võimalus pöörduda tegutsemise võimalusi.1 Olulistele negatiivsetele mõjudele viidatakse ka eelnõu vaidlusorgani poole. Eelnõu mõjuhinnangus, kusjuures mõjuhinnangus tõdetakse, et negatiivsed mõjud kohaselt ei laiene võlaõigusliku sõltuvad niivõrd paljudest faktoritest, et nende koguulatust ei ole sisuliselt lepingu alusel teenuseid võimalik hinnata.2 Artiklis 4 väljapakutud lahendus on sobiv juhul, kui see samal osutavatele isikutele ajal ei kahjusta platvormimudeli paindlikkust viisil, mis põhjustaks ulatuslikke samasugused õigused nagu töökaotusi või vähendaks platvormitöö tegijate ligipääsu platvormidele. Seetõttu töötajatele. tuleks läbirääkimiste käigus põhjalikult kaaluda art-ga 4 loodava lahenduse 1 Study to support the impact assessment of an EU initiative to improve the working conditions in platform work, Final Report, Euroopa Komisjon, lk 143-144. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=24961&langId=en. 2 Commission Staff Working Document, Impact Assessment Report Accompanying the document „Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council to improve the working conditions in platform work in the European Union“, SWD(2021) 396 final/2, lk 33-36. Kättesaadav: https://op.europa.eu/s/vCCs. 1  negatiivseid mõjusid ja võimalusel kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid, mis Seletuskirjale on lisatud mõjude vähendaksid nende realiseerumisega kaasnevaid riske. Eelkõige on oluline tagada, hindamise tabel. et eelnõu põhjendamatult ei riivaks nende platvormitöö tegijate huvisid, kes soovivadki võimalikult paindlikku lahendust, näiteks kasutades platvorme põhitöö kõrval üksnes lisasissetuleku allikana või kes soovivad teenust osutada füüsilisest isikust ettevõtjana. Kriitiliselt tuleks hinnata ka artikli 4 lg 2 mõjusid. Selle klausli tulemusel muutub üheks määravaks kriteeriumiks tööplatvormi pakkuja tööandjaks kvalifitseerimisel asjaolu, et platvormipakkuja võtab meetmeid teenuse kvaliteedi ja turvalisuse tagamiseks. Tuleb aga silmas pidada, et platvormimajanduses on platvormipakkujal võtmeroll tagamaks tarbija ja platvormitööd tegeva isiku vahelise suhte turvalisus, usaldusväärsus ning samuti isikuandmete või ka teiste isikuõiguste kaitse. Väljapakutud lahendus sisuliselt loob tööplatvormi pakkujate jaoks ajendi mitte kontrollida platvormi kaudu osutatava teenuse kvaliteeti, mis võib seekaudu hakata õõnestama teenuse turvalisust ning muid tarbijate huve. Majandus- ja Üldiselt oleme ettepaneku suhtes toetavad, et kitsaskohtade leidmisel tuleb Arvestatud seisukohapunktides kommunikatsioo parandada platvormitöö tingimusi ja toetada samal ajal platvormimajanduse 1.1, 1.2 ja 1.3. niministeerium pakutavaid võimalusi, innovatsiooni ja paindlikkust. Tunnustame, et digitaalsed tööplatvormid edendavad uuenduslikke teenuseid ja uusi ärimudeleid ning loovadPeame põhjendatuks eesmärki tarbijatele ja ettevõtjatele palju võimalusi. Nad suudavad tõhusalt sobitada tööjõu parandada platvormitöötajate pakkumist ja nõudlust ning pakkuda võimalusi elatist või lisasissetulekut teenida, töötingimusi ning suurendada sealhulgas neile, kelle juurdepääs tööturule on takistatud (noored või läbipaistvust platvormitöö hoolduskohustustega inimesed). Platvormitöö annab ettevõtjatele palju laiema algoritmilises juhtimises. juurdepääsu tarbijatele, võimaluse mitmekesistada tulusid ja arendada uusi Nõustume, et töösuhte äriliine, aidates ettevõtjatel seeläbi kasvada. Tarbijate jaoks tähendab see paremat kriteeriumid ei ole üheselt juurdepääsu toodetele ja teenustele, millele muidu oleks raske ligi pääseda, samuti mõistetavad ja nende seadmine juurdepääsu uuele ja mitmekesisemale teenuste valikule. töösuhte kriteeriumiks on küsitav (täpsemalt Näeme kasu, et direktiivi tulemusel saab platvormitöötaja staatus olema EL- seisukohapunktide üleselt tänasest enam ühtlustatud, mis peaks vähendama õiguskindlusetust ja põhjendustes). kohtuvaidlusi. Samas mööname, et ühtlustamine ei ole täielik ning EL liikmesriigid võivad alati otsustada direktiivi miinimumnõuetest kaugemale minna, mis võib kaasa tuua lisaprobleeme piiriüleste teenuste osutamisel EL 2 ühtsel turul. Peame asjakohaseks direktiivi kohaldamisalaga, mis hõlmab kitsalt digitaalseid tööplatvorme, kes korraldavad üksikisikute tööd. Direktiivi ei kohaldata digitaalsete platvormide suhtes, kes üksnes reklaamivad pakkumisi või teenuste taotlusi ega teenuseosutajate suhtes, kelle peamine eesmärk on varade jagamine, nagu lühiajalise majutuse pakkumine. Teisest küljest oleme mures, et platvormitöötajate töötajateks klassifitseerimine võib ohustada platvormitöö paindlikkust ja suruda tööturult kõrvale need inimesed, kellel pole fikseeritud töölepingu alusel töötamine võimalik. Ühtlasi võib eelnõu vähendada nende inimeste arvu, kellel on võimalik platvormi kaudu elatist või lisasissetulekut teenida, kuna platvormidel pole tõenäoliselt võimalik kõiki seniseid teenusepakkujaid töötajatena palgata. Eelnõu võib negatiivselt mõjutada ka neid EL vabakutselisi, kes pakuvad enda teenuseid veebis, kuna nad ei suuda EL-st väljaspool asuvate vabakutselistega hinna ja regulatsiooni paindlikkuse poolest konkureerida. Platvormi kaudu tegutsejate töötajateks ümberklassifitseerimisega kaasneb Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt platvormidele lisakulusid 4,5 € miljardit eurot aastas. Eelnõuga võib kaasneda platvormitöötajate sissetuleku vähenemine ning sissetulek langeda töötasu alammäära lähedale, kuna platvormidel pole suurenenud kulutuste tõttu võimalik neile senist töötasu tagada. Eelnõu võib kahjulikult mõjutada tarbijaid, kuna platvormide kaudu osutatavate teenuste hinnad tõusevad tarbijatele Komisjoni hinnangul 24% (max 40%), kuid väheneb teenuste kättesaadavus, kuna võimalikke teenuseosutajaid on vähem. Eelnevast tulenevalt tooks direktiivi eelnõu praegusel kujul kaasa negatiivseid tagajärgi ja heaolu vähenemist nii tarbijatele, platvormi kaudu tegutsejatele kui ka platvormidele. Me ei ole kindlad, kas ja kelle probleemi teatud platvormi kaudu tegutsejate töötajateks liigitamine Eestis lahendab. Eestis on platvormitöö ainus sissetulekuallikas vaid 4,4% platvormitöötajate jaoks - see on u 2500 inimest. Iganädalaselt teeb platvormitööd 7% tööealisest elanikkonnast (u 56 000 inimest) ning antud arv on võrreldes 2018. aastaga jäänud samale tasemele või isegi veidi vähenenud. Samas on Eesti platvormitöö tegijate teenitud kogutulult EL-s viies ning meil on antud valdkonnas ka edukaid iduettevõtjaid. Seega usume, et 3 peaksime kuuluma pigem platvormitöös võimalusi kui takistusi nägevate riikide hulka. 1. Oleme seisukohal, et direktiivi eesmärk peaks olema ka platvormimajanduse siseturu parema toimimise tagamine ning teenuste piiriülese liikumise edendamine, milleks peaks direktiiv olema võimalikult harmoneeriv ning ühtlustama Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu nõuded platvormitööle. Direktiivi eesmärk peaks olema mh siseturu harmoneerimine ning digitaalsetele tööplatvormidele kohalduvate nõuete ühtlustamine, milleks peaks direktiiv olema võimalikult harmoneeriv, võttes arvesse direktiivi õiguslikku alust. Mõistame, et kuivõrd tegemist on töövaldkonda puudutava regulatsiooniga, ei ole võimalik kõiki nõudeid, sh töösuhte õigusliku eelduse määramise kriteeriume, täielikult ühtlustada EL-üleselt. Samas tuleb arvesse võtta, et tööplatvormidele kohalduvate sätete ja kohustuste erinevus liikmesriigiti tekitab õiguslikku killustatust ning takistab digitaalsete tööplatvormide teenuste piiriülest osutamist. Digitaalsed tööplatvormid on enda olemuselt piiriülesed ning asuvad sageli ühes riigis, kuid tegutsevad samal ajal mitmes teises liikmesriigis mujal asuvate inimeste kaudu. Digitaalsed tööplatvormid ei ole seotud ühegi põhivara ega ruumiga, mistõttu saavad nad hõlpsasti liikuda ja tegutseda piiriüleselt ning alustada kiiresti tegevust uutel turgudel. Üleüldiselt on platvormimajanduse põhitunnused ärimudelite paindlikkus ja nende pidev kohandamine ning nende peamised tootmisvahendid on algoritmid, andmed ja pilved. Direktiivi harmoneeriv eesmärk võimaldaks kehtestada ühtsemad eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi ELis tegutsevate digitaalsete tööplatvormide suhtes, vältides samal ajal killustumist digitaalsete tööplatvormide jaoks kiiresti areneval ühtsel turul, hõlbustades platvormimajanduse arengut kogu ELis. Nõuete ühtlustamiseks teeme ettepaneku kaaluda lisaks artiklis 4 lõikes 2 toodud töölepingulise suhte õigusliku eelduse kriteeriumitele ka kriteeriumite „negatiivse nimekirja“ loomist, milliseid platvormimajanduse eripärast tulenevaid asjaolusid ei tohiks liikmesriigid käsitada määravate teguritena, mis näitavad töösuhte olemasolu, nt tarbijate kaitseks ning tarbijate ohutuse ja turvalisuse tagamiseks 4 võetud meetmeid (juhiloa olemasolu kontroll, kohustuse panemine järgida teenuse osutamisel liiklusreegleid ning juhtida sõidukit üksnes kaines olekus). Antud lahendus piiritleks kriteeriume, mida liikmesriikidel on võimalik kehtestada, välistades teatud ebakohased või ebamõistlikud kriteeriumid, suurendades platvormide õiguskindlust. Arvesse tuleb võtta, et platvormi kaudu tegutsejate töötajateks ümberklassifitseerimisega kaasneb Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt platvormidele lisakulusid 4,5 € miljardit eurot aastas. Nõuete võimalikult suures ulatuses ühtlustamine kõigis liikmesriikides võimaldaks digitaalsetel tööplatvormidel hõlpsalt piiriüleselt ühest liikmesriigist teise laieneda ning vähendaks nende administratiiv- ja halduskulusid, mis aitaks direktiivi eelnõuga kaasnevaid ülisuuri kulusid vähemalt osaliselt kompenseerida. Ühtlasi vähendaks harmoneerimine digitaalsete tööplatvormide õiguskindlusetust, millisel juhul võidakse nende kaudu teenuseid osutavaid isikuid pidada töötajateks. See võimaldaks neil kohelda erinevates liikmesriikides asuvaid lepingupartnereid võrdselt ning tagada kõigile lepingupartneritele paremaid teenuse osutamise tingimusi ja keskkonda, ilma riskita, et neid peetaks seetõttu tööandjateks. 2. Oleme seisukohal, et direktiivis toodud töösuhte õigusliku eelduse kriteeriumid tuleb ümber vaadata ja viia kooskõlla Euroopa Kohtu kohtupraktikaga. Digitaalsed tööplatvormid võtavad kasutusele uusi töökorralduse vorme, mistõttu toetame eelnõu eesmärki tagada, et platvormide kaudu töötavatel inimestel oleks olemas või oleks võimalik saada õige tööalane staatus, mis võtab arvesse nende tegelikku suhet digitaalse tööplatvormiga, ning et neil oleks juurdepääs kohaldatavatele töö- ja sotsiaalkaitseõigustele. Mõistame, et direktiivi ülevõtmise tulemusel ei loeta kõiki platvormitöötajaid automaatselt töötajateks. Samas võttes arvesse, et direktiivi, sh töölepingu õigusliku eelduse kriteeriumite, siseriiklikusse õigusesse ülevõtmine on liikmesriikidele kohustuslik ning arvestades ka seda, et direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama õigusliku eelduse kriteeriumite rakendamise töölepinguliste suhete määramisel, peame oluliseks, et töösuhte õiguslikud eeldused saaksid asjakohased, iseloomulikud üksnes töölepingulisele 5 suhtele ja arvestaksid platvormi ärimudeliga. Oluline on, et tööalase staatuse määramise kriteeriumid oleksid tasakaalus ning tagaksid, et tegelikud sõltumatud enesehõivatud saaksid enda teenuste pakkumist jätkata ka platvormimajanduses. Töösuhte kriteeriumid ei tohiks välistada võimalust tegutseda enesehõivatuna ainuüksi seetõttu, et tellimuste saamiseks kasutatakse tehnoloogilist platvormi. Enesehõivatuna tegutsemine peab jääma võimalikuks ka platvormimajanduses, kuna vastasel juhul piiraks see ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ning lisaks kahjustaks platvormimajanduse konkurentsivõimet nendel kaubaturgudel, kus lisaks töölepingule on lubatud ka muud võlaõiguslikud töösuhted (nt taksondus). Seetõttu tuleb direktiivis kindlasti lähtuda üldpõhimõttest, et platvormimajandusele ei rakendataks piiranguid, mida ei kohaldata samal kaubaturul tegutsevatele teistele teenusosutajatele ja ka vastupidi. Euroopa kohus on 22. aprilli 2020.a kohtuotsuses C-692/19 B v Yodel Delivery Network Ltd hinnanud, millal on platvormi kaudu teenuseid osutava isiku näol tegemist enesehõivatud iseseisva töövõtjaga. Kohtuotsuse kohaselt ei ole tegemist töölepingulise alluvussuhtega, kui digitaalne tööplatvorm võimaldab: 1) kasutada enda teenuse osutamiseks alltöövõtjaid või asendajaid teenuse osutamiseks; 2) vabalt otsustada, kas pakutavaid ülesandeid vastu võtta, või määrata ühepoolselt kindlaks teostatavate ülesannete maksimaalse arvu; 3) pakkuda oma teenuseid mis tahes kolmandatele isikutele, sealhulgas eeldatava tööandja otsestele konkurentidele; 4) määrata kindlaks oma "tööaeg", võttes arvesse teenuse osutamise eripärasid, ning kohandada oma tööaega vastavalt oma isiklikule mugavusele, mitte üksnes eeldatava tööandja huvidele. Eelnevast tulenevalt oleme seisukohal, et hetkel artiklis 4 lõikes 2 toodud kriteeriumid on liiga laiad ega ole iseloomulikud üksnes digitaalse tööplatvormi ja selle kaudu platvormitööd tegeva isiku vahelisele töölepingulisele suhtele, kuna lähevad kaugemale Euroopa Kohtu kõige hilisemast kohtupraktikast. Eelistame digitaalse tööplatvormi ja selle kaudu platvormitööd tegeva isiku vahelise töölepingulise suhte määratlemisel lähtuda hetkel direktiivis loetletud eelduste asemel eeltoodud Euroopa Kohtu kohtuotsuses loetletud kriteeriumitest. Tegemist on platvormitöö küsimuses kõige hilisema kohtuotsusega, mis määratleb ja piiritleb meie hinnangul direktiivis sätestatust õigemini ja täpsemini, millisel 6 juhul on tegemist töölepingule iseloomuliku alluvussuhtega ning millisel juhul on digitaalse tööplatvormi kaudu tegutsev isik antud platvormi lahutamatu osa, moodustades ühtse majandusüksuse. 3. Oleme seisukohal, et direktiivis toodud töösuhte õigusliku eelduse kriteeriumid peavad olema iseloomulikud töölepingust tulenevale alluvussuhtele ning võtma arvesse platvormimajanduse eripära, eraõiguslikku lepinguvabadust ning platvormide teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Kui üksnes Euroopa Kohtu kohtuasjas toodud kõige asjakohasematest ja töölepingulisele suhtele iseloomulikest kriteeriumitest lähtumine pole võimalik, siis toome välja, et mitmed artiklis 4 lõikes 2 toodud kriteeriumid ei võta arvesse platvormimajanduse eripära, eraõiguslikku lepinguvabadust ega platvormidele teistest õigusaktidest, eelkõige tarbijakaitsest, tulenevaid kohustusi. Esiteks on hetkel artiklis 4 lõikes 2 punktis a toodud kriteerium “töötasu suuruse tegelik kindlaksmääramine või selle ülempiiri kehtestamine" liiga lai ega võta arvesse digitaalse tööplatvormi loodavat lisandväärtust ega ärimudelit. Digitaalse tööplatvormi loodav lisandväärtus seisneb pakkumise ja nõudluse kokkuviimises ning kasvatamises, et tagada kõigile turuosalistele lisandväärtuse saamine. Digitaalsete tööplatvormide edu seisneb paindlikkuses, et neil on võimalik turu nõudlusele vastamiseks kasutada suurt hulka potentsiaalseid partnereid ilma märkimisväärsete kaasnevate püsikuludeta. Sõidujagamise tööplatvormid tagavad nõudluse vastamise pakkumisele hindade reguleerimise kaudu, tõstes nõudluse kasvades hindu, mis suunab omakorda enam pakkujaid enda teenuseid osutama. Reaalajas paindlikult nõudluse kasvule reageerides ja pakkumist ergutades on tööplatvormidel võimalik vältida ressursside üleplaneerimisega kaasnevaid kõrgeid püsikulusid. See omakorda võimaldab tööplatvormidel hoida teenuse hinnad kasutajatele madalad, pakkudes samal ajal platvormi kaudu teenuseid osutavatele isikutele võrdlemisi kõrgeid teenustasusid madala komisjonitasuga. Eelnevast tulenevalt võimaldab paindlik hinnastamine tegutseda tööplatvormidel efektiivsemalt võrreldes olukorraga, kui nad peaksid looma teenuse pakkumise võimekuse enne nõudluse tekkimist. 7 Tööplatvormid on toonud välja, et vaba hinnakujundus muudaks teenuse tarbijatele ebatõhusaks ning ebamugavaks, kuna teenuse hinna suhtes tuleks kokku leppida iga lepingupartneriga eraldi, mis vähendaks teenuse efektiivsust, kiirust ja mugavust. Ühtlasi tekiks taolisel juhul platvormil teenuseid osutavate isikute vahel alapakkumise konkurents madalaima hinna pakkumise nimel, mis vähendaks platvormi kaudu teenuseid osutavate isikute sissetulekut. Eelnevast tulenevalt tagab keskne hinnakujundus teenuse kiiruse ja mugavuse kasutajatele ning on kasulikum ka platvormi kaudu tegutsevatele isikutele. Teiseks on hetkel artiklis 4 lõikes 2 punktides b ja c toodud kriteeriumid liiga laiad ega võta arvesse eraõiguses kehtivat lepinguvabaduse põhimõtet ega digitaalse tööplatvormi ärimudelit. Direktiivi eelnõu artiklis 4 lõikes 2 punkti b kohaselt loetakse, et digitaalse tööplatvormi ja selle kaudu platvormitööd tegeva isiku vahel on töösuhe, kui tööplatvorm on kehtestanud nõude, et platvormitööd tegev isik järgiks konkreetseid siduvaid eeskirju seoses välimusega, käitumisega teenusesaaja suhtes või töö tegemisega. Seoses sellega märgime, et lepingutingimuste kindlaksmääramine on iseloomulik kõigile eraõiguslikele lepingutele, mitte üksnes töölepingule. Lepingupooltel on õigus ja vabadus lepingutingimustes kokku leppida, kuidas peab leping olema täidetud ning millistele nõuetele peab lepingu sõlmimise ese vastama. Nõuded lepingu teostamise tingimustele on iseloomulikud ka näiteks töövõtulepingule ja käsunduslepingule ega iseloomusta kuidagi üksnes töölepingut. Antud tingimus läheb palju kaugemale töösuhtele iseloomulikust alluvussuhtest, et töö tegemine toimub tööandja võimu ja kontrolli all. Tingimus ei võta arvesse digitaalse tööplatvormi ärimudelit, et kliendibaasi hoidmiseks ja suurendamiseks on oluline, et platvormi kaudu pakutav teenus oleks kvaliteetne ja turvaline. Halva teenuse pakkumine ja negatiivsed teeninduskogemused vähendavad tööplatvormi kaudu teenuste tellijate arvu, mis omakorda kahjustab kõigi tööplatvormi kaudu teenuseid osutavate isikute võimalust kliente leida ja tulu teenida. Direktiivi eelnõu artikli 4 lõike 2 punkti c kohaselt loetakse, et digitaalse tööplatvormi ja selle kaudu platvormitööd tegeva isiku vahel on töösuhe, kui tööplatvorm teostab järelevalvet töö tegemise üle või kontrollib töötulemuste kvaliteeti, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil. Seoses sellega märgime, et 8 lepingu täitmise kontrollimine on iseloomulik kõigile eraõiguslikele lepingutele, mitte üksnes töölepingule. Lepingupooltel on õigus kontrollida lepingu täitmist, siduda lepingupoole lepingu täitmine enda lepinguliste kohustuste täitmisega (endapoolse teenuse osutamisega, tasu maksmisega), ning kasutada lepingu rikkumise korral erinevaid õiguskaitsevahendeid. Lepingu täitmise kontrollimise õigust ei mõjuta kuidagi asjaolu, et lepingu täitmist kontrollitakse innovatiivsete elektrooniliste vahendite abil, mis muudab lepingu täitmise kontrollimise efektiivsemaks ja tõhusamaks. Seegi tingimus läheb palju kaugemale töösuhtele iseloomulikust alluvussuhtest. Ühtlasi ei võta antud tingimus arvesse digitaalse tööplatvormi ärimudelit, et kliendibaasi hoidmiseks ja suurendamiseks on oluline, et platvormi kaudu pakutav teenus oleks kvaliteetne ja turvaline, kuna ebakvaliteetse teenuse pakkumine vähendab tööplatvormi kaudu teenuste tellijate arvu, kahjustades kõiki tööplatvormi kaudu teenuseid osutavaid isikuid. Lisaks tuleb tähele panna, et kui tööplatvorm on teenuse kasutamiseks sõlminud lepingu tarbijaga ning võimaldab tarbijatel enda kaudu teenuste tellimist, siis kohalduvad tööplatvormile tarbijakaitse nõuded, sealhulgas kohustus tagada, et tarbijale osutatav teenus vastaks nõuetele, oleks ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning selle kasutamine ei oleks keelatud. Tööplatvormil on taolisel juhul kohustus käituda hoolsalt ja vastutustundlikult kooskõlas kaupleja ametialase hoolsuse nõuetega. Oleme seisukohal, et käesolevast direktiivist tulenevad nõuded ei tohiks takistada tööplatvormidel enda tarbijaõigusest tulenevate nõuete täitmist ning tarbijate kõrgetasemelise kaitse tagamist. Tööplatvormidel peab olema võimalik tarbijate kaitseks võetud meetmeid edasi kasutada ning kriteeriumid ei tohiks takistada platvormidel kontrollimist, kas nende kaudu teenust pakkuvad isikud vastavad seadusest tulenevatele nõuetele ning osutavad teenust ohutul ja turvalisel viisil. Viimaks, juhul kui kõik direktiivi eelnõus sätestatud kriteeriumid peaksid jääma muutmata kujul direktiivi alles, siis oleks mõistlik sätestada, et praeguse kahe kriteeriumi asemel on tegemist töölepingulise suhtega juhul, kui täidetud on kas kõik või vähemalt neli kriteeriumit. Põhjusel, et kõik kriteeriumid eraldiseisvalt ei ole iseloomulikud üksnes töölepingulisele suhtele, kuid kõiki asjaolusid kogumis hinnates võivad nad paremini töölepingulist alluvussuhet iseloomustada. 9  4. Toetame, et direktiiv soodustab tööplatvormidel vabatahtlike meetmete võtmist enesehõivatute tingimuste parandamiseks, kuid soovime, et suurema õiguskindluse tagamiseks oleks antud põhimõte kinnitatud direktiivi preambuli asemel regulatiivosas. Toetame, et direktiivi põhjenduspunktis 23 on sätestatud, et vabatahtlike meetmete võtmine enesehõivatute töötingimuste parandamiseks (nagu sotsiaalkaitse ja kindlustuse tagamine, koolituste võimaldamine) ei tähenda, et platvorm sekkub töökorraldusse viisil, mis muudaks ta koheselt tööandjaks. Hetkel on ühe liikmesriigi kohtupraktikas tööplatvormide vabatahtlike kaitsemeetmete pakkumist ning sotsiaalkaitse tagamist peetud töölepingulist suhet iseloomustavaks tunnuseks, mis on tekitanud õiguskindlusetust ning heidutanud tööplatvorme enda platvormil teenuseid osutavatele isikutele lisahüvede ja kaitsemeetmete pakkumist. Direktiivi eelnõu peaks soodustama tööplatvormidel vabatahtlike meetmete võtmist platvormi kaudu teenust osutavate isikute olukorra parandamiseks. Enda platvormi kaudu tegutsevatele isikutele erinevate lisahüvede ja soodustuste pakkumine võib olla erinevate tööplatvormide vahel üheks konkurentsieeliseks, mis meelitab teenuseosutajaid just nende kaudu enda teenuseid pakkuma. Ühtlasi annab antud põhimõte tööplatvormidele kindlust, et võimalikud kollektiivläbirääkimiste käigus kokku lepitud lisahüved ei muuda kuidagi tööplatvormi ja tema partnerite õiguslikku staatust. Hetkel on asjakohane täpsustus küll põhjenduspunktides, kuid õiguskindlust ja platvormi kaudu tööd tegevate isikute suurimat võimalikku kaitset ja kasu silmas pidades tuleks antud põhimõte sätestada artiklis. Eesti Kaubanduskoda ei pea Eelnõud vajalikuks, sest Eestis on juba täna olemas toimiv Arvestatud osaliselt Kaubandus- regulatsioon, mille alusel hinnata, kas platvormi kaudu teenust osutav isik teeb seisukohapunktides 1.1, 1.2 ja Tööstuskoda tööd töölepingu alusel või osutab teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Lisaks ei 1.3. ole meile teadaolevalt täna suuri probleeme platvormi kaudu teenust osutavate isikute sotsiaalsete tagatistega, sest paljudel juhtudel osutatakse teenust põhitöö Peame põhjendatuks eesmärki kõrvalt või teenuse osutamise eest saadav tasu on piisav, et saada endale parandada platvormitöötajate ravikindlustus. Seetõttu leiame, et Eelnõu toob kaasa ülereguleerimise ning töötingimusi ning suurendada vähendab ebamõistlikult platvormitöö paindlikkust. Järgnevalt selgitame läbipaistvust platvormitöö lähemalt, miks oleme Eelnõu vastu ning juhime tähelepanu Eelnõu sätetele, mis algoritmilises juhtimises. 10 on meie hinnangul ebaselged. Nõustume, et töösuhte kriteeriumid ei ole üheselt 1. Eesti vaates puudub vajadus sellise direktiivi järele mõistetavad ja nende seadmine töösuhte kriteeriumiks on Kaubanduskoda leiab, et sellisel kujul ei ole Eelnõu Eesti vaates vajalik. Eelnõu küsitav (täpsemalt sisuks on töösuhete reguleerimine platvormi vahendusel teenuseid osutavate seisukohapunktide isikute osas ning kriteeriumite seadmine hindamaks, kas tegemist on töösuhtega põhjendustes). või mitte. Töösuhtele seatud tingimused on aga Eestis juba sätestatud töölepingu Direktiivi eelnõus ette nähtud seaduses. Tööinspektsioon tegeleb ka praegu pidevalt töösuhete üle järelevalve töölepingu õiguslik eeldus teostamisega ning töösuhete hindamise ja ümberkvalifitseerimisega. Seetõttu kehtib Eestis juba praegu, leiame, et Eestis ei ole tegemist nii suure probleemiga, et seda peaks reguleerima samuti on kõigil Euroopa Liidu tasandil. platvormitöötajatel on juba Samuti on Eelnõu eesmärgiks laiendada sotsiaalsete tagatiste saajate hulka nende praegu võimalus pöörduda platvormi kaudu teenuseid osutavate isikute arvelt, kelle teenuste osutamine vaidlusorgani poole. Eelnõu kvalifitseeritakse Eelnõu kohaselt töösuhteks. Eestis on kõigil isikutel soovi kohaselt ei laiene võlaõigusliku korral võimalik töötada töölepingu alusel ning saada endale seeläbi ravikindlustus lepingu alusel teenuseid või töötada näiteks käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel summa eest, mis osutavatele isikutele vastab vähemalt miinimumpalgale. Viimase variandi puhul on isikutele ka tagatud samasugused õigused nagu töölepinguliste töötajatega võrreldes oluliselt suurem vabadus enda töö- ja töötajatele. puhkeaega valida. Käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel töötamine (sealhulgas ka platvormi kaudu teenuste osutamine) toimub siiski valdavalt lisatööna põhitöö kõrvalt, mistõttu ei teki probleeme seoses sotsiaalsete tagatistega. Kaubanduskoja hinnangul ei ole ka mõeldav, et võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid osutavatele isikutele laieneksid samasugused õigused, nagu töölepingu alusel töötavatele isikutele. On selge, et võlaõigusliku lepingu alusel töötavatele isikutele, kellel on oluliselt rohkem vabadusi ja oluliselt vähem kohustusi, ei saa sellest tulenevalt laieneda ka samasugused õigused. Vastasel juhul kaoks platvormi vahendusel teenuseid osutavate isikute jaoks paindlikkus, mis on tihti ka põhjuseks, miks inimesed eelistavad oma sissetulekuid sellisel viisil suurendada. 1. Töösuhte kriteeriumid ei ole üheselt mõistetavad ja nende seadmine töösuhte kriteeriumiks on küsitav 11 Eelnõu artikli 4 punkt 2 sätestab järgnevat: “Töö tegemise kontrollimist lõike 1 tähenduses käsitatakse selliselt, et see vastab vähemalt kahele järgmisele kriteeriumile: (a)töötasu suuruse tegelik kindlaksmääramine või selle ülempiiri kehtestamine; (b)nõue, et platvormitööd tegev isik järgiks konkreetseid siduvaid eeskirju seoses välimusega, käitumisega teenusesaaja suhtes või töö tegemisega; (c)järelevalve töö tegemise üle või töötulemuste kvaliteedi kontrollimine, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil; (d)tegelik vabaduse piiramine isiku töö korraldamisel, sealhulgas sanktsioonide abil, eelkõige piirates vabadust valida tööaega või töölt puudumise aega, võtta vastu ülesandeid või nende täitmisest keelduda või kasutada alltöövõtjaid või asendajaid; (e)tegelik võimaluste piiramine luua kliendibaas või teha tööd kolmandatele isikutele.” Kaubanduskoda leiab, et eelpool toodud kriteeriumite sõnastus tekitab segadust ning need kriteeriumid võiksid olla rohkem lahti selgitatud. Näitena võib tuua Eelnõu artikli 4 punkti 2a, mille kohaselt on üheks võimalikuks töösuhte kriteeriumiks töötasule ülempiiri seadmine. Sellisel kujul võib seda aga mõista erinevalt. Üks võimalus selle sätte sisu mõistmiseks on, et tegemist on töösuhtega juhul, kui töötasule seatakse perioodiline ülempiir (ehk ülempiiri seadmine nt ühes kuus teenitavale summale), teine võimalus on, et ülempiir seatakse konkreetsele täidetavale ülesandele. Samuti tekitavad küsimusi ka teised Eelnõu artikli 4 punktis 2 välja toodud kriteeriumid. Näiteks punkt 2b, mis näeb ühe kriteeriumina ette kindlate käitumisreeglite seadmise platvormide poolt seoses teenuse osutamisega. Kaubanduskoja hinnangul on loogiline, et platvormil on õigus nõuda, et tema kaudu pakutavat teenust viiakse läbi vastavalt platvormi poolt seatud käitumisreeglitele. Sama võiks öelda ka punkti 2c kohta, mis räägib platvormi õigusest kontrollida tehtud töö kvaliteeti. On raskesti kujutletav, et platvormil, kelle järgi kliendid teenust tunnevad, ei ole õigust kontrollida tehtud töö kvaliteeti. Punkt 2e, mis näeb ühe töösuhte kriteeriumina ette platvormi poolt piirangute seadmise oma kliendibaasi loomisele või kolmandate isikute heaks 12  töötamisele. Ka platvormi vahendusel töötades omandab teenust osutav isik paratamatult teadmisi platvormi kohta, mille puhul platvorm ei ole huvitatud, et selline informatsioon nende konkurentideni jõuaks. Seega on ka töösuhteks mitteoleva suhte korral õigustatud sellise piirangu seadmine. Eesti Tööandjate Tööandjate keskliit on seisukohal, et inimesed valivad töötegemise viisi Arvestatud osaliselt Keskliit tööplatvormi kaudu just selle paindlikkuse tõttu: võimalus töötada neile sobival seisukohapunktides 1.1, 1.2 ja ajal ning mitte olla kohustatud töötama. 1.3. Neil on võimalik seda teha teise töö kõrvalt, teenides lisasissetulekut. Samuti ei ole valdavalt platvormitöötajatele nõudmisi kvalifikatsiooni või hariduse osas. Peame põhjendatuks eesmärki Direktiivi alusel kehtestatav regulatsioon piiraks oluliselt nende inimeste parandada platvormitöötajate võimalust paindlikult tööd jätkata ning vähendaks seega võimalusi sissetulekut töötingimusi ning suurendada teenida. läbipaistvust platvormitöö algoritmilises juhtimises. Paljud platvormitöötajad ei soovi töölepingulist suhet, kuna see on liialt piirav. Kuivõrd Eestis kehtib juba Seda enam, et tööõiguse regulatsioon on ajale jalgu jäänud ning ei arvesta uute töölepingu õiguslik eeldus töövormidega ja töötaja sooviga valida ise oma töökohta ja tööaega. Eestis on (kriteeriumiks tasu) ning kõigil olnud aastaid üks Euroopa Liidu kõrgemaid hõive- ja aktiivsusmäärasid, mis platvormitöötajatel on juba tähendab, et valdavalt on tööealistel inimestel, kes veel tööturul ei osale, praegu võimalus pöörduda objektiivsed põhjused (õpingud, lapse või lähedase hooldamine, tervislikel vaidlusorgani poole, ei näe me, põhjustel vähenenud töövõime), miks nad ei saa täiskoormusega ega periooditi et direktiivi eelnõus ette nähtud ühetaolise koormusega töötada. meetmed piiraks oluliselt nende inimeste võimalust paindlikult Tööstaatuse eelduse loomine võtab ära üksikisikute võimaluse valida tegutsemist tööd jätkata. (füüsilisest isikust) ettevõtjana. Paljud inimesed võivad loobuda platvormide Nõustume, et töösuhte kaudu oma teenuste pakkumisest, kuna neid liigitatakse automaatselt töötajateks. kriteeriumid ei ole üheselt mõistetavad ja nende seadmine Toetame eesmärki tagada õiglane konkurents, kuid leiame, et regulatsioon ei töösuhte kriteeriumiks on peaks piirama inimeste ettevõtlikkust, surudes neile alusetult peale küsitav (täpsemalt sobimatuid/vananenud töövorme. seisukohapunktide põhjendustes). Kuna peamise probleemina tuuakse välja platvormitöötajate sotsiaalse kaitse puudumine, siis võib-olla on probleem pigem inimeste väheses informeerituses ja infohankimise keerukuses. Info töötamise registreerituse, tervise-, ravi- ja 13  pensionikindlustuse olemasolust tuleb hankida erinevatest allikatest, mille leidmise ja tõlgendamisega ei pruugi kõik hakkama saada. Riigil oleks mõistlik koondada see info ühte rakendusse ja seda infot kasvõi perioodiliselt rohkem propageerida, et inimesed oskaksid otsida. See võimaldaks ka välismaalastest töötajatel endil kontrollida, kas nende tööandja täidab seaduslikke kohustusi. Sotsiaalsete tagatiste saamiseks on platvormitöötajal võimalus sõlmida töövõtuleping või tegutseda ise ettevõtjana, tasudes tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Selline valikuvõimalus peaks inimestele kindlasti jääma, kuid ka õiglane maksukoormus peaks olema tagatud. Neil isikutel, kellel platvormitöö on lisasissetulekuallikas, ei ole ka probleeme sotsiaalsete tagatistega. Oleme seisukohal, et käesoleva direktiiviga ei peaks looma platvormitöö puhul õiguslikku eeldust töösuhte olemasoluks ning sellega kaasnevat pööratud tõendamiskohustust platvormiettevõtjatele. Ilmselgelt kasvab seejuures ettevõtjate halduskoormus ning väheneb motivatsioon selliseid töövõimalusi luua. Platvormitöökohtade eeliseks on just administreerimise lihtsus nii platvormiettevõtjale kui tööd tegevale isikule. Töösuhte eelduse loomine tõenäoliselt suurendab ka vaidluste hulka kohtutes. Samuti mõjutaks negatiivselt platvormide jätkusuutlikku kasvu, mis põhineb mudelil, kus sõltumatud töövõtjad osutavad teenuseid digitaalse vahendaja kaudu. Tööandjate keskliit peab oluliseks paremat platvormitöötajate informeeritust (maksude tasumine, sotsiaalsed tagatised, erinevad lepinguvormid), säilitades neile võimaluse paindlikult tööd teha ning mitte pärssida platvormitööd pakkuvate ettevõtete soovi tööd pakkuda, tõstes oluliselt nende halduskoormust. Tööinspektsioon Platvormitöö on iga töö, mis on organiseeritud digitaalse tööplatvormi kaudu ja Arvestatud seisukohapunktis mida teeb füüsiline isik Euroopa Liidus digitaalse tööplatvormi ja üksikisiku 1.1, 1.2 ja 1.3. vahelise lepingulise suhte alusel, vaatamata sellele, kas lepinguline suhe eksisteerib üksikisiku ja teenusesaaja vahel (direktiivi eelnõu art 2). Platvormide 14 kaudu töötavate inimeste töötingimuste kohta direktiivi eelnõu eesmärk on lahendada olemasolevaid probleeme (vähendada hulk inimesi, kes töötab ilma sotsiaalse kaitseta) ja samas edendada platvormide arvu kasvu. Käesoleval aastal Euroopa Liidus töötab platvormide kaudu 28 miljonit inimest, prognoosite kohaselt 2025. aastal platvormide kaudu töötavate inimeste arv on 42 miljonit. Sellest arvust (28 miljonist) 5,5 miljonil inimestel tööstaatus ei ole õige, nad teevad palju ületunde, kuna puudub kohustus reguleerida töö- ja puhkeaega, ning ei ole täidetud töötasu alammäära kriteerium. Direktiivi eelnõust tulenev töölepingulise suhte eeldus on see, kui platvorm kontrollib töö tegemist, mis eeldab vähemalt kahe kriteeriumi täitmist viiest võimalikust. Ehk kui platvorm vastab vähemalt kahele neist kriteeriumidest, eeldatakse, et ta on tööandja klassikalise tööõiguse mõistes ning töötegija on seega töötaja koos kõigi töölepingulise suhtega kaasnevate õigustega (direktiivi eelnõu art 4 lg 2). Näited kriteeriumitest: platvorm piirab töötegija tööaega (d) või platvorm teostab töötegija üle järelevalvet (c). Platvormitöö hindamisel on oluline hinnata faktilisi asjaolusid, mitte lepingu teksti. Kui platvorm ütleb töötegijaga lepingu üles ja töötegija pöördub kohtusse, siis platvorm peab tõendama, et ülesütlemine ei olnud ebaseaduslik (st pööratud tõendamiskoormus). Sama regulatsioon on täna ka Eestis kehtivas tööõiguses juba kasutusel (nt töösuhte tuvastamisel (TLS § 1), väikelapse vanemate ja töötajate esindaja kohta (TLS § 92 lg 2 ja lg 3)). Seega suurt muudatust selles osas ei tule ning tegemist ei ole ebavõrdse kohtlemisega. Direktiivi eelnõu tutvustaval kohtumisel (15.12.2021) nägid paljud ettevõtjad selles direktiivis soovi reguleerida maksude kogumise küsimust, mitte lahendada olemasolevaid probleeme nagu puudulik sotsiaalne kaitse. Mõned ettevõtjad ei olnud nõus pööratud tõendamiskoormusega, sest nende arvamusel siis tekib ebavõrdne kohtlemine ja platvormide üleliigne koormamine. Tööinspektsioon 15 seda seisukohta ei jaga. Näeme, et peamine küsimus on selles, kas platvormi kaudu töötavatel inimestel on ravikindlustus, pensionikindlustus jne. Laias laastus on küsimuseks, kuidas tagada sotsiaalkaitsesüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus. Samas probleemiks on see, et praegusesse konsultatsiooni protsessi ja arutelusse Eestis on kaasatud palju platvorme ja tööandjate esindajaid, aga platvormide kaudu töötavate inimeste osakaal ei ole piisav, sest nende esindatud ametiühingute tasemel on madal. Seega on oht, et arvamus, mis Eestis välja kujuneb, on kallutud platvormide poole. Euroopa Liidus on juba kohtuotsuseid nt Hispaaniast, Saksamaalt, Rootsist tööplatvormide kohta. Seega, et Euroopa Liidu õigus oleks ühetaoline, seda valdkonda on vaja täiendavalt õiguslikult reguleerida (nt selle direktiiviga). Direktiivi eesmärk tagada platvormide kaudu töötavatele inimestele sotsiaalne kaitse on positiivne ja oluline. Kuna Eestis on 2500 inimest (~0,2% kogu elanikkonnast ja ~0,5% tööga hõivatud inimestest), kelle ainus sissetulekuallikas on platvormitöö, siis direktiivi sihtgrupp on suur ja selle mõju on lai. Mida rohkem inimesi on sotsiaalselt kaitstud, seda parem mõju nii platvormide kaudu töötavatele inimestele, kui ka kogu ühiskonnale (sh tervishoiusüsteem). Ehk siis Tööinspektsiooni seisukohalt võib öelda, et direktiivi eesmärk on positiivne ning ei eelda ka olulisel määrala siseriikliku õiguskorra muutmist. Märgime, et Eestis omab tööinspektsioon ka täna töösuhte tuvastamise õigust, isegi platvormitöö puhul, lähtudes töölepingulise suhte eeldusest, mis on sätestatud töölepingu seaduses. Samuti Tööinspektsioonile põhimäärusega antud ülesannete täitmise kohustusest. Tulevikus, kavandatud direktiivi ülevõtmisel Eesti õigusesse saab arvestada juba olemasoleva töölepingu seaduse, aga ka võlaõigusseaduse teenuse osutamise regulatsiooniga, nagu seni. 16  Eesti Kas Teie hinnangul tuleks platvormitööd tehes eeldada, et platvormitöö tegijad Arvestatud seisukohapunktides Taksokoondis3 on töötajad ja tööd tehakse töölepingu alusel? Töölepingu eelduse korral loetakse 1.1, 1.2 ja 1.3. leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei Platvormi ja platvormitöö tegija vahelise lepingu olemuse osas ole tõendatud vastupidist. St, et platvormil tuleks vaidluse korral tõendada, et märgime, et see peab vastama tegu on muu lepinguga, mitte töölepinguga. Töölepinguga töötajatel on nt õigus tegelikkusele ning saab saada miinimumtöötasu, puhkust, kaitset lepingu lõpetamisel. Kui tegemist ei ole praktikas toimuda nii töölepingu töölepinguga, on töö tegemisel suurem sõltumatus, kuid samas ei teki õigust kui teenuse osutamise lepingu tagatisteks, mis kaasnevad töölepingu alusel töötamisega. Muu hulgas võib see alusel. mõjutada ravikindlustust ja pensioni. Platvormidest üldiselt rääkides, me leiame, et platvormide tegevus ja nende poolt sõlmitavad lepingud peavad olema kooskõlas EV seadustega. Tuleb eristada koostöö reguleerimise normid, mis kehtivad juriidilise ja füüsilise isiku vahel töösuhete reguleerimiseks ja juriidiliste isikute omavaheliste töösuhete reguleerimiseks. Kasutamis tingimused ei ole koostöölepinguline vorm. Kasutamis tingimused määravad teatatud tingimused, mida platvormitöö tegija on kohustatud järgima, osutama teenust täpselt selles toodud tingimustel ja selle punktidest kinni pidada. Meie arvame, et platvormi ja platvormitöö tegija vahelised suhted peavad olema reguleeritud füüsilise isiku puhul- töölepinguga või käsunduslepinguga ning juriidilise isiku (FIE, OÜ) puhul- Koostöö leping, alttöövõttu leping või muid lepingu vormid, mis on kooskõlas EV seadusandlusega. Mis puudutab otseselt taksoveo teenust, siin lepinguga reguleerimise puudumine platvormi ja platvormitöö tegija vahel, kes osutab taksoveo teenust on vastuolus EV ÜTS. §83, lg. 7, p. 3), mis eeldab taksoveoloa olemasolu taksoveo teenuse osutamiseks ning ütleb järgmist: “Kui ühissõidukijuht ja vedaja on eri isikud, on ühissõidukijuht kohustatud esitama töölepingu või muu lepingu, mille alusel 3 Esitatud Google Forms kaudu, kus Sotsiaalministeerium avas küsimustiku platvormitöö tegijatele, mistõttu on sisend tabelis toodud koos küsimustega. 17  ühissõidukijuht vedaja juures töötab, või tööandja kinnitatud väljavõtte sellest. Töölepingu või muu lepingu väljavõttele märgitakse tööandja ja töötaja nimi, lepingu sõlmimise kuupäev ning lepingu kehtimise aeg.” Kuna platvorm määrab taksoveo teenusehinda ja määrab teenuse osutamise kindlad reeglid ning nõudmised, vastavalt ÜTS-is sätestatud on platvorm faktiliselt vedaja. Ülaltoodust saame järeldada, et töösuhted platvormi ja platvormitöö tegija vahel peavad olema reguleeritud töölepinguga. Merle Erikson, Digitaalsete tehnoloogiate areng on andnud võimaluse töötamise korraldamiseks Arvestatud seisukohapunktides dr. iur, tööõiguse oluliselt aja- ja kohapaindlikumalt kui tööstusrevolutsiooni tulemusel välja 1.1, 1.2 ja 1.3. professor, Tartu kujunenud n-ö standardtöö. Traditsioonilise töökorralduse ja töölepingu kõrval on Ülikool üha rohkem hakanud levima alternatiivsed töövormid, sealhulgas digiplatvormi Kaire Holts, vahendusel tehtav töö ehk platvormitöö. Platvormitöö näitlikustab aga üha enam PhD, teadur, esile kerkivaid ebatüüpilise töötamise väljakutseid – sobimatus väljakujunenud Tallinna sotsiaalkindlustussüsteemi ja töötegija enda vastutus töötingimuste eest. Uuringud Tehnikaülikool, näitavad, et valdavale enamusele on platvormitöö lisasissetuleku allikas ja töö, P2P Lab mida nad teevad muu põhitegevuse kõrvalt. On aga ka neid, kelle jaoks see on põhitöö ja ainus sissetulekuallikas.4 Varasemad uuringud on ka leidnud, et mida Tauri Tuvikene, kõrgem on platvormitööst saadava sissetuleku osakaal, seda madalam on inimese PhD, linnauuringute sotsiaalkindlustusega kaetus.5 Paljude platvormitöötajate jaoks on see juhutöö või professor, kiire sissetulek, mida proovitakse erinevatel viisidel optimeerida oma tervise, Tallinna Ülikool pere- ja tööelu tasakaalu ning ühiskonna heaolu arvelt. Platvormitöötajate seas levivad ka skeemitamised, millega kaasnevad tulude deklareerimata jätmine, Kairit Kall, PhD, tööohutusnõuete eiramine ning ületöötamine. Kohati on platvormitöötajad aga lektor ja teadur, sundseisus, kuna nad ise vastutavad kõikide riskide eest ja kannavad kulude Tallinna Ülikool koormat. Juhutöö optimeerimist soosib ka üleüldine palgavaesus Eestis. Samuti ei 4 Vallistu, J., & M. Piirits, Platvormitöö Eestis (2021). Küsitlusuuringu tulemused. 2021, Arenguseire Keskus. 5 Euroopa Parlament (2017). The Social Protection of Workers in the Platform Economy, https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/614184/IPOL_STU(2017)614184_EN.pd. 18 Triin Roosalu, teadvusta noored, kelle seas on platvormitöö eriti populaarne, sotsiaalkaitse PhD, dotsent, vajadust ja ei tunne kõiki tööga seotud riske. Platvormitöö uurijad on teravamate Tallinna Ülikool platvormitööga seotud probleemidena veel esile toonud sissetuleku ebakindluse ja tasustamata ooteajad, ebamõistliku tööaja, tööandjapoolse koolituse ja Marge Unt, PhD, teadusprofessor, arenguvõimaluste puudumise. Seega ei ole praegu kõik platvormitöö vormid ja Tallinna Ülikool töötamise viisid jätkusuutlikud inimese enda heaolu ega riigi sotsiaalkaitsesüsteemi pikaajalise toimimise vaatepunktist. Marina Järvis, PhD, dotsent, Sellest tulenevalt avaldame toetust planeeritavale direktiivile, kuna see aitaks Tallinna kaasa platvormitöö jätkusuutliku mudeli tekkimisele ja kinnistumisele Eestis. Tehnikaülikool; Jätkusuutliku platvormitöö mudeli all mõistame eelkõige mudelit, kus vastutuse ja teadusjuht, EEK Mainor riskide jaotus platvormitöö osapoolte vahel on tasakaalus, õiguslik kaitse tagatud ja platvormitöö tegijail ligipääs sotsiaalkaitsele olemas ning kus ühiskond Johanna Vallistu, tervikuna võidab. Direktiivi olulisus seisneb kolme teema eraldi väljatoomises: Arenguseire informatsiooni avalikustamine algoritmilise juhtimise kohta, platvormitöö Keskuse ekspert läbipaistvus (ka riigile) ning platvormitööd tegeva isiku tööalase staatuse õige ja TalTech määratlus. /…/ Ragnar Nurkse instituudi Platvormitööd tegeva isiku tööalase staatuse kindlaksmääramine doktorant Kui eelnevalt arutatud punktid ehk informatsiooni avaldamine algoritmilise juhtimise kohta ja platvormide läbipaistvus on olulised sõltumata sellest, kas Anu Masso, platvormitööd tegevad isikud on töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, siis PhD, praktikas on sageli platvormitöötajad ebakorrektselt klassifitseeritud. Suhe kaasprofessor, digitaalse platvormi ja selle kaudu töötava inimese vahel on sageli tegelikult Tallinna Tehnikaülikool töösuhe, mis on seni olnud ebakorrektselt liigitatud. Kuigi mõistame, et selline vormiliselt ebakorrektne liigitus on vahel olnud ka töötaja huvides, kes on saanud Mari-Klara Stein, suurema paindlikkuse, on sellega siiski käinud kaasas ka suurenenud riskid, mis PhD, töö sageli on ka üle kantud ühiskonnale. Siinkohal on oluline, et direktiivi digitaliseerumise ettepanekus selgitatud aspektid nagu õigus miinimumpalgale, tööaja eeskirjad, kaasprofessor, 19 Copenhagen tööohutus ja tervisekaitse, meeste ja naiste võrdne tasustamine ning õigus Business School tasustatud puhkusele, samuti parem juurdepääs sotsiaalkaitsele tööõnnetuste, töötuse, haiguse ja vanaduse puhul saaksid selgemalt sõnastatud riigi õigusaktides Jaan Masso, ja tugevama kaitse ka platvormide kaudu tehtavas töös. PhD, kaasprofessor, Tartu Ülikool Direktiivi ettepanek peab oluliseks Eestis juba rakendatavaid faktiliste asjaolude ülimuslikkuse, töölepingu eeldamise ning tööandja suurema tõendamiskohustuse Eeva Kesküla, põhimõtet, mis tugevdavad platvormitöötaja positsiooni võimalike õigusvaidluste PhD, dotsent, ja menetluste korral. Tallinna Ülikool Kuigi ettepanekus sätestatud töölepingu eeldamise põhimõte juhib tähelepanu (edaspidi Eesti teadlased- platvormitöö spetsiifikale, peame vajalikuks märkida, et Eesti õiguses on see eksperdid) põhimõte ette nähtud laiemalt, sest töölepingu seaduse järgi on töölepinguga eelduslikult tegemist alati, kui füüsiline isik teeb teisele isikule tasu eest tööd (TLS § 1 lg 2). Kuna platvormitöö on tasu eest tehtav töö, siis Eesti õiguse kohaselt võib eeldada, et platvormitööd tehakse töölepingu alusel, sõltumata muudest kriteeriumitest, mis platvormitööd võivad iseloomustada. Direktiivi ettepanekus vajavad selgemat reguleerimist töö tegemise kontrollimist väljendavad kriteeriumid (art 4 lg 2). Ettepaneku loogika on üles ehitatud selliselt, et kui platvormitöö tegemisel on täidetud viiest kriteeriumist kaks, siis eeldatakse, et tegemist on töölepingulise suhtega, ning platvormitööd tegev isik või ametiasutus võib esitada vastava nõude vaidlusorganile. Platvorm saab lähtuvalt töösuhte olemuse kindlaksmääramise üldistest kriteeriumitest (alluvussuhtes töötamine jm) selle väite ümber lükata ja tõendada, et tegemist ei ole töölepinguga. Ettepaneku regulatsiooni kohaldamisel näeme ohtu selles, et vaidlusorganid võivad hakata art 4 lg-s 2 toodud kriteeriumeid käsitlema iseseisvate või 20  primaarsete näitajatena, mille alusel kvalifitseerida platvormitöö tegemise õiguslik suhe. Selline lähenemine võib tekitada ohu, et praktikas kujuneb platvormitöötajatest omaette töötajate kategooria. Niisugust olukorda tuleb vältida, et tagada tööalaste suhete klassifitseerimisel õigusselgus ja õiguskindlus. Kuigi paljudel töötajate gruppidel (nt akadeemilised ja loomingulised töötajad, kaugtöötajad ja sportlased) on töö tegemisel oma spetsiifika, ei ole otstarbekas nende puhul kujundada eraldi näitajaid tööalase staatuse kindlakstegemiseks. Seega tuleb kõikide töötegijate, sh platvormitööd tegevate isikute tööalase seisundi üle otsustamisel lähtuda olemasolevatest üldistest hindamiskriteeriumitest. Direktiivi ettepaneku art 4 lg-s 2 loetletud töö tegemise kontrollimist väljendavad kriteeriumid on juhiseks ka platvormidele, kuidas oma ettevõttes töö tegijate õiguslikku staatust kindlaks 4 määrata. Ühelt poolt võivad kriteeriumid viia platvormid eksiteele seeläbi, et kahe ettepanekus nimetatud näitaja (nt töötulemuste kvaliteedi kontrollimine ja keeld kasutada alltöövõtjaid) esinemisel ei pruugi tegemist olla töölepingulise suhtega, kuid direktiivi ettepanekust lähtuvalt kvalifitseerib platvorm selle siiski töösuhteks. Teiselt poolt, kui platvorm sellisel juhul töölepingut ei sõlmi, jääb siiski oht, et vastava nõude esitab kas platvormitööd tegev isik või ametiasutus ning platvorm peab ikkagi hakkama tõendama, et tegemist ei ole töösuhtega. Seega puudub platvormidel tööalase suhte kindlaksmääramisel õigusselgus ja õiguskindlus. Eesti Eesti Ametiühingute Keskliit ühineb Eesti teadlaste arvamusega platvormitöö Arvestatud seisukohapunktides Ametiühingute tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta. 1.1, 1.2 ja 1.3. Keskliit Bolt Technology 2013. aastal asutatud Boltist on vaid kaheksa aastaga saanud Eesti üks kiiremini Arvestatud osaliselt OÜ kasvavaid ja ülemaailmselt tuntumaid ettevõtteid. Kuigi tegutseme peamiselt seisukohapunktides 1.1, 1.2 ja Euroopa ja Aafrika turgudel, on Bolti edust suurimaks võitjaks riigina Eesti, sest 1.3. Õigusliku eelduse tekke osas meie peakontor on Tallinnas. Meie teenuseportfell on kasvanud sõidujagamisest 21  toidu ja toidukaupade kojuveo, elektriliste tõukerataste ja autode rendini. Mitmed märgime, et direktiivi eelnõus uued teenused on arenduses, millega peagi minna maailma vallutama. Ka see pole sätestatu eesmärk on muuta sugugi väike asi, et sadades maailma linnades on igal eestlasel võimalik kasutada töötegijale kui platvormiga võrreldes nõrgemal positsioonil harjunud teenuseid eesti keeles. Euroopa Komisjon poolt esitatud direktiivi olevale isikule enda õiguste eest eelnõu on tõenäoliselt üks suurema mõjuga regulatsioone sel kümnendil, mis väga seismine lihtsamaks ja otseselt ühe Eesti ettevõtte ülemaailmselt käekäiku mõjutab. Me mõistame kättesaadavamaks, lükates direktiivi autorite soovi valdkonda reguleerida. Kuid juhime tähelepanu tõendamiskoormus platvormile, arvestatavale ohule, et seda valesti tehes hävitatakse Euroopa ettevõtete globaalneKui lähtuda komisjoni pakutud konkurentsivõime ning võetakse sadadelt tuhandetelt Euroopa Liidu elanikelt ära kriteeriumide sisust, muudaks nende praegune teenistus. Selle peamiseks põhjuseks on valesti sõnastatud ja kõigi või enamiku esinemise nõue eelduse sisuliselt liigselt piirav eelnõu artikkel 4 lõige 2. mõttetuks, kuivõrd sel juhul 1. Lühikokkuvõte kaasneks sisuliselt sama või lähedane analüüs sellele, mida Esitatud kujul on direktiivi tekst vastuolus oma eesmärgiga. Direktiivi eesmärk on vaidlusorgan läbi viib. parandada platvormitöötajate töötingimusi ja toetada digitaalsete platvormide jätkusuutlikku kasvu Euroopa Liidus6. Paraku toob eelnõu artikli 4 lõikes 2 sätestatud jäik raamistik kaasa platvormitöötajatele sissetulekute kaotuse, kuna kvalifitseerib tänase õigussuhte platvormi suhtes automaatselt töösuhteks, võttes sellega platvormikasutajalt ära paindlikuse, mille tõttu enamik platvormikasutajaid platvormi kasutavadki. Kui direktiiv muudatusteta vastu võetakse, jäävad ka tuhanded Eesti inimesed oma praegusest sissetulekust ilma. Vältimaks võimalikku kahju on oluline parandada artikli 4 lõike 2 sõnastust, et platvormitöötajatel jääks õigus valida neile kõige sobivam töövorm ning et töötamise eelduse rakendumiseks peab olema täidetud loetletud kriteeriumitest enamik. See tagab, et platvormitööga tegelevad inimesed saavad ise oma huve kõige paremini kaitsta ning regulatsioon ei piira põhjendamatult digitaalsete 6 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_21_6605. 22  tööplatvormide kasvu EL-is. Uuringud direktiivi mõju kohta esitatud kujul ● Nõustamisettevõtte Compass Lexeconi eksperthinnangu kohaselt kaotaks esitatud kujul direktiivi vastuvõtmisel 148 000 sõidujagamisteenuse pakkujat Euroopa Liidus oma sissetuleku7. See on 58% kõigist sõidujagajatest ELis. ● Copenhagen Economicsi poolt 23 EL liikmesriigis ja enam kui 16 000 toidukulleri seas läbi viidud küsitluse peamised järeldused8: ○ Kullerid ei soovi töölepingu alusel töötamist ○ 72% kulleritest teeb seda täiendava tegevusena põhitegevuse kõrvalt. ○ Vaid 28% teevad seda põhitegevusena ○ Suurim osakaal - 34% - on põhitegevusena tudengid ○ Eelnõu esitatud kujul vastuvõtmisel kaotaks ELis 250 000 kullerit oma praeguse sissetuleku. 3. Probleemi olemus Nõudlus tellitud toidu järele on ööpäeva lõikes äärmiselt hooajaline - toitu tellitakse peamiselt lõunatundidel ja õhtusel ajal. Ka nõudlus sõidujagamisteenuse järgi kõigub ööpäeva eri aegadel märkimisväärselt. Seetõttu eelistatakse seda teha suures osas lisaraha teenimise eesmärgil täiendava tegevusena millelegi muule. Nende tuhandete inimeste hulgas on üliõpilased, mujal täiskohaga töötajad, pensionärid või ettevõtjad. Igaühel on oma lugu ja oma põhjused. Võimalus teha platvormitööd täiendava tegevusena eeldab aga täielikku vabadust ise valida, kus ja millal seda teha soovid, mida tööleping ei võimalda. Paindlik töövorm annab juhtidele ja kulleritele veel ühe eelise, mida aktiivselt kasutatakse - võimalus kasutada korraga mitut platvormi, et seeläbi suurendada oma koguteenistust. Kuigi valdav enamus juhte ja kullereid ei soovi töötada töölepingu alusel (seda näitavad eranditult kõik uuringud), liigitatakse neid direktiivi sõnastusega vastu nende tahtmist automaatselt platvormiga 7 https://mcusercontent.com/912d3a5b241130a8c7aac179c/files/2f99fc34-8f70-2cc6-65f8-35c5f118b43d/20211208_Expert_Opinion_Move_EU.pdf. 8 https://www.copenhageneconomics.com/dyn/resources/Publication/publicationPDF/1/591/1636732223/co penhagen-economics-study-of-the-value-of-flexible-work-for- local-delivery-couriers.pdf. 23 töösuhtesse. 4. Ettepanekud Kõrvalmärkusena juhime tähelepanu asjaolule, et direktiivi eelnõu ametlikus eestikeelses tõlkes 5 on tekkinud sisse viga artikli 4 lõike 2 kriteeriumite loetelu nimetustes, sest loetelu algab b)-ga, mitte a)-ga. Palume arvetada, et oleme oma ettepanekutes lähtunud loetelu nimetusest nii nagu see on mõeldud originaalis ja on kasutuses kõigis teistes tõlgetes ehk artikli 4 lõike 2 loetelu algab a)-ga. Palume juhtida sellele ka Euroopa Komisjoni tähelepanu ja tulevikus eestikeelne tõlge ära parandada segaduste vältimiseks. Järgnevalt esitame Bolti poolt viis kõige olulisemad muudatusettepanekut direktiivi eelnõule, mille sisseviimisel on võimalik direktiiv viia kooskõlla selle eesmärgiga kaitsta platvormitöötajate huve ja toetada digitaalsete platvormide jätkusuutlikku kasvu Euroopa Liidus. 1. Direktiiviga tuleb sätestada selged kriteeriumid, mille täitmisel on õigustatud platvormitöötaja liigitamine ettevõtjaks (self-employed): näiteks (1) õigus otsustada oma tööaja üle, (2) õigus töötada mitmel platvormil, (3) õigus keelduda tellimustest. 2. Platvormitöö tegijatel peaks olema võimalus lihtsalt ja automaatselt (ilma keerulist menetlust läbimata) deklareerida, et nad ei soovi enda liigitamist ümber ühegi platvormi töölepinguliseks töötajaks. 3. Töösuhte käivitamiseks peaks artikli 4 lõikes 2 sätestatud viiest kriteeriumist olema täidetud kõik või vähemalt enamik. 4. Kriteerium platvormi rolli kohta hinna määramisel (artikkel 4 lõige 2 a) on vastuolus kogu platvormimajanduse olemusega. Platvormidel on praegu võimalus juhtide ja reisijate, kullerite ja klientide huvides määrata pakkumise ja nõudluse kohandamiseks parim hind. Raske on ette kujutada, kuidas saaks sõidujagamise teenus olla tõhus, kui kliendid peaksid iga juhiga kokkuleppel eraldi reisi hinna kokku leppima. Sama kehtib ka toidu kohaletoomise kohta. Seda on katsetatud sõidujagamises ja tulemus näitas, et lõppkokkuvõttes tõmbab see teatud aja 24  möödudes keskmise teenistuse alla kõigil, sest juhid hakkavad võistlema teineteisega madalaima pakkumise nimel, mille tulemuseks on madalam keskmine sissetulek kõigile. 5. Artikli 4 lõike 2 punktide b ja c kohaselt ei oleks sõidujagamis- ja kullerteenuse platvormidel vähimatki kontrolli osutatava teenuse üle, mis on vastuolus üldise ootusega. Näiteks kui teenust kasutanud kliendi poolt tuleb sisend teenuse madala kvaliteedi kohta - toit jõuab kohale lubadust kordi hiljem, on külm - peab platvormil olema õigus ka kontrollida kulleri poolt osutatud teenuse kvaliteeti ehk võrrelda toidu peale võtmise aega, kohale toomise trajektoori jne. Seetõttu on vaja neid kriteeriume vastavalt muuta. *** Artikli 4 lõike 2 sõnastatuse parandamine selliselt, et platvormitöötajatele ei suruta peale töölepingulist töösuhet platvormidega on eelkõige platvormitöötajate endi huvides. Aga see on ka hädavajalik digitaalsete platvormide jätkusuutlikku kasvu tagamiseks ning kokkuvõttes võidab tervikuna ühiskond ja Eesti riik. Eesti Väike- ja Kahjuks peame oma vastust taaskord alustama tõdemusega, et seisukohtade Arvestatud osaliselt Keskmiste kujundamiseks antud lühike aeg ei võimalda teha mõjuhinnangut ega uurida EVEA seisukohapunktides 1.1, 1.2 ja Ettevõtjate liikmete sisulisi seisukohti. Seega saame oma seisukohtades tugineda senisele 1.3. Assotsiatsioon taustainfole ja Eesti ettevõtlusstruktuurile. Peame põhjendatuks eesmärki EVEA on seisukohal, et Eestit esindavatel asutustel on vajalik ja kohane juhtida parandada platvormitöötajate Euroopa Liidu institutsioonide tähelepanu sellele, et subsidaarsustähtaegade töötingimusi ning suurendada määramine peab olema mõistlik ja eluliselt rakendatav ning tähtaja alguseks peavad läbipaistvust platvormitöö liikmesriikidele olema kättesaadavad kommenteeritavad eelnõud liikmesriikide algoritmilises juhtimises. keeltes. Seisukohtade kujundamise EVEA seisukoht on, et Euroopa Komisjoni poolt avaldatud direktiivi eelnõu tähtaja osas märgime, et platvormide kaudu töötavate inimeste töötingimuste kohta ei ole esitatud kujul rahvusparlamentide subsidiaarsustähtaeg 8 nädalat 25 Eestile sobilik ega vajalik kuna ei arvesta meie ettevõtlusstruktuuriga - mikro- tuleneb EL aluslepingu ja väikeettevõtete osakaal 98,96% ettevõtete koguarvust ning neist omakorda protokolli 1 artiklist 6. Vastavalt mikroettevõtteid 93,73% ning kahjustab oluliselt ettevõtete jätkusuutlikust. Meil Riigikogu kodukorra seaduse §- puudub ka vajadus platvormitöötajate töö reguleerimiseks (loe: väidetav ile § 1526 lõikele 3 kuulab sotsiaalsete tagatiste andmiseks ja platvormitöö reguleerimiseks viisil, mis Riigikogu eelnevalt ära Vabariigi Valitsuse arvamuse. direktiivi koostajate hinnangul vastaks platvormitöötajate tegelikule töökorraldusele) direktiivis sätestatud viisil. Euroopa Liidu asjade Arenguseire keskus on 02.06.2021 lühiraportis toob välja platvormitöö statistika – menetlemise juhise p 17 järgi 2021.a. seisuga on vaid platvormitööst elatuvaid inimesi on Eestis vähe: Ainus esitatakse seisukohad üldjuhul sissetulekuallikas on platvormitöö 4,4% platvormitöötajate jaoks (ca 2500 inimest) EL õigusakti eelnõu kohta EL ning see osakaal ei ole võrreldes 2018. aastaga kasvanud. Kõik ülejäänud koordinatsioonikogule platvormitöö tegijad on platvormitöö valinud oma põhitöö kõrvale täiendava kooskõlastamiseks 5 nädala jooksul ning valitsusele sissetuleku teenimiseks (loe: näiteks M. Repinski juhtum) ning sotsiaalsed tagatised arutamiseks ja otsustamiseks 6 on neil töötegijatel põhitöökohalt. nädala jooksul pärast algatuse Võrreldes platvormitöö tegijatega on Eestis täielikult kaitseta ja sotsiaalsete kõikide keeleversioonide tagatisteta kümned tuhanded mikro- ja väikeettevõtjad ning vaatamata EVEA avaldamist. aastatepikkusele selgitustööle ja sisulistele ettepanekutele ei ole riik seda probleemi Kuigi jõulude ja aastavahetuse lahendanud. Selle asemel on riik aga lahkesti nõus toetama EL regulatsioone, mis vahele jäänud aja võrra oli võimalik pikendada Eesti kontekstis on ebaolulised või lausa kahjulikud. subsidiaarsustähtaega, lisab Direktiivi vastuvõtmine ja rakendamine esitatud kujul põhjustab väikestele ja antud juhul pühadele eelnev eelnõu avaldamise aeg Euroopa keskmistele ettevõtetele liigset halduskoormust (tuleb arvestada, et ka platvormitöö Komisjoni poolt protsessile kasutajad on Eestis reeglina väikesed ja keskmised ettevõtted) ning jätab arvestamata, keerukust juurde. et eelnimetatud ettevõtetele ei ole jõukohane direktiivi eelnõus esitatud keerukate õiguskonstruktsioonide rakendamine viisil, et ka ettevõtte huvid oleksid kaitstud. Samas, ka jättes kõrvale Tegu on väga kallutatud regulatsiooniga. subsidiaarsuspõhimõtte küsimus, Väikeste ja keskmiste ettevõtete üks olulisemaid trumpe globaliseeruvas ja ettevõtete on EL asjades vajalik (esmaste) seisukohtade kujundamine koondumisele suunatud maailmas on paindlikus. esimesel võimalusel, et läbirääkimistes maksimaalselt 26  Loomulikult peab paindlikus olema õiguslikult mõistlikult piiratud ja teise poole huve osaleda. Mida hiljem seisukohad arvestav kuid meie nägemuses ei arvesta direktiiv mikro- ja väikeettevõtete (loe: kujundatakse, seda raskem on Eesti ettevõtete enamiku) ning keskmiste ettevõtete sisuliste vajadustega. seisukohtade kaitsmine. Nõustume, et protsess on Oleme täna (olukorras, kus nii õigusloomes üldiselt kui ka koroonakriisis on just intensiivne ja paljunõudev mikro- ja väikeettevõtjad jäänud suuresti kaitseta ja abita) kategooriliselt vastu, et kõigile asjaosalistele. väikeettevõtetele, kelle eluvõimelisust on täna lisaks suurkorporatsioonide jõule tugevalt kahjustanud koroonapiirangud, pannakse veel täiendavat halduskoormust EL direktiividega, mida siis kiireloomulisena ja 110% määras Eestis üle võetakse. Lõpetuseks lisame, et kõiki eelnimetatud mõjusid võimaldaks hinnata ning ebasoovitavaid tagajärgi ära hoida VKE-test (mõjuhindamise metoodika millega paljud Euroopa Liidu liikmesriigid hindavad õigusaktide ja reeglite mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele). Oleme VKE testi valitusele ja ministeeriumidele korduvalt tutvustanud ja soovitanud. Wolt Sissejuhatavad märkused. Arvestatud seisukohapunktides 1.1, 1.2 ja 1.3. Eestis tegutseva Soome ettevõttena soovime rõhutada valitsuse ja riigi poliitikakujundajate ning regulatiivse keskkonna avatust innovatsiooni, majanduskasvu ja ettevõtluse suhtes. Tähelepanuväärne on see, et samaaegselt võimaldab Eesti õigusraamistik ettevõtjatel, teenusepakkujatel ja töötajatel nautida süsteemi eeliseid sh paindlikkust kui ka vajalikku sotsiaalset kaitset. Eesti töövõtulepingu instituut (töölepingu kõrval) ja ettevõtluskonto on näidetena nii sümbolid kui ka väga praktilised elemendid just selliseid hüvesid pakkuvast süsteemist. Oleme kindlad, et Eesti valitsus nõustub, et nii ettevõtluse dünaamilisust kui ka sotsiaalset kaitset tagavate võimaluste olemasolu on tulevikku viiva keskkonna tunnusjooned - ja et Eesti senine lähenemine on kaitsmist väärt. Ettevõttena, kes tegutseb üha enamates riikides, sealhulgas paljudes Euroopa riikides, võime kinnitada, et regulatiivsed keskkonnad on väga erinevad ja et Euroopa Liidu sisesed suured erinevused takistavad Euroopa tippettevõtete kasvu. Seega on Euroopa 27  Komisjoni ettepanek väga teretulnud ja me toetame jõupingutusi ühise lähenemisviisi leidmiseks, mis järgiks samu põhimõtteid kui praegune Eesti lähenemisviis - paindlikkus koos sotsiaalse kaitsega. Eesti võiks ja peaks meie arvates mängima progressiivset ja aktiivset rolli Euroopa poliitika kujundamisel, sest siin on konkreetsed kogemused uute ärimudelite ja tehnoloogiapõhiste turgude reguleerimisel. Eesti hääl ei ole nendes Euroopa poliitika aruteludes mitte ainult oodatud, vaid ka väga vajalik, et aidata leida lahendusi, mis võtavad arvesse erinevaid kaalutlusi, et jõuda mõistlike põhimõteteni üle-euroopaliste eeskirjade jaoks. Me ootame ja oleme valmis koostööks Eesti poliitikakujundajatega selles protsessis, et vastavalt vajadusel anda tuge ja ideid. I. Woltist Wolt9 on Soome tehnoloogiaettevõte, mis tegutseb restorani, toidukaupade ning jaemüügi vahendus- ja tarneturul. Meie peakontor asub Helsingis ja me tegutseme praegu 23 riigis ja enam kui 200 linnas, teenindades üle 60 000 ettevõtja kaupu enam kui 150 000 kullerpartneriga rohkem kui 15 miljonile aktiivsele kliendile. Wolt asutati 2014. aastal ja täna töötab meie kontorites üle kõikide turgude ligi 5000 inimest. Tehnoloogiaplatvormi käitamisega pakub Wolt klientidele mugavust, kuid loob ka majanduslikke võimalusi kohalikele restoranidele ning jaemüüjatele, kes müüvad oma kaupu meie platvormi kaudu, ning sõltumatutele kulleritele, kes osutavad Woltile teenuseid. Meie platvormi kaudu ostes saavad meie kliendid valida, kas nad soovivad, et tooted neile kohale toimetatakse. Seejärel edastame tarnevajaduse meie kulleripartnerile, kes on meie platvormile sisse logitud. Kõik meie kuller-partnerid on kaetud tasuta vastutus- ja õnnetusjuhtumikindlustusega. 9 Wolt on registreeritud EU Transparency registris, 987241938472-54 (link). 28 II. Wolt Eestis Wolt lansseeriti Eestis 2016. aastal. Praegu tegutseme kolmes linnas, kus meil on üle 1300 kuller-partneri ja üle 1200 kaubanduspartneri. Meie kullerteenuse mudelis saavad kullerid vabalt otsustada, millal, kus ja kuidas nad soovivad meile kohaletoimetamisteenust osutada. Nad võivad vabalt otsustada, milliseid saadetisi nad vastu võtavad ja milliseid tagasi lükkavad, ning neil ei ole mingit kohustust meie jaoks kättetoimetamisteenust osutada. Nad võivad töötada teiste ettevõtete heaks (isegi siis, kui nad on meie platvormile sisse logitud) -- sealhulgas meie konkurentide heaks. See mudel võimaldab meil ka pakkuda paljudele inimestele teenimisvõimalust väga madala sisenemisbarjääriga: meie kuller- partneritel ei ole ülemusi ega katseaega ning me ei sea rangeid keele- või haridusnõudeid. Kuller-partnerid hindavad meie mudelit kõrgelt. Me küsitleme kullerite kogukonda kord kvartalis. Meie viimases uuringus hindasid kullerid oma koostööd meiega 4,27/5 ja oma tasu 3,37/5. Kullerid hindavad eelkõige töövõtja mudeliga kaasnevat vabadust ja paindlikkust, st võimalust otsustada, millal töötada, milliseid ülesandeid võtta vastu ja olla iseenda ülemus. Kullerid teenivad konkurentsivõimelist palka. Nad saavad palka nende tarnete eest, mida nad otsustavad vastu võtta, ja keskmiselt on meie kullerid teeninud üle 13,5 € tunnis bruto ning me oleme võtnud endale kohustuse hoida töötasu konkurentsivõimelisel tasemel. Lisaks konkurentsivõimelisele töötasule on meie jaoks oluline ka see, et kullerid oleksid kaitstud. Seetõttu oleme oma kuller- partneritele Eestis välja pakkunud tasuta vastutus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse. Samamoodi võimaldame neil sõlmida Woltiga töövõtuleping, mis tagab neile kõik tavapärased sotsiaalkaitse toetused nagu haigushüvitis, töötushüvitis, pension ja tervishoid. 29 III. Direktiivi ettepanek töötingimuste parandamiseks platvormitöös Wolt on alati toetanud ja aktiivselt nõudnud platvormitöö reguleerimist. Tervitame direktiivi ettepanekut töötingimuste parandamise kohta platvormitöös, sest usume, et see võib tuua kaasa selgema arusaama füüsilisest isikust ettevõtjaid käsitlevatest reeglitest ja parandada platvormitöötajate tingimusi, näiteks läbi parema juurdepääsu sotsiaalsele kaitsele ja suurema läbipaistvuse kaudu seoses algoritmilise juhtimisega. Kõige tähtsam on see, et ettepanekus nenditakse, et paljud, kes kasutavad digitaalseid tööplatvorme, on tõepoolest füüsilisest isikust ettevõtjad. Nagu ütles ettepaneku esitamisel asepresident Margrethe Vestager, kes vastutab digitaalse ajastu Euroopale sobiva Euroopa eest: "Tõelised füüsilisest isikust ettevõtjad platvormidel saavad olema paremini kaitstud läbi suurema õigusselguse ning lisaks saavad olema paigas kaitsemeetmed algoritmilise juhtimise nõrkuste vastu." Platvormid toovad oma paindlikkuse kaudu tööturule ainulaadset väärtust, nagu näitas Copenhagen Economicsi väga hiljutine üleeuroopaline uuring 16 000 kulleri hulgas. Internet on võimaldanud platvormidel pakkuda uut tööviisi ja kullerid valivad platvormid just nende pakutava paindlikkuse tõttu. Kuna sajad tuhanded inimesed töötavad igal nädalal kulleritena kohalikel kulleriplatvormidel kogu Euroopas, on need ettepanekud õige samm edasi. Komisjoni ettepanekus on kolm peamist valdkonda, mida me Woltis toetame: 1. Tööalase staatuse selgitamine 2. Algoritmilise juhtimise läbipaistvuse suurendamine 3. Andmete jagamine ametiasutustega Lisaks platvormitöötajate staatuse selguse tagamisele võetakse direktiiviga olulised sammud selles suunas, et parandada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate platvormitöötajate tingimusi, võimaldades platvormidel pakkuda rohkem kaitset 30 ja soodustusi, ilma et need soovitud ja vastutustundlikud meetmed peaksid viima platvormitöötajate õigusliku staatuse ümberklassifitseerimiseni. Lisaks direktiiviettepanekule väärtustame neid täiendavaid samme, mida Euroopa Komisjon astub, et tagada füüsilisest isikust ettevõtjate parem kaitse, nimelt sillutades teed kollektiivsete läbirääkimiste pidamisele füüsilisest isikust ettevõtjatele läbi konkurentsipoliitika suuniste eelnõu. IV. Direktiivi ettepanekuga seotud väljakutsed Direktiivi ettepanek sisaldab aga kolme üksikasja, mille rakendamine praegusel kujul tooks kaasa soovimatuid ja kahjulikke tagajärgi. Ettepanekuga kehtestatakse ELi üleselt õiguslik eeldus („rebuttable presumption“), mille järgi on platvormi kaudu tööd tegev isik töötaja, kui töö tegemist kontrollib platvorm.  Kriteeriumide kogum täpsustab, millist tüüpi kontroll tähendaks liigitust töötajaks olemise alla.  Ettepaneku artikli 4 kohaselt käivitub õiguslik eeldus, kui vähemalt kaks viiest kriteeriumist on täidetud. 1) Esimene väljakutse on seotud kriteeriumiga "töötasu suuruse tegelik kindlaksmääramine või selle ülempiiri kehtestamine". Kriteerium on koostatud peamiselt sõidujagamise ärimudelite jaoks, kus platvorm vahendab tehinguid juhi ja kliendi vahel, määrates sageli hinna, mida klient juhile maksab. Sellega seoses võib väita, et platvormi roll hinna määramisel piirab juhi ettevõtlusvabadust. Kuid Wolti mudel on põhimõtteliselt erinev ja see kriteerium on meie kontekstis väga 31 väikse relevantsusega. Wolti füüsilisest isikust kullerite mudelis pakuvad meie kullerid teenuseid Woltile. Kui kasutaja ostab meie platvormil toote ja selle transpordi, saab Wolt tasu läbi kliendi poolt makstava transporditasu ning läbi kaupmehe makstud müügitasu. Wolt ostab seejärel omakorda kullerilt kättetoimetamisteenuse ja maksab selle eest kullerile. Kulleri ainus lepingupool on Wolt (mitte klient ega kaupmees). Kui meie kullerid esitavad Woltile arveid tehtud tarnete eest, teevad nad seda Woltiga sõlmitud B2B-teenuse lepingu alusel. On ebaselge, kuidas Wolt võiks sõlmida teenuslepinguid, ilma et "määraks töötasu või kehtestaks selle ülempiiri", arvestades, et Wolt on kulleri lepingupartner. Üheski teises majandusharus ei ole olemas B2B lepinguid, kus teenuse hankija ei saaks määrata taset, millega ta on valmis teenuseid ostma. Üks võimalus selle kriteeriumi täitmiseks oleks võtta kasutusele sõidujagamise sarnane mudel, kus kullerid sõlmivad tehinguid otse klientidega ja võivad ise määrata teenuste hinna. Kuid me kardame, et sellel oleksid kahjulikud tagajärjed. Praegu on Wolti platvormil üle 150 000 kullerpartneri ja üle 220 000 kullerpartneriks saamise avalduse. Arvestades nii suurt nõudlust, kardame, et täiesti vaba hinnakujundus tooks tahtmatult kaasa madalama tasu füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks, sest see tooks kaasa võidujooksu, kus kullerid konkureeriksid üksteise vastu hindadega. Lisaks töötab Euroopa Komisjon juba praegu selle nimel, et tugevdada õigusselgust selle osas, et ELi konkurentsiõigus ei takista füüsilisest isikust ettevõtjate võimalust kaitsta oma huve kollektiivsete läbirääkimiste kaudu. Sellised kollektiivlepingud võivad näiteks sisaldada kindlaksmääratud hüvitiste tasemeid, mille kokkusobivus tasustamise kriteeriumiga on ebaselge, kui mitte isegi otseselt vastuolus. Me küsitleme kullerite kogukonda kord kvartalis. Meie viimases uuringus oli 83% kuller-partneritest kas väga rahul või rahul meiega tehtava koostööga ning nad on rahul oma hüvitisega (hinnates seda skaalal 1-5 keskmiselt 3,87, kusjuures 1 on väga rahulolematu ja 5 väga rahul). Kuller-partnerid teenivad konkurentsivõimelist palka. 32 Nad saavad palka tarnete eest, mida nad otsustavad vastu võtta ja seejärel lõpule viia, ning keskmiselt teenivad kullerid 50% rohkem kui riiklik miinimumpalk/turu standardid, ning me oleme võtnud endale kohustuse hoida nende sissetulekud konkurentsivõimelisel tasemel. Platvormidele töötasu suuruse määramise võimaldamine on kulleritele kasulikum kui alternatiivne lahendus. 2) Teine väljakutse on seotud kriteeriumiga "järelevalve töö tegemise üle või töötulemuste kvaliteedi kontrollimine, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil". Kui töö tulemuste kvaliteeti ei saaks kontrollida, tekitaks see ebaproportsionaalselt suuri riske digitaalsete tööplatvormide jaoks ja, mis veelgi olulisem, avaldaks negatiivset mõju teenuste lõppkasutajatele. Ettevõtted soovivad õigustatult säilitada ja parandada oma teenuse kvaliteeti, mida kavandatud kriteeriumi alusel oleks võimatu teha. Teistes õigusaktides on EL soovinud tagada, et platvormid võtaksid asjakohaseid meetmeid kasutajate ohutuse ja toodete kvaliteedi tagamiseks. Sarnaselt hinna/tasu kriteeriumile on ka kvaliteedi kontrollimise kriteerium koostatud eelkõige sõidujagamise ärimudeleid silmas pidades, kus platvormid vahendavad juhi ja kliendi vahelisi tehinguid. Sellises kontekstis võib väita, et platvormi roll juhi töötulemuste kvaliteedi kontrollimisel piirab juhi ettevõtlusvabadusi. Kuid jällegi ei ole see põhjendus olemas sellistes mudelites nagu Wolti füüsilisest isikust ettevõtja mudel, kus Wolt ostab kulleritelt transporditeenuse. Ei ole ühtegi teist majandusvaldkonda, kus ettevõte, kes ostab teenuseid teiselt ettevõttelt, ei saa kontrollida selle ettevõtte töötulemuste kvaliteeti, kellelt ta teenuseid ostab, kartmata, et seda tarnijat peetakse ettevõtte töötajaks. 3) Kolmandaks tuleks kriteeriumide loetelu muuta selgesõnaliselt ammendavaks. Kui liikmesriigid lisaksid uusi lisakriteeriume riiklikul tasandil, tooks töötamise 33  õiguslik eeldus kaasa täiendava ebakindluse, killustatuse ja takistaks digitaalsete tööplatvormide jätkusuutlikku kasvu ELis, kuna igas riigis ei oleks ühtsed eeskirjad. V. Muudatusettepanekud, mis tagaksid paremad töötingimused platvormitöödel Arvestades praeguse õigusliku eelduse kriteeriumide probleeme ja tõenäolisi negatiivseid tulemusi, usume, et Komisjoni ettepanekut tuleks muuta. Lisaks leiab Wolt, et direktiivi ettepanekut võiks veelgi tugevdada, tõstes sotsiaalsed kaitsemeetmeid ja muid hüvesid puudutava viit eraldi direktiivi artikliks. 1) Üks selge ja jõuline võimalus õigusliku eelduse kriteeriumide parandamiseks võiks olla ELi Kohtu otsus kohtuasjas Yodel 2020. aasta aprillis10, milles kohus kehtestas selged tingimused füüsilisest isikust ettevõtjatele:  Kulleritel on õigus kasutada alltöövõtjaid või asendajaid teenuse osutamiseks, mille osutamiseks ta on võtnud kohustuse;  kullerid võivad vabalt otsustada, kas võtta vastu või mitte võtta vastu erinevaid ülesandeid, mida tema väidetav tööandja pakub, või määrata ühepoolselt nende ülesannete maksimaalse arvu;  kulleritel on lubatud pakkuda oma teenuseid mis tahes kolmandatele isikutele, sealhulgas eeldatava tööandja otsestele konkurentidele, ja  kulleritel on lubatud määrata oma "tööaeg" kindlaks teatud parameetrite piires ja kohandada oma tööaega vastavalt oma isiklikule mugavusele, mitte üksnes oletatava tööandja huvidele. Meie soovitus on asendada artikkel 4, lõike 2 kriteeriumid mainitud Yodeli kaasuse kriteeriumitega. Seega rakendub õiguslik eeldus, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud: 10 Euroopa Kohtu otsus 22. aprill 2020, B v Yodel Delivery Network Ltd, C-692/19, ECLI:EU:C:2020:288 (link). 34   platvorm ei võimalda kulleritel valida, millal nad töötavad  platvorm ei võimalda kulleritel kasutada asendajaid  platvorm ei võimalda kulleritel tööülesandeid tagasi lükata  platvorm ei võimalda kulleritel pakkuda teenuseid teistele kolmandatele isikutele Me arvame, et selline lähenemisviis saavutaks õige tasakaalu, kõrvaldades näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, tagades samal ajal, et tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad saaksid jätkata oma teenuste pakkumist sõltumatult. Nagu Euroopa Parlament märkis oma raportis platvormitöötajate õiguste kohta septembris 2021, ei tohiks meetmed näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise kõrvaldamiseks viia olukorrani, kus tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad ei saa enam jätkata oma teenuste pakkumist füüsilisest isikust ettevõtjana. Nagu igas teises majandusvaldkonnas, peab füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine jääma võimaluseks ka platvormimajanduses. Ainuüksi tehnoloogilise platvormi olemasolu, mida kasutatakse tööülesannetele juurdepääsuks, ei tohiks seda võimalust välistada. 2) Direktiivi ettepaneku põhjendus 23 on oluline samm edasi platvormitööd tegevate tegelike füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimuste parandamise suunas. Põhjendusega kõrvaldatakse ebakohane stiimul, mille puhul kohtud on pidanud platvormide pakutavaid vabatahtlikke kaitsemeetmeid ja soodustusi alluvussuhte tunnuseks ning platvormid on seisnud silmitsi märkimisväärse juriidilise riskiga, kui nad on oma partneritele selliseid kaitsemeetmeid on pakkunud. Meie jaoks Woltis on oluline, et kullerpartnerid oleksid kaitstud. Selleks oleme oma kuller-partneritele teinud tasuta kättesaadavaks vastutus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse. 35  Platvorme tuleks julgustada pakkuma füüsilisest isikust ettevõtjatele hüvitisi ja kaitset ning konkreetne viis seda teha oleks tõsta põhjendus 23 direktiivi ettepaneku täielikuks artikliks. See sillutaks platvormidele teed konkureerimaks kuller-partnerite pärast pakkudes neile erinevaid sotsiaalkaitse lahendusi. Seda tuleb vaadata ka füüsilisest isikust ettevõtjate kollektiivlepingute valguses. Kui platvormidel lubatakse selgesõnaliselt pakkuda kulleritele kaitset, saab selle üle pidada läbirääkimisi ka kollektiivlepingute raames. Algoritmiline Seisukoht: toetame eelnõu artiklites 6–10 nimetatud meetmete kehtestamist, Arvestatud seisukohapunktides Justiitsminsiteeri juhtimine um mis aitavad saavutada automaatsete süsteemide läbipaistvuse, tõhusa 1.4, 1.5 ja 1.6. III peatükk inimkontrolli ja järelevalve ning võimaldavad platvormitöö tegijatele ligipääsu informatsioonile ja nõustamisele. Põhjendus: eelnõu art-tes 6–10 nimetatud meetmetega kehtestatakse tööplatvormi automaatsete seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvus- ning teavitusnõuded, inimkontrolli kohustus, teatud otsuste selgitamise ja täiendava läbivaatamise kohustus ning platvormitöö tegijate või nende esindajate nõustamise kohustus. Justiitsministeeriumi hinnangul on antud nõuded põhjendatud ja võimaldavad platvormitöö tegijatele nende põhiõiguste tõhusama kaitse. Samuti leiame, et täiendavad nõuded on proportsionaalsed ega nõua tööplatvormi pakkujatelt ebamõistlikke kulutusi. Seejuures on asjakohane täheldada, et ei GDPR 11, P2B määrus12 ega ka menetluses olev AI määrus13 ei võimalda platvormitöö tegijatele selliseid õigusi nagu kõnesoleva eelnõu art-tes 6–10 on sätestatud, mistõttu kavandatavad meetmed toetavad ja täiendavad teisi EL õigusakte (ühe erandina vt järgmist seisukohta). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi viidatud kui GDPR). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=EN. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (edaspidi viidatud kui P2B määrus). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R1150&from=EN. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ja muudetakse teatavaid Liidu õigusakte (edaspidi viidatud kui AI määrus). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0206&from=EN. 36  Seisukoht: selleks, et oleks selge, kuidas suhestub eelnõu artikli 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud inimjärelvalve kohustus AI määruse artiklis 14 sätestatud analoogse kohustusega, tuleks täiendada eelnõu artiklit 7 klausliga, mille kohaselt niivõrd, kui tööplatvormi pakkujale kohaldub AI määruse artiklis 14 nimetatud kohustus, on ta selle järgimisel täitnud ka eelnõu artikli 7 lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustused. Põhjendus: AI määruse art 14 sätestab suure riskiga tehisintellektisüsteemide inimjärelvalve kohustuse, hoidmaks ära või minimeerimaks tervist, ohutust ja põhiõigusi ähvardavaid riske. Suure riskiga tehisintellektisüsteem on mh selline, „mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et teha edutamise ja töösuhte lõpetamise otsuseid, jagada ülesandeid ning tegeleda selliste suhete kontekstis inimeste töötulemuste ja käitumise seire ja hindamisega.“14 Seega võivad paljudel juhtudel kohalduda tööplatvormi pakkujatele ka AI määrusest tulenevad nõuded, sh eelviidatud inimjärelvalve tagamise kohustus. Tagamaks, et oleks selge, kuidas suhestub eelnõu art-s 7 lg-tes 1 ja 3 sätestatud inimjärelvalve kohustus AI määruse art-s 14 sätestatud analoogse kohustusega, oleks asjakohane täiendada eelnõu art-t 7 klausliga, mille kohaselt niivõrd, kui tööplatvormi pakkujale kohaldub AI määruse art-s 14 nimetatud kohustus, on ta selle järgimisel täitnud ka eelnõu art 7 lg-tes 1 ja 3 nimetatud kohustused. Seisukoht: artikli 6 lõikes 5 sätestatud andmetöötluspiirangu osas tuleb eelnõu läbirääkimiste käigus tagada, et võrreldes GDPR-ga rangemate nõuete kehtestamisega ei kahjustataks põhjendamatult teenuse tarbijate huve. Eelkõige peab tööplatvormi pakkujal säilima võimalus töödelda platvormitöö tegija andmeid teenuse tarbijate turvalisuse tagamiseks, niivõrd kui selline andmetöötlus on kooskõlas GDPR-ga. 14 AI määrus, lisa III punkt 4(b). 37  Põhjendus: artikli 6 lg 5 esimese lause kohaselt ei tohi tööplatvormi pakkuja töödelda platvormitöö tegijate isikuandmeid, mis ei ole lahutamatult seotud platvormitöö tegija ja tööplatvormi vahelise lepingu täitmisega ega ole selleks rangelt vajalikud, kehtestades seekaudu rangema andmetöötluspiirangu võrreldes GDPR-s sätestatuga. Teine lause sätestab teatud konkreetsed juhtumid, mil tööplatvormi pakkuja ei tohi platvormitöö tegijate andmeid töödelda. Jääb selgusetuks, miks ei ole GDPR-ga sätestatud andmekaitsenõuded piisavad, millega mh kehtestatakse andmetöötluse eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtted (vastavalt GDPR art 5 lg 1 p-d b ja c) ning mis kehtivad ka käesoleva eelnõu kohaldamisalasse kuuluvatel juhtudel. GDPR-st erisuste tegemine peab olema põhjendatud ja vajalik. Oluline on seejuures arvestada, et tööplatvormi pakkujate vajadus platvormitöö tegijate andmeid töödelda on mh eesmärgil tagada teenuse tarbijate jaoks teenuse turvalisus ja kvaliteet ning on ebaselge, kas ning millisel määral art 6 lg 5 esimese lause praegune sõnastus seda võimaldab. Seetõttu tuleb eelnõu läbirääkimiste käigus hinnata ning vajadusel tagada, et art 6 lg-s 5 sätestatud range andmetöötluspiirang ei kahjustaks põhjendamatult teenuse tarbijate huve. Muuhulgas punktis (a) nimetatud piirangu osas oleks asjakohane lisada erand, mille kohaselt on seal kirjeldatud andmetöötlus siiski lubatud, kui see on vajalik platvormitöö tegija või teenuse tarbija tervise või turvalisuse tagamiseks. 5. Toetame eesmärki tagada suurem läbipaistvus seoses platvormitöö Arvestatud seisukohapunktides Majandus- ja 1.4 ja 1.5. kommunikatsioo algoritmipõhise juhtimisega, kuid peame oluliseks läbirääkimiste käigus niministeerium tagada algoritmilistele süsteemidele kehtiva regulatsiooni koherentsus, Nõustume, et direktiivi eelnõu proportsionaalsus ja selgus. Eelistame AI määruse lähenemist, mis seab läbirääkimiste käigus on oluline inimjärelevalvele eesmärgid, kuid jätab määratletud eesmärkide tagada kooskõla muude EL saavutamiseks konkreetsete meetmete valiku tehisintellekti pakkujale. õigusaktidega, sh tagada, et on Inimjärelevalve kohustus peab olema proportsionaalne, sh ei tohi selge kuidas direktiivi eelnõust põhjendamatult piirata võimalust kasutada tehisintellektisüsteeme ja teistest õigusaktidest automaatotsuste tegemiseks. tulenevad õigused ja kohustused omavahel suhestuvad. 38  Inimjärelevalve kohustus peab Toetame algoritmilises juhtimises läbipaistvuse tagamise meetmeid, mille jääma proportsionaalseks. tulemusena saavad kõik platvormide kaudu töötavad inimesed kasu paremast läbipaistvusest ning neil tekib selgem arusaam algoritmilise juhtimise tavadest. Nõustume, et platvormitööd tegevatel inimestel võiks olla õigus saada teavet kasutatavate seire- ja otsustamissüsteemide kohta ning selle kohta, kuidas need mõjutavad töötingimusi. Näiteks peaks neil olema õigus saada teavet selle kohta, mis faktorid mõjutavad tasude arvestamist ja tööülesannete jaotust. Toetame, et algoritmide läbipaistvusnõuded kehtivad ka platvormide kaudu tegutsevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, mistõttu saavad nemadki suurenenud läbipaistvusest kasu. Algoritmilistele süsteemidele kehtivate nõuete osas on oluline tagada kooskõla läbirääkimistel oleva tehisintellekti määrusega (AI määrus), millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid. Tehisintellekti määruses toodud suure riskiga tehisintellektisüsteemide hulka kuuluvad ka tööhõive, töötajate juhtimise ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tehisintellektisüsteemid, mistõttu kohalduvad käesolevas direktiivis toodud tehisintellektisüsteemidele ka AI määrusest tulenevad tehisintellekti üldnõuded ja õigusraamistik. Võttes arvesse õigusaktide tihedat seotust ja koosmõju, tuleb eelnõu läbirääkimistel tagada, et AI määruse üldnormide ja käesoleva direktiivi erinormide vahel ei oleks vastuolusid. Lahendada tuleb kahe õigusakti erineva ühtlustamise taseme probleem, kuna AI määruses toodud nõuded on maksimumharmoneerivad, mistõttu pole nende osas liikmesriikidel võimalik siseriiklikes regulatsioonides erinõudeid kehtestada, kuid käesoleva direktiivi õiguslik alus võimaldab sätestada üksnes miinimumnõuded. Ühtlasi tuleb selgitada, kuidas seonduvad omavahel käesolevas direktiivis toodud nõuded tehisintellektisüsteemide inimkontrollile ja AI määruses toodud nõuded tehisintellektisüsteemide inimjärelevalvele, kas käesolevas direktiivis toodud 39 nõuded on eriregulatsioon AI määruses toodud nõuetele, mis reguleerivad täpselt sama kasutusvaldkonnaga suure riskiga süsteeme. Tehisintellektisüsteemidele kohalduv inimjärelevalve kohustus peab olema põhjendatud ja proportsionaalne ning lähtuma konkreetsetest asjaoludest ja kasutusjuhust, eelkõige riskidest, mis võivad tekkida konkreetse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisel. Toetame AI määruse lähenemist, mis seab inimjärelevalvele eesmärgid, kuid jätab määratletud eesmärkide saavutamiseks konkreetsete meetmete valiku tehisintellekti pakkujale, arvestades konkreetset olukorda. Arvesse tuleb võtta, et automatiseerimine ja automaatsed otsused ei ole iseenesest probleemsed, mistõttu ei tohi käesoleva direktiiviga kehtestatav inimjärelevalve kohustus põhjendamatult piirata võimalust kasutada tehisintellektisüsteeme automaatotsuste tegemiseks. Eelnõu läbirääkimistel tuleb tagada kooskõla ka muude siseturu- ja andmekaitsevaldkonna õigusaktidega, sealhulgas platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitleva määrusega ((EL) 2019/1150)(P2B määrus). Käesoleva direktiivi läbirääkimiste käigus tuleb selgitada, kuidas seonduvad käesolevas direktiivis toodud algoritmiliste süsteemide läbipaistvuse nõuded P2B määruses toodud läbipaistvusnõuetega. Arvesse tuleb võtta, et P2B määruses kasutatud ärikasutaja mõiste hõlmab lisaks juriidilistele isikutele ka eraisikuid, kes tegutsevad oma majandus- või kutsetegevuse raames. Eelnevast tulenevalt ei ole selge, kuidas saab käesoleva direktiivi artiklis 8 toodud oluliste otsuste inimese poolt läbivaatamise õigust kohaldada ka selliste platvormitööd tegevate isikute suhtes, kellel puudub tööleping või töösuhe, kuna need isikud oleksid ärikasutajad P2B määruse tähenduses, kelle suhtes käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 2 kohaselt artiklis 8 toodud õigust ei kohaldata. 40  Direktiivi ettepanek seoses algoritmilise juhtimisega põhineb suures osas juba Arvestatud seisukohapunktides Eesti teadlased- olemasoleval Euroopa Liidu regulatsioonil, mis hõlmab töötingimustest 1.5 ja 1.6. eksperdid teavitamist, isikuandmete kaitset, töötervishoidu ja tööohutust ning töötajate esindajate informeerimist ja konsulteerimist, kuid mis ei arvesta platvormitöö spetsiifikat. Seetõttu leiame, et nende küsimuste täpsustamine ja edasi arendamine on põhjendatud ja vajalik, et tagada platvormitööd tegevate isikute põhiõiguste kaitse ning platvormitöö läbipaistvus. Hetkel on olukordi, kus platvormitöötajate infopäringud seoses töötingimustega on jäänud platvormide poolt vastamata.15 Samuti tuleb ette töötajate kontode blokeerimisi. Platvormitöötajatel puudub praegu õigus sellise praktika vaidlustamiseks. Arvestades töö iseloomu, pooldame direktiivi eelnõus ette nähtud konto sulgemise võrdsustamist vallandamisega. Samuti peab platvormitöötajatel olema võimalik saada ülevaade sellest, mis andmeid nende kohta kogutakse. Peame oluliseks rõhutada, et andmed, mida kogutakse töötajate kohta peavad piirduma töö jaoks vajalike andmetega Eesti Ametiühingute Keskliit ühineb Eesti teadlaste arvamusega platvormitöö Arvestatud seisukohapunktides Eesti tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta. 1.5 ja 1.6. Ametiühingute Keskliit Kas Te vajate teavet algoritmide poolt tehtavate automaatsete otsuste kohta (nt Arvestatud seisukohapunktis Eesti teave, milliseid Teie tegevusi rakendus jälgib ning mis alustel teeb algoritm Teie 1.5. Taksokoondis kohta olulisi otsuseid nagu kontole ligipääsu piiramine või tasu maksmisest keeldumine)? Palun põhjendage. Me leiame, et platvormitöö tegijal peab olema see info ja see on väga oluline. Peab olema tagatud ka võimalus kiiremas korras platvormiga ühendust võtta (tehniline tugi) töökäigus tekkinud probleemide lahendamiseks, mis on tekkinud algoritmide automaatsete otsuste tagajärjel. Näiteks: algoritm on piiranud platvormitöö tegijale platvormile ligipääsu. Kui läbipaistev ja arusaadav on Teie jaoks töötingimuste kujunemine? Peame 15 Kall, K., Roosalu, T., Unt, M., & Ojamäe, L. (2021). Platformisation of Tallinn’s taxi industry: Results from the PLUS Project. RASI toimetised nr 13. Tallinn: Tallinna Ülikool. 41  silmas näiteks töötasu suuruse kujunemise, töötamise aja ja puhkepauside võtmise või lepingu lõpetamise tingimusi. Tänapäeval me arvame, et töötingimused ja töötasu suuruse kujunemine platvormides ei ole üldse läbipaistvad ja ei ole aru saadavad. Töö- ja puhkeaeg ei ole reguleeritud, mille tagajärjel platvormitöö tegijad on ülekoormatud ja üleväsinud, ning see omakorda langetab platvormitöö tegija elukvaliteedi ja tasakaalu. Mis puudutab taksoveo teenuse osutamist, siin on töö- ja puhkeaja reguleerimine väga oluline, kuna selle puudumine viib kurnatusele ja seab ohtu nii platvormitöö tegija, kui ka platvormi teenuse kasutaja elu ja tervist, ning ka teisi liikluses osalejaid. Mis puudutab lepinguga reguleerituid töösuhteid, tänapäeval ei ole mingeid töösuhet. Komisjoni ettepanekus on kolm peamist valdkonda, mida me Woltis toetame: Arvestatud seisukohapunktides Wolt /../ 1.5. 2. Algoritmilise juhtimise läbipaistvuse suurendamine Platvormitöö Direktiivi ettepanekuga suurendatakse platvormitöö läbipaistvust, kohustades Arvestatud seisukohapunktis Eesti teadlased- läbipaistvus eksperdid platvorme informeerima riiklikke ametiasutusi ja teha neile kättesaadavaks 1.7. IV peatükk põhiteave oma tegevuse ja platvormi kaudu töötavate inimeste kohta. Ettepanek rõhutab platvormitöö läbipaistvuse tähtsust ka platvormitööd tegevate isikute esindajatele teabe andmise kohustuse kaudu. Peame platvormitöö kohta andmete kogumist oluliseks nii riigi, teadustöö kui platvormitööd tegevate isikute seisukohalt. ● Riigi ligipääs andmetele on vajalik riigisisese poliitika (sh maksupoliitika) kujundamise seisukohalt. Ligipääs andmetele on ka oluline platvormitööd tegevate isikute töötingimuste parandamiseks ja tööohutuse tagamiseks. ● Teadlaste ligipääs andmetele võimaldab läbi viia platvormitööga seotud uuringuid ning paremini hinnata töö tulevikutrende. ● Avatus andmete jagamises platvormide poolt aitab ka kaasa platvormitööd tegevate isikute omavahelise suhtluse tõhustamisele, kuna direktiivi ettepanek kohustab looma võimalused platvormi kaudu töötavatel inimestel omavahel suhelda. 42  Eesti Eesti Ametiühingute Keskliit ühineb Eesti teadlaste arvamusega platvormitöö Arvestatud seisukohapunktis Ametiühingute tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta. 1.7. Keskliit Wolt Komisjoni ettepanekus on kolm peamist valdkonda, mida me Woltis toetame: Arvestatud seisukohapunktis /../ 1.7. 2. Algoritmilise juhtimise läbipaistvuse suurendamine 3. Andmete jagamine ametiasutustega Õiguskaitseva Justiitsministeeri Seisukoht: eelnõu artiklis 19 ei tohiks karistuste osas viidata GDPR-le ning Arvestatud seisukohapunktides hendid ja um peaks hoiduma ELis defineerimata „haldustrahvi“ mõiste kasutamisest, 1.10 ja 1.11. õiguste jättes liikmesriikidele diskretsiooni valida sobivaim sanktsioonisüsteem ja tagamine liik. Liikmesriikidele peaks ka jääma paindlikkus sanktsioneerida üksnes V peatükk teatud raskemaid rikkumisi (lähtudes ultima ratio põhimõttest). Lisaks on eelnõus viidatud äärmiselt kõrge karistuse ülemmäära tõttu rikkumise toime pannud isikul võimatu prognoosida, millises suuruses sanktsioon tema teole võib järgneda. Selline lahendus on füüsiliste isikute puhul ilmselt vastuolus Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta artikli 49 lõikest 1 tuleneva karistusõiguse määratletuse põhimõttega, mille kohaselt peaks isikule olema ettenähtav nii see, milline käitumine on karistatav, kui ka selle eest järgneda võiv sanktsioon. Põhjendus: artikli 19 lg 1 kohaselt võivad järelevalveasutused eelnõu teatud artiklites sätestatud kohustuste rikkumise eest määrata haldustrahve GDPR-s osutatud summa ulatuses. Leiame, et karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. EL õiguses ei ole kunagi halduskaristuse („administrative fine“) mõistet sisustatud ning puudub ühtne arusaam, mida see mõiste tähendab. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte- kriminaalõiguslikud karistused. Seejuures mitte-kriminaalõiguslike karistuste puhul, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon otsustada, millise iseloomuga karistust kohaldada.16 Seega oleme vastu, et 16 „Where European Union legislation does not specifically provide any penalty for an infringement or refers for that purpose to national legislation, the choice of penalty remains within the discretion of the Member States“ - European Court of Justice 7.10.2010, case 382/09 (Stils Met SIA v Valsts ieņēmumu dienests), [2010] ECR I-09315, margin no 44. 43 karistuse osas viidatakse GDPR-le ja mõistele “administrative fine”. Liikmesriigile peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida üksnes teatud raskemaid rikkumisi (lähtudes ultima ratio põhimõttest), st iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. Seejuures ulatuslik halduskaristuste harmoneerimine väljaspool ELTL artiklis 83 sätestatud õiguslikku alust seab küsimuse alla, mis on ELTL art 83 (ning seal sisalduva karistusõigussüsteeme kaitsva lg 3) mõte. Viide GDPRile kõnesolevas eelnõus on veelgi problemaatilisem arvestades asjaolu, et GDPRi preambul viitab Taani ja Eesti suhtes loodavatele eranditele (väärteokaristuste osas), samas kui GDPRi sätetes kirjeldatakse vaid Taani süsteemi. Problemaatiline on ka niivõrd kõrgete karistuse ülemmäärade (20 mln eurot) sätestamine füüsilistele isikutele, ilma (selge) võimaluseta rahatrahvi ülemmäärasid diferentseerida või seada määr sõltuvusse konkreetsetest füüsilise isikuga seotud asjaoludest (nt sissetulekust). Kuigi mõistetavalt võib konkreetse trahvi määramisel võtta arvesse erinevaid asjaolusid, siis on selline regulatsioon ilmselt vastuolus EL Põhiõiguste Harta artikli 49 lõikest 1 tuleneva karistusõiguse määratletuse põhimõttega, mille kohaselt peaks isikule olema ettenähtav nii see, milline käitumine on karistatav, kui ka selle eest järgneda võiv sanktsioon. Kuivõrd eelnõu tulemusel on karistus kuni 20 mln eurot, on isikul täiesti võimatu prognoosida isegi ligilähedaselt, millises suuruses sanktsioon tema teole võib järgneda (nt kas 1000 eurot, 10 000 eurot, 500 000 eurot, mõned miljonid või mõned kümned miljonid). Seisukoht: liikmesriikidele tuleks jätta pädevus otsustada, milline asutus teostab artikli 19 lõikes 1 nimetatud järelevalvet. Põhjendus: artikli 19 lg 1 kohaselt teostab art-test 6, 7, 8 ja 10 tulenevate kohustuste täitmise üle järelevalvet GDPR-s viidatud andmekaitsealane 44  järelevalveasutus. Selline lahendus pole põhjendatud. Nimetatud artiklitega kehtestatavad automaatsete süsteemide monitoorimise, läbipaistvuse ja inimjärelvalve kohustused on oma olemuselt analoogsed AI määruses sätestatud kohustustega, mille osas on aga liikmesriikidel diskretsioon otsustada, milline asutus teostab järelevalvet. Samuti sätestavad P2B määrus ja menetlemisel olev digiteenuste õigusakt17 veebiplatvormidele (sh ka tööplatvormidele) läbipaistvuse ja ligipääsetavatusega seotud kohustusi, mille osas samuti jäetakse järelevalve teostaja liikmesriigi otsustada. Oleks mõistlik, et juhul, kui AI määruse, P2B määruse, digiteenuste õigusakti või muus õigusaktis sätestatud analoogsete kohustuste osas määratakse järelevalveasutuseks muu kui andmekaitsealane järelevalveasutus, oleks liikmesriikidel võimalik sama asutus määrata järelevalve teostajaks ka eelnõu art 19 lg-s 1 nimetatud kohustuste täitmise üle. Seisukoht: juhul, kui eelnõu artikli 19 lõikes 1 nimetatud järelevalvet hakkab Eestis teostama Andmekaitse Inspektsioon, peab neile olema tagatud selleks vajalik täiendav ressurss. Põhjendus: juhul, kui eelnõu artikli 19 lõikes 1 nimetatud järelevalvet hakkab Eestis teostama Andmekaitse Inspektsioon, tuleb neile direktiivi ülevõtmisel tagada vajalik täiendav rahaline ressurss, mis võimaldaks kompetentsi väljaarendamist ning lisatööjõu palkamist kõnesoleva järelevalve teostamiseks. Eesti Kas Te soovite, et platvorm looks platvormitöö tegijatele privaatse suhtluskanali, Arvestatud seisukohapunktis Taksokoondis mis võimaldab platvormitöö tegijatel teineteisega suhelda (nt arutada 1.8. töötingimustega seonduvat)? Palun põhjendage. Platvormitöö tegijate privaatne suhtluskanal on väga oluline ja peab kindlasti olema. Suhtluskanali reeglid peavad olema loodud, võttes arvesse platvormitöö tegijate huvid ja garanteerida seda, et töötajate vastu ei hakata platvormi poolt sanktsioone kehtestama (nt. platvormi kontole ligipääsu piiramine), kui platvormitöö tegija avaldab oma arvamust või põhjendatud kriitikat platvormi 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020PC0825&from=en. 45  kohta. Sellise suhtluskanali modereerimine ja administreerimine peab olema korraldatud sõltumata isiku või organisatsiooni poolt, näiteks Eesti Taksokoondis. Andmekaitse Andmekaitse inspektsiooni puudutavad platvormitöö direktiivi eelnõu Arvestatud osaliselt inspektsioon automaatsete seire- ja otsustussüsteemide sätted. Samuti eelnõu artikkel 19, mille seisukohapunkti 1.10 kohaselt järelevalveasutused, kes vastutavad määruse (EL) 2016/679 kohaldamise põhjendustes. Asutus(t)ele, kes hakkavad nõuete täitmise üle järelevalve eest, vastutavad ka direktiivi eelnõu artikli 6, artikli 7 lõigete 1 ja 3 järelevalvet tegema, tähendab ning artiklite 8 ja 10 kohaldamise järelevalve eest kooskõlas määruse (EL) see teatavat koormuse tõusu, mis 2016/679 VI, VII ja VIII peatüki asjakohaste sätetega. On oluline välja tuua ning omakorda võib kaasa tuua rõhutada, et mistahes uute järelevalve ülesannete andmisega andmekaitse vajaduse täiendavaks ressursiks järelevalve asutusele, tuleb tagada ka vastavad vahendid, mida võiks reljeefselt sõltuvalt kontrollimahtudest, direktiivis väljendada. laekunud kaebustest jms. 46  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 17. veebruar 2022. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised tervise ja tööministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta: 1.1 Toetame eesmärki parandada platvormitöötajate töötingimusi ning suurendada läbipaistvust platvormitöö algoritmilises juhtimises. Samal ajal tuleb tagada digitaalsete tööplatvormide jätkusuutlik kasv ning hoiduda ülereguleerimisest. Meetmed platvormi kaudu töö tegemisel näiliselt enesehõivatuna tegutsemise kaotamiseks ei tohiks viia olukorrani, kus tegelikud enesehõivatud ei saa enam jätkata teenuste pakkumist enesehõivatuna. 1.2 Toetame põhimõtet, mille kohaselt ei tohiks käsitada platvormi otsust pakkuda sotsiaalkaitset, õnnetusjuhtumikindlustust või muid sarnaseid soodustusi kui määravaid tegureid, mis iseloomustavad töölepingulist suhet. 1.3 Saame toetada, et platvormi kaudu töötamisel eeldatakse teatud tingimuste esinemisel töö tegemist töölepingu alusel. Samas leiame, et kriteeriumid, mille alusel hinnatakse töölepingu eelduse olemasolu, jäävad direktiivi eelnõus ebaselgeks ja nende põhjendatus on küsitav. Peame oluliseks, et kriteeriumide loetelu iseloomustaks võimalikult suurel määral töölepingulist suhet, võttes arvesse uusi ärimudeleid digimajanduses. Õiguskindluse eesmärgil eelistame ammendavat kriteeriumide loetelu. Peame oluliseks, et õigusliku eelduse kriteeriumid ei viiks platvormitöötaja mõiste määratlemiseni, sealhulgas ei tohiks kriteeriumid mõjutada riigisisese tööõiguse põhimõtteid töösuhte kindlaks tegemisel. 1.4 Leiame, et direktiivi eelnõust peaks üheselt mõistetavalt selguma, kuidas suhestuvad omavahel direktiivi eelnõu, isikuandmete kaitse üldmäärus, veebipõhiste vahendusteenuste määrus ja tehisintellekti määruse eelnõu. Seejuures vajab selgitamist, mil määral võib liikmesriik algoritmilise juhtimise osas kehtestada platvormitöö tegijate seisukohast direktiivist soodsamaid nõudeid. 1.5 Toetame ette nähtud meetmeid algoritmilise juhtimise läbipaistvuse suurendamiseks. Peame oluliseks, et inimjärelevalve kohustus jääb proportsionaalseks ega piira põhjendamatult võimalust kasutada tehisintellektisüsteeme automaatotsuste tegemiseks. Peame mõistlikuks, et  platvormid määravad kontaktisiku, kes selgitab vajaduse korral automaatse otsustussüsteemi alusel tehtud otsuseid. Toetame platvormitöö tegija õigust taotleda automaatselt tehtud otsuse ülevaatamist. Peame vajalikuks eelnõus toodud teavitamise ja nõustamisega seotud õiguste kehtestamist. 1.6 Toetame isikuandmete töötlemisega seotud nõuete kehtestamist platvormitöö tegijate õiguste kaitseks. Samas peame vajalikuks, et direktiivi eelnõu isikuandmete töötluse täpsustused ei kahjustaks põhjendamatult teenuse tarbijate huve. Näiteks võib olla asjakohane tingimuse lisamine, mille kohaselt on töötegija andmete töötlus lubatud, kui see on vajalik töötegija või teenuse tarbija tervise või turvalisuse tagamiseks. 1.7 Eesti toetab platvormitöö tegija töötamise deklareerimise kohustuse kehtestamist. Peame vajalikuks, et platvormid teevad pädevatele asutustele ja platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks teabe, milline on töötegijate arv, lepinguline suhe ja kohalduvad üldtingimused. 1.8 Toetame eelnõus ette nähtud võimalust platvormitöö tegijatele kaitsta oma huve suhtluskanalite vahendusel. 1.9 Saame vajaduse korral toetada pööratud tõendamiskohustuse kehtestamist lepingu ülesütlemisel. Eelistame, et oleks täpselt määratletud, milliste õiguste kasutamise tõttu lepingu lõpetamisel pööratud tõendamiskohustus tekib. Samuti eelistame, et pööratud tõendamiskohustus kohalduks vaid platvormitöötajatele, kuivõrd kõrgendatud kaitse lepingu ülesütlemisel on omane töölepinguliste suhete puhul. 1.10 Liikmesriikidele peab jääma õigus otsustada, milline asutus teostab järelevalvet direktiivi täitmise üle. 1.11 Liikmesriikidele peab jääma õigus valida sobivaim sanktsioonisüsteem ja liik. Riikidele tuleks jätta ka paindlikkus sanktsioneerida üksnes raskemaid rikkumisi. Direktiivi eelnõus ette nähtud karistuse määr kuni kakskümmend miljonit eurot on äärmiselt kõrge ega võimalda isikul prognoosida, millises suuruses sanktsioon tema teole võib järgneda. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2