Arvamus

Riigikogu põhiseadus komisjon [email protected] pohiseadus.ametnik @riigikogu.ee 0 9 .02.2022 nr 8/32 Arvamus võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu ( 5 19 SE) kohta Austatud Riigikogu põhiseadus komisjon Riigikogu menetluses on Vabariigi Valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (5 19 SE; edaspidi Eelnõu ), mis on esimes el lugemise käesoleval nädalal . Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) juhatus, olles tutvunud ka Riigikogu 25.01.2022 istungi protokolliga (sellel istungil otsustati Eelnõu saatmine Riigikogu täiskokku I lugemisele), peab oluliseks esitada alljärgnevad märkused ja tähelepanekud. 1. Protokolli erinevatest osadest nähtub läbi Eelnõu algataja esindajate poolt väidetu, nagu Riigikogu menetlusse esitatud redaktsiooni (eeskätt Eelnõus sisalduva kirikute ja koguduste seaduse ( KiKoS ) muudatuse) näol oleks tegemist kompromissiga, mis EKN-iga saavutati. Kuivõrd väite teine osapool ehk EKN ei olnud komisjoni istungil esindatud, siis peame vajalikuks saata omapoolne informatsioon siinjuures komisjonile kirjalikult. Esmalt – olgugi et Eelnõu väljatöötamist on põhjendatud sellega, et Eelnõu seadusena jõustudes saavad tõhusama õigusliku kaitse ka isikud, keda diskrimineeritakse usutunnistuse tõttu, ei ole Eelnõu mitte ühelgi kooskõlastusringil arvamuse avaldamiseks EKN-ile saadetud (ei algset eelnõu 201 8 . aastal, mis nähtub ka Eelnõu seletuskirja lk-lt 37, ega hilisemat 2021. aastal). EKN on kõigil kordadel saatnud Sotsiaalministeeriumile arvamuse omal initsiatiivil, nii nagu taotlenud Eelnõu koostajate ja EKN-i õigusnõuniku kohtumist, mis paar aastat tagasi ka aset leidis ning kus kumbki osapool põhjendas küll oma seisukohti, aga Eelnõu koostajad jäid Eelnõu teksti juurde. EKN-i hinnangul ei ole kaasamispraktika olnud Eelnõu puhul kahjuks piisav ja kõikehõlmav. Ei ole siiski tavapärane, et osade ühenduste puhul loetakse need kaasatuks läbi vastava valdkonna ministeeriumi (nt EKN läbi Siseministeeriumi), osade ühenduste puhul, kelle nimekiri nähtub ka seletuskirjast, on aga siiski peetud oluliseks suhelda nende ühendustega otse. EKN on toonud väl ja omalt poolt terve rea katus ühendusi, ke lle arvamust oleks meie hinnangul olnud oluline küsida, näiteks Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Kristlike Erakoolide Liit, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja –lasteaedade Ühendus, Eesti Pangaliit, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Korteriühistute Liit . Nende kaasamatajätmist põhjendas ministeerium sellega, et kaasatud olid Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium (vt seletuskirja lisa 2 lk 8). Palume komisjonil kaaluda edasises menetluses nii EKN-i kui eelpoolnimetatud organisatsioonide vahetut kaasamist. 2. Nii nagu nähtub Eelnõu seletuskirja lisa 2 lk-delt 1-8, oli EKN-il terve hulk märkusi, küsimusi ja tähelepanekuid Eelnõu kohta. Need on saanud algatajalt enamuses vastuse „Teadmiseks võetud“, „Selgitame“ ja „Mitte arvestatud“. Meie hinnangul on väga põhimõttelised küsimused jäänud tegelikult sisulise vastuseta. Eelnõu täiendamine kirikute ja koguduste seaduse muudatusega ei olnud EKN-i initsiatiiv. Kuivõrd kooskõlastamismenetluse käigus tõstatas Siseministeerium Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas usuliste ühenduste vara kasutamise küsimuse ning valitsuse istungile esitatud redaktsioonis oli see teema jäänud lahendamata, arutati võimalikku täiendavat sätet kahe ministeeriumi vahel. Sotsiaalministeerium ei suhelnud EKN-iga kordagi, küll aga küsis tõepoolest selle täiendava sätte kohta arvamust EKN-ilt Siseministeerium. EKN rõhutas korduvalt, et osalemine selle redaktsiooni ülevaatamises ei tähenda mingil juhul, et EKN-i märkused oleksid sellega arvestatud ja küsimused vastatud, kuna Eelnõu kätkeb eneses palju põhimõttelisemaid küsimusi, millele Eelnõu materjalid ega kavandatud muudatus ei andnud vastuseid. Konkreetse täienduse osas saatis EKN 10.01.2022 omalt poolt vastuseks järgmise redaktsiooni, millega täiendati Si seministeeriumi poolt arvamuse avaldamiseks saadetud KiKoS § 25 uue võimaliku lg 3 1 (mille keskmes oli pühakojaga seonduv) teksti : „ (3¹) Usulisel ühendusel on õigus keelduda tema omandis või kasutuses oleva pühakoja ja usulisele ühendusele kuuluvate ruumide ning vara kasutada andmisest, kui läbiviidav üritus või tegevus või kasutada soovija ei vasta selle usulise ühenduse usutunnistuse järgsetele põhimõtetele. “ Seda KiKoS muudatust, mis lülitati Eelnõu teksti, sai EKN lugeda pärast Eelnõu algatamist. Nagu näha, siis ei kajastu tekstis mingit muu d vara peale pühakoja, nagu ei kajastu ka võimalus keeldumiseks, kui kasutada soovija ei vasta usulise ühenduse usutunnistuse järgsetele põhimõtetele. Seetõttu on väga keeruline lugeda seda lõppredaktsiooni kompromissiks EKN-iga, nii nagu ei ole alust ka väitel (vt komisjoni istungi protokolli lk 6), et EKN on kooskõlastanud märkustega selle Eelnõu. 3. EKN-i poolt varem tehtud märkused ja Sotsiaalministeeriumi tagasiside nendele on kajastatud Eelnõu materjalides olevates kooskõlastustabelites-seletuskirja lisades (2018.a kohta lisa 1 lk 23-28, 2021.a kohta lisa 2 lk 1-8). Kuivõrd komisjoni liikmetel on need materjalid olemas, ei hakka me siinjuures kopeerima uuesti EKN-i märkuste ja tähelepanekute tekste. Siiski võtame lühidalt veelkord kokku EKN-i märkuste põhisisu. EKN ei näe probleemi selles, kui kaotatakse senised võimalused kohelda isikuid erinevalt nende vanuse või puude tõttu. Samuti ei teki eelduslikult küsimusi ühegi grupi puhul, kui nad saavad tugevama diskrimineerimisvastase kaitse ka tervishoiu- , sotsiaalhoolekande- ja sotsiaalkindlustusteenuse saamisel. Küll aga vajab kõigi põhiseaduslike õiguste tasakaalustatud tagamise kontekstis tõsist arutelu küsimus, mis puudutab isikute usutunnistuse, veendumuste ja seksuaalse sättumusega arvestamist hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavuses. Omanikule peab olema tagatud tema põhiseaduslik õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, vastavalt oma põhimõtetele. Samuti peab olema igaühele tagatud tema usu- ja veendumuste vabadus. Kui tegemist on nt ruumide väljaüürimis e või kasutada andmisega , siis oleks enesestmõistetav ja põhiseaduspärane, et iga omanik saab otsustada, kellele ta ruumid kasutada annab. Tuletagem meelde, et puudub keeldumise võimalus ka nt võimaliku üürniku veendumuste tõttu, isegi kui need on poliitiliselt või maailmavaateliselt ekstreemsed ning omanik ei sooviks, et tema omandit seostatakse selliste ühenduste tegevusega. EKN - i poolt tõstatatut ei tuleks mingil juhul käsitleda kui eesmärgistatud soovi kehtestada või säilitada niisugune regulatsioon, mis ilmtingimata peab võimaldama diskrimineerida isikuid nende veendumuste või seksuaalse sättumuse alusel. Loomulikult peab jääma usulisele ühendusele, organisatsioonile või isikule õigus otsustada need küsimused oma tõekspidamistest lähtudes, inimeste väärikust austades ning lähtudes konkreetsest situatsioonist. Küll aga tuleb seadusloomes igal juhul arvestada, et ühtede gruppide diskrimineerimise vastu võideldes ei hakataks diskrimineerima teisi, eirates kohustust leida kõigi põhiseaduses sätestatud õiguste, vabaduste ja kohustuste vahel tasakaal. Eelnõu materjalideski on, tuginedes õiguskantsleri asetäitja-nõuniku 09.01.2018 kirjale, märgitud, et konkreetses olukorras tuleb alati järgida piirangu propo r tsionaalsust. Nagu näitab praktika teistest riikidest, mis paraku on jõudnud ka menetlusteni kohtutes, esineb piisavalt selliseid provokatiivse käitumise juhtumeid, et, isegi siis, kui isikul on selge ja võrdväärne valikuvabadus kasutada kellegi sellise teenusepakkuja poolt pakutavat teenust, kes seda teenust pakkudes ei lähe konflikti oma seesmiste veendumustega, valitakse just selline teenusepakkuja, kes konkreetset teenust osutades või ruumi kasutada andes peab minema konflikti oma seesmiste veendumustega , kuivõrd vastasel korral ähvardavad teda sanktsioonid . Juhime tähelepanu, et VõrdKS -s eneses sisaldub praegu § 10 näol lahendus, mis arvestab usuliste ühenduste ja teiste usutunnistusel või veendumustel põhinevate eetosega avalike või eraorganisatsioonide eripäraga. Riigikogu infosüsteemis oleva VõrdKS eelnõu seletuskirja lk-lt 7 nähtub selle sätte kohta järgmine: „Euroopa Liit on Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 11 kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta selgelt tunnistanud, et ta austab liikmesriikide siseriikliku õiguse kohaste kirikute ja usuühenduste või -koguduste staatust ega piira seda ning austab võrdselt ka filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust. Seda silmas pidades võivad liikmesriigid säilitada või ette näha erisätted sellealaseks tegevuseks vajalike oluliste, põhjendatud ja õigustatud nõuete kohta.“ Samasugune selgitus oleks pädev ka antud juhul, kui VõrdKS kavandatava § 2 lg 1 p-de 5 ja 6 osas nähtaks, nii nagu see siiani on olnud ette nähtud kutsenõuete osas, § 10 lg-s 2 nimetatud organisatsioonide jaoks ette samalaadsed erisused. Omaette õiguslikud mehhanismid usuvabaduse tagamiseks tuleks Eelnõu koostamisel kindlasti ette näha ka üksikisikutele ja nendega seotud juriidilistele isikutele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peapiiskop emeeritus Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogu president Koopia: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo