Justiitsministeerium Teie 07.12.2021 nr JUM/21-1506/-
[email protected] 1K/
Meie 10.02.2022 nr 1.2-3/3968-2
Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamine
Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks haldusmenetluse seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused (töövaldkonnas), mille eesmärgiks on ühise
raami loomine nii automaatse haldusakti kui ka automaatse toimingu sooritamiseks
infosüsteemi vahendusel isiku vahetu sekkumiseta. Kooskõlastame eelnõu alltoodud
märkustega arvestamisel.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on muudatused vajalikud, tagamaks õigusselguse ja ühtse
kohaldamispraktika. Küll tuleks viimase tagamiseks seletuskirjas rohkem avada, millisel juhul
võib tõdeda, et haldusakt anti või toiming sooritati isiku vahetu sekkumiseta ja millisel juhul
mitte (eelnõu § 71 lg 1). Üldnormi tõlgendus võib ebaselguse korral varieeruda ning sellest
tekkiv praktika olla ebaühtlane. Kindlasti oleks kasu võimalikest näidetest seletuskirjas, mis
selgitaks, kas erinevate olukordade puhul on tegu automaatse menetlusega või mitte. Selliseks
näiteks võib olla infotehnoloogiline tõrge või IT-tehniku poolt infosüsteemi paranduse tulemusel
haldusakti genereerimine – on ebaselge, kas ka toodud näidete puhul saab jätkuvalt rääkida
automaatsest menetlusest.
Lisaks palume täpsustada ja avada seletuskirjas, mida tuleb üldnormist lähtuvalt eriseaduses
automaatmenetluse korral sätestada (eelnõu § 71 lg 2). Kas piisab sellest, et eriseadus kordab
automaatsete haldusaktide andmise või toimingu sooritamise õigust või on vajalik eraelu riivest
lähtuvalt sätestada ka muid eelduseid. Nendeks eeldusteks võiks olla näiteks konkreetse
haldusakti andmiseks kasutatavad andmekogud/infosüsteemid või kui see toimub
olemasoleva andmekogu raamides (andmete raam, eesmärk ja piisav volitusnorm), siis tuleks
täpsustada ka seaduse alusel kehtestatud andmekogu põhimäärust (milliseid
automaatmenetlusi tehakse ja millistele konkreetsetele andmetele tuginedes). Selge arusaam
tagab ka kooskõla andmekaitse üldmääruse seaduslikkuse ja läbipaistvuse põhimõtetega.
Kindlasti on käesoleval eelnõul otsene mõju juba rakendatud automaatsetele haldusaktidele,
kui aktis tuleb ära nimetada kõik need riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud, millest on
andmeid haldusakti andmiseks kasutatud. Eraldi küsimus on, kas sellisel tasemel kirjeldamine
on siiski piisav eraelu riive konteksti arvestades. Igal juhul, kui üldised põhimõtted ja soovitud
eeldused rohkem selginevad, saab täpsustada ka kavandatavaid eriseaduste muudatusi
(eelnõus esitatud töövaldkonna seadused ja võimalik, et ka teised seadused –
sotsiaalseadustiku üldosa seadus, sotsiaalhoolekande seadus vms).
Kindlasti on oluline rõhutada, et kui eelnõu eesmärgiks on piirata ka näiteks negatiivsete
kaalutlusõiguseta haldusaktide andmist või toimingute sooritamist, siis tuleks ka siin
analüüsida juba kehtivaid eriseadusi sisulisemalt. Välistatud ei ole, et ka neid on juba
eriseaduste alusel rakendatud (näiteks teatud registrikannete alusel tekivad samuti õigused ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kohustused automaatselt). Kui seaduses on ette defineeritud kindlad eeldused, mille
saabumisel mingi õigus lõppeb (negatiivne), ei oleks etteulatuva töötlemise keelamine
asjakohane. Peamine eeldus ongi ilmselt see, et tegemist ei saa olla olukorraga, kus tuleks
rakendada kaalutlusõigust. Seetõttu ei ole üldseaduses asjakohane lähtuda vaid eeldusest, et
automaatseid haldusakte või toiminguid tehakse üksnes soodustavatena. Ka seletuskirjast ei
selgu, miks teatud tingimuste täitmisel (kaalutlusõiguse puudumisel) peaks negatiivse
tagajärjega menetlusi tegema vaid mitteautomatiseeritult.
Seoses andmesubjekti õigusega keelata oma andmete töötlemine ennetavalt, toome üldise
märkusena, et see võiks toimuda ka ühtsetel põhimõtetel ja ühest kohast (nn üks uks).
Mugava teenuse saab luua riigis keskse lahendusena näiteks eesti.ee teabevärava kaudu,
mida inimesed kasutama harjuksid (selle asemel, et otsida iga haldusorgani või andmekogu
iseteenindusportaale oma õiguste realiseerimiseks). Loomulikult ei saa sellise õiguse
realiseerimiseks ette näha vaid elektroonilisi kanaleid, kuid kui seda ka muul viisil võimaldada
(avaldusega haldusorganile), võib see tähendada siiski ka olemasolevate IT-süsteemide
täiendamist või protsesside muutmist (sealhulgas õigusaktide muutmist, sest andmesubjekt
võib seda keelata, siis aga taas soovida ning võimalik, et järgmise makse alus või periood
vajaks õigusnormis täpsustamist). Mõjudes seda käsitletud ei ole.
Kindlasti soovime rõhutada, et kui eelnõus on lähtutud sellest, et isik peaks saama alati
ennetavalt keelduda andmetöötlusest, siis täna on liigutud selles suunas, et teatud juhtudel on
peetud eesmärgipäraseks just seda, et andmesubjektiga siiski võetakse esmalt ühendust,
mille järel saab ta keelduda suhtlusest (näiteks noore abivajaduse hindamine). Sarnaselt
eelviidatule on hinnatud sarnast vajadust ka näiteks puuetega inimestele abi pakkumiseks1 või
tulevikus näiteks teatud kuritegude ohvritele ohvriabiteenuste pakkumiseks. Arvestades just
valdkonda ja selle haavatavaid sihtgruppe, on peetud asjakohaseks võimaldada isikul
keelduda nii suhtlusest kui edasisest kontakti võtmisest just peale seda, kui abi (teenust)
pakuti. Praktikas on see hästi toiminud ja inimesed on abi saanud. Loomulikult tuleb kaaluda
iga kavandatava normi eesmärki ja vajadust.
Seega kooskõlastaksime eelnõu kujul, mis võtab arvesse eeltoodud kitsaskohti,
täiendamisvajadusi ega muudaks oluliselt juba eriseadustes rakendatud põhimõtteid. Oleme
valmis oma eelnevalt esitatud seisukohti ka väiksemas töörühmas täpsemalt selgitama ning
tooma näiteid senistest praktikatest. Seejärel on võimalik kokku leppida ühtsed põhimõtted,
mille pinnalt täpsustada nii haldusmenetluse kui ka eriseaduste sätteid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
1 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 510 SE.