Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Käskkirjaga tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Muudatusega pikendatakse TAT eelarves 2021. aastal tekkinud ning 2022. aasta eelarves prognoositavate jääkide arvelt allpool loetletud teenuste osutamist ja täpsustatakse TAT aruandlusega seotud sätteid. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 626 9194, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]) ning Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal (tel 614 8500, [email protected]), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (tel 614 8520, [email protected]) ja raamatupidamis- ja finantsosakonna finantsjuht Vilma Mand (tel 614 8589, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused: Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Käskkirja § 1 muudatused: Punktidega 1 ja 2 pikendatakse stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse maksmist 2023. aasta lõpuni nendel teenustel osalemisel, mille osutamist 2023. aastal TAT alusel jätkatakse. Stipendiumi makstakse tööharjutusel ja kaitstud tööl ning sõidu- ja majutustoetust tööklubis, psühholoogilisel, võla- ja sõltuvusnõustamisel, kogemusnõustamisel, tööharjutusel ja kaitstud tööl osalejatele. Muudatused jõustuvad alates 01.01.2023. Punktidega 3–5 pikendatakse kuni 31.12.2023 järgmiste teenuste osutamist: ettevõtluse alustamise toetus ja ettevõtluse toetamise teenused; töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine; tugiisikuga töötamine; tööklubi, psühholoogiline, võla- või sõltuvusnõustamine; kogemusnõustamine; individuaalsed lahendused; tööharjutus; kaitstud töö; stipendium; sõidu- ja majutustoetus; töölesõidu toetus; palgatoetus; tööruumide ja - vahendite kohandamine; tööandjate teavitamine ja nõustamine. Punktiga 4 tagatakse, et lisanduvad TAT punktid 2.1.7.11 ja 2.1.7.21 kajastuks TAT tegevuse 2.1 üldajaraamis nende jõustumise hetkest alates, st 01.01.2023. Tegevusi pikendatakse 2021. ja 2022. aasta eelarve vahendite ülejäägi arvelt, kuna teenuste vajadus on osutunud prognoositust väiksemaks. Põhjuseks on ühelt poolt COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud, mis on mõjutanud teenuste osutamist (teenustel osalemine on olnud peatatud või piiratud), teisalt tööturu oodatust kiirem taastumine (rohkem vähenenud töövõimega inimesi töötab). Punktiga 6 tühistatakse seoses tugiisiku töötamise teenuse aasta võrra pikendamisega kehtiv säte, mille kohaselt osutatakse tugiisiku töötamise teenust isikule kuni 31.12.2022. Punktiga 7 sätestatakse seoses palgatoetuse teenuse aasta võrra pikendamisega, et palgatoetust ei maksta kauem kui 31.12.2023. Punktiga 8 muudetakse toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamisega seonduvat. Tegemist on tehnilist laadi muudatustega, millega täpsustatakse, et TAT elluviija poolt esitatavate aruannete puhul ei ole tegemist seirearuannetega ning korrigeeritakse lõpparuande kinnitamise protseduuri. Lisaks märgitakse, et kooskõlas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 13 lõikega 1 on TAT lõpparuande esitamise tähtaeg hiljemalt 17. jaanuaril 2024, kuna vastavalt TAT punktile 7.4.12 esitatakse viimane maksetaotlus hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Punktiga 9 asendatakse lisa 1 vorm B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“. TAT eelarve kogumaht ei muutu. 2023. aasta eelarvesse kantakse vahendeid nii 2021. kui ka 2022. aasta eelarvest vastavalt 2,8 ja 4,1 miljonit eurot. 2021 2022 2023 Üldiste tööturuteenuste osutamine 4 912 060 5 718 611 1 297 894 tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine 3 678 675 3 841 351 Tööpraktika 387 399 646 555 ettevõtluse alustamise toetus 304 852 361 730 385 450 ettevõtluse toetamise teenus 9 396 26 303 26 540 Tööharjutus 228 022 406 350 439 276 Tööklubi 18 109 58 316 60 639 psühholoogiline, võla- ja sõltuvusnõustamine 266 450 328 006 334 939 individuaalsed lahendused 19 157 50 000 51 050 Spetsiifiliste tööturuteenuste osutamine 7 413 059 8 968 517 3 961 705 tööalane rehabilitatsioon 4 172 277 5 112 450 kaitstud töö 558 330 870 293 904 583 töötamiseks vajaliku abivahendi andmine 75 526 125 000 141 806 tugiisikuga töötamine 325 342 360 000 372 000 töölesõidu toetus 2 116 035 2 271 276 2 297 283 kogemusnõustamine 165 549 229 498 246 033 Tööandja toetamine 3 530 650 4 251 018 4 519 519 Palgatoetus 3 392 159 4 000 934 4 256 596 tööruumide ja -vahendite kohandamine 47 372 125 000 135 212 tööandja teavitamine ja nõustamine 91 119 125 084 127 711 Toetused teenusel osalemiseks 906 228 1 224 060 142 458 KOKKU TEENUSTELE 16 761 997 20 162 206 9 921 576 Käskkirja § 2 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 1.01.2022, välja arvatud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse pikendamisega seotud sätted, mis jõustuvad 1.01.2023. III. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006; 3) komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes; 4) komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris; 5) komisjoni määrus (EL) nr 2019/316, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris; 6) komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris. IV. TAT muudatuste mõjud Käskkirjaga pikendatakse osa TAT tegevuste elluviimise perioodi ühe aasta võrra, mille tulemusel tagatakse näitajate sihttasemete täitmine algses mahus. Samuti lõpeb 2023. aastal TAT alusel osa teenuste (tööturukoolitus, tööpraktika, tööalane rehabilitatsioon) osutamine, millega kaasnes õigus stipendiumile ning sõidu- ja majutustoetusele. TAT rahaline maht ei muutu, kuna tegevusi pikendatakse 2021. ja 2022. aasta vahendite ülejäägi arvelt. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid vähenenud töövõimega inimestele, et soodustada nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmaga tegeleb töötukassa, kes on toetuse saaja. TAT muudatuse tulemusel pikeneb samade andmete töötlemise aeg ning suureneb sihtrühm, kuivõrd teenuseid osutatakse veel aasta võrra. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. Muudatusega suureneb seega isikuandmete töötlemise maht, kuna teenuse saamise perioodi pikendamisega lisanduvad uued teenuse saajad ja seega lisandub nende inimeste osas täiendav isikuandmete töötlus, kuid töötlemine toimub varasemalt paika pandud raamides ja eesmärkidel. Seega võib muudatused isikuandmete töötlemises lugeda väheseks. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Teenuste osutamise tähtaja pikendamisega pikeneb ka andmekorje aeg, kokkuvõtlikult muud puutumust isikuandmete töötlemisega TAT muudatustel ei ole. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022, välja arvatud käskkirja punktides 1, 2 ja 4 tehtud muudatused, mis jõustuvad alates 01.01.2023. VI. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eesti Töötukassa kooskõlastas eelnõu märkusega, millega arvestati.  MINISTRI KÄSKKIRI 17.02.2022 nr 36 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: § 1. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmine 1. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 2.1.7.11 järgmises sõnastuses: „2.1.7.11. Stipendium Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud ja osalevad tööharjutuse või kaitstud töö teenusel“. 2. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 2.1.7.21 järgmises sõnastuses: „2.1.7.21. Sõidu- ja majutustoetus Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes - on töötud ja osalevad tööklubi, psühholoogilise, võla- või sõltuvusnõustamise, kogemusnõustamise, tööharjutuse või kaitstud töö teenusel; - on õppivad töötud ja osalevad tööklubi, psühholoogilise, võla- või sõltuvusnõustamise või kogemusnõustamise teenusel“. 3. Sõnastan punkti 2.1.8 alapunkti 1 järgmiselt: „1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2022, punktides 2.1.3, 2.1.4.3, 2.1.4.5, 2.1.5, 2.1.6.2, 2.1.6.5, 2.1.7.3 sätestatud tööturuteenuste osutamine kuni 31.12.2023;“. 4. Sõnastan punkti 2.1.8 alapunkti 1 järgmiselt:  2 „1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2022, punktides 2.1.3, 2.1.4.3, 2.1.4.5, 2.1.5, 2.1.6.2, 2.1.6.5, 2.1.7.11, 2.1.7.21 ja 2.1.7.3 sätestatud tööturuteenuste osutamine kuni 31.12.2023;“. 5. Sõnastan punkti 2.2.5 alapunkti 1 järgmiselt: „1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2023;“. 6. Jätan punktist 7.2.4.8 välja viimase lause. 7. Asendan punktis 7.2.4.20 arvu „2022“ arvuga „2023“. 8. Sõnastan punkti 7.6 järgmiselt: „7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. TAT tegevustes osalejate aruanne tuleb esitada RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu kõige hiljem 17. jaanuaril 2024. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.6.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.6.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 7.6.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb e-toetuse keskkonna aruande vormilt. 9. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“.  3 § 2. Käskkirja rakendamine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. a, välja arvatud käskkirja § 1 punkte 1, 2 ja 4, milliseid rakendatakse alates 01.01.2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister