Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused

MINISTRI MÄÄRUS 17.02.2022 nr 20 Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 1612 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse radiofarmatseutilise preparaadi ja uuritava diagnostilise ravimina kasutatava radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused ja kord ning nõuded vastutava isiku kvalifikatsioonile. § 2. Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused (1) Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamine peab toimuma ruumides, mis vastavad radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa tingimustele ja kiirgusseaduses sätestatud nõuetele. (2) Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamine peab toimuma kooskõlas radiofarmaatsia hea tava juhendiga radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise kohta (cGRPP) ja radiofarmaatsia hea tava juhendiga väikeses mahus radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks. § 3. Nõuded radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisega seotud personalile (1) Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa omaja määrab järgmised isikud: 1) radiofarmatseutilise preparaadi nõuetekohase valmistamise eest vastutav isik (edaspidi valmistamise eest vastutav isik); 2) radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise kvaliteedisüsteemi tagamise eest vastutav isik (edaspidi kvaliteedisüsteemi eest vastutav isik). (2) Valmistamise eest vastutava isiku kohustused on: 1) preparaadi valmistamiseks kasutatavate materjalide spetsifikatsioonidele vastavuse kontrollimine ja hindamisjuhendi koostamine; 2) preparaadi nõuetele vastavuse kontrollimine, mille põhjal otsustatakse preparaadi vabastamine või tagasilükkamine; 3) preparaadi valmistamise protseduuride, spetsifikatsioonide ja tööjuhendite väljatöötamine ja kinnitamine; 4) vajaliku väljaõppe ja kvalifikatsiooniga personali värbamises osalemine ja asjakohase koolitamise korraldamine, lähtudes riskihindamise tulemustest; 5) preparaadi valmistamisega seotud personali ametijuhendite koostamine, milles on kehtestatud personali tööülesanded ja vastutusala;  2 6) kõrvalekallete uurimine ning vajalike parandus- ja ennetusmeetmete võtmine; 7) preparaadile kehtestatud spetsifikatsioonide (identsus, aktiivsus, kvaliteet ja puhtus) täpne määratlemine ja vastavuse tagamine. (3) Kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku kohustused on: 1) kvaliteedisüsteemi loomine ja haldamine ning selle toimimise tagamine, arvestades muu hulgas kiirgusseaduse §-s 39 sätestatud kohustusi; 2) dokumendihalduse korraldamine vastavalt §-s 5 sätestatud dokumenteerimise nõuetele; 3) riskipõhisest auditiplaanist lähtuvalt perioodiliste auditite tegemine, mille eesmärk on valmistatava preparaadi kvaliteedi tagamiseks kontrollida protseduuride ja tegevuste vastavust kehtestatud korrale; 4) töökorralduse koordineerimine, sealhulgas preparaadi valmistamisega seotud personali radioaktiivsete ainete ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seonduva koolituse ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise regulaarse kontrolli tagamine vastavalt kiirgusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule; 5) kirjalike juhiste koostamine preparaadi valmistamise ja kvaliteedikontrolli ruumidesse sisenemiseks ning preparaadi valmistamise ruumide tasapindade desaktiveerimiseks; 6) iga testitava töölõigu kvaliteedikontrolli tarbeks detailsete kirjalike juhiste koostamine, vajaduse korral kvaliteedikontrolli tegemine ja tulemuste dokumenteerimine; 7) kaebuste vastuvõtmise ja lahendamise juhendi koostamine ning kaebuste dokumenteerimine. (4) Valmistamise eest vastutaval isikul peab olema ülikoolis omandatud akadeemiline kraad arstiteaduse, farmaatsia, geenitehnoloogia, bioloogia, meditsiinitehnika ja -füüsika või muul valdkonnaga seotud erialal või radioloogiatehniku kvalifikatsioon või farmatseudi kvalifikatsioon või vastav välisriigi kvalifikatsioon ning vähemalt kaheaastane radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise kogemus viimase viie aasta jooksul. (5) Kvaliteedisüsteemi eest vastutav isik peab olema läbinud kvaliteedispetsialisti kutsestandardile vastava tasemeõppe või tal peab olema piisav kvaliteedijuhtimisalane töökogemus, et täita kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku ülesandeid. Kui sama isik täidab nii valmistamise eest vastutava isiku kui ka kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku ülesandeid, kohaldatakse mõlema vastutava isiku kohta käivaid nõudeid. (6) Valmistamisega ja kvaliteedikontrolliga tegeleval personalil peab olema ülikoolis omandatud akadeemiline kraad arstiteaduse, farmaatsia, geenitehnoloogia, bioloogia, meditsiinitehnika ja -füüsika või muul valdkonnaga seotud erialal või radioloogiatehniku kvalifikatsioon või farmatseudi kvalifikatsioon või vastav välisriigi kvalifikatsioon. Võimaluse korral tuleb töö korraldada nii, et radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise ja kvaliteedikontrolliga ei tegele üks ja sama isik. (7) Personalile peavad olema tagatud tööülesannete täitmiseks vajalikud koolitused ühe aasta jooksul pärast tööle asumist ning edaspidi täiendkoolitused vastavalt riskihindamise tulemustele. (8) Aseptiliste preparaatide valmistamise toiminguid tegev personal peab läbima aseptilise protsessi simulatsiooni (media fill) enne tööle asumist ja edaspidi vähemalt üks kord aastas. § 4. Nõuded radiofarmatseutilise preparaadi kvaliteedikontrollile ja ruumidele (1) Müügiloaga generaatorite ja komplektide abil valmistatud preparaatide puhul tuleb teha kvaliteedikontrolli analüüsid vastavalt tootja instruktsioonidele. (2) Kui radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks kasutatakse müügiloata komponente, kontrollib kvaliteedisüsteemi eest vastutav isik kõiki toiminguid, et tagada preparaatide kvaliteet.  3 (3) Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel tuleb järgida tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määruses nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ sätestatud asjakohaseid käitlemisnõudeid, sealhulgas steriilsete preparaatide valmistamisel, ning kiirgusseaduses sätestatud nõudeid kiirguskaitse tagamisel. Saastumisriski maandamiseks peab steriilse mitmeannuselise radiofarmatseutilise preparaadi jagamine ühe annuse kaupa süstaldesse toimuma vahetult pärast valmistamist, üksikannusega süstlaid võib säilitada kuni manustamise ajani maksimaalselt 10 tundi. Kui patsientide ravi või konkreetse preparaadi keemilisi omadusi arvesse võttes ei ole kohene jaendamine võimalik või otstarbekas, võib üksikannuste võtmine mitmeannuselisest pakendist toimuda vahetult enne patsiendile manustamist. Steriilse preparaadi jaendamine pikema aja jooksul pärast valmistamist peab olema põhjendatud ja põhjendus dokumenteeritud. (4) Ruumides tuleb tagada materjalide ja seadmete nõuetekohane käitlemine, et vältida ainete segunemist, saastumist või kokkupuudet teiste materjalide, ainete, personali ja keskkonnaga, millel võib olla mõju preparaadi kvaliteedile. (5) Radioaktiivseid materjale tuleb säilitada, töödelda, pakendada ja kontrollida ainult selleks ettenähtud ruumis, mis vastab kiirgusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Ruumis ei tohi olla muud kui käitlemiseks vajalik sisseseade ja töövahendid. (6) Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ja kvaliteedikontrolli kontrollialasse kuuluvatesse ruumidesse võimaldatakse juurdepääs läbi lüüsi ja üksnes volitatud töötajatele. Külastajad, puhastusteenistus ja muu personal peavad järgima preparaatide valmistamise ja kvaliteedikontrolli ruumidesse sisenemiseks kirjalikke juhiseid. Pärast ruumide hooldust või remonti tuleb ruumid saastusest puhastada. (7) Vajaduse korral peavad töökohad olema klassifitseeritud ja märgistatud kontrollialaks ja jälgimisalaks ning töökoha iseloomulikud riskid peavad olema kuvatud vastavalt kiirgusseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule. (8) Tuleb võtta vajalikud meetmed, et vältida ioniseeriva kiirguse või radioaktiivse saaste levikut üle lubatud taseme kontrollialadelt väljapoole ning kaitsta kontrolliala osakeste ja mikroobidega saastumise eest. (9) Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel tuleb puhtusklasside nõuete täitmisel järgida sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Tervisekaitsenõuded apteekidele ja nende struktuuriüksustele“ lisas sätestatud nõudeid. (10) Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ruumide tasapinnad, sealhulgas laed, põrandad ja sisseseade, peavad preparaatide ettevalmistamise ja kvaliteedikontrolli alas radioaktiivse saastamise likvideerimiseks olema kergesti puhastatavad, desinfitseeritavad ja desaktiveeritavad. Tasapindu tuleb regulaarselt puhastada. (11) Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel kasutatavad seadmed peavad olema ettenähtud otstarbeks regulaarselt kvalifitseeritud vastavalt riskihindamisele ning kvalifitseerimised tuleb dokumenteerida. Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks kasutatavaid mõõteseadmeid tuleb regulaarselt kalibreerida nende täpsuse suhtes. (12) Kõik radiofarmatseutiliste preparaatide pakendid peavad olema märgistatud. Märgistus peab olema loetav ning püsima pakendil valmistamisest kuni toote kasutamiseni või hävitamiseni. (13) Radiofarmatseutilise preparaadi doos peab olema patsiendipõhine ning see peab olema märgitud pakendile koos aktiivsuse ja sellele vastava kellaaja ja kuupäevaga.  4 (14) Pakendid ja transportimisel kasutatavad konteinerid peavad võimalikult tõhusalt kaitsma personali radioaktiivsuse eest, samuti tagama toote kvaliteedi selle säilitamise, väljastamise ja kasutamise jooksul. (15) Patsiendi vererakkude märgistamisel radionukliididega tuleb aseptikareeglitest kinni pidada ning ristsaastumise vältimiseks peab protseduur toimuma teistest valmistamistegevustest eraldi asuvas ruumis. Ühise riietusruumi kasutamise korral peab olema tehtud riskihindamine, mis dokumenteeritakse. Kõik lähtematerjalid peavad olema identifitseeritud ning kasutada võib vaid inimtervishoius kasutamiseks sertifitseeritud materjale ja reagente. Kõikide reagentide, materjalide ja lahuste spetsifikatsioonide vastavus nõutud standarditele peab olema dokumenteeritud. (16) Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel tehakse kvaliteedikontroll, steriilsust kontrollitakse mikrobioloogialaboris vastavalt Euroopa farmakopöa reeglitele. § 5. Nõuded radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise dokumentatsioonile (1) Kõik radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise protseduurid peavad olema dokumenteeritud. Iga protseduuri kohta peab olema koostatud kirjalik tööjuhend. Tööjuhendeid ja protseduuri kirjeldavaid dokumente säilitatakse vähemalt kaks aastat, kõrvalekallete ja vigadega seotud dokumente vähemalt viis aastat. (2) Kvaliteedisüsteemi mittevastavused dokumenteeritakse ning võetakse korrigeerivad ja ennetavad meetmed, mida kontrollitakse järgmise auditi käigus. Auditi tulemusi säilitatakse vähemalt viis aastat. (3) Kaebuste vastuvõtmisel ja lahendamisel lähtutakse kirjalikust juhendist ning kaebused dokumenteeritakse. Kaebusi tuleb uurida, et selgitada välja asjaolud ja põhjus, et vajaduse korral võtta korrigeerivad ja ennetavad meetmed. (4) Üks aasta pärast valmistatud radiofarmatseutiliste preparaatide kehtivusaja lõppu tuleb säilitada: 1) kõikide materjalide, abiainete ja radioaktiivsete toodete ostu- ja kontrollidokumendid; 2) preparaadi valmistamise dokumendid, kvaliteedikontrolli tulemused ja vabastamisotsused; 3) labori puhastamise ja hooldamisega seotud dokumendid; 4) töövahendite kalibreerimist, kasutamist, puhastamist ja hooldust puudutavad dokumendid; 5) radioaktiivsete materjalide transpordidokumendid; 6) mikrobioloogilise ja osakeste monitooringu dokumendid; 7) logid temperatuuri kohta (eriti külmikud ja sügavkülmad); 8) kvalifitseerimise ja valideerimise protokollid. (5) Radioaktiivse saaste monitooringu ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise dokumente tuleb säilitada vastavalt kiirgusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tähtaegadele. (6) Viis aastat pärast dokumendi loomise kuupäeva tuleb säilitada: 1) tootedefektid ja mittevastavused, kõrvalekalded tööjuhendites kehtestatust; 2) süsteemimuudatused; 3) kaebused ja nende lahendused ning preparaadi tagasikutsumised. (7) Personali koolituse ning täiendõppe kirjeldusi ja seotud dokumente tuleb säilitada kaks aastat pärast töötaja töölt lahkumist või seitse aastat pärast dokumendi loomist, sõltuvalt sellest kumb ajavahemik on pikem. (8) Tööeeskirju, ametijuhendeid ja tööjuhendeid, sealhulgas kvaliteedikontrolli analüüsieeskirju, tuleb säilitada viis aastat pärast dokumendi kehtetuks muutumise kuupäeva.  5 (9) Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa omaja peab arvestust radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise kohta ning esitab Ravimiametile iga aasta 1. veebruariks järgmised andmed: 1) valmistatud preparaatide arv; 2) vabastatud preparaatide arv; 3) preparaadi kasutamisel esinenud kõrvaltoimete loetelu koos kirjeldusega ning hinnang kõrvaltoime ja preparaadi seotuse kohta. § 6. Lepingud kolmandate osapooltega Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa omaja võib sisse osta teenuseid, mis on vajalikud preparaadi valmistamise erinevates etappides. Sisseostetavad teenused peavad olema selgelt kindlaks määratud ja kontrollitud ning poolte vahel kirjalikult kokku lepitud, et vältida arusaamatusi, mis võivad seada ohtu preparaadi või valmistamistoimingu kvaliteedi. § 7. Määruse jõustumine (1) Määruse § 3 lõige 7 jõustub 1. juulil 2023. a. (2) Määruse § 4 lõige 9 jõustub 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri määruse „Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse kehtestamise vajadus tuleneb ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (413 SE), millega luuakse ravimiseaduse § 1612 lõikes 2 uus volitusnorm, et kehtestada radiofarmatseutilise preparaadi ja uuritava diagnostilise ravimina kasutatava radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused ja kord ning nõuded radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise eest vastutava isiku kvalifikatsioonile. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määrus ja seletuskiri on valminud koostöös Ravimiametiga. Määruse ja seletuskirja on koostanud Ravimiameti õigusosakonna juhataja Kaili Semm (tel 737 4140, [email protected]), Ravimiameti õigusnõunik Monika Pihlak (tel 737 4140, [email protected]), Ravimiameti inspektsioonibüroo inspektor Kaja Jantson (tel 737 4140, [email protected]), Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Helen Berk (teenistussuhe lõppenud) ja Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Laura Viidik (tel 715 3466, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 1612 lõike 2 alusel. Määrus on seotud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (413 SE). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb seitsmest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Paragrahvis sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused ja kord ning nõuded vastutava isiku kvalifikatsioonile. Lisaks täpsustatakse, et uuritava diagnostilise ravimina kasutatava radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisel kohaldatakse samasuguseid nõudeid. Uuritava diagnostilise ravimina kasutatava radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise lubatavus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ, artikli 61 lõike 5 punktist b. Kui üldiselt on kliinilises uuringus kasutatava ravimi tootmiseks nõutav ravimi tootmise luba, siis viidatud määruse kohaselt tehakse erand uuritava diagnostilise ravimi puhul, kui seda valmistab liikmesriigis selle toimingu tegemiseks juriidilist õigust omav isik haiglas, tervishoiukeskuses või kliinikus ning kui uuritavad ravimid on mõeldud kasutamiseks ainult haiglates, tervishoiukeskustes  2 või kliinikutes, mis osalevad samas liikmesriigis tehtavas samas kliinilises uuringus. Seega võib radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa alusel valmistada muu hulgas ka Eestis tehtava kliinilise uuringu tarbeks uuritavat diagnostilist ravimit, kui ravimiks on radiofarmatseutiline preparaat. Ravimi, sh radiofarmatseutilise preparaadi valmistamine käesoleva määruse tähenduses hõlmab kõiki ravimi materjalide ja toodete hankimise, valmistamise, kvaliteedikontrolli, vabastamise, säilitamise ja tarnimise tegevusi ning vastavaid kontrollitegevusi. Toiminguid, mida tehakse radiofarmatseutilise preparaadi kasutamise ja manustamise võimaldamiseks pärast preparaadi valmimist, sh patsiendidooside võtmist steriilsest multidoosviaalist, ei loeta radiofarmatseutilise preparaadi valmistamiseks vaid manustamiseks ettevalmistamiseks. Tootmine kui tööstuslik protsess erineb valmistamisest eelkõige kasutatud tootmisvahendite poolest ja toodetud koguste poolest. Euroopa Kohus on sedastanud, et tööstuslikku protsessi iseloomustab üldiselt jada toiminguid, mis võivad muu hulgas olla mehhaanilised või keemilised, ja mille eesmärk on saada märkimisväärses koguses standardtoodet. Suurtes kogustes ravimite standarditud tootmine selle varumise ja hulgimüügi eesmärgil, nagu ka ekstemporaalsete ravimite partiidena suuremahuline või seeriatootmine on iseloomulik tööstuslikule tootmisele või tööstuslikku protsessi sisaldava meetodiga valmistamisele (kohtuotsus, 16.7.2015, Abcur, C 544/13 ja C 545/13, EU:C:2015:481, punktid 50 ja 51). Inimtervishoius kasutatavat ravimit, mis ei vaja müügiluba, kuna seda valmistatakse apteegi tavapärase tegevuse raames koguses kuni 100 tarnevalmis pakendit päevas ning seda kavatsetakse tarnida apteegi olemasoleva tegevusloa raames, ei saa pidada tööstuslikult toodetuks või tööstuslikke protsesse hõlmavaid meetodeid kasutades valmistatuks (kohtuotsus. 26.10.2016, Hecht-Pharma GmbH, C-276/15, p 41). Paragrahvis 2 reguleeritakse radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused. Ravimi, sh radiofarmatseutilise preparaadi valmistamine hõlmab kõiki ravimite valmistamisega seonduvaid toiminguid: valmistamist (toime ja abiainetest ravimi valmistamine), pakendamist, jaendamist (valmistatud ravimi või ravimpreparaadi pakendi jagamine väiksemateks kogusteks, mida eraldi väljastatakse), märgistamist ja kvaliteedikontrolli. Lõike 1 kohaselt toimub radiofarmatseutilise preparaadi valmistamine ruumides, mis vastavad radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa taotlemisel esitatud tingimustele ja kiirgusseaduses sätestatud nõuetele. Ruumid, kus valmistatakse radiofarmatseutilisi preparaate, peavad olema selleks vastavalt projekteeritud, ehitatud, paigutatud ja hooldatud. Radioaktiivse saastatuse vältimiseks ja igakülgse ohutuse tagamiseks peavad radioaktiivsete materjalide käitlemiseks kasutatavad ruumid vastama kiirgusseaduses sätestatud nõuetele. Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ruum on ruum, milles on loodud tingimused radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks ja olemas valmistamiseks vajalikud töövahendid. Radiofarmatseutiliste preparaatide kontrollimise ruum on ruum, milles on loodud tingimused radiofarmatseutiliste preparaatide kvaliteedikontrolliks ja olemas kvaliteedianalüüside tegemiseks vajalikud töövahendid. Lõike 2 kohaselt toimub radiofarmatseutilise preparaadi valmistamine kooskõlas radiofarmaatsia hea tava juhendiga radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise kohta (cGRPP) ja radiofarmaatsia hea tava juhendiga väikeses mahus radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks (Guideline on current good radiopharmacy practice (cGRPP) for the small-scale preparation of radiopharmaceuticals). Automatiseeritud sünteesimoodulite osas viitab cGRPP täiendavalt 2014. aastal ilmunud artiklile „Guidance on current good radiopharmacy practice for the small-scale preparation of radiopharmaceuticals using automated modules: a European perspective“ (Aerts et al, 2014). Euroopa Nukleaarmeditsiini Assotsiatsiooni poolt koostatud cGRPP on mõeldud juhendmaterjaliks spetsialistidele, kes tegelevad radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ja kvaliteedikontrolliga. Juhend kehtib ettevõttesiseste radiofarmatseutiliste preparaatide  3 valmistamisele, mis ei ole ette nähtud kaubanduslikuks kasutamiseks. Juhend on jagatud kolmeks osaks. Esimene osa käsitleb üldisi küsimusi, mis kehtivad igat liiki radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisele nii diagnostilise kui terapeutilise kasutamise eesmärgil. Teine osa hõlmab väikesemahulist radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamist, milleks on kasutatud litsentseeritud generaatoreid või radionukliidide lähteaineid ja komplekte. Kolmas osa käsitleb väikesemahuliste radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamist müügiloata lähtematerjalidest. Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel tuleb lähtuda nii ravimiseaduses kui käesolevas määruses sätestatud nõuetest ning radiofarmaatsia hea tava juhendist. Paragrahvis 3 sätestatakse nõuded radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisega seotud personalile. Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisega seotud personali nõuded tulenevad radiofarmaatsia hea tava juhendist. Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa omaja ülesanne on määrata oma üksustes struktuur, töötajate vastutusalad ja töökorraldus, mis tagab nõuete täitmise ning on konkreetse asutuse töövooge arvestades sobivaim. Lõike 1 kohaselt määrab radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa omaja radiofarmatseutilise preparaadi nõuetekohase valmistamise eest vastutava isiku ja radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise kvaliteedisüsteemi tagamise eest vastutava isiku. Võimaluse korral määrab radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa omaja valmistamise eest vastutavaks isikuks ja kvaliteedisüsteemi eest vastutavaks isikuks erinevad isikud, välistades seeläbi, et preparaadi valmistanud isik ei tee selle kvaliteedikontrolli. Vastutav isik omab detailseid teadmisi tema vastutusel olevatest radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise protsessidest, etappidest ja kehtestatud nõuetest nii personalile, ruumidele ja seadmetele kui muule inventarile. Varasem kogemus peab toetama radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise kvaliteetset protsessi. Läbitud peavad olema koolitused, mis on vajalikud radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks tulenevalt radiofarmaatsia hea tava juhendist. Vastutav isik vastutab enda kohustuste korrektse täitmise eest isiklikult, delegeerida saab kohustusi, kuid mitte vastutust. Vastutavale isikule peab olema tagatud õigus teha otsuseid enda vastutusala ulatuses. Vastutav isik peab muu hulgas korraldama valmistamisprotsesside läbiviimise ning tagama, et tööjuhendid oleksid selged, täpsed ja üheselt mõistetavad. Vastutav isik tagab tõhusa kaebuste menetlemise protseduuri ning jälgib töötajate koolitamise vajadust ja selle täitmist. Vastutav isik peab tagama, et radiofarmatseutilise preparaadi valmistamine toimub kooskõlas õigusaktide nõuetega ja kehtestatud juhenditega ning et need on lõpptarbijale võimalikult ohutud. Vastutavale isikule, kellel lasub vastutus radiofarmatseutilise preparaadi nõuetekohase valmistamise eest, peavad olema tagatud vastavad juurdepääsud, kontrolli- ja sekkumisõigused igas valmistamise etapis. Vastutav isik on kaasatud radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisse, ta on kaasnevate riskidega arvestanud ja neid hinnanud ning võtnud vajalikud meetmed riskide maandamiseks. Lõikega 2 reguleeritakse preparaadi valmistamise eest vastutava isiku kohustused ja vastutusala. Punkti 1 kohaselt peab vastutav isik koostama radiofarmatseutilise preparaadi valmistamiseks kasutatavate materjalide (sh pakkematerjalide jms puhul) spetsifikatsioonidele vastavuse kontrollimise ja hindamise juhendi. Vastutav isik peab kehtestama protseduurid, mille alusel enne vastuvõetud materjalide kasutuselevõttu kontrollitakse iga partiid ja hinnatakse selle vastavust kehtestatud spetsifikatsioonidele. Punkti 2 kohaselt on vastutava isiku ülesanne kontrollida preparaadi nõuetele vastavust, mille põhjal otsustatakse preparaadi vabastamine või tagasilükkamine. Vastutaval isikul on kontrolli- ja sekkumisõigused igas valmistamisetapis. Valmistamine peab toimuma vastavalt vastutava isiku koostatud tööjuhenditele ja -eeskirjadele. Vastutav isik kontrollib partii valmistamisprotokolli ja kvaliteeti, labori dokumentatsiooni täpsust ja andmete terviklikkust ning preparaadi vastavust kehtestatud spetsifikatsioonidele. Preparaat vabastatakse üksnes juhul, kui ollakse veendunud selle kvaliteedis.  4 Punkti 3 kohaselt on vastutava isiku kohustus välja töötada ja kinnitada radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise protseduurid, spetsifikatsioonid ja standardsed tööjuhendid. Tööjuhend on kirjalik dokument, milles radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise eest vastutav isik kehtestab töötajate tööülesanded ja vastutusala. Tööjuhendid peavad olema piisavalt ulatuslikud ja detailsed, et tagada valmistamisprotsesside korrektsus. Vastutava isiku teadmised ja kogemused peavad toetama radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise protseduuride, spetsifikatsioonide ja standardsete juhendite koostamist ja heakskiitmist. Tööjuhendite väljatöötamine eeldab vastavaid detailseid teadmisi. Juhendeid tuleb tutvustada ka asjaomasele personalile. Vastutav isik kinnitab tööjuhendid kuupäeva ja allkirjaga ning tutvustab neid asjaomastele töötajatele, kes samuti kinnitavad enda allkirja ja kuupäevaga, et on juhenditega tutvunud. Tööjuhendeid tuleb hoida ajakohastena, mis tähendab, et tööjuhendid vaadatakse regulaarselt iga 2–3 aasta tagant üle ning vajaduse korral tehakse uuendused, mis lähtuvad uusimast teadaolevast infost ja kasutusel olevatest seadmetest, uuenduste tegemisel tuleb asjaomaseid töötajaid teavitada ning uuendusi tutvustada. Tööjuhenditest tulenevad töötajate jaoks selged ja üheselt mõistetavad tööülesanded ning vastutusala. Varustuse säilitamiseks ja hooldamiseks, kalibreerimiseks ja kvalifitseerimiseks tuleb samuti koostada kirjalikud tööjuhendid. Punkti 4 kohaselt peab vastutav isik osalema nõuetekohase haridusega töötajate töölevõtmise protsessis ning tagama nende asjakohase koolitamise, mis on vajalik vastavalt valmistatava ravimi spetsiifikale. Vastutav isik peab olema kaasatud personali värbamise otsustamisprotsessi. Iga töötaja puhul tuleb välja selgitada tema senised teadmised ja oskused ning vastavalt tööülesannetele tuleb tagada vajalike koolituste läbimine kas enne või pärast tööülesannete täitma asumist. Koolituste üle tuleb pidada arvestust ning kogu töötaja töötamise aja jooksul peavad olema välja selgitatud tema tööülesannete täitmiseks vajalikud ja asjakohased koolitused, mis tuleb vajaduse korral läbida regulaarselt. Kõikide töötajate ülesanded ja tegevustega seotud vastutus peab olema selgelt määratud kirjalikes tööjuhendites. Koolituste suhtes tuleb teha riskihindamisi ning vastavalt tulemustele tuleb teatud koolitusi läbi viia regulaarselt, võttes arvesse uusimat teadaolevat infot ja selle levitamist. Punkti 5 kohaselt on vastutava isiku ülesanne koostada radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisega seotud personali ametijuhendid, kehtestada vajalikud tööülesanded ja määrata kindlaks iga töötaja vastutusala. Punkti 6 kohaselt peab vastutav isik tegelema kõrvalekallete uurimise ning parandus- ja ennetusmeetmete võtmisega, et vältida sarnaste olukordade esinemist tulevikus. Kõrvalekallete uurimine võib hõlmata kogu valmistamisprotsessi, millest on parim ülevaade vastutaval isikul. Kõrvalekallete põhjused tuleb kindlaks teha. Kui uurimise tulemusel selgub, et tulevikus ei ole sarnaste kõrvalekallete tekkimine välistatud, tuleb vältida sarnaste olukordade esinemist tulevikus. Vajaduse korral tuleb asjakohaseid tööeeskirju muuta ning töötajaid informeerida. Kõrvalekalded, nende põhjused ning parandus- ja ennetusmeetmed tuleb üksikasjalikult dokumenteerida. Punkti 7 kohaselt peab vastutav isik tagama, et radiofarmatseutilisele preparaadile kehtestatud spetsifikatsioonid (identsus, aktiivsus, kvaliteet ja puhtus) oleksid piisavalt täpselt määratletud. Preparaatide spetsifikatsioonidele vastavuse peab tagama neid valmistav töötaja neid korrektselt valmistades. Vastutav isik peab tagama, et spetsifikatsioonid on täpselt määratletud, ning kontrollima toote vastavust spetsifikatsioonidele. Lõige 3 sätestab radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku vastutusala. Punkti 1 kohaselt kuulub vastutusalasse kvaliteedisüsteemi arendamine. Kvaliteedisüsteem peab olema kehtestatud kirjalikult ning seda tuleb hoida ajakohasena. Kvaliteedisüsteemis sätestatakse kogu valmistamistegevusega seotud protsessid ja vastutus. Kõik valmistamistegevused peavad olema selgelt määratletud ja süstemaatiliselt üle vaadatud. Kvaliteedisüsteem hõlmab tööjuhendeid, protsesse ja vahendeid ning kõike vajalikku, mis tagab preparaadi kvaliteedi. Kvaliteedisüsteemi ülesehitus sõltub tegutsemiskohas tehtavate tegevuste mahust ja keerukusest, sealhulgas sellest, kas radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel kasutatakse müügiloaga  5 või müügiloata komponente (generaatoreid, radionukliidide prekursoreid ja komplekte). Kvaliteedisüsteem hõlmab riskihindamist, milles tuleb lähtuda ICH Q9 riskijuhtimise suunistest. Riskihindamise käigus selgitatakse välja radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisega seotud riskid ning luuakse süsteem riskide kontrolli all hoidmiseks ja riskide realiseerumisest kaasneva ohu vältimiseks. Punkti 2 kohaselt on kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku vastutusalas dokumendihalduse korraldamine. Dokumendihaldus on kvaliteedisüsteemi oluline osa. Kogu kvaliteedisüsteem peab olema dokumenteeritud ning regulaarselt tuleb jälgida selle ajakohasust. Tööeeskirju vaadatakse regulaarselt üle ning seda nii vajaduse kui ka muudatuste korral. Versioonikontrolli abil tuleb tagada, et kasutusel on ainult dokumendi viimane versioon. Dokumendihaldussüsteem peab tagama kõikide tegutsemiskohas tehtavate tegevuste jälgitavuse ja andmete terviklikkuse. Punkti 3 kohaselt kuulub kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku ülesannete hulka auditite tegemine, mille eesmärk on kontrollida protseduuride ja praktika vastavust kehtestatud korrale. Tööjuhendid peavad olema kooskõlas asjakohaste õigusnormidega ja ajakohased ning neid tuleb töötajatele tutvustada. Tööjuhendite järgi tegutsemine ja valmistamisprotsesside korrektsus tagavad preparaatide kvaliteedi ja ohutuse. Oluline on välja selgitada, et valmistamisega seotud tegevused oleksid praktikas vastavuses tööjuhendites sätestatud nõuetega, puuduste ilmnemise korral tuleb võtta meetmeid. Audit võib hõlmata ühte või mitut teemat, tagades siiski kvaliteedisüsteemis puuduste tuvastamise võimaluse. Kõik kvaliteedisüsteemi mittevastavused tuleb dokumenteerida ning võtta korrigeerivad ja ennetavad meetmed, mida kontrollitakse järgmise auditi käigus. Auditi võib teha ka vastav osakond. Auditi tulemusi tuleb säilitada. Sisekontroll ehk enesekontroll peab regulaarselt jälgima kvaliteedikontrollisüsteemi järgimist. Sisekontroll tuleb teha auditi vormis. Siseaudit peab hõlmama kogu kvaliteedisüsteemi, sh valmistamisprotsesside õigusnormidele ja tööjuhenditele vastavust. Põhjalikuma ülevaatuse ja parema puuduste tuvastamise tagamiseks on võimalik siseaudit jagada mitmeks kindlaksmääratud ulatusega siseauditiks (nt personal, seadmed, tööprotsesside vastavus tööjuhenditele jne). Siseauditeid peavad tegema erapooletud ja kompetentsed isikud. Siseauditid tuleb dokumenteerida ning need peavad sisaldama kõiki kontrollimise käigus tehtud tähelepanekuid. Kõik puudused kvaliteedisüsteemis tuleb dokumenteerida koos asjakohaste meetmetega nende kõrvaldamiseks ning järgmise sisekontrolli ajal tuleb kõik parandus- ja/või ennetusmeetmed üle vaadata. Sisekontrolli üle tuleb pidada ka arvestust. Punkti 4 kohaselt on kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku ülesanne koordineerida töökorraldust kollektiivis, sealhulgas personali koolitamine ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise regulaarse kontrolli tagamine vastavalt kiirgusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule. Kui kvaliteedisüsteemi eest vastutab eraldi töötaja, võib radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise eest vastutav isik delegeerida personaliga seotud tööülesanded osaliselt või täielikult temale. Tööülesanded ja vastutusalad peavad olema ametijuhendis üksikasjalikult fikseeritud. Punktides 5–7 on sätestatud kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku ülesannetena radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise ja kvaliteedikontrolli ruumidesse sisenemiseks ning valmistamise ruumide tasapindade desaktiveerimiseks kirjalike juhiste koostamine, kvaliteedikontrolli tarbeks detailsete kirjalike juhiste koostamine, vajaduse korral kvaliteedikontrolli tegemine ja tulemuste dokumenteerimine ning kaebuste vastuvõtmise ja lahendamise juhendi koostamine ja kaebuste dokumenteerimine. Lõige 4 sätestab, et radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise eest vastutaval isikul peab olema ülikoolis omandatud akadeemiline kraad arstiteaduse, farmaatsia, geenitehnoloogia, bioloogia, meditsiinitehnika ja -füüsika või muul valdkonnaga seotud erialal või radioloogiatehniku kvalifikatsioon või farmatseudi kvalifikatsioon või vastav välisriigi kvalifikatsioon ning vähemalt kaheaastane radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise kogemus viimase viie aasta jooksul. Vastav haridus ja töökogemus on vajalikud vastutava isiku ülesannete täitmiseks. Vastutav isik omab üksiksasjalikke teadmisi radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks vajalike protseduurireeglite kehtestamiseks ja jälgimiseks ning preparaadi kvaliteedi tagamiseks.  6 Lõige 5 sätestab, et kvaliteedisüsteemi eest vastutav isik peab olema läbinud kvaliteedispetsialisti kutsestandardile vastava tasemeõppe või tal peab olema piisav kvaliteedijuhtimisalane töökogemus, et täita kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku ülesandeid. Kui sama isik täidab nii valmistamise eest vastutava isiku kui ka kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku ülesandeid, kohaldatakse mõlema vastutava isiku kohta käivaid nõudeid. Lõige 6 sätestab, et valmistamisega ja kvaliteedikontrolliga tegeleval personalil peab olema ülikoolis omandatud akadeemiline kraad arstiteaduse, farmaatsia, geenitehnoloogia, bioloogia, meditsiinitehnika ja -füüsika või muul valdkonnaga seotud erialal või radioloogiatehniku kvalifikatsioon või farmatseudi kvalifikatsioon või vastav välisriigi kvalifikatsioon. Võimaluse korral tuleb töö korraldada nii, et radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise ja kvaliteedikontrolliga ei tegele üks ja sama isik. Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks peab olema tööle võetud piisav arv asjakohase kvalifikatsiooniga töötajaid. Vajalik töötajate arv sõltub tegevuse mahust ja ulatusest. Üldjuhul võetakse radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks tööle vähemalt kaks isikut ning võimaluse korral teeb valmistatud radiofarmatseutilise preparaadi kvaliteedikontrolli isik, kes ei ole preparaadi valmistaja. Erandkorras ja põhjendatud juhtudel (nt valmistamine väga väikeses koguses ning asukohas) võib olla radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks tööle võetud üks isik, sellisel juhul peab olemas olema väga detailne ja põhjalik tööeeskiri. Lõike 7 kohaselt peavad personalile olema tagatud tööülesannete täitmiseks vajalikud koolitused vähemalt ühe aasta jooksul pärast tööle asumist ning edaspidi vastavalt riskihindamise tulemustele. Personali koolitamise peab tagama loa omaja, koolituste personaalsed vajadused selgitab välja valmistamise eest vastutav isik, tuginedes riskihindamisele, mis lähtub töötaja(te) tööülesannetest. Kõik töötajad peavad olema läbinud asjakohased koolitused ning neil peab olema piisav kompetentsus enne oma tööülesannete täitmise alustamist. Koolituse tase sõltub töötaja tööülesannetest. Kogu personal, sh koristamise/puhastamise ja hooldusega seotud töötajad, tuleb kategoriseerida vastavalt nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom artiklile 40, neid tuleb jälgida vastavalt artiklile 41 ning samuti tuleb neil läbida antud ravimiklassile spetsiifiline täiendkoolitus. Töötajad peavad läbima asjakohase koolituse ja omandama detailsed teadmised kiirgusseaduse, kiirguskaitse, kiirgussaastusest puhastamise, radioaktiivse materjali käitlemise ja säilitamise kohta. Radiofarmaatsia hea tava juhend väikeses mahus radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks (cGRPP) toob näidetena välja järgmised koolitused: 1) töö radiofarmatseutikumidega, sealhulgas aseptika ja kiirguskaitse; 2) radiofarmatseutikumide valmistamine ja individuaalsete annuste ettevalmistamine; 3) kvaliteedikontroll ja analüütika; 4) vabastamise protseduurid 5) dokumentatsioon; 6) hügieen, farmatseutiline mikrobioloogia ja mikrobioloogiline moniotooring; 7) seadmete kalibreerimine ja kvalifitseerimine; 8) koristamine/puhastamine; 9) radioaktiivsete ainete transportimine (IAEA ohutusstandardid 2018). Koolitus peab olema asjakohane ning aitama tagada nii töötajate kui ka radiofarmatseutiliste preparaatide ohutuse. Lõike 8 kohaselt peavad aseptiliste preparaatide valmistamise toiminguid tegevad töötajad enne tööle asumist ja edaspidi üks kord aastas läbima aseptilise protsessi simulatsiooni (media fill). Aseptiline valmistamine on steriilse ravimi valmistamine aseptilistes tingimustes ilma ravimi valmistamisjärgse steriliseerimiseta suletud lõpp-pakendis. Aseptilise valmistamisega seotud personalil peavad olema aseptikaalased eriteadmised ja -oskused, mida tuleb regulaarselt hinnata media fill simulatsioonitesti abil. Aseptilise protsessi simulatsioonil tuleb kasutada toitainete puljongit või sarnast vedelsöödet ning test peab võimalikult täpselt imiteerima rutiinset aseptilist protseduuri (st tegelikke valmistamistegevusi) ja sisaldama kõiki kriitilisi valmistamisetappe. Sööde tuleb valida lähtuvalt ravimvormist ja söötme selektiivsusest, selgusest, kontsentratsioonist ja steriliseeritavusest. Söötmega viaale tuleb inkubeerida sobival temperatuuril ja neid tuleb regulaarselt ümber pöörata, et tagada kokkupuude kõigi pindadega. Saastuse korral tuleb algatada põhjalik uurimine. Aseptilise protsessi simulatsiooni tuleb läbida enne tööle asumist ning edaspidi regulaarselt üks kord aastas. Media fill protseduuri korral tuleb lähtuda Euroopa Ühenduse hea tootmistava (EU GMP) lisa 1 punktides 66–69 sätestatust.  7 Paragrahvis 4 reguleeritakse nõuded radiofarmatseutilise preparaadi kvaliteedikontrollile ja ruumidele. Lõike 1 kohaselt tuleb teha müügiloaga generaatorite ja komplektide abil valmistatud preparaatide puhul kvaliteedikontrolli analüüsid vastavalt tootja instruktsioonidele. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise juhendi järgi on nukleaarmeditsiinis generaator (radioaktiivse isotoobi generaator e radionukliidgeneraator) kromotograafiline süsteem, milles on generaatorisse fikseeritud radioaktiivne emaisotoop ning emaisotoobist tekkiv ja generaatorist eemaldatav radioaktiivne tütarisotoop. Tütarisotoobi eemaldamiseks kasutatakse läbivoolutust või muud sobivat meetodit. Radioaktiivset tütarisotoopi kasutatakse radiofarmatseutilise ravimi valmistamiseks. Radionukliidi generaator on süsteem, mis sisaldab kinnitatud emaradionukliidi, millest saadakse tütarradionukliid, mis saadakse elueerimise või mõne muu meetodi abil ning kasutatakse ära radiofarmatseutilises preparaadis. Lõike 2 kohaselt, kui radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks kasutatakse müügiloata komponente, kontrollib preparaatide valmistamiseks tehtavaid toiminguid kvaliteedisüsteemi eest vastutav isik, et tagada valmistatavate radiofarmatseutiliste preparaatide kvaliteet. Iga kvaliteedikontrolli tegevuse jaoks alates algmaterjalide vastuvõtukontrollist kuni valmistatud radiofarmatseutilise preparaadi vabastamiseni peab olema kehtestatud kirjalik protseduur, jälgitavuse huvides tuleb tegevused piisava detailsusega dokumenteerida. Eraldi protseduur peab olema kehtestatud spetsifikatsioonile mittevastavate tulemuste (out-of-specification, OOS) korral võetavate meetmete kohta. Analüüsimeetodid peavad olema sobivad, piisavalt tundlikud, spetsiifilised, täpsed ja korratavad. Mitme kasutusel oleva radiofarmatseutilise preparaadi spetsifikatsiooni ja kvaliteedikontrolli analüüsiprotseduurid on esitatud Euroopa farmakopöas (Ph. Eur) või müügiloaga preparaatide ravimi omaduste kokkuvõttes (SmPC). Analüütilised meetodid, spetsifikatsioonid ja heakskiidukriteeriumid võib valmistamiskohas ka ise kehtestada, eeldusel et need on teaduslikult põhjendatud, valideeritud ja tasemelt võrreldavad Euroopa farmakopöaga. Valmistatavate radiofarmatseutiliste preparaatide kvaliteedi tagamiseks on müügiloata komponentide puhul oluline kontrollida: 1) algmaterjalide tarnijate kvalifikatsiooni (auditi, kvaliteediküsimustiku või eelneva kogemuse põhjal); 2) algmaterjalide partii vastavust tellimusele ja seisukorda saabumisel; 3) algmaterjalide vastavust spetsifikatsioonidele tarnija esitatud analüüsisertifikaatide alusel. Kahtluse korral tuleb teha nii algmaterjalide kui lõpptoote kvaliteedianalüüsid. Lõike 3 kohaselt tuleb radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel järgida tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määruses nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ sätestatud asjakohaseid käitlemisnõudeid, sealhulgas steriilsete preparaatide valmistamisel, samuti kiirgusseaduses sätestatud nõudeid kiirguskaitse tagamisel. Määrusest 69 kuuluvad kohaldamisele järgmised sätted: § 3 lõiked 7, 10, 14, 15; § 4 lõiked 11, 3, 4, 5, 6, 8, 81; § 5 lõiked 121, 13, 14, 15, 16; § 8 lõige 1; § 9 lõiked 11, 12; § 10 lõige 2; § 18 ja § 22, sealhulgas ei kohaldu viidatud määrusest jaendamist puudutav regulatsioon. Steriilse preparaadi valmistamine on valmistamisjärgselt suletud lõpp-pakendis steriliseeritud või aseptiliselt valmistatud preparaat. Lõike 4 kohaselt tuleb vältida ainete segunemist ja saastumist ning kokkupuudet teiste materjalide, ainete, personali ja keskkonnaga, et tagada toote kvaliteet. Käitlemisnõuete eesmärk on tagada preparaatide kvaliteet. Riskide minimeerimiseks ja selleks, et tagada valmistamisprotsesside ohutus, kvaliteet ja tõhusus, peab olema loodud tõhus kvaliteedisüsteem. Kvaliteedisüsteem peab tagama, et preparaadid on valmistatud vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ja muudele asjakohastele juhistele; tagatud on kõik vajalikud kontrollid nii lähteainete kui valmistatud preparaatide vastavus spetsifikatsioonidele, keskkonnatingimuste jälgimine (aseptilise valmistamise puhul tuleb regulaarselt jälgida mikrobioloogilist puhtust ja elutuid osakesi õhus) ning korraldatud muudatuste ja kõrvalekallete haldus. Kõik valmistamisega seotud tegevused alates  8 lähtematerjalide vastuvõtust kuni valmistatud preparaadi vabastamiseni peavad olema kirjalikult kindlaks määratud ja piisavalt üksikasjalikult dokumenteeritud. Iga valmistatud preparaadi valmistamise protsess peab olema tagantjärele jälgitav, kõik asjakohased andmed protokollis fikseeritud. Steriilsete ja aseptiliselt valmistatud preparaatide valmistamisel tuleb võtta arvesse EU GMP lisas 1 kehtestatud nõudeid. Kasutusel olevad ruumid ja seadmed peavad olema sobivad ning vastama nende kasutuseesmärgile, vajalikud valideerimised ja kalibreerimised peavad olema tehtud. Radiofarmatseutikumide valmistamise ja kvaliteedikontrolli ruumide puhtusklassid on määratletud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonnas kehtestatud heade tootmistavade (GMP) nõuetele. Samad nõuded on esitatud sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Tervisekaitsenõuded apteekidele ja nende struktuuriüksustele“ lisas „Puhtuse nõuded valmistamisruumidele ja puhtusklassidele“. Valmistamisprotsess peab olema organiseeritud selliselt, et preparaadi saastumine ja ristsaastumine on välistatud. Saastumise ja ristsaastumise välistamiseks tuleb valmistamisprotsessid kavandada selliselt, et saastumise, sh ristsaastumise ja segunemise oht oleks minimaalne. Vältida tuleb sama tööpinna kasutamist samal ajal erinevateks tööülesanneteks ja erinevate preparaatide valmistamiseks. Kui võimalik, tuleb kasutada tööülesannete samaaegset füüsilist eraldamist. Erinevad töötasapinnad peavad olema selgelt märgistatud ja eraldatud, et välistada toorainete, lähteainete ja lõpp-produktide segunemist ning tahtmatut kasutamist. Materjalid peavad olema kategoriseeritud „Karantiinis“, „Heaks kiidetud“ või „Tagasi lükatud“ ning neid tuleb võimaluse korral hoida eraldi. Nende riskide vältimiseks on soovitav võtta vähemalt järgmised meetmed: ruumid puhastatakse alati eelnevast materjalidest; vajaduse korral tuleb tagada eraldatud piirkonnad; võimaluse korral tuleb vältida erinevate preparaatide üheaegset valmistamist samas ruumis või sama personali poolt; tootmisalad puhastatakse saastest ja tehakse visuaalseid eelkontrolle; võimaluse korral tuleb valmistamisel kasutada automatiseeritud süsteeme. Kui sama seadet või seadmeid kasutatakse erinevate radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks, peab ruumide paigutus ja kujundus olema selline, mis minimeerib vigade ja segiajamise riski ning võimaldab tõhusat puhastamist ja hooldust, et vältida igasugust ristsaastumist või muud kahjulikku mõju preparaatide kvaliteedile. Lõike 5 alusel tuleb radioaktiivseid materjale säilitada, töödelda, pakendada ja kontrollida ainult selleks ettenähtud ruumis, mis vastab kiirgusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Ruumis ei tohi olla muud kui käitlemiseks vajalik sisseseade ja töövahendid. Radioaktiivne materjal on radioaktiivseid aineid sisaldav materjal. Radioaktiivne aine on kiirgusseaduse järgi üht või enamat radionukliidi sisaldav aine, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on kiirgusohutuse seisukohalt oluline. Radioaktiivsete preparaatide säilitamiseks, töötlemiseks, pakendamiseks ja kontrollimiseks ettenähtud kohad peavad olema piiratud üksnes volitatud töötajate juurdepääsuga. Tuleb võtta asjakohased meetmed, et vältida radioaktiivsuse levikut ning tagada kaitse saastumise eest. Meetmed tuleb võtta peamiste keskkonnaparameetrite, nagu näiteks temperatuur ja niiskus, jälgimiseks ning määrata kindlaks mõõtmise ja hindamise sagedus. Kiirgusega kokkupuute tuvastamiseks ja jälgimiseks peavad olema olemas sobivad seadmed. Radioaktiivse saastumise leviku vältimiseks tuleb saastunud materjale hoida selleks ettenähtud ruumides, st radioaktiivsete jäätmete hoidmise ruumis, mis on kooskõlas kiirgusseaduses sätestatud nõuetega. Materjalide ja töövahendite liikumine ruumidesse ja ruumidest välja peab olema kirjalikult kehtestatud. Lõike 6 kohaselt tuleb radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ja kvaliteedikontrolli kontrollialasse kuuluvatesse ruumidesse võimaldada juurdepääs ainult läbi lüüsi. Ligipääs on lubatud vaid volitatud töötajatele. Külastajad, puhastustöötajad ja tehnilised töötajad peavad järgima kirjalikke juurdepääsujuhiseid, mida on neile eelnevalt tutvustatud. Pärast ruumide hooldust või remonti tuleb ruumid saastusest puhastada. Volitatud isikud, kellel on juurdepääs radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ja kvaliteedikontrolli kontrollialasse kuuluvatesse ruumidesse, tuleb määrata kirjalikult. Juurdepääs tehnilisele alale peab olema korraldatud selliselt, et hooldus- ja tehnilise personali sisenemine valmistamisalale oleks minimaalne.  9 Lõike 7 kohaselt peavad töökohad vajaduse korral olema klassifitseeritud kontrollialaks ja jälgimisalaks, märgistades need ning kuvades iseloomulikud töökoha riskid vastavalt kiirgusseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule. Töö radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ruumides tuleb korraldada nii, et töötajate kokkupuude ioniseeriva kiirgusega oleks võimalikult vähene. Aseptilise valmistamise korral võivad puhasruumis viibida ainult isikud, kelle kohalolek on konkreetse protseduuri tegemiseks vajalik. Jälgimisalast peab olema võimalik näha kõiki kontrollialas tehtavaid tegevusi. Lõike 8 kohaselt tuleb võtta vajalikud meetmed, et vältida ioniseeriva kiirguse või radioaktiivse saaste levikut üle lubatud taseme kontrollialadelt väljapoole ning kaitsta kontrolliala osakeste ja mikroobidega saastumise eest. Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ja kvaliteedikontrolli ruumide ventilatsioon ja puhastamisprotseduurid peavad olema sobivad tagamaks, et ioniseeriv kiirgus ei leviks väljapoole ja muu saastus ei pääseks ruumidesse. Personali ja materjalide sisenemine ja väljumine peab toimuma läbi selleks ettenähtud lüüside. Aseptilise valmistamise ruumid peavad olema klassifitseeritud ja hooldatud vastavalt EU GMP lisas 1 sätestatud puhasruumide nõuetele. Puhasruumi klass peab olema tegevuse jaoks sobiv ning puhtuse taset tuleb pidevalt hoida ja kontrollida. Lõike 9 kohaselt tuleb radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel puhtusklasside nõuete täitmisel järgida sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Tervisekaitsenõuded apteekidele ja nende struktuuriüksustele“ lisas sätestatud nõudeid. Puhasruumi klass peab olema tegevuse jaoks sobiv ning puhtuse taset tuleb pidevalt hoida ja kontrollida. Aseptiliste toimingute tegemisel peavad töötajad kandma puhasruumi kaitseriietust ja steriilseid või desinfitseeritud kindaid. Aseptilisteks toiminguteks kasutatavaid pindu ja varustust tuleb regulaarselt mikrobioloogilise kvaliteedi ja lenduvate osakeste suhtes kontrollida. Lõike 10 kohaselt peavad kõik tasapinnad, sealhulgas laed, põrandad ja sisseseade, olema radiofarmatseutiliste preparaatide ettevalmistamise ja kvaliteedikontrolli alas radioaktiivse reostuse likvideerimiseks kergesti puhastatavad, desinfitseeritavad ja desaktiveeritavad. Pindu tuleb regulaarselt puhastada. Pindade desaktiveerimiseks peavad olema koostatud kirjalikud juhised. Puhastamisprotseduuride tegemine tuleb dokumenteerida. Puhastuse tõhusust tuleb regulaarselt valideerida, sh uute puhastusvahendite kasutuselevõtu või puhastusmeetodite muutuste korral. Puhastamise eest vastutavad töötajad peavad olema asjakohaselt koolitatud. Muudatuse korral sisseseades tuleb hinnata, kuivõrd muudatus mõjutab puhastusprotseduure ja teha vastavad muudatused tööjuhistes. Lõike 11 kohaselt peavad seadmed olema ette nähtud otstarbeks kvalifitseeritud. Regulaarseid ja dokumenteeritud kvalifitseerimisi tuleb edaspidi teha vastavalt riskihindamisele. Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks kasutatavaid mõõteseadmeid tuleb regulaarselt kalibreerida nende täpsuse suhtes. Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamiseks kasutatavad mõõteseadmed on preparaadi valmistamiseks või kvaliteedikontrolliks kasutatavad mõõtevahendid, mida kasutatakse üksi või koos ühe või mitme lisaseadmega või -seadisega. Mõõtmine on eksperimentaalne menetlus, millega saadakse üks või mitu väärtust, mida saab suurusele põhjendatult omistada. Kõik seadmed peavad olema säilitatud ja hooldatud vastavalt ette nähtud otstarbele. Varustuse hooldus- ja kalibreerimistoimingud tuleb teha viisil, mis ei ohusta radiofarmatseutilisi preparaate. Nimetatud tegevuste ulatus ja regulaarsus peab lähtuma riskipõhisest lähenemisviisist. Seadmed peavad igas valmistamisetapis olema nõuetekohaselt hooldatud ja kalibreeritud. Lõike 12 kohaselt peavad kõik radiofarmatseutiliste preparaatide pakendid olema märgistatud. Märgistus peab olema loetav ning püsima pakendil valmistamisest kuni toote kasutamiseni või hävitamiseni. Radiofarmatseutilised preparaadid peavad olema pakendatud ja märgistatud nii, et neid on võimalik tuvastada, need säilitavad terviklikkuse ja kvaliteedi kasutushetkeni ning neid on saab korrektselt kasutada ja vajaduse korral tagasi kutsuda. Pakendi märgistusel ei või olla parandusi.  10 Lõike 13 kohaselt peab patsiendile manustatav radiofarmatseutilise preparaadi doos olema individuaalne ning märgitud pakendile koos aktiivsuse ja sellele vastava kellaaja ja kuupäevaga. Radiofarmatseutilise preparaadi doos on ühele patsiendile korraga manustatava radiofarmatseutilise preparaadi maht, mis üldjuhul arvutatakse välja aktiivsusega kBq patsiendi kehakaalu kilogrammi kohta. Märgistus peab olema selgelt loetav ning radiofarmatseutilise ravimi doos peab olema individuaalne. Pakendil peab olema märgitud aktiivsus ning kellaaeg ja kuupäev, mis kajastab väljastamise, manustamise või valmistamise aega. Ravimi manustamiseks ettevalmistamine hõlmab toiminguid, mis teevad ravimi kasutamise või manustamise võimalikuks (juhised selleks on esitatud ravimi infolehes), tegemist ei ole ravimi valmistamisega. Lõike 14 kohaselt peavad pakendid ja transportimisel kasutatavad konteinerid kaitsma võimalikult tõhusalt personali radioaktiivsuse eest, samuti tagama toote kvaliteedi selle säilitamise, väljastamise ja kasutamise jooksul. Pakendid ja konteinerid peavad olema sobivad radiofarmatseutiliste preparaatide säilitamiseks, tagades preparaadi kvaliteedi ja personali ohutuse. Pakendi avamine või muu rikkumine peab olema kergesti märgatav. Radiofarmatseutilise preparaadi pakend on radiofarmatseutilise preparaadi ühte või mitut annust sisaldav anum preparaadi mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks ja patsiendini toimetamiseks. Direktiivis 2001/83/EÜ defineeritakse esmapakend ehk ravimiga vahetus kontaktis olev tootepakend või muu pakendiliik ja välispakend ehk pakend, mille sisse on asetatud esmapakend. Lõike 15 kohaselt tuleb patsiendi vererakkude märgistamisel radionukliididega aseptikareeglitest kinni pidada ning ristsaastumise vältimiseks peab protseduur toimuma teistest valmistamistegevustest eraldi asuvas ruumis. Ühise riietusruumi kasutamisel peab olema tehtud ja dokumenteeritud riskihindamine. Kõik lähtematerjalid peavad olema identifitseeritud ning kasutada võib vaid inimtervishoius kasutamiseks sertifitseeritud materjale ja reagente. Kõikide reagentide, materjalide ja lahuste spetsifikatsioonide vastavus nõutud standarditele peab olema dokumenteeritud. Patsiendi vererakkude märgistamisel tuleb rangelt kinni pidada asptilise käitlemise nõuetest. Kõik lähtematerjalid peavad olema identifitseeritud. Kõikide inimestel kasutamiseks ette nähtud reagentide, materjalide ja lahuste puhul, tuleb dokumenteerida, et spetsifikatsioonid vastavad nõutavatele standarditele. Lõike 16 kohaselt tuleb radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel teha kvaliteedikontroll, steriilsust tuleb kontrollida mikrobioloogialaboris vastavalt Euroopa farmakopöa reeglitele. Radiofarmatseutilistele preparaatidele on kohaldatavad põhimõtteliselt kõik mitte-radioaktiivsete ravimite kvaliteedikontrolli protseduurid. Lisaks tuleb teha radionukliidse ja radiokeemilise puhtuse testid. Radiofarmatseutiliste preparaatide kvaliteedikontrolli nõuded on kirjeldatud cGRPPs. Kvaliteedikontrolli tarbeks peavad olema koostatud detailsed kirjalikud juhised iga testitava töölõigu kohta. Kvaliteedikontrolli tulemused tuleb dokumenteerida. Kvaliteedikontroll tuleb teha sõltumatult valmistamisest. Kvaliteedikontrolli tegemiseks ja tulemuste dokumenteerimiseks peab olema kirjalik kord, mis tagab preparaadi igakülgse läbitud valmistamisprotsessi kontrolli. Kvaliteedikontrolli tulemusel veendutakse preparaadi ohutuses ning selle vastavuses valmistaja kinnitatud andmetele. Kvaliteedikontrolli tegemisel kasutatavad vahendid ja meetodid peavad olema sobilikud ning võimaldama saavutada valideeritavaid tulemusi. Kirjalikus korras tuleb üksikasjalikult kirjeldada kõiki valmistamis- ja kvaliteedikontrolli andmeid, mida tuleb arvesse võtta enne preparaadi inimkasutusse lubamist. Steriilsust kontrollitakse radiofarmatseutilise preparaadi valmistaja juures mikrobioloogialaboris, mis on eraldiseisev ja sõltumatu. Partiiandmed peavad sisaldama kõiki katseid, mis on vajalikud kehtestatud spetsifikatsioonidele ja standarditele vastavuse tagamiseks. Paragrahvis 5 reguleeritakse nõuded radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise dokumentatsioonile. Lõike 1 kohaselt peavad kõik protseduurid olema dokumenteeritud. Iga operatsiooni kohta peab olema koostatud kirjalik tööjuhend. Dokumentatsiooni tuleb säilitada vähemalt kaks aastat,  11 kõrvalekallete ja vigadega seotud dokumentatsiooni vähemalt viis aastat. Dokumentatsioon on oluline osa kvaliteedisüsteemist. Kirjalik dokumentatsioon aitab vältida suulisest suhtlemisest tulenevaid arusaamatusi ning tagab vajalike toimingute jälgitavuse valmistamise käigus. Dokumentatsioon hõlmab tööeeskirju, juhiseid, lepinguid ja protokolle ning kõiki muid andmeid kajastavaid dokumente. Dokumenteerimise eesmärk on muu hulgas tagada protseduuride ja toimingute korrektsus, tagades seejuures tehtud toimingute jälgitavuse ning vajaduse korral põhjenduste olemasolu. Dokumenteerimine aitab kaasa radiofarmatseutiliste preparaatide kvaliteedi tagamisele. Dokumendid peavad olema nõuetekohaselt kavandatud, ette valmistatud, läbi vaadatud ja asjaomastele isikutele tutvustatud. Dokumendid peavad olema vastavuses selleks ette nähtud kasutuse ja protseduuridega. Dokumendid peavad olema allkirjastatud vastutava isiku poolt ning ühtegi dokumenti ei tohi muuta ilma vastutava isiku eelneva loata. Dokumentatsioon peab olema piisavalt ulatuslik, töötajate jaoks arusaadav, selge ja üheselt mõistetav. Igal töötajal peab olema juurdepääs kogu dokumentatsioonile, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks. Dokumendid tuleb regulaarselt läbi vaadata ning tagada nende ajakohasus. Valmistamist kirjeldavad dokumendid peavad olema selged ja üksikasjalikud. Iga operatsiooni kohta peab olema koostatud kirjalik tööjuhend, mis peab olema võimalikult detailne ning kirjeldama samm-sammult vastava toimingu tegemist. Tööjuhendid peavad lähtuma kasutusel olevatest seadmetest. Dokumentatsioon peab olema igal ajal kättesaadav ning see tuleb esitada pädeva asutuse nõudmisel. Lõike 2 kohaselt dokumenteeritakse kvaliteedisüsteemi mittevastavused ning võetakse korrigeerivad ja ennetavad meetmed, mida kontrollitakse järgmise auditi käigus. Oluline on välja selgitada, et valmistamisega seotud tegevused oleksid praktikas vastavuses tööjuhendites sätestatud nõuetega, puuduste ilmnemise korral tuleb võtta meetmed. Audit võib hõlmata ühte või mitut teemat, tagades siiski kvaliteedisüsteemis puuduste tuvastamise võimaluse. Auditi tulemusi säilitatakse vähemalt viis aastat. Lõike 3 kohaselt tuleb kaebuste saamisel ja lahendamisel juhinduda kirjalikust juhendist. Kaebused tuleb dokumenteerida. Kaebusi tuleb uurida, et selgitada välja asjaolud ja põhjus ning vajaduse korral võtta korrigeerivad ja ennetavad meetmed. Kaebuste menetlemiseks tuleb kehtestada kirjalik juhend. Kaebuste lahendamiseks ette nähtud kord peab selgelt ja konkreetselt kirjeldama kohustusi, vajalikke meetmeid, suhtlusviise ja aruandlusnõudeid. Kaebuste lahendamine peab olema jälgitav ja üheselt mõistetav. Preparaadi võimalike puudustega seotud kaebuste korral, tuleb teha põhjalik uurimine. Vajaduse korral tuleb tagada sama partii tagasikutsumine. Igasugust võimalikku mõju valmistamisele tuleb uurida, et teha kindlaks põhjus, ja võtta vajalikud parandusmeetmed. Kõik kaebuse tulemusel tehtud otsused ja võetud meetmed tuleb registreerida ning need peavad olema kokkuviidavad konkreetse partiiga, millest uurimine alguse sai. Lõikes 4 on reguleeritud dokumentatsioon, mida tuleb säilitada ühe aasta jooksul pärast valmistatud radiofarmatseutiliste preparaatide kehtivusaja lõppu. Punkti 1 kohaselt tuleb säilitada kõikide materjalide, abiainete ja radioaktiivsete toodete ostu- ja kontrollidokumendid. Dokumente tuleb säilitada üks aasta pärast materjalidest/materjalide abil valmistatud radiofarmatseutiliste preparaatide kehtivusaja lõppu. Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks kasutatud materjalide, abiainete ja radioaktiivsete toodete ostu- ja kontrollidokumendid aitavad tagada valmistatud preparaatide andmete terviklikkuse ja jälgitavuse. Radiofarmatseutilised preparaadid on reeglina lühikese kehtivusega, loetletud dokumentide säilitamine aasta jooksul tagab valmistatud preparaatide andmete terviklikkuse ja jälgitavuse ning vajaduse korral vajalike uuringute tegemiseks vajalike dokumentide olemasolu. Punkti 2 kohaselt tuleb säilitada preparaadi valmistamise dokumendid, kvaliteedikontrolli tulemused ja vabastamisotsused. Dokumente tuleb säilitada üks aasta pärast radiofarmatseutilise preparaadi kehtivusaja lõppu. Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise dokumendid, kvaliteedikontrolli tulemused ja vabastamisotsused annavad ülevaate valmistatud preparaadi andmetest, tagades seejuures preparaadi valmistamise jälgitavuse.  12 Punkti 3 kohaselt tuleb säilitada labori puhastamise ja hooldamise dokumendid. Dokumente tuleb säilitada sama kaua dokumendi kehtivuse ajal valmistatud radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise dokumentidega, st vähemalt üks aasta. Labori puhastamise ja hooldamise dokumentide säilitamine annab ülevaate labori seisukorrast konkreetsel ajahetkel, võimaldades vajaduse korral andmed kokku viia ka konkreetse preparaadi valmistamise oludega. Punkti 4 kohaselt tuleb säilitada töövahendite kalibreerimise, kasutamise, puhastamise ja hoolduse dokumendid. Dokumente tuleb säilitada sama kaua dokumendi kehtivuse ajal valmistatud radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise dokumentidega, st vähemalt üks aasta. Nimetatud dokumendid tagavad ülevaate töövahendite kalibreerimise, kasutamise, puhastamise ja hoolduse kohta. Punkti 5 kohaselt tuleb säilitada radioaktiivsete materjalide transpordiga seotud dokumendid, mida tuleb säilitada sama kaua dokumendi kehtivuse ajal valmistatud radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise dokumentidega, st vähemalt üks aasta. Radioaktiivsete materjalide transpordiga seotud dokumendid tagavad preparaatide andmete terviklikkuse ja jälgitavuse. Punkti 6 kohaselt tuleb säilitada dokumentatsiooni mikrobioloogilise ja osakeste monitooringu kohta, mida tuleb säilitada sama kaua dokumendi kehtivuse ajal valmistatud radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise dokumentidega, st vähemalt üks aasta. Punkti 7 kohaselt tuleb säilitada logid temperatuuri kohta (eriti külmikud ja sügavkülmad). Dokumente tuleb säilitada sama kaua dokumendi kehtivuse ajal valmistatud radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise dokumentidega, st üks aasta. Temperatuurilogide säilitamise nõue on oluline preparaadi kvaliteedi seisukohast ning tagab andmete jälgitavuse. Punkti 8 kohaselt tuleb säilitada kvalifitseerimise ja valideerimise protokollid. Dokumente tuleb säilitada sama kaua dokumendi kehtivuse ajal valmistatud radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise dokumentidega, st vähemalt üks aasta. Kvalifitseerimise ja valideerimise protokollid sisaldavad kogu vajalikku teavet vastava seadme, meetodi või protsessi kvalifitseerimiseks või valideerimiseks ning tagavad andmete terviklikkuse ja jälgitavuse. Lõike 5 kohaselt tuleb radioaktiivse saaste monitooringu ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise dokumente säilitada vastavalt kiirgusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tähtaegadele. Kiirgusseaduse § 54 lõike 3 kohaselt registreerib kiirgustegevusloa omaja seire tulemused ja säilitab need kogu kiirgustegevuse jooksul. Keskkonnaministri 4. oktoobri 2016. a määruse nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad“ § 11 lõige 3 sätestab, et kiirgustegevusloa omaja säilitab kõiki radioaktiivsete jäätmete tekkimise ja käitlemise andmeid vähemalt viis aastat pärast radioaktiivsete jäätmete vabastamist või üleandmist radioaktiivsete jäätmete käitluskohta. Lõikes 6 on reguleeritud dokumentatsioon, mida tuleb säilitada viis aastat pärast dokumendi loomise kuupäeva. Punkti 1 kohaselt tuleb säilitada tootedefektide ja mittevastavuste ning tööjuhenditest kõrvalekalletega seotud dokumentatsioon. Nimetatud dokumente tuleb säilitada viis aastat pärast dokumendi loomise kuupäeva. Tootedefektide, mittevastavuste ja tööjuhenditest kõrvalekalletega seotud dokumentatsiooni alusel on võimalik jälgida ja analüüsida seda, kas saab välja tuua teatud trende, näiteks kas on olnud samu kõrvalekaldeid ning võrrelda nende põhjendusi. Vajaduse korral saab kaaluda muudatuste või täienduste tegemist tööjuhendites. Punkti 2 kohaselt tuleb süsteemimuudatustega seotud dokumentatsiooni säilitada viis aastat pärast dokumendi loomise kuupäeva, nõue tagab tehtud muudatuste jälgitavuse ning võimaldab tehtud muudatuste analüüsimist ja hindamist.  13 Punkti 3 kohaselt tuleb dokumentatsiooni kaebuste ja nende lahenduste ning toote tagasikutsumiste kohta säilitada viis aastat pärast dokumendi loomise kuupäeva. Kaebuste ja tagasikutsumiste dokumentatsioon annab ülevaate võimalikest korduvatest probleemkohtadest, samuti info vajalike muudatuste tegemiseks ja lahenduste leidmiseks. Lõike 7 kohaselt tuleb personali koolituse ning täiendõppega seotud dokumente säilitada kaks aastat pärast töötaja töölt lahkumist või seitse aastat pärast dokumendi loomist, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. Personali koolituse kohta infot kajastavad dokumendid annavad ülevaate töötajate läbitud koolitustest ning aitavad hinnata töötaja kvalifikatsiooni ja selle vastavust tööülesannetele. Samuti tagavad koolitusega seotud dokumendid isikupõhiselt koolituste jälgitavuse, aidates hinnata isiku tööülesandeid ja vastavas valdkonnas tehtud muudatusi ning vajaduse korral ajakohaste koolituste läbimist. Kui teatud koolitusi tuleb läbida regulaarselt, võimaldab dokumentatsiooni olemasolus tagada koolituste õigeaegse organiseerimise ja läbimise. Lõike 8 kohaselt tuleb tööeeskirju, ametijuhendeid ja tööjuhendeid, sealhulgas kvaliteedikontrolli analüüsieeskirju säilitada viis aastat pärast dokumendi kehtetuks muutumise kuupäeva. Loetletud dokumentide säilitamine viie aasta jooksul pärast dokumendi kehtetuks muutumise kuupäeva, annab ülevaate kehtinud tööeeskirjadest kindlal ajaperioodil ning neis tehtud muudatustest. Kui sel perioodil on olnud kvaliteedijuhtum, siis on tagatud teadmine, millise juhise järgi sel hetkel valmistamine käis, andes muu hulgas võimaluse vajaduse korral vastavate muudatuste tegemiseks. Lõike 9 kohaselt peab loa omaja arvestust radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise kohta ning esitab Ravimiametile iga aasta 1. veebruariks valmistatud preparaatide arvu, vabastatud preparaatide arvu ja preparaadi kasutamisel esinenud kõrvaltoimete loetelu koos kirjeldusega ning hinnangu kõrvaltoime ja preparaadi seotuse kohta. Paragrahvis 6 reguleeritakse kolmandate osapooltega sõlmitavate lepingute nõuded. Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa omaja võib sisse osta teenuseid, mis on vajalikud preparaadi valmistamise erinevates etappides (nt töövahendite steriliseerimine). Lepingu alusel valmistamiseks vajalike teenuste osutamine on lubatud preparaadi valmistamise erinevates etappides, kuid valmis preparaatide müümine või kogu valmistamise protsessi lepingu alusel sisse ostmine ei ole lubatud. Sisseostetavad teenused peavad olema selgelt kindlaks määratud, poolte vahel kokku lepitud ja kontrollitud, et vältida lahkhelisid, mis võivad viia toote või toimingu ebasoovitava kvaliteedini. Allhanketegevus tuleb selgelt kindlaks määrata, selles tuleb kokku leppida ja seda tuleb kontrollida, et vältida arusaamatusi, mis võiks mõjutada preparaadi kvaliteeti. Töö tellija ja tellimuse täitja vahel peab olema kirjalik leping, milles sätestatakse selgelt mõlema poole kohustused. Töö tellija vastutab tellimuse täitja kompetentsuse hindamise eest vajaliku töö edukaks tegemiseks ning tagab lepingu ja auditite abil, et järgitakse vajalikke suuniseid ja õigusaktidest tulenevaid asjakohaseid reegleid. Tellimuse täitja auditeerimine peab toimuma enne allhanketegevuse alustamist ja juhul, kui allhanketegevust muudetakse. Auditeerimise sagedus tuleb kindlaks määrata riskihindamise järgi, sõltuvalt allhanketegevuse iseloomust. Töö tellija peab tagama tellimuse täitjale vajaliku teabe allhanketoimingute tegemiseks vastavalt konkreetsetele preparaadi nõuetele ja muudele asjakohastele nõuetele. Tellimuse täitja käsutuses peavad olema nõuetekohased ruumid ja seadmed, tööeeskirjad, teadmised, kogemus ja üldine kompetents tellitud tööde tegemiseks. Tellimuse täitja peab hoiduma tegevustest, mis võivad ohustada preparaadi kvaliteeti ning töö tellija peab töö tellijale edastama igasuguse info, mis võib mõjutada töö kvaliteeti. Paragrahvis 7 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 3 lõige 7 jõustub 1. juulil 2023. aastal ja § 4 lõige 9 jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal.  14 Vastavalt radiofarmatseutikumide valmistajate tagasisidele kohaldatakse puhtusklasside ja personali koolitusnõuetele üleminekuperioodi, sest need nõuded vajavad täiendavaid investeeringuid ja pikemaajalist planeerimist. Määruse § 3 lõikes 7 kehtestatud personali koolitusnõue jõustub 1. juulil 2023. aastal ja § 4 lõikes 9 kehtestatud puhtusklassile vastavuse nõue jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal. Määruse jõustumisest võib ligikaudu kaheaastase perioodi jooksul valmistada radiofarmatseutilisi preparaate A-klassi keskkonnas tagades selle laminaarkapi, klass II bioohutuskapi või isolaatori kasutamisega, ümbritsev ruum peab olema vähemalt D-puhtusklass. Üleminekuaja lõppedes tuleb laminaarkapi ja klass II bioohutuskapi kasutamise korral tagada, et ümbritsev ruum vastaks vähemalt C-puhtusklassile. Isolaatori kasutamise korral peab ümbritsev ruum vastama vähemalt D-puhtusklassile. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on seotud järgmiste ELi õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ (ELT L 158, 27.05.2014, lk 1–76); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/20/EÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad hea kliinilise tava rakendamist inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilistes uuringutes (EÜT L 121, 01.05.2001, lk 34–44). 4. Määruse mõjud Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Võimaldatakse radiofarmatseutiliste preparaatide parem kättesaadavus elanikkonnale ja laiendatakse ravivõimalusi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elus- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Ravimiametile lisandub uus ülesanne radiofarmatseutiliste preparaatide loa menetlemise ja otsuse väljastamisena, lisandub järelevalveülesanne loa omaja majandustegevuse nõuetele vastavuse kontrollimisel. Andmekaitsealane mõjuhinnang Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisel ning uuritava diagnostilise ravimi katsetamisel kasutatava radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisel puudub andmekaitsealane mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumisel ei teki riigile ega kohalikele omavalitsustele täiendavaid kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine  15 Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 3 lõige 7 jõustub 1. juulil 2023. aastal ja § 4 lõige 9 jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu (eelnõu toimiku number: 21-1593) kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnametile, Ravimiametile, Eesti Haiglate Liidule, SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile, AS-le Ida-Tallinna Keskhaigla ja Eesti Nukleaarmeditsiini Seltsile. Määruse eelnõu kohta esitasid kommentaarid Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Eesti Nukleaarmeditsiini Selts, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Eesti Haiglaapteekrite Selts ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla. Märkused ja nendega arvestamine või mittearvestamine ning selgitused on esitatud kooskõlastustabelis seletuskirja lisades 1 ja 2.  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 1 Märkuse esitaja Märkusega arvestamine või mittearvestamine, selgitus Keskkonnaministeerium 1. Eelnõu § 4 lõige 8 on sõnastatud järgmiselt: „Vajalikud meetmed Arvestatud. peavad olema võetud, et vältida radioaktiivse kiirguse levikut üle lubatud Määruses ja seletuskirjas parandus taseme kontrollialadelt väljapoole ning kaitsta kontrolliala osakeste ja tehtud. mikroobidega saastumise eest.“ Juhime tähelepanu sellele, et radioaktiivsus on materjali omadus, mille põhjustab ioniseeriv kiirgus, kui üks kiirguse liike. Seetõttu on korrektne kasutada eeltoodud sättes ja ka edaspidi eelnõus radioaktiivse kiirguse asemel sõnu ioniseeriv kiirgus (nt seletuskirjas § 4 lg 8 selgituses). 2. Eelnõu seletuskirjas (lk 7) § 4 lõike 5 selgituses on märgitud, et Selgitame. „Radioaktiivsuse leviku vältimiseks tuleb kiirgusega saastunud materjale Kiirgustegevusloa omaja radioaktiivsete hoida eraldi selleks ettenähtud ruumides.“ jäätmetega seotud kohustused on Teeme ettepaneku eeltoodud lause sõnastada järgmiselt: Ioniseeriva sätestatud KiS §-s 32 p-des 11, 12, ja 13 kiirguse leviku vältimiseks tuleb radioaktiivselt saastunud materjale hoida ning §-s 39. KiS § 59 kohaselt eraldi selleks ettenähtud ruumides. radioaktiivsete jäätmete hoiuruum on kiirgustegevusloaga kehtestatud nõuetele vastav ruum radioaktiivsete jäätmete kogumiseks, hoidmiseks, eeltöötlemiseks või pakendamiseks radioaktiivsete jäätmete tekitaja juures. 3. Eelnõu seletuskirjas (lk 7) § 4 lõike 7 selgituses on toodud, et „Töö Arvestatud. radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ruumides tuleb Seletuskirjas parandus tehtud. korraldada nii, et töötajate kokkupuude radioaktiivse kiirgusega oleks võimalikult vähene.“ Teeme ettepaneku eeltoodud lause sõnastada järgmiselt: Töö radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ruumides tuleb korraldada nii, et töötajate kokkupuude ioniseeriva kiirgusega oleks võimalikult vähene. Keskkonnaamet 1. Eelnõu § 3 lg 3 punktis 4 on kirjas järgmine kvaliteedisüsteemi eest Arvestatud. vastutava isiku kohustus: „töökorralduse koordineerimine, sealhulgas Määruses ja seletuskirjas parandused preparaadi valmistamisega seotud personali radioaktiivsete ainete ja tehtud. radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seonduva koolituse ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise regulaarse kontrolli tagamine“. Keskkonnaameti hinnangul nimetatud punkti sõnastus on vastuolus kiirgusseaduses(edaspidi KiS) ning KiS alusel kehtestatud keskkonnaministri 04.10.2016 määruses nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad“ (edaspidi määrus nr 34) ja 25.08.2021 määruses nr 40 „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 40) sätestatud nõuetega. KiS § 32 lg 1 punktide 11- 13 kohaselt on kiirgustegevusloa omaja kohustatud tagama radioaktiivsete jäätmete käitlemise viisil, mille prognoositav kahjulik mõju tulevastele põlvedele ei oleks suurem kui KiS-ga või selle alusel kehtestatud õigusaktidega lubatud; katma kõik radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud kulud ja tagama, et tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja heidete aktiivsus ja kogused oleksid võimalikult väikesed. Määruses nr 34 on sätestatud radioaktiivsete jäätmete klassifikatsiooni ning radioaktiivsete jäätmete registreerimise, käitlemise ja üleandmise täpsustatud nõuded ning määruses nr 40 on sätestatud kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused. 1  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 1 Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 3 lg 3 p 4 järgnevalt: „töökorralduse koordineerimine, sealhulgas preparaadi valmistamisega seotud personali radioaktiivsete ainete ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seonduva koolituse ning radioaktiivsete jäätmete käitlemine vastavalt kiirgusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule“. 2. Eelnõu § 3 lõikes 5 on kirjas: „Valmistamise eest vastutaval isikul peab Arvestatud. olema asjakohane ettevalmistus ja piisav radiofarmatseutiliste Määruses ja seletuskirjas täpsustused preparaatide valmistamise kogemus. Kvaliteedisüsteemi eest vastutaval tehtud. isikul peab olema nõutav haridus ja ettevalmistus ning piisav töökogemus, et täita kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku ülesandeid. Kui sama isik täidab nii valmistamise eest vastutava isiku kui ka kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku ülesandeid, kohaldatakse mõlema vastutava isiku kohta käivaid nõudeid.“ Nimetatud sätte eelnõust ega seletuskirjast ei selgu konkreetsed nõuded radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise eest ning kvaliteedisüsteemi eest vastutavate isikute haridusele. KiS alusel kehtestatud tervise-ja tööministri 19.12.2018 määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ (edaspidi määrus nr 71) § 2 punktides 4 ja 7 on sätestatud menetlusradioloogia protseduuri ja meditsiinikiiritusseadme mõisted. Menetlusradioloogia protseduur – meditsiinikiirituse või muu seadmekontrolli all tehtav meditsiinikiirituse protseduur, mis teostatakse kehaõõnsustes või mille teostamiseks on vaja läbistada nahk või limaskest. Meditsiinikiiritusseade – meditsiinikiirituse protseduuridel kasutatav ioniseerivat kiirgust emiteeriv või registreeriv seade. Samuti määruse nr 71 §-i 7 kohaselt on meditsiinikiirituse protseduuri tegija radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või erialase väljaõppe saanud muu kiirgustöötaja. Kuna radiofarmpreparaat on Keskkonnaameti hinnangul sh meditsiinikiiritusseade, siis ka kehtestava eelnõu personali ettevalmistuse ja haridusenõuete määramisel tuleb võtta arvesse määruse nr 71 §-s 7 sätestatud nõudeid. Keskkonnaamet teeb ettepaneku täiendada kas seletuskirja või nii eelnõu kui ka seletuskirja radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise eest ja kvaliteedisüsteemi eest vastutavate isikute haridusele esitatavate nõuetega. 3. Eelnõu § 4 lõikes 5 on kirjas: „Radioaktiivseid materjale tuleb säilitada, Arvestatud. töödelda, pakendada ja kontrollida ainult selleks ettenähtud kohas, kus ei Määruses ja seletuskirjas parandused tohi olla muud kui käitlemiseks vajalik sisseseade ja töövahendid.“ tehtud. Üldnõuded kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele on sätestatud KiS alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.11.2016 määruse nr 52 „Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed“ §-s 2. Nimetatud kiirgusallika asukohaks olevatele ruumide üldnõuetest tulenevalt teeb Keskkonnaamet ettepaneku sõnastada eelnõu § 4 raadiofarmatseutilise preparaadi kvaliteedikontrolli ja ruumide nõuete kohta lõige 5 järgnevalt: „Radioaktiivseid materjale tuleb säilitada, töödelda, pakendada ja kontrollida ainult selleks ettenähtud ruumis, mis on kooskõlas kiirgusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule. Ruumis ei tohi olla muud kui käitlemiseks vajalik sisseseade ja töövahendid.“. 4. Eelnõu § 4 lõikes 8 on kirjas: „Vajalikud meetmed peavad olema Arvestatud. võetud, et vältida radioaktiivse kiirguse levikut üle lubatud taseme 2  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 1 kontrollialadelt väljapoole ning kaitsta kontrolliala osakeste ja Määruses ja seletuskirjas parandused mikroobidega saastumise eest.“ KiS § 53 lg 2 esimese lause kohaselt tehtud. tagatakse kontrollialal kaitse ioniseeriva kiirguse eest või radioaktiivse saaste leviku tõkestamine asjakohaste reeglite kehtestamise kaudu. Keskkonnaamet teeb ettepaneku asendada eelnõu § 4 lõikes 8 „kiirguse levikut“ sõnaga „saastumist“. 5. Eelnõu § 5 lg 4 punktis 6 on kirjas: „Üks aasta pärast valmistatud Arvestatud. radiofarmatseutiliste preparaatide kehtivusaja lõppu tuleb säilitada Määruses ja seletuskirjas parandused radioaktiivse saaste monitooringu ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tehtud. dokumendid“. Keskkonnaamet selgitab, et KiS § 54 lg 3 kohaselt registreerib kiirgustegevusloa omaja seire tulemused ja säilitab need kogu kiirgustegevuse jooksul. Samuti määruse nr 34 § 11 lg 3 sätestab, et kiirgustegevusloa omaja säilitab kõiki radioaktiivsete jäätmete tekkimise ja käitlemise andmeid vähemalt viis aastat pärast radioaktiivsete jäätmete vabastamist või üleandmist radioaktiivsete jäätmete käitluskohta. Sellest tulenevalt Keskkonnaamet teeb ettepaneku parandada eelnõu § 5 lg 4 punktis 6 radioaktiivse saaste monitooringu ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise dokumentide säilitamist ning sätestada eelnõu, et radioaktiivse saaste monitooringu ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise dokumendid tuleb säilitada vastavalt kiirgusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule. 6. Esitatud eelnõuga kehtestatakse uus määrus, kus on esitatud uued Arvestatud. mõisted (generaator, radioaktiivne materjal, kvaliteedikontroll, Seletuskirjas mõisted selgitatud. radiofarmpreparaatide valmistamise ruum, radiofarmpreparaatide kontrollimise ruum, radiofarmpreparaadi puhtusklass, radiofarmpreparaadi valmistamiseks kasutatavad mõõteseadmed, radiofarmpreparaadi pakend, radiofarmapreparaadi doos, pakendamisel kasutatavad konteinerid, transportimisel kasutatavad konteinerid, kvalifitseerimise protokoll ja valideerimine protokoll), kuid nende definitsioonid ei ole esitatud eelnõus ega seletuskirjas. Kuna definitsioonide puudumine võib raskendada määruse mõistmist, siis Keskkonnaamet teeb ettepaneku täiendada eelnõu ja seletuskirja eespool märgitud mõistete definitsioonidega. Eesti Nukleaarmeditsiini Selts (ENMS) Eelnõu §1 Selgitame. Reguleerimisalast on välja jäetud kliinilise uuringu tarbeks uuritav Määruse reguleerimisala ei ole võimalik raviotstarbeline ravim, kui selliseks ravimiks on radiofarmatseutiline laiendada tulenevalt Euroopa Parlamendi preparaat. Selline vahetegemine riivab nukleaarmeditsiini teranostika ja nõukogu määruse (EL) nr 536/2014, printsiipi ning riivab patsientide huve. Euroopa Nukleaarmeditsiini milles käsitletakse inimtervishoius Assotsiatsiooni poolt koostatud cGRPP, millele kui ühele kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja alusdokumentidest on määruse eelnõu seletuskirjas viidatud, käsitletakse millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv nõudeid nii diagnostika kui ravi eesmärgil kasutatavate 2001/20/EÜ, artikli 61 lõike 5 punktile b. radiofarmatseutikumide valmistamise kohta, mistõttu sama printsiipi on Nende otsekohalduvate nõuete järgi on asjakohane järgida ka kavandatud määruses. vaid diagnostikas kasutatavate radiofarmatseutiliste kliinilise uuringu ravimite valmistamine lubatav ning terapeutilised radiofarmatseutilised kliinilise uuringu ravimid peavad olema toodetud ravimi tootmise tegevusloaga ettevõttes. Eelnõu §2 Arvestatud. Sisaldab olulist eksitavat loogikaviga, viidates kiirgusseaduse sätetele, Määruses ja seletuskirjas parandused mida ei ole olemas – nimelt ei ole kiirgusseaduses ega selle alusel välja tehtud. antud dokumentides esitatud spetsiifilisi konkreetseid nõudeid radiofarmatseutikumide valmistamiseks kasutatavatele ruumidele ega spetsiifilisi konkreetseid nõudeid radiofarmatseutikumide valmistamise 3  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 1 protsessile. Kiirgusseadus sätestab nõuded kiirgustegevusele, kuid mitte spetsiifiliselt radiofarmatseutikumidega seoses. Viide, mis on esitatud justkui radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loale, on sisutühi, kuna ei ole kirjeldatud, mis juhtudel radiofarmateutkumide valmistamiseks luba on vaja. Eelnõu §3 Arvestatud. Loob nukleaarmeditsiini üksuses juhtimiskaose, mõistmata, et Määruses ja seletuskirjas parandused radiofarmatseutikumi käitlemine on nukleaarmeditsiini üksuse juhtimise tehtud. kui tervikliku protsessi osa ning peab olema selle tervikprotsessi osaks. Näiteks radiofarmatseutikumi valmistamse eest vastutava isiku ja kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku juhtimisalaseid pädevusi käsitletakse määruse eelnõus kõrgematena nende vahetu juhi või suurhaigla tsentraaliseeritud kvaliteediteenistuse pädevustest. Mõned näited veel. Radiofarmatsutikumide valmistamise eest vastutavale isikule on pandud osaliselt nukleaarmeditsiini üksuse juhi kohustused, mis ei ole õige. Viidates kiirgusseadusele, omistatakse kvaliteedisüsteemi eest vastutavale isikule radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohustus, mis kiirgusseaduse alusel on hoopis kiirgustegevusloa omaja kohustus ja mitte mingil juhul ei saa piirduda radiofarmatseutikumide domeeniga. Samuti ei ole kohane dokumendihalduse korraldamise omistamine kvaliteedisüsteemi eest vastutavale isikule, sest dokumendihaldus on vajalik palju laiemate funktsioonide täitmiseks kui radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks. Eelnõu §4 Arvestatud. Lõikes 1 on segi aetud kvaliteedikontrolli tootjapoolsete instruktsioonide Määruses ja seletuskirjas täpsustused ulatus ja tootjapoolsed instruktsioonid kvaliteedikontrolli metoodika kohta. tehtud. Lõige 3 on mitteasjakohane ja ebatäpne, sest ei sotsiaalministri 03.12.2014 määruses nr 69 ega kiirgusseaduses ja selle alusel välja Määrus nr 69 § 5 lõige 13 kuulub antud õigusaktides ei ole spetsiifiliselt käsitletud radiofarmatseutikumide kohaldamisele, kui on sisse ostetud mitte valmistamist. Olgu öeldud, et peale õigusliku probleemi on määruse steriilselt. Kõik asjad, mis tuleb eelnõusse siinkohal sisse kirjutatud ka sisuline probleem, sest mitmed steriliseerida tuleb teha vastavalt määrus „tavaravimite“, s.t. radioaktiivseid aineid mitte sisaldavate ravimite nr 69 § 5 lõikele 13. käitlemisel kohaldatavad reeglid ei ole radiofarmatseutikumide korral kohaldatavad nende preparaatide eripärade, näiteks lühikese eluea tõttu. Lõike 3 sõnastus: „Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel tuleb järgida tervise- ja tööministri 3.detsembri 2014.a. määruses nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ sätestatud käitlemisnõudeid, sealhulgas steriilsete preparaatide valmistamisel, ning kiirgusseaduses sätestatud nõudeid kiirguskaitse tagamisel.“ vajab kindlasti täpsustamist, seejuures loetledes üles konkreetsed viidatud määruse nr 69 sätted, mida soovitakse kohaldada radiofarmatseutikumidele. Ravimiseaduse §3 (1) defineerib ravimite käitlemise järgmiselt: „Ravimite käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on ravimite tootmine, hankimine, väljastamine, apteegis valmistamine, sisse- ja väljavedu, turustamine, transportimine, säilitamine ja turult kõrvaldamine koos nimetatud tegevuste kohta peetava arvestuse ja aruandlusega.“, millest järeldub, et tagasisideks esitatud määruse eelnõu sunnib kohaldama kogu määrust nr 69 radiofarmatseutilise ravimi käitlemise protsessi kogu ulatusele. See pole aga asjakohane, sest sellise lähenemise puhul looks tervise- ja tööministri 3.detsembri 2014.a. määruse nr 69 radiofarmatseutiliste ravimite käitlemisel paraja segaduse: • §3 (1) allutaks nukleaarmeditsiini üksuses toimuva radiofarmatseutikumide käitlemise apteegi juhatajale – mis pole õige • §3 (2), (3), (4), (5), (6) ei ole radiofarmaatsia kontekstis asjakohased • §3 (7) nõue ei ole radiofarmatseutikumide puhul kohaldatav, sest ekstemporaalselt valmistatud steriilsed radiofarmatseutilised ravimid kuuluvad enamasti jaendamisele 4  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 1 • §3 (8) ei ole asjakohane • §3 (9), (10) ei ole asjakohane, sest ravimite personaalse jaotamise sobivus on määratud sisse ostetud ravimi või ravimikomponendi tootja poolt • §3 (11), (12), (13) ei ole asjakohased • §4 (1) ei ole asjakohane • §5 (5) nõue võib sattuda vastuollu valmistamisprotsessiga, millesse kuulub näit. valmistatava radiofarmatseutikumi termilise inkubatsiooni etapp • §5 (10) on kahjulik, sest võimaldab vaatamata §5 (12) nõudele eirata praktikas välja kujunenud reeglit kasutada radiofarmatseutikumide valmistamisel üksnes ühekordseid steriilseid tarvikuid, s.h. süstlaid • §5 (13) nõue ei ole kohaldatav ega kontrollitav sisse ostetud steriilsete tarvikute puhul, ka peab säilitama võimaluse radiofarmatseutikumi taara korgi desinfitseerimise võimaluse (näit. sobivas kontsentratsioonis etanooliga) • §6 kogu ulatuses pole asjakohane, sest radiofarmatseutikumide kõlblikkusaeg on määratud pigem kasutatud radionukliididest tulenevate füüsikaliste ja keemiliste parameetritega ning radiokeemiliste omadustega • §7 kogu ulatuses pole asjakohane • §8 kogu ulatuses pole asjakohane • §9 (1) nõude rakendamine radiofarmaatsias võib põhjustada personalile ebaproportsionaalse kiirgusriski, mille tagajärjed võivad ulatud fataalseteni • §9 (2), (3), (4) ei ole asjakohased • §10 (1) nõue, et radiofarmatseutikumi märgistus peab olema arusaadav patsiendile, eeldab patsiendilt üksikasjalikke teadmisi kiirgusfüüsika ja radiokeemia alalt, mis ei ole aga antud kontekstis asjakohane • §10 (4) ja (5) ei sätesta vajadust märkida radiofarmaatsias olulist näitajat – aktiivsust ja märgitud aktiivsuse kellaaega; samas kui sätestatud vajadus loetleda lisa- ja abiainete sisaldus ei ole asjakohane • §11 kogu ulatuses pole asjakohane • §12, §13, §15, §16 ei pruugi paljudel juhtudel olla kohaldatav, sest radiofarmatseutilise ravimi esmaseks pakendiks on tavapäraselt ka süstal, kuhu pole võimalik kanda kogu nõutud infot loetavas suuruses • §14 ei ole esitatud sõnastuses asjakohane • §17 kogu ulatuses ei ole asjakohane • §19 (2) p. 5 ja 13 ei ole radiofarmaatsia igapäevapraktikas asjakohased • §19 (3) võib radiofarmaatsia praktikas sattuda vastuollu kiirgusohutuse nõuetega • §21 (2) võib põhjustada personali ebaproportsionaalset kiiritamisriski ning on asjakohane vaid osaliselt valitud sätete osas • §21 (3) ei ole asjakohane • §21 (4) on radiofarmatseutikumide osas laiali valguv • §23 (1) võib olla ebaproportsionaalse kiirgusriski allikaks ja tõenäoliselt eeldab kiirgustegevusloa omamist Ravimiameti laboril ning vastavaid tingimusi • Lisa2 ei ole sellisel kujul radiofarmaatsia praktikale sobiv Eeltoodu alusel on selge, et tagasisideks esitatud eelnõus tervise- ja tööministri 3.detsembri 2014. a. määrusele nr 69 viitamine tuleb kriitiliselt üle vaadata ning sellest tulenevad muutused eelnõusse sisse viia. Naaseme kooskõlastamiseks esitatud määruse eelnõu teksti juurde. Kui lugeda tagasisideks esitatud eelnõu seletuskirja, tegeleb eelnõu §4 lõige 9 puhasruumide puhtuseklassidele esitatavate nõuete defineerimisega, kuid määruse eelnõus on juttu nende nõuete tagamisest. Sõnakasutus „tagama“ on sõna „defineerima“ tähenduses ebatäpne ja eksitav – määruse eelnõu sõnastus tuleb viia kooskõlla seletuskirjaga. 5  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 1 Eelnõu §4 lõige 14 on kiirguskaitse aspektist ebakompetentne, sest pakendamisel ja transportimisel kasutatavad varjestuskonteinerid ei pruugi pakkuda kaitset radioaktiivse kiirguse eest, vaid üksnes vähendavad kiirguse levikut. Seetõttu võib selline füüsikaseadustega vastuolus olev formuleering põhjustada järelevalve käigus kogu tegevuse keelustamise või muul juhul - kiirguskaitse meetmete vajalikkuse eiramise. Eelnõu §4 lõige 14 ignoreerib samuti tõsiasja, et kiirgusohutuse seisukohast võib olla otstarbekas teisaldada radiofarmatseutikume traditsioonilise pakendita – näit. süstlas kui esmases pakendis, mis võib olla paigutatud varjestuskonteinerisse. Eelnõu §5 Selgitame. Järgib õigeid eesmärke, kuid vajab üle vaatamist radiofarmaatsia alases Kiirgusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on aruandluses nõutavate andmete terviku seisukohast, et mitte suurendada kiirgustegevusloa omaja kohustatud halduskoormust. See puudutab nii kogutavaid üksikandmeid, kui ka esitama Keskkonnaametile aruande riigiasutuste poolt andmete kogumise korraldust. Riigiasutused peavad käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 4 olema suutelised omavahel andmeid jagama. Selles osas palume silmas nimetatud inventuuri kohta pidada kiirgusseaduse §37 lõikes 1 esitatud nõuet. aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Käesoleva määrusega aruannete ühtlustamise teemat ei reguleerita, kaalume edaspidi selle tegemist. SA Tartu Ülikooli Kliinikum (SA TÜK) SA TÜK toetab Eesti Nukleaarmeditsiini Seltsi poolt 28.12.2021 tervise- Arvestatud. ja tööministrile saadetud kirjas esitatud seisukohti, eelkõige vajadust Määruses ja seletuskirjas parandused täpsustada ja konkretiseerida määruse eelnõus esitatud sätteid, tagades tehtud. nende täielikumakohaldatavuse radiofarmaatsias, ning samas hinnata määruse rakendamise tegelikku ajaja ressursikulukust tervishoiuasutuste jaoks. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (SA PERH) 1. Regionaalhaigla palub jätkuvalt täpsustada määruses Arvestatud. kasutatavaid mõisted Seletuskirjas mõisteid selgitatud. Kavandatavas määruses kasutatakse mõisteid radiofarmatseutilise preparaadi valmistamine (§ 1 ), aseptiliste preparaatide valmistamine (§ 3 lg 6), steriilsete preparaatide valmistamine (§ 4 lg 3). Regionaalhaigla palub mõisteid kavandatava määruse kontekstis täpsustada, st mida need täpselt tähendavad. Omavahelistes vestlustes on vastava eriala inimesed esitatud mõistetest väga erinevalt aru saanud, mistõttu on mõistete selgus ja üheselt mõistetavus määruses väga oluline. Samuti palub Regionaalhaigla asendada § 3 lõige 2 punkt 7 mõiste tugevusmõistega aktiivsus. 2. Regionaalhaigla palub täpsustada määruse paragrahvi 3 ’Nõuded Arvestatud. radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisega seotud personalile’ Määruses ja seletuskirjas parandused Praeguses sõnastuses ei ole üheselt arusaadav paragrahvi 3 lg 5, mis tehtud. sätestab, et valmistamise eest vastutaval isikul peab olema asjakohane ettevalmistus ja piisav radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise kogemus. Regionaalhaigla palub täpsustada, mida mõeldakse „asjakohaneettevalmistus ja piisavkogemus“ all, ehkteisisõnu millisele minimaalsele tasemele peab vastama radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisega tegeleva isiku kvalifikatsioon? Esitatud kujul jäävad mõisted „asjakohane“ ja „piisav“ ebamääraseks. 3. Regionaalhaigla palub täpsustada määruse paragrahvi § 4 lõiget Vt ENMS vastust. 3 ’Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel tuleb järgida tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määruses nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ (edaspidi määrus nr 69) sätestatud käitlemisnõudeid, sealhulgas 6  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 1 steriilsete preparaatide valmistamisel, ning kiirgusseaduses sätestatud nõudeid kiirguskaitse tagamisel’ Määruse nr 69 § 1 sätestab, et määrus reguleerib apteegisekstemporaalsete ravimite, seeriaviisiliste ravimite ja pooltoodete valmistamist ning ravimite jaendamist, puhastatud vee ja süstevee valmistamist ja keemilist kontrolli, apteeginõude pesemist ja steriliseerimist, ravimite valmistamise ja jaendamise dokumenteerimist, valmistatud ja jaendatud ravimite märgistamist ning kvaliteedi kontrollimist, kontrolli dokumenteerimist apteegis ning valmistatud ravimite kontrolliks saatmist ja väljastamiseks lubamist. Määrusega nr 69 kehtestatakse apteegis valmistatavate ja jaendatavate ravimite kõlblikkusajad ning ilma retsepti või tellimisleheta väljastatavate seeriaviisiliste ravimite loetelu. Määrus nr 69 reguleerib hetkel ravimite valmistamist ainult apteekides s.h. haiglaapteekides aga mitte nt teistes haigla üksustes. Eeltoodust tulenevalt palub Regionaalhaigla täpsustada, millised määruses nr 69 toodud peatükid kohanduvad konkreetselt radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisele? Regionaalhaigla on seisukohal, et määruse nr 69 hetkel kehtiv versioon ei kajasta radiofarmatseutiliste preparaatide spetsiifikat, s.h näiteks poolestusaega või kalibreerimisaega puudutavalt. Regionaalhaigla teeb ettepaneku määrus nr 69 eeltoodu osas kaasajastada. 4. Regionaalhaigla palub täpsustada määruse § 4 lõikes 9 viidatud Arvestatud. direktiivi 2001/83/EÜ (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67–128) ning häid Määruses ja seletuskirjas parandused tootmistavasid tehtud. Kas määruses viidatakse juhendile ’Guide to Good Manufacturing practice for Medicinal Products’ ja selle lisadele? Või on määruses viidatud juhendile ’PIC/S Guide to Good Practices for the preparation of medicinal products in healthcare establishments’ ja selle lisadele? Regionaalhaigla hinnangul on siin väga oluline vahet teha, kuivõrd sõna manufacture tähendab tootmist ning sõna preparation tähendab ettevalmistamist. 5. Regionaalhaigla palub täpsustada määruse § 4 lõiget 6, mis Arvestatud. sätestab, et radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ja Määruses ja seletuskirjas parandused kvaliteedikontrolli ruumidele võimaldatakse juurdepääs läbi tehtud. riietumisruumi ja üksnes volitatud töötajatele Mis põhjusel peab olema kvaliteedikontrolli ruumidesse tagatud sissepääs läbi riietusruumi? Millega on vastav nõue põhjendatud? Kvaliteedikontrolli ruumidele ei ole määratud puhtusklasse, mistõttu jääb vastav nõue Regionaalhaiglale arusaamatuks. 6. Regionaalhaigla palub täpsustada määruse § 4 lõiget 8, mis Arvestatud. sätestab, et vajalikud meetmed peavad olema võetud, et vältida Määruses ja seletuskirjas parandused radioaktiivse kiirguse levikut üle lubatud taseme kontrollialadelt tehtud. väljapoole ning kaitsta kontrolliala osakeste ja mikroobidega saastumise eest Selgitame. Kas kontrolliala mõeldakse kiirgusseaduse kontekstis? Kontrollialale ei Radiofarmaatsia hea tava juhendi järgi ole määratud puhtusklasse. Puhtusklassid on määratud (cGRPP): Appropriate measures should valmistamisruumidele. be taken to avoid the spread of radioactivity from the controlled areas and to protect the controlled areas from particular and bacterial contamination Kui kontrollialale pole määratud puhtusklassi, ei tähenda, et osakeste ja mikrobioloogilist saastumist ei tuleks vältida. 7. Radiofarmatseutiliste preparaatide märgistus Arvestatud. Seletuskirjas täiendused tehtud. 7  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 1 Regionaalhaigla palub määruses täpsustada § 4 lg-s 12 ja lg-s 13 kirjeldatud radiofarmatseutliste preparaatide märgistust. Kas ja kui, siis millistele konkreetsetele nõuetele lisaks määruse tekstis toodule peab valmistatud radiofarmatseutilise preparaadi märgistus vastama? Kas märgistamisele rakenduvad nõuded on toodud tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määruses nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“? 8. Määruse § 5 ’Nõuded radiofarmatseutilise preparaadi Selgitame. valmistamise dokumentatsioonile’ Määrus on kooskõlas kiirgusseaduses Regionaalhaigla palub täpsustada, kas § 5 on kooskõlas kiirgusseaduses (KiS) sätestatud nõuetega. Kuna sätestatud nõuetega dokumentatsiooni säilitamisele? määruse § 5 lg-s 1 nimetatud säilitamisega seotud nõue sõnastatud „vähemalt“, siis otsest vastuolu KiS-ga pole. KiS kohaselt tuleb kiirgusseirega seotud andmed ja radioaktiivsete jäätmetega säilitada kiirgustegevuse lõpuni (KiS § 54 lg 3). KiS alusel kehtestatud keskkonnaministri 04.10.2016 määruse nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad“ § 11 lg 3 kiirgustegevusloa omaja säilitab kõiki radioaktiivsete jäätmete tekkimise ja käitlemise andmeid vähemalt viis aastat pärast radioaktiivsete jäätmete vabastamist või üleandmist radioaktiivsete jäätmete käitluskohta. 9. Määruse § 6 ’Lepingud kolmandate osapooltega’ Arvestatud. Regionaalhaigla hinnangul tekib vastuolu määruse § 6 ’Lepingud Seletuskirja täpsustatud. kolmandate osapooltega’ ja ravimiseaduse § 1611 ’Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise luba’ lg 1 ’Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise luba võib taotleda keskhaigla või piirkondlik haigla, kui valmistatud radiofarmatseutilisi preparaate kasutatakse oma raviasutuse piires.’ vahel. Nimetatud sätted justkui välistavad üksteist. St kui haigla taotleb radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise luba, siis ei tohiks ta ravimiseaduse §1611 alusel mõnele teisele haiglale radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise teenust osutada, kuna ta ei kasutaks teenuse osutamisel teisele haiglale radiofarmatseutilisi preparaate üksnes oma raviasutuse piires. 10. Määruse mõjud ja määruse rakendamisega seotud tegevused, Selgitame. vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Seletuskirja punkt 5 on seotud riigi ja Regionaalhaigla juhib tähelepanu asjaolule, et määruse seletuskirja kohaliku omavalitsuse võimalike punktis 5 ’Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja kuludega. määruse rakendamise eeldatavad tulud’ ei ole välja toodud haiglaid kui määruse jõustumisel täiendavaid kulusid kandvaid asutusi. 11. Määruse jõustumine Arvestatud. Regionaalhaigla teeb ettepaneku, et määruse jõustumisel rakendataks Vastavalt radiofarmatseutikumide mõistlikku üleminekuperioodi. Üleminekuperioodi rakendamine valmistajate tagasisidele kohaldatakse võimaldaks haiglatel mõistliku aja jooksul oma vastavaid tegevusi puhtusklasside ja personali planeerida. koolitusnõuetele üleminekuperiood, sest need nõuded vajavad täiendavaid investeeringuid ja pikemaajalist planeerimist. 8  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 1 12. Regionaalhaigla palub selgitust, kas ja kui, siis kuidas määruse Selgitame. mõistes reguleeritakse: Müügiloata komponentidest valmistamist a. Müügiloata komponentidest radiofarmatseutikumide valmistamine? reguleerib cGRPP Part 3. Selgitus: hetkel turustatavad radionukliidgeneraatorid 99m-Tc cGRPP: If there is a clinical need but a radiokeemiaks on müügiloata. Viide: Lisa 7, lk 5. licensed product is unavailable nationally, b. Komplekssete radiofarmatseutikumide valmistamine, kui valmistamine it should be confirmed that an imported koosneb mitmetest etappidest (erinevad reaktsioonid ning product is of pharmaceutical grade, puhastusetapid) ning selleks kasutatakse sünteesimoodulit? Viide: Lisa considering any national regulatory 7, lk 6. requirements. c. Uuritav raviotstarbeline ravim? Uuritava kliinilise uuringu radiofarmatseutikumi valmistamine ei ole lubatud – tuleb kasutada ravimitootja toodetud ravimit, mida võib üksnes manustamiseks ette valmistada. AS Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) Selgitame Teile ITK näitel, miks ei ole võimalik haiglatel esitada taotlust Selgitame. loa saamiseks 1. aprilliks 2022. Määruse eelnõu § 4 lg 3 järgi tuleb Määrusega ei kehtesta radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel järgida tervise- ja radiofarmatseutiliste preparaatide tööministri 3. detsembri 2014. a määruses nr 69 „Ravimite apteegis valmistamiseks heade tavadega valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning võrreldes rangemaid nõudeid. apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ sätestatud käitlemisnõudeid, sealhulgas steriilsete preparaatide valmistamisel, ning kiirgusseaduses sätestatud nõudeid kiirguskaitse tagamisel. Sama paragrahvi lg 6 järgi võimaldatakse radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ja kvaliteedikontrolli ruumidele juurdepääs läbi riietumisruumi. Teisisõnu esitatakse määrusega radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks täiendavaid nõudeid ruumidele ja seadmetele, millega peavad haiglad end vastavusse viima. Seega tuleb ITK-l radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise loa taotlemiseks kohandada radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ruumi, tekitades juurde täiendava riietuslüüsi ning teha hulgaliselt ehituslikke eritöid (ventilatsioon, elekter jms) ja soetada seadmeid. Olemasolevate ruumide ümberehituse alustamiseks, ümberehituseks ning ruumide kasutuselevõtuks tuleb läbida erinevad ajalist ressurssi nõudvad protsessid, mida ei ole võimalik teha ühel ajal (ruumide projekteerimine, ehitushanke protsess, ehitustööd, kiirgustegevusloa muudatuse protsess jt), järgides seejuures riigihangete seadusest, ehitusseadusest ja kiirgusseadusest tulenevaid nõudeid ja tähtaegu. Samuti peame mainima, et ruumide ehitustööde ajal ei ole võimalik ITK nukleaarmeditsiinikeskuses osutada tavapäraseid diagnostilisi ja raviprotseduure radiofarmatseutikumidega, mis halvendab oluliselt teenuse kättesaadavust patsientidele ning pikendab ootejärjekordi. Seega tekiks määruse jõustumisel olukord, kus haiglad peavad 1. aprillist 2022 katkestama patsientidele radiofarmatseutiliste preparaatidega seotud tervishoiuteenuse osutamise. Seda ka juhul, kui loa taotluse esitamise tähtaeg lükatakse edasi, sest ka ümberehituse ajal ei ole võimalik patsientidele teenust osutada. Oluline on ära märkida kas seda, et kuigi määruse eelnõu seletuskirja järgi majanduslik mõju määruse jõustumisega puudub, kaasneb sellega haiglatele märkimisväärseid kulutusi seoses ruumide ümberehitamise ja seadmete soetamisega, küündides ITK puhul kuni 0,5 mln euroni või isegi rohkem. Samuti on hetkel selgusetu ümberehituste ja seadmete soetuse katteallikad: kas haiglate kulutused katab riik või peavad haiglad hakkama saama omavahendite arvelt. Tahaksime Teie tähelepanu juhtida ka asjaolule, millele viitas ENMS Teile 28.12.2021 saadetud arvamuses, et käesoleval ajal toimuvad Euroopa institutsioonide ja Euroopa erialaseltside tasemel konsultatsioonid eesmärgiga ravimimaailma ja kiirgusmaailma reguleerivate õigusaktide omavaheliseks sildamiseks, vältimaks asjakohatute nõuete kohaldamist radiofarmaatsiale. Praegusel juhul 9  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 1 kehtestataks kõnealuse määrusega Eestis radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks rangemad nõuded, kui mujal Euroopa Liidus. II Nõuded radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisega seotud Arvestatud. personalile Määruse eelnõu § 3 lg-tes 2 ja 3 on sätestatud Määruses ja seletuskirjas parandused radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise eest vastutava isiku ja tehtud. radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku kohustused. Siinkohal toome välja ITK näitel, et radioloogias kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku tööülesanded hõlmavad suuremas osas kiirgusohutussüsteemi tagamist haiglas ning tema ei vastuta radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise kvaliteedi eest, kuna ta oma töös otseselt radiofarmatseutiliste preparaatidega kokku ei puutu. ITK kvaliteedijuhtimissüsteem on ulatuslik kogu haiglat hõlmav struktuur, milles osaleb kvaliteediosakond, kvaliteedispetsialistid, diagnostikakliiniku kvaliteedispetsialist, meditsiinifüüsikud, arstid jt spetsialistid. Kogu nukleaarmeditsiini tööd hõlmav kvaliteedisüsteem ei kaasa ainult manustatava radiofarmatseutilise preparaadi kvaliteeti ja kiirgusdoosi, vaid ka diagnostilistel uuringutel (sh ravijärgne jälgimine) kasutatavaid seadmeid ning radioaktiivsete jäätmete vabastamisega seotud tingimusi. Uuringuprotokollid, sh manustatava radiofarmatseutilise preparaadi kvaliteedi ja kiirgusdoosi hindamine luuakse koostöös meditsiinifüüsiku, radiofarmatseudi, kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku ja arstidega, kes hindavad uuringu salvestusaja pikkust, patsiendile manustatavat kiirgusdoosi ning saadava pildi kvaliteeti, mille alusel omakorda vajaduse korral kohandatakse radiofarmatseutilise preparaadi annust vastavalt kasutusjuhendile. Seega nukleaarmeditsiinis kvaliteedisüsteemi eest vastutav isik peab olema võimeline juhtima kliinilisi auditeid, kus põhirõhk ei ole mitte ainult radiofarmatseutilistel preparaatidel. Radioakiivsete jäätmete käitlemine ja nende vabastamine on meditsiinifüüsiku pädevuses. Määruse eelnõu kohaselt peab aga radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise kvaliteedisüsteemi looma ja haldama isik, kes tegeleb peamiselt radiofarmaatsiaga, mis on aga ebapraktiline. Niisiis ei ole määruse eelnõus sätestatud nõuded radiofarmatseutilise preparaadi valmistamisega seotud personalile ja nende vastutusaladele kooskõlas suurhaiglate struktuuriga ning vajavad täiendavat arutelu. Radiofarmaatsiaruumides toimuvad töötajatele kõige suurema kiirguskoormusega tööprotsessid (sh kauba vastuvõtt, radionukliid- generaatori ettevalmistamine, radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamine ja jaendamine jt). ITK-s toimub radiofarmatseutilise preparaadi valmistamine ja jaendamine personali (radioloogiatehnikute) roteerumise põhimõtte alusel, mis võimaldab hoida töötajate kiirgusdoosid väga madalal tasemel. Tulenevalt kiirgusohutusnõuetest on radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ja jaendamise tööprotsessi juures ette nähtud kaks töötajat, kellest üks puutub otseselt kokku radiofarmatseutiliste preparaatidega ja teine assisteerib. Kvaliteedikontrolli teeb erapooletult kas radiofarmatseut või assisteeriv radioloogiatehnik, seejuures sellised koostööpaarid vahelduvad ehk roteeruvad igal nädalal. Määruse jõustumisel muutuksid aga üksikute töötajate kiirgusdoosid põhjendamatult väga kõrgeks. Seetõttu peab ITK lähtuvalt kiirgusseadusest muutma kehtivat mõõduka ohuga kiirgustegevusluba ja taotlema uut tegevusluba suure ohuga kiirgustegevuseks (KiS § 34. Kiirgustegevuse ohuastmed), mille tõttu kiirgustegevusloa taotluse menetlemine võib pikeneda 90 päevalt 180 päevani (KiS § 73). ITK jaoks tähendab see täiendavate kiirgusseadusest tulenevate karmimate kiirgusohutuse tingimuste rakendamist, mis tegelikkuses on ebavajalikud ja välditavad, sh töötajate liigne kiiritamine. Eesti Haiglaapteekrite Selts (EHAS) 10  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 1 EHAS palub täpsustada määruse paragrahvi § 4 lg 3 Arvestatud. „Radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel tuleb järgida Määrust ja seletuskirja täiendatud. tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määruses nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ sätestatud käitlemisnõudeid, sealhulgas steriilsete preparaatide valmistamisel, ning kiirgusseaduses sätestatud nõudeid kiirguskaitse tagamisel“. Hetkel reguleerib määrus nr 69 ravimite valmistamist ja sellega seonduvat apteegis/haiglaapteegis. Määrus nr. 69 § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev määrus reguleerib apteegis ekstemporaalsete ravimite, seeriaviisiliste ravimite ja pooltoodete valmistamist ning ravimite jaendamist, puhastatud vee ja süstevee valmistamist ja keemilist kontrolli, apteeginõude pesemist ja steriliseerimist, ravimite valmistamise ja jaendamise dokumenteerimist, valmistatud ja jaendatud ravimite märgistamist ning kvaliteedi kontrollimist, kontrolli dokumenteerimist apteegis ning valmistatud ravimite kontrolliks saatmist ja väljastamiseks lubamist. Määrusega kehtestatakse apteegis valmistatavate ja jaendatavate ravimite kõlblikkusajad ning ilma retsepti või tellimisleheta väljastatavate seeriaviisiliste ravimite loetelu. Kuna radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamine määruse eelnõu kohaselt ei saa toimuma apteegis/haiglaapteegis, siis palume täpsustada millised peatükid määrusest nr 69 kohalduvad radiofarmatseutilistele preparaatidele s.h. märgistus, säilivus. Leiame, et hetkel kehtiv määrus nr 69 ei kajasta radiofarmatseutliste preparaatide spetsiifikat (nt. aktiivus, poolestusaeg) ning ei vasta kaasaegsele (haigla) farmaatsia nõuetele. Sellest tulenevalt teeb EHAS ettepaneku määrust 69 kaasajastada terviklikult, kaasates huvipooltena haiglaapteekide erialaseltsi ja apteegisektori teised organisatsioonid. Määruses kasutatavad mõisted Arvestatud. Kavandatavas määruses kasutatakse mõisteid radiofarmatseutilise Seletuskirjas mõisteid täpsustatud. preparaadi valmistamine (§ 1 ), aseptiliste preparaatide valmistamine (§ 3 lg 6), steriilsete preparaatide valmistamine (§ 4 lg 3). Leiame, et mõistete selgus ja üheselt mõistetavus on väga oluline seetõttu palume mõisted kavandatava määruse kontekstis täpsustada, st mida need täpselt tähendavad. Radiofarmatseutliste preparaatide määratlus Arvestatud. Kuna radiofarmatseutiliste preparaatide näol on EHAS hinnangul Seletuskirjas täpsustatud, millised tegemist ravimitega, palume Teil täpsustada millisel määral ja milliste määruse nr 69 sätted kuuluvad punktide osas reguleerivad radiofarmatseutliliste preparaatide kohaldamisele. valmistamist teised Eestis kehtivad ravimite käitlemisalased õigusaktid lisaks määruse eelnõus toodud tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määruses nr 69. Sotsiaalministri 17. veebruar 2005. a määrus nr 24 Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord § 20 Dokumentide säilitamine ja Ravimiseadus § 36 Kõlbmatute ravimite hävitamine sätestavad kavandatavast määruse § 5 nõuded radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise dokumentatsioonile erinevad nõuded dokumentatsioonile ja säilitusaegadele. 11  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 2 Märkuse esitaja Märkusega arvestamine või mittearvestamine, selgitus Eesti Nukleaarmeditsiini Selts Määruse § 3 lõige 2 punkt 4 jõustub 1. juulil 2023. aastal, kuid see säte Arvestatud. ütleb ju vaid seda, et radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise Lisatud § 3 lg 7, mis kehtestab eest vastutav isik ei pea enne 01.07.2023 osalema vajaliku väljaõppe koolitamise kohustuse. Üleminekuaeg ja kvalifikatsiooniga personali värbamises ja asjakohase koolitamise antud § 3 lõikele 7. korraldamises lähtudes riskihindamise tulemustest. Sellise nõude edasilükkamine tundub kummaline – ilmselt on juhtunud kirjutajal viga. Määruse § 4 lõige 9 jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal, kuid see säte Selgitame. ütleb vaid seda, et radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamisel ei Muudatusi ei teinud. Üleminekuaja tule puhtusklasside nõuete täitmisel järgida sotsiaalministri 17. andmine nõudega kooskõlla viimiseks veebruari 2005. a määruse nr 21 „Tervisekaitsenõuded apteekidele ja on leevendus. Nõue on kooskõlas nende struktuuriüksustele“ lisas sätestatud nõudeid enne 01.01.2024. radiofarmaatsia hea tava juhendiga Juhul kui teksti autor on soovinud edasi lükata radiofarmaatsia ruumide (cGRPP), millest ka praegu komplekti ümberehitamise survet, siis kahuks jääb see leevendamata. radiofarmatseutiliste preparaatide valmistajad enda selgituste kohaselt lähtuvad. Vältimaks põhjendamatuid ehituskulusid teeme ettepaneku sõnastada Selgitame. ümber määruse kavandi §4 (15) järgmiselt: „Patsiendi vererakkude Muudatusi ei teinud. Olemasolev säte märgistamisel radionukliididega tuleb aseptikareeglitest kinni pidada on kooskõlas radiofarmaatsia hea tava ning ristsaastumise vältimiseks peab protseduur toimuma eraldi juhendiga (cGRPP). teistest valmistamistegevustest, kusjuures eraldatus olgu kas ajaline või ruumiline. Ühise riietusruumi kasutamise korral peab olema tehtud riskihindamine, mis dokumenteeritakse. Kõik lähtematerjalid peavad olema identifitseeritud ning kasutada võib vaid inimtervishoius kasutamiseks sertifitseeritud materjale ja reagente. Kõikide reagentide, materjalide ja lahuste spetsifikatsioonide vastavus nõutud standarditele peab olema dokumenteeritud.“ Oleme seisukohal, et määruse kavandis tuleb mitte üksnes osundatud kohad parandada, vaid see tuleb punkt-punktilt, sõna-sõnalt ja täht-tähelt ümber kirjutada, viimaks omavahelisse vastavusse 4,5-leheküljelise määruse ja 25,5- leheküljeliseks paisunud seletuskirja, selle lisa ja mõistete konspekti. Näide: Määruse kavandi §4 (3) kohaselt „Radiofarmatseutiliste Arvestatud. preparaatide valmistamisel tuleb järgida tervise- ja tööministri 3. Sõnastust muudetud seoses määrus detsembri 2014. a määruses nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, nr 69 § 3 lõigetega 7 ja 10. jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ sätestatud asjakohaseid käitlemisnõudeid, sealhulgas steriilsete preparaatide valmistamisel, ning kiirgusseaduses sätestatud nõudeid kiirguskaitse tagamisel.“ Oleme korduvalt tagasiside kirjades märkinud, et 03.12.2014 määruse nr 69 enam kui 100 punktist on radiofarmatseutiliste ravimite puhul kohaldatavad üksikud ja need tuleks radiofarmatseutiliste preparaatide määruses selgesõnaliselt esitada. Nüüd on kirjutatud seletuskirjas: „Määrusest 69 kuuluvad kohaldamisele järgmised sätted: § 3 lõiked 7, 10, 14, 15; § 4 lõiked 11, 3, 4, 5, 6, 8, 81; § 5 lõiked 121, 13, 14, 15, 16; § 8 lg 1; § 9 lõiked 11, 12; § 10 lg 2; § 18 ja § 22, sealhulgas ei kohaldu viidatud määrusest jaendamist puudutav regulatsioon.„ Juhime tähelepanu, et osundatud lause viimane fraas on vastuolus lause esimeses pooles mainitud kohaldamisele kuuluvate § 3 lg-tega 7 ja 10, mis reguleerivad jaendamist. Seega tuleb kohaldamisele tulevate sätete hulgast välja jätta § 3 lg-d 7 ja 10.  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 2 Seletuskiri sisaldab mitte asjakohaseid kitsendusi. Näiteks lk. 7: Arvestatud. „Erinevate preparaatide valmistamiseks mõeldud tooraineid ei või Viidatud lause seletuskirjast samal ajal valmistamisruumides hoida“. Seda nõuet ei ole võimalik kustutatud. Vastavalt GRPP-le: For täita kasvõi 99Mo/99mTc-generaatori alalise paiknemise tõttu example, preparation (e.g. radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ruumis. Selle nõude radiochemical synthesis), QC and täimiseks oleks vaja tekitada haiglas täiendavaid kiiritusriske laboratory operations (e.g. release generaatori korduva ümberpaigutamise tõttu, või tuleks kanda testing), and storage of approved mõttetuid lisakulutusi samaaegse kiirgusriski suurenemisega, soetades components (including containers and arvukalt generaatoreid, lisaks tuleks oluliselt, kuni 10-kordselt closures) should be performed in suurendada radiofarmaatsia ruumide arvu. segregated areas wherever possible or otherwise physically separated. For labelling of blood cells, a dedicated laminar air flow bench should be used, and preferably a dedicated clean room. Seletuskirjas on mitte asjakohane kasutada terminit „inkubaator“, Arvestatud. pigem tuleks kontekstist sõltuvalt valida kas „bioohutuskapp“ või Muudetud sõnastust vastavalt PERH „isolaatorkapp“. ettepanekule (vt allpool). Määruses ja seletuskirjas kisub endiselt kiiva (a) radiofarmatseutiliste Arvestatud. preparaatide valmistamise eest vastutava isiku, (b) § 3 lg 3 p 4 sõnastust muudetud radiofarmatseutiliste preparaatide kvaliteedikontrolli eest vastutava määruses ja seletuskirjas. isiku ning (c) kvaliteedisüsteemi tagamise eest vastutava isiku temaatika. Kordame üle varem selgitatu: isikud (a) ja (b) on radiofarmaatsia töötajad, kellel peab olema ülikoolis omandatud akadeemiline kraad arstiteaduse, farmaatsia, geenitehnoloogia, bioloogia, meditsiinitehnika ja -füüsika või muul valdkonnaga seotud erialal või radioloogiatehniku kvalifikatsioon või farmatseudi kvalifikatsioon või vastav välisriigi kvalifikatsioon ning vähemalt kaheaastane radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise kogemus viimase viie aasta jooksul; isik (c) peab olema läbinud kvaliteedispetsialisti kutsestandardile vastava tasemeõppe või tal peab olema piisav kvaliteedijuhtimise alane töökogemus, et täita kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku ülesandeid. Ei ole näiteks asjakohane, et kvaliteedisüsteemi eest vastutavale isikule on pandud (radioaktiivsete)jäätmete käitlemise ja kvaliteedikontrolli tegemise kohustus. Määrus peab jätma ruumi nukleaarmeditsiini osakonna terviklikule töökorraldusele, kus lisaks radiofarmaatsiale on veel teisi essentsiaalseid töölõike, seadmata isikute (a), (b) ja (c) ülesandeid ja vastutust välja kujunenud mõistlikust tasandist erinevaks. Põhja-Eesti Regionaalhaigla Määrus § 3 lg 2 p 7 asendada "tugevus" sõnaga "aktiivsus" Arvestatud. Muudatus tehtud määruses ja seletuskirjas. Määrus § 3 lg 3 p 6 lisada "vajadusel" lausesse "iga testitava töölõigu Arvestatud. kvaliteedikontrolli tarbeks detailsete kirjalike juhiste koostamine, Täiendus tehtud määruses ja vajadusel kvaliteedikontrolli tegemine ja tulemuste dokumenteerimine" seletuskirjas. Määrus § 4 lg 6 kustutada "kontrollialasse kuuluvatesse" lausekatkest Selgitame. "kvaliteedikontrolli kontrollialasse kuuluvatesse ruumidesse" Muudatusi ei teinud. Viidatud muudatus tehtud vastavalt eelnevatele ettepanekutele, nõue on kooskõlas ka radiofarmaatsia hea tava juhendiga (cGRPP): Access to controlled areas should be via a gowning area and should be restricted to authorised personnel. Määrus § 4 lg 8 lisada sõna "kasutusele" lauses "Tuleb kasutusele Selgitame. võtta…" Muudatusi ei teinud. Praegu on eesti keeles korrektne sõnastus.  Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise tingimused Seletuskirja lisa 2 Määrus § 4 lg 13 lisada kuupäeva dokumenteerimise nõue: Arvestatud. Radiofarmatseutilise preparaadi doos peab olema patsiendipõhine ning Sõnastust täiendatud määruses ja see peab olema märgitud pakendile koos aktiivsuse ja sellele vastava seletuskirjas. kellaaja ja kuupäevaga. Määrus § 5 lg lisada sõna "kasutusele" lausesse "Kvaliteedisüsteemi Selgitame. mittevastavused dokumenteeritakse ning võetakse kasutusele Muudatusi ei teinud, eesti keeles korrigeerivad ja ennetavad meetmed, mida kontrollitakse järgmise korrektne sõnastus. auditi käigus. Auditi tulemusi säilitatakse vähemalt viis aastat." SK lk 8 kustutada "kontrollialasse kuuluvatesse" ja "ainult" lauses Selgitame. "Lõike 6 kohaselt tuleb radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise Muudatusi ei teinud. Olemasolev säte ja kvaliteedikontrolli ruumidesse võimaldada juurdepääs läbi lüüsi." on kooskõlas radiofarmaatsia hea tava juhendiga. SK lk 12 pakutud sõnastus ptk 2 viimasesse lõiku: Määruse Arvestatud. jõustumisest võib ligikaudu kahe aastase perioodi jooksul valmistada Muudatus seletuskirjas tehtud. radiofarmatseutilisi preparaate A-klassi keskkonnas tagades selle laminaarkapi, klass II bioohutuskapi või isolaatori kasutamisega, ümbritsev ruum peab olema vähemalt D-puhtusklass. Üleminekuaja lõppedes peab laminaarkapi ja klass II bioohutuskapi kasutamise korral tagama, et ümbritsev ruum vastaks vähemalt C-puhtusklassile. Isolaatori kasutamisel peab ümbritsev ruum vastama vähemalt D- puhastusklassile. Keskkonnaamet Leiame, et määruse § 4 lg-s 8 sätestatu peab olema kooskõlas Arvestatud. kiirgusseaduses (edaspidi KiS) sätestatuga. KiS § 53 lg 2 kohaselt Muudatused määruses ja seletuskirjas tagatakse kontrollialal kaitse ioniseeriva kiirguse eest või radioaktiivse tehtud. saaste leviku tõkestamine asjakohaste reeglite kehtestamise kaudu. Juurdepääsu kontrollialale kontrollitakse. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku määruse § 4 lg 8 täiendamiseks: Tuleb võtta vajalikud meetmed, et vältida ioniseeriva kiirguse või radioaktiivse saaste levikut üle lubatud taseme kontrollialadelt väljapoole ning kaitsta kontrolliala osakeste ja mikroobidega saastumise eest. Eespool toodud kommentaarist lähtudes teeme ettepaneku täiendada ka seletuskirjas määruse § 4 lg 8 kohta esitatud selgitusi. Nimelt, et vältida tuleb lisaks ioniseeriva kiirguse levikule ka radioaktiivse saaste levikut. Üldine märkus: seletuskirjas toodud määruse mõjude hinnang on väga Seletame. tagasihoidlik. Viimasel koosolekul haiglate esindajad teatasid Seletuskirjas mõeldud kulud riigi-/KOV- määrusega kaasnevatest kuludest, mis võivad olla suured. tasandil, mitte haiglatele. Samuti seoses esitatud dokumentidega on tekkinud küsimus eraldi Seletame. failina esitatud mõistete kohta. Keskkonnaameti ettepanekuks oli Mõisted lisatud seletuskirja vastavate täiendada eelnõu ja seletuskirja eespool nimetatud mõistete alapunktide juurde. definitsioonidega. Seletuskirja lisa (märkuste tabel) järgi ettepanekuga on arvestatud ja seletuskirjas mõisted on selgitatud. Palume täpsustada, kas esitatud seletuskiri veel täiendatakse või mõisted lisatakse seletuskirja lisana vms?