ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Tanel Kiik Teie: 02.02.2022 nr 1.2-2/16-1
Sotsiaalministeerium
Meie: 10.02.2022 nr 1.2.-4/22/347
Arvamus eelnõule
Täname, et saatsite AKI-le arvamuse avaldamiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
1. Eelnõuga luuakse terviseseisundit kinnitava tõendi mõiste. Juhin aga tähelepanu, et endiselt
pole üheski seaduses õiguslikku alust selleks, et keegi, olgu see siis kohvikupidaja, ürituse
korraldaja vms, tõendil asuvaid eriliigilisi isikuandmeid tõendit kontrollides töödelda võiks.
Nõue, et isikuandmete töötlemine on ettenähtud seaduse tasemel, tuleb meie enda põhiseaduse
§-st 26.
2. Eelnõuga loodava §-ga 181 reguleeritakse Terviseameti õigus töödelda, sh saada ja
edastada, inimeste isikuandmeid, sh võib andmeid edastada teisele füüsilisele isikule ning
mistahes juriidilisele isikule, seega sisuliselt ükskõik kellele. Ainuke kriteerium on, et
andmete edastamine peab olema vältimatult vajalik nakkushaiguse leviku tõrjeks ja
konkreetse menetluse läbiviimiseks. Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) küll
võimaldab siseriikliku õigusaktiga avalikes huvides ja avaliku ülesande täitmiseks
täiendavaid isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid luua, kuid need peaksid olema
konkreetsed ja selged (vt IKÜM art 6 lg 3).
Minu hinnangul on kõnealusest NETS-i sättest puudu andmete säilitustähtaeg, st kui kaua
Terviseamet või muu isik, kes viimaselt andmeid saab, sellel eesmärgil andmeid säilitada
võib. See on oluline sätestada seaduse tasemel, kuivõrd selle sätte alusel võib andmeid
saada sisuliselt igaüks ning ei saa lootma jääda, et igaühel on adekvaatne arusaam
minimaalsusest ja eesmärgipärasusest isikuandmete säilitamise tähtaja määramisel.
Lisaks leian, et sättega määratud isikuandmete töötlemise eesmärk - nakkushaiguse leviku
tõrjeks ja konkreetse menetluse läbiviimiseks, ei ole piisavalt konkreetne. Igal juhul tuleks
täpsustada, millistele tunnustele vastava menetluse läbi viimiseks andmeid vaja on.
Samuti ei ole minu hinnangul õnnestunud § 181 teise lõike sõnastus, jättes ruumi
küsimusele, kas mistahes isik peab Terviseametile andmeid esitama vaid viimase
nõudmisel või ka omaalgatuslikult, kui tal on info nakkushaigete või nakkuskahtlaste osas.
Seega võiks lõige 2 sisaldada selgelt, et mistahes kolmas isik edastab andmed vaid
Terviseameti nõudmisel.
3. Eelnõu § 27 lõikega 3 nähakse ette, et karantiini kehtestamiseks ja rakendamiseks on õigus
töödelda isikuandmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid. Sättest ei selgu aga, kellel selline õigus
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
on. Saan seletuskirja lugedes aru, et sisuliselt soovitaksegi erinevate olukordade jaoks
paindlikkus tagada, kuid see ei saa toimuda viisil, et sisuliselt igaühele antakse seaduse
tasemel isikuandmete töötlemise õigus. Selline õiguslik alus ei ole kindlasti kooskõlas
IKÜM-i nõuetega. Lisaks sisaldab säte liiga laia mõistet terviseseisundit puudutavad
andmed, sisuliselt on selle mõiste alla võimalik mahutada kõik inimese terviseandmed, see
on aga ilmselgelt liiga lai andmekoosseis karantiini määramiseks ja rakendamiseks.
Lahendusena võiks kaaluda valitsusele volitusnormi loomist, et iga nakkushaiguse korral
määrata, millistel haldusorganitel isikuandmete töötlemise õigus karantiini määramisel ja
rakendamisel on ning milliseid konkreetseid isikuandmeid sel puhul töödelda võib.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
Liisa Ojangu 627 4131
[email protected]
2 (2)