Pöördumine

TALLINNA NOTAR MERLE SAAR-JOHANSON Notaribüroo Tallinn Rävala pst 3 / Kuke tn 2 www.notarnet.ee Tel 6996 300 NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1706 KINNISTUTE MITTERAHALISE SISSEMAKSENA ÜLEANDMISE LEPING NING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Merle Saar- Johanson asendaja Riina Toss, tegutsedes notari ülesannetes kolmekümne esimesel mail kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (31.05.2021.a.) Eesti Vabariigis ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Siseministeeriumi, registrikood 70000562, aadress Pikk tn 61, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja kaudu, kelle esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Piret Lilleväli, isikukood 46008070377, kes on tõestajale tuntud isik, ning kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, aadress Tartu mnt 85, Tallinn, e- posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Ühing, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Andrus Ait, isikukood 38106030291, kes on tõestajale tuntud isik, ning kes kinnitab, et tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud, kes sõlmivad lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks 1 on kinnistu asukohaga Helme tn 3b, Tallinn, koos selle oluliste 1  osadega ja päraldistega, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 8988450 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV74041). 1.1.1. Kinnistusregistriosa esimese jao andmete kohaselt on maa koosseisus katastritunnus 78401:101:2841, pindala 7088,0 m², aadress Helme tn 3b, Tallinn, maa sihtotstarve sihtotstarbeta maa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel). 1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei paikne maaüksusel, mis kuulub lepingu eseme 1 koosseisu, ehitisi (lepingu ese 1 on hoonestamata) ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või –teatise ega kasutusloa või –teatise kohta. 1.3. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 1 registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 1 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.4. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 1 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 78401:101:2841 kitsendused: Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 7088 m²; nähtus: muinsuskaitseala (Tallinna vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala). 1.5. Kultuurimälestiste riikliku registri (www.muinas.ee) kohaselt kehtivad lepingu eseme 1 suhtes piirangud seoses sellega, et lepingu ese 1 asub arheoloogiamälestise, muinsuskaitseala, UNESCO maailmapärandi objekti – Tallinna vanalinn, I-II a-tuh – muinsuskaitseala (mälestise registri kood 2589; alus: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27); "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus" Vabariigi Valitsuse 27.02.1995. a. määrus nr. 81 (RT I 1995, 24, 339); "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus" Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003. a määrusega nr 155 ( RT I 2003, 44, 303), 23.08.2004 nr 281 ( RT I 2004, 63, 450) – kaitsevööndis. 1.6. Lepingu esemeks 2 on kinnistu asukohaga Suur-Lootsi tn 1e, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 18686350 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV88036). 1.6.1. Maa koosseisus on katastritunnus 51401:001:1176, pindala 226,0 m², aadress Suur-Lootsi tn 1e, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel). 1.6.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.6.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.6.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.7. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei paikne maaüksusel, mis kuulub lepingu eseme 2 koosseisu, ehitisi (lepingu ese 2 on hoonestamata) ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või –teatise ega kasutusloa või –teatise kohta. 2 1.8. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 2 registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 2 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.9. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 2 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 51401:001:1176 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 226 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Narva jõgi); Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 201 m²; nähtus: hoiuala (Narva jõe alamjooksu hoiuala); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 226 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 30 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva- Jõesuu linna piires (); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 225 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Narva jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 226 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Narva jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 128 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 226 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 225 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu,laevatatav (Narva jõgi); Piiranguvöönd: ulatus: 24 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cottus gobio (võldas)); Piiranguvöönd: ulatus: 24 m²; nähtus: iI kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Aspius aspius (tõugjas)); Piiranguvöönd: ulatus: 24 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Misgurnus fossilis (vingerjas)); Piiranguvöönd: ulatus: 24 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cobitis taenia (hink)). 1.10. Lepingu esemele 2 ulatuv Narva jõe alamjooksu hoiuala on keskkonnaregistri (http://register.keskkonnainfo.ee) kohaselt registreeritud keskkonnaregistris registrikoodiga KLO2000089 ja looduskaitseala valitsejaks on Keskkonnaameti Põhja regioon. Hoiuala on võetud kaitse alla Vabariigi Valitsuse 5. mai 2005. a määrusega nr 93 „Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas“. 1.11. Lepingu esemeks 3 on kinnistu asukohaga Ujula park P6, Paide linn, Paide linn, Järva maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 17166150 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV86399). 1.11.1. Maa koosseisus on katastritunnus 56701:001:0708, pindala 20940 m², aadress Ujula park P6, Paide linn, Paide linn, Järva maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.11.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.11.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.11.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.12. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei 3  paikne maaüksusel, mis kuulub lepingu eseme 3 koosseisu, ehitisi (lepingu ese 3 on hoonestamata) ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või –teatise ega kasutusloa või –teatise kohta. 1.13. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 3 registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 3 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.14. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 3 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 56701:001:0708 kitsendused: Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 20940 m²; nähtus: maardla (Epu-Kakerdi: Prääma); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 66 m²; nähtus: maantee (Paide - Mündi - Mäeküla); Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 20940 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine). 1.15. Lepingu esemeks 4 on TÖÖKOJA kinnistu asukohaga Töökoja, Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1819034 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV88478). 1.15.1. Maa koosseisus on katastritunnus 68901:001:0014, pindala 3332 m², aadress Töökoja, Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%). 1.15.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.15.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 1) Hoonestusõigus tähtajaga 49 aastat Ruhnu vald kasuks. Hoonestusõiguse ulatus vastavalt 07.04.2021 lepingu punktile 4.3;sihtotstarve ja ehitamiskohustus vastavalt lepingu punktile 5.1; ehitiste ja kogu kinnistu korrashoid vastavalt lepingu punktile 5.2; kindlustamis- ja taastamiskohustus vastavalt lepingu punktile 9; hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks asjaõigustega on vajalik kinnistusregistri registriossa nr 1819034 kantud kinnistu igakordse omaniku nõusolek vastavalt lepingu punktidele 6.1 ja 6.2; hüvitis ja ehitiste saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel vastavalt lepingu punktile 7. Hoonestusõiguse kohta on avatud registriosa number 19058050. 7.04.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 8.04.2021. Kohtunikuabi Hele Olli. 2) Ostueesõigus kinnistu nr 19058050 igakordse omaniku kasuks. Ostueesõigus kinnistu igakordsel võõrandamisel. Kanne asub 3. jao kande nr 1 järel. 7.04.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 8.04.2021. Kohtunikuabi Hele Olli. 1.15.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.15.5. Eelnimetatud III jao kanded jäävad kehtima ka Ostja suhtes ning Müüja ei pea neid kandeid kõrvaldama. Nende kannete aluseks olevate lepingute sisu osalejatele teada ning nad loobuvad nende ettelugemisest ja käesolevale notariaalaktile lisamisest. 1.16. Ülalnimetatud Töökoja, Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond aadressil asuvate ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed: 1.16.1. hoone tuletõrjegaraaz, ehitisregistri koodiga 106024078, esmane kasutus 4  määramata, korruste arv 1, ehitusalune pind 96 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; 10.03.2021 ehitusluba nr 2112271/07017; 1.16.2. hoone töökoda, ehitisregistri koodiga 106024079, esmane kasutus määramata, korruste arv 1, ehitusalune pind 126 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. 1.17. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 4 registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 4 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.18. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 4 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 68901:001:0014 kitsendused: Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1782 m²; nähtus: maantee (Ruhnu sadama tee); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 46 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 102 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (). 1.19. Lepingu ese 1, lepingu ese 2, lepingu ese 3 ja lepingu ese 4 ühiselt nimetud lepingu ese. 1.20. Käesoleva lepingu punktis 1 lepingu eseme kohta toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval (31.05.2021) infosüsteemi e-notar kaudu või internetiaadressil. 1.21. Lepingu punktis 1.15.3 alapunktis 1 nimetatud hoonestusõigus on seatud ja kantud kinnistusraamatusse Eesti Vabariigi kui kinnistu omaniku ja Ruhnu valla kui hoonestaja vahel 07.04.2021.a. sõlmitud lepingu „Hoonestusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping” (edaspidi nimetatud ka Hoonestusõiguse Leping) alusel, milline on tõestatud Tallinna notar Piret Press’i poolt notari ametitoimingute raamatu registri nr 662 all, alusel, millise lepinguga Omanik koormas lepingu eseme 4 hoonestusõigusega Ruhnu valla kasuks neljakümne üheksaks (49) aastaks (riigi kinnisvararegistri objekti kood LX21-972). Hoonestusõigus koormab kinnistu ja hoonestusõiguse oluliseks osaks olevat käesoleva Lepingu punktis 1.16.1 nimetatud tuletõrjegaraaži ja kinnistust (lepingu esemest 4) 50 m² suurust eelnimetatud tuletõrjegaraaži teenindamiseks vajalikku maa-ala. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Vastavalt Ühingu ainuaktsionäri 30.04.2021.a otsusele ja siseministri 22.04.2021.a käskkirjale nr 1-3/43 on otsustatud suurendada Ühingu aktsiakapitali 5  ning anda mitterahalise sissemaksena Ühingule üle riigivara, milleks on lepingu esemeks olevad kinnistud. 2.1.2. Lepingu ese on Omaniku ainuomand ja Omanik ei ole lepingu eset kuni Lepingu sõlmimiseni kellelegi võõrandanud ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei kehti käsutamiskeelde, selle suhtes ei ole vaidlusi, s.h kohtulikke vaidlusi, lepingu eseme suhtes ei ole omandireformi käigus esitatud taotlusi lepingu eseme tagastamiseks ega ole takistusi lepingu eseme käsutamiseks, valdamiseks, kasutamiseks Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 18 lg 1 mõistes, lepingu eset ei ole koormatud käesolevas Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi või muud kasutuslepingud. 2.1.3. Omanik on tasunud kõik lepingu esemega ja lepingu eseme kasutamisega seotud maksed ja maksud, mis on Lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud. 2.1.4. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 2.1.5. Lepingu esemeks 1 oleval kinnistul paiknevad soojakud ja ladustatud asjad. 2.1.6. Lepingu eseme 3 ja lepingu eseme 4 koosseisu kuuluvale maale on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt. Lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 2 koosseisu kuuluvale maale otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt puudub. 2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne Lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega - rajatisi. 2.2.Ühingu esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Ühing on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud Maa-ameti elektroonilise kaardiserveri rakenduse vahendusel lepingu eseme katastriandmetega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurustest ja piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 2.2.2. Ühing on üle vaadanud lepingu eseme 4 koosseisu kuuluva ehitise ning Ühingule Omaniku poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitise seisukorrast. 2.2.3. Ühing on teadlik lepingu eseme suhtes kitsendusi põhjustavatest objektidest ja lepingu eseme suhtes kehtivatest kitsendustest ega oma eeltoodu osas Omanikule mingeid pretensioone ning ei loe eelnimetatud kitsendusi lepingu eseme puuduseks. 2.2.4. Ühing on teadlik lepingu punktis 1.15.3 nimetatud kannetest ja nende sisust, samuti asjaolust et nimetatud kanded jäävad kehtima ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist ning Omaniku kandmist kinnistusraamatusse vastavate lepingu esemete omanikuna ja Omanik ei oma selles osas Ühingule mingeid pretensioone. 2.2.5. Ühing on teadlik lepingu eseme 4 suhtes kehtivast hoonestusõigusest ja ostueesõigusest ning nimetatud hoonestusõiguse ja ostueesõiguse aluseks oleva lepingu sisust ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone ja loobub eelnimetatud asjaõiguste aluseks oleva lepingu ettelugemisest ja Lepingule lisamisest. 6 2.2.6. Ühingu põhikirja kohaselt on lubatud aktsiate eest tasumine mitterahalise sissemaksega ning Ühingu põhikirja kohaselt korraldab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist Ühingu juhatus kaasates selleks vajadusel eksperte. Sissemakse väärtuse hindamist kontrollib audiitor. 2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et nad on tutvunud Lepingus viidatud dokumentidega, nende sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ja Lepingule lisamisest. 3. MITTERAHALISE SISSEMAKSE ÜLEANDMINE 3.1. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis üks (1) nimetatud lepingu esemeks olevad kinnistud koos nende oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme harilikuks väärtuseks kakskümmend neli tuhat üheksasada üheksateist eurot ja 59 senti (24 919,59 eurot). 3.2. Omanik ja Ühing lepivad kokku, et lepingu eseme 2 ja lepingu eseme 3 otsene valdus loetakse üle antuks käesoleva Lepingu sõlmimisega. Omanik ja Ühing lepivad kokku, et lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 4 otsene valdus antakse Ühingule üle hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates käesoleva Lepingu sõlmimisest. Nimetatud tähtpäevaks on Omanik kohustatud lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 4 valduse ja kõik lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 4 päraldisteks olevad dokumendid Ühingule üle andma ning Ühing on kohustatud valduse vastu võtma. Valduse üleandmise kohustuse või vastuvõtmise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud poolel kohustus maksta teisele poolele leppetrahvi null koma null kolm protsenti (0,03%) vastava lepingu eseme väärtusest iga viivitatud päeva eest. Omaniku poolt annab lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 4 valduse koos päraldistega Ühingule üle ning allkirjastab riigivara üleandmis-vastuvõtmisakti Siseministeeriumi valitsemisala volitatud asutuse juht või tema poolt volitatud isik, mille bilansis vastav lepingu ese üleandmise hetkel on. Omanik ja Ühing lepivad kokku, et Omanik ei kohustu lepingu esemelt 1 ära vedama punktis 2.1.5. toodud esemeid enne valduse üleandmist Ühingule, kuid hüvitab Ühingule asjade äraveo ja utiliseerimise kulud. 3.3. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ühingule üle valduse üleandmisel. 3.4. Omanik kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning Ühingu nõudmisel esitab Ühingule maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. 3.5. Omanik kohustub mitte halvendama lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 4 seisundit ajal, mil need on tema valduses, hoolitsema selle aja jooksul lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 4 eest ning andma need Ühingule üle seisundis, millises need olid Ühingu poolt selle ülevaatamise momendil. 3.6. Lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 4 valduse üleandmisel allkirjastavad Omaniku esindaja ja Ühing lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti, milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute olemasolu korral ka nende näidud nimetatud kuupäeva seisuga. 3.7. Omanik ja Ühing on kokku leppinud, et Omanik annab käesolevaga Ühingule üle kõik Hoonestusõiguse Lepingust tulenevad Omaniku kui lepingu eseme 4 omaniku 7  õigused ja kohustused (sh võlaõiguslikud kokkulepped). Ühing kohustub lepingu eseme 4 omanikuna täitma Hoonestusõiguse Lepingus nimetatud kohustusi. Ruhnu vald hoonestusõiguse omanikuna on andnud 10.05.2021.a kohustuste üleandmiseks oma nõusoleku (tõestatud Tallinn notar Merle Saar-Johanson’i asendaja Riina Toss’i poolt AT 1415 all). 4. SISSEMAKSE VÄÄRTUS JA OMANDATAV OSALUS 4.1. Ühingu ainuaktsionär (Eesti Vabariik) on 30.04.2021.a vastu võtnud aktsiakapitali suurendamise otsuse, mille kohaselt antakse Ühingule üle mitterahaline sissemakse summas kakskümmend neli tuhat üheksasada üheksateist eurot ja 59 senti (24 919,59 eurot) ning mille arvelt suurendatakse Ühingu aktsiakapitali kahekümne nelja tuhande üheksasada (24 900) euro võrra, lastes välja kakssada nelikümmend üheksa (249) uut aktsiat nimiväärtusega ükssada (100) eurot iga aktsia, ülekursiga üheksateist eurot ja 59 senti (19,59 eurot). Ainuaktsionäri üldkoosoleku protokoll sätestab, et aktsiate eest tasumine toimub mitterahalise sissemakse, mille esemeks on lepingu ese koos selle oluliste osadega ja päraldistega, üleandmisega Ühingule. 4.2. Mitterahaline sissemakse (lepingu eseme) väärtus vastab vastavalt riigivaraseaduse § 46 lõike 2 punkti 3 alusel Siseministeeriumi poolt koostatud hindamisaruandele, mille kohaselt on mitterahalise sissemakse esemeks olevate kinnistute (lepingu eseme) väärtuseks kakskümmend neli tuhat üheksasada üheksateist eurot ja 59 senti (24 919,59 eurot) eurot ning mille kohaselt vastab mitterahalise sissemakse (lepingu eseme) väärtus siseministri 22.04.2021.a käskkirjas nr 1-3/43 toodule. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist on kontrollinud audiitor. Omanik ja Ühing avaldavad, et nimetatud mitterahalise sissemakse väärtuse hinnangu ja audiitori arvamuse sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ning Lepingule lisamisest. 4.3. Lepingu alusel üle antava mitterahalise sissemakse eest omandatava osaluse omanikuks saab Omanik Ühingu aktsiakapitali suurendamise kohta kande tegemisel äriregistrisse. 4.4. Notar on selgitanud, et äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue (6) kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Avalduse esitamise hetkeks peab Ühing olema kantud kinnistusraamatusse mitterahalise sissemakse esemeteks olevate kinnistute omanikuna. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED 5.1. Omanik ja Ühing on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. 5.1.1. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 8988450 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733. 5.1.2. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 18686350 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733. 8 5.1.3. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 17166150 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733. 5.1.4. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 1819034 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733. Seoses eeltaotletud kande tegemisega parandada vastavalt ka Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 19058050 kantud hoonestusõiguse kannet märkides, et koormatud kinnisasja omanik on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733. 6. OSTUEESÕIGUS 6.1. Vastavalt looduskaitseseaduse § 5 (2) ja 16 (2) Kui kinnisasi asub tervenisti või osaliselt Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve või Võrtsjärve ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal, on kinnisasja võõrandamisel riigil ostueesõigus. (3) Ostueesõigust ei rakendata, kui kinnisasi võõrandatakse omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele sugulastele. (4) Notar on kohustatud kolme päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi tõestatud ärakirja võõrandaja kulul Keskkonnaministeeriumile. (5) Kaitseala, püsielupaiga, hoiuala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus, et kinnistu on koormatud riigi ostueesõigusega. 6.2. Vastavalt püsiasustusega väikesaarte seaduse § 14.1 (1) Saarvalla või saarelise osaga valla kohalikul omavalitsusel on väikesaarel (Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi ja Vormsi) asuva kinnisasja ostueesõigus. (2) Kohalikul omavalitsusel ei ole ostueesõigust, kui asi võõrandatakse abikaasale, alanejale sugulasele või vanemale, samuti vennale, õele ja nende alanejatele sugulastele. (3) Kohaliku omavalitsuse ühepoolse lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus selle kohta, et kinnistu on koormatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ostueesõigusega. Avalduses ja märkuse kandes tuleb viidata käesolevale paragrahvile. (4) Kui kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab notar poolte kulul viie tööpäeva jooksul pärast võõrandamislepingu tõestamist lepingu koopia ostueesõiguse teostamiseks võõrandatava kinnisasja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. 7. NOTARI SELGITUSED 7.1. Kõik Lepingus taotletavad õigusmuudatused jõustuvad vastavate kannete tegemisega kinnistusraamatusse, mitte Lepingu sõlmimisega. 7.2. Mitterahalise sissemakse üleandmisega seonduv. 7.2.1. Äriseadustiku § 248 lg 3 kohaselt peab aktsionär teatama kolmandate isikute 9  õigustest mitterahalisele sissemaksele. (4) Kui mitterahalise sissemakse väärtus on aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal väiksem sissemakse arvel saadud aktsiate nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist, võib aktsiaselts nõuda aktsionärilt sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist väiksem. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest. 7.2.2. Äriseadustiku § 249 lg 1 kohaselt mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.(2) Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. (3) Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku §-s 248 nimetatud nõuetele. Vandeaudiitori aruanne peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus katab mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtuse ja ülekursi. (4) Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt. 7.2.3. Ühingu juhatus saab äriregistrile avalduse aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmiseks esitada pärast seda, kui käesolevas lepingus taotletavad muudatused on kinnistusraamatusse kantud. Vastavalt äriseadustiku § 343 lg 3 tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist aktsiaseltsile juhatuse liikmed oma allkirjadega. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust. Äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Äriseadustiku § 343 lg 5 kohaselt loetakse aktsiakapital suurendatuks ja uutest aktsiatest, aktsiate suurendatud nimiväärtustest või nimiväärtuseta aktsiate suurendatud arvestuslikust väärtusest tulenevad õigused tekkinuks kande tegemisega äriregistrisse. 7.2.4. Äriseadustiku § 343 lg 1 kohaselt esitab juhatus äriregistrile avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kui aktsiakapital on täielikult sisse makstud. Avaldusele lisatakse: 1) üldkoosoleku otsus; 2) üldkoosoleku protokoll; 3) põhikirja uus tekst, kui põhikirja muudetakse; 4) aktsiakapitali suurendamisel uute sissemaksetega - panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta; 5) fondiemissiooni korral - selle läbiviimise aluseks olnud majandusaasta aruanne või vahebilanss; 6) mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid; 6¹) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis selle kohta, et juhatus on teda teavitanud aktsiakapitali suurendamisest; 7) muud seaduses sätestatud dokumendid. 7.2.5. Äriseadustiku § 343¹ lg 1 kohaselt vastutavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed solidaarselt aktsiakapitali suurendamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega aktsiaseltsile tekkinud kahju eest, kui juhatuse liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erinev kokkulepe 10  kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue aegub viie aasta möödumisel aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest. 7.3. Kokkulepete ammendavus. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped (sealhulgas ka võimalikud kõrvalkohustused, mille Omanik või Ühing on endale võtnud: nt kokkulepped lepingu esemesse jääva sisustuse kohta, võimalike Omaniku või Ühingu poolt enne üleandmist tehtavate puuduste parendamise kohta jne). Lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis tuleb sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta (võlaõigusseadus § 11 lg 3). 7.4. Lepingu eseme dokumentatsioon. Vastaval lepingu eseme omanik peab otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka vastava lepingu eseme päraldisteks olevad vastava lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid ning lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 58 ja võlaõigusseadus § 211). 7.5. Ostueesõigus. 7.5.1. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 lg 3 võib asja suhtes ostueesõigust omav isik ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. 7.5.2. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 lg 6 on eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Seda ei kohaldata seaduse alusel tekkinud kinnisasja või selle osa ostueesõigusele. 7.5.3. Vastavalt võlaõigusseaduse § 249 peab Müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust ning ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule Ostja. Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast teate saamist. 7.5.4. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega Müüjale. Ostueesõiguse teostamisel loetakse ostueesõigust omava isiku ja Müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles Müüja Ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks Ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. 7.5.5. Vastavalt võlaõigusseaduse § 248 juhul, kui Ostja ei pea müügilepingu kohaselt tasuma ostuhinda lepingu sõlmimisel, on ostueesõigust omaval isikul sama õigus üksnes juhul, kui ta annab ajatatava summa eest tagatise niivõrd, kuivõrd ajatatud ostuhinna tasumise tagamiseks ei ole kokku lepitud pandi seadmist müügilepingu esemele või üle võetud kohustust, mille tagamiseks on müügilepingu esemele seatud pant. 7.5.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 257 lg 3 omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus, samuti seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, mille kohta on 11  kinnistusraamatusse kantud märkus, ja kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse § 63 lg 3 ja 4 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast omandi üleandmise nõude kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, ning kui käsutamine on tühine, on omandajal õigus nõuda tähtpäeva saabumisel kolmandalt isikult enda kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. 7.5.7. Notariaalakti tõestaja on ostueesõigusega seoses juhtinud osalejate tähelepanu sellele, et Müüjal ja Ostjal oleks võimalik esmalt sõlmida kokkulepitud tingimustel võlaõiguslik notariaalselt tõestatud müügileping, millega veel lepingu eseme omandit Ostjale üle ei anta, vaid tehakse lepingu esemele Ostja kasuks eelmärge, mis tagab hilisemat omandi üleandmist. Selliselt sõlmitud leping esitatakse ostueesõiguse teostamise otsustamiseks ostueesõigust omavale isikule. Ostueesõiguse teostamise tähtaja möödumisel saaks Müüja ja Ostja olla kindlad, kas ostueesõigust kasutatakse või mitte ning ostueesõiguse mittekasutamisel sõlmida asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks Ostjale, ostueesõiguse kasutamisel aga oleks Müüjal võimalik Ostjaga sõlmitud müügileping lõpetada ning anda lepingu eseme omand üle ostueesõigust kasutanud isikule. 8. LEPINGU EDASTAMINE 8.1. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks. Notar esitab lepingu kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul infosüsteemi e- notar kaudu. 8.2. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar kümne (10) päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi. 8.3. Osalejad paluvad notaril edastada käesoleva lepingu ärakirja ostueesõiguse teostamise otsustamiseks järgmiselt: 8.3.1. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile (aadress [email protected]) digitaalse kinnitatud ärakirja. 8.3.2. Ruhnu Vallavalitsusele digitaalse kinnitatud ärakirja. 9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 9.1. Notaritasud ning nende jaotus osalejate vahel: Ühing tasub kinnistu üleandmise notaritasu kogusummast 90,80 eurot (tehinguväärtus 24 919,59 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 22, 23 p 2). Eeltoodud summadele lisandub 20% käibemaks. Notari tasu käibemaksuta summa kokku 90,80 eurot, käibemaks 18,16 eurot, koos käibemaksuga 108,96 eurot. E-notari viide: kk 9.2. Riigilõivud ning nende jaotus osalejate vahel: 12  Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 30,00 eurot (tehinguväärtus 24 450,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 4,00 eurot (tehinguväärtus 100,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 4,00 eurot (tehinguväärtus 360,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 3,00 eurot (tehinguväärtus 9,59 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). 9.3. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja notari tasu sularahas või maksekaardiga notaribüroos või kolme (3) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. 9.4. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Kaugtõestamise korral on kasutusel digitaalne originaaldokument, mis on osalejatele tasuta kättesaadav www.eesti.ee ja www.notar.ee. Notar teeb käesolevast digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari arhiivi hoiule. Kui osaleja soovib, on tal võimalik notaribüroost saada paberkandjal kinnitatud ärakiri (maksumus 0.23 EUR / lk). Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejate digitaalallkirjad: Asukoht kaugtõestamisel (tema enda ütluste kohaselt) Eesti Vabariik esindaja Piret Lilleväli Tallinnas, oma töökohas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts esindaja Tallinnas, oma töökohas Andrus Ait Notariaalakti tõestaja digitaalallkiri: 13 Saatja: SM Info <[email protected]> Saadetud: 17.02.2022 13:43 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: Ruhnu vallale toetuskiri rajatava kiirabikeskuse kohta From: Vallavanem &lt;&gt; Sent: Thursday, February 17, 2022 1:10 PMTo: Kerdi Jaamu &lt;&gt;Subject: Ruhnu vallale toetuskiri rajatava kiirabikeskuse kohta Tere! Manuses on eelmise aasta toetuskirja põhi. Rajame siis vabanevasse päästehoonesse kiirabikeskuse PERH-i hallata kiirabiüksuse tingimuste parandamiseks. Hoone on antud Ruhnu vallale hoonestusõigusega 49 aastaks. Manuses on ka hinnatabel kalkulatsiooniga. Meil on olemas põhiprojekt ja kavatseme taotleda Väikesaarte programmist 130 000 rekonstrueerimistöödeks. Kõikidele täpsustavatele küsimustele vastan meeleldi. Tervitades, Andre Nõu Ruhnu vallavanem +372 56221913 SOTSIAALMINISTEERIUM Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4 10122 Tallinn 17 .0 2 .202 2 Toetuskiri Põhja Eesti Regionaalhaigla osutab kiirabiteenust Kihnu, Vormsi, Prangli ja Ruhnu saartel. Suv isel turismihooaja l täiendab PERH väikesaari lisatööjõuga . Kohapealsetele esmaabiandjatele tulevad täiendavalt abiks ja puhkus t andma meedikud mandrilt. Hetkel asub kiirabikeskuse patsiendi - ja la oruum Ruhnu vallamaja kitsastes ruumides. Puudu on kiirabitöötajate olmeruum id ja pesemisvõimalused. Seniajani on töötajate majutu se probleemi lahendanud vallavalitsus , kas majutusettevõtteid või rahvamaja II korrust kasutades. See tekitab olukorra, kus kiirabi töötajad ja kiir a biauto ning varustus asuvad erinevate kohtade peal. K iirabitöötajate ühe komandeeringu pikkuseks saarel on nädal kuni kaks ning saarel e jõudmine ja ärasaamine sõltub ilmastikust. Projekt „Ruhnu kiirabikeskuse rajamine “ rekonstrueerib olemasoleva päästegaraaži kiirabikeskuseks. Projekt koondab kõik kiirabi funktsioonid ühte hoonesse-soe autogaraaž, töötajate olmeruumid, patsiendi ja laoruumid. SOTSIAALMINISTEERIUM on kindel , et projekti „Ruhnu kiirabikeskuse rajamine“ elluviimisel paraneb kiirabiteenuse kvaliteet ja kättesaadavus Ruhnu saarel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/