„Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“ aastate 2016–2020 tulemuste analüüs" aruande kooskõlastamine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-0184 - „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“ aastate 2016–2020 tulemuste analüüs" aruande kooskõlastamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2366b8bd-ce30-4e98-bf56-370d2a3ab7df Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2366b8bd-ce30-4e98-bf56-370d2a3ab7df?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsuse istungi protokolli otsuse „„Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ aastate 2016- 2020 tulemuste analüüs” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ (edaspidi põlevkivi arengukava, arengukava, PAK) kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016 ja arengukava elluviimiseks koostatud rakendusplaan aastateks 2016-2019 kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 06. oktoobri 2016. a korraldusega nr 327. Vastavalt põlevkivi arengukava juhtimisstruktuurile esitatakse Vabariigi Valitsusele põlevkivi arengukava mõjunäitajate tulemustest kokkuvõtvalt iga viie aasta järel analüüs, et teadvustada muutusi tehnoloogiates, turuolukorras, keskkonnanõuetes ja ilmnenud keskkonnamõjus. Lähtuvalt analüüsi tulemustest, algatab keskkonnaminister põlevkivi arengukava täiendamise juhul, kui arengukava elluviimise kestel tekib vajadus ümber kujundada riigi huvi määratlust, muuta olemasolevaid või sätestada uusi eesmärke ning meetmeid. Maapõueseaduse kohaselt võib põlevkivi valdkonna arengukava elluviimise ja seatud eesmärkide saavutamise tulemusaruandest lähtudes teha Vabariigi Valitsus Riigikogule arengukava muutmise ettepaneku. Põlevkivi arengukava aastate 2016 - 2020 analüüsi aruande, eelnõu ning seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Helena Gailan (e-post: [email protected], tel: 626 2868). Aruande koostamisse on kaasatud Keskkonnaaegtuuri ja Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi eksperdid. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga esitatakse „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“ aastate 2016–2020 tulemuste analüüs, mille eesmärgiks on anda ülevaade põlevkivi valdkonnas toimunud muutustest ning arengukavas seatud eesmärkide täitmisest ja meetmete tulemuslikkusest kokkuvõtlikult arengukava viieaastase rakendamise perioodil. Lähtuvalt analüüsi tulemustest, algatab keskkonnaminister põlevkivi arengukava täiendamise või lõpetamise kui põlevkivi arengukava elluviimise kestel tekib vajadus ümber kujundada riigi huvi määratlust, muuta arengukava eesmärke ning meetmeid. 3. Eelnõu sisu Käesoleva eelnõuga esitatakse Vabariigi Valitsusele tutvumiseks ja teadmiseks „„Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“ aastate 2016–2020 tulemuste analüüs“ ning tehakse ettepanek lõpetada põlevkivi arengukava rakendamine ning algatada maapõueseaduse muudatus, millega tunnistatakse maapõueseaduse § 47 kehtetuks. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koosneb neljast punktist: 1  1. Võtta teadmiseks „„Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“ aastate 2016–2020 tulemuste analüüs“. 2. Keskkonnaministeeriumil avaldada esitatud aruanne ministeeriumi veebilehel. 3. Keskkonnaministeeriumil algatada maapõueseaduse muudatus, millega tunnistatakse maapõueseaduse § 47 kehtetuks. 4. Teha Riigikogule ettepanek punktis 3 nimetatud seadusemuudatuse jõustumisel lõpetada „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“. „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“ aastate 2016–2020 tulemuste aruanne kajastab arengukavas seatud eesmärkide saavutamist selle viie rakendamisaasta jooksul, annab ülevaate põlevkivi kaevandamise, kasutamise ja teadus- ja arendustegevuse kohta. Järgnevalt on toodud lühiülevaade põlevkivi arengukava 2016–2020. a aruandes esitatud arengukava strateegiliste eesmärkide täitmisest mõjunäitajate lõikes. Strateegiline eesmärk 1: põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Perioodi 2016-2020. a mõjunäitajate alusel saab öelda, et arengukava esimese strateegilise eesmärgi, põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine, kõik seatud mõjunäitajate sihttasemed on aastaks 2020.a saavutatud: 1. Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust oli 28,1% (eesmärk hoida alla 29,2%); 2. Aheraine taaskasutuse osakaal selle tekkest oli enam kui 100% (eesmärk vähemalt 40%); 3. Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus oli 13 m3/t (eesmärk alla 14m3/t). Allmaakaevandamisel määrab peamise kaevandamiskao ulatuse eelkõige kasutatav kaevandamise tehnoloogia, geoloogiline ehitus ja vajadus hoida maapind varinguteta. Viimase viie aasta jooksul ei ole rakendatud uusi kaevandamise tehnoloogiaid ja tõenäoliselt on kaevandatud sellises sügavuses ja piirkonnas, kus tervikutesse jäetav põlevkivivaru kogus oluliselt ei muutunud ja püsis sama. Tulevikus aga kaevanduste liikumisel lõunasse jääb põlevkivi tootmiskihind sügavamale, mistõttu võib olla vajalik sama tehnoloogiaga jätkamisel jätta suuremaid tervikuid, milles maavara jääb kaevandamata ning see tähendab ka ressursi ebaefektiivsemat kasutamist ehk kadudesse jääb suur osa maavara varust. Aheraine taaskasutus on olnud eesmärgipärane, 2020.a taaskasutati samas ulatuses aherainet kui seda tekkis, täiendavalt taaskasutati ka vaheladustatud aherainet. Suurem taaskasutuse osakaal viimastel aastatel oli eelkõige põlevkivi kaevandamismahtude vähenemise tõttu ja seeläbi ka tekkis vähem aherainet. Võrreldes aastaga 2013 tekkis möödunud aastal 2020 ca 35% vähem aherainet, seejuures ka kaevandamise mahud vähenesid ca 39%. Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus on püsinud seatud eesmärgist madalam ning alates 2017. a on vee pumpamise mahud mõnevõrra langenud, kuid iga- aastane kaevandustest väljapumbatud põhjavee kogus on olnud siiski suur, keskmiselt 164 650 tuh m3/a ning seda mõjutab nii kaevanduste pindala suurenemine kui ka sademete hulk. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7) on seetõttu endiselt halvas koguselises, aga ka halvas keemilises seisundis. 2 Strateegiline eesmärk 2: põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Arengukava teise eesmärgi, põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine, mõjunäitajate osas ei ole saavutatud eesmärki taaskasutada vähemalt 4,5% tekkivast põlevkivi tuhast ning 2020.a taaskasutati 1,8%. Sarnaselt aheraine tekkele on ka põlevkivituha teke viimastel aastatel põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mahtude vähenemisest tingituna oluliselt vähenenud ning sama trendi jätkumist on näha ka edaspidi. Põlevkivituhka on võimalik kasutada plastitööstuses ja keemiatööstuses ning vastavad uuringud nendes valdkondades käivad. Probleemidena tuuakse aga välja põlevkivituha koostise ja ka selle sideaineliste omaduste suurt kõikumist, sideaineliste omaduste vähenemist aasta lõikes. Põlevkivituhale kasutusvõimaluste leidmiseks on hetkel töös mitmeid uuringuid. Ragn-Sells AS-i tütarettevõtte RS-Osa Service OÜ viib läbi analüüse ladestatud põlevkivituhast kaltsiumkarbonaadi tootmiseks. TalTech ja Enefit Power AS teevad koostööd leidmaks viise põlevkivituha taaskasutamiseks betoonplokkide tootmisel, samuti on VKG Oil OÜ uurinud põlevkivituha taaskasutamist plasti täiteainena. Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes ning ladestatud jäätmete suhtes ei suudetud saavutada (erandiks 2016.a). Kuid siinkohal võib põhjuseks olla üheltpoolt madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamine energiatootmisel, mille tõttu on kasvanud nii kasutatud põlevkivi kui ka ladestatud jäätmete kogused. Teisalt on seda põhjustanud põlevkivi kasutuse kasv õlitootmiseks, mis ei kajastu energiatootmise lisandväärtuses, kuid on arvestatud kaevandatud põlevkivivaru ja kadude ning jäätmete kogustes. Seega antud mõjunäitaja ei ole ka tänast põlevkivikasutust arvestades sobiv. Arengukava eesmärk on hoida CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes alla 1 186 tCO2/ GWhe+th. Vaadeldavatel aastatel 2013-2020 on mõjunäitaja olnud aastatel 2016, 2018 ja 2020.a-l baasaasta tasemest kõrgem, kuid mitte oluliselt, 1,5…1,8% võrra. Ainult 2019. aastal on see näitaja baastasemest madalam. Peamisteks põhjusteks oli madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamine elektrijaamades ja samuti vähemefektiivsete tolmpõletuskatelde suur osakaal energiatootmises, millede CO2 eriheide on ca 1,3 korda kõrgem keevkihtkatelde omast. Eesti KHG koguheide on aga võrreldes aastaga 1990 vähenenud 64%, peamiselt põlevkivielektrijaamade elektrienergia tootmise vähenemise tõttu, mille peamine põhjus oli kõrge CO2 lubatud heitkoguse ühiku hind. Eesmärgi kohased tulemused olid vaid põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse ja põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse väärtuste osas. See on saavutatud tänu stabiilsele õlitootmisele tahke soojuskandjaga seadmetes, nagu Enefit Power AS-l üks Enefit 140 ja üks Enefit- 280, VKG Oil OÜ-l kolm Petroter seadet ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l kaks UTT-500 seadet. Tahke soojuskandja meetodiga põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus on oluliselt kõrgem võrreldes gaasilise soojuskandja meetodil põhineva õlitootmisega. Põlevkiviõli tootmist on mõjutanud ka soodne turusituatsioon vedelkütuste turul. Teise strateegilise eesmärgi mõjunäitajate osas on tulemuste analüüsis tehtud ettepanek loobuda mõjunäitaja, põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes, sellisel kujul rakendamisest ning selle asemel võtta kasutusele uus mõjunäitaja – energia- ja õlitootmisel loodud lisandväärtus kokku kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes (€/t). Samuti loobuda mõjunäitaja, põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud jäätmete suhtes, kasutamisest. Selle asemel võtta kasutusele uus mõjunäitaja – energia- ja õlitootmisel loodud lisandväärtus kokku ladestatud jäätmete suhtes (€/t). 3 Strateegiline eesmärk 3: põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine Põlevkivi arengukava kolmandat strateegilist eesmärki, põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine, ei saavutatud valdkonnaga seotud doktoritööde kaitsmise osas, kaitsti 2 doktoritööd, kuid eesmärk oli kolme doktoritöö kaitsmine. Erandiks oli aasta 2018, kui ületati eesmärki ja kaitsti 4 doktoritööd. Kolmanda eesmärgi täitmiseks seatud mõjunäitaja, põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes, on kogu valdkonna rahastusest 2018 kuni 2020. a olnud 93-99%, ületades 41%-st eesmärki. 2020. a rahastati 2 572 265 € ulatuses põlevkivi valdkonna rakendusuuringuid. Arengukava mõjuanalüüsi põhijäreldused Analüüsist järeldub, et põlevkivitööstus on juba täna muutunud: kaevandamise mahud oluliselt vähenenud ning elektri- ja soojusenergia tootmise asemel kasutatakse suurem osa (69%) põlevkivist õlitootmiseks. Arengukava eesmärkide täitmiseks toodud tegevused ja meetmed on enamasti lõppenud, seatud mõjunäitajatest osad ei ole tänaseks enam asjakohased ning mõjunäitajate sihttasemed aastateks 2025 ja 2030 on seadmata. Põlevkivi valdkonna edaspidisel arendamisel tuleb vaadata põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega tekkivat keskkonnamõju tervikuna ning tuues seejuures välja ka sotsiaalmajanduslikud aspektid ja tagada kooskõla Eesti teiste strateegiliste dokumentidega (Eesti 2035, KPP 2050, ENMAK 2035 jt). Vajalik on arengukava ajakohastada muude EL ja rahvusvaheliste kliimapoliitika arengutega, et riigi eesmärgid ja suundumused oleks erinevates strateegilistes dokumentides selles valdkonnas samad. Uute perspektiivide seadmisel on vajalik arvestada kliima- ja keskkonnaeesmärke aastaks 2050 ning võttes arvesse muutuseid tehnoloogiates ja valdkonnas laiemalt, et kujundada põlevkivi valdkonna perspektiiv ja ressursivajadus, seejuures ka arvestada riigi energiaga varustuskindluse küsimust. Põlevkivi arengukava ei sobitu ka riigieelarveseaduse ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kehtestatud riigi strateegilise planeerimise süsteemi, mis näeb ette vaid tulemusvaldkondade arengukavad ja programmid ning Vabariigi Valitsuse 05.09.2019 kabinetinõupidamise otsuse kohaselt koostatakse keskkonna tulemusvaldkonnas „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“. Kokkuvõttes, kehtivat „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ on vaja muuta. Kuivõrd vajalikud muutused arengukavas on ulatuslikud siis kõige otstarbekam on lõpetada kehtiv „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“. Sellisel juhul on oluline, et kõik valdkonna strateegilised eesmärgid ja tegevused sätestatakse teistes arengudokumentides, mis põlevkivi valdkonnaga seonduvad. Põlevkivi kasutamise, majandusarengu, energiajulgeoleku ja ka põlevkivitoodete väärindamise (keemiatoorme) ja ringmajanduse perspektiiv sobitub paremini koostatava „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“, „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ kui ka „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ ning „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja koostatava „Riigi jäätmekava 2022-2028“ koosseisu. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile. Aruanne esitati arvamusteks järgmistele eriala liitudele, seltsidele ja ühendustele: Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Mäeselts, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Geoloogiateenistus, Põlevkivi Kompetentsikeskus, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Turbaliit, Eesti Geoloogia Selts, TTÜ energiatehnoloogia instituut, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit. Ministeeriumid ja Riigikantselei 4 kooskõlastasid märkustega, millega arvestamise tabel on lisas koos erialaliitude poolt esitatud ettepanekutega. 5  „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ aastate 2016-2020 tulemuste analüüs Tallinn 2022 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 3 2. Põlevkivi valdkonna ülevaade ........................................................................................................... 3 2.1 Põlevkivi kaevandamine ja varud ...................................................................................................... 3 2.2 Põlevkivi kasutamine: elektrienergia ja õli tootmine ........................................................................ 5 2.3 Põlevkivi kasutamise tehnoloogiad ................................................................................................... 8 2.4 Kliimapoliitika ja muutused regulatsioonis ....................................................................................... 8 2.5 CO2 lubatud heitkoguste ühiku hind, elektri ja toornafta hind ....................................................... 11 2.6 Kasvuhoonegaaside heide ja välisõhu saasteainete heide ............................................................. 12 2.7 Keskkonnatasud .............................................................................................................................. 13 2.8 Tööhõive.......................................................................................................................................... 14 2.9 Olulisemad teadusuuringud põlevkivivaldkonnas .......................................................................... 14 3. PAK 2016-2030 eesmärkide saavutamine perioodil 2016-2020 strateegiliste eesmärkide lõikes . 15 3.1 Esimene strateegiline eesmärk: Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine ........................................................................................................ 15 3.2 Strateegiline eesmärk 2: põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine................................................................................................................................... 20 3.3 Kolmas strateegiline eesmärk: Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine ................ 27 3.4 Arengukava kolmanda eesmärgi saavutamise meetmed ja tegevused .......................................... 28 4. Kokkuvõte........................................................................................................................................ 29 Aruande lisad ......................................................................................................................................... 32 2 1. Sissejuhatus „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ (edaspidi ka põlevkivi arengukava, arengukava, PAK) kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016. a. Arengukava elluviimiseks koostatud rakendusplaan aastateks 2016-2019 kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 06. oktoobril 2016. a. Põlevkivi arengukava juhtimisstruktuuri kohaselt analüüsitakse põlevkivi arengukava mõjunäitajate tulemusi kokkuvõtvalt iga viie aasta järel, et teadvustada muutusi tehnoloogiates, turuolukorras, keskkonnanõuetes ja ilmnenud keskkonnamõjus. Lähtuvalt analüüsi tulemustest, algatab keskkonnaminister põlevkivi arengukava täiendamise juhul, kui arengukava elluviimise kestel tekib vajadus ümber kujundada riigi huvi määratlust, muuta olemasolevaid või sätestada uusi eesmärke ning meetmeid. Arengukava täiendamise või lõpetamise otsustamisel arvestatakse eelkõige seatud eesmärkide asjakohasust, rakendatavate meetmete tulemuslikkust ning finantseerimises ja tegevuskeskkonnas kavandatud või toimunud muutusi. Vabariigi Valitsuse 04. aprilli 2013. a korralduse nr 138 järgi on Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ülesanne põlevkivi arengukava elluviimine ning hindamise ja aruandluse koordineerimine koostöös Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), Rahandusministeeriumi (RaM), Sotsiaalministeeriumi (SoM) ning Siseministeeriumiga (SM). Aruandega esitatakse põlevkivi arengukava aastate 2016-2020 tulemuste analüüs, andes ülevaate põlevkivi valdkonna olukorrast, arengukava mõjunäitajate tulemustest ning meetmete ja tegevuste täitmisest. Analüüsi kokkuvõttes tehakse ettepanekud, mida edaspidiselt põlevkivi valdkonna osas strateegilistes dokumentides arvesse võtta. Aruande koostamisel analüüsis arengukava esimese eesmärgi (põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine) täitmist Keskkonnaagentuur, seejuures kaasati põlevkivivaldkonna ettevõtete esindajad ning eksperdid teadusasutustest. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmise ja negatiivse keskkonnamõju vähendamise ning põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamise eesmärkide saavutamist ning arengukava tulemuslikkust analüüsis Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituut. 2. Põlevkivi valdkonna ülevaade 2.1 Põlevkivi kaevandamine ja varud Perioodil 2016-2020 kaevandati kokku 65,6 mlj t põlevkivi, keskmiselt 13,1 mlj t aastas. 2018. a kaevandati 15,9 mlj t põlevkivi, kuid järgnevatel aastatel on põlevkivi kaevandamise mahud olnud langustrendis ning eelmisel aastal 2020 kaevandati 9,2 mlj t, mis on aastakümnendite madalaim (Joonis 1). 3  Joonis 1 Põlevkivi kaevandamine ettevõtete lõikes aastatel 2016-2020 Eestis on kokku neli põlevkivi kavandavat ettevõtet: Enefit Power AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Kunda Nordic Tsement AS. Kokku on 18 kehtivat põlevkivi kaevandamise luba (Tabel 1). Tabel 1 Keskkonnaload põlevkivi kaevandamiseks 2021.a Kaevandatav jääkvaru 2021.a Kaevandati Mäeeraldis Loa nr Loa omaja november (tuh t) 2020.a (tuh t) 1 Estonia kaevandus KMIN-054 Enefit Power AS 102 039 2 717 2 Ahtme II kaevandus KMIN-119 Enefit Power AS 8 249 52 3 Narva karjäär KMIN-073 Enefit Power AS 19 085 770 4 Narva põlevkivikarjäär II KMIN-046 Enefit Power AS 8 012 499 5 Sirgala karjäär KMIN-074 Enefit Power AS 78 408 649 6 Sirgala II põlevkivikarjäär KMIN-087 Enefit Power AS 497 327 7 Vanaküla karjääriväljad KMIN-017 Enefit Power AS 485 - 8 Vanaküla karjääriväljad IV KMIN-052 Enefit Power AS 19 - 9 Viru mäeeraldis KMIN-053 Enefit Power AS 16 981 - 10 Tammiku kaevandus KMIN-067 Enefit Power AS - - 11 Uus-Kiviõli kaevandus L.MK/329491 Enefit Power AS 138 484 - 12 Ojamaa põlevkivikaevandus KMIN-055 VKG Kaevandused OÜ 33 204 2 955 13 Sompa kaevandus KMIN-066 VKG Kaevandused OÜ 7 641 230 14 Viru II mäeeraldis L.MK/333465 VKG Kaevandused OÜ 931 107 15 Uus-Kiviõli II kaevandus L.MK/333343 VKG Kaevandused OÜ 69 282 - 16 Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär KMIN-105 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ 12 236 889 17 Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär KMIN-045 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ 25 7 18 Ubja põlevkivikarjäär KMIN-037 AS Kunda Nordic Tsement 2 207 - Kokku 497 784 9 204 Maa-ameti koostatud Eesti maavaravarude koondbilansi1 kohaselt on 31.12.2020. a seisuga aktiivse tarbevaruna arvele võetud põlevkivi 937 683 tuh tonni, lisaks on põlevkivi aktiivset reservaru 302 525 tuh tonni ja passiivset varu 3 371 721 tuh t. 2016. aasta lõpus oli aktiivse tarbevaruna arvele 1 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maardlad/Maavaravarude-koondbilansid-p193.html 4 võetud põlevkivivaru 1 012 751 tuh t, seega aktiivse põlevkivivaru kogus on viie aastaga vähenenud 7%. Põlevkivi arengukavas on esitatud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise stsenaariumid lähtuvalt turusituatsioonist, keskkonnakaitse piirangutest ja motiividest ning kasutatavast tehnoloogiast. Maksimumstsenaariumi kohaselt kasutatakse perioodil 2016-2020. a keskmiselt 20 mlj t põlevkivi ning 2021-2025 keskmiselt 25 mlj t/a; Miinimumstsenaariume on arengukavas kaks. Variandi (a) korral töötavad elektrit tootvad otsepõletusseadmed ainult põlevkivi ja uttegaasi baasil, variandi (b) korral moodustab keevkihtkateldes põlevkivi osakaal ploki soojusvõimsusest 50% ja lisaks põletatakse uttegaasi ning biokütust. Mõlema variandi korral prognoositi, et täiendavaid õlitootmisvõimsusi märkimisväärses mahus juurde ei ehitata, uttegaaside kasutamine elektritootmises ei kujune keskseks küsimuseks. Aktualiseerub biokütuste lisamine elektrijaamades põletatavale põlevkivile maksimaalsel võimalikul määral. Elektritootmine Eestis jätkub ka taastuvate ressursside ja sisseveetava gaasi baasil, suureneb elektriimport. Miinimumstsenaariumite kohaselt langeb põlevkivi kasutamine järk-järgult ning kasutatakse 11-12 mln tonni põlevkivi ja investeeringud lõpetatakse. 2020. a kaevandati 9,2 mln t põlevkivi, seega kaevandamise mahud jäid alla arengukavas miinimumstsenaariumi kohaste prognoositud põlevkivi kasutamise mahtudele. Keskmiselt kaevandati perioodil 2016-2020 13,1 mlj t põlevkivi, mis on lähedane arengukava miinimumstsenaariumi b variandile (13,8 mlj t 2016-2020.a). Ka maapõueseaduse kohaselt sätestatud põlevkivi kaevandamise maksimaalsest lubatud aastamäära 20 mln t ei ole ühelgi aastal ületatud ning maksimaalsest aastamäärast on kaevandamata jäänud põlevkivi kogus kokku ligikaudu 40 mln t (kuue eelneva aasta kaevandamata kogus2). 2.2 Põlevkivi kasutamine: elektrienergia ja õli tootmine 2020. a toodeti Eestis elektrit 5 516 GWh, mis on 58% vähem kui arengukava baasaastal 2013, s.o 13 274 GWh. Seejuures on ka põlevkivi osakaal elektrienergia tootmiseks olnud langustrendis, 2013. a moodustas põlevkivielekter3 86%, kuid 2020. a 2 korda vähem, 40% (Tabel 2, Joonis 2). Põlevkivist toodetud elektrienergia vähenemist on osaliselt kaetud biokütuse, põlevkivi uttegaasi ja tuule abil toodetud elektrienergiaga, kuid põhiline osa imporditi. Tabel 2 Eesti elektrijaamade brutotoodangud ja põlevkivielektri osakaal elektribilansis (Algandmed: Statistikaamet) 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Eesti elektrijaamad kokku, 13274 12430 10417 12176 13046 12322 7560 5516 GWh Sh põlevkivielektrijaamad, 11388 10246 7 887 9 623 9964 9340 4295 2225 GWh Põlevkivielektri osakaal 86 82 76 79 76 76 57 40 elektribilansis, % 2 Tagantjärgi on lubatud kaevandada eelneva kuue aasta kaevandamata jäänud varu kogus 3 põlevkivi otsepõletamisel toodetud elektrienergia 5  16 000 14 000 13 274 13 046 12 430 12 176 12 322 12 000 86% 82% 10 417 79% 76% 10 000 76% 76% GWh 8 000 7 560 6 000 5 516 57% 4 000 40% 2 000 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Eesti elektrijaamad kokku Põlevkivielektrijaamad Sisemaine tarbimine Joonis 2 Elektrijamade brutotoodang (GWh), põlevkivielektri osakaal sellest (%) (Allikas: Statistikaameti andmed koondas TalTech) ning Eesti sisemaine tarbimine (Allikas: Elering AS) Kuni 2018. a oli Eesti elektrienergiat eksportiv riik. Olukord muutus 2019. a, kui Eesti elektrienergia toodanguga ei kaetud enam sisetarbimise vajadust (Joonis 2) ja puudujääk tuli katta imporditud elektriga (Joonis 3). Joonis 3 Eesti elektrienergia netoeksport (import) (GWh) perioodil 2013-2020 (Allikas: Statistikaamet, TalTech) 6 Joonis 4 Energiaallikate kasutus elektrienergia tootmisel (Andmed: Statistikaamet KE033, Energiatalgud.ee4) Põlevkivi töötlemisel saadud põlevkivitoorõlil, keemiatoodetel, elektrienergial ja tsemendil on olnud varasematel aastatel hea ekspordipotentsiaal, kuid viimastel aastatel (2019 ja 2020) on seda olnud ainult põlevkiviõlil ja keemiatoodetel. Põlevkivi peenkemikaale sünteesitakse fenoolidest, mis on põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukt. Seega põlevkivi kasutamine on muutunud, elektritootmine põlevkivist vähenenud ning kasvanud põlevkivi toorõli tootmise mahud. 2020. a oli põlevkiviõli toodangu kogumaht 1 158 tuhat tonni, tuues võrdluseks 2016. a kui toodeti 852 tuhat tonni (Joonis 5). Põlevkiviõli on enamasti ekspordi kaup, eksporditi üle 90% kogutoodangust. Joonis 5 Põlevkiviõli toodang (tuhat t) perioodil 2016-2020 4 https://energiatalgud.ee/Elektrimajandus?category=766 7 2.3 Põlevkivi kasutamise tehnoloogiad Aruande perioodil põlevkiviõli tootmises suuri tehnoloogilisi muudatusi ei ole toimunud. Põlevkiviõli tootmisel kasutatakse Eestis jätkuvalt kahte tehnoloogilist protsessi: gaasilise soojuskandja (GSK) ja tahke soojuskandja (TSK) protsessi. Nimetatud protsessid erinevad teineteisest nii tehniliselt teostuselt kui ka kasutatava põlevkivi kvaliteedi ja omaduste poolest. GSK kasutab „Kiviter“ gaasigeneraatori püst-retort-tüüpi reaktorit ja kaubapõlevkivi tükisuurusega 25−125 mm ning kütteväärtusega 11−12 MJ/kg. TSK aga „Galoter“ õligeneraatori pöörlev-retort-tüüpi reaktorit ja peenpõlevkivi tükisuurusega 0−25 mm. TSK on kasutusel Enefit Power AS-l, kus on kaks Enefit-140, üks Enefit-280, VKG Oil AS kolm Petroter seadet ja KKT Oil OÜ kaks UTT 500 seadet. Tahke soojuskandjaga tehnoloogial seadmete kasutuselevõtmine on suurendanud õlitootmises energeetilist efektiivsust. Nende energeetiline efektiivsus on oluliselt kõrgem võrreldes Kiviter tehnoloogial protsessil põhineval õlitootmisel. GSK alusel väljatöötatud gaasigeneraatori protsess on kasutusel Kohtla-Järvel VKG Oil AS-s ja KKT Oil OÜ-s. Seal töötavad gaasilise soojuskandja protsessi baasil arendatud erineva konstruktsiooniga ja põlevkivi läbilaskevõimega Kiviteri tehnoloogiad, sh vertikaalsed retordid ja poolkoksistamise ringkambriga. Põlevkivi kasutatakse jätkuvalt ka elektritootmiseks. Peamine põlevkivi elektri tootja on Enefit Power AS, kellele kuulub Balti elektrijaam, Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam. Auvere elektrijaama tegevusaja alguseks on märgitud keskkonnakompleksloal 1.07.2014, kuid ehitaja andis elektrijaama üle ametlikult 31.07.2018. Auvere elektrijaama põhitegevuseks on elektrienergia tootmine põlevkivist ja biomassist, kasutada saab ka teisi sobivaid kütuseid (nt. turvas ja uttegaas). Rajatud on 1 energiaplokk nominaalvõimsusega 300 MWe, samas on ette nähtud võimalus teise identse energiaploki ehitamiseks. Auvere elektrijaama on paigaldatud üks põlevkivi tsirkuleeriva keevkihiga katel (CFB) ja üks turbogeneraator koos abiseadmetega. Enefit Power AS-le kuuluv Eesti elektrijaam asub Ida-Virumaal, Auveres ning on Eesti suurim, peamiselt põlevkivikütusel toimiv elektrijaam. Elektrijaamas on kasutusel 5 energiaplokki, neist 4 tolmpõletusplokki, mis on ehitatud 1960ndate lõpus ja 1970ndate esimeses pooles. Vaid Eesti elektrijaama 8. energiaplokk on 2004-2005 aastatel rekonstrueeritud vanast tolmpõletustehnoloogial põhinevast energiaplokist keevkiht tehnoloogiale põhinevaks energiaplokiks. 2018. a rekonstrueeriti Eesti elektrijaama 8. energiaploki üks katel eesmärgiga tõsta 8. energiaploki põlevkivigaasi kasutamise võimekus ca 10%-lt kuni ca 30%-ni soojussisendi järgi. 8.energiaploki nimisoojusvõimsus on 2 x 275 MWth, elektriline nimivõimsus 215 MW. Töös on ka 5. energiaplokk, mille puhul on tegemist tolmpõletuskatlaga nimisoojusvõimsusega 2 x 275 MWth. Kasutatavateks kütusteks on põlevkivi ja uttegaas, samuti puiduhake. Balti elektrijaam asub Ida-Virumaal, Narvas linna lähistel, kus on alates märtsist 2021 töös üks energiaplokk nimivõimsusega 215 MWe (ehk energiaplokk nr 11). Plokis on kaks tsirkuleeriva keevkihiga (CFB) katelt (sisendvõimsus kütuse järgi 2 x 275MWth). Kütusena kasutatakse põlevkivi, kuni 50 % soojusenergia sisendist saab asendada biomassiga - hakkepuit ja jäätmepuit. Alternatiivkütusena on veel lubatud ka turba kasutamine. Energiaplokk nr 12 on konserveeritud, nüüdseks on vastu võetud otsus, et plokki enam ei käivitata. Plokis oli kaks tolmpõletuskatelt TP-67 (2x275MWth). 2.4 Kliimapoliitika ja muutused regulatsioonis 2017. a Riigikogu poolt heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP 2050) strateegiadokumendiga on seatud Eesti pikaajaliseks sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. 21. mail 2021 kiitis Riigikogu heaks 8 Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050, mis on ambitsioonikam kui KPP2050-s kokkulepitud eesmärk. 2021. aasta suvel võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu nõukogu vastu Euroopa kliimamääruse, mis sätestab õiguslikult ambitsioonikad eesmärgid, et vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55% ja saavutada kliimaneutraalsus ehk tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine 2050. aastaks. 14. juulil 2021 avaldas Euroopa Komisjon ka uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55“, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk. Nii „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP) kui ka põlevkivi arengukava ajakohastamine on lisatud Vabariigi Valitsuse aastate 2021-2023 tegevusprogrammi (VVTP), mille kohaselt „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 muutmise eelnõu“ tuleb esitada Vabariigi Valitsusele 2021. a detsembriks ja „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 muutmise eelnõu“ 2022. a novembriks. Olulisemad seaduse muudatused Muudeti keskkonnatasude seadust – põlevkivi ja hästilagunenud turba ressursitasu 2016 seoti energiatoodete või asendustoodete turuväärtusega. Muudeti maapõueseadust – kaevandamise aastamäärast kaevandamata jäänud 2017 põlevkivi kogust saab tagantjärgi kaevandada. Võeti vastu Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega 2018 kauplemise süsteemi (ELi HSK) muudatused. 2020 Põlevkivi lend- ja koldetuhk ei klassifitseerita enam ohtlikeks jäätmeteks Aastal 2016 muudeti keskkonnatasude seadust selliselt, et põlevkivi ja hästilagunenud turba ressursitasu seoti energiatoodete või asendustoodete turuväärtusega. Põlevkivi kaevandamisõiguse ressursitasu seoti 1%-lise väävlisisaldusega raske kütteõli hinnaga (koteeritud Rotterdamis (Cargo FOB Basis)). 2017. aastal muudeti maapõueseadust selliselt, et ettevõtetel on võimalik 20 miljonit tonni suurusest põlevkivi kaevandamise aastamäärast kaevandamata jäänud põlevkivi kogust tagantjärele kaevandada kaevandamata jätmise aastale järgneva seitsme aasta jooksul. Seda võimalust on korduvalt VKG Kaevandused OÜ kasutanud. 2017. a kinnitas keskkonnaminister käskkirjaga Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal koostatud PVT-järeldused, mis tõid kaasa muudatused keskkonnakomplekslubadel. 2018. aastal võeti vastu Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ muudatused, millega täpsustati ELi HKSi toimimise reegleid neljandaks kauplemisperioodiks aastatel 2021–2030. Üheks oluliseks muudatuseks oli ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) üldkoguse senisest kiirem iga-aastane vähenemine. LHÜd vähenevad alates 2021. aastast 2,2% aastas senise 1,74% asemel, et saavutada ELi HKSi kaetud sektorite kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk, milleks on vähemalt 43% aastaks 2030 võrreldes 2005. aasta tasemega. Euroopa Komisjon kavandab ELi HKSi direktiivi muudatusi ning vastav ettepanek tehti 2021. aasta 14. juulil, milles sisaldub üle vaadatud eesmärk 9 vähendada EL HKSiga kaetud sektorite heitkogust EL-üleselt 61% võrreldes 2005. aasta tasemega Ettepanekut hakatakse arutama EL nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt. Eestis kehtestatud loodusvara kasutusõiguse- ja saastetasumäärad on kehtestatud keskkonnatasude seadusega. Võrreldes 2011. aastaga tõusis põlevkivi lend- ja koldetuha ning poolkoksi ladestamise tasumäär 1,44 €/t pealt 2015. aastaks 2,98 €/t peale. Perioodiks 01.01.2020 kuni 31.12.2020 määrati põlevkivi lend- ja koldetuhale ajutine saastetasumäär 1,31 €/t, kuid poolkoksil säilis varasem saastetasumäär 2,98€/t. Põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmete ladestamise tasumäär tõusis 2013. a tasemelt (0.76 €/t) aastaks 2015 2.98 €/t peale ning pole pärast seda enam muutunud. Vee erikasutusõiguse tasu on aja jooksul kasvanud, suurem muutus on toimunud kaevandustest väljapumbatud vee tasumääras. Võrreldes 2011. aastaga on olnud tõus 28.9%, tõustes varasemalt 40,96 €/tuh m3 pealt 57,64 €/tuh m3 peale aastaks 2020. Karjääridest väljapumbatud vee erikasutusõiguse tasumäär on oluliselt madalam, 2011. aastal tuli tasuda tuh m3 väljapumpamiseks 14,69 € ning 2020. a oli see tõusnud 20,67 €-le. Lisaks maavara kaevandamisõiguse tasumäärale ja jäätmete kõrvaldamise saastetasumääradele mõjutavad põlevkivisektorit ka põlevkivi kasutamise käigus saasteainete veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning välisõhku heitmisega seotud saastetasumäärad. Kuni 2015. aastani tõusid ka saasteainete veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning välisõhku heitmisega seotud saastetasumäärad. Pärast 2015. aastat ei ole veekogusse, põhjavette ja pinnasesse juhitavate saasteainete tasumäärad muutunud. 2020. aastal oli saastetasumäär orgaanilisel hapnikutarbel (BHT7) 1435 €/t, üldfosforil (Püld) 12014 €/t, üldlämmastikul (Nüld) 2826 €/t, heljumil 552.89 €/t, sulfaatidel 7.09 €/t, ühealuselistel fenoolidel 24326 €/t, orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadustel 4582 €/t ja muudel ohtlikel ainetel 21056 €/t. Ülevaatlikud graafikud tasumääradest leiab aruande Lisast 2 (Lisa 2: „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 perioodi 2016-2020 mõjuanalüüs“ esimese strateegilise eesmärgi mõjunäitajad. Keskkonnaagentuur, 2021.a) 10 2.5 CO2 lubatud heitkoguste ühiku hind, elektri ja toornafta hind CO2 lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) hind mõjutab põlevkivi sektorit tõenäoliselt kõige enam, sest moodustab elektrihinnast ligikaudu pool. Kui aastatel 2013-2020 oli lubatud heitkoguse ühiku hind keskmiselt 11,70 €/CO2 ning 2013. aastal 4,46 €, siis alates 2017. aasta keskpaigast on hakanud see tõusma ning 2020. aasta lõpuks oli see üle 31 euro. 2021. aasta algusest on hind tõusnud veelgi enam. Novembri alguse seisuga on ühiku hind ligikaudu 65 €/tCO2 kohta (Joonis 6). 70 61,97 60 50 EUR/tCO2 40 30 20 10 0 Joonis 6 Heitkogustega kauplemise ühiku hind (Allikas: European Energy Exchange AG) Perioodil 2011-2020 on olnud NordPool elektrihind võrdlemisi stabiilne, keskmise hinnaga 38,7 €/MWh, kõikudes vahemikus 23,7-55,8 €/MWh. Brenti toornafta hind on olnud pärast 2015. aasta langust keskmiselt 50 $/barrel. 11 2.6 Kasvuhoonegaaside heide ja välisõhu saasteainete heide Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) koguheide oli 2019. aastal ligikaudu 14,7 miljonit tonni CO2-ekvivalenti (CO2-ekv) ilma maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorita. Koos LULUCFiga oli Eesti KHG netoheide ligi 14 miljonit t CO2-ekv. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 64%. Arvestades LULUCF sektorit, on vähenemine 63%. Suure languse taga 2019. a on heite oluline vähenemine põlevkivielektrijaamade elektrienergia tootmise vähenemisest tulenevalt. Sellest hoolimata moodustab energeetikasektor 83,6% Eesti koguheitest. 1990. aastaga võrreldes vähenesid aastaks 2019 energeetikasektori KHG heitkogused 66,8%5. Oluline osa energeetikasektori KHG heitkogusest pärineb põlevkivist, 2018. aastal moodustas see 72% ja 2019. aastal 62%. Seejuures põlevkivienergeetika CO2 heitkogused vähenesid 46% võrreldes aastaga 2013 ja 67% võrreldes aastaga 1990. Energeetikasektori KHG heitkogused sh põlevkivienergeetikast on esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 7). 40 000 35 000 30 000 25 000 ktCO2 ekv 20 000 15 000 10 000 5 000 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Põlevkivienergeetika Muu energiatööstus Muu töötlev tööstus ja ehitus Transport Muud sektorid Hajusheitmed Joonis 7 Energeetikasektori heitkoguste trend vahemikus 1990–2019, kt CO2 ekv (Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus) Põlevkivisektori välisõhu saasteainete heitkogustest on aastatel 2016-2020 mainimisväärselt langenud vääveldioksiidi (SO2) heitkogus, mis on seotud väävliärastust puudutavate nõuete jõustumisega nii põlevkivi kui põlevkivigaaside põletusele ning tolmpõletuskateldest vähem saastavamate keevkihtkatelde tööaja osakaalu suurenemisega. Koos elektritoodangu vähenemisega on need asjaolud mõnevõrra mõjutanud ka lämmastikoksiidide (NOx) ja peente osakeste (PM10) ning eriti peenete osakeste (PM2,5) heitkoguse langust (Joonis 8, Joonis 9). 5 Kokkuvõte Eesti KHG inventuuri 1990-2019 energeetikasektorist (https://envir.ee/media/3988/download) 12  40 SO2, NOx, osakesed tuhat t, Pb tonnides 35 30 25 20 15 10 5 0 2016 2017 2018 2019 2020 SO2 NOx PM10 PM2,5 Joonis 8 Põlevkivisektori välisõhu saasteainete heitkogused aastatel 2016-2020 (andmed: Keskkonnaagentuur) Joonis 9 Põlevkivisektori SO2, NOx ja PM10 osakaal võrreldes muude heiteallikatega 2.7 Keskkonnatasud Põlevkivitööstuse ettevõtted maksavad nii vee erikasutusõiguse (kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vesi ning jahutusvee võtmine), maavara kaevandamisõiguse, jäätmete ladestamise tasu kui ka keskkonnatasu saasteainete väljutamise eest välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse. Perioodil 2016-2020 maksid põlevkivitööstuse ettevõtted keskkonnatasu kokku ca 270 mlj €. Kui 2016. a maksti keskkonnatasusid kokku ligikaudu 53 mln €, siis 2020. a tasuti peaaegu poole vähem, maksti 27,4 mlj € (48% vähem). Vähenemine on tingitud ühelt poolt kaevandamise mahtude vähenemisest aga ka kaevandamisõiguse tasumäära alanemisest. 2020. a moodustasid põlevkivitööstuse ettevõtete keskkonnatasud kõikidest Eesti keskkonnatasudest (56,2 mlj €) ligikaudu poole, s.o 49%. Põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäärad muutusid perioodil 2016-2020 märkimisväärselt, olles vahemikus 0,275-1,78 eur/t. 2021. a III kvartalis tõusis põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäär veelgi, 2,180 € tonni kohta, kuivõrd raske kütteõli (1% väävli sisaldusega) koteeritud Rotterdamis (Cargo FOB Basis) hind on tõusnud, millest sõltuvalt muutus ka põlevkivi kaevandamisõiguse hind. 13 2.8 Tööhõive Põlevkivisektor on Ida-Virumaal oluline tööandja. 2019. a andis põlevkivisektor tööd ligikaudu 6500 inimesele. Võrreldes aastaga 2016 on töötajate arv selles sektoris vähenenud, töötas ligikaudu 7300 inimest. Registreeritud töötuse määr Eesti maakondade lõikes on kõrgeim Ida-Virumaal6, kus 2021 oktoobri seisuga oli töötuse määr 10% töövõimelisest elanikkonnast, s.o 6181 inimest. 2.9 Olulisemad teadusuuringud põlevkivivaldkonnas 1. RITA programmi „Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate“. Uuringu periood 1.04.2019-31.03.2021. Projekti põhieesmärgiks oli hinnata erinevate süsiniku püüdmistehnoloogiate sobivust ning töötada välja stsenaariumid nende tehnoloogiate rakendamiseks Eesti põlevkivitööstuses. Samuti analüüsiti efektiivseimate lahenduste keskkonnamõju ning Eesti tööstussektori tehnoloogilist ja majanduslikku võimekust püütud CO2 kasutada. Majandusanalüüs keskendus sobivaimate püüdmistehnoloogiate ühikukulude erinevustele, tundlikkusele CO2 ühikute ja elektri hindade suhtes ning investeeringute subsideerimisvajadusele, aga ka püütud CO2 ekspordipotentsiaalile. Projekti tulemuseks on süsiniku püüdmistaristusse investeerimise põhjendatuse mitmekülgne uuring, aitamaks minimeerida KHG heitkoguseid Eesti põlevkivitööstuses. 2. „Innovatiivsed põlevkivi gaasistamise, pürolüüsi ja põletamise tehnoloogiad“. Uuringu periood 03.09.2018-02.09.2021. Üheks oluliseks uuringu eesmärgiks on protsessides tekkivate (kõrval)saaduste omaduste ja väärindamise võimaluste uuringud, et tõsta tehnoloogiate keskkonnasõbralikkust ja majanduslikku tasuvust ning hinnata mõju keskkonnale. Eesmärk on selgitada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi võimalusi põlevkivi säästlikuks ja keskkonnasõbralikuks kasutamiseks. 3. „Laste sünniregistri andmete uuring“ (Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajate võrdlus teiste Eesti piirkondade laste andmetega) ning nende vanemate küsitlus kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega (uuringu periood 02.07.2018-30.06.2021); 4. „Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste allergiahaiguste vahelise seoste leidmiseks põlevkivitööstusest mõjutatud aladel“. Uuringu periood oli 27.02.2018-30.04.2019. 5. „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“. Uuringu periood 06.12.2018-30.04.2020. Selgitati biomarkerid, mis aitaksid läbi viia biomonitooringut põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud) ning aitaksid hinnata tervisemõju muutust võrreldes eelnevate kümnenditega. 6. „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“. Uuringu tellis Rahandusministeerium7 ja valmis 2020.a. Uuring kaardistas Ida-Virumaal põlevkivitööstuse hetkeolukorda ja põlevkivitööstuse kahanemisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning töötas välja ettepanekuid piirkonna majanduse ja tööturu eesseisvate muutustega kohanemist toetavate tegevuste väljatöötamiseks. Mida kiirem on üleminek ja tuumikettevõtete kahanemise kiirus, seda suurema surve all saab Ida-Virumaa majandus olema. Aeglasema ülemineku puhul (2050. aasta kliimaneutraalsuse stsenaarium) on majanduse kohanemisperiood pikem ning muuhulgas on võimalik muuta nii ümberprofileerimine kui ka üleminek sujuvamaks ning keskenduda edasistele kasvuvaldkondadele. 6 https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/paevane-statistika 7 Rahastas SA Eesti Teadusagentuur, RITA2 programmist 14 3. PAK 2016-2030 eesmärkide saavutamine perioodil 2016-2020 strateegiliste eesmärkide lõikes Põlevkivi arengukava seab riigi huvi elluviimise vajadusest tulenevalt kolm strateegilist eesmärki: 1. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. 2. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. 3. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. Alljärgnevalt on ülevaade arengukavas seatud mõjunäitajate lõikes eesmärkide saavutamine ja tulemuslikkus. Põlevkivi arengukava esimese strateegilise eesmärgi täitmise analüüsi 2016-2020. a perioodi kohta koostas Keskkonnaagentuur (KAUR). KAUR analüüs on käesoleva koondaruande lisas 2. Arengukava teise ja kolmanda eesmärgi mõjunäitajate andmestiku koondas ja analüüsi koostas Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) energiatehnoloogia instituut (Lisa 3). Käesolevas aruandes on esitatud kokkuvõtlikult nii KAUR kui TalTech analüüsi tulemused. 3.1 Esimene strateegiline eesmärk: Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Põlevkivi arengukava esimese strateegilise eesmärgi täitmiseks on sätestatud kolm mõjunäitajat: 1. Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust, %; 2. Põlevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine taaskasutamise osakaal, %; 3. Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus, m3/t. 3.1.1 Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust Perioodil 2016-2020 kaevandati suurem osa põlevkivi, s.o 60,5% kaevandustest ning ülejäänud 39,5% karjääridest. Aastal 2020 oli allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust 28,1% ning seatud eesmärk hoida kaevandamiskadu alla 29,2%, on täidetud (Joonis 10). 15  Joonis 10 Allmaakaevandustest kaevandatud põlevkivi ja kaevandamiskadu perioodil 2016-2020 Peamise kaevandamiskao ulatuse määrab eelkõige kasutatav kaevandamise tehnoloogia, geoloogiline ehitus ja vajadus hoida maapind varinguteta. Põlevkivikadude vähendamiseks oleks üks võimalik lahendus kaevanduse lae langatamise tehnoloogia kasutusele võtmine, kuid see on suure keskkonnamõjuga (mõju maastikule, maakasutusele). Neid negatiivseid mõjusid, aga ka kamberkaevandamise ootamatuid varinguid, on võimalik leevendada kaevanduskäikude või kamberplokkide (tagasi)täitmisega ja tehistervikute rajamisega, mis aitaks vähendada allmaakaevandustes kaevandamiskadusid. Tuha ja aheraine segu kaevanduse tagasitäitmiseks ettevõtete sõnul ei sobi, kuna ei kivistu piisavalt (survetugevus väike, 1 MPa) ning tehnoloogia on kallis ja suurendab kaubapõlevkivi hinda. Teadusasutused tõid aga intervjuus välja, et hetkel tekkiva põlevkivituha ning aheraine seguga on võimalik siiski saavutada suurem survetugevus (tuha aktiviseerimisega8 kuni 40 MPa). Kuivõrd Vabariigi Valitsuse 2021-2023 tegevusprogrammi kohaselt on suund aastaks 2040 loobuda põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna, siis põlevkivisektori ettevõtjad tõid intervjuude käigus välja, et lühikese perioodi kestel uut kaevandamisetehnoloogiat lae langatamise või kaevanduse tagasitäitmisega rakendada ei ole otstarbeks. Kokkuvõte  Kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru kao osakaal oli 2020.a 28,1% ning seatud eesmärk hoida kaevandamiskadu alla 29,2%, on täidetud.  Põlevkivituha ja aherainega on võimalik saavutada tagasitäitmiseks sobiv survetugevus, kuid kaevanduskadude vähendamiseks ei ole otstarbekas enam uut tehnoloogiat rakendada.  Langatamistehnoloogia negatiivsete mõjude vähendamine tagasitäitmisega on kulukas ja tõstab põlevkivi hinda. 8 Aktiveerimine tähendab antud kontekstis mehaanilist töötlemist ehk tuha jahvatamist 16  Soovitused:  Teostada majanduslik analüüs tagasitäitmise võimalike kulude hindamiseks. Seejuures võtta arvesse jäätmete ladestamise kulude vähenemist ning tervikutest kaevandatud põlevkivi ressurssi. Samuti kuna tagasitäitmisel kasutatava materjali veejuhtivus on väiksem ja tekib kaevandusse valguvale põhjaveele filtratsioonitõke, siis arvestada ka väljapumbatud veekoguse vähenemisest tekkivat kokkuhoidu. Seejuures hinnata tagasitäitmise mõju põhjavee keemilisele ja koguselisele seisundile, selle keskkonnamõjusid.  Kaevandamise ressursitõhususe hindamiseks kasutada uut mõõdikut – energiakulu (kütus, elekter) ühe tonni põlevkivi kaevandamise kohta. Näitaja arvestab kaevanduse aastast kütuse või elektrienergia kulu ühe tonni maavara kaevandamise kohta. Eelnevalt hinnata, millist energiatarvet arvesse võtta (kas ainult kaevandamisega seonduvate masinate energiakulu või ka veepumpamise energiatarvet vms). Indikaatori saavutamise osas on ettevõtetel võimalik kasutatava tehnoloogia valikuga mõjutada tulemust ning investeeringud vähendaksid ettevõtte jooksvaid kulusid ja kasvuhoonegaaside heidet. 3.1.2 Põlevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine taaskasutamise osakaal Sarnaselt põlevkivi kaevandamismahtude vähenemisega ka aheraine teke vähenenud. Perioodil 2011- 2015 tekkis aherainet ca 9,1 mlj t/a, aastatel 2016-2020 ca 7,7 mlj t/a. Möödunud viiel aastal taaskasutati ca 4,2 mlj t/a. Aastatel 2019-2020 tekkinud aherainet ei ladestatud, vaid suunati taaskasutusse või ladustati. Arengukavas seatud taaskasutuse eesmärk 40% on vaadeldaval perioodil enamasti ületatud, vaid 2016. aastal ei suudetud eesmärki täita ja taaskasutati 37%, mis oli mõjutatud suuremast aheraine tekkest ja seega kogu tekkinud kogust ei suudetud suunata taaskasutusse. 2016-2020 aastatel oli keskmine taaskasutuse osakaal 59,5% ning 2020 taaskasutati enam kui 100%, mis tuleb asjaolust, et taaskasutati ka eelmistel aastatel ladustatud aherainet. Arengukava kohane eesmärk taaskasutada aherainet 40% on aastaks 2020 täidetud (Joonis 11, Tabel 3). Joonis 11 Aheraine teke, taaskasutus ja ladestamine perioodil 2016-2020 17 Aherainet on taaskasutatud peamiselt jäätmetena pinnase täitematerjalina (päikesepargi ja motomäe rajamisel) või kaevandusalade korrastamisel. Teine osa aherainest võetakse ringlusse, tootes sellest killustikku mida suunatakse väiksemate teede ehitusse ja sadamate arendustöödesse. Taaskasutusvõimalused sõltuvad aheraine kvaliteedist, mis varieerub piirkonnast sõltuvalt suurel määral, seetõttu osades ettevõtetes ei ole aherainet halva kvaliteedi tõttu killustiku tootmiseks kasutatud. Kokkuvõte  Arengukava kohane eesmärk taaskasutada aherainet 40% on aastaks 2020 täidetud ning taaskasutati enam kui 100% selle tekkest, st ka varasemalt ladustatud aherainet võeti kasutusele.  Peamiselt taaskasutati pinnase täitematerjalina.  Teede ehitusnõuded on vaja üle vaadata, et teede ehitusel oleks võimalik rohkem kasutada aherainet ja sellest toodetud killustikku.  Aheraine kvaliteet varieerub piirkonnast sõltuvalt suurel määral. Soovitused  Varasemalt ladestatud aheraine taaskasutamise elavdamiseks on vaja leida rakendus töötlemise käigus tekkivale põlevkivi peenfraktsioonile.  Aheraine taaskasutamismäära on võimalik suurendada läbi transpordi toetuste.  Analüüsida keskkonnahoidlike riigihangete rakendamise ulatust aheraine osas. 3.1.3 Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus Põlevkivi kaevandamise negatiivse keskkonnamõju vähendamise eesmärgi täitmise hindamiseks on arengukavas seatud mõjunäitaja, põlevkivi kaevandamiseks välja pumbatud vee kogus maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta (m3/t). Arengukava arvestab väljapumbatud vee kogust viie eelneva aasta keskmisena, et arvesse võtta eri aastate sademetest tulenevat muutlikkust. 2016-2019. a oli mõjunäitaja üldiselt 10-11 m3/t, 2020. a tõusis ning oli 13 m3/t kuid see on arengukava eesmärgist 14 m3/t madalam ja seega arengukava eesmärk on täidetud (Tabel 3). Kuigi vastav mõjunäitaja on püsinud seatud eesmärgist madalam ning alates 2017. a on vee pumpamise mahud mõnevõrra langenud, siis laiemalt vaadates on iga-aastane kaevandustest väljapumbatud vee kogus perioodil 2016-2020 olnud siiski suur, keskmiselt 164 646 tuh m3/a ning seda mõjutab nii kaevanduste pindala suurenemine kui ka sademete hulk. 2020. a Eesti Geoloogiateenistuse teostatud põhjaveekogumite (PVK) seisundi hinnangu9 kohaselt on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini PVK (nr 7) endiselt halvas koguselises ja keemilises seisundis. Bilansiarvutused näitasid, et põlevkivikaevandustest väljapumbatav põhjavee kogus ületab looduslikku põhjaveeressurssi olulisel määral ning seetõttu on kogum nr 7 halvas koguselises seisundis ja üldseisundis. Kaevandustest väljapumbatava veekoguse vähendamiseks ei ole ettevõtete sõnul head lahendust. Kui tehnoloogiliselt võimalik, siis hoitakse karjäärides töös olevad kaevandamisalad võimalikult väikesed ehk karjääri avatakse nii palju, kui on hetkel tootmise jaoks vajalik, kuid alati ei ole see võimalik. Allmaakaevandustes väljapumbatava vee vähendamiseks kambrite täitmine (filtratsioonitõkke tervikute rajamine) ei ole otstarbekas, kui aga seda tehtaks kaevanduskadude vähendamiseks, siis sellisel juhul on positiivne efekt ka väljapumbatava vee koguse poolelt. Üldiselt ei peeta 9 Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019, Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-tegevusvaldkonnad/vesi/pohjavesi#phjavee-seisund 18 väljapumbatava veekoguse arvestust põlevkivitonni kohta heaks mõjunäitajaks, sest sõltub suurel määral sademete hulgast ning kaevandatud põlevkivi kogusest. Samuti ei ole ka head lahendust, kuidas väljapumbatavat veekogust vähendada. Järgmiste aastate jooksul näevad ettevõtted, et pigem ületatakse eesmärk ehk väljapumbatava vee kogus põlevkivitonni kohta ületab seatud eesmärki 15 m3/t. Ettevõtete intervjuudes juhiti tähelepanu, et otstarbekas võib olla arengukavas sätestada eesmärgid kaevandustest väljapumbatava vee kvaliteedi osas. Kokkuvõte  Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus on olnud eesmärgipärane (eesmärk alla 14 m3/t, 2020.a 13 m3/t)  Ettevõtete hinnangul väljapumbatava vee kogus põlevkivitonni kohta ei ole hea mõjunäitaja ning tulevikus ületatakse seatud eesmärki. Soovitused  Sätestada eesmärgid kaevandustest väljapumbatava vee kvaliteedi osas.  Analüüsida järgnevate mõjuanalüüside käigus põlevkivisektoriga seotud heitvee mõju veekogudele, kuidas on ajas suublatena kasutatavate pinnaveekogude ja mõjualas oleva põhjavee seisund muutunud.  Kaevandusest väljapumbatava vee mõju vähendamiseks on mõistlik kaevandada põlevkivi võimalikult kiirelt ja koondada kaevandamine ühte piirkonda kokku. Tabel 3 Põlevkivi arengkava esimese eesmärgi mõjunäitajad perioodi 2016-2020 kohta Indikaatori Indikaatori Indikaator/Tulemus algtase 2016 2017 2018 2019 2020 sihttase (2013) (2020) 1. Strateegiline eesmärk: Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust , % 29,2 30,5% 29,7% 29,0% 27,2% 28,1% kuni 29,2 vähemalt Aheraine taaskasutamine, % 40 37% 53% 57% 60% 100% 40 Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus, m3 15 11 10 10 11 13 14 3.1.4 Meetmed ja tegevused arengukava esimese eesmärgi saavutamise Põlevkivi arengukava toob välja esimese strateegilise eesmärgi (põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine) täitmiseks järgmised meetmed:  Meede 1.1. Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine  Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele  Meede 1.3. Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju leevendamine Iga nimetatud meetme osas on arengukavas ja selle rakendusplaanis esitatud tegevused. Täpsem ülevaade tegevustest ja tulemist on esitatud Lisas 1. Kokkuvõtlikult saab öelda, et enamus meetme tegevustest on täidetud. Osaliselt täidetud või täitmata on järgmised rakendusplaani kohased tegevused: 1.2.4 Keskkonnalubade alusel tehtud keskkonnaseire andmete sidumine riikliku keskkonnaseire andmekoguga 1.2.5 Korrastatud karjäärialade inventeerimine (sh seireandmete analüüs) ning 1.2.7 Kaevandamisjäätmete käitlemise parima võimaliku tehnoloogia (PVT) väljatöötamine, arendamine ja rakendamine. Uue perioodi arengukava osas on vajalik analüüsida nende tegevuste vajadust. 19 3.2 Strateegiline eesmärk 2: põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Põlevkivi arengukava teise strateegilise eesmärgi täitmise hindamiseks on seatud järgmised mõjunäitajad: 1. Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus, % 2. CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes, tCO2/GWhe+th 3. Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest, % 4. Põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsus, €/t kaubapõlevkivi kohta 5. Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes, €/t 6. Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud jäätmete suhtes, €/t Alljärgnevad andmed arengukava 2. eesmärgi osas on koondanud ja arvutanud ühes muutuste põhjuste analüüsiga TalTech Energiatehnoloogia instituut (Lisa 3). Kokkuvõtlikult on mõjunäitajate tulemused alljärgnevas tabelis (Tabel 4) ning järgnevad selgitused mõjunäitajate lõikes. Tabel 4 Ülevaade põlevkivi arengukava teise strateegilise eesmärgi täitmist iseloomustavatest mõjunäitajatest, algtaseme ja sihttaseme võrdluses (punasega on eesmärki mittetäitvad tulemused) 2. strateegiline eesmärk: Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Indikaatori Indikaatori sihttase Indikaator/Tulemus algtase 2016 2017 2018 2019 2020 (2020) (2013) Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus, % 76 80 78 82 80,4 79,2 vähemalt 76 CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes, tCO2/GWhe+th kuni 1186 1207 1204 1196 1154 1204 1186 Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest, % 4,5 (5,2 tagantjärgi arvestuses) 1,5 1,6 2,4 2,4 1,82 vähemalt 4,5 Põlevkivist energia tootmise väärtus ei halvene majandusliku efektiivsuse indikaator, 27,20 (AK: (võrreldes €/t kaubapõlevkivi kohta 34,55) 29,32 29,41 35,25 50,86 61,98 algtasemega) Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja väärtus ei halvene kasutuskõlbmatuks muudetud 21,9 (AK: (võrreldes põlevkivivaru suhtes, €/t 29,78) 22,18 19,43 21,12 19,18 16,29 algtasemega) Põlevkivist energia tootmisel loodud väärtus ei halvene lisandväärtus ladestatud jäätmete 48,20 (AK: (võrreldes suhtes, €/t 71,04) 40,42 38,88 44,19 41,35 33,48 algtasemega) * Väärtused on korrigeeritud, et saada järgnevate aastate osas võrreldav tulemus 3.2.1 Mõjunäitaja 1: Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus Mõjunäitaja on toodetud energia suhe tootmiseks kasutatud energiasse ja väljendatakse protsentides. Põlevkivist õlitootmise energeetiline efektiivsus on kogu vaadeldaval ajaperioodil olnud kõrgem 20 algtasemest 76%, jäädes perioodil 2016-2020 vahemikku 79-82% (Tabel 4). Arengukavas seatud eesmärgis püsimine on saavutatud tänu stabiilsele õlitootmisele tahke soojuskandjaga seadmetes, nagu Enefit Power AS-l üks Enefit 140 ja üks Enefit-280, VKG Oil OÜ-l kolm Petroter seadet ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l kaks UTT-500 seadet. Tahke soojuskandja meetodiga põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus on oluliselt kõrgem võrreldes gaasilise soojuskandja meetodil põhineva õlitootmisega. Kõige uuemal põlevkiviõli tootmistehnoloogial Enefit 280-l, toodetakse lisaks põlevkiviõlile ja põlevkivigaasile ka elektrit. Aruande perioodil (2016-2020) uusi põlevkiviõli tootmise seadmeid juurde rajatud ei ole. Põlevkiviõli tootmist on mõjutanud ka soodne turusituatsioon vedelkütuste turul. Kokkuvõte  Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus on olnud eesmärgipärane jäädes perioodil 2016- 2020 vahemikku 79-82%. Soovitused  Jätkata mõjunäitaja kasutamist õlitootmise efektiivsuse jälgimiseks ning seada 2025. a. sihttase hoida üle 79 % ning sihttase 2030. aastaks üle 79% ning arvväärtus vaadatakse üle 2025. aastal. 3.2.2 Mõjunäitaja 2: CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes Arengukava eesmärk on hoida CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes alla 1 186 tCO2/ GWhe+th. Vaadeldavatel aastatel 2013-2020 on mõjunäitaja olnud aastatel 2016, 2018 ja 2020.a-l baasaasta tasemest kõrgem, kuid mitte oluliselt, 1,5…1,8% võrra. Ainult 2019. aastal on see näitaja baastasemest madalam. Aastatel 2016 kuni 2018 olid baastaseme ületamise peamisteks põhjusteks madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamine elektrijaamades ja samuti vähemefektiivsete tolmpõletuskatelde suur osakaal energiatootmises. Viimaste CO2 eriheide on ca 1,3 korda kõrgem kaasaegsete keevkihtkatelde omast. Põhjuseks oli ka asjaolu, et elektrijaamadel ei olnud otsest sundust CO2 eriheite vähendamiseks, mistõttu energiaplokke koormati vastavalt situatsioonile elektriturul, kus CO2 heitkogustega kauplemise ühiku hind oli ainult üks komponent elektrihinnas. Mõjunäitaja arvväärtus 2019. aastal oli baastasemest ca 3 % madalam tänu Auvere elektrijaama töösse viimisele 2018. a augustis. Samuti avaldas mõju ka turusituatsioon, kui CO2 kõrge heitkogustega kauplemise ühiku hinna (Joonis 6) tõttu oluliselt piirati tolmpõletusplokkide kasutust. Viimase asjaolu tõttu vähenes oluliselt ka põlevkivikasutus energiatootmiseks. Kuid 2020. aastal oli CO2 eriheide taas baastasemest kõrgem. Seda tingis põhiliselt turusituatsioon, kus ka keevkihtkateldega energiaplokid ei saanud piisavalt koormust, mistõttu neid tuli käitada vähem ökonoomsetel režiimidel. Ja jätkuvalt vähenes põlevkivi kasutus energiatootmiseks. Mõjunäitaja iseloomustab üldjoontes Enefit Power AS Narva elektrijaamade energiaplokkide kasutamist, kuna seal kasutatakse ainukesena otsepõletamisel põlevkivi energiatootmiseks. Seejuures lisaks põlevkivile põletatakse energiaplokkides ka biokütust, uttegaasi ja turvast ning igal kütusel on oma CO2 heitetegur. Mõjunäitaja hindamisel on arvesse võetud kütuse kulu energiaplokis ja temast tuleneva CO2 heite osa ning ploki elektritoodang arvestatakse energiabilansiliselt vastavalt kütusesisendile. Nii on saadud kõikide Narva energiaplokkide summaarne põlevkivi kulu, temast tulenev CO2 heide ja põlevkivist arvutuslik elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia toodang aasta keskmisena tCO2/GWhe+th. 21 CO2 eriheite arvväärtused väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes muutused aastatel 2013-2020 on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 4 (Tabel 4). 3.2.3 Mõjunäitaja 3: Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest Sarnaselt aheraine tekkele on ka põlevkivituha teke viimastel aastatel põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mahtude vähenemisest tingituna oluliselt vähenenud ning sama trendi jätkumist on näha ka edaspidi. Aastatel 2011-2015 tekkis põlevkivituhka (lend- ja koldetuhk) aastas keskmiselt 8,1 mln tonni. 2020. aastaks oli põlevkivituha teke langenud 4,9 mln tonnini. Võrreldes 2011-2015 aastate keskmisega on põlevkivituha teke vähenenud 38,7%. Joonis 12 Põlevkivituha teke ja taaskasutus perioodil 2016-2020 (Keskkonnaagentuur) Arengukava eesmärgiks on, et alates 2020. aastast tuleb põlevkivituhka taaskasutada vähemalt 4,5%. Aastatel 2011-2015 oli keskmine põlevkivituha taaskasutamismäär küll 5,4%, kuid 2020. aastaks oli see langenud 1,8%-ni. Seega ollakse antud eesmärgi saavutamisest hetkel kaugel. Lendtuha taaskasutusmäär on alates 2011. aastast püsinud laias plaanis samal tasemel jäädes keskmiselt vahemikku 3,9-5,1%. Koldetuha taaskasutamine on seevastu oluliselt vähenenud. Kui aastatel 2011-2015 oli koldetuha keskmine taaskasutusmäär 7%, siis aastatel 2016-2020 on keskmiselt taaskasutatud vaid 0,27% tekkinud koldetuhast. Koldetuha taaskasutamismäära märkimisväärne langus on tingitud asjaolust, et varasemalt leidis koldetuhk taaskasutamist poolkoksimägede sulgemisel, kuid peale poolkoksimägede sulgemist ei ole koldetuhale suures mahus taaskasutusväljundit leitud. Lendtuhka on peamiselt kasutatud mullaparandajana või lisandina tsemenditootmises. Samas on lendtuha tsemenditootmises kasutamine viimasel ajal vähenenud, kuna Narva elektrijaamades toimunud tehnoloogiliste muudatuste tõttu (keevkiht kateldele üleminek) on lendtuha kvaliteet langenud. Sillamäe elektrijaamas tekkinud lend- ja koldetuha segu kasutatakse Ökosil AS-i poolt happejääkide neutraliseerimiseks ning protsessi käigus tekkinud materjal leiab hiljem kasutust täitematerjalina. Varasemalt ladestatud põlevkivituhka hetkel ükski ettevõte ei taaskasuta, kuid Ragn- Sells AS-i tütarettevõtte RS-Osa Service OÜ-l on kavas asuda ladestatud põlevkivituhast tootma puhast kaltsiumkarbonaati. Hetkel on selles osas käimas pilootkatsed ning ettevõtte eesmärgiks on suunata taaskasutusse 1 – 1.3 mln tonni põlevkivituhka aastas. 22 Põlevkivituhale kasutusvõimaluste leidmiseks on hetkel töös veel mitmeid uuringuid. Näiteks teevad TalTech ja Enefit Power AS koostööd leidmaks viise põlevkivituha taaskasutamiseks betoonplokkide tootmisel, samuti on Viru Keemia Grupp uurinud põlevkivituha taaskasutamist plasti täiteainena. Põlevkivituhale laialdasemate taaskasutusvõimaluste leidmist lihtsustab ka asjaolu, et alates 1. jaanuaris 2020 käsitletakse põlevkivituhka tavajäätmena. Varasemalt liigitati põlevkivituhk ohtlike jäätmete hulka, kuid Keskkonnaministeeriumi tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli poolt läbi viidud uuringust selgus, et põlevkivituhad on samasuguste omadustega nagu kivisöetuhad, mistõttu ei ole põhjust neid ohtlikeks jäätmeteks liigitada. Põlevkiviõli tootmisel tekkiv poolkoks Põlevkivi arengukava ei käsitle strateegiliste eesmärkide täitmise osas mõjunäitajana põlevkiviõli tootmisel tekkivat poolkoksi, kuid arvestades poolkoksi tekke koguseid, siis alljärgnevalt on ülevaade tänasest olukorrast. Perioodil 2016-2020 tekkis kokku 4,47 mlj t poolkoksi, keskmiselt 816 tuhat tonni aastas. Kõik poolkoks ladestati jäätmehoidlasse. Perioodil 2011-2015 taaskasutati poolkoksi keskmiselt 522 tuh t/a, seda Kohtla-Järve ja Kiviõli tuhamägede sulgemisel veepidavuse saavutamiseks, kus lisati poole meetri paksune tihendatud poolkoksikihti. Pärast seda ei ole enam poolkoksi taaskasutatud ning kogu tekkinud poolkoks on ladestatud. Ettevõtted tõid poolkoksi taaskasutusvõimalusena välja, et seda võiks segada plasti ümbertöötlemise käigus tekkinud jäätmetega ning kasutada tekkinud materjali uuesti õli tootmiseks. Varasemalt on laborites väiksel skaalal katseid tehtud, kuid ettevõtete huvi oleks viia läbi katseid suuremas mahus, toimivates tehastes, et hinnata erinevate segude kasutamisel tekkivate saasteainete hulka ning toodetud õli kvaliteeti. Ettevõtted tõid välja, et enne keskkonnakaitseluba oli katsetuste jaoks loa saamine lihtsam ning seetõttu hetkel arendustöö kannatab. Keskkonnaameti sõnul kestsid katsetused varasemalt aastakümneid ning seda võimalust kasutati lihtsalt ära. Ka praegusel hetkel on tööstusheite seaduse alusel võimalik teadusuuringute, arendustegevuste ja uute toodete ning protsesside jaoks katsetusi teostada. Soovitused:  Katseperioodide läbiviimiseks vajaliku keskkonnaloa menetlemine võiks olla paindlikum ning jäätmeseaduses vaadata üle selle võimalikkus.  Analüüsida poolkoksi taaskasutamisevõimalusi, näiteks erinevate segude kasutamisel ja uuesti õlitootmiseks. 3.2.4 Mõjunäitaja 4: Põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse indikaator kaubapõlevkivi kohta Arengukavas on indikaator määratletud kui põlevkivist energiatootmisel loodud lisandväärtuse suhe kasutatud kaubapõlevkivi kogusesse ja sihttase aastaks 2020 on 34,55 €/t. Võrreldava tulemuse saamiseks on baastaset eksperthinnangu alusel korrigeeritud10 ja arvestatud 27,2 €/t. Mõjunäitaja tase on aastatel 2015-2020 kõrgem korrigeeritud algtasemest ehk 2013. a tasemest, seda eriti silmapaistvalt aastatel 2019-2020. See on saavutatud tänu soodsatele hindadele elektriturul aastatel 2015–2017 ja tänu efektiivsemate keevkihtkateldega energiaplokkide osakaalu kasvule 10 Korrigeerimise vajadus tuleneb sellest, et Statistikaamet täpsustab vajadusel eelnevate aastate andmeid korrigeerides näitajaid riiklikus statistikas. Korrigeeritakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja lisandväärtuse komponente, kuid ka teisi statistilisi näitajaid. 23 elektritootmises aastatel 2018–2020. Viimati mainitud asjaolu tõttu on ka saavutatud efektiivsuse järsk tõus, peamiselt vanade tolmpõletusplokkide töötamise piiramisele. Mõjunäitaja lisandväärtus vähenes ca 2 korda, aga kaubapõlevkivi kasutus ca 5 korda. Joonis 13 Põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse indikaator aastatel 2013-2020 (TalTech energiatehnoloogia instituut) 3.2.5 Mõjunäitaja 5: põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes ning mõjunäitaja 6: põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud jäätmete suhtes Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtuse suhtearvud nii kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarusse kui ka ladestatud jäätmete kogusesse on aastatel 2017–2020 olnud madalamad korrigeeritud 2013. a baastasemetest (Joonis 14, Joonis 15, Tabel 5). 5. mõjunäitaja oli 2020. a 16,29 €/t (korrigeeritud baastase 21,9 €/t) ja 6. mõjunäitaja 33,48 €/t (korrigeeritud11 baastase 48,20€/t). Vaid 2016. a oli 5. mõjunäitaja seatud eesmärgi kohane ja ületas vähesel määral seatud eesmärki. 11 Baastasemeid on korrigeeritud eksperthinnangu alusel seetõttu, et saada võrreldavat tulemust järgnevate perioodide andmete kohta ja ühtse metoodika rakendamiseks. Korrigeerimise vajadus tuleneb valdavalt sellest, et Statistikaamet täpsustab eelnevate aastate andmeid, korrigeerides tagantjärgi näitajaid riiklikus statistikas. Korrigeeritakse eriti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja lisandväärtuse komponente, aga ka teisi statistilisi näitajaid, s.h energiabilansi andmeid ning sellel põhjusel võivad käesoleval ajal 2013. a kohta esitatud mõjunäitajad teataval määral erineda PAK 2016–2030 koostamisel arvutatud näitajate arvväärtustest. 24  Joonis 14 Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes, väärtus on väiksem kui seatud eesmärk (TalTech energiatehnoloogia instituut) Joonis 15 Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud jäätmete suhtes (TalTech energiatehnoloogia instituut) Mõjunäitajate 5 ja 6 sihttasemest madalamaks jäämine on üheltpoolt tingitud madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamisest energiatootmisel, mille tõttu on kasvanud nii kasutatud põlevkivi kui ka ladestatud jäätmete kogused. Teiselt poolt on seda põhjustanud põlevkivi kasutuse kasv õlitootmiseks, mis ei kajastu energiatootmise lisandväärtuses, kuid on arvestatud kaevandatud põlevkivivaru ja kadude ning jäätmete kogustes. Maa-ameti maavaravaru koondbilansis kui ka Keskkonnaagentuuri jäätmete andmebaasis ei eristata aga põlevkivivaru ja ladestatud jäätmeid kasutusvaldkondade kaupa, vaid antakse summeeritud kogused kogu põlevkivi kasutuse osas, ehk nii energiatootmise kui ka õlitootmise kohta kokku. Seetõttu ei iseloomusta nimetatud mõjunäitajad adekvaatselt ei põlevkivi kasutamise efektiivsust energiatootmisel ega ka põlevkivi kasutamist tervikuna. Selleks, et paremini hinnata põlevkivi kasutust kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud varu ning ladestatud jäätmete suhtes tuleks nimetatud mõjunäitajate arvutamisel kasutada12 energia- ja õlitootmisel loodud lisandväärtust kokku. Sellisel juhul oli 2019.a põlevkivist energia ja õli tootmisel 12 Kuna põlevkivi kasutamise osakaal tsemenditööstuses on olnud marginaalne, siis seda arvestatud ei ole. 25 kokku loodud lisandväärtus 402,2 mlj €, aastal 2020 langes aga 274,9 mlj € peale (Tabel 5). Ainult energia tootmisel loodud lisandväärtus oli 2020.a 294,5 mlj €. Tulemus sõltub nii toodetud energiakandjate kogusest kui ka nende müügihindade tasemetest. Eriti suur on sõltuvus müügihinna tasemest põlevkiviõli tootmise lisandväärtuse korral kuna kütteõlide hinnatase sõltub nafta hinnast maailmaturul. Aruande perioodil on nii kütteõli kui ka elektrienergia hinnad olnud volatiilsed. Seega kõigub lisandväärtus aastate lõikes nii elektri kui ka õli hinna muutumise tõttu, samuti sõltuvalt põlevkivi kasutamise proportsioonidest õli või elektri tootmiseks. Tabel 5 Põlevkivist energia ja õli tootmisel loodud lisandväärtus ning suhe kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud varu ning ladestatud jäätmete suhtes13 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Põlevkivist energia ja õli tootmisel loodud 543,1 526,8 421,4 439,6 463,3 517,0 402,2 274,9 lisandväärtus kokku, M€ Mõjunäitaja kaevandatud põlevkivivaru ja kadude 28,33 27,44 21,65 26,20 22,56 24,79 25,78 23,16 suhtes, €/t Mõjunäitaja ladestatud jäätmete suhtes, €/t 62,36 58,95 55,61 47,75 45,16 51,86 55,57 47,60 Kokkuvõte:  Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtuse suhtearvud nii kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarusse kui ka ladestatud jäätmete kogusesse ei ole olnud eesmärgipärased ning need mõjunäitajad ei iseloomusta adekvaatselt põlevkivi kasutamise efektiivsust energiatootmisel ega ka põlevkivi kasutamist tervikuna. Soovitused:  Jätkata mõjunäitaja, põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsus, kaubapõlevkivi suhtes, kasutamist (€/t);  Soovituslikud sihttasemed: 2025. aastaks mitte vähem kui 62 €/t kaubapõlevkivi ning 2030. aastaks mitte vähem kui 62 €/t kaubapõlevkivi. Sihttase vaadata üle 2025. aastal.  Loobuda mõjunäitaja, põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes, sellisel kujul rakendamisest ning selle asemel võtta kasutusele uus mõjunäitaja – energia- ja õlitootmisel loodud lisandväärtus kokku kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes, €/t;  Soovituslikud sihttasemed 2025. aastaks: mitte vähem kui 23 €/t; 2030. aastaks - mitte vähem kui 23 €/t. Sihttase vaadata üle 2025. aastal.  Loobuda mõjunäitaja, põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud jäätmete suhtes, kasutamisest. Selle asemel võtta kasutusele uus mõjunäitaja – energia- ja õlitootmisel loodud lisandväärtus kokku ladestatud jäätmete suhtes, €/t;  Soovituslikud sihttasemed: 2025. aastaks 48 €/t; 2030. aastaks 48 €/t. Sihttase vaadata üle 2025. aastal. 13 Arengukava mõjunäitajad ei võta õlitootmist arvesse, kuid on siin välja toodud valdkonna paremaks iseloomustamiseks 26  3.2.6 Arengukava teise eesmärgi saavutamise meetmed ja tegevused Põlevkivi arengukava toob välja teise strateegilise eesmärgi (põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine), täitmiseks järgmised meetmed:  Meede 2.1 Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine  Meede 2.2 Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine  Meede 2.3 Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine Iga nimetatud meetme osas on arengukavas ja selle rakendusplaanis esitatud tegevused. Täpsem ülevaade tegevustest ja tulemist on esitatud Lisas 1. Kokkuvõtlikult saab öelda, et enamus meetme tegevustest on täidetud. Osaliselt täidetud või täitmata on järgmised rakendusplaani kohased tegevused: 2.3.2.1 Riikliku skriiningprogrammi väljatöötamine ja käivitamine lapseea astma ja teiste allergiahaiguste paremaks diagnoosimiseks Ida-Virumaal; 2.3.2.5 Laste terviseseisundi täiendav uurimine (kordusuuring 2014. aastal uuritud 3-4 klassi õpilaste seas, et jälgida muutust nende hingamisteede tervises). Nimetatud tegevused on rakendusplaani kohaselt tingliku rahastamise märkega, mille all peetakse silmas tegevuste rahastamiseks KIKi keskkonnaprogrammi, ENMAKi TA- programmi ja HTMi hallatavate TA-tegevuse programmide (TAI programm (nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute ja RITA programm)) taotlusvoorus osalemist. Taotluse rahastamata jätmise korral tegevusi ellu ei viida. Osaliselt täidetud on ka „Põlevkiviõli ja –elektri tootmise efektiivsuse ning majandusliku efektiivsuse indikaatorite arvutusmetoodika väljatöötamine ja nende alusel andmete analüüsimine“, kuna 2016. aastal valmis metoodika Tallinna Tehnikaülikooli poolt, kuid metoodika rakendamisel on tekkinud probleemid seoses andmete tagantjärgi korrigeerimisega Statistikametis. Samuti on muutunud põlevkivitööstus, kus elektritootmise mahud on vähenenud ja õlitootmine kasvanud, seejuures aga indikaatorid arvestavad elektrienergia tootmist. Põlevkivi valdkonna edaspidise kujundamise osas on vajalik analüüsida täitmata tegevuste vajadust tulevikus. 3.3 Kolmas strateegiline eesmärk: Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine 3.3.1 Mõjunäitaja 1: Põlevkivi kaevandamist või kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut käsitlevate kaitstud doktorikraadide arv aastas Põlevkivi arengukava kolmas strateegiline eesmärk on arendada põlevkivialast haridus- ja teadustegevust ning selle hindamiseks on seatud mõjunäitaja, et Eestis kaitstakse igal aastal vähemalt kolm põlevkivi kaevandamist, kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut käsitlevat doktoritööd. Kui aastal 2016 ja 2018 täideti (ületati) seatud eesmärk, siis aastatel 2017, 2019 ja 2020 jäi alla seatud eesmärgi ning kaitsti 2 doktoritööd. 3.3.2 Mõjunäitaja 2: Põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes Teine mõjunäitaja seab eesmärgiks hoida põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes vähemalt 41%-sel tasemel. Põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes, on kogu valdkonna rahastusest 2018 ja 2019. a olnud 93-99%, ületades seega 41%-st eesmärki. 2018. a rahastati vähemalt 375 tuh € ja 2019. a ca 1 443 tuh € mahus rakendusuuringuid, millele lisandus toetuse saaja omafinantseeringu osa. 2020 aastal oli põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes, kogu valdkonna rahastusest 90,3%, ületades suurelt 41%-st eesmärki. 2020 aastal rahastati 2 572 264,85 € mahus rakendusuuringuid (Tabel 6). Summas kajastuvad ka projektid, mis on käivitunud varem, kui 2020 aasta 27 ning lõppevad hiljem, kuid arvestuslikult on projektide summad arvestatud vaid 2020 aasta kohta. Projekte rahastati Eesti Teadusagentuuri (ETAG) RITA ja NUTIKAS projektide programmidest, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist, aga ka ettevõtete tellimusena (Enefit Power AS, VKG Oil OÜ jt). Mahukamad projektid on rahastatud RITA ja NUTIKAS projektide programmidest. Valdkonna teadustegevuse toetamisel on oluline roll põlevkivi efektiivsemal ja keskkonnahoidlikumal kasutamisel, nende tehnoloogiate arendamisel. Eelnevalt nimetatud RITA programmi laiapõhjalised uuringud on kaasa aidanud teadusuuringute mõnevõrra stabiilsemale rahastusele ja seetõttu ka teadlaskonna järjepideva toetamise, mis aitab kaasa ka keskkonnahoidlikemate tehnoloogiate arendamisel. Tabel 6 Kolmanda strateegilise eesmärgi täitmise mõjunäitajad 3. strateegiline eesmärk. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine Indikaatori Indikaatori Indikaator/Tulemus algtase 2016 2017 2018 2019 2020 sihttase (2013) (2020) Põlevkivi kaevandamist või kasutamist või nendest tuleneva Mitte keskkonnamõju 3 3 2 4 2 2 vähem uuringut käsitlevate algtasemest kaitstud doktorikraadide arv aastas Põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste 41% 1 786 29% 93% 99% 90%, Vähemalt teadus- ja (521 721) 500 (2913000) (375000€) (1433000€) (2572265€) 41 arendusuuringute maksumuse suhtes, % (€) 3.4 Arengukava kolmanda eesmärgi saavutamise meetmed ja tegevused Põlevkivi arengukava toob välja kolmanda strateegilise eesmärgi (põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine) täitmiseks järgmised meetmed:  Meede 3.1 Põlevkivialane teadus- ja arendustöö  Meede 3.2 Põlevkivialane õppetöö Iga nimetatud meetme osas on arengukavas ja selle rakendusplaanis esitatud tegevused. Täpsem ülevaade tegevustest ja tulemist on esitatud Lisas 1. Kokkuvõtlikult saab öelda, et enamus meetme tegevustest on täidetud. Osaliselt täidetud või täitmata on järgmised rakendusplaani kohased tegevused: 3.2.2 Spetsiaalse põlevkivi õppemooduli loomine, k.a tasemeõpe; 3.2.3 Ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, valitsusasutuste, KOVide ja erasektori koostöö tõhustamine. Ülikoolides uuendati õppekavasid, mis toetavad spetsiifiliselt põlevkiviga seonduvaid magistriõppeaineid. Ülikoolidevahelise valikaine moodulit teadaolevalt koostatud ei ole. Koostöö memorandumeid teadaolevalt ei ole, kuid ülikoolid, ettevõtted kui ka valitsusasutused on teinud koostööd ja viinud läbi kohtumisi, korraldanud seminare ja konverentse, mis võiks jätkuda ka edaspidi, et koostööd ja infovahetust veelgi parandada. Alljärgnevalt on ülevaade olulisematest tegevustest. Ülevaade 28 tegevustest on esitatud "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 2016. ja 2017. aasta aruandes". 4. Kokkuvõte Põlevkivienergeetika on seoses laiemalt Euroopa Komisjoni kliima- ja keskkonnaalase visiooni ning Euroopa rohelist kokkulepet silmas pidades tõenäoliselt muutuste lävel. Eesti toetab Euroopa Liidu ülest kliimaneutraalsuse eesmärki aastaks 2050 ja Euroopa Liidu ülest kasvuhoonegaaside vähenemise eesmärki -55% aastaks 2030 võrreldes 1990. a. tasemega. 2017. a Riigikogu poolt heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP 2050) strateegiadokumendiga on seatud Eesti pikaajaliseks sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80% võrreldes 1990. aasta heitetasemega. KPP ajakohastamine on lisatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021- 2023 (VVTP). Vabariigi Valitsus on võtnud sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 ka Eestis. Samuti on VVTP 2021-2023 kohaseks eesmärgiks väljuda põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. Energeetika sektoris, põlevkivist elektri ja õlitootmisel, on suur roll kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050. Täna kehtivate riiklike strateegiate ja arengukavade kohaselt jääb põlevkivi küll kasutatavaks ressurssiks ka lähikümnendil, sealhulgas energia varustuskindluse tagamiseks, kuid energeetika alased eesmärgid on suunatud valdavalt energiaallikate mitmekesistamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtmiseks. Seejuures on uuritud ka CO2 sidumise ja kasutamise võimalusi põlevkivisektoris. Seni kuni põlevkivi Eestis kasutatakse on oluline jätkata seadusandlike regulatsioonide tõhusat rakendamist kui ka vastavalt perspektiivsusele jätkata tehnoloogilistesse arengutesse panustamist, et laiemalt täita rahvusvahelised kliimaeesmärgid, aga ka teised siseriiklikud eesmärgid, mis oleks kooskõlas riiklike strateegiatega. Kokkuvõtteks saab perioodi 2016-2020. a mõjunäitajate tulemuste analüüsi alusel öelda, et arengukava esimese strateegilise eesmärgi, põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine, kõik sihttasemed on aastaks 2020.a saavutatud: 1. Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust oli 28,1% (eesmärk hoida alla 29,2%); 2. Aheraine taaskasutuse osakaal selle tekkest oli enam kui 100% (eesmärk vähemalt 40%); 3. Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus oli 13 m3/t (eesmärk alla 14m3/t). Allmaakaevandamisel määrab peamise kaevandamiskao ulatuse eelkõige kasutatav kaevandamise tehnoloogia, geoloogiline ehitus ja vajadus hoida maapind varinguteta. Viimse viie aasta jooksul ei ole rakendatud uusi kaevandamise tehnoloogiaid ja tõenäoliselt on kaevandatud sellises sügavuses ja piirkonnas, kus tervikutesse jäetav põlevkivivaru kogus oluliselt ei muutunud ja püsis sama. Tulevikus aga kaevanduste liikumisel lõunasse jääb põlevkivi tootmiskihind sügavamale, mistõttu võib olla vajalik sama tehnoloogiaga jätkamisel jätta suuremaid tervikuid, milles maavara jääb kaevandamata ning see tähendab ka ressursi ebaefektiivsemat kasutamist ehk kadudesse jääb suur osa maavara varust. Aheraine taaskasutus on olnud eesmärgipärane, 2020.a taaskasutati samas ulatuses aherainet kui seda tekkis, täiendavalt taaskasutati ka vaheladustatud aherainet. Suurem taaskasutuse osakaal viimastel aastatel oli eelkõige põlevkivi kaevandamismahtude vähenemise tõttu ja seeläbi ka tekkis vähem aherainet. Võrreldes aastaga 2013 tekkis möödunud aastal 2020 ca 35% vähem aherainet, seejuures ka kaevandamise mahud vähenesid ca 39%. Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus on püsinud seatud eesmärgist madalam ning alates 2017. a on vee pumpamise mahud mõnevõrra langenud, kuid iga-aastane kaevandustest väljapumbatud põhjavee kogus on olnud siiski suur, keskmiselt 164 650 tuh m3/a ning 29 seda mõjutab nii kaevanduste pindala suurenemine kui ka sademete hulk. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7) on seetõttu endiselt halvas koguselises, aga ka halvas keemilises seisundis. Arengukava teise eesmärgi, põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine, mõjunäitajate osas ei ole saavutatud eesmärki taaskasutada vähemalt 4,5% tekkivast põlevkivi tuhast ning 2020.a taaskasutati 1,8%. Sarnaselt aheraine tekkele on ka põlevkivituha teke viimastel aastatel põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mahtude vähenemisest tingituna oluliselt vähenenud ning sama trendi jätkumist on näha ka edaspidi. Põlevkivituhka on võimalik kasutada plastitööstuses ja keemiatööstuses ning vastavad uuringud nendes valdkondades käivad. Probleemidena tuuakse aga välja põlevkivituha koostise ja ka selle sideaineliste omaduste suurt kõikumist, sideaineliste omaduste vähenemist aasta lõikes. Põlevkivituhale kasutusvõimaluste leidmiseks on hetkel töös mitmeid uuringuid. Ragn-Sells AS-i tütarettevõtte RS-Osa Service OÜ viib läbi analüüse ladestatud põlevkivituhast kaltsiumkarbonaadi tootmiseks. TalTech ja Enefit Power AS teevad koostööd leidmaks viise põlevkivituha taaskasutamiseks betoonplokkide tootmisel, samuti on VKG Oil OÜ uurinud põlevkivituha taaskasutamist plasti täiteainena. Mõjunäitajaid, põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes ning ladestatud jäätmete suhtes, ei suudetud saavutada (erandiks 2016.a). Siinkohal võib põhjuseks olla üheltpoolt madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamine energiatootmisel, mille tõttu on kasvanud nii kasutatud põlevkivi kui ka ladestatud jäätmete kogused. Teisalt on seda põhjustanud põlevkivi kasutuse kasv õlitootmiseks, mis ei kajastu energiatootmise lisandväärtuses, kuid on arvestatud kaevandatud põlevkivivaru ja kadude ning jäätmete kogustes. Arengukava eesmärk on hoida CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes alla 1 186 tCO2/ GWhe+th. Vaadeldavatel aastatel 2013-2020 on mõjunäitaja olnud aastatel 2016, 2018 ja 2020.a-l baasaasta tasemest kõrgem, kuid mitte oluliselt, 1,5…1,8% võrra. Ainult 2019. aastal on see näitaja baastasemest madalam. Peamisteks põhjusteks oli madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamine elektrijaamades ja samuti vähemefektiivsete tolmpõletuskatelde suur osakaal energiatootmises, millede CO2 eriheide on ca 1,3 korda kõrgem keevkihtkatelde omast. Eesti KHG koguheide on aga võrreldes aastaga 1990 vähenenud 64%, peamiselt põlevkivielektrijaamade elektrienergia tootmise vähenemise tõttu, mille peamine põhjus oli kõrge CO2 lubatud heitkoguse ühiku hind. Eesmärgi kohased tulemused olid vaid põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse ja põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse väärtuste osas. See on saavutatud tänu stabiilsele õlitootmisele tahke soojuskandjaga seadmetes, nagu Enefit Power AS-l üks Enefit 140 ja üks Enefit- 280, VKG Oil OÜ-l kolm Petroter seadet ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l kaks UTT-500 seadet. Tahke soojuskandja meetodiga põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus on oluliselt kõrgem võrreldes gaasilise soojuskandja meetodil põhineva õlitootmisega. Põlevkiviõli tootmist on mõjutanud ka soodne turusituatsioon vedelkütuste turul. Põlevkivi arengukava kolmandat strateegilist eesmärki, põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine, ei saavutatud valdkonnaga seotud doktoritööde kaitsmise osas, kaitsti 2 doktoritööd, kuid eesmärk oli kolme doktoritöö kaitsmine. Erandiks oli aasta 2018, kui ületati eesmärki ja kaitsti 4 doktoritööd. Kolmanda eesmärgi täitmiseks seatud mõjunäitaja, põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes, on kogu valdkonna rahastusest 2018 kuni 2020. a olnud 93-99%, ületades 41%-st eesmärki. 2020. a rahastati 2 572 265 € ulatuses rakendusuuringuid. 30 Lähtuvalt eeltoodust on 2016. a Riigikogu poolt heakskiidetud „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ seatud eesmärgid täidetud ja tegevused (Lisas 1) suuremas osas ellu viidud, mõned seatud mõjunäitajad ei ole olnud eesmärgi kohased, vajalik on seada uueks perioodiks uued mõjunäitajad, mis võtavad enam arvesse keskkonnamõju ning põlevkivitööstuses olnud muutuseid ja seejärel sätestada uued sihttasemed. Põlevkivi valdkonna edaspidisel arendamisel tuleb vaadata põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega tekkivat keskkonnamõju tervikuna, tuues seejuures välja ka sotsiaalmajanduslikud aspektid ja tagada kooskõla teiste strateegiliste dokumentidega (KPP 2050, Eesti 2035, ENMAK 2035 jt). Põlevkivi arengukava ei sobitu riigieelarveseaduse ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ (edaspidi määrus nr 117) kehtestatud riigi strateegilise planeerimise süsteemi, mis näeb ette vaid tulemusvaldkondade arengukavad ja programmid. Vabariigi Valitsuse 05.09.2019 kabinetinõupidamise otsuse kohaselt koostatakse keskkonna tulemusvaldkonnas „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“14. Kokkuvõtlikult vajab põlevkivivaldkond uusi eesmärke ja sihte. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on kõige otstarbekam lõpetada kehtiv „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“. Siiski on oluline paika panna põlevkivivaldkonna strateegilised eesmärgid ja tegevused. Kõige paremaks lahenduseks on teemade integreerimine erinevatesse tulemusvaldkondade arengukavadesse. Kuna valdkondade arenguid ning ka rahastamist suunatakse läbi tulemusvaldkondade arengukavade, on mõistlik käsitelda põlevkivi valdkonda järgnevalt:  „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (ENMAK) koosseisu sobitub paremini põlevkivi kasutamisega, majandusarenguga ja energiajulgeolekuga seotud perspektiiv;  Põlevkivitoodete väärindamise (sh keemiatoorme) arendamise perspektiiv võib sobituda „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ kohalike ressursside väärindamise teekaarti;  „Keskkonnavaldkonna arengukavas 2030“ saab sätestada keskkonna kasutamisega (vee, välisõhu ja ressursi säästlik kasutamine) aga ka ringmajandusega seotud eesmärgid.  „Riigi jäätmekava 2022-2028“ saab sätestada sihid põlevkivivaldkonna jäätmete ringlussevõtule. Põlevkivi valdkonna edaspidisel kujundamisel tuleb lähtuda järgnevast: 1. Kehtivas põlevkivi arengukavas ja selle rakendusplaanis esitatud meetmed ja tegevused on enamasti täidetud ja teevused lõppenud. Arengukava mõjunäitajatest on jäänud alla seatud eesmärgi või ületanud järgmiste mõjunäitajate sihttasemed: CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes (tCO2/GWhe+th); Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest (%); Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes ja ka ladestatud jäätmete suhtes (€/t). 2. Edaspidise perspektiivi seadmisel tuleb uuendada ja ajakohastada põlevkivi valdkonna eesmärgid ning eesmärkide hindamiseks on vajalik uuendada ka täna kehtivaid mõjunäitajad ja seada uued sihttasemed aastateks 2025 ja 2030; 3. Uue perioodi eesmärkide seadmisel tuleb põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju käsitleda terviklikult, võttes arvesse põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkivate saasteainete väljutamist välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse ning arvestada seda uute mõjunäitajate seadmisel; 4. Ajakohastatud eesmärkide saavutamiseks tuua välja vajalikud tegevused ja koostada tegevuskava, planeerida selleks eelarve; 14 Lisaks KEVADele ka „Metsanduse arengukava aastani 2030“ 31 5. Arvestada Ida- Virumaa arengustrateegia ning Ida-Virumaa õiglase üleminekuga seoses kavandatavaid tegevusi s. h tegevused piirkondlike põlevkivi kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks ja vähendamiseks; 6. Arvestada perioodil 2016-2020 läbiviidud uuringuid, kliima- ja keskkonnaeesmärke aastaks 2050, energia varustuskindluse küsimust ning võttes arvesse muutuseid tehnoloogiates ja valdkonnas laiemalt, kujundada põlevkivi valdkonna perspektiiv ja ressursivajadus. 7. Tagada kooskõla Eesti erinevate strateegiliste dokumentide vahel ja ajakohastada eesmärgid muude EL ja rahvusvaheliste kliimapoliitika arengutega, et riigi eesmärgid ja suundumused oleks erinevates strateegilistes dokumentides samad. Aruande lisad Lisa 1: Põlevkivi arengukava rakendusplaani ning arengukavas meetmete kohaste tegevuste täitmine. Lisa 2: „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 perioodi 2016-2020 mõjuanalüüs“ esimese strateegilise eesmärgi mõjunäitajad. Keskkonnaagentuur, 2021.a15 Lisa 3: „„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ täitmise aruanne 2016 – 2020 Teise ja kolmanda strateegilise eesmärgi mõjunäitajad““. Tallinna Tehnikaülikool, Energiatehnoloogia instituut, 2021.a.16 15 Lisa 2 on saadav veebilehelt: https://envir.ee/media/5539/download 16 Lisa 3 on saadav veebilehelt: https://envir.ee/media/5540/download 32 Lisa 1: Põlevkivi arengukava rakendusplaani ning arengukavas meetmete kohaste tegevuste täitmine. 1. Strateegiline eesmärk: Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Meede 1.1. Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine Nr Tegevus arengukavas Tegevused rakendusplaanis Oodatav tulemus Rakendusplaani täitmine 1.1.1 Eesti põlevkivimaardla 1.1.1. Eesti põlevkivimaardla Eelispiirkonnad määratakse Täidetud. kaevandamise eelispiirkondade kaevandamise eelispiirkondade kaevandamistundlikkuse ja 2018. aastal valmis KIK finantseeritud töö: määramine määramine majanduslike näitajate alusel, mille "Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade 1.1.1.1. Põlevkivivarule tulemuseks on põlevkivi säästlikum määramine looduskeskkonna ja majanduslike kehtestatud kriteeriumitele kaevandamine ja sellest tuleneva tingimuste põhjal". hinnangu andmine ning vajaduse negatiivse keskkonnamõju 2015-2016 koostati uuring „Põlevkivivaru korral muutmine vähendamine hindamiskriteeriumite analüüs“. 1.1.1.2. Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal 1.1.2 Eelispiirkondade maavara Täidetud. kaevandamise prognoositav 2020.a valmis uuring "Põlevkivi piirkonna soode mõju soode hüdroloogilisele rajoneerimine". režiimile 1.1.3 Rakendusuuring põlevkivi 1.1.3. Rakendusuuring põlevkivi Kaevandamistehnoloogia Täidetud. kaevandamise kao kaevandamise kao vähendamise uuendamise tulemusena tõuseb 2017.a valmis uuring "Täitmisega vähendamise võimaluste võimaluste selgitamiseks ja põlevkivi kaevandamise ja kaevandamistehnoloogia kasutuselevõtu selgitamiseks ja rakendamiseks rakendamiseks kasutamise majanduslik efektiivsus võimaluste analüüs, majanduse ja keskkonna ning suureneb otseselt kasutatava nõuetest tehnoloogia rakendamisel" Lisaks on põlevkivivaru koguse osakaal põlevkivi kaevandamise lubade menetlemisel kaevandamiseks antud hinnatud keskkonnamõju hindamise raames ka põlevkivivarust (näiteks võetakse lankkaevandamise tehnoloogia kasutusvõimalusi taas kasutusele maapinna lähtuvalt ressursi säästlikust kasutamisest lauslangatamise kaevandamisviis) (väiksemate kadudega kaevandamine), hinnatud  mõjusid maapinna muutustele ja keskkonnamõjudele laiemalt. 1.1.4 Põlevkiviressursi optimaalse 1.1.4. Põlevkiviressursi Täidetud. tasustamise võimaluste analüüs optimaalse tasustamise 2016.a lõpus valmis "Põlevkivi optimaalse võimaluste analüüs tasustamise uuring" Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele 1.2.1 Kaevandamisest mõjutatud 1.2.1. Kaevandamisest mõjutatud Avalikuks kasutamiseks loodud Täidetud. piirkonna (ja selle puhveralade) piirkonna (ja selle puhveralade) pinna- ja põhjavee mudeli abil on 2016-2018 viidi läbi projekt „Virumaa maavarade pinna- ja põhjavee mudeli pinna- ja põhjavee mudeli võimalik eelkõige analüüsida võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- koostamine koostamine veerežiimi, prognoosida ja pinnaveele ning maastikule põhjaveetaset ja kvaliteeti ning keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna seega parandada põlevkivi koos alternatiivsete leevendusmeetmetega“. kaevandamisest mõjutatud piirkonna põhjavee seisundit 1.2.2 Kaevandamispiirkonna 1.2.2. Kaevandamispiirkonna Kehtestatud leevendusmeetmed põhjaveetaseme muutusest põhjaveetaseme muutusest vähendavad või hoiavad ära tingitud negatiivse mõju tingitud negatiivse mõju kaevandamisest põhjustatud leevendusmeetmete leevendusmeetmete määramine negatiivset keskkonnamõju, määramine ja nende ja nende rakendamise eelkõige põhjaveest sõltuvale rakendamise võimalikkuse võimalikkuse (tõhususe, looduskeskkonnale (tõhususe, keskkonnamõju, keskkonnamõju, maksumuse) maksumuse) analüüs analüüs 1.2.3 Veevarustuse tagamine 1.2.3. Veevarustuse tagamine Põlevkivi kaevandamisest Täidetud. kaevandatud aladel kaevandatud aladel mõjutatud piirkonna elanikud on 2017.a valmis OÜ Eesti Geoloogiakeskuse uuring nõuetekohase joogiveega „Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini ja Ida- varustatud Viru põhjaveekogumi omavahelise seose väljaselgitamine ohtlike ainete koormusallikate ja päritolu kaudu“. Täiendavalt on ettevõtetel kohustus tagada kaevandamisest mõjutatud elanikele veega varustatus ning ettevõtted rajasid tsentraalsed 34  joogiveevarustuse süsteemid. Lisaks on loaga sätestatud kohustused kaevanduse piirkonna põhja- ja pinnavee seireks. 1.2.4 Keskkonnalubade alusel tehtud Objektiivse info saamine põlevkivi Ei ole täidetud. keskkonnaseire andmete kaevandamisest mõjutatud Kaudselt on seotud Keskkonnaministeeriumis sidumine riikliku piirkonna keskkonnaseisundi kohta, alustanud projektiga "Keskkonnakaitseluba 3.0", keskkonnaseire andmekoguga mis aitab tõhustada järelevalvet mille eesmärk on korrastada keskkonna üle ja hoida ära või keskkonnakaitselubade süsteem. leevendada negatiivset keskkonnamõju 1.2.5 Korrastatud karjäärialade 1.2.5. Korrastatud karjäärialade Inventuuri käigus selgunud Osaliselt täidetud. inventeerimine (sh inventeerimine (sh seireandmete korrastatud karjääride olukorra Karjäärialade tagantjärgi inventeerimist tehtud ei seireandmete analüüs) analüüs) põhjal on võimalik parandada ole, kuid selleks, et karjääriala tunnistada edaspidise korrastamise nõudeid. korrastatuks, peab korrastamiskomisjon hindama See tõstab pärast kaevandamist ala vastavust korrastamistingimustele. Selle muuks otstarbeks kasutusse tarbeks teostatakse komisjoni poolt paikvaatlust. võetavate alade kvaliteeti 1.2.6 Aheraine taaskasutamise Uurimistöö tulemusena saadakse Täidetud. suurendamine objektiivne ülevaade aheraine 2020.a valmis RITA programmist maksimaalse taaskasutamise "Maapõueressursside efektiivsemate, reaalsetest võimalustest, keskkonnasõbralikemate ja säästvamate arvestades eelkõige aheraine kui kasutusvõimaluste väljatöötamine" raames uuring ehitusmaterjali kvaliteeti ja "Põlevkivienergeetika uute tehnoloogiate mõju nõudlust turul ning logistikat tahkjäätmete omadustele ja taaskasutusele. Põlevkivituha ja aheraine logistika analüüs.", milles analüüsiti aheraine, aga ka põlevkivituha taaskasutamise probleeme ja võimalusi. 35 1.2.7 Kaevandamisjäätmete 1.2.7. Kaevandamisjäätmete Põlevkivi kaevandamisjäätmeid Osaliselt täidetud. käitlemise PVT väljatöötamine, käitlemise PVT väljatöötamine, käideldakse parimal võimalikul Kaevandamisjäätmete paremaks korraldamiseks arendamine ja rakendamine arendamine ja rakendamine viisil, ressurssi kasutatakse alustati PVT viitedokumendi väljatöötamisega ja säästlikult 2016. aastal toimusid tehnilised töögrupid, kus töötati läbi kaevandamistööstuse jäätmete käitlemise PVT uuendatud sisu. Selle tulemusena valmis uus PVT dokument, mille vastuvõtmise menetlust alustati 2017. aasta lõpus, uuendatud PVT valmis 2018. a lõpus, kuid seda kinnitatud ei ole. 1.3.1 Suletud Ohtlike ainete sisaldus õhus, vees Täidetud. kaevandamisjäätmehoidlate ja pinnases väheneb ning 2020.a valmis uuring "Suletud seisukorra hindamine ja looduskeskkonna tingimused kaevandamisjäätmehoidlate seisukorra korrastamine paranevad hindamine", 2020.a "Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuring" ning "Eksperthinnang A- kategooria Kukruse põlenud aherainepuistangu kaevandamisjäätmehoidla klassifitseerimise täpsustamiseks ajavahemikul 2014–2020 tehtud uuringute põhjal". 1.3.2 Altkaevandatud alade Altkaevandatud alade 2018.a valmis „Põlevkivi altkaevandatud alade pärandmõju asukoha ja ulatuse inventeerimine ja selle tulemusena varingute uuring“, 2021.a alguses valmisid selgitamine ning mõju saadud andmete põhjal varingute korrastamise tüüpprojektid "Suletud leevendamine leevendusmeetmete rakendamine, põlevkivikaevanduste varinguaukude ja- alade vähendades põlevkivisektori korrastamise analüüs, tüüpprojektide ja varasemalt tekitatud pärandmõju tegevuskava koostamine". 2. strateegiline eesmärk: Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Meede 2.1. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine Tegevus arengukavas Tegevused rakendusplaanis Oodatav tulemus Rakendusplaani täitmine 2.1.1 Põlevkiviõli ja –elektri tootmise Põlevkiviõli ja -elektri tootmise ning Osaliselt täidetud. efektiivsuse ning majandusliku majandusliku efektiivsuse 2016. aastal valmis metoodika Tallinna 36  efektiivsuse indikaatorite indikaatorid on määratud, neid Tehnikaülikooli poolt, kuid metoodika arvutusmetoodika rakendatakse arengukava rakendamisel on tekkinud probleemid seoses väljatöötamine ja nende alusel eesmärkide täitmise andmete tagantjärgi korrigeerimisega andmete analüüsimine analüüsimiseks Statistikametis. Samuti on muutunud põlevkivitööstus, kus elektritootmise mahud on vähenenud ja õlitootmine kasvanud, seejuures aga indikaatorid arvestavad elektrienergia tootmist. 2.1.2 PVT arendamine ja Saasteainete heite piiramine, Täidetud. rakendamine elektritootmisel ressursisäästlikkuse tõstmine, 2015-2016. a koostas ÅF-Consulting AS PVT tekkivate jäätmete hulga kirjelduse: „Eesti põlevkiviõli tööstusest lähtuvate vähendamine ja jäätmete põlevkivigaaside põletamise parima võimaliku taaskasutamise edendamine tehnika kirjeldus". Keskkonnaminister kinnitas „Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjelduse“ põhjal koostatud järeldused 2017. oktoobris käskkirjaga nr 1023 ning põlevkivienergeetikas tegutsevate ettevõtete komplekslubade nõuded on käskkirjaga vastavusse viidud. 2020.a on alustatud PVT uuendamise protsessiga. 2.1.3 PVT arendamine ja Saasteainete heite piiramine, Täidetud. rakendamine õlitootmisel ressursisäästlikkuse tõstmine, Põlevkiviõli tootmise PVT arendamiseks koostati tekkivate jäätmete vähendamine ja 2013. a „Eesti põlevkiviõli tootmise parima taaskasutamise tõstmine võimaliku tehnika kirjeldus“. Selle dokumendi üks osa, PVT-järeldused, on 17. detsembril 2013 kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 1200, mis sisaldab nõudeid saasteainete heite piirväärtuste, seire korraldamise ja energiatõhususe kohta õlitootmisel. Need nõuded rakendusid põlevkiviõli tootjatele 2017. aasta lõpus. Komplekslubade nõuded on käskkirjaga vastavusse viidud. 2020.a on alustatud PVT uuendamise protsessiga. 37 2.1.4 Põlevkivi kasutamise 2.1.4.1. Uuring(ud) heitsoojuse Põlevkiviressursi võimalikult Täidetud. väärtusahela pikendamise ning jäätmete (eelkõige poolkoksi maksimaalne kasutamine: Valminud on mitmeid erinevaid uuringuid ja võimaluste (sh tekkinud ja põlevkivituha) ressursikasutust on analüüsitud ja teadus-ja arendusprojekte. TalTech Põlevkivi heitsoojuse ja jäätmete taaskasutamisest; välja selgitatud majanduslikult ning Kompetentsikeskus koostas „Põlevkivitööstuses taaskasutamise) analüüs 2.1.4.2. Uuring(ud) põlevkivi tehnoloogiliselt efektiivsed ja tahke soojuskandja protsessi käigus tekkiva tuha töötlemisel saadud vedelprodukti keskkonnakaitse seisukohalt taaskasutamise uuringu"; Uurimistöö „Eesti ja gaasi väärindamisest; vastuvõetavad põlevkivi põlevkiviõli tööstusest lähtuvate põlevkivigaaside 2.1.4.3. Uuring(ud) kasutamise väärtusahela põletamise parima võimaliku tehnika kirjeldus“ on põlevkivitoorõlist mootorkütuste pikendamise võimalused. Analüüsi osaliselt tegevuse 2.1.3.2 vedelproduktide tootmisvõimalustest tulemusi kasutatakse edasistes (põlevkiviõli erinevate fraktsioonide) ja gaasiliste põlevkivialases TA tegevuses kõrvalsaaduste väärindamise uuringu esimeseks etapiks. TalTech Geoloogia Instituut viis läbi uuringu „Täitmisega kaevandamistehnoloogia kasutuselevõtu võimaluste analüüs, majanduse ja keskkonna nõuetest tehnoloogia rakendamisel“; 2015. a alustati uuringutega „Sekundaarsete polümeerjäätmete ja põlevkivituha taaskasutamine ehitusmaterjali toormena. Ruumilise eelpingestatud polümeerarmatuuriga komposiitmaterjal turba baasil“; „Põlevkivi tuha vääristamine täiteainena taaskasutatud plastil põhinevates toodetes“; 2016. a „Narva õlitehase fenoolse heitvee puhastamine granuleeritud põlevkivituhaga - protsessi väljatöötamine“; 2016. a uurimistöö „Eesti põlevkiviõli tootmisel tekkivate uttegaaside mitteenergeetilise kasutamise uuring“; 2016. a „Põlevkivilendtuha taaskasutamine hüdraulilise sideainena pehmete pinnaste tugevdamisel“. Meede 2.2. Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine 2.2.1 Veekeskkonnale ohtlike ainete Uuringu tulemuste põhjal saab Täidetud. allikate uurimine ja kontrolli analüüsida keskkonnakoormuse 2017. aastal valmis OÜ Eesti Keskkonnauuringute tõhustamine, ohtlike ainete (reostusallikate ja -koormuste Keskuse (EKUK) poolt uuring „Põlevkivitööstusest 38  heite mõju selgitamine koosmõju) piiramise võimalusi, et tulevate veekeskkonnale ohtlike ainete mõju veekeskkonnale, tagada keskkonnalubade uuring“. keskkonnanõuete ja -meetmete täpsustamisega 2021.a valmis LIFE IP CleanEST projekti tegevus C.8 täpsustamine keskkonnakvaliteedi piirväärtustele "Kaevandatud aladel tekkinud tehisveekogude vastav keskkonnaseisund ja inventuuri aruanne" vähendada ohtu inimese tervisele ja elusloodusele 2.2.2 Lõhnaaine heitkoguse Töötatakse välja lõhnahäiringut Täidetud. arvutamismetoodika põhjustavast tegevusest (sh Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt väljatöötamine ning põlevkivitööstusest) välisõhku töötati välja Eesti oludega sobiv metoodika keskkonnalubade täiendamine eralduva lõhnaaine heitkoguse lõhnaheite arvutamiseks. Töö käigus töötati läbi selles valdkonnas arvutusmetoodika, mis võimaldab lõhnahäiringu seisukohast olulised sektoreid (sh edaspidi lõhnaheidet põlevkivitööstus), tehnoloogiaid ja protsesse keskkonnaloas täpsemalt käsitlevad rahvusvaheliselt kättesaadavad reguleerida ja põhjendatud juhul lõhnaaine arvutamise metoodikad, lisaks teostati nõuda käitajalt lisameetmeid lõhnaainete mõõtmised Eesti käitistes ning arvutati vastavad eriheited. 1. jaanuar 2017 jõustus keskkonnaministri määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed", millega kehtestati uuringus välja töötatud arvutusmetoodika lõhnaheite hindamiseks ning sätestati täpsemad eriheited tegevusalade kaupa. 2.2.3 Põlevkivi kasutamise Jääkreostuskollete ohutumaks Täidetud. jääkreostuse inventeerimine, muutmine vähendab ohtlike ainete Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila analüüs ning negatiivse mõju sattumist pinna- ja põhjavette. nõrgvee ja saastatud sademevee käitlemine ja vähendamine Seega paraneb pinnase seisund, "Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila (jääkreostuskollete ohutumaks veekvaliteet ning looduskeskkonna järelseire ja -hooldus" Kiviõli tööstusjäätmete ja muutmine) seisund tervikuna; väheneb poolkoksiprügila järelseire ja -hooldus (pidev negatiivne mõju inimese tervisele tegevus). ja elusloodusele 39 2.2.4 Ladestatud jäätmete koostise ja Luuakse eeldused jäätmete Täidetud. ohtlikkuse määramine keskkonnale ohutuks ladestamiseks 2020.a valmis uuring "Põlevkivituhkade ohtlikkuse ja laiemaks taaskasutamiseks uuring" ning muudetud määrus, mille kohaselt põlevkivituhad ei liigitata ohtlikeks jäätmeteks. Meede 2.3. Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine 2.3.1 Tervisenäitajate monitooring Elanikkonna tervisenäitajate Elanikkonna tervisenäitajate Osaliselt täidetud. Ida- ja Lääne-Virumaal jälgimise tulemuste alusel saab jälgimise tulemuste alusel saab riik 2020.a valmis uuring "Ordoviitsiumi ja Kvaternaari riik vajaduse korral kavandada vajaduse korral kavandada põhjaveekogumitest vett ammutavate riigiüleseid tervisesüsteemi riigiüleseid tervisesüsteemi ühisveevärkide joogivee uuring võimalike arendusi (sh terviseedenduslike arendusi (sh terviseedenduslike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas" meetmete rakendamist). Lisaks meetmete rakendamist). Lisaks ning "Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi sellele planeerivad KOVid sellele planeerivad KOVid ja -süsteemide uuring"; võimaluste järgi kohalikku võimaluste järgi kohalikku tegevust 2019.a valmis "Metoodika väljatöötamine ja tegevust rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste allergiahaiguste vaheliste seoste 2.3.2 Põlevkivi kaevandamisest ja 2.3.2.1 Riikliku Analüüsi tulemuste põhjal võetakse leidmiseks põlevkivitööstusest mõjutatud aladel – töötlemisest tingitud negatiivse skriiningprogrammi vajaduse korral kasutusele METRAK" sotsiaalse mõju (sh mõju väljatöötamine ja käivitamine keskkonnaalased meetmed, mis 2020.a valmis "Biomonitooringu läbiviimine inimese tervisele) hindamine ja lapseea astma ja teiste vähendavad põlevkivitööstuse põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna vähendamise võimaluste allergiahaiguste paremaks negatiivset mõju elukeskkonnale; seas (töötajad ja elanikud) Eeluuring – analüüs diagnoosimiseks Ida-Virumaal põlevkivipiirkonna elanike tervis ja biomarkerite väljaselgitamine"; 2.3.2.2 Ordoviitsiumi ja heaolu paraneb 2021.a valmis "Laste sünniregistri andmete uuring Kvaternaari põhjaveekihtidest ning nende vanemate küsitlus kokkupuute kohta vett ammutavate ühisveevärkide põlevkivisektori saastega". joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate 2015.a valmis „Põlevkivisektori tervisemõjude kemikaalide osas uuring“ 2.3.2.3 Individuaalsete puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi täiendav uuring 2.3.2.4 Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas 40  (töötajad ja elanikud), esimene etapp – biomarkerite väljaselgitamine 2.3.2.5 Laste terviseseisundi täiendav uurimine (kordusuuring 2014. aastal uuritud 3-4 klassi õpilaste seas, et jälgida muutust nende hingamisteede tervises) 2.3.2.6 Laste sünniregistri andmete uuring (Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajate võrdlus teiste Eesti piirkondade laste andmetega) ning küsitlus nende kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega) 2.3.2.7 Täiskasvanud elanikkonna tervise täiendav uurimine 3. strateegiline eesmärk. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine Meede 3.1. Põlevkivialane teadus- ja arendustöö 3.1.1 Põlevkivivaldkonna TA eri Põlevkivi uuringud on kajastatud Täidetud. programmidesse integreeritud vähemalt järgmistes programmides 2017. aasta lõpus käivitus RITA programmi sisulise programmi koostamine ja arengukavades: ENMAK, KKMi alateema "Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike kooskõlas arengukava peatükis ressursitõhususe programm, põlevkivi või selle saaduste töötlemise 4.2.3 meetme 3.1 all nimetatud NUTIKA spetsialiseerumise tehnoloogiate arendamine", mis on suunatud uurimisteemade valdkondade rakendusuuringute põlevkivi uuringutele. Uuring valmis 2021.a nelja temaatilise fookusega ** programm. Uuringutel on rahaline NUTIKAS spetsialiseerumise programmist on kate. rahastatud erinevaid põlevkivi töötlemise uuringuid (ülevaade on 2017-2018.a põlevkivi arengukava aruandes). 41 3.1.2 Põlevkivivaldkonna väliskulu Keskkonnakasutuse Täidetud. arvestamise metoodika välismõjude arvestamise ja nende 2020.a valmis "Eesti keskkonnakasutuse väljatöötamine ja analüüs. rahalise väärtuse arvutamise välismõjude rahasse hindamise analüüs", milles Põlevkivivaldkonna ökoloogilise metoodikad on rakendatud ning Lisa 8 käsitleb kaevandamist: ülevaade jalajälje väljaselgitamine ökoloogiline jalajälg on kirjeldatud kaevandamisega otseselt seotud keskkonnakasutuse vormide keskkonnamõjude kujunemisest ja hindamisest DPSIR-kontseptsiooni arvestava metoodika abil. 3.1.3 Uute ja efektiivsemate põlevkivi 3.1.3.1. Keevkihtpürolüüsi Uute põlevkiviõli tootmise Täidetud. töötlemise tehnoloogiate meetodite väljatöötamine tehnoloogiate evitamine võimaldab 2021.a valmis RITA programmi alateema väljatöötamine ** õlitootmisel tõsta ressursi- ja "Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või 3.1.3.2. Tahkekütuste keskkonnasäästlikkust; uute selle saaduste töötlemise tehnoloogiate vedeldamise tehnoloogiate põletamistehnoloogiate evitamine arendamine" raames pürolüüsi meetodi analüüs. rakendamisvõimaluste uurimine võimaldab tõsta põlevkivi Uuringu tulemused panustavad põlevkiviõli tootmiseks kasutamise efektiivsust keskkonnasõbralikumate põlevkivi töötlemise 3.1.3.3. Põlevkivi keevkihis ja energiatootmisel, vähendada tehnoloogiate ning põlevkivi alternatiivsete hapnikuga rikastatud õhus keskkonnamõju ja jäätmete teket kasutusviiside arendamisse. Uuriti põletamise uuringud pürolüüsiprotsessi lõpptemperatuuri, 3.1.3.4. Põlevkivi ja teiste kütuste põlevkiviosakeste kuumutuskiiruse, osakeste koospõletamise alased uuringud suuruse ja teiste näitajate mõju tekkivatele produktidele. Töötati välja uudne katseseade erinevate ressursside (biomass, põlevkivi, põlevkivi ja biomassi segu) gaasistamiseks või madalamatel temperatuuridel toimuva pürolüüsi uuringuteks tulevikus. TalTech on teinud arengukava kohase tegevusega „Põlevkivi ja teiste kütuste koospõletamise“ seoses uuringuid Enefit Energiatootmise AS-ile (täna Enefit Power AS). Mitmed tegevusega „Põlevkivi keevkihis ja hapnikuga rikastatud õhus põletamise uuringud“ ja tegevusega „Keevkihtpürolüüsi meetodite väljatöötamine õlitootmisel“. 42 Meede 3.2. Põlevkivialane õppetöö 3.2.1 Ülikoolide ja Kõrgkoolide õppekavade Igal aastal läbivaadatud ja vajaduse Täidetud. rakenduskõrgkoolide täiendamine ja uuendamine korral põlevkivi temaatikaga Tallinna Tehnikaülikoolis uuendati nii esimese kui õppekavade täiendamine ning arengukava peatükis 4.2.3 täiendatud ning uuendatud teise astme õppekavasid. 2017. aastal avati uuendamine meetme 3.1 all nimetatud nelja õppekavad vastuvõtt geoloogia instituudi uuendatud valdkonna teemadega bakalaureuse õppekavasse „Maapõueressurssid“ ja energiatehnoloogia instituudis avati samuti uuendatud bakalaureuse õppekava: Keskkonna , energia- ja keemiatehnoloogia. Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži õppekava "Kütuste tehnoloogia" on kujundatud ümber "Keemiatehnoloogia" õppekavaks. Virumaa Kolledžis toimus 2017.a vastuvõtt uuel rakenduskõrghariduse õppekaval „Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine“, mille üks peaeriala on mäendus. 3.2.2 Spetsiaalse põlevkivi Koostatud ja kinnitatud on Osaliselt täidetud. õppemooduli loomine, k.a ülikoolidevaheline valikaine Ülikoolides uuendati õppekavasid, mis toetavad tasemeõpe moodul, mis käsitleb spetsiifiliselt spetsiifiliselt põlevkiviga seonduvaid põlevkiviga seonduvaid magistri magistriõppeaineid. Ülikoolidevahelise valikaine õppeaineid moodulit teadaolevalt koostatud ei ole. 3.2.3 Ülikoolide, Koostöö toimub Osaliselt täidetud. rakenduskõrgkoolide, koostöömemorandumite alusel, Koostöö memorandumeid teadaolevalt ei ole, kuid valitsusasutuste, KOVide ja korraldatakse ühisseminare, kus ülikoolid, ettevõtted kui ka valitsusasutused on erasektori koostöö tõhustamine ülikoolid tutvustavad oma teinud koostööd ja viinud läbi kohtumisi, teadustöö tulemusi ning korraldanud seminare ja konverentse, mis võiks valitsusasutused ja erasektor jätkuda ka edaspidi, et koostööd ja infovahetust tutvustavad oma vajadusi, veelgi parandada. Ülevaade tegevustest on praktikavõimalusi jne esitatud ka "Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ 2016. ja 2017. aasta aruandes". 43 44  Vastavalt jaotuskavale 21.02.2022 nr 14-6/22/847 „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“ aastate 2016–2020 tulemuste analüüs" kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“ aastate 2016–2020 tulemuste analüüsi aruande koos lisadega. Palume teie arvamust ja kooskõlastust hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“ aastate 2016–2020 tulemuste analüüs 2. Seletuskiri „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“ 2016–2020. a analüüsi juurde 3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu Helena Gailan, 626 2868 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja 2022 nr Päevakorrapunkt nr „„Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ aastate 2016–2020 tulemuste analüüs“ 1. Võtta teadmiseks „„Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“ aastate 2016– 2020 tulemuste analüüs“. 2. Keskkonnaministeeriumil avaldada esitatud aruanne ministeeriumi veebilehel. 3. Keskkonnaministeeriumil algatada maapõueseaduse muudatus, millega tunnistatakse maapõueseaduse § 47 kehtetuks. 4. Teha Riigikogule ettepanek punktis 3 nimetatud seadusemuudatuse jõustumisel lõpetada „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär