Leping

TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.8-2/1723-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja CIVITTA Eesti AS, registrikood 11092241, asukoht Lõõtsa 8, 11415, Tallinn, Eesti, keda esindab juhatuse liige Pille Kaldmaa (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi „Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs“ koostamine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 2. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad 2.1. Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd järgmiselt: 2.1.1. 1. ja 2. uurimisülesande esmaste tulemuste esitamine (raporti mustand, mis sisaldab nii metodoloogilisi samme kui ka projektitulemusi) ja tutvustamine hankijale hiljemalt 13. nädalal pärast lepingu sõlmimist; 2.1.2. keeletoimetatud lõppraporti esitamine 17. nädalal pärast lepingu sõlmimist; 2.1.3. uuringutulemuste avalik tutvustamine viie nädala jooksul pärast lõppraporti esitamist. Esitluse aeg lepitakse eraldi kokku. 2.2. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel eraldi kokku. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 29 999 eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel etapiti järgmiselt: 3.2.1. 40% maksumusest tasutakse pärast töövõtulepingu punktis 2.1.1 nimetatud tööde teostamist ehk 1. ja 2. uurimisülesande esmaste tulemuste esitamist ja tellijale tutvustamist (raporti mustand, mis sisaldab nii metodoloogilisi samme kui ka projektitulemusi); 3.2.2. 50% maksumusest tasutakse pärast töövõtulepingu punktis 2.1.2 nimetatud tööde teostamist ehk keeletoimetatud lõppraporti (sisaldab mh kokkuvõtet) vastuvõtmist; 3.2.3.10% maksumusest tasutakse pärast töövõtulepingu punktis 2.1.3 nimetatud tööde teostamist ehk uuringutulemuste avalikku tutvustamist töövõtja poolt. 3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Töövõtja kohustub tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 4.2. Töövõtja kohustub Töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma Tööde raames ettepanekute tegemisel Tellija juhtnööre järgides oma parimatest õigusteaduslikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. 4.3. Töövõtjal on õigus tööde tulemusi ja tööde käigus kogutud andmeid kasutada teaduslikel eesmärkidel ning teaduslikes publikatsioonides, uurimistöödes ja ettekannetes tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Kui tööde tulemusi või materjale soovitakse kasutada muudel eesmärkidel kui eelmises lauses nimetatud, nt ärilistel eesmärkidel, peab kasutamine olema kooskõlastatud tellijaga. Andmete kasutamise ja/või kustutamise täpsemad tingimused lepitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eraldi kokku. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Karen-Pauliin Konks, tel 6269268, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kristiina Oll, tel 53337332, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – töövõtja 12.01.2022 pakkumus; 6.2. Lisa 2 – tellitava uurimisprojekti tehniline kirjeldus; 6.3. Lisa 3 – andmetöötlusleping 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [email protected] LISA 2 TÖÖVÕTULEPINGULE NR 1.8-2/1723-1 Uurimisprojekti tehniline kirjeldus „Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs“ Uurimisprojekti hankija andmed Organisatsiooni nimi Sotsiaalministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Maarjo Mändmaa, kantsler, [email protected], 6269 103 Hanke kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Karen-Pauliin Konks, Laste ja perede osakonna nõunik, [email protected], 6269 268 Uurimisprojekti andmed Uuringu pealkiri Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane)  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) rahuloluküsitlus (2020). 1  Vaga, T-B. (2020). „Lastekaitsetööga kokku puutunud laste ja lähedaste vaade lastekaitsetööle Eestis“2. Lastekaitsetööga kokku puutunud lapsed ja lähedased said 2020. aasta alguses võimaluse jagada oma kogemusi ja arvamusi lastekaitse tööst. Tuuli-Brit Vaga magistritöö uurimuses osales kokku 722 vastajat. Uurimuses osalenute jaoks oli oluline kogeda osalustunnet ja võrdset partnerlust, lastekaitsetöötajate juures hinnati kõige rohkem üldinimlikke väärtusi.  Lai, A. (2020). „Lastekaitsetöö korraldamine kohalikes omavalitsustes. Valikulised soovitused jätkuarenduste tegemiseks. Lühianalüüs“. Tegemist on majasisese dokumendiga, kättesaadav projekti kontaktisiku kaudu.  Erivajadusega laste tugisüsteemi reformi materjalid. 3  Välisriikide lastekaitsekorralduse ülevaade koos kirjeldavate materjalide linkidega (süsteemi üldkirjeldus, lastekaitsetöötaja roll ja ülesanded, nõuded lastekaitsetöötajale jm). Tegemist on 1 Vt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaalteenused/Sotsiaalteenuste_ja_- toetuste_andmeregister_STAR/star_rahulolukusitlus.pdf (vaadatud 03.12.2021). 2 Vt: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/68024/vaga_tuuli_ma_2020.pdf?sequence=1&isAllowed=y (vaadatud 03.12.2021). 3 Vt: https://www.sm.ee/et/erivajadusega-laste-tugisusteemi-reform-0 (vaadatud 06.12.2021)  majasisese dokumendiga, kättesaadav projekti kontaktisiku kaudu. Riikidest: Norra, Rootsi, Iirimaa, Soome, Island, Šotimaa. Teema seotus asjakohaste riiklike tegevuskavade, valdkondlike arengukavade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides toodud eesmärkide saavutamisega Lähiaastatel on eesmärk uuendada lastekaitsesüsteemi, et tagada abivajaduse kiirem märkamine ja tõhus abi. Süsteemi uuendamiseks on Sotsiaalministeerium alustanud Heaolu arengukava koostamist aastateks 2023-2030 ning planeerinud struktuurvahendid valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamiseks ja käivitamiseks, tööprotsesside digitaliseerimiseks ja andmevahetuse parandamiseks. Laste heaolu paremaks tagamiseks valmib lastekaitsekorralduse täiendamise eelnõu väljatöötamiskavatsus 2022 a. augustiks. Lisaks on käivitunud erivajadustega laste tugisüsteemi reform eesmärgiga tagada lastele kiirem, tulemuslikum ja terviklikum abi. Väljatoodud eesmärgid kuuluvad ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi4 (punkt 2.20 ja 2.21). Probleemi või olukorra kirjeldus Eesti lastekaitsesüsteemi keskmes on kohaliku omavalitsuse üksused (KOVid), kelle rolliks on lastekaitseseadusest (LasteKS) § 17 tulenevalt ennetada ja vähendada lapsi ohustavaid riske ning hinnata abivajavast ja/või hädaohus olevast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajadust, sh pakkuda abi ja heaolu tagavaid meetmeid. Lastekaitsetöö korraldamine ja praktika on KOViti aga varieeruva tasemega, sest puudub üleriigiline ühtne ja struktureeritud lähenemine juhtumikorralduses ning lapse heaolu ja teda ümbritseva olukorra hindamiseks. Lapse ja pere vajaduste kaardistamine ning abivajaduse hindamine sõltub palju konkreetse spetsialisti pädevusest, sh tema teadlikkusest, aktiivsusest ja oskusest kasutada sobivaid hindamisinstrumente. Lisaks ei toeta lastekaitsetöös kasutatavad IT-lahendused täna piisavalt lastekaitsetöötajate ja võrgustikuliikmete tööprotsesse lapse ja tema perekonna abivajaduse hindamisel ning abimeetmete pakkumisel. Sageli on erinevatel ametiasutustel olulist infot, ent puudulik andmevahetus, ebaselge vastutus ja rollid ei taga tõhusat koostööd spetsialistide vahel. Muuhulgas puuduvad vajalikud tööriistad ja ühtsed alused abistamisprotsessi algatamise ja lõpetamise osas. LasteKS § 29 lg 3 kohaselt peab KOV kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Juhtumimenetlusi ei algatata alati tähtajaliselt sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistris (STAR). Sotsiaalhoolekandeseaduse § 144 lg 1 p 10 kohaselt tuleb STARi kanda abivajava või hädaohus oleva lapse juhtumiplaani andmed. STARi andmete põhjal on aga teada, et olenemata juhtumiplaani algatamisest ei pruugi lastekaitsespetsialist edasiste tegevustega – abivajaduse hindamine ja tegevuskava, üldse edasi minna. 2020. a kehtinud lastekaitse juhtumimenetluste puhul (6877 lastekaitse juhtumimenetlust), kinnitati juhtumiplaanis abivajaduse hinnang ja tegevuskava 35%-l juhtumitest. Juhtumiplaani, sh abivajaduse hindamise ja tegevuskava ebakorrektne teostus viitab puudulikule abistamisprotsessile, mis omakorda võib viia ebakvaliteetsete otsusteni, sest abistamisprotsess ei ole selgelt üheskoos lapse ja perekonnaga eesmärgistatud ning süsteemselt läbiviidud, sh arvestades ja hinnates võimalikku mõju. Kuna puuduvad terviklikud andmed lapse ja tema perekonna abistamise osas, ei ole võimalik hinnata ja määrata lastekaitsetöötajate optimaalset töökoormust. Uue lastekaitse juhtumikorraldusmudeli väljatöötamisel ja käivitamisel on eesmärk saavutada olukord, kus last ümbritsevad spetsialistid (haridus, meditsiin, korrakaitse jm teenuse osutajad) oskavad märgata lapse abivajadusele viitavaid märke ja nendele vastavalt reageerida, st edastada viivitamata informatsioon KOVi. Igapäevaselt jõuab KOV lastekaitsetöötaja töölauale palju erineva sisuga teateid, mistõttu on vajalik, et saadud info pinnalt oleks võimalik efektiivselt hinnata, mis vajab akuutset reageerimist ja mis mitte. Seega on oluline, et võrgustikutöö tegemisel, sh abivajava lapse teadete edastamisel, lapse ja perekonna toetamisel ning ühiste eesmärkide saavutamisel, on osapooltel rolliselgus ja konkreetne vastutus. Muuhulgas on ootuseks, et lastekaitsetöötaja tööprotsessid, mis hõlmavad nii abivajaduse hindamist kui ka abimeetmete planeerimist, soosiks lapsest lähtuvate tulemuste saavutamist. Seetõttu peab lapse abivajaduse hindamine hõlmama tööd toetavaid hindamisinstrumente jm tööriistu, et tagada lapse tervikliku heaolu ja teda ümbritseva olukorra hindamine ühtsetel alustel ning metoodikal. 4 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm Lähtudes eeltoodust on uuringu ülesandeks koguda praktilist teavet KOVides tehtava lastekaitsetöö protsesside ja andmevahetuse kohta, sh kaardistades Eestis toimiva lastekaitsetöö kitsaskohad ja kohalike omavalitsuste ettepanekud muudatusteks. Lisaks tuleb uuringuga leida vastused hankija poolt esitatud küsimustele välisriigis juba toimivate praktikate ja/või kasutavate meetodite näitel. Uurimisülesanded ja -küsimused Tellitava töö eesmärk on saada ülevaade tänase KOVide lastekaitsetöö praktilistest kitsaskohtadest ja probleemidest arvestades abivajava lapse teekonda abivajaduse märkamisest kuni toe ja abi osutamiseni ning lastekaitsealase menetluse lõpetamiseni. Muuhulgas on eesmärk saada ülevaade KOVides tehtava lastekaitsetöö töökorralduslike meetmete ja kitsaskohtade parandamise ettepanekute osas. Tööeesmärgi täitmisel peavad fookuses olema peamised lastekaitse tegevusvaldkonnad (nt erivajadusega lapsed, asendushooldus, hooldusõiguse- ja suhtluskorra vaidlused, käitumisraskustega lapsed jt). Seoses lastekaitsesüsteemi muudatuste planeerimisega on hankijal tekkinud mitmed kitsaskohtadega seotud küsimusi, millele on oluline leida käesoleva analüüsi toel vastused (vt Lisa 3a „Valik tänase praktika ja selle kitsaskohtade kaardistuse küsimuspüstitusi“). Pakkuja peab välja selgitama KOVide lastekaitsetöö kitsaskohad ja arenguvajadused ning leidma välisriigi praktikate ja/või rakendavate meetodite näitel juba toimivad lahendused (vt Lisa 3b). Tööde läbiviimisel näeb hankija kaht peamist uurimisülesannet. Nendeks on: 1. tänase lastekaitsepraktika ja selle kitsaskohtade kaardistus Eesti KOVides; 2. ülevaade valitud välisriikide headest praktikatest ja/või rakendatavatest meetoditest lastekaitsetöö korraldamisel. Uurimisprojekti eeldatav mõju / tulemuste rakendamine Analüüsis väljatoodud kitsaskohtade kaardistust, KOVide ettepanekuid ja infot välisriigis toimivate praktikate ja/või meetodite kohta kasutatakse selleks, et kujundada Eesti lastekaitsekorraldus terviklikumaks, ühtsemaks ja laste heaoluga arvestavamaks. Uuringu tulemused annavad sisendit lastekaitsekorralduse täiendamise eelnõu väljatöötamiskavatsusse ja struktuurvahendite planeerimisse. Uurimisprojekti metodoloogia Pakkuja esitab uurimisülesannete kaupa tööde esialgse metoodika. See sisaldab: ettepanekuid uurimisküsimuste sõnastusel, andmekogumise meetodite ja allikate kirjeldust, andmeanalüüsi meetodite kirjeldust. Pakkuja põhjendab pakkumises oma metodoloogilisi valikuid ning arvestab nende kohandamisega - koostöös hankijaga - tööde läbiviimise algetapis. Pärast lepingu sõlmimist kaasab uuringu teostaja hankija uurimisküsimuste lõplikku sõnastamisesse, valimite koostamisse, fookusgruppide komplekteerimisse ja välisriikide lõplikusse valikusse. Uuringus on vajalik rakendada eelkõige kvalitatiivseid meetodeid, kuid taustaandmete kogumise ja analüüsi puhul on eeldatavasti vajalik ka lihtne kvantitatiivne analüüs (nt ankeetküsitluse tulemuste analüüs). Hankija näeb ette, et uuringu teostamiseks on vajalikud järgmised tegevused: - saada ülevaade teemakohastest varasematest Eesti uuringutest ja materjalidest, mis pakub taustateadmisi, et asuda järgmiste tegevuste juurde (nn lauauuring); - läbi viia ankeetküsitlus KOVide seas, et saada laiapõhjalisem kaardistus kasutajakogemusest, mis hõlmab tööprotsessidega seotud kitsaskohti ja KOVide esindajate ettepanekuid vajalike muudatuste osas; - läbi viia poolstruktureeritud küsimustega avatud intervjuusid KOVide lastekaitsetöö korraldajate, valdkonna juhtide ja lastekaitsetöötajatega; - välisriikide praktikate ja/või meetodite analüüs, mis vastaks hankija esitatud küsimustele. Esimese uurimisülesande täitmisel näeb hankija ette, et pakkuja leiab KOVide abil vastused küsimustele, mis on välja toodud Lisa 3 jaotuses a. Kitsaskohad kaardistatakse KOVide kasutajakogemuse uurimise ja tänase praktika kaudu. Pakkujal tuleb esitada omapoolne nägemus täpsematest uurimisküsimustest täiendades Lisas 3 jaotuses a toodud küsimusi ning selgitada pakkumises, kuidas ta plaanib koostada KOVidest valimi, ning milliseid meetodeid plaanib kasutada andmete kogumiseks ja analüüsiks. Laiapõhjalise kaardistuse saamisel peab pakkuja rakendama erinevaid meetodeid, et tagada KOVides võimalikult suur hulk küsitlusele vastajaid. Intervjueerima  peab vähemalt kaheksa erineva taustaga (elanike/laste arvu ning piirkonnast lähtuvalt) KOVi esindajaid, sh peab igast omavalitsusest olema haaratud uuringusse lastekaitsetöötajad ja ka valdkonna juhid. Pakkuja peab põhjendama oma kõiki valikuid ja lähtuma eeltoodud tingimustest ja hankija ootustest. Teise uurimisülesande täitmisel näeb hankija ette, et pakkuja leiab välisriikide juba toimivate praktikate ja/või rakendavate meetodite näitel vastused küsimustele, mis on välja toodud Lisa 3 jaotuses b. Pakkuja peab esitama omapoolse nägemuse uurimisküsimustest ja selgitama, kuidas ning milliste meetodite abil leitakse neile vastused. Eelduseks on, et analüüsitakse 3-4 välisriigi praktikaid. Üheks välisriigiks peab olema Iirimaa. Pakkumises peab selguma välisriikide esmane valik koos valiku põhimõtetega. Silmas tuleb pidada, et valitud välisriikide praktikate ja meetodite kohaldamine Eesti oludele oleks tõenäoline. Uuringu tulemused tuleb esitada raportis, kus peab kirjeldama nii teostatud tööde protsessi ja metoodikat kui ka uurimisülesannete lahendusi/uuringute tulemusi. Raport peab sisaldama mh loeteluna esimese uurimisülesande käigus selgunud kitsaskohtade kaardistust ja võimalikke ettepanekuid, peab vastama kõigile Lisas 3 esitatud küsimustele ja küsimuspüstitustele. Oluline on, et raportis oleks põhjalikult selgitatud teise uurimisülesande lahendamiseks väljavalitud välisriigi praktikat ja/või meetodit ning kirjeldatud rakendamise praktiline pool: eesmärk ja milliseid kitsaskohti see aitab ennetada/leevendada, milline on oodatav mõju ja kuidas mõju saab hinnata. Raportis peab hindama, kas ja kuivõrd, ning miks on teise uurimisülesande käigus väljatoodud praktika ja/või meetod rakendatav Eestis. Lisaks peab raport sisaldama olulisi lahendusvajadusi, mis on seotud e-teenuste ja IT-arendustega ning samuti peab raporti kokkuvõte (kuni 5 lk) sisaldama mõlema uurimisülesande võtmesõnumeid. Raporti vastuvõtmisele eelneb raporti mustandi saatmine tutvumiseks uuringu hankijale. Seejärel toimub tagasiside andmine raporti mustandile kirjalikult ja/või arutelu käigus (2 nädala jooksul mustandi raporti esitamisest). Töö teostaja saab pärast tagasisidet mustandit täiendada (2 nädalat) ja seejärel esitatakse hankijale keeletoimetatud lõppraport. Pakkuja annab üle raporti lisana ka intervjuude kavad ja küsitlusankeedid ning anonüümsel kujul kogutud andmed (nt küsitluse andmebaas, intervjuude kokkuvõtted või transkriptsioonid). Töö lõppeb hankija korraldatud uuringu tulemuste avaliku tutvustusega, kus tutvustab tööd töö teostaja. Juhul kui pakkuja nägemuse kohaselt tuleks analüüsis kasutada andmeid, mille töötlemiseks on vajalik teadusuuringu loa taotlemine andmekaitse inspektsioonilt (AKI) 5, siis koostab taotluse AKIle pakkuja, seda täiendab vajadusel ning selle esitab AKIle hankija. Pakkumuse ajakavas peab arvestama sellega, et AKIlt teadusuuringu loa saamiseks kulub vähemalt 30 päeva, lisaküsimuste tekkimisel ka kauem. Lisaks võib olla vajalik eetikakomitee menetluse läbimine. Töövõtjal tuleb tööde ajakavas arvestada nimetatud lubade taotlemise ja menetlusele kuluva ajaga. Statistikaameti andmete osas tuleb pakkujal eelnevalt Statistikaametiga andmete kättesaadavuse ja maksumuse osas konsulteerida ning arvestada selle kuluga uuringueelarve koostamisel. Tellija otseselt vajadust AKI loaga taotlevate andmete kasutuse järgi tellitava uuringu puhul ei näe. Pakkujal tuleb arvestada võimalike aja- ja rahaliste ressurssidega, mis andmete saamisega kaasnevad. Kõik andmete saamisega seotud kulud tasub pakkuja. Rahalisi ressursse ei ole vaja arvestada hankija enda valduses olevate andmete edastamiseks (pakkuja saab vajalikud andmed otse hankijalt või Sotsiaalkindlustusametist (STAR andmepäringud). Kuidas vastab uurimisprojekt T&A tegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav) − Uudne. Vaatamata valdkonna olulisusele pole varem nii süsteemselt ja terviklikult analüüsitud lastekaitse juhtumikorralduse arenguvajadusi ja arenguvõimalusi Eestis. Samuti pole nende ülesannete täitmisesse hõlmatud välisriikide praktikate analüüsi. − Loominguline. Hankija jätab lahtiseks ja pakkuja otsustada nii detailsed uurimisküsimused kui ka metodoloogilised valikud (s.h välisriigid, kelle praktikaid analüüsitakse). − Ettemääramatu tulemusega. Uuringu tulemused – soovitused Eesti lastekaitsesüsteemi arendamiseks pole ette aimatavad. 5 Vt: https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/luba-uuringuteks − Süstemaatiline. Kõik metodoloogilised valikud põhjendatakse ja kirjeldatakse raportites. Metodoloogilised valikud peavad moodustama terviku. − Ülekantav ja/või korratav. Tänu eelnevas punktis kirjeldatule, on uuring koos kõigi all-uuringutega korratav. Selle tulemused võivad olla informatiivsed teistele riikidele sarnaste süsteemide väljatöötamisel. Pakkumuses tuleb esitada 1. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust, sh koostööst hankijaga ja teiste kaasatavatega. 2. Uuringu metodoloogiline kava uurimisülesannete kaupa, sh: a. uurimisküsimuste sõnastus; b. olemasolevate andmete, materjalide ja allikate kasutus; c. kõikselt uute andmete kogumise meetodid, sh kirjeldama valimite moodustamise ja uuritavate värbamise põhimõtted; d. analüüsimeetodid; e. tulemusteni jõudmise jm üleantavate materjalide lühikirjeldus (nt intervjuude kavad, küsitlusankeedid jm anonüümsel kujul kogutud andmed. 3. Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus selles projektis, sh CV-d. 4. Projekti eeldatav võimalikult täpne (vähemalt nädala täpsusega) aja- ja tegevuskava koos tegevuste läbiviimise eest vastutajatega. Ajakava tuleb esitada kõigi peamiste tegevuste ja uurimisülesannete lõikes. Kui tegevus toimub mitu nädalat, tuleb märkida, kui mitu nädalat see kestab. Pakkuja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma punktis „Projekti orienteeriv aja- ja tegevuskava“ esitatud tähtaegadest. Kavas tuleb märkida ära olulisemad koosolekud ja kohtumised hankijaga ning nende kohtumiste eesmärk. 5. Eelarve peamiste kululiikide lõikes uurimisülesannete kaupa. 6. Uuringuprojektiga seotud võimalikud eetilised väljakutsed, sh esialgne hinnang AKI, eetikakomitee ja muude lubade vajalikkusele. 7. Kui pakkuja kavatseb teenuse osutamiseks kasutada koostööpartnereid, esitab ta pakkumuses nende esindajate kinnituskirjad projekti täitmises osalemise kohta (vabas vormis allkirjastatud dokument). Projekti orienteeriv aja- ja tegevuskava Täpsema kava pakub pakkuja lähtuvalt oma metoodilisest nägemusest ja tööde teostamise protsessist, sh tuleb kõigi uuringuetappide põhitegevuste lõikes esitada pakkujal aja- ja tegevuskava. Aja- ja tegevuskavva võib liita täiendavaid tegevusi, mida hankija pole osanud ette näha. Kavas tuleb märkida ära olulisemad koosolekud hankijaga ning nende kohtumiste eesmärk. Aja- ja tegevuskava peab olema täiendatud vastutajatega. Kava põhjalikkust ja läbipaistvust võetakse arvesse pakkumuste hindamisel. Alljärgnevalt on toodud mõned üldised raamid, millega tuleb esitatavas ajakavas arvestada (nädalate arvestus alates lepingu sõlmimisest): - Uuringu metoodika täpsustamine: 1. – 3. nädal pärast lepingu sõlmimist. - 1. ja 2. uurimisülesande esmaste tulemuste esitamine (raporti mustand, mis sisaldab nii metodoloogilisi samme kui ka uurimisülesannete tulemusi) ja tutvustamine hankijale hiljemalt 13. nädalal pärast lepingu sõlmimist. Esimene tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja väljamakse, mis on 40% projekti eelarvest. - Uuringu keeletoimetatud lõppraporti (sisaldab mh kokkuvõtet) esitamine hankijale 17. nädalal pärast lepingu sõlmimist. Teine tööde üleandmise-vastuvõtmine akt ja teine väljamakse, mis on 50% projekti eelarvest. - Uuringu tulemuste avalik tutvustamine tööde teostaja poolt hiljemalt 5 nädala jooksul pärast lõppraporti esitamist. Esitluse toimumise aeg lepitakse hankijaga eraldi kokku. Uuringu tulemuste avalik tutvustamine võetakse vastu aktiga, pärast mida toimub kolmas väljamakse, mis on 10% projekti eelarvest. Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)? Tulemused aitavad kujundada Eesti lastekaitsekorraldust terviklikumaks, ühtsemaks ja laste heaoluga arvestavamaks. Lisaks Sotsialaministeeriumile saavad projekti tulemustest kasu Sotsiaalkindlustusamet lastekaitsepoliitika elluviimisel, KOVid lastekaitsetöö efektiivsemal korraldamisel ja abivajavad lapsed koos oma peredega, kellele pakutakse õigeaegselt tõhusamalt abi. Uuringu tulemused avaldatakse vähemalt Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Nõuded uurimisrühmale uurimisülesannete kaupa Pakkujal tuleb komplekteerida meeskond, mida juhib projektijuht, ning kus on minimaalselt esindatud järgnevad pädevused ja kogemused: - projektijuhtimiskogemus; - projektis kasutatavate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kogumise ja analüüsimise meetodite valdamine; - laiapõhjalised teoreetilised ja praktilised teadmised lastekaitsealase juhtumi korraldamisest; - teenusdisainialased teadmised ja kogemused sotsiaal-, tervishoiu või haridusvaldkonnas; - vajalik keelteoskus välisriikide toimivate praktikate ja/või meetodite leidmiseks. Üks uurimisrühma liige võib katta mitut pädevust/kogemust. Projektijuht: koordineerib uurimisrühma tööd ja on peamine kontaktisik hankijale. Lisaks vastutab projektijuht uurimisprojekti sujuva ja tähtaegse läbiviimise eest. Projektijuhil peab olema vähemalt kahe sarnase keerukusega projekti juhtimise kogemus viimase 5 aasta jooksul. Pakkumuses tuleb projektijuhi pädevust tõendada (viited projektidele, kus on osaletud). Analüütik: vastutab uuringu sisulise planeerimise ja läbiviimise ning raportite kirjutamise eest. Analüütikul peab olema tugev metodoloogiline ja piisav lastekaitsealane pädevus. Analüütik peab olema viinud viimase 5 aasta jooksul läbi vähemalt kaks sarnase metodoloogilise nõudlikkusega analüüsi. Pakkumuses tuleb analüütiku pädevust tõendada (viited publikatsioonidele ja projektidele, kus on osaletud). Lastekaitse ekspert: tema ülesandeks on nõustada uurimisrühma lastekaitse küsimustes, sh uurimusküsimuste täpsustamisel ning välisriigi praktikate ja/või toimivate mudelite kasutamise asjakohasuse küsimustes. Eksperdil peab olema vähemalt magistrikraad sotsiaalteadustes (soovitavalt sotsiaaltöö või sotsioloogia). Tal peavad olema laialdased teoreetilised teadmised valdkonnast. Lisaks peab ta olema osalenud vähemalt kahes temaatiliselt haakuvas (rakendus)teadusprojektis viimase viie aasta jooksul. Pakkumuses tuleb asjakohase hariduse ja kogemuse olemasolu tõendada (viited publikatsioonidele ja varasematele projektidele). Teenusedisaini ekspert: ülesandeks on toetada meeskonda kasutajakogemuse väljaselgitamisel ja aidata saavutada esimese uurimisülesande saavutamist, osaledes mh poolstruktureeritud küsimustega avatud intervjuude läbiviimisel. Pakkumuses tuleb demonstreerida vastavate pädevuste olemasolu viimase viie aasta jooksul tehtud töödega (vähemalt kaks). Kui pakkuja, lähtudes oma projektivisioonist, kaasab uurimisrühma liikmeid, kellel on lisapädevusi, mis on antud projekti läbiviimise seisukohalt olulised, arvestatakse seda pakkumuste hindamisel. Lisapädevuste olulisust tuleb pakkumuses põhjendada. Pakkumisele lisatakse meeskonnaliikmete CVd ning eraldi dokument tööjaotuse kohta projektis, mis peab olema esitatud nii läbipaistvalt, et sellest nähtuvad uurimisrühma liikmete vastavad teadmised ja kogemused. CV-d peavad kajastama ka uurimisrühma liikmete keeleoskusi. Uurimisprojekti hind Eeldatav eelarve on 29 999€, millele lisandub käibemaks (füüsiliste isikute puhul peab pakkumus sisaldama kõiki tööandja makse ja makseid).  Lisa 3 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa väikeostu „Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs“ tulemusena sõlmitud töövõtulepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja Civitta Eesti AS (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ ☐ Pole selge kas on vaja teavitada ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________