Pöördumine

Ühistranspordiseaduse (ÜTS) viimane seaduse muudatus-täiendus on viimati teostatud 4 aastat tagasi. Need muudatused ja täiendused tõid toona välja mõned olulised puudused seaduses endas ja kaasas käivates tegevusvaldkondades. Tänaseni ei ole nende puuduste kõrvaldamiseks midagi ettevõetud. Teadaolevalt muudab tehnoloogiline innovatsioon ühiskonda, mis tähendab uudseid võimalusi milliseid teenuseid osutatakse ja mil viisil neid pakutakse, mis avaldavad reaalselt negatiivset mõju elukutselistele taksojuhtidele. Hetkel kehtivas seadusandluses ei ole reguleeritud teenuste osutamist, mis on üles ehitatud infotehnoloogilistele lahendustele luues sellega võimalusi nn. hallile majandusele, sotsiaalsekindlustuse ja töökaitse puudumisele. Kuidas reguleeritakse taksoveo teenuse osutamist? Kes teostab platvormitöö üle järelevalvet? Identifitseerimise võrdsus Tänases linnapildis puudub võrdne ja kasutajale selgelt eristatav ja arusaadav taksoveo sõidukite identifitseerimise võimalus. Viimastel aastatel on ettevõtted (Bolt ja Yandex), mis positsioneerivad ennast taksoveo teenuse vahendajana, kasutades oma sõidukitel logosid (reklaamimise ja klientide meelitamise eesmärgil), mis sarnanevad oma tunnuste poolest tavapärase taksoteenuse osutaja tunnustega (näiteks ‘Yandex Taxi’). Tarbija ekslikult arvab, et tegemist on taksoveoks ettenähtud sõidukiga. Selline ekslik logode kasutamiseviis tihtipeale paneb tarbijat ekslikult arvama, et tegemist on n.ö. taksoveoteenust osutava sõidukiga, nagu see on sätestatud seaduses. Reklaamiseaduse § 4 kohaselt on eksitav reklaam keelatud. Reklaami näol on tegemist ka tarbija informeerimisega, mistõttu peab reklaamina edastatav teave olema asjakohane, tõendatav ja tõepärane kui tarbijale kasuks tulev õiguspärane informatsiooniallikas. Siinkohal tuleb veel lisaks märkida, et eelmainitud taksoveoteenuse osutaja sõidukid ei kasutata takso plafooni ega ka taksomeetrit. Tänases olukorras tarbijale ei ole takistuseks istuda sõidukisse ilma, et sõiduk oleks olnud ette tellitud. Sellise taksoveoks ettenähtud nõuetele mittevastavusega rikutakse ÜTS § 3 lg 2, mille kohaselt kui sõiduk on taksoveoks kohandatud ehk sõidukile on paigaldatud taksoveole omane taksotunnus (plafoon, hinnakiri või taksomeeter) või seda matkiv tunnus on tegemist ebaseadusliku taksoveoga. Ühtlasi lisaks eelmainitule ei ole ühtselt arusaadav, mille alusel ja kuidas toimub teenuse hinna kujundamine kui sõidukis puudub taksomeeter.1 Samuti on levinud olukordi, kus sõidukitel on näiteks Bolti või Yandexi logod ning pahaaimamatult teenuse ostja nõustub teenusega eeldades, et tegemist on tavapärasest odavama teenusega, toimetab sõidukijuht isiku sihtpunkti. Sihtpunkti jõudes ja arveldamise hetkel selgub tarbijale, et arve osutatud teenuse eest on kordades suurem, kui tema esialgu arvas või oli arvestanud.2 Seega tuginedes 1 Majandus- ja taristuministeri määrus nr. 118 “Nõuded taksoveol kasutatava sõiduki plafoonile, taksomeetrile ja hinnakirjale ning nende paigutusele”. 2 https://tarbija.postimees.ee/7417160/bolt-kasseeris-pahaaimamatult-reisijalt-10-eurose-soidu-ee st-46-eurot eelnevale oleme seisukohal, et selline logode kasutamine sõidukitel paneb tarbijat ekslikult arvama, et tegemist on taksoveoteenust osutava sõidukiga. Sellest tulenevalt on ühtlasi häiritud ja takistatud kontrollorganite (Munitsipaalpolitsei) korrektne ja efektiivne töö. Siinkohal tuleb märkida, et Munitsipaalpolitsei ( MuPo) ei saa korrapäraselt oma tööd teha, kuna MuPo ei oma õigust eraisikute sõidukite kontrollile. Vaatamata sellele, et nende sõidukitega, mille peale on kantud infoühiskonna teenuse Bolti või Yandexi logod teostatakse taksovedu, mis on ekslikult sarnane vaid üksnes taksovedu sooritava sõiduki tunnustega. Oleme täheldanud, et praeguse olukorra lahendamiseks peaksid olema loodud ja kasutusele võetud võrdsed identifitseerimistunnused, mis kehtivad kõikidele taksoveoteenuse osutamiseks kasutatavatele sõidukitele ühtselt, milleks on: plafoon, logo, logo alternatiivina plafooni tagakülje peal võib olla taksoveoloa number. Plafoonide ja logode alternatiivina võivad olla ka kasutuses spetsiaalsed taksoveo sõiduki registreerimismärgid (tunnuseks võiks olla kollane värvus) või holograafiline märgis (kleeps) sõiduki esiklaasi paremapoolses ülemises osas, mille peal on välja toodud taksoveoloa andmed. Selliselt ei eksitata tarbijat ja taksoveoteenust osutavatel sõidukitel on ühtsed tunnusmärgid võttes arvesse võrdse kohtlemise printsiipe ja põhimõtteid. Töö- ja puhkeaja normid Lähtudes esimesest punktist, pideva ja põhjaliku kontrolli puudumise tõttu tekib võimalus Töölepingu seaduses sätestatut rikkuda. Enamus Eestis tegutsevatest taksoveo ettevõtetest ei sõlmi töötajaga (teenust osutava isikuga - sõitja) töölepingut. ÜTS § 83 lg 3 kohaselt, on riiklikule järelevalvet teostajale kohustus esitada tööleping või muu leping, kui ühissõidukijuht ja vedaja on erinevad isikud, mille alusel ühissõidukijuht vedaja juures töötab, või tööandja kinnitatud väljavõtte sellest. Ühtlasi, ühiselt mõistetavate ja selgete regulatsioonide puudumine võimaldab igal isikul peale oma põhitööd lisaks osutada taksoveoteenust. Selliselt tekib võimalus kellel sooviks lisa raha teenida omale vägagi lihtsalt teenindajakaart vormistada (vahest isegi ilma kaarditagi) ja seejärel taksoveoteenuse osutamise eesmärgiks sõiduk rentida, millega teenust osutada. Sellise tegutsemise tulemusena isik, kes osutab taksoveoteenust ei ole sotsiaalselt kindlustatud ning võib jääda ilma toetustest ja hüvedest, kui tulevikus peaks midagi juhtuma. Samuti soodustab selline korraldus illegaalse tööjõu kasutamist antud valdkonnas. Kindlate, selgete ja õigusloovate regulatsioonide puudumine põhjustab olukorra, kus tööaeg ei ole normeeritud. Tihtipeale on taksoveoteenust pakkuvates ettevõttes kasutusel erinevad boonuste süsteemid, mis panevad sõidukijuhte veelgi rohkem tööd tegema (ületunde) suurema tasu nimel, mille tulemusena jääb seaduses ettenähtud puhkeaeg kasutamata. Isik, kes ei saa piisavalt puhata ülekoormuse tõttu ei ole pädev sõidukit juhtima. Ülekoormuse tõttu on ohtude ja liiklusõnnetuste risk suurem, isik kes on ülekoormatud seab ohtu nii ennast, teenusekasutajat kui ka teisi liikluses olevate elu ja tervist. Oleme seisukohal, et tekkinud olukorra lahendamiseks tuleks kehtestada konkreetsed ja ühtlaselt arusaadavad nõuded taksoveoteenuse pakkumise ja osutamise suhtes. Eelnevale lisaks on äärmiselt vajalik töö- ja puhkeaja reguleerimine, nagu see on teostatud teistes transporditeenustega seotud valdkondades. Tuleb arvestada, et tegu on reisijaveoteenusega, mis eeldab suuremat vastutust reisijate turvalisuse eest ja seega tuleks seadusega reguleerida rangemaid töö- ja puhkeaegasid. Hinnakujundamine Problemaatikat tekitab vastuoluline olukord, kus infoühiskonna teenuse pakkujad rikkuvad ausa konkurentsi põhimõtteid, ühest küljest määrates põhjendamatult madalaid hindu, teisest küljest meelitades töötajaid (sõidukijuhte) igasugu boonustega ja koefitsientidega. Kuidas on kehtiva seadusega tagatud võrdne kohtlemine erinevat teenusepakkujate vahel? Esiteks, nagu eelnevalt mainitud tekitatakse tarbijatele erinevate reklaamide (erasõidukitel logode olemasolu näol) ja ilma koefitsientide sõidu kogemuste abil ekslik arvamus teenuse hinna kohta. Tarbijale võib ekslikult näida, et temale pakutav koefitsiendiga teenus on justkui kasumlik teenus. Teiseks, võttes aluseks Konkurentsiseaduse põhimõtted ja printsiibid klassikaliste taksoveo ettevõtete puhul võib seda pidada ebaausa konkureerimise näidisena. Platvorm positsioneerib ennast vahendajana, mitte vedajana ning samal ajal määrab veohinna, selline tegevus on vastuolus ÜTS-iga. ÜTS § 66 lg 1 kohaselt kehtestab taksoveo hinna vedaja. Tarbijas ei tohiks tekitada arusaamatust erinevate hindadega. Igale teenusele võib kehtestada üksnes ühe hinna. Praktikas selline hinnakujundamine platvormide poolt ei ole läbipaistev ning puudub selge arusaam, kuidas hinnaarvestamine ja hinnakujundamine toimub. Ühtlasi puuduvad kindlaksmääratud tariifid, formuleeritud ja kujundatud koefitsientide määramise põhimõte platvormi kasutajale. Lahenduseks, võiks siinkohal välja pakkuda läbipaistva ja selgelt arusaadava tariifide süsteemi kasutusele võtmist, kasutades taksomeetrit mõõteseadmena, mis peaks ühtlasi olema kooskõlas Mõõteseaduses sätestatule.3 Õiglase hinnakujundamise eesmärgil tuleks selgelt kehtestada normid ja piirid platvormidele, veoteenuse hindade määramiseks või need sootuks keelata. Toome siinkohal paralleelse näite, kuidas platvorm ei sekku hinnakujundamisesse. Näiteks veebipoed nagu eBay või okidoki ei määra oma platvormide kaudu 3 Hetkel kehtiv Majandus- ja taristuministeri määrus nr 123 „Taksomeetri kohandamise tingimused ja kord, lubatud veapiirid taksomeetri kasutamisel ning üleminekukiiruse väärtus üleminekul ajatasult sõidukilomeetritasule ja vastupidi“ § 2 lg 2 sätestab, et taksomeeter on mõõteseaduse nõuetele vastav mõõtevahend. müüdavate kaupadele või teenustele hindu. Maksud Platvormi tegevuse läbipaistvuse puudumise tõttu ühest küljest ja madal huvi ning ebapiisav riiklik järelevalve ja kontroll riigi organite poolt teisest küljest, st. järelevalve puudumine annavad võimaluse platvormitöö tegijale ilma mingisuguse vastutuseta maksud jätta maksmata. Samal ajal platvormid stimuleerivad oma nn. „töötajaid“ varjama oma sissetulekuid kasutades erinevaid virtuaalseid maksesüsteeme (nt. Revolut, Skrill), kus lihtsate meetmetega avatakse virtuaalne pangakonto ning selliselt saab oma sissetulekuid suunata ja varjata, jättes kohustuslikud maksud maksmata. Kõige enam kannatavad selle tagajärjel Eesti Vabariigi huvid. Maksude maksmata jätmine on meie riigi ja ühiskonna korrapäraseks toimimiseks rahaline häving. Lisaks sellele, nagu eelnevalt mainitud puuduvad platvormitöö tegijal sotsiaalne kindlus, õigus haigekassa ja töötukassa erinevatele hüvedele ning ka pensioni staaž jääb arvestamata. Ravikindlustatud on Eestis need isikud, kes töötavad Töölepinguseaduses sätestatu kohaselt töölepingu, võlaõiguslikulepingu või muu seaduses sätestatud lepingu alusel. Selleks, et ebaseaduslik tegevus oleks minimaalne tuleks lahendus välja töötada selliselt, et maksu- ja tolliameti (EMTA) pädevuses oleks kontrolli ja järelevalve teostamine platvormide tegevuste suhtes. EMTA pädevuses peaks olema platvormi ettevõtte finantsaruandlus, nimelt iga platvormitöö tegija andmete automatiseeritud saatmine EMTA-sse. Ühtlasi tasuks siinkohal kaaluda varianti kehtestada füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) patendi eest fikseeritud tasu, millest tulenevalt ei oleks FIE-del kohustust raamatupidamisele. Sel juhul oleks Eesti Vabariigile garanteeritud pidevat maksude laekumine ja sotsiaalkindlustus eespool nimetatud töötajate kategooriale. Lisaks eeltoodule, peaks olema karmimad kontrollmeetmed kasutusele võetud taksoveo ettevõttete ja vahendajate suhtes nagu eelnevalt mainutud peatükis ‘Töö- ja puhkeaja normid’. Oleme seisukohal, et antud hetkel ei toestata piisavat kontrolli töölepinguseaduse kinnipidamise ja finantstegevuse finantsaruandluse üle, sellistes infoühiskonna taksoteenuse osutajate ettevõtete suhtes. Kui selline teenuse pakkumine ja osutamine, platvormi tegutsemine toimub Eestis, siis kogu tegevus peab olema deklareeritud, läbipaistev ja võrdne. Kohustuslik on taksomeetrite kasutamine ja nende andmete esitamine tulude deklareerimisel. Muud probleemid Illegaalse tööjõu probleem laheneb iseenesest, kui on täidetud kõik ülaltoodud punktid. Platvormide omavoliline põhjuseta konto blokeerimise kujul ning platvormi ligipääsu piiramine taksojuhtidele Väga tihti on ettetulnud olukordi, kus platvormid omavoliliselt blokeerivad kasutajakontosid või piiravad ligipääsu platvormi kasutamist elukutselistele taksojuhtidele. See toimub erinevatel subjektiivsetel põhjustel, näiteks platvormitöö tegija on avaldanud kriitikat või oma arvamust platvormi suhtes. Aktiivsuse ja klientide rahulolu mõõtmise süsteem Platvormitöö tegija jaoks ebakasumliku tehingu teostamise pealesurumine juhul, kui töötegija keeldub tehingut sõlmimast, langeb tema aktiivsuse skoor, mis omakorda võib viia kuni kasutajakonto blokeerimiseni. Näiteks kui teenuse tellijani on vahemaa 5km (selle läbimise eest ei saa töötegija tasu), marsruudi pikkus ise (teenuse osutamine) on 1.5km, siis sellise sõidu tulemus on platvormi töötegijale kahjum. Aktiivsuse mõõtmise juurde käib ka subjektiivne klientide rahulolu mõõtmise süsteem, kus kliendid sõidukijuhi (vedaja) osutatud teenust hindavad. Tihtipeale kliendid hindavad sõidukijuhti madalama hindega ka sellistel juhtudel, kui juht keeldub teenust osutamast. Sellistel puhkudel on eelkõige tegu klientidega, kes n.ö. avatud pakenditega (toidu ja joogi) teenust soovivad. Madala hinde saavad juhid ka sellistes olukordades, kus palutakse liikluseeskirju rikkuda kliendi omal soovil ning kui taksojuht keeldub sellest või kui klient on liigset alkoholi tarbinud ning on ebaadekvaatne jms. Klientide poolt subjektiivne töötegija nn. „reitingu“ langetamise tulemuseks on tihtipeale platvormikontole ligipääsu ajutine või täielik piiramine. Tekkinud probleemi (platvormi kontole ligipääsu piiramine) lahendamine operatiivselt ja otse platvormiga, et saaks tööd jätkata samal päeval üldjuhul ei ole võimalik. Oleme seisukohal, et platvormid, mis osutavad teenused InfoTS alusel ja kes on valdava osa turust oma haardesse võtnud, jätavad faktiliselt ilma põhjuseta elukutselised taksojuhid teenuse osutamise võimalusest ja vabalt ettevõtlusega tegelemise võimalusest ilma. Probleemidele näeme lahendust selliselt, et osapoolte õigused ja kohustused peavad olema reguleeritud seadusandlusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) või teise kompetentse riigiorganiga koostöös tuleb luua ombudsmani positsioon või komisjon kus osaleksid kõik osapooled (riigi, platvormi ja töötajate esindajad), mis tegeleb platvormi tegevusega seonduvate küsimuste tekkimisel nende operatiivse lahendamisega. Ombudsmani positsioon on äärmiselt vajalik, seoses sellega, et platvormitöö tegija on kaitseta ning neil puuduvad rahalised võimalused selliste probleemide lahendamiseks kohtu kaudu. Seda enam, et vaidluste lahendamine kohtu kaudu võib venida pikale, kus platvormitöö on isiku peamine sissetuleku allikas. Saatja: Eesti Taksokoondis <[email protected]> Saadetud: 09.02.2022 12:17 Adressaat: Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; Emta emta <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Seadusandlus, mis reguleerib taksoveoteenuse osutamist. Manused: Seadusandlus, mis reguleerib taksoveoteenuse osutamist.pdf Tere, Oleme MTÜ Eesti Taksokoondis — kutseliste taksojuhtide ühing. Soovime pöörata teie tähelepanu taksonduses olevatele probleemidele ja meie visiooni nende lahendamiseks. Jääme Teie vastuseid ja tagasisidet ootama. Täiendavate küsimuste tekkimisel palun julgelt ühendust võtta. Lugupidamisega, MTÜ Eesti Taksokoondis Feliks Solovov, juhatuse liige +372 5551 5444 Boris Golovenski, juhatuse liige +372 5197 3355