Pöördumine

ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI JÄRELEVALVE TALITUSE 2021. AASTA TEGEVUSARUANNE Kvaliteediosakond, Järelevalve talitus Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 2. Kirjalike pöördumiste lahendamine ................................................................................................ 4 2.1 Lastele osutatavad sotsiaalteenused ............................................................................................ 4 2.2 Täiskasvanutele osutatavad sotsiaalteenused ja toetused ........................................................... 4 2.3 Metoodika ..................................................................................................................................... 4 3. Tegevuslubade väljastamine ja muutmine majandustegevusregistris ........................................... 6 3.1 Tegevusjuhendajate haridusnõuded ............................................................................................. 7 3.2 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ja meeskonna liikme karistatus ............................................. 8 3.3 Üldised tähelepanekud tegevusloa menetlemisel ........................................................................ 8 4. Asendushooldusteenus ................................................................................................................... 9 2.2 Järelevalve fookused ..................................................................................................................... 9 2.3 Järelevalve metoodika ................................................................................................................. 10 2.4 Järelevalve tulemused ................................................................................................................. 10 2.4.1 Järelevalves tuvastatud rikkumised...................................................................................... 10 2.4.2 Järelevalves tehtud ettekirjutused ....................................................................................... 12 2.4.3 Järelevalves tehtud tähelepanekud ja teenuseosutajatele antud soovitused ..................... 13 5. Kohaliku omavalitsuse toetused ja teenused................................................................................ 16 3.1 Toimetulekutoetus ...................................................................................................................... 16 3.1.1 Järelevalve metoodika .......................................................................................................... 16 3.1.2 Järelevalve tulemused .......................................................................................................... 16 3.2 Täisealiste inimeste abivajaduse hindamine KOVs ..................................................................... 19 3.2.1 Järelevalve metoodika ........................................................................................................ 19 3.2.2 Järelevalve tulemused ........................................................................................................ 20 3.3 KOV lastekaitse ............................................................................................................................ 22 3.3.1 Järelevalve fookused ............................................................................................................ 23 3.3.2 Järelevalve metoodika .......................................................................................................... 23 3.3.3 Järelevalve tulemused .......................................................................................................... 23 3.4 Asendushoolduse rahastamine KOVides ..................................................................................... 26 3.4.1 Järelevalve metoodika .......................................................................................................... 26 3.4.2 Järelevalve tulemused .......................................................................................................... 26 6. Lapsehoiuteenus ........................................................................................................................... 30 4.1 Järelevalve metoodika ................................................................................................................. 30 4.2 Järelevalve tulemused ................................................................................................................. 30 4.3 Järelkontroll ................................................................................................................................. 31 7. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ................................................................................ 32 1  5.1 Järelevalve fookused ................................................................................................................... 32 5.2 Järelevalve metoodika ................................................................................................................. 32 5.3 Järelevalve tulemused ................................................................................................................. 32 5.4 Covid-19 levikuga seotud tegevused ........................................................................................... 35 5.4.1 Helistamised üldhooldekodude juhtidele ............................................................................ 36 5.4.2 Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks ................. 37 5.4.3 Sotsiaalministeeriumi poolt algatatud toetusmeetmetes osalemine .................................. 38 8. Kogemusnõustajate õppekava ...................................................................................................... 41 7.1 Järelevalve metoodika ................................................................................................................. 41 7.2 Järelevalve tulemused ................................................................................................................. 41 9. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus................................................................................................ 43 7.1 Järelevalve metoodika ................................................................................................................. 43 7.1 Järelevalve tulemused ................................................................................................................. 43 10. Kinnise lasteasutuse teenus ...................................................................................................... 45 8.1 Järelevalve metoodika ................................................................................................................. 45 8.2 Järelevalve tulemused ................................................................................................................. 45 2  1. Sissejuhatus Ka aastal 2021 tegeles Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kvaliteediosakonna järelevalve talitus lisaks järelevalve tegemisele ka erinevate COVID-19 teemadega. Samas, nagu ilmselt kõigil sotsiaalvaldkonna asutustel, oli ka meil vähem teadmatust ning rohkem oskusi, kuidas muutunud tingimustes paremini toime tulla ja oma tööd teha. 2021. aasta oli ka meie jaoks oma töörütmi uutele tingimustele kohandamise ja toimetuleku aasta. Võrreldes eelmise aastaga oli meie järelevalvete arv suurem: me tegime järelevalveid asendushooldus-, väljaspool kodu osutatava üldhooldus- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse üle. Kohalikes omavalitsustes (KOV) jätkasime järelevalveid toimetulekutoetuse maksmise, abivajaduse hindamise metoodikate, lastekaitse töönõuete üle. Uue teemana vaatasime üle selle, kuidas kohalikud omavalitsused kasutavad neile riigi poolt tasandus- ja toetusfondist asendushooldusteenuse rahastamiseks antavaid vahendeid. Sellel aastal jätkasime metoodika täiustamisega kogemusnõustajate õppekava järelevalves ning viisime läbi mitmed sellealased järelevalved. 2021. aastal ei olnud meil planeeritud läbi viia järelevalveid lapsehoiuteenuse üle, kuid SKAni jõudsid mitmed märgukirjad, mille alusel alustasime järelevalvemenetlusi (nt kaks märgukirja saatis meile Politsei- ja Piirivalveamet). Naiste tugikeskuste üle tegime 2021. aastal ühe järelevalve (2020. aastal viisime enamikes naiste tugikeskustes järelevalve läbi). Covid-19 tõttu pidime võrreldes aastaga 2020 veelgi enam kohandama oma järelevalve tegemise metoodikaid. Lisaks isikukaitsevahendite kasutamisele lühendasime paikvaatlustel oluliselt asutuses viibimise aega. Lisaks hakkasime varasemaga võrreldes veelgi rohkem tegema intervjuusid kaugteel: kõrgenenud nakkusohtlikkusega perioodidel ei teinud me paikvaatlusi ning vestlused intervjueeritavatega viidi läbi Skype’i või Telesilla vahendusel. Kuigi kaugteel intervjueerimine ei saa täielikult asendada paikvaatlust, on see siiski üks võimalik alternatiiv olukorras, kus asutuse kohapealne külastamine pole mõistlik. Lisaks tavapärasele tegevusele jätkasime üld- ja erihoolekandeteenuse osutajate toetamist Covid-19 olukorraga toime tulemisel. Näiteks jätkasime teenuseosutajatele regulaarselt helistamist. Helistamine täitis peamiselt kahte eesmärki: saada ning ühtlasi jagada teenuseosutajatele kriitiliselt olulist teavet. 2021. aastal alustas järelevalve talituses oma tegevusi Euroopa REACT projekt. Projekti kaks peamist tegevust on eri- ja üldhooldusteenuse ostajatele jätkuva infektsioonikontrolli toe pakkumine ning üldhooldusteenuse osutajate toimepidavuse hindamise metoodika väljatöötamine ning juurutamine. Ühtlasi korraldasid projekti töötajad mitmeid infopäevi, kus anti teenuseosutajatele vajalikku informatsiooni seoses Covid-19 leviku tõkestamisega. Tähtis töölõik on ka tegevuslubade väljastamine ja nende registri paranduskannete üle vaatamine. Tegevuslubasid väljastame käesoleval ajal viiele teenusele: asendushooldus, lapsehoid, erihoolekanne (ööpäevaringne ja toetavad teenused), sotsiaalne rehabilitatsioon ja väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus. Kuna tegevuslubade välja andmise üheks aluseks on ka tegevusjuhendajatele, rehabilitatsioonispetsialistidele ja hooldustöötajatele seadusega sätestatud nõuded, oleme aktiivselt juures kavandatavete ja/või tehtavate seadusemuudatuste ettevalmistuste arutelul. Kõigest eelpoolt kirjeldatust saate täpsemalt lugeda meie 2021. aasta järelevalve aruandest. Nagu ka eelnevatel aastatel, leiate teemad aruandest valdkondade kaupa. Toome välja valdkondades tuvastatud rikkumised, teenuseosutajatele andud soovitused ning tehtud ettekirjutused. Head lugemist! 3  2. Kirjalike pöördumiste lahendamine 2021. aastal lahendas SKA kvaliteediosakonna järelevalve talitus 387 kirjalikku pöördumist, neist 148 puudutasid lastele ja 239 täiskasvanutele osutatavaid sotsiaalteenuseid. 2.1 Lastele osutatavad sotsiaalteenused Lastekaitse teemalised pöördumised sisaldasid valdavalt lastekaitsetöö juhtumikorralduse sisu ja kvaliteedi küsimusi. SKA poole pöördunud lapsevanemate hinnangul ei suhtu lastekaitsetöötajad hooldusõiguse üle vaidlevatesse lapsevanematesse võrdselt, annavad KOVi esindajana kohtule arvamusi, mis ei tugine tõestele faktidele ning käituvad oma töös ebaeetiliselt ja ebaprofessionaalselt. Sageli taotlevad pöördujad SKAlt juhtumipõhise järelevalve algatamist. Lapsehoiuteenuse osutamiseks kohustusliku tegevusloaga seotud pöördumisi oli 20, lisaks märgukirjad lapsehoiuteenuse kvaliteedi küsimuses. SKA lahendas muuhulgas pöördumisi kolme sotsiaalse rehabilitatsiooni asutuse ja ühe asenduskodu tegevuse suhtes ning kolmes spordiklubis lastega töötavate isikute lastekaitseseaduse nõuetele vastavuse teemal. Juriidilistest isikutest juhtisid tähelepanu lastekaitsetöötajate tegevusele 3 advokaadibürood, asenduskodu ja õiguskantsleri büroo. Lahendati ka Andmekaitse Inspektsiooni, Naiste Tugikeskuse, kriminaalhooldusametniku, MTÜ Ühendus Isade Eest ja Türi Vallavalitsuse pöördumisi. 2.2 Täiskasvanutele osutatavad sotsiaalteenused ja toetused 50% pöördumistest tehti KOVi korraldatavate teenuste ja makstavate toetuste küsimuses (hooldaja määramine, invatransport, matusetoetus, toimetulekutoetuse menetlemine, toiduabi, tugiisiku teenus, varjupaigateenus), 20% väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse teemal, 11 % erihoolekande teenuse ja 6% sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse küsimustes. 23% pöördumiste sisuks olid muud erinevad teemad (eestkoste, ülalpidamise kohustus, õendusteenus, tervishoiuteenus ja majandustegevuse registrit puudutavad küsimused). Lisaks kodanikele olid pöördujate hulgas advokaadibüroo, füüsilisest isikust ettevõtja, KOVid, üldhooldekodud, kohus, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, PPA; Terviseamet, Päästeamet ja erinevad MTÜ-d. Oli ka anonüümseid pöördumisi. 2.3 Metoodika SKA tutvub pöördumises viidatud juhtumi materjalidega, kasutades järgmisi võimalusi: • selgitustaotluse küsimine KOVilt või asutuselt kelle suhtes pöördumine on tehtud; • vestlus juhtumikorraldajaga ja/või asutuse/üksuse juhiga; • juhtumi menetlemise analüüs STARI andmetele tuginedes; • järelpärimised koostöövõrgustikule; • vestlus pöördujaga. Pöördumiste lahendamisel tugineb SKA muuhulgas järgmistele praktikatele ja seisukohtadele: • pöördumiste lahendamisele kaasatakse vajadusel SKA teenuseomanikke ja kvaliteediosakonna õigustalitust. 4 • SKA ei saa hinnata, kas KOV lastekaitse- või sotsiaaltöötaja on olnud juhtumipõhiselt objektiivne või mitte, ehk kui hästi ta on oma ülesandeid täitnud. SKA pädevuses on riikliku – ja haldusjärelevalve teostamine seaduse nõuete täitmise üle. Töötaja oskuste ja pädevuse osas tuleb pöörduda KOVi poole, kes kontrollib oma teenistujate tegevuse seaduslikkust teenistusliku järelevalvega. • SKAl ei ole õigust ega pädevust sekkuda kohtumenetlusse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 333 lõikele 1 on kohtumenetluse osalistel õigus kohtumenetluse käigus esitada vastuväide kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel või menetlussätete rikkumise kohta. Kõik juhtumiga seotud vastuväited saab pöörduja kohtumenetluse osalisena esitada otse kohtule. • järelevalvemenetluse algatamine ja konkreetse meetme kohaldamine on SKA kui korrakaitseorgani kaalutlusõigus. Seetõttu ei saa isik nõuda menetluse algatamist või meetme kohaldamist. Küll aga saab isik nõuda, et SKA teostaks vigadeta kaalutlusõigust. • SKAle esitatud pöördumised on üheks sisendiks laiapõhjaliste ja juhtumiüleste järelevalvete planeerimisel. 5  3. Tegevuslubade väljastamine ja muutmine majandustegevusregistris Majandustegevuse registris (MTR) menetletakse erinevate teenuste tegevuslubasid. Maavalitsuste tegevuse lõpetamise järgselt anti SKAle üle asendushooldusteenuse ja lapsehoiuteenuse tegevuslubade menetlemine ning alates 2019. aasta lõpust lisandus väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ja turvakoduteenuse tegevuslubade menetlemine. Joonis 1. Tegevuslubade arv 31.12.2021 seisuga. Toimingud, mida SKA menetlejana teeb on järgmised: esitatud taotluste kontrollimine, taotluste tagastamine puuduste kõrvaldamiseks, registriandmete parandamine, uue tegevusloa väljastamine ja majandustegevusest loobumise kinnitamine. Aasta jooksul tehakse MTRis ca 15 600 toimingut. Joonis 2. MTRis tehtud toimingud teenuste lõikes. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) ja sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) üldpõhimõttel on seatud eesmärk anda välja tähtajatu tegevusluba. SHSi loodetud muutmised 6 ei ole tegelikkuses realiseerunud ja 2021. aasta alguseks kujunes olukord, kus SKA seisis paratamatuse ees tegevuslubade menetlemisel. Erihoolekandeteenuse osutajad ei suutnud värvata ning koolitada piisaval arvul tööle vajaliku väljaõppega tegevusjuhendajaid, mis oli SHSis sätestatud nõue alates 01.01.2021. Sotsiaalministeeriumi (SOM), SKA ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel lepiti 2021. aastal kokku tähtajalise tegevusloa protsess ja menetlus. Joonis 3. 2021. aastal väljastatud tähtajalised tegevusload. Lisaks ööpäevaringsele erihooldusteenuse osutamisele väljastati tähtajalisi tegevuslubasid ka toetavate teenuste osutajatele:  Igapäevaelu toetamise teenuse osutajad: Benita Kodu AS, Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu, Loodusmeel MTÜ, MTÜ Tartu Maarja Tugikeskus, MTÜ Ühiselt, Saarde Vallavalitsus, SA Eesti Agrenska Fond, SA Liikva Päikesekodu, SA Päikesekodu teenused  Kogukonnas elamise teenus AS Hoolekandeteenused  Toetatud elamise teenus Loodusmeel MTÜ, Mittetulundusühing Ühiselt  Töötamise toetamise teenus MTÜ Masaan, OÜ Meriland, SA Eesti Agrenska Fond MTRi kaudu teavitatakse ka teenuseosutajaid. 2021. aasta kujunes toimetulemiseks Covid-19 leviku olukorraga kohanemiseks ning mitmeid sisulisi teavitusi edastati MTRi kaudu. 3.1 Tegevusjuhendajate haridusnõuded Erihoolekandeteenuse osutamisel peab tegevusjuhendajal olema vähemalt keskharidus. 2021. aasta esimene poolaasta kujunes selle sätte korrastamiseks MTRis. Selles osa algatati riiklik järelevalve MSÜS § 65 lg 1 alusel. Järelevalve viidi läbi MTR keskkonnas. Tegevusloa omaja korrastas MTRis vajalikud andmed ja eemaldas haridusnõuetele mittevastavad töötajad. Aastaaruande koostamiseks erihoolekandeteenuse kohta detsembris 2021 päringuid tehes tegevusjuhendajate osas ilmnes asjaolu, et kolme teenuseosutaja 13 tegevusjuhendajal on MTRis haridustasemeks märgitud põhiharidus. Need hariduse täpsustused jäävad algava 2022. aasta toiminguteks. 7 3.2 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ja meeskonna liikme karistatus SHS sätestab sotsiaalteenuse osutajale tegevusloa kontrolli eseme. SHS § 153 p 2 sätestab, et teenust vahetult osutaval isikul puudub karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. See nõue kehtib SHS § 151 loetletud sotsiaalteenuste kohta. Karistatuse nõuet kontrollib ka MTRi kaudu menetleja (MTRi ja RIKi seos). Rehabilitatsiooniteenuse osutamise loakohustus on reguleeritud SHS § 147 – 150. Nimetatud sätetes kriminaalkaristatuse küsimust ei käsitleta. Seejärel tuleb § 151, mis käsitleb sotsiaalteenuse osutaja loakohustust ning seal all on 9 teenust, millel on tegevusluba nõutav. Mingil põhjusel on seadusandja pidanud vajalikuks rangelt eraldada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse teistest sotsiaalteenustest, kuigi tegevusluba on kõigil nimetatud teenustel vaja. SHS § 153 punkt 2 on sätestatud, et sotsiaalteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui teenust vahetult osutaval isikul puudub karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. SHS §153 tundub aga olemuslikult olevat seotud just sotsiaalteenustega, mis on loetletud SHS § 151 ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust nende teenuste hulgas ei ole. Seega tegevusloa menetluses kriminaalkaristatuse küsimust rehateenuse puhul ei kontrollita. Samas SHS § 149 sätestab kontrollieseme. Tegevuslubade menetluse käigus on esinenud juhuseid, kui kogemusnõustajana teenuse osutaja juures töötab isik, kellel on karistatus SHS § 153 punkt 2 vaates. Menetleja peab aga seadusest tulenevalt karistatust aktsepteerima, sest nii on sätestatud õigusaktis. 3.3 Üldised tähelepanekud tegevusloa menetlemisel  Sageli unustatakse ettevõtja hoolsuskohustus majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamine majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.  Haridusandmete sisestamine – valed andmed, poolikult täidetud, välismaal omandatud hariduse puhul on vaja ENIC/NARIC hinnang lisada, märkimata jääb tervisetõend.  Tegevuskohtade osas puuduvad Pääste- ja Terviseameti hinnangud ruumidele.  Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel ei kontrollita arsti kannet tervishoiutöötajate registrist ja lisatakse meeskonda spetsialistina.  Erihoolekandeteenuse osas on lisatud üks inimene mitme erineva teenuse osutamise tegevusloale (eraldi tegevusload - igapäevaelu toetamise teenus, igapäevaelu toetamise teenus päeva- nädalahoid), kogukonnas elamise teenus, toetatud elamise teenus, töötamise toetamise teenus, ööpäevaringne erihooldus ka kohtumäärusega ning sügava- ja liitpuudega isikutele). SHS sätestab, et igapäevaelu toetamise teenus, kogukonnas elamise teenus, toetatud elamise teenus, töötamise toetamise teenus – nimetatud teenuste osutamisel tagab teenuse osutaja ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne teenust saama suunatud isiku kohta. SHS toob välja ka miinimumi tundide arvu, mille üle teenuseosutaja on kohustatud arvestust pidama. 8  4. Asendushooldusteenus Järelevalve käigus kontrollis SKA asendushoolduse teenuse vastavust sotsiaalhoolekande seaduses ja lastekaisteseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 2021. aastal viidi läbi järelevalve 12 ja järelkontroll kahes asenduskodus/perekodus. Ettekirjutusi tehti kahele asendushooldusteenuse osutajale, kus viidi järelevalve läbi 2020. aastal. Ühes neist ka järelkontroll 2021. aastal, misjärel tehti asutusele ettekirjutus. Järelevalvete planeerimisel ja läbiviimisel tehti tihedat koostööd SKA lastekaitseosakonna asendushoolduse talitusega. 2.2 Järelevalve fookused 2021. aastal oli SKA asendushoolduseteenuse järelevalves erilise tähelepanu alla seisukoht, et kõik vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed on traumakogemusega lapsed. SKA kvaliteediosakonna järelevalvetalituse ja lastekaitseosakonna asendushooldustalituse töötajad läbisid 03.12.2020 traumateadlikkuse koolituse (koolitaja Jane Snaith). 15.01.2021 toimus sama koosseisuga arenduspäev, milles keskenduti traumakogemusega lapse vajadustele ja lähtuvalt sellest töötati välja sisendeid nii 2021. aasta järelevalvete läbiviimiseks kui asutuste kasvatusala töötajate kompetentsimudelile. Järelevalve talituse töötajad läbisid 2021. aastal 3-päevase traumapädeva hoolduse koolituse (koolitajad Jane Snaith ja Pille Kriisa) ning 8-tunnise koolituse Lipusüsteem: laste ja noorte lubamatule ja sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine. Asendushooldusteenuse järelevalves võeti fookusesse järgmised kvaliteedipõhimõtted: Isikukesksuse kvaliteedipõhimõte - lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine ning turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine - teadlik vanemluse võtmine - perepõhine territoorium, perevanem, kuuluvus, olme, elurütm, osalemine - iga lapse individuaalsed eesmärgid, suunamine ja tuleviku planeerimine (mõtestatud ettevalmistus iseseisvaks eluks läbi lapseea), lapse turvatunne ja teadlikkus - traumakogemusega lapse baasvajadus on usalduslik suhe täiskasvanuga sellele rajaneb lapse turvatunne, koostöötahe, arengupotentsiaal - tingimuste loomine usaldusisiku olemasoluks ja toetus usaldussuhte hoidmisel Tervikliku lähenemise kvaliteedipõhimõte - traumakogemusega lapsele vajaduspõhiste tugiteenuste võimaldamine - esmane hindaja, toetaja asutuses, kes viib õigete ekspertidega kokku - vajaduspõhiste tugiteenuste rahastamine asutuse eelarvest (kulumudeli osa) või lepingupõhiselt - perevanema koostöö terapeudiga, igapäevased kodused harjutused, juhiste järgimine - tugispetsialistide värbamine asutuse koosseisu - eestkosteasutuse proaktiivne roll lapse heaolu tagamisel asendushooldusteenusel initsiatiiv kontaktihoidmisel nii lapse kui perevanemaga, traumateadlik kõrvalvaade (mõistmine, kohalolu, abi, teenused), erinevate spetsialistide kaasamine Töötajate pädevuse kvaliteedipõhimõte - oskustele/väärtustele vastavate töötajate värbamine - asutuse väärtused ja eetikanormid - perevanema traumateadlikkus koolitus, metoodikad 9  - perevanema ressursid/toetus tööks traumeeritud lastega nõustamine, supervisioon, kovisioon, tugiteenused, motiveerimine, arenguvestlused 2.3 Järelevalve metoodika SKA püüab järelevalvet teostades tekitada teenuseosutajatele võimalikult vähe halduskoormust. Järelevalve korras on SKAl dokumentide ja teabe nõudmise õigus, kuid andmeid töötajate, teenusel olevate laste ja asutuste omanike kohta, mida on võimalik saada riiklikest andmekogudest (näiteks SKAIS; STAR; MTR; TÖR, Äriregister), asutustelt ei nõuta. 2021. aastal olid järelevalve paikvaatlustele kaasatud SKA lastekaitse osakonna töötajad, kes panustasid laste küsitlemisel. Covid-19 levikust tulenevalt oldi paikvaatlustel tavapärasemast lühemalt, vestlused asutuste juhtkonnaga viidi võimalusel läbi interneti teel. Lisaks asenduskodu juhile, omanikele, töötajatele ja lastele, küsitleti asutuse koostööpartnereid (rehabilitatsiooniasutused, haridusasutused jne) ja eestkosteasutusi. Küsitluste kaudu saadi tagasisidet isikukesksuse, tervikliku lähenemise ja töötajate pädevuse kohta teenuse osutamisel. 2021. aastal viidi kõik järelevalved asendushooldusteenuse osutajate juures läbi ette teatamata, et saada võimalikult tõesem pilt teenuse osutamise kvaliteedist. 2.4 Järelevalve tulemused Asendushooldusteenuse osutajate üle tehtavate järelevalvetes pöörati tähelepanu teenuseosutajate koostööle lapse rahvastikuregistri järgse ehk eestkostjaks oleva KOViga. Asendushooldusel oleva lapse eestkosteasutusel on esmane roll lapse huvide eest seismisel. Asendus/perekodus järelevalvet tehes kontrolliti, kas KOVi lastekaitsetöötaja külastab last vähemalt kaks korda aastas, kas lapse juhtumiplaani tegevuskava täitmisele ja hindamisele on kaasatud laps ning asendushoolduse teenuse osutaja. Ka selgitati välja, kuidas osaleb KOV lapsele vajalike teenuste taotlemisel ja rahastamisel. Teenusel olevate lastega vesteldes selgitati välja, kas lapsel on eestkosteasutuse lastekaitsetöötaja kontaktid ning usalduslik suhe lastekaitsetöötajaga. Puuduste ilmnemisel lastekaitsetöös võeti selgituste saamiseks ja tähelepanu juhtimiseks ühendust eestkosteasutusega. 2.4.1 Järelevalves tuvastatud rikkumised 2021. aastal teostati 14 järelevalvet, sh kaks järelkontrolli, järgmistes teenuse osutamise asutustes: Haiba Lastekodu, Kuressaare Perekodu, MTÜ Maria ja lapsed, MTÜ Vahtramägi, MTÜ Veskivärav, Mynthous MTÜ, Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus, SA Elva Laste ja Perekeskus, SA Haapsalu Hoolekandekeskus, MTÜ Lõunapesa, Põltsamaa SOS Lasteküla, MTÜ Avatud Värav Kiikla Lastekodu, Siimusti Lastekeskus Metsatareke ja MTÜ Asenduskodu Südamepaik. Üheksas asutuses viidi läbi riiklik järelevalve (joonis 1), kolmes haldusjärelevalve (joonis 2). Kokku tuvastati 2021. aasta järelevalvete käigus asendushooldusteenuste osutamisel 10 asutuses 31 rikkumist. Enim rikkumisi (6) tuvastati Haiba Lastekodus, 5 rikkumist Mynthous MTÜs,4 rikkumist SAs Haapsalu Hoolekandekeskus, 3 rikkumist MTÜs Maria ja lapsed, MTÜs Vahtramägi ja MTÜs Lõunapesa, 2 rikkumist MTÜs Veskivärav, SAs Elva Laste ja Perekeskus ja MTÜs Avatud Värav Kiikla Lastekodu ning 1 rikkumine Põltsamaa SOS Lastekülas. Rikkumisi ei tuvastatud Kuressaare Perekodus ning Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuses. 10 Joonis 4. Riikliku järelevalve käigus tuvastatud rikkumised asutuste kaupa. Seitse teenuseosutajat ei olnud loonud LasteKS § 36 lg 2 toodud tingimusi, mis aitavad tagada LasteKS § 36 lg 1 sätestatud lasteasutuses viibiva lapse õiguse kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Kuuel teenuseosutajal oli majandustegevuse üldandmete muutumise teade nõutud aja jooksul edastamata; asendushooldusteenust on osutanud isikud, kes ei ole registreeritud MTRs (MSÜS § 30 lg 2), mille kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa 11 väljaandjat tegevusloaga seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul) ning samas olid MTRis andmed inimeste kohta, kes enam asutuses ei tööta. Kolmes asutuses oli puudusi SHS § 45⁵ lg 1 täitmisel, mis kohustab lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamist ja iseseisvaks eluks ettevalmistamist. Kolm asutust rikkusid SHS § 45⁸ lg 1, mille kohaselt ei tohi ühes peres olla üle 6 lapse. Joonis 5. Haldusjärelevalve käigus tuvastatud rikkumised asutuste kaupa. Kolm teenuseosutajat ei olnud täitnud SHS § 45⁸ lg 2 tulenevat nõuet, mille kohaselt peab asenduskodu peres iga pere kohta ööpäev läbi olema vähemalt üks kasvataja, kui lapsed viibivad asenduskodus. 2.4.2 Järelevalves tehtud ettekirjutused 2021. aastal tehti ettekirjutus kahele asendushooldusteenust osutavale asutusele: Tartu Kristlikule Noortekodule ning MTÜle Asenduskodu Südamepaik. Mõlemas asutuses viidi järelevalve läbi 2020.aastal. Tartu Kristlikus Noortekodus tuvastati 2020.aastal järelevalve käigus 11 rikkumist, milles kolme osas pidas SKA vajalikuks teha ettekirjutused järgmistes punktides:  Võtta kasutusele meetmed majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste täitmise tagamiseks ja mittevastavuse kõrvaldamiseks. Teatada Sotsiaalkindlustusametile kui registri pidajale, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud ja milliseid 12  kavatsetakse muuta ning esitada kõik muutmise taotlusega esitamisele kuuluvad andmed MTRs. Alus: MSÜS § 29, MSÜS § 30 lg 1 ja 2.  Tagada, et MTÜga Tartu Kristlik Noortekodu lepingulises suhtes olevad kasvatajad vastavad sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 4513 lõikes 1 punktis 12 sätestatud nõuetele. Alus: : SHS § 45¹² lg 1 p 3.  Tagada lasteasutuses elavatele lastele nende põhivajaduste rahuldamiseks peresarnased elutingimused. Korraldada kõikides tegevuskohtades teenuse osutamine SHS § 45⁸ lõikes 1 sätestatud põhimõtet järgides. Alus: SHS § 45⁵ lõige 1 MTÜs Asenduskodu Südamepaik viidi 2021.aastal läbi järelkontroll, mille käigus ilmnes, et 2020. aastal järelevalves tuvastatud seitsmest rikkumisest olid kolm rikkumist kõrvaldamata (MSÜS § 29, SHS § 45⁸ lg 2 ja SHS 45¹² lg 1 p 1). Neist kaks kõrvaldati järelkontrolli menetluse ajal. Arvestades, et asenduskodu ei olnud järelkontrolli ajaks kõiki järelevalves tuvastatud puudusi kõrvaldanud, tegi SKA asutusele ettekirjutuse tagada asendushooldusel olevatele lastele kõikide rehabilitatsiooniplaanis kavandatud rehabilitatsiooni- ja arendavate teenuste kättesaadavus. Alus: 45¹² lg 1 p 1, mille kohaselt tagab teenuseosutaja asendushooldusel oleva lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse. Tulenevalt lastekaitseseaduse (LasteKS) § 22 lõikest 3 on last tegelikult kasvatav isik kohustatud lapse abivajaduse ilmnemisel otsima abi ja vajaduse korral tegema koostööd lastekaitsetöötajaga või teiste lapsega töötavate isikutega. 2.4.3 Järelevalves tehtud tähelepanekud ja teenuseosutajatele antud soovitused SKA andis 2021. aastal läbiviidud järelevalvetes asutustele asendushooldusteenuse kvaliteedi parendamiseks järgmised soovitused:  Taotleda SKAlt asenduskodu/perekodu meeskonnale mentorlust.  Koostöös eeskosteasutusega leida võimalusi (abi rahastamisel) tagada lastele eakohaseid vahendeid õppimiseks, suhtlemiseks, vaba aja sisustamiseks ning regulaarseteks treeninguteks/huviringideks. Suunata ja motiveerida lapsi huvitegevusele, seda eriti suvel, kui vaba aeg on lastel jäänud pigem sisustamata.  Teha vajadusel lastele rohkem selgitustööd ning anda täpsemaid juhiseid/õpetusi, kuidas kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja või õiguskantsleriga, et esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi.  Kasutada ja lähtuda laste ettevalmistamisel iseseisvaks eluks teaduspõhistest juhendmaterjalidest (näiteks Infojuhis asendushooldusteenusel iseseisvuvatele ja ellu astuvatele noortele ja asendushooldusel täisealisteks saavate noorte iseseisvumise ja elluastumise toetamine). Lapse ettevalmistamine iseseisvaks eluks peab olema süsteemne ja läbimõeldud.  Asendushooldusteenust saavate laste ja noorte sildistamine „kasvandikeks“ on taunitav ja iganenud. Teenusel olevad lapsed peavad kasvama võimalikult peresarnastes tingimustes ning neid tuleb kohelda tavaliste lastena. Tulenevalt eeltoodust võiks üle vaadata üle kõik asenduskodu tööd reguleerivad dokumendid ning peremajades olevad teated.  Kaaluda võimalust pere number asendada nimega, kuna pere numbri järgi nimetamine viitab enam institutsionaalsele teenuse osutamisele.  Kaaluda teenuse (kasvatajatega asenduskodu) muutmist perevanemaga perekoduteenuseks. Stabiilselt kohal oleval perevanemal on paremad eeldused saavutada lastega koostöö ja usaldussuhe. Traumakogemusega lapse baasvajadus on usalduslik suhe täiskasvanuga, sellele rajaneb lapse turvatunne, koostöötahe ja arengupotentsiaal. Perevanema süsteem loob soodsama keskkonna lapse ettevalmistamiseks iseseisvaks eluks. 13   Mõelda läbi, kuidas igapäevaselt toetada kinnise lasteasutuse teenuselt (KLAT) asendushooldusele tagasi saabuvaid ja ka teisi käitumishäiretega, iseenda emotsioonidega ja ümbritseva keskkonnaga ning sotsiaalsete suhetega raskesti toime tulevaid lapsi. Üks võimalus on koostöös eestkosteasutusega (abi rahastamisel) rakendada tugiisiku teenust. Sobiv tugiisik annab lapsele/noorele võimaluse saada individuaalset tähelepanu, olla mõistetud, juhendatud ja toetatud sotsiaalsetes suhetes ning hakkamasaamisel oma emotsioonidega. Tugiisik abitööjõuna aitaks tasandada lapse käitumishäiretest tulenevaid pingeid, kasutaks ja viiks ellu lapsekeskseid tegevusteraapia ja psühhoteraapia metoodikaid.  Pöörata tähelepanu traumateadlikkuse mõistmisele/tõstmisele ning laste tervislikust seisundist tulenevate vajaduspõhiste tugiteenuste tagamisele.  Korraldada kasvatajatele koolitusi teemal „Kuidas aidata lapsel toime tulla oma emotsioonidega“ ning „Metoodikaid kasvatajatele käitumishäiretega laste toetamiseks“.  Tagada kõigi kasvatusala töötajate osalemine Tervise Arengu Instituudi korraldatud traumateadliku perevanema koolituses.  Asenduskodu kasvatajatel osaleda Sensoa lipusüsteemi koolitusel. Lipusüsteem toetab tervet seksuaalset arengut ja ennetab seksuaalvägivalda.  Korraldada asenduskodu töö selliselt, et oleks olemas töötaja, kes võtaks sotsiaaltöötaja funktsiooni ning oleks järjepidevalt laste lugudega haridusasutuses kursis, hoiaks ühendust KOVi, päritolupere ja võrgustikuliikmetega. Sellisel juhul mõjutaksid kasvatajate vahetumine, nende erinev suhtumine ja asenduskodu töökorralduse muudatused oluliselt vähem kogu ülejäänud võrgustikku.  Kasutada laste puhul muude rahulolu hindamise metoodikate kõrval ka anonüümset vastamise võimalust. Asendushooldusteenuse järelevalvetes tehti järgmised tähelepanekud, mis on kategoriseeritud fookuste kaupa: Isikukesksus:  Paikvaatlusel selgus, et ühe asenduskodu kasvatajad ei tea täpselt, millised lapsed nende perre tegelikult kuuluvad ja kus lapsed-noored tegelikult elavad, kui nad asenduskodus ei viibi.  Haridusasutuste küsitlusest ilmnes, et ühe lapse toetamiseks ja võrgustiku loomiseks oli kooli poolt korraldatud mitmeid ümarlaudasid, kuid olulised 2020/2021. õppeaasta kokkulepped jäid asenduskodu poolt teostamata, mistõttu lapsel jäi vajalik abi saamata ja lapse vajadustest lähtuvalt tõhustatud tugi raskusi tekitavates õppeainetes individuaalse õppekorraldusena rakendamata, mis osutus oluliseks faktoriks õpilase koolist välja arvamisel. Takistuseks on puudulikud teadmised HEV lapse kasvatamisel ja puudulikud oskused asjaajamisel.  Vestlusel tõid ühe asenduskodu kasvatajad välja probleemidena, et nad on jäetud suures osas omapead: ei ole inimest, kes oskaks lapsi koolitöödes õpetada. Samuti tuntakse puudust sotsiaalpedagoogist, psühholoogist või tugiisikust, kellelt nõu küsida, kui ise probleemidest jagu ei saa. Lisaks on töötasu väike. Seetõttu ühe kasvataja sõnul mõni võtabki nii, et saaks „päeva õhtusse“, inimestel pole stiimulit ega motivatsiooni.  SKA andmetel oli ühes perekodus viibivatest lastest üheksal lapsel kehtiv puue ning rehabilitatsiooniplaan. Enamik lastest on rehabilitatsiooniteenuseid viimati saanud 2018. aastal, mõni ka 2019. aastal. Ükski lastest ei käinud rehabilitatsiooniteenustel 2020. aastal.  Mitmetes perekodudes kaasatakse kõiki pereliikmeid igapäevase toidumenüü/tegevuste kavandamisele, kodu- ja majapidamistöödesse, et õpetada lastele eluks vajalikke oskusi sealhulgas tööohutusega tutvumine ning laste/noorte iseseisvaks eluks ettevalmistamine. Käiakse maasikaid ja mustikaid korjamas talvevarudeks, tehakse koos kodu- ja aiatöid, niidetakse muru, pügatakse hekki, 14  hoolitsetakse kasvuhoones taimede ja lillede eest. Ühe 17-aastase noore sõnul „keegi kodutöödest ei pääse“. Üheskoos käiakse ka reisimas.  Enamus perekodu lapsi on endale leidnud hobi (näiteks korvpall, tennis, ratsutamine). Suvevaheajal on huviringid oma tegevuse peatanud, siis toetatakse laste soove osaleda laagrites või õpilasmalevas. Töötajad motiveerivad lapsi huviringides käima.  Enamasti on igal lapsel üks usaldusisik. Ühes perekodus leiti, et usaldussuhe on oluline luua kõikide perevanematega, kuna lastega on vaja arsti juures või koolis käia, osta riideid. Sellega tegeleb koheselt tööl olev perevanem. Praegu tegelevad kõik perevanemad kõikide lastega ja jagavad vastutust.  Ühe asutuse juht ja sotsiaaltöötaja kinnitasid, et koheselt peale teenusele tulemist taotletakse lapsele vajalikud tugiteenused (sotsiaalne rehabilitatsioon või muud üksikteenused) ning perevanem tegeleb lapse sisseelamise toetamisega.  Perevanemaga teenusel saavad lapsed rohkem individuaalset tähelepanu. Stabiilselt lapse jaoks kohal oleval perevanemal on suuremad eeldused saavutada arendamisel, suunamisel ja kasvatamisel järjepidev koostöö ja kokkulepped lapsega. Terviklik lähenemine:  Mõnes perekodus puuduvad jätkuvalt lastel kehtivad rehabilitatsiooniplaanid või olemasoleva plaani alusel laps teenuseid ei saa. Rehabilitatsiooniteenuseid (sh abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus) taotleb lapsele eestkosteasutus, teenusele viimise ja osalemise korraldab asenduskodu. Koostöö osas on võimalik konkreetselt kokku leppida teenuse osutamise lepingus.  Mitmete asutuste kodukorras on kirjeldatud ühiselu kokkuleppeid, et kõik lapsed ja töötajad tunneksid ennast kodus õnnelikuna, turvaliselt ja kaitstult asutuse territooriumil ja ruumides. Nii töötaja kui ka laps/noor on kaasatud selle koostamisel ja muutmisel.  Ühe perekodu juhataja jaoks on oluline, et juhtumiplaan oleks justkui teejuhiks, mille järgi suunata igapäevast tööd lapsega. KOVdega toimuvad süsteemsed infopäevad.  Koostööpartnerid (haridusasutused, eestkosteasutused, tugiteenuste osutajad jne) on asenduskodudele oluline ressurss, millega tuleks rohkem arvestada ja keda kaasata. Töötajate pädevus:  Ühes perekodus oli palgalisel tööl ainult 0,25 koormusega perevanema abiline. Perevanem töötas vabatahtlikkuse alusel ja tasu saamata.  Ühes perekodus toodi välja, et lapsed võivad probleemide korral alati juhatajaga ühendust võtta. Kui laps räägib juhatajale tekkinud pingetest ja probleemidest perekodus, siis arutatakse olukorda avameelselt. Koostöös töötajatega leitakse lahendused. Juhataja küsib hiljem lapselt, kas olukord on muutunud. Töötajatega on juhatajal kokkulepe, et töötaja ei tohi seetõttu lapsega riielda.  Ühe asenduskodu eestikapõhimõtetes on välja toodud, et asendushooldusel viibivate laste eest hoolitsevad inimesed juhinduvad oma tegevustes laste heaolust ning ÜRO Lapse Õiguste konventsioonis ja Lastekaitseseaduses kirjeldatud lapse parimast huvist. Dokumendis kirjeldatakse töötaja olulisi isikuomadusi, töötaja üldist käitumist, töötaja käitumist lastega ning eetikapõhimõtete rikkumise tagajärgi. Töötaja kinnitab allkirjaga, et dokumentiga tutvunud ja juhindub oma tegevuses eetikapõhimõtetest.  Perevanemad on osalenud koolitustel traumateadlikkuse tõstmiseks, regulaarsetel kovisioonidel ja supervisioonidel.  Ühe perekodu töötajate traumateadlikkus on suur – teati, et iga asendushooldusteenusel viibiv laps on traumeeritud ning tänu töökogemustele, koolitustele ja pädevustele tullakse igapäevaselt toime laste korrale kutsumise, käitumisraskuste ennetamise ja laste kaitsemehhanismide mõistmisega. Solvanguid ei võeta tõsiselt ning andeksandmine on üheks edasiviivaks jõuks. Lapsed saavad pöörduda igal ajal täiskasvanu poole ning murele leitakse üheskoos lahendus. 15  5. Kohaliku omavalitsuse toetused ja teenused 2021. aastal tehti järelevalvet kohalikes omavalitsustes peamiselt toimetulekutoetuse (TTT) maksmise ja abivajaduse hindamise protsessi üle. Lisaks alustati järelevalveid KOVidele riigi tasandus- ja toetusfondist makstava asendushooldusel viibivate laste teenuse rahastamise õiguspärasuse üle. 3.1 Toimetulekutoetus 2021. aastal oli planeeritud vastavalt 2020. aastal väljatöötatud ohuprognoosile viia läbi järelevalve 14 KOVis. Järelevalve valimis olid: Saarde Vallavalitsus, Tõrva Vallavalitsus, Kanepi Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus, Viru-Nigula Vallavalitsus, Haljala Vallavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Võru Linnavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Rõuge Vallavalitsus, Setomaa Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus. Järelevalve raames TTT määramise ja maksmise vastavust SHS sätestatud kvaliteedi- ja menetluspõhimõtetele ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) ja haldusmenetluse seadustes (HMS) sätestatud nõuetele. Järelevalve menetluse käigus anti hinnang KOV TTT menetluspraktikale, toetuse maksmise tulemuslikkusele ja kvaliteedile, uuriti 2018. aastal kehtima hakanud KOVi suurenenud kaalutlusruumi kasutamist TTT määramisel ja maksmisel ning KOVide haldusreformijärgseid menetluspraktikaid. 3.1.1 Järelevalve metoodika Enne järelevalve paikvaatlust koguti ja analüüsiti andmeid SKAle kättesaadavatest andmekogudest (S-veeb, STAR). Eelnevalt kokkulepitud paikvaatlusel andis järelevalve juht KOV teenistujatele ülevaate eelnimetatud andmete põhjal valmistatud koondi kohta, kus käsitleti esile kerkinud probleeme, rikkumisi ja vajakajäämisi. Toodi välja konkreetsele KOVile iseloomulikud näitajad toetuse saajate, toetuse suuruse ning sageduse kohta võrrelduna riigi keskmisega. Seejärel tehti järelevalvetoiminguid kohapeal (Haljala VV, Rakvere LV, Saaremaa VV, Rapla VV, Võru LV, Põlva VV, Rõuge VV, Setomaa VV). Suurenenud Covid-19 nakkusohu tõttu kuues omavalitsuses (Saarde VV, Tõrva VV, Kanepi VV, Kohila VV, Viru-Nigula VV, Alutaguse VV) paikvaatlust ei toimunud, andmed koguti elektrooniliselt, vestlused TTT taotlusi menetlevate ametnikega toimusid telefoni teel. Järelevalvejärgsed kogemuskohtumised toimusid vastavalt KOVi soovile Kohila VVs (kohapeal) ja Rapla VVs (interneti vahendusel). Peale järelevalve menetluses kogutud andmete analüüsi koostati kokkuvõte järelevalve tulemuste kohta ning koostati akt milles toodi välja tuvastatud rikkumised, tähelepanekud, tehti ettepanekuid ja anti soovitused TTT menetlemise õigus- ja eesmärgipärasemaks muutmiseks. 3.1.2 Järelevalve tulemused Järelevalvete tulemusena saab järeldada, et KOVid järgivad SHS § 3 sätestatud sotsiaalhoolekande põhimõtteid ja täidavad valdavalt toimetulekutoetuse maksmisega seotud reegleid. Haldusreformijärgsed menetluspraktikad on ühtlustunud. Enamus TTT menetlevaid sotsiaaltöötajaid pälvib abivajajate kiidusõnu, sotsiaaltöötaja abistavat rolli hinnatakse kõrgelt. Järelevalve käigus saadud tagasiside põhjal saab öelda, et STAR on muutunud TTT taotluste menetlejate jaoks paremaks tööriistaks (saab teha päringuid, keelduvad otsused väljatrükitavad), kuid samas esineb endiselt STARil töökindluse probleeme (töö käigus keskkond „hangub“ teadmata põhjustel). Samuti avaldasid mitmed TTT taotluste menetlejad, et tuntakse puudust spetsialisti tasemel korraldatud sotsiaaltöötajate kokkusaamistest, mida maavalitsused sageli korraldasid. Paraku ei ole seda funktsiooni keegi üle võtnud. 16 Läbiviidud järelevalvetes tuvastati kokku 50 rikkumist. Rikkumisi ei tuvastatud Haljala VVs (rikkumised kõrvaldati järelevalve käigus) ja järelkontrolli ei ole vaja teostada Rakvere LVs, Põlva VVs ja Alutaguse VVs. Järelevalves kontrolliti KOVi tegevusi tagamaks TTT taotlejatele ligipääsetavust. Valdavalt on KOVide kodulehel korrektne teave TTT kohta koos viitega sotsiaalhoolekande seadusele ja TTT korduma kippuvatele küsimustele. KOVid kasutasid info edastamiseks lisaks kohalikke ajalehti, koostööd Eesti Töötukassaga ja koosolekuid. Valdavalt oskasid küsitletud TTT saajad nimetada samu infoallikaid. 50% kontrollitud KOVides (Saarde VV, Tõrva VV, Kohila VV, Viru-Nigula VV, Rapla VV, Põlva VV ja Setomaa VV) esines rikkumisi samas eluruumis ühise majapidamisega pere määratlemisel (SHS § 131 lõige 7). 92,9% kontrollitud KOVides esines rikkumisi, kus taotlusel olevad andmed, pere määratlemine ning sotsiaalne seisund ei langenud kokku sissetulekutega (SHS § 132 lõige 2). Rikkumist ei tuvastatud Kadrina VVs. KOVi-de volikogude poolt kehtestatud eluasemekulude piirmäärad olid SHS §133 lõike 6 kohaselt kaasajastamata (osakaal 2020. aastal 66,6% KOV-idest, 2021. aastal 85,7% KOV- idest). 14-st KOV-ist oli seda kohustust järgitud vaid Haljala VV-s ja Alutaguse VV-s, järelevalve käigus kõrvaldati puudus Põlva VV-s ja Rakvere LV-s. Võrreldes varasemaga on HMS-ist ja SÜS-ist tulenevate nõuete mittetäitmisest tulenevad puudusi TTT määramise ja maksmise menetluses vähem. Peale HMSi nõuetele vastava keelduvate otsuste vormistamise võimalust STAR-is, on paranenud taotluste sisestamine STARi. Intervjuudest taotlejatega selgus, et üksikutel juhtudel tehakse arvutused ja antakse info otsuse kohta suuliselt ilma menetlust alustamata. Kõik järelevalves osalenud KOVid on kinni pidanud SHS § 143 lõikes 2 sätestatud nõudest määrata TTT viie tööpäeva jooksul pärast kõigi otsustamiseks vajalike dokumentide esitamist. Samas SHS § 134 lõikes 6 sätestatud TTT maksmise tähtaeg kolme tööpäevane jooksul, on küll enamasti järgmiseks jõukohane, kuid kolmes KOVis (Saarde VV, Kanepi VV ja Kohila VV) on üksikute juhtumite puhul esinenud mõningaid erisusi, eriti taotleja soovil TTT sularahas maksmise korral. Vaadeldud perioodil ei ole omavalitsustes rakendatud valeandmete esitamisel SÜS § 22 sätestatut ning ei ole nõudnud alusetult saadu tagastamist vastavalt SÜS § 31–35. Kõik TTT menetlemisega tegelevad sotsiaaltöötajad olid kursis kehtiva seadusega ning KOV kaalutlusõiguse ning -ruumiga ning kasutasid seda taotlejate huvides. Enim kaalutleti TTT vahendite taotleja nõusolekul tema eluasemekulude katmiseks otse tootjale või üürileandjale ülekandmist vältimaks taotleja võlgnevuste tekkimist või suurenemist. Kaalutleti ka aktiivsusnõudeid eirava pereliikme mitte arvestamist TTT saamisel, kuid valdavalt seda lõpuks ei rakendatud. 17 Joonis 6. Järelevalves tuvastatud rikkumised KOVide kaupa. 71,4% KOVidele tehti ettepanek pikemaajalistele TTT taotlejatele ning mitmekülgset abi vajava isikutele iseseisva toimetulekuvõime kindlustamiseks juhtumiplaani koostamiseks vastavalt SHS § 9 lõikele 1. 18 57,1% KOVidele tehti ettepanek järgida SHS §s 15 sätestatut ja teha TTT taotlejale ja tema perele abivajaduse kohta hindamisotsus. TTT vaadeldakse pigem eraldiseisva hoolekandelise abi meetmena, kuigi taotlejaid ka nõustatakse ning pakutakse vajadusel teisi teenuseid ja toetusi. Järelevalve käigus juhiti 71,4% KOVide tähelepanu SHS § 141 lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 3 ja 4, § 1421, § 144 lõike 1 punktis 1 ja punktis 12 sätestatud andmete STAR-i kandmise kohustuse kohta. 3.1.2.1 Järelkontroll 2021. aastal viidi plaaniline järelkontroll läbi kuues kohalikus omavalitsuses: Kehtna Vallavalitsuses, Hiiumaa Vallavalitsuses, Maardu Linnavalitsuses, Mustvee Vallavalitsuses, Kadrina Vallavalitsuses, Võru Vallavalitsuses. Järelkontrolli käigus kontrolliti, kas ja kuidas on järelevalve aktis toodud rikkumised TTT menetlemisel KOV-is kõrvaldatud ning hinnati TTT menetlemise vastavust seadusele. Järelkontrollide tulemustel leiti, et puudused olid kõrvaldatud ning järelevalvemenetlused lõpetati. 3.2 Täisealiste inimeste abivajaduse hindamine KOVs Abivajaduse hindamise järelevalve käigus kontrolliti isiku abivajaduse hindamist ja sellele vastava abi väljaselgitamist täisealiste sotsiaalteenuste (koduteenus, täisealise isiku hooldus ja väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus) osutamisel või korraldamisel. Samuti kontrolliti sotsiaalteenuste andmete kandmist STARi. Sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 1 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. SHS § 144 lõike 1 punkt 11 kohaselt tuleb STARi kanda kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava sotsiaalteenuse taotlemise ja otsuse andmed alates 01.01.2020. Nimetatud tähtajaga kehtivad andmed tuli STARi sisestada hiljemalt 31.12.2021. Valimi moodustamisel arvestati 2020. aasta järelevalve tulemustega. Kontrollkäigud planeeriti KOVidesse, kus täisealiste sotsiaalteenuste STARi kanded olid suures osas avamata, samuti arvestati TTT ohuprognoosi mudeli ja asendushoolduse rahade kasutamise kontrolli vajadusega. Kaheksal korral oli tegemist kompleksjärelevalvega, sest analüüsiti ka toimetulekutoetuse määramise, maksmise õiguspärasust ja kvaliteeti ning asendushoolduseks eraldatud summade sihipärast kasutamist. Valimi moodustanud KOVidest olid kolm linnavalitsused (Paide, Rakvere ja Võru), kaheksa tõmbekeskustest kaugemal olevad vallavalitsused (Alutaguse, Haljala, Kanepi, Rõuge, Saarde, Setomaa, Tõrva, Viru-Nigula) ning seitse keskustega seotud vallavalitsused (Kohila, Otepää, Põlva, Rapla, Saaremaa, Valga, Võru). 3.2.1 Järelevalve metoodika Reeglina olid järelevalves kasutatavad meetodid paikvaatlus, intervjuud, küsimustikud, dokumentide jt kogutud tõendite ning STAR menetluste analüüs. Oluline on siinkohal mainida, et kui järelevalve KOVis algatati, siis ei olnud tehtud sissekandeid STARi, kuid järelevalve käigus kanded abivajaduse hindamise ja teenuse otsustamise andmete kohta STARi tehti. Kõrge Covid-19 nakkusohu tõttu ei toimunud paikvaatlust kaheksas KOVis (Alutaguse, Kanepi, Kohila, Otepää, Saarde, Tõrva, Valga, Viru-Nigula), nendel juhtudel toimus järelevalve kogutud 19 tõendite alusel ja vestlused toimusid telefonitsi või interneti vahendusel. Kaks omavalitsust tegid peale järelevalvet ettepaneku kogemuskohtumiseks: need olid Kohila VV (kohapeal) ja Rapla VV (veebis). Järelevalve käigus tuvastati, kas otsuse tegemisel ja millise tähtaja jooksul peale avalduse/taotluse esitamist viidi läbi abivajaduse hindamine, kes hindas ja kuidas on ülesanne talle delegeeritud (näiteks volikogu määrusega), kuidas hindamist dokumenteeriti, kas taotlejat kaasati, kas ja milliseid päringuid tehti ning kuidas on abivajaduse hindamisel kasutatud eelnevalt taotleja kohta kogutud infot. Esitatud dokumentide, STARi kannete, intervjuude ja e-kirjavahetuse kaudu kogutud info analüüsi tulemusena anti hinnang, kas abivajaduse hindamine ja otsus abi andmise või sellest keeldumise kohta on kooskõlas SHS § 15 ja SÜS § 25 ning tehti tähelepanekud abivajaduse hindamise protsessi kohta. 3.2.2 Järelevalve tulemused Järelevalvete tulemusena saadi ülevaade 18 omavalitsuse sotsiaalteenuste korraldusest (muuhulgas õigusaktid, ametnikud, asjaajamine), abivajaduse hindamise läbiviimisest (kas täiendavaid tõendeid koguti, hindamistulemusi analüüsiti) ja hindamistulemuste kasutamisest otsuste vastuvõtmisel. Hinnangu andmisel analüüsiti kokku 748 menetlust, mis jagunesid järgnevalt: 313 koduteenuse, 215 üldhooldusteenuse, 82 tugiisikuteenuse, 46 isikliku abistaja teenuse, 68 hooldaja määramise, 13 eluruumi tagamise teenuse ja 10 toitlustamise tagamise teenuse menetlust. SKA tuvastas, et täiskasvanute sotsiaalteenuste korraldamisel ei ole SHS § 15 lõige 1 nõudeid täitnud Paide LV, Rakvere LV, Võru LV, Kanepi VV, Saaremaa VV ja Setomaa VV. Nimetatud sätte kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi (otsus abi andmise kohta). Näiteks Kanepi Vallavalitsuse koduhoolduse spetsialistid osutavad teenuseid kokku 16 kliendile, kuid 11 teenusesaaja abivajadus on hindamata ja puuduvad vallavalitsuse koduteenuse osutamise otsused. SHS § 24 lõike 1 tugiisikuteenuse abivajaduse hindamata jätmine on rikkumisena tuvastatud Paide LV, Saaremaa VV, Setomaa VV ja Võru LV järelevalveaktides. Näiteks Võru Linnavalituse tugisikuteenuse menetlustes oli ametnik algatanud STARis juhtumimenetluse, kuid „hinnang abivajadusele“ oli täitmata. Osakonnajuhataja asetäitja selgituste kohaselt on tööplaani võetud abivajavate isikute hindamised tugiisikuteenuse vajaduse osas ning teenuse määramisega seotud toimingute teostamine. Paide Linnavalitsuses oli tugiisikuteenuse määramise otsuse aluseks vaid taotlus ja tugiisikuteenuse saaja kliendikaart, millel teenuse taotleja avaldab soovi mahu ja vajalike tegevuste osas. Kliendikaardil oli vaid taotleja allkiri, alajaotus „Lisainfo/otsus“ oli täitmata. SKA tuvastas, et täisealistele sotsiaalteenuste korraldamisel ei ole SÜS § 25 lõikes 1 sätestatud hüvitise andmise tähtaega järginud Alutaguse VV, Kohila VV, Rakvere LV, Rapla VV, Saaremaa VV, Valga VV ja Viru-Nigula VV. Näiteks Alutaguse Vallavalitsuse üldhooldusteenuse menetluses esitati avaldus 08.09.2020 ja sotsiaalkomisjoni otsus nr 11 võeti vastu 14.10.2020. Kohila Vallavalitsuse kahes üldhooldusteenuse menetlustes pole inimeste avaldusi ja hinnangu teenuse vajaduse kohta andis sotsiaaltöö spetsialist. Ajavahemik arvamuse andmise ja vallavalitsuse korralduse vastuvõtmise vahel ületas nõutud menetlustähtaja. 20 Joonis 7. Järelevalves tuvastatud rikkumised KOVde kaupa. Kontrollitud menetlustes esitas enamusel juhtudel sotsiaalteenuse soovija taotluse, kas ette antud vormis (näiteks Põlva VV on vormid kinnitanud) või vabas vormis. Valga VV ametnikelt saadud selgituste kohaselt on sotsiaaltöö teenistus koostanud kaksteist soovituslikku sotsiaaltoetuste ja -teenuste taotlemise avalduse/taotluse vormi. Avalduste vormid on kättesaadavad Valga valla kodulehel ja sotsiaaltöö teenistuses. Elektrooniliselt on taotlusi võimalik esitada ka SPOKU taotluste vastuvõtu ja menetlemise süsteemi kaudu. Samas ilmnes, et Kanepi VV koduteenust osutatakse juhtudel, mil teenuse saaja ei ole esitanud kirjalikku taotlust ja pole ka protokollitud tema suulist soovi. Omavalitsuste tähelepanu juhiti taotluste nõuetekohasele registreerimisele (algab lahendamise tähtaeg) ja andmete dokumenteerimisele. Sotsiaaltöö spetsialistide ametijuhendites ei ole abivajaduse hindamist eraldi tööülesandena nimetatud (Kanepi VV). Koduteenuse menetlustes on mitmel juhul hindamise läbi viinud ja dokumendi allkirjastanud avahooldustöötaja (Setomaa VV). 21 Reeglina viiakse abivajaduse hindamine läbi taotluste esitamise päeval või vahetult mõni päev hiljem. Tulenevalt SHS § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud põhimõttest kaasatakse abi vajavat isikut (vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid) abi andmise kõikidel etappidel. Covid-19 nakkusohtlikul perioodil on sotsiaaltöötajatel vajadus teha enne kodukülastust suurem ettevalmistustöö, et otsekohtumised oleksid optimaalse kestvusega. Hindamisel on otstarbekas küsida ainult nende valdkondade kohta, mille kohta ei ole võimalik eelnevalt andmeid koguda (sotsiaalne võrgustik, peresuhted, igapäevatoimingutega toimetulek jms). Ametnike poolt tehti päringuid reeglina järgmistesse andmebaasidesse: SKA, Haigekassa, TÖR, MTA, Rahvastikuregister, Liiklusregister, Kinnisturegister. Omavalitsused on kontrollitud menetlustes täitnud SHS § 15 tulenevat abivajaduse hindamise tervikliku lähenemise nõuet ja kasutavad abivajaduse hindamiseks hindamisinstrumenti. Enamik kontrollitus STARi menetlustest olid lihtmenetlused. Enamikel juhtudel pole üldhooldusteenuse menetluse dokumentide hulgas hindamisdokumente. Ametnikelt saadud selgituste kohaselt saadakse üldhooldusteenuse rahastamise otsustamisel aluseks olev isiku tervisliku seisundi info tervishoiuteenuse osutajatelt ning selle põhjal kujundatakse arusaam isiku hooldusvajadusest ja kõrvalabi vajadusest. Samas pole haigla sotsiaaltöötajatelt saadud info dokumenteeritud. HMS § 19 lõike 1 kohaselt on haldusorganil kohustus säilitada haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulude katmise otsused tuginevad majanduslikule hindamisele. Näiteks Võru Linnavalitsuse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamist reguleeriva määruse §s 12 ei ole abivajaduse hindamist nimetatud. Ametniku tegevus lähtub määruse § 48 lõikest 3, mille kohaselt on ametniku ülesanne üldhooldusteenuse kohamaksumuse hüvitise määramisel selgitada taotleja ja tema ülalpidamiskohustuslaste võimekus teenuse eest tasumisel ning teenuse eest linna eelarvest määratava osa suuruse. Üldhooldusteenusel viibivate isikute menetlused on sisestatud kliendipõhiselt (Rakvere, Setomaa). Esimesel pöördumisel saadud menetluse nimetus on püsiv: muu probleem, tervislikust seisundist või puudest tulenev abivajadus või toimetulematus. Kohalikul omavalitsuse üksusel on oluline pöörata suuremat tähelepanu HMS sätete täitmisele (§ 6, § 14, § 19, § 56). Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Näiteks hindamisinstrumendile (soovitused näiteks Saaremaa VVle). Kontrollitud omavalitsused olid asunud SHS § 144 lõike 1 punkt 11 nõudeid täitma, samas pole sotsiaalteenuse taotlemise ja teenusele suunamise otsuse andmed kantud veel kõikidesse täisealiste sotsiaalteenuste menetlustesse. Paljudel juhtudel sisestati hindamisdokumendid ja otsused STARi alles järelevalvetoimingute ajal ehk märkimisväärselt hiljem. Andmete sisestamise tähtaeg hiljemalt 31.12.2021. 3.3 KOV lastekaitse Tulenevalt aasta alguses paika pandud prioriteetidest järelevalves ning Covid-19 levikust, ei teinud SKA suurel hulgal järelevalveid KOV lastekaitsetöö üle. Järelevalvete planeerimisel kasutati koostöös SKA analüüsiosakonnaga välja töötatud KOV lastekaitse ohuprognoosi, mis tugineb sotsiaalregistri internetipõhistel aruannetel S-veeb ja H- 22 veeb, STAR andmetel, rahvastikuregistril ning SKAs kasutatavatel andmebaasidel. Lisaks olid järelevalvete sisendiks SKAle saadetud märgukirjad, mis olid aluseks laiapõhjaliste järelevalvete ja kahe juhtumipõhise järelevalve algatamisel. 2021. aastal lõpetati kaks 2020. aastal kohalikus omavalitsuses algatatud järelevalvet (Lääne- Harju Vallavalitsuses järelevalve lõpetati järelevalve aktiga ja Tapa Vallavalitsuses ettekirjutusega). Samuti viidi läbi kolm järelevalvet kolmes KOVis: Loksa Linnavalitsuses, Kohtla-Järve Linnavalitsuse, Narva Linnavalitsuses ja juhtumipõhine järelevalve Lasnamäe Linnaosavalitsuses (LOV). 2021. aasta lõpus algatati järelevalve Tartu Linnavalitsuses ja juhtumipõhine järelevalve Järva Vallavalitsuses, mille tulemusi kajastatakse 2022. aasta järelevalve aruandes. Viidi läbi ka järelkontroll 2020. aastal Lasnamäe LOVis tehtud järelevalve osas. 3.3.1 Järelevalve fookused Lastekaitse järelevalves keskenduti lastekaitse töö protsessidele (kuidas on korraldatud, missuguseid vahendeid kasutatakse, mis teenused on piirkonnas olemas jne), võrgustikutööle ja koostööpartneritele (kuidas võrgustikutöö on korraldatud, kes on lastekaitsetöötaja peamised koostööpartnerid), ennetustööle (kuidas on KOVis korraldatud ennetustöö) ja puuetega lastega tehtavale tööle (missugused teenused neile mõeldud on, kas on spetsialiseerunud lastekaitsetöötaja jne). Lisaks võeti fookusesse lastekaitsetöötajate haridus ja kutsenõue. Vastavalt kehtivale seadusandlusele: - Enne 01.01.2016 tööle asunud lastekaitsetöötajatel peavad kõrgharidus ja kutse olema omandatud hiljemalt 01.01.2022. - Ajavahemikus 01.01.2016-31.12.2019 tööle asunud lastekaitsetöötajatel peab olema kõrgharidus omandatud hiljemalt 01.01.2020 ja kutse omandatud hiljemalt 01.01.2022. - Alates 01.01.2020 tööle asunud lastekaitsetöötajatel peab olema kõrgharidus ning hiljemalt kahe aasta jooksul tööleasumisest peab lastekaitsetöötaja omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Sotsiaalministeeriumi andmete kohaselt oli 2021. aasta novembrikuu seisuga kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele omandanud 112 ning kutse spetsialiseerumisega laste ja perede heaolule omandanud 14 lastekaitsetöötajal. Kutse puudus 163 lastekaitsetöötajal. 3.3.2 Järelevalve metoodika Kõikide läbiviidud järelevalvete osas analüüsiti lastekaitse juhtumeid, tutvuti materjalidega STAR keskkonnas ning vajadusel pabertoimikutega paikvaatluse ajal. Lisaks juhtumite analüüsimisele, tutvuti ka KOVis lastekaitsetööd korraldavate dokumentidega (ametijuhendid, sisekorra eeskirjad jms) ning KOVide arengukavadega. Viidi läbi intervjuud lastekaitsetöötajate, sotsiaalosakonna juhtide ning vastutava abilinnapea/abivallavanemaga. Samuti küsitleti KOVide koostööpartnereid, saamaks ülevaadet tehtava koostöö ja võrgustikutöö kohta. 3.3.3 Järelevalve tulemused Viies järelevalves tuvastati kokku 41 rikkumist. Ühiseks nimetajaks nende rikkumiste puhul oli LasteKS § 21, 28 ja 29 lõigete rikkumised. Peamiselt olid välja selgitamata laste huvid (§ 21), ei hinnatud lapse abivajadust (§ 28), ei rakendatud lapsele abi osutamisel võrgustikutööd (järgides juhtumikorralduse põhimõtteid) (§ 29), ei otsustatud abivajavast lapsest teada 23 saamisest 10 päeva jooksul juhtumi korralduse (mitte)algatamist (§ 29) ega dokumenteeritud lapse arvamust (§ 29). Lastekaitsetöötajad ei vastanud seadusest tulenevatele nõuetele (§ 19) kolmes KOVis: Kuna Lääne-Harju Vallavalitsus hakkas järelevalve menetluse käigus rikkumisi kõrvaldama ja esitas SKAle rikkumiste kõrvaldamiseks tehtavad sammud ning Lasnamäe LOV juhtumipõhises järelevalves oli juhtumi menetlemine lõpetatud, juhtumit menetlenud lastekaitsetöötaja töölt lahkunud ning analüüsitud juhtumite subjektiks olnud laps lapsendatud ja elukohta vahetanud, ei pidanud SKA vajalikuks neile ettekirjutuse tegemist. Järelkontrollid nimetatud KOVides toimuvad 2022. aastal. Loksa Linnavalitsuses tuvastati järelevalve käigus üheksa, Kohtla Linnavalitsuses kümme ja Narva Linnavalitsuses üksteist rikkumist. Arvestades Kohtla-Järve, Loksa ja Narva Linnavalitsuse lastekaitsetöös tuvastatud puuduste ulatust ning asjaolu, et Loksa Linnavalitsuse lastekaitsetöös olid mitmed rikkumised tuvastatud ka 2018. aastal läbiviidud järelevalves, tegi SKA puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse. Ettekirjutusi tehti kolmele 2021. aastal ja ühele (Tapa VV) 2020. aastal järelevalvatud KOVle, millede täitmistähtaeg jäi 2022. aastasse. Lisaks leiti teostatud järelkontrolli käigus mitmed rikkumised Lasnamäe LOVis, mis olid tuvastatud ka 2020. aastal läbi viidud järelevalves, mistõttu pidas SKA vajalikuks puuduste kõrvaldamiseks Lasnamäe LOV-is ettekirjutuse tegemist. Kokku tegi SKA viiele KOV-ile ettekirjutused kokku 32 punktis: 1. kolmele KOVile LasteKS § 19 lõike 1 täitmiseks - tagada, et KOVis töötavad lastekaitsetöötajad, kellel on erialane ettevalmistus ja kõrgharidus. 2. ühele KOVile LasteKS § 19 lõike 2 täitmiseks - tagada, et KOVis töötavad lastekaitsetöötajad, kes on täitnud LasteKSis sätestatud kohustuse sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele omandamiseks. 3. kahele KOVile LasteKS § 17 lõike 1 punkti 1 täitmiseks - tagada lapse õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete järgimine KOVi arengukavas. 4. ühele KOVile LasteKS § 17 lõike 1 punkti 4 täitmiseks - tagada perekonnast eraldatud lapsele ja tema perekonnale meetmete pakkumine, sh perekonnast eraldatud lastele turvakoduteenuse osutamine, lapsevanematele toetavate teenuste/meetmete pakkumine, et oleks võimalik laste tagasi saamise nimel vanemlikke oskusi kaardistada. Tagada teenuste/meetmete rakendamine kõigile sihtgrupi lapsevanematele, olenemata sellest, missuguses KOV piirkonnas nad elavad. 5. kolmele KOVile LasteKS § 17 lõike 2 täitmiseks - tagada lastekaitse töökorraldus, mis võimaldab lastekaitsetöötajatel täita kõiki seadusega pandud ülesandeid. Lastekaitsetöötajal peab olema piisavalt aega ennetustöö ja juhtumikorraldusliku töö tegemiseks, nende tööpiirkonnad ja -ülesanded peavad olema jaotatud selliselt, et töökoormus oleks ühtlane. Korrastada lastekaitsetöötajate ametijuhendid ja viia need vastavusse teenistujate tegelike tööülesannetega. Korraldada KOVi lastekaitsetöötajatele meeskondlik supervisioon, et saaks toimuda produktiivne meeskonnatöö. 6. kolmele KOVile LasteKS § 21 lõike 1 täitmiseks - tagada kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel laste huvide väljaselgitamine ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. 7. neljale KOVile LasteKS § 28 täitmiseks - tagada lapse abivajaduse hindamine lähtuvalt lastekaitseseadusest tulenevatest nõuetest. 8. neljale KOVile LasteKS § 29 lõike 2 täitmiseks - tagada kõikides juhtumimenetlustes juhtumiplaani ja tegevuskava koostamine ning abivajavale lapsele abi osutamisel võrgustikutöö rakendamine, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud korras. 24  9. neljale KOVile LasteKS § 29 lõike 3 täitmiseks - tagada otsuse tegemine juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest. 10. neljale KOVile LasteKS § 29 lõike 5 täitmiseks - tagada abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel lapse arvamuse välja selgitamine ja dokumenteerimine ning lisada selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile. 11. kolmele KOVile SHS § 144 lõike 1 punkti 8 täitmiseks - tagada lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kandmine STARi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras. Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks andis SKA KOVidele järgmised soovitused: 1. Pöörduda lastekaitsetöötajate toetamiseks SKA lastekaitseosakonda strateegiliseks nõustamiseks – koostada laste ja perede heaoluprofiili ning saada juhiseid, kuidas paremini korraldada mitmetasandilist juhtumi- ja ennetustööd ning võimaldada lastekaitsespetsialistidele erinevaid koolitusi, supervisiooni, osalemist SKA lastekaitseosakonna mentorlusprogrammis ning kasutada nende nõustamisteenuseid. 2. Taotleda keerulisemate juhtumite lahendamiseks SKA lastekaitse osakonnalt nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid. 3. Taotleda SKAlt lastekaitse meeskonnale STAR koolitust. 4. Juhtumimenetluses kasutada abimaterjalina Lapse heaolu hindamise käsiraamatut. Käsiraamat koosneb kolmest osast: olulisemad põhimõtted, juhtumikorralduslikud suunised ning lapse heaolu hindamise juhend. 5. Pöörata tähelepanu toimivatele sekkumismeetmetele ja riskiperede abistamise võimalustele ning pöörata suuremat jõudlust ennetustöö ja varajase märkamisega seotud tegevustele. 6. Tasandus- ja toetusfondist kohalikele omavalitsustele asendushooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks eraldatud sihtotstarbelistest rahalistest vahenditest on lubatud maksta töötasu töötajale, kes tegeleb asendushooldusteenuse korraldamisega. Kui KOVil nimetatud vahendeid piisab, on see võimalus lisatööjõu palkamiseks. 7. Analüüsida lastekaitsetöötajate töökorraldust ja planeerida lastekaitsetööd eesmärgipäraselt. 8. Lisada KOVil kodulehele abivajavast ja hädaohus lapsest teatamise juhis. 9. Korrastada lastekaitsetöötajate ametijuhendid ja viia need vastavusse teenistujate tegelike tööülesannetega. 10. Võtta laialdasemalt kasutusse juba kasutuses olev exceli tabeli vormingus hindamisvahend, mis võimaldab laiapõhjalist hindamist kõigis lapse eluvaldkondades. 11. Lähtuda edaspidises lastekaitsetöös seisukohast, et turvakoduteenusele suunamine on ajutine meede, millele tuleb operatiivselt leida lahendus. Teaduspõhistele uuringutele tuginedes ei tohiks alla kolme aastast last üldjuhul turvakoduteenusele suunata vaid pakkuda abivajavale väikelepsele hoolduspere teenust. 12. Luua tingimused turvakoduteenuse pakkumiseks, et oleks lihtsam lapsi ja noori suunata teenusele ning pidada sidet teenusel olevate klientidega. SHS § 33 sätestab turvakoduteenuse kui kohaliku omavalitsuse korraldatava sotsiaalteenuse. 13. Lastekaitsetöötajatel tutvuda TGRI (Trust-Based Relational Intervention) – usalduslikel suhetel põhineva sekkumise metoodikaga. Metoodika sisaldab kiindumusteooria ja trauma käsitlust lapse arengut toetava keskkonna loomisel. 14. Võtta edaspidi aluseks väljatöötatud dokumentide vormid ning lisada need nõuetekohaselt STARi. 15. Planeerida paremini tööd ja võtta lastekaitsetöötajaid juurde ning võimaldada elanikele elukohalähedasi teenuseid. 25 3.4 Asendushoolduse rahastamine KOVides Järelevalves kontrolliti, kas KOV maksis tasandus-ja toetusfondist (TTF) sihtotstarbeliselt asendushooldusteenuse rahastamiseks ja korraldamiseks eraldatud rahalisi vahendeid (AHRV) õiguspäraselt, tugines seda tehes kvaliteedipõhimõtetele ja kas menetlus vastas SHSi sätetele. Järelevalve menetluse käigus anti hinnang STARi ja S-veebi täitmisele, analüüsiti TTF vahendite 2019. – 2020. aasta lõpu jääkide põhjuseid, asendushooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks tehtud kulutusi ning rahade kasutamise isikukesksust, kaasatust ja turvalisust asendushooldusteenusel oleva lapse suhtes. Kokku tehti 2021. aastal AHRV järelevalvet 14s omavalitsuses. 3.4.1 Järelevalve metoodika Peamiseks meetoditeks AHRV järelevalves oli menetlusdokumentide vaatlus ja analüüs STARis, KOV vastutava ametniku kirjalik paikvaatlust ettevalmistav küsitlus, vestlus vastutava töötajaga, STARis puuduvate kuludokumentide väljanõudmine, riikliku statistilise S-veeb 2020 aruande „Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ning toetusfondi vahendite jääk“ analüüs, asendushooldus teenuseosutajate (kus järelevalvatava KOVi lapsed on teenusel) küsitlemine; teenuse rahastamise lapsekesksuse ja eakaohase kaasamise hindamine. Ägedamal Covid-19 viiruse leviku perioodil ei toimunud paikvaatlusi seitsmes KOVis ja vestlus vastutava ametnikuga viidi läbi interneti vahendusel. Seitsmes KOVis käidi paikvaatlusel kohapeal. Peale kogutud andmete analüüsi koostati akti kavand, kus toodi välja tuvastatud rikkumised, tähelepanekud, tehti ettepanekuid ja anti soovitused AHRV menetlemise õigus- ja eesmärgipärasemaks ning lapsekesksemaks muutmiseks. 3.4.2 Järelevalve tulemused 2021. aastal tehtud 14-s järelevalves tuvastati kokku 16 rikkumist: 1. TTF kulud isikupõhistele toetustele ja teenustele olid STARi kandmata (tugiteenused, huvitegevus, isiklikud ostud, hambaravi jms); 2. TTF kulud asendushooldus teenuseosutamise eest liikusid üksnes läbi e-arve keskuse (Fitek) ning ei olnud STARi kantud; 3. TTF rahasid tohib kasutada asendushooldus teenuse osutamiseks ja korraldamiseks. Järelevalve tuvastas rikkumisi, kus KOVid kasutasid TTF vahendeid nt ennetavaks peretööks, asendushooldus teenuseosutaja ruumide ehituseks ja remondiks, tunnustusürituse läbiviimiseks, turvakoduteenuse eest maksmiseks jne; 4. SKA saatis 2021. aasta veebruaris KOVidele ja aendushooldus teenuseosutajatele märgukirja, millega kohustas esimesel võimalusel või hiljemalt kuu aja jooksul kõrvaldama puudused STARi täitmisel seoses teenuseosutaja rahaliste aruannete kinnitamisega 2020. aastal. Enamusel 14st järelevalvatavast KOVist olid märgukirjale vaatamata asendushooldus teenusel olevate laste juhtumimenetluste määratud abinõudes 2020. aasta tegeliku rahakulu staatused endiselt „ootel“ seisundis. Mõnikord oli oma kande STARis tegemata jätnud asendushooldus teenuseosutaja, mõnikord KOV. 5. SKA tegi 2020. aasta TTF rahade väärkasutustes KOVidelt tagasinõudeid kogusummas 37 391,70 eurot. Järelevalve aktides tegi SKA KOVidele 71 soovitust AHRV menetlemise õigus- ja eesmärgipärasemaks ning lapsekesksemaks muutmiseks. Olulisemad soovitused olid järgmised: 26  1. olla asendus/perekodus eestkosteasutusena kaasatud lastele taskuraha määramisele; 2. tagada, et lastekaitsetöötaja, kes külastab KOV eestkostetavat last, arutaks tema ja asenduskodu töötajatega muuhulgas ka lapse rahalisi vajadusi; 3. küsida AH teenuseosutajatelt läbipaistev asendushooldus teenuse (AHT) hinnakalkulatsioon, võttes eeskujuks Sotsiaalministeeriumi koostatud AHT kulumudeli, mis on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt; 4. fikseerida AHT osutamise lepingutes iga lapse individuaalsed vajadused ja sellest tulenevad kulud. Kuigi seadus sätestab lapse isiklike kulude miinimumsumma 240 eurot, tuleb KOVil katta lapse isiklikud kulud summas, mis katab lapse tegelikud vajadused (huvitegevus, tervislikud erivajadused, hariduskulud, vajaduspõhised teenused jms); 5. võtta regulaarselt osa juhtumikorraldust ja asendushooldusteenust puudutavatest SKA korraldatud STAR koolitustest KOVidele; 6. märkida STARis AH teenusel oleva lapsega seotud kulud teenustele ja toetustele ühe ja sama aktiivse juhtumimenetluse alla määratud abinõudena. Praeguse praktika kohaselt algatatakse lapsele erinevate toetuste määramiseks uusi lihtmenetlusi, mis ei ole lapse juhtumimenetlusega seotud menetlused. Kirjeldatud praktika on töömahukam ja raskendab lapsepõhiste kulude koondamist; 7. kasutada STARi täitmisel STARi avalehel toodud juhendeid sotsiaaltöötajale, alajaotis (Dokumendid); 8. tutvuda TTFst asendushooldusteenuseks sihtotstarbeliselt eraldatud rahaliste vahendite kasutamise põhimõtetega SKA kodulehel, täiendava juhendamise vajadusel võtta ühendust SKA lastekaitseosakonna asendushooldustalitusega. 9. maksta asendushooldusteenusel viibivale lapsele tehtud kulutusi (kooliasjad, riided, prillid, huvitegevus, isiklikud asjad) TTFist (nimetatud lapse vajadustest lähtuvaid kulutusi on teadmatusest tehtud KOV eelarvest, kuid on lubatud teha TTF vahenditest); 10. vormistada proaktiivselt AH teenusel olevale lapsele pangakaart. Järelevalve käigus tegi SKA järgmised tähelepanekud KOVide praktikatest TTF vahendite kasutamisel: 1. korralduskuludeks TTF vahendeid pigem ei kasutata (põhjendusega, et puudub kindlus kasutuse õiguspärasuse osas); 2. S-veebi riiklikus statistilises aruandes on korralduskuludeks märgitud summad, mis on tegelikult lapsekesksed isiklikud kulud; 3. 2020. aastast alates said lastekaitsetöötajad parema teadmise/julguse, milleks TTF rahasid kasutada tohib, mis tähendab, et lastele on isikupõhiselt rohkem võimaldama hakatud; 4. lastel on tavaliselt kaks arveldusarvet, ühele arvele kogunevad vahendid iseseisva elu alustamiseks, teisel on väiksem summa ning laps saab seda raha oma äranägemise järgi limiteeritult kasutada; 5. laste sissetulekuid (elatis, puude raskusastme toetus, toitjakaotuspension, muu vara) teenuse eest tasumiseks ei kasutata, neid hoitakse iseseisva elu alustamiseks; 27 Joonis 8. Järelevalves tuvastatud rikkumised KOVde kaupa. 6. AH teenusele suunatud laps ei ole 2,5 aastat teenusel viibinud (elab lapsevanema juures, kellelt kohus on hooldusõiguse ära võtnud),teenuseosutajale on igakuist TTFi raha eraldatud; 7. KOVil oli TTF aastalõpu jääk 80 000 eurot, samal ajal võeti laste isiklike kulude katmiseks raha nende isiklikelt arvetelt, kuhu kogunes elatis ja osalise töövõimetuse toetus; 8. Rahastusmudel, kus raha ei käi lapsega kaasas põhjustab laste ebavõrdset kohtlemist ning ebaratsionaalset eelarvevahendite planeerimist. Mõnel aastal ja mõnel omavalitsusel on vahendite ülejääk, sest lapsed, kellele on vahendid eraldatud, lahkuvad AH teenuselt ja teisalt jälle tekitab eelarvesse suure lisakulu, kui eelarveaasta jooksul tuleb lapsi juurde. Pingelise eelarve juures ei saa KOVid endale lubada raha suunamist eelarvereale „igaks juhuks“, kui lapsi teenusele ei tule, siis seisavad eelarves vahendid, mida ei kasutata. Murettekitav praktika on, et vahendid hoitakse kokku hooldusperede laste toetuse arvelt. 9. SKA rõhutab, et TTF vahenditest AHT korraldamise kuludeks soetatud autot saab AH korraldamiskulude või AHT osutamise kulude hulka lugeda proportsioonis, mis on AH teenuse korraldamiseks otseselt vajalik. Ehk kui asutus osutab peale AHT veel teisigi sotsiaalteenuseid ja soovib sama autot kasutada kõikide teenuste korraldamiseks, saab autot soetada vaid osaliselt TTF vahenditest. TTF AH vahenditest tehtud kulutused peavad olema läbipaistvad ja selgelt kajastatud üksnes AHT osutamiseks ja korraldamiseks. 10. aastalõpu rahajääkide põhjused on KOVides erinevad:  raha ei kulunud ära, sest kõik vajadused olid kaetud;  lapsed lahkusid teisele teenusele, raha jäi kasutamata; 28   palju lapsi tuli ootamatult teenusele ja TTF raha sai otsa, KOV rahastas oma eelarvest juurde;  ei julgenud TTF vahendeid kasutada, hoiti varuks, et äkki tuleb uusi lapsi teenusele (KOV enda eelarve pingeline);  KOVide ühinemisel haldusreformi käigus summeerusid liitujate TTF jäägid. Järelevalve käigus tegid KOVid SKAle järgmised tähelepanekud: 1. Mitmed KOVid tegid riigile ettepanekuid lubada TTF vahendite kasutust laiendada. Näiteks uute teenuskohtade loomiseks. Praktikas seisavad suured summad kasutamata, samas on teenuskohtadest puudus. Konkurents teenuseosutajate vahel sisuliselt puudub, uute kohtade loomine võiks olla motivatsiooniks kvaliteedi tagamisel ja tõstmisel. 2. AH teenuste hind ja kvaliteet ei ole alati vastavuses: KOVil puuduvad võimalused teenuseosutaja valikul, sest kas laps võetakse teenusele või mitte (sobitub , ei sobitu) otsustab ainult teenuseosutaja oma hinnangute alusel. Riik, kui teenuse rahastaja ja KOV kui teenuse ostja, ei saa kaasa rääkida. Puudega lapse lepingu summa (baashinna) võiks riik ette näha; 29  6. Lapsehoiuteenus Majandustegevuse registri (MTR) andmetel on seisuga 29.12.2020 kehtivaid lapsehoiuteenuse tegevuslubasid kokku 386. Aasta jookusul väljastati 15 uut tegevusluba. Erinevatel põhjustel lõpetasid 2021. aastal oma tegevuse viis lapsehoiuteenuse osutajat. 2021. aastal viidi läbi järelevalve 386st teenuseosutajast vaid kuue üle ning seetõttu ei ole võimalik teha üldistusi teenuse osutamise kvaliteedi kohta riigis. 4.1 Järelevalve metoodika Kontrollitud tegevuskohad asusid Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Üks järelevalve viidi läbi dokumendipõhiselt veebi teel, ülejäänud tegevuskohtades käidi paikvaatlustel ning etteteatamata. Kõikide järelevalvete algatamine oli seotud kaebuste või teiste ametkondade märgukirjadega. Politsei- ja piirivalveameti poolt edastati kaks märgukirja. Tulenevalt pöördumiste spetsiifikast olid järelevalve fookused lasteasutustes erinevad. 4.2 Järelevalve tulemused Järelevalvete käigus tuvastati kokku 21 rikkumist ja anti teenuseosutajatele 23 soovitust. Enim rikkumisi (9) oli tuvastatud MTÜ Perekeskus Elite lapsehoius, neli rikkumist Angels Grupp OÜ ja Võlutõru OÜ lapsehoidudes, kolm rikkumist lapsehoius Ridiradiralla OÜ, kaks rikkumist OÜ-s Vivacitas ning üks rikkumine Coolday OÜ-s. Kõige sagedamini rikuti LasteKS § 36 lg 2 tulenevat nõuet, mille puhul ei olnud teenuseosutaja loonud tingimusi, mis aitavad tagada lastekaitseseaduses sätestatud lasteasutuses viibival lapsel õigust kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Samuti oli mitme asutuse puhul probleemkohaks ettevõtja hoolduskohustuse täitmine. Teised rikkumised olid seotud sisehindamise korra puudumisega, lapsehoiuteenuse nõuete rikkumisega teenusel viibivate laste maksimaalse arvu osas ning nõuete osas lapsehoidjana töötavale isikule. Teenuse kvaliteedi parandamiseks anti teenuseosutajatele järgmisi soovitusi:  Korraldada lastehoius töö nii, et teenusel olevad lapsed ei jää järelevalveta. Laste järelevalve peab olema tagatud ka juhtudel, kui laps eraldub teistest lastest või kui üks lapsehoidjatest on hõivatud mõne teise ülesandega.  Kontrollida vähemalt üks kord aastas ning alati uue töötaja tööle asumisel töötaja karistatust ja vastavust LasteKS § 20 sätestatud nõuetele.  Paigutada Lastehoiu ruumis nähtavale kohale õiguskantsleri, SKA, lasteabitelefoni ja kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja kontaktid.  Koostada töötajatele juhendmaterjal, kuidas ja millistele kontaktidele teatada abivajavast lapsest (nt kohaliku omavalitsuse kontaktid, lasteabitelefon 116 111) ning hädaolukorras tegutsemise juhis koos hädaabinumbriga 112.  Lähtuda lapsehoiuteenuse sisehindamise läbiviimisel 01.01.2018 SHS § 3 lõikes 2 välja toodud üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine.  Viia asutuse sisehindamise raames läbi teenusega rahulolu küsitlus lapsevanematele.  Pidada arvestust laste teenusel viibimise kohta kuupäeva ja kellaaja täpsusega.  Koostada kriisiplaan/eriolukorras tegutsemise juhend.  Kasutada vaid piirdeaiaga mänguväljakuid.  Määratleda lepinguga kindlad kohakasutamise päevad. 30   Paigaldada aknale turvavõrk ja sorteerida ära panipaigana kasutusel olevas saunas olevad esemed. Joonis 9. Järelevalves tuvastatud rikkumised asutuste kaupa. 4.3 Järelkontroll 2021. aastal viidi läbi üks plaaniline järelkontroll lapsehoiuteenuse osutaja üle (Vivacitas OÜ). Järelkontrolli käigus kontrolliti, kas ja kuidas on järelevalve aktis välja toodud rikkumised teenuseosutaja poolt likvideeritud ning hinnati teenuse vastavust nõuetele. Järelkontrolli tulemusel leiti, et puudused on kõrvaldatud ning järelevalvemenetlus lõpetati. 31  7. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Järelevalve raames kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) osutamise vastavust SHSis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning üldhooldusteenuse osutaja majandustegevuse nõuetele vastavust. 01.01.2021 seisuga olid üldhoolduteenuse osutamiseks tegevusload 155 teenuseosutajal 199 tegevuskohale (sh 6 intervall/päevahoiuteenus). 5.1 Järelevalve fookused Üldhooldusteenust osutavate asutuste järelevalvete eesmärgid olid 2021. aastaks samad, mis eelnevatel kolmel aastal. Jätkuvalt oli planeeritud peale seaduses välja toodud nõuete kontrollimise pöörata tähelepanu kvaliteedinõuete täitmisele. Fookused olid seatud isikukesksele lähenemisele, kliendi ja tema lähedaste kaasamisele ning turvalisuse tagamisele teenuse osutamisel. 5.2 Järelevalve metoodika Paikvaatlustega alustati 22.04.2021. Kaalutluse aluseks olid 2021. aasta alguses asutustes levivad aktiivsed Covid-19 haiguse kolded ning koroonaviirusega nakatumise kõrge tase. Tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast püüti lühendada asutustes viibimise aega. Asutuse nõudmisel esitati vaktsineerimistõendid ning tehti kohapeal kiirteste. Paikvaatluste käigus vesteldi hooldekodu juhtkonna, töötajate ja klientidega, lisaks tutvuti dokumentatsiooniga (sh klientide hooldusplaanid) ning ruumidega. Menetluse käigus küsitleti ka asutuste omanikke, koostööpartnereid ja klientide eestkosteasutusi. Küsitluste kaudu saadi kõrvalpilk ning tagasiside isikupõhisuse, turvalisuse ja kaasatuse kohta teenuse osutamisel. Vestluste läbiviimiseks kasutati elektroonilisi kanaleid (Telesild, Skype). 5.3 Järelevalve tulemused Järelevalved viidi läbi asutuste 20 tegevuskohas, mis olid kõrgeimate riskinäitajatega asutuste hulgas 2020. aastal koostatud riskimudeli järgi. Nendest 17 olid riiklikud ja 3 haldusjärelevalved. Ühe hooldekodu (SA Viru Haigla Kohtla-Järve hooldekodu) omanik muutus järelevalve jooksul, seetõttu lõpetati järelevalvemenetlus. Järelevalved viidi läbi järgmistes tegevuskohtades: OÜ Mulgi Häärber, Kuusiku Hooldekodu OÜ, Random Impex OÜ Ihasalu pansionaat, Lootuse Rand OÜ, OP Eakatekodu OÜ Aaspere, Rakvere ja Loksa tegevuskohad, Halinga Turvakodu MTÜ, SA Lääneranna Hoolekanne Koonga tegevuskoht, Tammiste Hooldekodu Jõõpre kodu, Balti Sotsiaalteenused OÜ Järvakandi Hooldekodu, AS Viru Haigla Kohtla-Järve Pihlakodu (likvideeritud), MTÜ Vahtra Hooldemaja, Väike-Maarja Hooldekodu, Tapa Valla Hooldekodu Sääse tegevuskoht, SA Tõstamaa Hooldekodu Tõstamaa ja Pootsi tegevuskohad, Marta kodu OÜ, Lõuna-Eesti Hooldekeskus Hellenurme ja Mustvee Tervis SA. Koostati 16 järelevalveakti, 6 ettekirjutust ja 1 ettekirjutuse kavand. Kokku tuvastati 2021. aasta järelevalvete käigus üldhooldusteenuse osutamisel 83 rikkumist. Enim rikkumisi (9) oli Mulgi Häärber OÜ-s ja Lootuse Rand OÜ-s, 8 rikkumist tuvastati OP Eakatekodu OÜ Aaspere ja Rakvere tegevuskohtades ning Halinga Turvakodu MTÜ-s, 7 rikkumist SA Tõstamaa Hooldekodu Tõstamaa ja Pootsi tegevuskohtades, 6 rikkumist Kuusiku Hooldekodu OÜ-s, MTÜ-s Vahtra Hooldemaja ja Marta kodu OÜ-s, 5 rikkumist Random Impex OÜ Ihasalu pansionaadis, Balti Sotsiaalteenused OÜ Järvakandi Hooldekodus ja Tapa Valla Hooldekodu Sääse tegevuskohas, 3 rikkumist SA Lääneranna Hoolekanne Koonga tegevuskohas ja OP Eakatekodu Loksa tegevuskohas, 2 rikkumist Tammiste Hooldekodu Jõõpre tegevuskohas ning 1 rikkumine Väike-Maarja Hoolekodus. Kahes asutuses on järelevalve menetlused pooleli (SA Mustvee Tervis ja Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Hellenurme Kodus). 32 Järelevalvetes tuvastatud enamlevinud rikkumised: 1. MSÜS § 30 lõige 2 - tegemist on ühe levinuma eksimusega, kus SKAd ei teavitata õigeaegselt kas uue töötaja lisandumisest või eelmise töötaja lahkumisest. 2. SHS § 3 lõige 2 - kvaliteedipõhimõtted väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhisest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine. 3. SHS § 21 ja 22 - rikkumised hooldusplaani koostamise ja töötajate kvalifikatsiooni osas. Joonis 10. Haldusjärelevalves tuvastatud rikkumised tegevuskohtade kaupa. Lisaks tõi SKA välja tähelepanekud paikvaatlustel ilmnenud puuduste kohta: 1. Elanikele ei olnud kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalkindlustusameti kontaktid (aadress, e-posti aadress, telefon) juhuks, kui teenusel olev elanik või tema lähedane soovib pöörduda nende asutuste poole. 2. Ei olnud korraldatud teenusesaajatele ning nende lähedastele kättesaadaval ning jõukohasel viisil ettepanekute ning kaebuste esitamine ning nende lahendamise tagamine. 3. Haigekassa pakutavat teenust ei olnud kasutatud elanike arvule vastavas mahus. 4. Hoolekandeasutustes puudub üsna tihti kutsungisüsteem. 5. Hooldekodudes on probleemiks suitsetavad ja alkoholi tarvitavad elanikud. 6. Riigiga suhtlemise kanalid – teenuspakkujate andmed MTRis ja äriregistris on uuendamata 7. Ei kontrollita karistusregistrist töötajate karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest. 8. Hooldusplaani ei kasutata töövahendina. 9. Labane ja solvav kõneviis hooldajate märkmeraamatutes klientide suhtes. 10. Karistamine (nt abivahendi äravõtmine peale kukkumist, kui elanik soovis minna abi küsimata tualetti või mähkmete kasutamine, kui inimesel on säilinud soov ja võime tualetti kasutada). 33 Joonis 11. Riiklikus järelevalves tuvastatud rikkumised tegevuskohtade kaupa. 20 järelevalvest kuues rakendati mõjutusvahendina ettekirjutust. Sagedasemad ettekirjutused olid järgmised: 1. Viie asutuse puhul tehti ettekirjutus tagada hooldusplaanide ülevaatamine vähemalt üks kord poolaastas. Hooldusplaanid vaadata üle ning vajaduse korral korrigeerida. 2. Nelja asutuse puhul tehti ettekirjutus koostada klientide hooldusplaanid koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga. Hinnata klientide tervishoiuteenuse vajadust ning kajastada hooldusplaanides hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamise tegevused ja sagedus ning teenuseosutaja hinnang tegevuste elluviimise kohta 3. Kolme asutuse puhul tehti ettekirjutus korraldada hooldusteenuse osutamine selliselt, et abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. 4. Kolme asutuse puhul tehti ettekirjutus tagada klientide turvalisus olemasoleva abikutsungisüsteemi rakendamisega selliselt, et abivajava kliendi signaal jõuab ööpäevaringselt hooldustöötajani ja hooldustöötaja suudab eristada konkreetse kutsungi edastanud kliendi. 34  5. Kolme asutuse puhul tehti ettekirjutus tagada ööpäevaringselt piisav personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaani. Joonis 12. Ettekirjutused üldhooldusteenust osutavatele asutustele. Üldhooldusteenuse kvaliteedi parandamiseks andis SKA igale asutusele ka mitmeid soovitusi, kõige enam 13 soovitust (Mulgi Häärber OÜ) ning kõige vähem 2 soovitust (Random Impex OÜ Ihasalu pansionaat ja SA Lääneranna Hoolekanne). Järelevalve käigus tuvastatud info edastamiseks kuuluvuse alusel (nt ravimite ebaõige hoiustamine, toidu ilma vastava loata valmistamine koha peal, ilma arsti juhisteta ravimite manustamine elanikule jne) pöörduti teiste ametkondade poole kuuel korral (prokuratuur, Tööinspektsioon, Terviseamet, Eesti Põllumajandus-ja Toiduamet, Ravimiamet). Järelkontrolle algatati neljas tegevuskohas. Üks järelkontroll päädis sunniraha rakendamisega, teistes asutustes puudused kõrvaldati ja menetlused lõpetati. 5.4 Covid-19 levikuga seotud tegevused Nagu ka eelmisel aastal jätkas järelevalve talitud üldhooldekodude juhtide toetamist regulaarsete helistamistega infovahetuseks. Ühtlasi käivitati projekt Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid Covid-19 mõjude leevendamiseks, millel on kaks peamist tegevussuunda. Järgnevalt kõigest lähemalt. 35 5.4.1 Helistamised üldhooldekodude juhtidele SKA järelevalve talitus oli ka 2021. aastal tihedas kontaktis üldhooldusteenuse osutajatega neile regulaarselt ja eesmärgipäraselt helistades. Hooldekodudesse helistati alates 13.01.2021 kuni 14.12.2021 üheteistkümnel korral. Helistamise eesmärgiks oli eelkõige olla toeks kõikidele Eestis tegutsevatele üldhooldekodudele ning hoida asutusi ühes infoväljas. Infovahetus loodi asutuste ja SKA vahel hooldekodudes valitseva olukorra kaardistamiseks, hooldekodude probleemide väljatoomiseks ja riigipoolse info edastamiseks hooldekodudele. Helistamise kõrval kasutati aeg-ajalt ka kirjalikku suhtlemist, st hooldekodude juhid vastasid kirjalikult SKA poolt saadetud küsimustele ning vastused koondati ühte koondtabelisse, mis andis tervikpildi ja tõese läbilõike kõikide Eesti hooldekodude hetkeolukorrast. Joonis 13. 30.08.2021 toimunud helistamise info hooldekodude personali vaktsineerituse kohta Joonis 14. 30.08.2021 toimunud helistamise info hooldekodude klientide vaktsineerituse kohta Infot koguti helistades asutuse juhile või tegevuskoha vastutavale töötajale (näiteks hooldusjuhile). Küsiti klientide ja töötajate haigestumise kohta ning alati esitati küsimus, kas teenuse osutamisega on muresid, millest riik peaks teadma. 2021. aastal oli fookuses hooldekodude klientide ja töötajate vaktsineerimine, sh tõhustusdoosidega vaktsineerimine, 36 toimepidevuse küsimused, isikukaitsevahendid, külastamise võimaldamine, psühhosotsiaalne toetus töökeskkonnas, tööjõu probleemid jm. Joonis 15. 14.12.2021 toimunud helistamisel info hooldekodude kohamaksumuse tõusust. Saadav info edastati piirkondlikele kriisikomisjonidele, vajadusel Terviseametile, Päästeametile, Sotsiaalministeeriumile ja/või Vabariigi Valitsusele. 5.4.2 Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks Projekti eesmärk on sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine sh. infektsioonialane nõustamine ja jõustamine. Eesmärgi täitmiseks tehti pakkumuskutse kõikidele 2020. aastal Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikoolituse läbinutele, leidmaks infektsioonivolinikke üldhoolekandeasutuste nõustamiseks. Pakkumusele vastas 24 osalejat, kelle seast valiti välja 17, kellega sõlmiti käsundusleping perioodiks 01.09.2021-31.12.2022. Kõik üldhoolekandeasutused jagati 17 infektsioonivoliniku vahel eesmärgiga, et 31.12.2021 on infektsioonialaselt nõustatud nii isikukaitsevahendite kui nakkusohu ennetamise ja toimetuleku ja ka vaktsineerimise osas kõik 161 teenuseosutajat. 2021. aasta lõpuks said nõustatud 110 teenuseosutajat. Hoolekandeasutustes viidi infektsioonivolinike poolt läbi nõustamine Covid-19 viiruse ennetamiseks ja juba sisse tulnud viirusega hakkama saamiseks. Selle tegevuse taustal toimus infektsioonialase olukorra kaardistus koos ettevalmistusega infektsioonialase nõustamise plaani koostamiseks. Tagamaks jätkusuutlik infektsioonialane käitumine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja tagada vastava pädevusega töötajate olemasolu asutustes kohapeal, kes oskaks juhendada käte hügieeni nõuetekohast teostamist, isikukaitsevahendite kasutamist, isolatsiooni põhimõtete järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist ning jäätmete käitlemist. Perioodil 01.04 – 31.12.2021 viidi läbi kuus teabepäeva üldhoolekandeasutuste juhtidele. Teadlikkuse suurendamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse koolitusi sotsiaalhoolekandeasutuste juhtidele. Teabepäevad toimuvad asutuste juhtidele, hooldusjuhtidele, tervishoiu- ja hooldustöötajatele, et hoida hoolekandeasutused infoväljas ning jagada projekti kohta asjakohast informatsiooni. 37 Covid-19 viiruse leviku tingimustes toimusid teabepäevad interneti vahendusel v.a 24.08.2021 – see kord näitas, et inimesed ei tule viirusohtu kartes füüsiliselt kohale vaid eelistavad osaleda interneti vahendusel. Teise projektitegevusena on väljatöötamisel hoolekandeasutuste toimepidavuse hindamise metoodika, juhend ja internetipõhine tööriist ennekõike enesehindamiseks. Internetis asuv tööriist oleks kasutamiseks nii asutusele endale, kuid nähtav ka ametkondadele ja tulemus kindlasti ka teenuse ostjale. Projekti esimeses faasis avaldati pakkumuskutse toimepidevuse ja riskihindamise metoodika välja töötamiseks üldhoolekandeteenust pakkuvate asutuste toimepidevuse tagamiseks. Pakkumuses osales OÜ MindUp Systems, kellega sõlmiti ka töövõtuleping metoodika välja töötamiseks. Töö anti üle tähtaegselt. Toimepidevuse plaani metoodika raames sotsiaalhoolekandeasutustele eraldiseisva osana infektsioonialase nõustamise plaani ja hindamisabivahendi koostamine jäi 2021. aastal tegemata ja valmib aastal 2022. Toimepidavuse plaan aitab teenuseosutajal oma toimepidevust kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes hinnata ja panna paika riski maandamise meetmed. Tagamaks hoolekandeasutuse üldise toimepidevuse, tuleb lisaks bioloogiliste riskide ennetamisele ja infektsiooniriskiga toimetulekule tegeleda ka asutuse üldise toimepidevusega elutähtsate teenuste katkestuse vältimiseks. Toimepidavuse plaani osana koostatakse eraldi hoolekandeasutuse infektsioonialase nõustamise plaan, kus on näidatud infektsioonikontrolli nõustamise korraldamine ning on välja toodud järjepidevat kontrolli vajavad tegevused. Toimepidavuse plaani väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka juhendi testimine (koos nõustamise toega), mille tulemusena valmib täiustatud toimepidevuse hindamise juhend hoolekandeasutustele. Piloteerimine ja metoodika põhjal juhendi koostamine jäävad 2022. aasta tegevusplaani. Toimepidavuse plaani koostamise e-lahenduse ning interaktiivse kaardi väljatöötamisega saab algust teha 2022. aasta viimases kvartalis. Toimepidevuse metoodika piloteerimise järgselt arendatakse välja toimepidavuse plaani koostamist toetav e-lahendus (IT-lahendus), mille abil on hoolekandeasutusel võimalik teha hetkeolukorra analüüs (riskide hindamine) ja planeerida riski maandavaid meetmeid jmt. Valminud toimepidavuse plaani koonddokumendi saab saata e-lahenduse abil ka seotud osapooltele. Eraldi arendatakse välja Eesti kaardi põhine rakendus, kus kajastuvad infektsioonivolinike töö tulemused ja on näha erinevad riskitasemed (bioloogiline, füüsiline jne). Koolitusi sotsiaalhoolekandeasutuste personalile 2021. aastal ei korraldatud. SKA järelevalvetalituse ametnikud said läbi Belbini meeskonnarollide koolituse õpetusi, kuidas meeskonnas paremini toimida ja teha koostööd infektsioonivolinikega, tagamaks üldhoolekandeasutuste ja SKA koostöö parimal viisil. 5.4.3 Sotsiaalministeeriumi poolt algatatud toetusmeetmetes osalemine SOM algatas 2021. aastal kaks tähtsat toetusmeedet üldhooldusteenuse osutajatele: 1. aasta alguses oli võimalus teenuseosutajatel, kelle tegevuskohas oli olnud Covid-19 kolle, taotleda valitsuselt toetust tööjõukulude kompenseerimiseks. SKA oli siinkohal taotluste esitamisel teenusosutajatele toeks. 2. aasta lõpus said teenuseosutajad, kellel 90% töötajatest olid vaktsineeritud, taotleda SOMilt rahalist toetust. Sotsiaalkaitse ministri määruse kohaselt menetles neid taotlusi SKA. 38 5.4.3.1 SKA toetus teenusosutajatele tööjõukulude kompenseerimise taotlemisel Vabariigi Valitsus võttis 2020. aasta lõpus vastu otsuse üldhooldekodudele Covid-19 kolde olukorras toimetulekuks personalikulude kompenseerimise. Koostati kolm kompensatsioonimudelit hoolekandeasutustele seoses Covid-19 koldes toimimisel. Kompensatsioonimudelite arvestused põhinesid ööpäevaringsetele hoolekandeteenustele (väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, ööpäevaringne erihoolkandeteenus ja kogukonnateenus) ja erinevatele stsenaariumitele, mis arvestasid Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldust nr 282 ja Terviseameti kõige uuemaid juhendeid hoolekandeasutustele. Kompensatsioonimudelite arvestused põhinesid ööpäevaringsetele hoolekandeteenustele (väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, ööpäevaringne erihoolkandeteenus ja kogukonnateenus) ja erinevatele stsenaariumitele, mis arvestasid Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldust nr 282 ja Terviseameti kõige uuemaid juhendeid hoolekandeasutustele. Üldhooldekodudele Covid-19 kolde olukorras toimetulemise korral personalikulude kompenseerimise taotluste menetlus oli järgmine: 1. SKA edastas info toetuse saamise võimalusest. Samuti saadeti teenuseosutajale, kus on oli Covid-19 kolle, taotlusevorm ja ootused lisadokumentide osas,. 2. Taotluse täiendavate tööjõukulude katmiseks esitas asutus peale Covid-19 kolde lõppemist ning tegelike kulude selgumist 3. SKA nõustas vajadusel teenuse osutajat taotluse täitmisel. Taotlus pidi sisaldama maksimaalset infot, et hilisemate lisaküsimuste vajadust vähendada. 4. Taotluse esitaja saatis oma taotluse ja vajalikud lisad (riskihaldusplaan nt) SKAle. SKA veendus, et kõik on korras ja edastas taotluse edasi SOMle. 5. SOM vormistas reservitaotluse ja ministri esitluse Vabariigi Valitsuses. 6. Peale raha eraldamist koostas SOM käskkirja ning sõlmis asutusega lepingu. 7. Küsimuste korral pöördus SOM otse asutuse poole. SKA kogus asutuste taotlused kokku, kontrollis, vajadusel küsis asutuselt täpsustavaid küsimusi ning andmeid. Samas SKA ka nõustas asutusi riskianalüüside, rahaliste arvestuste küsimuste osas ning täiendava tööjõu küsimustes. 2021. aastal jätkus 2020. aasta lõpus alanud taotluste vastuvõtmine, nende kontrollimine ning asutustega tihe koostöö jätkus. 2021. aastal III ja IV voorus eraldas Vabariigi Valitsus kokku üldhooldekodudele personalikulude kompenseerimiseks ca 540 000 eurot 20le üldhoolekandeasutusele 5.4.3.2 SKA roll teenuseosutaja toetuse taotluste menetlejana Tulenevalt sotsiaalkaitseministri 29.11.2021 määrusest nr 43 oli SKA ülesanne saabunud taotluste menetlemine. Määruse kohaselt oli SKAl viie tööpäeva pikkune menetlusaeg ja täiendavate andmete vajadusel saadeti taotlejale teade ja anti kuni kolme tööpäeva pikkune tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Esmaülesandeks oli koostada taotluse vorm. 02.02.2021 tehti SKA poolt koostatud soovituslik taotlusvorm MTRi kaudu taotlejatele kättesaadavaks. 39 Määruse § 5 lõike 3 järgi oli SKA kohustuseks kontrollida määruse § 2 ja 4 nimetatud asjaolude ja nõuete täitmist ning võtta taotluse rahuldamise ettepaneku tegemisel ja toetussumma arvutamisel arvesse asjakohaseid asjaolusid ja andmeid. Näiteks võrdles SKA taotluses sisalduvat teavet MTRi , e-Äriregistri ja MTA infoga avalikult kättesaadavas keskkonnas https://maasikas.emta.ee/rating/search. Erihooldusteenuse osutajate taotluste läbi vaatamisel kaasati SKA teenuste osakond. Detsembrikuu alguses võrdles järelevalve talitus taotluses nimetatud arve SKA ametnike poolt 30.11.21 ning 14.12.2021 helistamise teel hoolekandeasutustest kogutud infoga. Esimesed seitse taotlust registreeriti Deltas 03.12.2021. Üldiselt tuli taotluste menetluse käigus teha mitmeid päringuid, et kõrvaldada ebaselgusi. Näiteks juhul, kui taotluse allkirjastaks oli isik, keda ei olnud e-Äriregistris nimetatud asutust esindama volitatud isikuna, tuli olukorda asutusega täpsustada. Sageli selgus, et kui taotleja kvalifitseerub põhitoetuse saamiseks, siis on vajadus klientide tõhustusdooside väikese arvu korral teha täiendav päring ja küsida kas asutuses oli /millal algas Covid-19 kolle (see oli objektiivne alus miks ei saanud klientide tõhustusdoose teha). Kokku esitas vaktsineerimise edendamise toetusmeetme taotluse 111 ööpäevaringse üld- ja erihooldusteenuse osutajat. Sotsiaalministeeriumile esitas SKA 100 taotluse rahuldamise ettepanekut ja kaheksa mitterahuldamise ettepanekut. Toetust maksti kokku summas 619 869 eurot. SKA ülesanne oli teavitada taotluse esitajaid toetuse saamisest või mittesaamisest. Mitmel juhul tuli täpsustada ülekande tegemise eel arvelduskonto numbrit, seejärel selgitada, kuidas saadud summat tohib kasutada ja kuulata asutuse juhtide kogemusi summade kasutamisel. SKAl tuli kolmel juhul taotlus tagastada. Tulenevalt nimetatud määruse § 5 lõikest 2 kui taotluses ei ole esitatud kõiki nõutud andmeid või kui taotluses esineb vormilisi puudusi, antakse taotlejale puuduste kõrvaldamiseks kuni kolm tööpäeva. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi etteantud tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata ja Sotsiaalkindlustusamet tagastab taotluse selle esitajale. Marta kodu OÜ andmete kontrollimisel selgus e-Äriregisterist, et juriidilisel isikul on maksuvõlg ja/või esitamata deklaratsioonid. Samuti näitasid Maksu ja Tolliameti maksukäitumise hinnangud võla suurust. Asutus ei kõrvaldanud puuduseid ja taotlus tagastati. Määruse § 1 lõike 1 kohaselt toimub toetuse andmine ööpäevaringse üld- või erihooldusteenuse osutajale (hoolekandeasutus), meetme fookus on suunatud töötajate vaktsineeritusele. Määruse § 2 annab õiguse toetust taotleda ööpäevaringset üld- või erihooldusteenust osutavale juriidilisest isikust hoolekandeasutusele. Määruse § 4 kohaselt tuleb taotluses esitada üld- ja erihooldusteenust osutava asutuse töötajate arv nii tegevuskohtades kui asutuses tervikuna. Sama sätte lõike 4 punktist 4 tulenevalt peab taotleja taotluses esitama hoolekandeasutuse (kogu)töötajate arvu, võttes arvesse (suurema selguse huvides) ööpäevaringse teenusega seotud töötajate arv tegevuskohtade kaupa. Erisusena nimetab määruse § 2 punkt 2, et juhul kui taotleja pakub lisaks ööpäevaringsele teenusele muid teenuseid, ei arvestata muude teenustega seotud töötajaid hoolekandeasutuse töötajate hulka. OÜ Häcke ja AS Hoolekandeteenused (kui juriidilised isikud) omavad majandustegevuse registris kokku vastavalt viit ja 29 erinevat ööpäevaringse teenuse osutamise tegevusluba. Esitatud taotlused olid osalised ja päringu esitamisel vastati, et taotlejatel ei olnud kõigis ööpäevaringse teenuse osutamise kohades võimalik saavutada töötajate nõutud vaktsineerimise taset ka pikema taotlemise perioodi jooksul. Toetuse taotlemine toimus jooksvalt alates määruse jõustumisele järgnevast tööpäevast kuni 15. jaanuar 2022. 40  8. Kogemusnõustajate õppekava Järelevalves kontrolliti 2021. aasta II poolaastal kogemusnõustajate koolituse vastavust sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ (määrus) kehtestatud mahtudele, sisule ning õppe lõpetamise tingimustele kogemusnõustajaid koolitavates täienduskoolitusasutustes (asutus). Koolituste kvaliteedi tõstmiseks korraldas SKA asutustele teabepäeva 11.03.2021. Kogemusnõustajate koolitamisega tegelevate asutuste arv ei ole täpselt teada. Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) ei koguta andmeid kogemusnõustajate ega ka kogemusnõustajate koolitusi läbi viivate asutuste kohta. Koolitusi korraldavate asutuste leidmiseks tuvastati EHISes õppekavarühmas sotsiaaltöö ja nõustamine majandustegevusteate esitanud või tegevusluba omavaid asutusi ning seejärel tehti seire asutuste veebilehtedel tuvastamaks kogemusnõustaja koolituste korraldamisi. Järelevalveteks saadi sisendid MTÜlt Kogemusnõustajate Koda, SKAle laekunud kaebustest ning Eesti Töötukassalt. 7.1 Järelevalve metoodika Esmalt kontrolliti, kas kogemusnõustajaid koolitavate 13 täiendkoolitusasutuse (MTÜ Idee, Loov Ruum MTÜ, Sinu Tee MTÜ, Koolituskeskus LUWI, Meelevald MTÜ, Kogemuse Jõud MTÜ, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Avitus MTÜ, Libertas Kliinik MTÜ, Lapsele Oma Kodu MTÜ, BI-Info Koolitus MTÜ ja Sotsiaaltöö Arenduskeskus MTÜ) veebilehtedel olev teave koolituskava kohta vastab määruses sätestatud nõuetele. Järelevalve algatati seitsme asutuse suhtes, kelle koolituse läbiviimise alane teave erines määruses sätestatust. Järelevalves kasutati e-kirjavahetust, vestlusi koolitusasutuste juhatuse liikmetega ning koolitajatega ning dokumentide analüüse. Järelevalve aktis toodi ära tuvastatud rikkumised, tähelepanekud, tehti ettepanekuid ja anti soovitusi. Järelevalve käigus tuvastatud täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud rikkumiste kohta edastati märgukiri Haridus- ja Teadusministeeriumile. Kaks asutust (Avitus MTÜ ja Bi-Info Koolitus MTÜ) informeerisid järelevalve käigus, et ei ole kogemusnõustaja koolitusi aasta jooksul läbi viinud ning on lõpetanud kogemusnõustajate väljaõppe alase koolitustegevuse. Järelevalvemenetlus nende osas lõpetati. 7.2 Järelevalve tulemused Kokku tehti 2021. aastal järelevalvet viies asutuses. Kolmes asutuses tuvastati kokku neli rikkumist. MTÜs Kogemuse Jõud tuvastati kaks rikkumist ning üks rikkumine tuvastati nii Pärnumaa Kutsehariduskeskuses kui Libertas Kliinik MTÜs. 41 Joonis 16. Järelevalves tuvastatud rikkumised asutuste kaupa. Üheski eelnimetatud koolitusasutuses ei olnud täidetud määruse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud koolituse lõpetamise tingimused, mille kohaselt koolitaja annab positiivse kirjaliku hinnangu õppetööle, praktikale ja lõputööle. Koolitaja ei olnud taasesitataval kujul andnud kirjalikke positiivseid hinnanguid. Määruse § 2 lõike 2 järgi on koolituse nõutav maht 182 akadeemilist tundi, millest omakorda on seitsme aine läbimiseks ette nähtud 80 akadeemilist tundi auditoorset tööd. MTÜs Kogemuse Jõud toimus üks aine tunni võrra vähem määruses ette nähtud mahust. Teenuse kvaliteedi parandamiseks tehti koolitajatele 17 soovitust, nendest tähtsaimad: 1. veebilehega seoses vaadata üle koolitaja veebilehel olev teave ning viia see vastavusse määruses sätestatud nõuetega ning tagada koolitaja teave koolituste kohta koolitaja veebilehe kaudu (6 soovitust); 2. õppekavaga seoses viia dokumentidesse sisse õige õppekava nimetus, mõelda läbi õppekava auditoorse töö maht ning viia ainete sisu ja mahud vastavuses määruses sätestatuga (7 soovitust). 42  9. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus 2021. aasta teises pooles valmis sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse (SRT) ohuprognoos, mille alusel valiti 10 asutust, kus algatada järelevalve SHSis ja sotsiaalkaitseministri määrustes 66 ja 69 sätestatud nõuete täitmise üle. Järelevalve algatati kaheksas SRT osutavas asutuses, aasta esimeses pooles algatati üks ettekirjutuse täitmise kontroll (Heaolu ja Taastumise Kool MTÜ) ja üks järelkontroll (Hariduse Tugiteenuste Keskus). 7.1 Järelevalve metoodika Selleks, et mitte kasvatada järelevalvatavate asutuste halduskoormust koguti mitmeid andmeid järelevalve raames erinevatest andmekogudest (SKAIS-AE, MTR, TÖR) ja tutvuti asutuse koduleheküljel oleva informatsiooniga. Järelevalved paikvaatlustel planeeriti vestelda nii asutuse/SRT meeskonna juhiga kui ka meeskonna liikmetega. Novembrikuised paikvaatlused aga otsustati Covid-19 laiast levikust tulenevalt ära jätta ning intervjuud viidi läbi interneti vahendusel. Lisaks asutuse töötajatele intervjueeriti teenusesaajaid ja/või nende seaduslikke esindajaid ning küsitleti koostööpartnereid. 7.1 Järelevalve tulemused 2021. aastal algatati järelevalve 10 asutuses: Riera OÜ, Aarika OÜ, AJK Kliinik OÜ, Borasy OÜ, OÜ Lapssi, Rehabilitatsioon OÜ, Doctor Music From Estonia OÜ, Promelauks OÜ, Sillamäe Haigla SA ja MTÜs Nägemispuudega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus. Järelevalve lõpetati Riera OÜs ja AJK Kliinik OÜs. Teistes asutustes järelevalve menetlus aasta lõpu seisuga veel kestis, mistõttu nende järelevalvete tulemusi kajastame 2022. aasta aruandes. AJK Kliinik OÜs rikkumisi ei tuvastatud. Riera OÜs tuvastati üheksa rikkumist (kaks majandustegevuseseadustiku üldosa seaduse rikkumist, kaks SHS rikkumist, neli sotsiaalkaitseministri määruse nr 69 rikkumist ning üks sotsiaalkaitseministri määruse 66 lisa 1 rikkumine) ning kuna asutus järelevalve menetluses ei avaldanud tegevuskava rikkumiste kõrvaldamiseks, pidas SKA vajalikuks ettekirjutuse tegemist. Ettekirjutus koostati üheksas punktis: 1. Tagada isikulise majandustegevuse nõude täitmine ja sõlmida nõuetele vastavate vahetult teenust osutatavate töötajatega lepingud. 2. Teatada Sotsiaalkindlustusametile, kui registri pidajale, muutunud andmed majandustegevusregistris. 3. Koostada asutuse sisehindamise kord. 4. Osutada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavatele isikutele neid teenuseid, mis on rehabilitatsiooniplaani C-osas (tegevuskavas) või tööealiste klientide puhul tegevuskavas planeeritud. 5. Kirjeldada sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani B-osas rehabilitatsiooni eesmärk ja tulemus isikukeskselt, mõõdetavalt ja saavutatavalt rehabilitatsiooni teenuse otsuses märgitud ajavahemiku jooksul. 6. Kirjeldada sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani C-osa eesmärgid hinnangutes isikukeskselt ja mõõdetavalt. 7. Koostada kõigile tööealistele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavatele isikutele tegevuskava ning lisada tegevuskavasse teenuse, tegevuse või meetme nimetus, teenuse või tegevuse nimetus ja kood (kui see on olemas), teenuse osutaja ja/või teenust vahetult osutava spetsialisti nimi ja eriala. Samuti peavad tegevuskavas püstitatud eesmärgid olema põhjendatud, isikukesksed ning mõõdetavad. 8. Märkida teenuse osutamise andmestikes sotsiaalse rehabilitatsiooni eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt üle võtmise otsuse kuupäev, teenuse saaja isikukood, teenuse üldeesmärk ning teenust osutanud spetsialisti nimi ja eriala. 9. Osutada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust SoMm nr 66 lisas 1 sätestatud teenusekirjeldustele vastavalt. 43 2021. aasta esimeses pooles algatati Heaolu ja Taastamise Kool MTÜs ettekirjutuse täitmise kontroll. Nimetatud ettekirjutus sisaldas eelkõige rehabilitatsiooniplaani koostamisega seotud punkte. Kuna Heaolu ja Taastamise Kool MTÜ ei osutanud 2020. aastal lastele SRTd ja ei koostanud seetõttu rehabilitatsiooniplaane, langes ära ettekirjutuse tegemise alus ning menetlus lõpetati. Hariduse Tugiteenuste Keskuses osutatava sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse üle algatati järelkontroll, kuna 2019. aastal läbi viidud järelevalves tuvastati rikkumisi. Tol ajal ei pidanud SKA vajalikuks ettekirjutuse tegemist, kuna asutus näitas üles valmidust rikkumised kõrvaldada. Järelkontroll tuvastas jätkuvad rikkumised (nt nõuetekohase sisehindamise läbiviimata jätmine, rehabilitatsiooniplaanis ei olnud kajastatud kõiki nõutud valdkondi ning eesmärgid ei vastanud määruse nõuetele). Arvestades, et samad rikkumised olid tuvastatud 2019. aastal toimunud järelevalves ning asjaolu, et asutuse juht ei esitanud konkreetset tegevuskava rikkumiste kõrvaldamiseks, pidas SKA vajalikuks ettekirjutuse tegemist. Ettekirjutus koostati viies punktis: 1. Viia läbi asutuse sisehindamine ning täiendada sisehindamise korra 4. peatükki selliselt, et see oleks kooskõlas seaduses sätestatud sisehindamise eesmärgiga. 2. Kirjeldada rehabilitatsiooni plaani B-osa uuringus kõiki üheksat sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 69 (SoMm nr 69) § 3 lõikes 5 nimetatud valdkonda. 3. Sõnastada sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani B-osas rehabilitatsiooni eesmärk ja tulemus isikukeskselt, mõõdetavalt ja saavutatavalt rehabilitatsiooni teenuse otsuses märgitud ajavahemiku jooksul. 4. Analüüsida ja lapse rehabilitatsiooniplaani B-osasse kirja panna andmed last kasvatava isiku vanemlike oskuste kohta. 5. Lisada rehabilitatsiooniplaani C-osasse teenuse, tegevuse või meetmega seotud eesmärkide saavutamiseks tehtavad tegevused. Mõlemale asutusele tehtud ettekirjutuse täitmise tähtajad jäävad 2022. aasta teise poolaastasse, mistõttu kajastatakse neid tulemusi 2022. aasta aruandes. 44  10. Kinnise lasteasutuse teenus 2021. aastal viidi läbi haldusjärelevalve kinnise lasteasutuse teenuse osutamise üle AS Hoolekandeteenuste Lille Kodus. Kinnise lasteasutuse teenuse korraldaja on Sotsiaalkindlustusamet, kuid see õigus oli antud juhul üle antud halduslepinguga AS Hoolekandeteenustele. 8.1 Järelevalve metoodika Järelevalve käigus tutvuti halduslepinguga, teenuse osutamiseks vajalike dokumentidega, tehti kaks paikvaatlust, toimusid intervjuud asutuse töötajatega nii koha peal, kui interneti vahendusel, intervjueeriti teenusesaajate seaduslikke esindajad, koostööpartnereid ja nõukogu esimeest. 8.2 Järelevalve tulemused Järelevalve käigus tuvastati viis SHS rikkumist (§ SHS § 1303 lõige 6 punkt 1, § 1303 lõige 6 punkt 2, § 1303 lõige 6 punkt 4, § 7, § 1303 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 01.10.2019 määruse nr 65 § 2) ja seitse halduslepingu rikkumist (halduslepingu punkt 4.4.1, halduslepingu punkt 4.9, halduslepingu punkt 4.11, halduslepingu lisa 1 punkt 6.1, halduslepingu lisa 1 punkt 7.7.2, halduslepingu lisa 1 punkt 7.10 ja halduslepingu lisa 1 punkt 8.2). Arvestades järelevalves tuvastatud rikkumiste ulatust ning asjaolu, et AS Hoolekandeteenuste vastusest akti kavandile ei nähtunud valmidust kõikide tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks, pidas Sotsiaalkindlustusamet vajalikuks ettekirjutuse tegemist. Ettekirjutus vormistati eraldi haldusaktiga järgmistes punktides: 1. Sätestada teenuseosutaja sisekorraeeskirjas või mõnes muus teenusosutaja (Lille Kodu) sisemist korda reguleerivas dokumendis kodukülastuse ning väljaspool teenuse osutamise kohta viibimise kord. 2. Sätestada teenuseosutaja sisekorraeeskirjas või mõnes muus teenuseosutaja (Lille Kodu) sisemist korda reguleerivas dokumendis lapse eraldamisel lapsele järelevalve ja toe tagamise ning lapse seadusliku esindaja eraldamisest teavitamise kord. 3. Koostada sisehindamise kord ja viia läbi sisehindamine. AS Hoolekandeteenused täitis ettekirjutuse kõik punktid 02.12.2021 ning järelevalve menetlus loeti lõppenuks. 45 ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI JÄRELEVALVE TALITUSE 2021. AASTA TEGEVUSARUANNE Kvaliteediosakond, Järelevalve talitus  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 2. Kirjalike pöördumiste lahendamine ................................................................................................ 4 2.1 Lastele osutatavad sotsiaalteenused ............................................................................................ 4 2.2 Täiskasvanutele osutatavad sotsiaalteenused ja toetused ........................................................... 4 2.3 Metoodika ..................................................................................................................................... 4 3. Tegevuslubade väljastamine ja muutmine majandustegevusregistris ........................................... 6 3.1 Tegevusjuhendajate haridusnõuded ............................................................................................. 7 3.2 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ja meeskonna liikme karistatus ............................................. 8 3.3 Üldised tähelepanekud tegevusloa menetlemisel ........................................................................ 8 4. Asendushooldusteenus ................................................................................................................... 9 2.2 Järelevalve fookused ..................................................................................................................... 9 2.3 Järelevalve metoodika ................................................................................................................. 10 2.4 Järelevalve tulemused ................................................................................................................. 10 2.4.1 Järelevalves tuvastatud rikkumised...................................................................................... 10 2.4.2 Järelevalves tehtud ettekirjutused ....................................................................................... 12 2.4.3 Järelevalves tehtud tähelepanekud ja teenuseosutajatele antud soovitused ..................... 13 5. Kohaliku omavalitsuse toetused ja teenused................................................................................ 16 3.1 Toimetulekutoetus ...................................................................................................................... 16 3.1.1 Järelevalve metoodika .......................................................................................................... 16 3.1.2 Järelevalve tulemused .......................................................................................................... 16 3.2 Täisealiste inimeste abivajaduse hindamine KOVs ..................................................................... 19 3.2.1 Järelevalve metoodika ........................................................................................................ 19 3.2.2 Järelevalve tulemused ........................................................................................................ 20 3.3 KOV lastekaitse ............................................................................................................................ 22 3.3.1 Järelevalve fookused ............................................................................................................ 23 3.3.2 Järelevalve metoodika .......................................................................................................... 23 3.3.3 Järelevalve tulemused .......................................................................................................... 23 3.4 Asendushoolduse rahastamine KOVides ..................................................................................... 26 3.4.1 Järelevalve metoodika .......................................................................................................... 26 3.4.2 Järelevalve tulemused .......................................................................................................... 26 6. Lapsehoiuteenus ........................................................................................................................... 30 4.1 Järelevalve metoodika ................................................................................................................. 30 4.2 Järelevalve tulemused ................................................................................................................. 30 4.3 Järelkontroll ................................................................................................................................. 31 7. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ................................................................................ 32 1  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 5.1 Järelevalve fookused ................................................................................................................... 32 5.2 Järelevalve metoodika ................................................................................................................. 32 5.3 Järelevalve tulemused ................................................................................................................. 32 5.4 Covid-19 levikuga seotud tegevused ........................................................................................... 35 5.4.1 Helistamised üldhooldekodude juhtidele ............................................................................ 36 5.4.2 Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks ................. 37 5.4.3 Sotsiaalministeeriumi poolt algatatud toetusmeetmetes osalemine .................................. 38 8. Kogemusnõustajate õppekava ...................................................................................................... 41 7.1 Järelevalve metoodika ................................................................................................................. 41 7.2 Järelevalve tulemused ................................................................................................................. 41 9. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus................................................................................................ 43 7.1 Järelevalve metoodika ................................................................................................................. 43 7.1 Järelevalve tulemused ................................................................................................................. 43 10. Kinnise lasteasutuse teenus ...................................................................................................... 45 8.1 Järelevalve metoodika ................................................................................................................. 45 8.2 Järelevalve tulemused ................................................................................................................. 45 2  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 1. Sissejuhatus Ka aastal 2021 tegeles Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kvaliteediosakonna järelevalve talitus lisaks järelevalve tegemisele ka erinevate COVID-19 teemadega. Samas, nagu ilmselt kõigil sotsiaalvaldkonna asutustel, oli ka meil vähem teadmatust ning rohkem oskusi, kuidas muutunud tingimustes paremini toime tulla ja oma tööd teha. 2021. aasta oli ka meie jaoks oma töörütmi uutele tingimustele kohandamise ja toimetuleku aasta. Võrreldes eelmise aastaga oli meie järelevalvete arv suurem: me tegime järelevalveid asendushooldus-, väljaspool kodu osutatava üldhooldus- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse üle. Kohalikes omavalitsustes (KOV) jätkasime järelevalveid toimetulekutoetuse maksmise, abivajaduse hindamise metoodikate, lastekaitse töönõuete üle. Uue teemana vaatasime üle selle, kuidas kohalikud omavalitsused kasutavad neile riigi poolt tasandus- ja toetusfondist asendushooldusteenuse rahastamiseks antavaid vahendeid. Sellel aastal jätkasime metoodika täiustamisega kogemusnõustajate õppekava järelevalves ning viisime läbi mitmed sellealased järelevalved. 2021. aastal ei olnud meil planeeritud läbi viia järelevalveid lapsehoiuteenuse üle, kuid SKAni jõudsid mitmed märgukirjad, mille alusel alustasime järelevalvemenetlusi (nt kaks märgukirja saatis meile Politsei- ja Piirivalveamet). Naiste tugikeskuste üle tegime 2021. aastal ühe järelevalve (2020. aastal viisime enamikes naiste tugikeskustes järelevalve läbi). Covid-19 tõttu pidime võrreldes aastaga 2020 veelgi enam kohandama oma järelevalve tegemise metoodikaid. Lisaks isikukaitsevahendite kasutamisele lühendasime paikvaatlustel oluliselt asutuses viibimise aega. Lisaks hakkasime varasemaga võrreldes veelgi rohkem tegema intervjuusid kaugteel: kõrgenenud nakkusohtlikkusega perioodidel ei teinud me paikvaatlusi ning vestlused intervjueeritavatega viidi läbi Skype’i või Telesilla vahendusel. Kuigi kaugteel intervjueerimine ei saa täielikult asendada paikvaatlust, on see siiski üks võimalik alternatiiv olukorras, kus asutuse kohapealne külastamine pole mõistlik. Lisaks tavapärasele tegevusele jätkasime üld- ja erihoolekandeteenuse osutajate toetamist Covid-19 olukorraga toime tulemisel. Näiteks jätkasime teenuseosutajatele regulaarselt helistamist. Helistamine täitis peamiselt kahte eesmärki: saada ning ühtlasi jagada teenuseosutajatele kriitiliselt olulist teavet. 2021. aastal alustas järelevalve talituses oma tegevusi Euroopa REACT projekt. Projekti kaks peamist tegevust on eri- ja üldhooldusteenuse ostajatele jätkuva infektsioonikontrolli toe pakkumine ning üldhooldusteenuse osutajate toimepidavuse hindamise metoodika väljatöötamine ning juurutamine. Ühtlasi korraldasid projekti töötajad mitmeid infopäevi, kus anti teenuseosutajatele vajalikku informatsiooni seoses Covid-19 leviku tõkestamisega. Tähtis töölõik on ka tegevuslubade väljastamine ja nende registri paranduskannete üle vaatamine. Tegevuslubasid väljastame käesoleval ajal viiele teenusele: asendushooldus, lapsehoid, erihoolekanne (ööpäevaringne ja toetavad teenused), sotsiaalne rehabilitatsioon ja väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus. Kuna tegevuslubade välja andmise üheks aluseks on ka tegevusjuhendajatele, rehabilitatsioonispetsialistidele ja hooldustöötajatele seadusega sätestatud nõuded, oleme aktiivselt juures kavandatavete ja/või tehtavate seadusemuudatuste ettevalmistuste arutelul. Kõigest eelpoolt kirjeldatust saate täpsemalt lugeda meie 2021. aasta järelevalve aruandest. Nagu ka eelnevatel aastatel, leiate teemad aruandest valdkondade kaupa. Toome välja valdkondades tuvastatud rikkumised, teenuseosutajatele andud soovitused ning tehtud ettekirjutused. Head lugemist! 3  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 2. Kirjalike pöördumiste lahendamine 2021. aastal lahendas SKA kvaliteediosakonna järelevalve talitus 387 kirjalikku pöördumist, neist 148 puudutasid lastele ja 239 täiskasvanutele osutatavaid sotsiaalteenuseid. 2.1 Lastele osutatavad sotsiaalteenused Lastekaitse teemalised pöördumised sisaldasid valdavalt lastekaitsetöö juhtumikorralduse sisu ja kvaliteedi küsimusi. SKA poole pöördunud lapsevanemate hinnangul ei suhtu lastekaitsetöötajad hooldusõiguse üle vaidlevatesse lapsevanematesse võrdselt, annavad KOVi esindajana kohtule arvamusi, mis ei tugine tõestele faktidele ning käituvad oma töös ebaeetiliselt ja ebaprofessionaalselt. Sageli taotlevad pöördujad SKAlt juhtumipõhise järelevalve algatamist. Lapsehoiuteenuse osutamiseks kohustusliku tegevusloaga seotud pöördumisi oli 20, lisaks märgukirjad lapsehoiuteenuse kvaliteedi küsimuses. SKA lahendas muuhulgas pöördumisi kolme sotsiaalse rehabilitatsiooni asutuse ja ühe asenduskodu tegevuse suhtes ning kolmes spordiklubis lastega töötavate isikute lastekaitseseaduse nõuetele vastavuse teemal. Juriidilistest isikutest juhtisid tähelepanu lastekaitsetöötajate tegevusele 3 advokaadibürood, asenduskodu ja õiguskantsleri büroo. Lahendati ka Andmekaitse Inspektsiooni, Naiste Tugikeskuse, kriminaalhooldusametniku, MTÜ Ühendus Isade Eest ja Türi Vallavalitsuse pöördumisi. 2.2 Täiskasvanutele osutatavad sotsiaalteenused ja toetused 50% pöördumistest tehti KOVi korraldatavate teenuste ja makstavate toetuste küsimuses (hooldaja määramine, invatransport, matusetoetus, toimetulekutoetuse menetlemine, toiduabi, tugiisiku teenus, varjupaigateenus), 20% väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse teemal, 11 % erihoolekande teenuse ja 6% sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse küsimustes. 23% pöördumiste sisuks olid muud erinevad teemad (eestkoste, ülalpidamise kohustus, õendusteenus, tervishoiuteenus ja majandustegevuse registrit puudutavad küsimused). Lisaks kodanikele olid pöördujate hulgas advokaadibüroo, füüsilisest isikust ettevõtja, KOVid, üldhooldekodud, kohus, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, PPA; Terviseamet, Päästeamet ja erinevad MTÜ-d. Oli ka anonüümseid pöördumisi. 2.3 Metoodika SKA tutvub pöördumises viidatud juhtumi materjalidega, kasutades järgmisi võimalusi: • selgitustaotluse küsimine KOVilt või asutuselt kelle suhtes pöördumine on tehtud; • vestlus juhtumikorraldajaga ja/või asutuse/üksuse juhiga; • juhtumi menetlemise analüüs STARI andmetele tuginedes; • järelpärimised koostöövõrgustikule; • vestlus pöördujaga. Pöördumiste lahendamisel tugineb SKA muuhulgas järgmistele praktikatele ja seisukohtadele: • pöördumiste lahendamisele kaasatakse vajadusel SKA teenuseomanikke ja kvaliteediosakonna õigustalitust. 4  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS • SKA ei saa hinnata, kas KOV lastekaitse- või sotsiaaltöötaja on olnud juhtumipõhiselt objektiivne või mitte, ehk kui hästi ta on oma ülesandeid täitnud. SKA pädevuses on riikliku – ja haldusjärelevalve teostamine seaduse nõuete täitmise üle. Töötaja oskuste ja pädevuse osas tuleb pöörduda KOVi poole, kes kontrollib oma teenistujate tegevuse seaduslikkust teenistusliku järelevalvega. • SKAl ei ole õigust ega pädevust sekkuda kohtumenetlusse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 333 lõikele 1 on kohtumenetluse osalistel õigus kohtumenetluse käigus esitada vastuväide kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel või menetlussätete rikkumise kohta. Kõik juhtumiga seotud vastuväited saab pöörduja kohtumenetluse osalisena esitada otse kohtule. • järelevalvemenetluse algatamine ja konkreetse meetme kohaldamine on SKA kui korrakaitseorgani kaalutlusõigus. Seetõttu ei saa isik nõuda menetluse algatamist või meetme kohaldamist. Küll aga saab isik nõuda, et SKA teostaks vigadeta kaalutlusõigust. • SKAle esitatud pöördumised on üheks sisendiks laiapõhjaliste ja juhtumiüleste järelevalvete planeerimisel. 5  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 3. Tegevuslubade väljastamine ja muutmine majandustegevusregistris Majandustegevuse registris (MTR) menetletakse erinevate teenuste tegevuslubasid. Maavalitsuste tegevuse lõpetamise järgselt anti SKAle üle asendushooldusteenuse ja lapsehoiuteenuse tegevuslubade menetlemine ning alates 2019. aasta lõpust lisandus väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ja turvakoduteenuse tegevuslubade menetlemine. Joonis 1. Tegevuslubade arv 31.12.2021 seisuga. Toimingud, mida SKA menetlejana teeb on järgmised: esitatud taotluste kontrollimine, taotluste tagastamine puuduste kõrvaldamiseks, registriandmete parandamine, uue tegevusloa väljastamine ja majandustegevusest loobumise kinnitamine. Aasta jooksul tehakse MTRis ca 15 600 toimingut. Joonis 2. MTRis tehtud toimingud teenuste lõikes. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) ja sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) üldpõhimõttel on seatud eesmärk anda välja tähtajatu tegevusluba. SHSi loodetud muutmised 6  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS ei ole tegelikkuses realiseerunud ja 2021. aasta alguseks kujunes olukord, kus SKA seisis paratamatuse ees tegevuslubade menetlemisel. Erihoolekandeteenuse osutajad ei suutnud värvata ning koolitada piisaval arvul tööle vajaliku väljaõppega tegevusjuhendajaid, mis oli SHSis sätestatud nõue alates 01.01.2021. Sotsiaalministeeriumi (SOM), SKA ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel lepiti 2021. aastal kokku tähtajalise tegevusloa protsess ja menetlus. Joonis 3. 2021. aastal väljastatud tähtajalised tegevusload. Lisaks ööpäevaringsele erihooldusteenuse osutamisele väljastati tähtajalisi tegevuslubasid ka toetavate teenuste osutajatele:  Igapäevaelu toetamise teenuse osutajad: Benita Kodu AS, Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu, Loodusmeel MTÜ, MTÜ Tartu Maarja Tugikeskus, MTÜ Ühiselt, Saarde Vallavalitsus, SA Eesti Agrenska Fond, SA Liikva Päikesekodu, SA Päikesekodu teenused  Kogukonnas elamise teenus AS Hoolekandeteenused  Toetatud elamise teenus Loodusmeel MTÜ, Mittetulundusühing Ühiselt  Töötamise toetamise teenus MTÜ Masaan, OÜ Meriland, SA Eesti Agrenska Fond MTRi kaudu teavitatakse ka teenuseosutajaid. 2021. aasta kujunes toimetulemiseks Covid-19 leviku olukorraga kohanemiseks ning mitmeid sisulisi teavitusi edastati MTRi kaudu. 3.1 Tegevusjuhendajate haridusnõuded Erihoolekandeteenuse osutamisel peab tegevusjuhendajal olema vähemalt keskharidus. 2021. aasta esimene poolaasta kujunes selle sätte korrastamiseks MTRis. Selles osa algatati riiklik järelevalve MSÜS § 65 lg 1 alusel. Järelevalve viidi läbi MTR keskkonnas. Tegevusloa omaja korrastas MTRis vajalikud andmed ja eemaldas haridusnõuetele mittevastavad töötajad. Aastaaruande koostamiseks erihoolekandeteenuse kohta detsembris 2021 päringuid tehes tegevusjuhendajate osas ilmnes asjaolu, et kolme teenuseosutaja 13 tegevusjuhendajal on MTRis haridustasemeks märgitud põhiharidus. Need hariduse täpsustused jäävad algava 2022. aasta toiminguteks. 7  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 3.2 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ja meeskonna liikme karistatus SHS sätestab sotsiaalteenuse osutajale tegevusloa kontrolli eseme. SHS § 153 p 2 sätestab, et teenust vahetult osutaval isikul puudub karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. See nõue kehtib SHS § 151 loetletud sotsiaalteenuste kohta. Karistatuse nõuet kontrollib ka MTRi kaudu menetleja (MTRi ja RIKi seos). Rehabilitatsiooniteenuse osutamise loakohustus on reguleeritud SHS § 147 – 150. Nimetatud sätetes kriminaalkaristatuse küsimust ei käsitleta. Seejärel tuleb § 151, mis käsitleb sotsiaalteenuse osutaja loakohustust ning seal all on 9 teenust, millel on tegevusluba nõutav. Mingil põhjusel on seadusandja pidanud vajalikuks rangelt eraldada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse teistest sotsiaalteenustest, kuigi tegevusluba on kõigil nimetatud teenustel vaja. SHS § 153 punkt 2 on sätestatud, et sotsiaalteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui teenust vahetult osutaval isikul puudub karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. SHS §153 tundub aga olemuslikult olevat seotud just sotsiaalteenustega, mis on loetletud SHS § 151 ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust nende teenuste hulgas ei ole. Seega tegevusloa menetluses kriminaalkaristatuse küsimust rehateenuse puhul ei kontrollita. Samas SHS § 149 sätestab kontrollieseme. Tegevuslubade menetluse käigus on esinenud juhuseid, kui kogemusnõustajana teenuse osutaja juures töötab isik, kellel on karistatus SHS § 153 punkt 2 vaates. Menetleja peab aga seadusest tulenevalt karistatust aktsepteerima, sest nii on sätestatud õigusaktis. 3.3 Üldised tähelepanekud tegevusloa menetlemisel  Sageli unustatakse ettevõtja hoolsuskohustus majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamine majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.  Haridusandmete sisestamine – valed andmed, poolikult täidetud, välismaal omandatud hariduse puhul on vaja ENIC/NARIC hinnang lisada, märkimata jääb tervisetõend.  Tegevuskohtade osas puuduvad Pääste- ja Terviseameti hinnangud ruumidele.  Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel ei kontrollita arsti kannet tervishoiutöötajate registrist ja lisatakse meeskonda spetsialistina.  Erihoolekandeteenuse osas on lisatud üks inimene mitme erineva teenuse osutamise tegevusloale (eraldi tegevusload - igapäevaelu toetamise teenus, igapäevaelu toetamise teenus päeva- nädalahoid), kogukonnas elamise teenus, toetatud elamise teenus, töötamise toetamise teenus, ööpäevaringne erihooldus ka kohtumäärusega ning sügava- ja liitpuudega isikutele). SHS sätestab, et igapäevaelu toetamise teenus, kogukonnas elamise teenus, toetatud elamise teenus, töötamise toetamise teenus – nimetatud teenuste osutamisel tagab teenuse osutaja ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne teenust saama suunatud isiku kohta. SHS toob välja ka miinimumi tundide arvu, mille üle teenuseosutaja on kohustatud arvestust pidama. 8  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 4. Asendushooldusteenus Järelevalve käigus kontrollis SKA asendushoolduse teenuse vastavust sotsiaalhoolekande seaduses ja lastekaisteseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 2021. aastal viidi läbi järelevalve 12 ja järelkontroll kahes asenduskodus/perekodus. Ettekirjutusi tehti kahele asendushooldusteenuse osutajale, kus viidi järelevalve läbi 2020. aastal. Ühes neist ka järelkontroll 2021. aastal, misjärel tehti asutusele ettekirjutus. Järelevalvete planeerimisel ja läbiviimisel tehti tihedat koostööd SKA lastekaitseosakonna asendushoolduse talitusega. 2.2 Järelevalve fookused 2021. aastal oli SKA asendushoolduseteenuse järelevalves erilise tähelepanu alla seisukoht, et kõik vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed on traumakogemusega lapsed. SKA kvaliteediosakonna järelevalvetalituse ja lastekaitseosakonna asendushooldustalituse töötajad läbisid 03.12.2020 traumateadlikkuse koolituse (koolitaja Jane Snaith). 15.01.2021 toimus sama koosseisuga arenduspäev, milles keskenduti traumakogemusega lapse vajadustele ja lähtuvalt sellest töötati välja sisendeid nii 2021. aasta järelevalvete läbiviimiseks kui asutuste kasvatusala töötajate kompetentsimudelile. Järelevalve talituse töötajad läbisid 2021. aastal 3-päevase traumapädeva hoolduse koolituse (koolitajad Jane Snaith ja Pille Kriisa) ning 8-tunnise koolituse Lipusüsteem: laste ja noorte lubamatule ja sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine. Asendushooldusteenuse järelevalves võeti fookusesse järgmised kvaliteedipõhimõtted: Isikukesksuse kvaliteedipõhimõte - lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine ning turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine - teadlik vanemluse võtmine - perepõhine territoorium, perevanem, kuuluvus, olme, elurütm, osalemine - iga lapse individuaalsed eesmärgid, suunamine ja tuleviku planeerimine (mõtestatud ettevalmistus iseseisvaks eluks läbi lapseea), lapse turvatunne ja teadlikkus - traumakogemusega lapse baasvajadus on usalduslik suhe täiskasvanuga sellele rajaneb lapse turvatunne, koostöötahe, arengupotentsiaal - tingimuste loomine usaldusisiku olemasoluks ja toetus usaldussuhte hoidmisel Tervikliku lähenemise kvaliteedipõhimõte - traumakogemusega lapsele vajaduspõhiste tugiteenuste võimaldamine - esmane hindaja, toetaja asutuses, kes viib õigete ekspertidega kokku - vajaduspõhiste tugiteenuste rahastamine asutuse eelarvest (kulumudeli osa) või lepingupõhiselt - perevanema koostöö terapeudiga, igapäevased kodused harjutused, juhiste järgimine - tugispetsialistide värbamine asutuse koosseisu - eestkosteasutuse proaktiivne roll lapse heaolu tagamisel asendushooldusteenusel initsiatiiv kontaktihoidmisel nii lapse kui perevanemaga, traumateadlik kõrvalvaade (mõistmine, kohalolu, abi, teenused), erinevate spetsialistide kaasamine Töötajate pädevuse kvaliteedipõhimõte - oskustele/väärtustele vastavate töötajate värbamine - asutuse väärtused ja eetikanormid - perevanema traumateadlikkus koolitus, metoodikad 9  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS - perevanema ressursid/toetus tööks traumeeritud lastega nõustamine, supervisioon, kovisioon, tugiteenused, motiveerimine, arenguvestlused 2.3 Järelevalve metoodika SKA püüab järelevalvet teostades tekitada teenuseosutajatele võimalikult vähe halduskoormust. Järelevalve korras on SKAl dokumentide ja teabe nõudmise õigus, kuid andmeid töötajate, teenusel olevate laste ja asutuste omanike kohta, mida on võimalik saada riiklikest andmekogudest (näiteks SKAIS; STAR; MTR; TÖR, Äriregister), asutustelt ei nõuta. 2021. aastal olid järelevalve paikvaatlustele kaasatud SKA lastekaitse osakonna töötajad, kes panustasid laste küsitlemisel. Covid-19 levikust tulenevalt oldi paikvaatlustel tavapärasemast lühemalt, vestlused asutuste juhtkonnaga viidi võimalusel läbi interneti teel. Lisaks asenduskodu juhile, omanikele, töötajatele ja lastele, küsitleti asutuse koostööpartnereid (rehabilitatsiooniasutused, haridusasutused jne) ja eestkosteasutusi. Küsitluste kaudu saadi tagasisidet isikukesksuse, tervikliku lähenemise ja töötajate pädevuse kohta teenuse osutamisel. 2021. aastal viidi kõik järelevalved asendushooldusteenuse osutajate juures läbi ette teatamata, et saada võimalikult tõesem pilt teenuse osutamise kvaliteedist. 2.4 Järelevalve tulemused Asendushooldusteenuse osutajate üle tehtavate järelevalvetes pöörati tähelepanu teenuseosutajate koostööle lapse rahvastikuregistri järgse ehk eestkostjaks oleva KOViga. Asendushooldusel oleva lapse eestkosteasutusel on esmane roll lapse huvide eest seismisel. Asendus/perekodus järelevalvet tehes kontrolliti, kas KOVi lastekaitsetöötaja külastab last vähemalt kaks korda aastas, kas lapse juhtumiplaani tegevuskava täitmisele ja hindamisele on kaasatud laps ning asendushoolduse teenuse osutaja. Ka selgitati välja, kuidas osaleb KOV lapsele vajalike teenuste taotlemisel ja rahastamisel. Teenusel olevate lastega vesteldes selgitati välja, kas lapsel on eestkosteasutuse lastekaitsetöötaja kontaktid ning usalduslik suhe lastekaitsetöötajaga. Puuduste ilmnemisel lastekaitsetöös võeti selgituste saamiseks ja tähelepanu juhtimiseks ühendust eestkosteasutusega. 2.4.1 Järelevalves tuvastatud rikkumised 2021. aastal teostati 14 järelevalvet, sh kaks järelkontrolli, järgmistes teenuse osutamise asutustes: Haiba Lastekodu, Kuressaare Perekodu, MTÜ Maria ja lapsed, MTÜ Vahtramägi, MTÜ Veskivärav, Mynthous MTÜ, Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus, SA Elva Laste ja Perekeskus, SA Haapsalu Hoolekandekeskus, MTÜ Lõunapesa, Põltsamaa SOS Lasteküla, MTÜ Avatud Värav Kiikla Lastekodu, Siimusti Lastekeskus Metsatareke ja MTÜ Asenduskodu Südamepaik. Üheksas asutuses viidi läbi riiklik järelevalve (joonis 1), kolmes haldusjärelevalve (joonis 2). Kokku tuvastati 2021. aasta järelevalvete käigus asendushooldusteenuste osutamisel 10 asutuses 31 rikkumist. Enim rikkumisi (6) tuvastati Haiba Lastekodus, 5 rikkumist Mynthous MTÜs,4 rikkumist SAs Haapsalu Hoolekandekeskus, 3 rikkumist MTÜs Maria ja lapsed, MTÜs Vahtramägi ja MTÜs Lõunapesa, 2 rikkumist MTÜs Veskivärav, SAs Elva Laste ja Perekeskus ja MTÜs Avatud Värav Kiikla Lastekodu ning 1 rikkumine Põltsamaa SOS Lastekülas. Rikkumisi ei tuvastatud Kuressaare Perekodus ning Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuses. 10  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS Joonis 4. Riikliku järelevalve käigus tuvastatud rikkumised asutuste kaupa. Seitse teenuseosutajat ei olnud loonud LasteKS § 36 lg 2 toodud tingimusi, mis aitavad tagada LasteKS § 36 lg 1 sätestatud lasteasutuses viibiva lapse õiguse kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Kuuel teenuseosutajal oli majandustegevuse üldandmete muutumise teade nõutud aja jooksul edastamata; asendushooldusteenust on osutanud isikud, kes ei ole registreeritud MTRs (MSÜS § 30 lg 2), mille kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa 11  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS väljaandjat tegevusloaga seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul) ning samas olid MTRis andmed inimeste kohta, kes enam asutuses ei tööta. Kolmes asutuses oli puudusi SHS § 45⁵ lg 1 täitmisel, mis kohustab lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamist ja iseseisvaks eluks ettevalmistamist. Kolm asutust rikkusid SHS § 45⁸ lg 1, mille kohaselt ei tohi ühes peres olla üle 6 lapse. Joonis 5. Haldusjärelevalve käigus tuvastatud rikkumised asutuste kaupa. Kolm teenuseosutajat ei olnud täitnud SHS § 45⁸ lg 2 tulenevat nõuet, mille kohaselt peab asenduskodu peres iga pere kohta ööpäev läbi olema vähemalt üks kasvataja, kui lapsed viibivad asenduskodus. 2.4.2 Järelevalves tehtud ettekirjutused 2021. aastal tehti ettekirjutus kahele asendushooldusteenust osutavale asutusele: Tartu Kristlikule Noortekodule ning MTÜle Asenduskodu Südamepaik. Mõlemas asutuses viidi järelevalve läbi 2020.aastal. Tartu Kristlikus Noortekodus tuvastati 2020.aastal järelevalve käigus 11 rikkumist, milles kolme osas pidas SKA vajalikuks teha ettekirjutused järgmistes punktides:  Võtta kasutusele meetmed majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste täitmise tagamiseks ja mittevastavuse kõrvaldamiseks. Teatada Sotsiaalkindlustusametile kui registri pidajale, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud ja milliseid 12  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS kavatsetakse muuta ning esitada kõik muutmise taotlusega esitamisele kuuluvad andmed MTRs. Alus: MSÜS § 29, MSÜS § 30 lg 1 ja 2.  Tagada, et MTÜga Tartu Kristlik Noortekodu lepingulises suhtes olevad kasvatajad vastavad sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 4513 lõikes 1 punktis 12 sätestatud nõuetele. Alus: : SHS § 45¹² lg 1 p 3.  Tagada lasteasutuses elavatele lastele nende põhivajaduste rahuldamiseks peresarnased elutingimused. Korraldada kõikides tegevuskohtades teenuse osutamine SHS § 45⁸ lõikes 1 sätestatud põhimõtet järgides. Alus: SHS § 45⁵ lõige 1 MTÜs Asenduskodu Südamepaik viidi 2021.aastal läbi järelkontroll, mille käigus ilmnes, et 2020. aastal järelevalves tuvastatud seitsmest rikkumisest olid kolm rikkumist kõrvaldamata (MSÜS § 29, SHS § 45⁸ lg 2 ja SHS 45¹² lg 1 p 1). Neist kaks kõrvaldati järelkontrolli menetluse ajal. Arvestades, et asenduskodu ei olnud järelkontrolli ajaks kõiki järelevalves tuvastatud puudusi kõrvaldanud, tegi SKA asutusele ettekirjutuse tagada asendushooldusel olevatele lastele kõikide rehabilitatsiooniplaanis kavandatud rehabilitatsiooni- ja arendavate teenuste kättesaadavus. Alus: 45¹² lg 1 p 1, mille kohaselt tagab teenuseosutaja asendushooldusel oleva lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse. Tulenevalt lastekaitseseaduse (LasteKS) § 22 lõikest 3 on last tegelikult kasvatav isik kohustatud lapse abivajaduse ilmnemisel otsima abi ja vajaduse korral tegema koostööd lastekaitsetöötajaga või teiste lapsega töötavate isikutega. 2.4.3 Järelevalves tehtud tähelepanekud ja teenuseosutajatele antud soovitused SKA andis 2021. aastal läbiviidud järelevalvetes asutustele asendushooldusteenuse kvaliteedi parendamiseks järgmised soovitused:  Taotleda SKAlt asenduskodu/perekodu meeskonnale mentorlust.  Koostöös eeskosteasutusega leida võimalusi (abi rahastamisel) tagada lastele eakohaseid vahendeid õppimiseks, suhtlemiseks, vaba aja sisustamiseks ning regulaarseteks treeninguteks/huviringideks. Suunata ja motiveerida lapsi huvitegevusele, seda eriti suvel, kui vaba aeg on lastel jäänud pigem sisustamata.  Teha vajadusel lastele rohkem selgitustööd ning anda täpsemaid juhiseid/õpetusi, kuidas kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja või õiguskantsleriga, et esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi.  Kasutada ja lähtuda laste ettevalmistamisel iseseisvaks eluks teaduspõhistest juhendmaterjalidest (näiteks Infojuhis asendushooldusteenusel iseseisvuvatele ja ellu astuvatele noortele ja asendushooldusel täisealisteks saavate noorte iseseisvumise ja elluastumise toetamine). Lapse ettevalmistamine iseseisvaks eluks peab olema süsteemne ja läbimõeldud.  Asendushooldusteenust saavate laste ja noorte sildistamine „kasvandikeks“ on taunitav ja iganenud. Teenusel olevad lapsed peavad kasvama võimalikult peresarnastes tingimustes ning neid tuleb kohelda tavaliste lastena. Tulenevalt eeltoodust võiks üle vaadata üle kõik asenduskodu tööd reguleerivad dokumendid ning peremajades olevad teated.  Kaaluda võimalust pere number asendada nimega, kuna pere numbri järgi nimetamine viitab enam institutsionaalsele teenuse osutamisele.  Kaaluda teenuse (kasvatajatega asenduskodu) muutmist perevanemaga perekoduteenuseks. Stabiilselt kohal oleval perevanemal on paremad eeldused saavutada lastega koostöö ja usaldussuhe. Traumakogemusega lapse baasvajadus on usalduslik suhe täiskasvanuga, sellele rajaneb lapse turvatunne, koostöötahe ja arengupotentsiaal. Perevanema süsteem loob soodsama keskkonna lapse ettevalmistamiseks iseseisvaks eluks. 13  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS  Mõelda läbi, kuidas igapäevaselt toetada kinnise lasteasutuse teenuselt (KLAT) asendushooldusele tagasi saabuvaid ja ka teisi käitumishäiretega, iseenda emotsioonidega ja ümbritseva keskkonnaga ning sotsiaalsete suhetega raskesti toime tulevaid lapsi. Üks võimalus on koostöös eestkosteasutusega (abi rahastamisel) rakendada tugiisiku teenust. Sobiv tugiisik annab lapsele/noorele võimaluse saada individuaalset tähelepanu, olla mõistetud, juhendatud ja toetatud sotsiaalsetes suhetes ning hakkamasaamisel oma emotsioonidega. Tugiisik abitööjõuna aitaks tasandada lapse käitumishäiretest tulenevaid pingeid, kasutaks ja viiks ellu lapsekeskseid tegevusteraapia ja psühhoteraapia metoodikaid.  Pöörata tähelepanu traumateadlikkuse mõistmisele/tõstmisele ning laste tervislikust seisundist tulenevate vajaduspõhiste tugiteenuste tagamisele.  Korraldada kasvatajatele koolitusi teemal „Kuidas aidata lapsel toime tulla oma emotsioonidega“ ning „Metoodikaid kasvatajatele käitumishäiretega laste toetamiseks“.  Tagada kõigi kasvatusala töötajate osalemine Tervise Arengu Instituudi korraldatud traumateadliku perevanema koolituses.  Asenduskodu kasvatajatel osaleda Sensoa lipusüsteemi koolitusel. Lipusüsteem toetab tervet seksuaalset arengut ja ennetab seksuaalvägivalda.  Korraldada asenduskodu töö selliselt, et oleks olemas töötaja, kes võtaks sotsiaaltöötaja funktsiooni ning oleks järjepidevalt laste lugudega haridusasutuses kursis, hoiaks ühendust KOVi, päritolupere ja võrgustikuliikmetega. Sellisel juhul mõjutaksid kasvatajate vahetumine, nende erinev suhtumine ja asenduskodu töökorralduse muudatused oluliselt vähem kogu ülejäänud võrgustikku.  Kasutada laste puhul muude rahulolu hindamise metoodikate kõrval ka anonüümset vastamise võimalust. Asendushooldusteenuse järelevalvetes tehti järgmised tähelepanekud, mis on kategoriseeritud fookuste kaupa: Isikukesksus:  Paikvaatlusel selgus, et ühe asenduskodu kasvatajad ei tea täpselt, millised lapsed nende perre tegelikult kuuluvad ja kus lapsed-noored tegelikult elavad, kui nad asenduskodus ei viibi.  Haridusasutuste küsitlusest ilmnes, et ühe lapse toetamiseks ja võrgustiku loomiseks oli kooli poolt korraldatud mitmeid ümarlaudasid, kuid olulised 2020/2021. õppeaasta kokkulepped jäid asenduskodu poolt teostamata, mistõttu lapsel jäi vajalik abi saamata ja lapse vajadustest lähtuvalt tõhustatud tugi raskusi tekitavates õppeainetes individuaalse õppekorraldusena rakendamata, mis osutus oluliseks faktoriks õpilase koolist välja arvamisel. Takistuseks on puudulikud teadmised HEV lapse kasvatamisel ja puudulikud oskused asjaajamisel.  Vestlusel tõid ühe asenduskodu kasvatajad välja probleemidena, et nad on jäetud suures osas omapead: ei ole inimest, kes oskaks lapsi koolitöödes õpetada. Samuti tuntakse puudust sotsiaalpedagoogist, psühholoogist või tugiisikust, kellelt nõu küsida, kui ise probleemidest jagu ei saa. Lisaks on töötasu väike. Seetõttu ühe kasvataja sõnul mõni võtabki nii, et saaks „päeva õhtusse“, inimestel pole stiimulit ega motivatsiooni.  SKA andmetel oli ühes perekodus viibivatest lastest üheksal lapsel kehtiv puue ning rehabilitatsiooniplaan. Enamik lastest on rehabilitatsiooniteenuseid viimati saanud 2018. aastal, mõni ka 2019. aastal. Ükski lastest ei käinud rehabilitatsiooniteenustel 2020. aastal.  Mitmetes perekodudes kaasatakse kõiki pereliikmeid igapäevase toidumenüü/tegevuste kavandamisele, kodu- ja majapidamistöödesse, et õpetada lastele eluks vajalikke oskusi sealhulgas tööohutusega tutvumine ning laste/noorte iseseisvaks eluks ettevalmistamine. Käiakse maasikaid ja mustikaid korjamas talvevarudeks, tehakse koos kodu- ja aiatöid, niidetakse muru, pügatakse hekki, 14  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS hoolitsetakse kasvuhoones taimede ja lillede eest. Ühe 17-aastase noore sõnul „keegi kodutöödest ei pääse“. Üheskoos käiakse ka reisimas.  Enamus perekodu lapsi on endale leidnud hobi (näiteks korvpall, tennis, ratsutamine). Suvevaheajal on huviringid oma tegevuse peatanud, siis toetatakse laste soove osaleda laagrites või õpilasmalevas. Töötajad motiveerivad lapsi huviringides käima.  Enamasti on igal lapsel üks usaldusisik. Ühes perekodus leiti, et usaldussuhe on oluline luua kõikide perevanematega, kuna lastega on vaja arsti juures või koolis käia, osta riideid. Sellega tegeleb koheselt tööl olev perevanem. Praegu tegelevad kõik perevanemad kõikide lastega ja jagavad vastutust.  Ühe asutuse juht ja sotsiaaltöötaja kinnitasid, et koheselt peale teenusele tulemist taotletakse lapsele vajalikud tugiteenused (sotsiaalne rehabilitatsioon või muud üksikteenused) ning perevanem tegeleb lapse sisseelamise toetamisega.  Perevanemaga teenusel saavad lapsed rohkem individuaalset tähelepanu. Stabiilselt lapse jaoks kohal oleval perevanemal on suuremad eeldused saavutada arendamisel, suunamisel ja kasvatamisel järjepidev koostöö ja kokkulepped lapsega. Terviklik lähenemine:  Mõnes perekodus puuduvad jätkuvalt lastel kehtivad rehabilitatsiooniplaanid või olemasoleva plaani alusel laps teenuseid ei saa. Rehabilitatsiooniteenuseid (sh abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus) taotleb lapsele eestkosteasutus, teenusele viimise ja osalemise korraldab asenduskodu. Koostöö osas on võimalik konkreetselt kokku leppida teenuse osutamise lepingus.  Mitmete asutuste kodukorras on kirjeldatud ühiselu kokkuleppeid, et kõik lapsed ja töötajad tunneksid ennast kodus õnnelikuna, turvaliselt ja kaitstult asutuse territooriumil ja ruumides. Nii töötaja kui ka laps/noor on kaasatud selle koostamisel ja muutmisel.  Ühe perekodu juhataja jaoks on oluline, et juhtumiplaan oleks justkui teejuhiks, mille järgi suunata igapäevast tööd lapsega. KOVdega toimuvad süsteemsed infopäevad.  Koostööpartnerid (haridusasutused, eestkosteasutused, tugiteenuste osutajad jne) on asenduskodudele oluline ressurss, millega tuleks rohkem arvestada ja keda kaasata. Töötajate pädevus:  Ühes perekodus oli palgalisel tööl ainult 0,25 koormusega perevanema abiline. Perevanem töötas vabatahtlikkuse alusel ja tasu saamata.  Ühes perekodus toodi välja, et lapsed võivad probleemide korral alati juhatajaga ühendust võtta. Kui laps räägib juhatajale tekkinud pingetest ja probleemidest perekodus, siis arutatakse olukorda avameelselt. Koostöös töötajatega leitakse lahendused. Juhataja küsib hiljem lapselt, kas olukord on muutunud. Töötajatega on juhatajal kokkulepe, et töötaja ei tohi seetõttu lapsega riielda.  Ühe asenduskodu eestikapõhimõtetes on välja toodud, et asendushooldusel viibivate laste eest hoolitsevad inimesed juhinduvad oma tegevustes laste heaolust ning ÜRO Lapse Õiguste konventsioonis ja Lastekaitseseaduses kirjeldatud lapse parimast huvist. Dokumendis kirjeldatakse töötaja olulisi isikuomadusi, töötaja üldist käitumist, töötaja käitumist lastega ning eetikapõhimõtete rikkumise tagajärgi. Töötaja kinnitab allkirjaga, et dokumentiga tutvunud ja juhindub oma tegevuses eetikapõhimõtetest.  Perevanemad on osalenud koolitustel traumateadlikkuse tõstmiseks, regulaarsetel kovisioonidel ja supervisioonidel.  Ühe perekodu töötajate traumateadlikkus on suur – teati, et iga asendushooldusteenusel viibiv laps on traumeeritud ning tänu töökogemustele, koolitustele ja pädevustele tullakse igapäevaselt toime laste korrale kutsumise, käitumisraskuste ennetamise ja laste kaitsemehhanismide mõistmisega. Solvanguid ei võeta tõsiselt ning andeksandmine on üheks edasiviivaks jõuks. Lapsed saavad pöörduda igal ajal täiskasvanu poole ning murele leitakse üheskoos lahendus. 15  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 5. Kohaliku omavalitsuse toetused ja teenused 2021. aastal tehti järelevalvet kohalikes omavalitsustes peamiselt toimetulekutoetuse (TTT) maksmise ja abivajaduse hindamise protsessi üle. Lisaks alustati järelevalveid KOVidele riigi tasandus- ja toetusfondist makstava asendushooldusel viibivate laste teenuse rahastamise õiguspärasuse üle. 3.1 Toimetulekutoetus 2021. aastal oli planeeritud vastavalt 2020. aastal väljatöötatud ohuprognoosile viia läbi järelevalve 14 KOVis. Järelevalve valimis olid: Saarde Vallavalitsus, Tõrva Vallavalitsus, Kanepi Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus, Viru-Nigula Vallavalitsus, Haljala Vallavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Võru Linnavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Rõuge Vallavalitsus, Setomaa Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus. Järelevalve raames TTT määramise ja maksmise vastavust SHS sätestatud kvaliteedi- ja menetluspõhimõtetele ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) ja haldusmenetluse seadustes (HMS) sätestatud nõuetele. Järelevalve menetluse käigus anti hinnang KOV TTT menetluspraktikale, toetuse maksmise tulemuslikkusele ja kvaliteedile, uuriti 2018. aastal kehtima hakanud KOVi suurenenud kaalutlusruumi kasutamist TTT määramisel ja maksmisel ning KOVide haldusreformijärgseid menetluspraktikaid. 3.1.1 Järelevalve metoodika Enne järelevalve paikvaatlust koguti ja analüüsiti andmeid SKAle kättesaadavatest andmekogudest (S-veeb, STAR). Eelnevalt kokkulepitud paikvaatlusel andis järelevalve juht KOV teenistujatele ülevaate eelnimetatud andmete põhjal valmistatud koondi kohta, kus käsitleti esile kerkinud probleeme, rikkumisi ja vajakajäämisi. Toodi välja konkreetsele KOVile iseloomulikud näitajad toetuse saajate, toetuse suuruse ning sageduse kohta võrrelduna riigi keskmisega. Seejärel tehti järelevalvetoiminguid kohapeal (Haljala VV, Rakvere LV, Saaremaa VV, Rapla VV, Võru LV, Põlva VV, Rõuge VV, Setomaa VV). Suurenenud Covid-19 nakkusohu tõttu kuues omavalitsuses (Saarde VV, Tõrva VV, Kanepi VV, Kohila VV, Viru-Nigula VV, Alutaguse VV) paikvaatlust ei toimunud, andmed koguti elektrooniliselt, vestlused TTT taotlusi menetlevate ametnikega toimusid telefoni teel. Järelevalvejärgsed kogemuskohtumised toimusid vastavalt KOVi soovile Kohila VVs (kohapeal) ja Rapla VVs (interneti vahendusel). Peale järelevalve menetluses kogutud andmete analüüsi koostati kokkuvõte järelevalve tulemuste kohta ning koostati akt milles toodi välja tuvastatud rikkumised, tähelepanekud, tehti ettepanekuid ja anti soovitused TTT menetlemise õigus- ja eesmärgipärasemaks muutmiseks. 3.1.2 Järelevalve tulemused Järelevalvete tulemusena saab järeldada, et KOVid järgivad SHS § 3 sätestatud sotsiaalhoolekande põhimõtteid ja täidavad valdavalt toimetulekutoetuse maksmisega seotud reegleid. Haldusreformijärgsed menetluspraktikad on ühtlustunud. Enamus TTT menetlevaid sotsiaaltöötajaid pälvib abivajajate kiidusõnu, sotsiaaltöötaja abistavat rolli hinnatakse kõrgelt. Järelevalve käigus saadud tagasiside põhjal saab öelda, et STAR on muutunud TTT taotluste menetlejate jaoks paremaks tööriistaks (saab teha päringuid, keelduvad otsused väljatrükitavad), kuid samas esineb endiselt STARil töökindluse probleeme (töö käigus keskkond „hangub“ teadmata põhjustel). Samuti avaldasid mitmed TTT taotluste menetlejad, et tuntakse puudust spetsialisti tasemel korraldatud sotsiaaltöötajate kokkusaamistest, mida maavalitsused sageli korraldasid. Paraku ei ole seda funktsiooni keegi üle võtnud. 16  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS Läbiviidud järelevalvetes tuvastati kokku 50 rikkumist. Rikkumisi ei tuvastatud Haljala VVs (rikkumised kõrvaldati järelevalve käigus) ja järelkontrolli ei ole vaja teostada Rakvere LVs, Põlva VVs ja Alutaguse VVs. Järelevalves kontrolliti KOVi tegevusi tagamaks TTT taotlejatele ligipääsetavust. Valdavalt on KOVide kodulehel korrektne teave TTT kohta koos viitega sotsiaalhoolekande seadusele ja TTT korduma kippuvatele küsimustele. KOVid kasutasid info edastamiseks lisaks kohalikke ajalehti, koostööd Eesti Töötukassaga ja koosolekuid. Valdavalt oskasid küsitletud TTT saajad nimetada samu infoallikaid. 50% kontrollitud KOVides (Saarde VV, Tõrva VV, Kohila VV, Viru-Nigula VV, Rapla VV, Põlva VV ja Setomaa VV) esines rikkumisi samas eluruumis ühise majapidamisega pere määratlemisel (SHS § 131 lõige 7). 92,9% kontrollitud KOVides esines rikkumisi, kus taotlusel olevad andmed, pere määratlemine ning sotsiaalne seisund ei langenud kokku sissetulekutega (SHS § 132 lõige 2). Rikkumist ei tuvastatud Kadrina VVs. KOVi-de volikogude poolt kehtestatud eluasemekulude piirmäärad olid SHS §133 lõike 6 kohaselt kaasajastamata (osakaal 2020. aastal 66,6% KOV-idest, 2021. aastal 85,7% KOV- idest). 14-st KOV-ist oli seda kohustust järgitud vaid Haljala VV-s ja Alutaguse VV-s, järelevalve käigus kõrvaldati puudus Põlva VV-s ja Rakvere LV-s. Võrreldes varasemaga on HMS-ist ja SÜS-ist tulenevate nõuete mittetäitmisest tulenevad puudusi TTT määramise ja maksmise menetluses vähem. Peale HMSi nõuetele vastava keelduvate otsuste vormistamise võimalust STAR-is, on paranenud taotluste sisestamine STARi. Intervjuudest taotlejatega selgus, et üksikutel juhtudel tehakse arvutused ja antakse info otsuse kohta suuliselt ilma menetlust alustamata. Kõik järelevalves osalenud KOVid on kinni pidanud SHS § 143 lõikes 2 sätestatud nõudest määrata TTT viie tööpäeva jooksul pärast kõigi otsustamiseks vajalike dokumentide esitamist. Samas SHS § 134 lõikes 6 sätestatud TTT maksmise tähtaeg kolme tööpäevane jooksul, on küll enamasti järgmiseks jõukohane, kuid kolmes KOVis (Saarde VV, Kanepi VV ja Kohila VV) on üksikute juhtumite puhul esinenud mõningaid erisusi, eriti taotleja soovil TTT sularahas maksmise korral. Vaadeldud perioodil ei ole omavalitsustes rakendatud valeandmete esitamisel SÜS § 22 sätestatut ning ei ole nõudnud alusetult saadu tagastamist vastavalt SÜS § 31–35. Kõik TTT menetlemisega tegelevad sotsiaaltöötajad olid kursis kehtiva seadusega ning KOV kaalutlusõiguse ning -ruumiga ning kasutasid seda taotlejate huvides. Enim kaalutleti TTT vahendite taotleja nõusolekul tema eluasemekulude katmiseks otse tootjale või üürileandjale ülekandmist vältimaks taotleja võlgnevuste tekkimist või suurenemist. Kaalutleti ka aktiivsusnõudeid eirava pereliikme mitte arvestamist TTT saamisel, kuid valdavalt seda lõpuks ei rakendatud. 17  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS Joonis 6. Järelevalves tuvastatud rikkumised KOVide kaupa. 71,4% KOVidele tehti ettepanek pikemaajalistele TTT taotlejatele ning mitmekülgset abi vajava isikutele iseseisva toimetulekuvõime kindlustamiseks juhtumiplaani koostamiseks vastavalt SHS § 9 lõikele 1. 18  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 57,1% KOVidele tehti ettepanek järgida SHS §s 15 sätestatut ja teha TTT taotlejale ja tema perele abivajaduse kohta hindamisotsus. TTT vaadeldakse pigem eraldiseisva hoolekandelise abi meetmena, kuigi taotlejaid ka nõustatakse ning pakutakse vajadusel teisi teenuseid ja toetusi. Järelevalve käigus juhiti 71,4% KOVide tähelepanu SHS § 141 lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 3 ja 4, § 1421, § 144 lõike 1 punktis 1 ja punktis 12 sätestatud andmete STAR-i kandmise kohustuse kohta. 3.1.2.1 Järelkontroll 2021. aastal viidi plaaniline järelkontroll läbi kuues kohalikus omavalitsuses: Kehtna Vallavalitsuses, Hiiumaa Vallavalitsuses, Maardu Linnavalitsuses, Mustvee Vallavalitsuses, Kadrina Vallavalitsuses, Võru Vallavalitsuses. Järelkontrolli käigus kontrolliti, kas ja kuidas on järelevalve aktis toodud rikkumised TTT menetlemisel KOV-is kõrvaldatud ning hinnati TTT menetlemise vastavust seadusele. Järelkontrollide tulemustel leiti, et puudused olid kõrvaldatud ning järelevalvemenetlused lõpetati. 3.2 Täisealiste inimeste abivajaduse hindamine KOVs Abivajaduse hindamise järelevalve käigus kontrolliti isiku abivajaduse hindamist ja sellele vastava abi väljaselgitamist täisealiste sotsiaalteenuste (koduteenus, täisealise isiku hooldus ja väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus) osutamisel või korraldamisel. Samuti kontrolliti sotsiaalteenuste andmete kandmist STARi. Sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 1 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. SHS § 144 lõike 1 punkt 11 kohaselt tuleb STARi kanda kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava sotsiaalteenuse taotlemise ja otsuse andmed alates 01.01.2020. Nimetatud tähtajaga kehtivad andmed tuli STARi sisestada hiljemalt 31.12.2021. Valimi moodustamisel arvestati 2020. aasta järelevalve tulemustega. Kontrollkäigud planeeriti KOVidesse, kus täisealiste sotsiaalteenuste STARi kanded olid suures osas avamata, samuti arvestati TTT ohuprognoosi mudeli ja asendushoolduse rahade kasutamise kontrolli vajadusega. Kaheksal korral oli tegemist kompleksjärelevalvega, sest analüüsiti ka toimetulekutoetuse määramise, maksmise õiguspärasust ja kvaliteeti ning asendushoolduseks eraldatud summade sihipärast kasutamist. Valimi moodustanud KOVidest olid kolm linnavalitsused (Paide, Rakvere ja Võru), kaheksa tõmbekeskustest kaugemal olevad vallavalitsused (Alutaguse, Haljala, Kanepi, Rõuge, Saarde, Setomaa, Tõrva, Viru-Nigula) ning seitse keskustega seotud vallavalitsused (Kohila, Otepää, Põlva, Rapla, Saaremaa, Valga, Võru). 3.2.1 Järelevalve metoodika Reeglina olid järelevalves kasutatavad meetodid paikvaatlus, intervjuud, küsimustikud, dokumentide jt kogutud tõendite ning STAR menetluste analüüs. Oluline on siinkohal mainida, et kui järelevalve KOVis algatati, siis ei olnud tehtud sissekandeid STARi, kuid järelevalve käigus kanded abivajaduse hindamise ja teenuse otsustamise andmete kohta STARi tehti. Kõrge Covid-19 nakkusohu tõttu ei toimunud paikvaatlust kaheksas KOVis (Alutaguse, Kanepi, Kohila, Otepää, Saarde, Tõrva, Valga, Viru-Nigula), nendel juhtudel toimus järelevalve kogutud 19  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS tõendite alusel ja vestlused toimusid telefonitsi või interneti vahendusel. Kaks omavalitsust tegid peale järelevalvet ettepaneku kogemuskohtumiseks: need olid Kohila VV (kohapeal) ja Rapla VV (veebis). Järelevalve käigus tuvastati, kas otsuse tegemisel ja millise tähtaja jooksul peale avalduse/taotluse esitamist viidi läbi abivajaduse hindamine, kes hindas ja kuidas on ülesanne talle delegeeritud (näiteks volikogu määrusega), kuidas hindamist dokumenteeriti, kas taotlejat kaasati, kas ja milliseid päringuid tehti ning kuidas on abivajaduse hindamisel kasutatud eelnevalt taotleja kohta kogutud infot. Esitatud dokumentide, STARi kannete, intervjuude ja e-kirjavahetuse kaudu kogutud info analüüsi tulemusena anti hinnang, kas abivajaduse hindamine ja otsus abi andmise või sellest keeldumise kohta on kooskõlas SHS § 15 ja SÜS § 25 ning tehti tähelepanekud abivajaduse hindamise protsessi kohta. 3.2.2 Järelevalve tulemused Järelevalvete tulemusena saadi ülevaade 18 omavalitsuse sotsiaalteenuste korraldusest (muuhulgas õigusaktid, ametnikud, asjaajamine), abivajaduse hindamise läbiviimisest (kas täiendavaid tõendeid koguti, hindamistulemusi analüüsiti) ja hindamistulemuste kasutamisest otsuste vastuvõtmisel. Hinnangu andmisel analüüsiti kokku 748 menetlust, mis jagunesid järgnevalt: 313 koduteenuse, 215 üldhooldusteenuse, 82 tugiisikuteenuse, 46 isikliku abistaja teenuse, 68 hooldaja määramise, 13 eluruumi tagamise teenuse ja 10 toitlustamise tagamise teenuse menetlust. SKA tuvastas, et täiskasvanute sotsiaalteenuste korraldamisel ei ole SHS § 15 lõige 1 nõudeid täitnud Paide LV, Rakvere LV, Võru LV, Kanepi VV, Saaremaa VV ja Setomaa VV. Nimetatud sätte kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi (otsus abi andmise kohta). Näiteks Kanepi Vallavalitsuse koduhoolduse spetsialistid osutavad teenuseid kokku 16 kliendile, kuid 11 teenusesaaja abivajadus on hindamata ja puuduvad vallavalitsuse koduteenuse osutamise otsused. SHS § 24 lõike 1 tugiisikuteenuse abivajaduse hindamata jätmine on rikkumisena tuvastatud Paide LV, Saaremaa VV, Setomaa VV ja Võru LV järelevalveaktides. Näiteks Võru Linnavalituse tugisikuteenuse menetlustes oli ametnik algatanud STARis juhtumimenetluse, kuid „hinnang abivajadusele“ oli täitmata. Osakonnajuhataja asetäitja selgituste kohaselt on tööplaani võetud abivajavate isikute hindamised tugiisikuteenuse vajaduse osas ning teenuse määramisega seotud toimingute teostamine. Paide Linnavalitsuses oli tugiisikuteenuse määramise otsuse aluseks vaid taotlus ja tugiisikuteenuse saaja kliendikaart, millel teenuse taotleja avaldab soovi mahu ja vajalike tegevuste osas. Kliendikaardil oli vaid taotleja allkiri, alajaotus „Lisainfo/otsus“ oli täitmata. SKA tuvastas, et täisealistele sotsiaalteenuste korraldamisel ei ole SÜS § 25 lõikes 1 sätestatud hüvitise andmise tähtaega järginud Alutaguse VV, Kohila VV, Rakvere LV, Rapla VV, Saaremaa VV, Valga VV ja Viru-Nigula VV. Näiteks Alutaguse Vallavalitsuse üldhooldusteenuse menetluses esitati avaldus 08.09.2020 ja sotsiaalkomisjoni otsus nr 11 võeti vastu 14.10.2020. Kohila Vallavalitsuse kahes üldhooldusteenuse menetlustes pole inimeste avaldusi ja hinnangu teenuse vajaduse kohta andis sotsiaaltöö spetsialist. Ajavahemik arvamuse andmise ja vallavalitsuse korralduse vastuvõtmise vahel ületas nõutud menetlustähtaja. 20  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS Joonis 7. Järelevalves tuvastatud rikkumised KOVde kaupa. Kontrollitud menetlustes esitas enamusel juhtudel sotsiaalteenuse soovija taotluse, kas ette antud vormis (näiteks Põlva VV on vormid kinnitanud) või vabas vormis. Valga VV ametnikelt saadud selgituste kohaselt on sotsiaaltöö teenistus koostanud kaksteist soovituslikku sotsiaaltoetuste ja -teenuste taotlemise avalduse/taotluse vormi. Avalduste vormid on kättesaadavad Valga valla kodulehel ja sotsiaaltöö teenistuses. Elektrooniliselt on taotlusi võimalik esitada ka SPOKU taotluste vastuvõtu ja menetlemise süsteemi kaudu. Samas ilmnes, et Kanepi VV koduteenust osutatakse juhtudel, mil teenuse saaja ei ole esitanud kirjalikku taotlust ja pole ka protokollitud tema suulist soovi. Omavalitsuste tähelepanu juhiti taotluste nõuetekohasele registreerimisele (algab lahendamise tähtaeg) ja andmete dokumenteerimisele. Sotsiaaltöö spetsialistide ametijuhendites ei ole abivajaduse hindamist eraldi tööülesandena nimetatud (Kanepi VV). Koduteenuse menetlustes on mitmel juhul hindamise läbi viinud ja dokumendi allkirjastanud avahooldustöötaja (Setomaa VV). 21  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS Reeglina viiakse abivajaduse hindamine läbi taotluste esitamise päeval või vahetult mõni päev hiljem. Tulenevalt SHS § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud põhimõttest kaasatakse abi vajavat isikut (vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid) abi andmise kõikidel etappidel. Covid-19 nakkusohtlikul perioodil on sotsiaaltöötajatel vajadus teha enne kodukülastust suurem ettevalmistustöö, et otsekohtumised oleksid optimaalse kestvusega. Hindamisel on otstarbekas küsida ainult nende valdkondade kohta, mille kohta ei ole võimalik eelnevalt andmeid koguda (sotsiaalne võrgustik, peresuhted, igapäevatoimingutega toimetulek jms). Ametnike poolt tehti päringuid reeglina järgmistesse andmebaasidesse: SKA, Haigekassa, TÖR, MTA, Rahvastikuregister, Liiklusregister, Kinnisturegister. Omavalitsused on kontrollitud menetlustes täitnud SHS § 15 tulenevat abivajaduse hindamise tervikliku lähenemise nõuet ja kasutavad abivajaduse hindamiseks hindamisinstrumenti. Enamik kontrollitus STARi menetlustest olid lihtmenetlused. Enamikel juhtudel pole üldhooldusteenuse menetluse dokumentide hulgas hindamisdokumente. Ametnikelt saadud selgituste kohaselt saadakse üldhooldusteenuse rahastamise otsustamisel aluseks olev isiku tervisliku seisundi info tervishoiuteenuse osutajatelt ning selle põhjal kujundatakse arusaam isiku hooldusvajadusest ja kõrvalabi vajadusest. Samas pole haigla sotsiaaltöötajatelt saadud info dokumenteeritud. HMS § 19 lõike 1 kohaselt on haldusorganil kohustus säilitada haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulude katmise otsused tuginevad majanduslikule hindamisele. Näiteks Võru Linnavalitsuse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamist reguleeriva määruse §s 12 ei ole abivajaduse hindamist nimetatud. Ametniku tegevus lähtub määruse § 48 lõikest 3, mille kohaselt on ametniku ülesanne üldhooldusteenuse kohamaksumuse hüvitise määramisel selgitada taotleja ja tema ülalpidamiskohustuslaste võimekus teenuse eest tasumisel ning teenuse eest linna eelarvest määratava osa suuruse. Üldhooldusteenusel viibivate isikute menetlused on sisestatud kliendipõhiselt (Rakvere, Setomaa). Esimesel pöördumisel saadud menetluse nimetus on püsiv: muu probleem, tervislikust seisundist või puudest tulenev abivajadus või toimetulematus. Kohalikul omavalitsuse üksusel on oluline pöörata suuremat tähelepanu HMS sätete täitmisele (§ 6, § 14, § 19, § 56). Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Näiteks hindamisinstrumendile (soovitused näiteks Saaremaa VVle). Kontrollitud omavalitsused olid asunud SHS § 144 lõike 1 punkt 11 nõudeid täitma, samas pole sotsiaalteenuse taotlemise ja teenusele suunamise otsuse andmed kantud veel kõikidesse täisealiste sotsiaalteenuste menetlustesse. Paljudel juhtudel sisestati hindamisdokumendid ja otsused STARi alles järelevalvetoimingute ajal ehk märkimisväärselt hiljem. Andmete sisestamise tähtaeg hiljemalt 31.12.2021. 3.3 KOV lastekaitse Tulenevalt aasta alguses paika pandud prioriteetidest järelevalves ning Covid-19 levikust, ei teinud SKA suurel hulgal järelevalveid KOV lastekaitsetöö üle. Järelevalvete planeerimisel kasutati koostöös SKA analüüsiosakonnaga välja töötatud KOV lastekaitse ohuprognoosi, mis tugineb sotsiaalregistri internetipõhistel aruannetel S-veeb ja H- 22  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS veeb, STAR andmetel, rahvastikuregistril ning SKAs kasutatavatel andmebaasidel. Lisaks olid järelevalvete sisendiks SKAle saadetud märgukirjad, mis olid aluseks laiapõhjaliste järelevalvete ja kahe juhtumipõhise järelevalve algatamisel. 2021. aastal lõpetati kaks 2020. aastal kohalikus omavalitsuses algatatud järelevalvet (Lääne- Harju Vallavalitsuses järelevalve lõpetati järelevalve aktiga ja Tapa Vallavalitsuses ettekirjutusega). Samuti viidi läbi kolm järelevalvet kolmes KOVis: Loksa Linnavalitsuses, Kohtla-Järve Linnavalitsuse, Narva Linnavalitsuses ja juhtumipõhine järelevalve Lasnamäe Linnaosavalitsuses (LOV). 2021. aasta lõpus algatati järelevalve Tartu Linnavalitsuses ja juhtumipõhine järelevalve Järva Vallavalitsuses, mille tulemusi kajastatakse 2022. aasta järelevalve aruandes. Viidi läbi ka järelkontroll 2020. aastal Lasnamäe LOVis tehtud järelevalve osas. 3.3.1 Järelevalve fookused Lastekaitse järelevalves keskenduti lastekaitse töö protsessidele (kuidas on korraldatud, missuguseid vahendeid kasutatakse, mis teenused on piirkonnas olemas jne), võrgustikutööle ja koostööpartneritele (kuidas võrgustikutöö on korraldatud, kes on lastekaitsetöötaja peamised koostööpartnerid), ennetustööle (kuidas on KOVis korraldatud ennetustöö) ja puuetega lastega tehtavale tööle (missugused teenused neile mõeldud on, kas on spetsialiseerunud lastekaitsetöötaja jne). Lisaks võeti fookusesse lastekaitsetöötajate haridus ja kutsenõue. Vastavalt kehtivale seadusandlusele: - Enne 01.01.2016 tööle asunud lastekaitsetöötajatel peavad kõrgharidus ja kutse olema omandatud hiljemalt 01.01.2022. - Ajavahemikus 01.01.2016-31.12.2019 tööle asunud lastekaitsetöötajatel peab olema kõrgharidus omandatud hiljemalt 01.01.2020 ja kutse omandatud hiljemalt 01.01.2022. - Alates 01.01.2020 tööle asunud lastekaitsetöötajatel peab olema kõrgharidus ning hiljemalt kahe aasta jooksul tööleasumisest peab lastekaitsetöötaja omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Sotsiaalministeeriumi andmete kohaselt oli 2021. aasta novembrikuu seisuga kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele omandanud 112 ning kutse spetsialiseerumisega laste ja perede heaolule omandanud 14 lastekaitsetöötajal. Kutse puudus 163 lastekaitsetöötajal. 3.3.2 Järelevalve metoodika Kõikide läbiviidud järelevalvete osas analüüsiti lastekaitse juhtumeid, tutvuti materjalidega STAR keskkonnas ning vajadusel pabertoimikutega paikvaatluse ajal. Lisaks juhtumite analüüsimisele, tutvuti ka KOVis lastekaitsetööd korraldavate dokumentidega (ametijuhendid, sisekorra eeskirjad jms) ning KOVide arengukavadega. Viidi läbi intervjuud lastekaitsetöötajate, sotsiaalosakonna juhtide ning vastutava abilinnapea/abivallavanemaga. Samuti küsitleti KOVide koostööpartnereid, saamaks ülevaadet tehtava koostöö ja võrgustikutöö kohta. 3.3.3 Järelevalve tulemused Viies järelevalves tuvastati kokku 41 rikkumist. Ühiseks nimetajaks nende rikkumiste puhul oli LasteKS § 21, 28 ja 29 lõigete rikkumised. Peamiselt olid välja selgitamata laste huvid (§ 21), ei hinnatud lapse abivajadust (§ 28), ei rakendatud lapsele abi osutamisel võrgustikutööd (järgides juhtumikorralduse põhimõtteid) (§ 29), ei otsustatud abivajavast lapsest teada 23  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS saamisest 10 päeva jooksul juhtumi korralduse (mitte)algatamist (§ 29) ega dokumenteeritud lapse arvamust (§ 29). Lastekaitsetöötajad ei vastanud seadusest tulenevatele nõuetele (§ 19) kolmes KOVis: Kuna Lääne-Harju Vallavalitsus hakkas järelevalve menetluse käigus rikkumisi kõrvaldama ja esitas SKAle rikkumiste kõrvaldamiseks tehtavad sammud ning Lasnamäe LOV juhtumipõhises järelevalves oli juhtumi menetlemine lõpetatud, juhtumit menetlenud lastekaitsetöötaja töölt lahkunud ning analüüsitud juhtumite subjektiks olnud laps lapsendatud ja elukohta vahetanud, ei pidanud SKA vajalikuks neile ettekirjutuse tegemist. Järelkontrollid nimetatud KOVides toimuvad 2022. aastal. Loksa Linnavalitsuses tuvastati järelevalve käigus üheksa, Kohtla Linnavalitsuses kümme ja Narva Linnavalitsuses üksteist rikkumist. Arvestades Kohtla-Järve, Loksa ja Narva Linnavalitsuse lastekaitsetöös tuvastatud puuduste ulatust ning asjaolu, et Loksa Linnavalitsuse lastekaitsetöös olid mitmed rikkumised tuvastatud ka 2018. aastal läbiviidud järelevalves, tegi SKA puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse. Ettekirjutusi tehti kolmele 2021. aastal ja ühele (Tapa VV) 2020. aastal järelevalvatud KOVle, millede täitmistähtaeg jäi 2022. aastasse. Lisaks leiti teostatud järelkontrolli käigus mitmed rikkumised Lasnamäe LOVis, mis olid tuvastatud ka 2020. aastal läbi viidud järelevalves, mistõttu pidas SKA vajalikuks puuduste kõrvaldamiseks Lasnamäe LOV-is ettekirjutuse tegemist. Kokku tegi SKA viiele KOV-ile ettekirjutused kokku 32 punktis: 1. kolmele KOVile LasteKS § 19 lõike 1 täitmiseks - tagada, et KOVis töötavad lastekaitsetöötajad, kellel on erialane ettevalmistus ja kõrgharidus. 2. ühele KOVile LasteKS § 19 lõike 2 täitmiseks - tagada, et KOVis töötavad lastekaitsetöötajad, kes on täitnud LasteKSis sätestatud kohustuse sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele omandamiseks. 3. kahele KOVile LasteKS § 17 lõike 1 punkti 1 täitmiseks - tagada lapse õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete järgimine KOVi arengukavas. 4. ühele KOVile LasteKS § 17 lõike 1 punkti 4 täitmiseks - tagada perekonnast eraldatud lapsele ja tema perekonnale meetmete pakkumine, sh perekonnast eraldatud lastele turvakoduteenuse osutamine, lapsevanematele toetavate teenuste/meetmete pakkumine, et oleks võimalik laste tagasi saamise nimel vanemlikke oskusi kaardistada. Tagada teenuste/meetmete rakendamine kõigile sihtgrupi lapsevanematele, olenemata sellest, missuguses KOV piirkonnas nad elavad. 5. kolmele KOVile LasteKS § 17 lõike 2 täitmiseks - tagada lastekaitse töökorraldus, mis võimaldab lastekaitsetöötajatel täita kõiki seadusega pandud ülesandeid. Lastekaitsetöötajal peab olema piisavalt aega ennetustöö ja juhtumikorraldusliku töö tegemiseks, nende tööpiirkonnad ja -ülesanded peavad olema jaotatud selliselt, et töökoormus oleks ühtlane. Korrastada lastekaitsetöötajate ametijuhendid ja viia need vastavusse teenistujate tegelike tööülesannetega. Korraldada KOVi lastekaitsetöötajatele meeskondlik supervisioon, et saaks toimuda produktiivne meeskonnatöö. 6. kolmele KOVile LasteKS § 21 lõike 1 täitmiseks - tagada kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel laste huvide väljaselgitamine ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. 7. neljale KOVile LasteKS § 28 täitmiseks - tagada lapse abivajaduse hindamine lähtuvalt lastekaitseseadusest tulenevatest nõuetest. 8. neljale KOVile LasteKS § 29 lõike 2 täitmiseks - tagada kõikides juhtumimenetlustes juhtumiplaani ja tegevuskava koostamine ning abivajavale lapsele abi osutamisel võrgustikutöö rakendamine, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud korras. 24  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 9. neljale KOVile LasteKS § 29 lõike 3 täitmiseks - tagada otsuse tegemine juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest. 10. neljale KOVile LasteKS § 29 lõike 5 täitmiseks - tagada abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel lapse arvamuse välja selgitamine ja dokumenteerimine ning lisada selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile. 11. kolmele KOVile SHS § 144 lõike 1 punkti 8 täitmiseks - tagada lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kandmine STARi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras. Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks andis SKA KOVidele järgmised soovitused: 1. Pöörduda lastekaitsetöötajate toetamiseks SKA lastekaitseosakonda strateegiliseks nõustamiseks – koostada laste ja perede heaoluprofiili ning saada juhiseid, kuidas paremini korraldada mitmetasandilist juhtumi- ja ennetustööd ning võimaldada lastekaitsespetsialistidele erinevaid koolitusi, supervisiooni, osalemist SKA lastekaitseosakonna mentorlusprogrammis ning kasutada nende nõustamisteenuseid. 2. Taotleda keerulisemate juhtumite lahendamiseks SKA lastekaitse osakonnalt nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid. 3. Taotleda SKAlt lastekaitse meeskonnale STAR koolitust. 4. Juhtumimenetluses kasutada abimaterjalina Lapse heaolu hindamise käsiraamatut. Käsiraamat koosneb kolmest osast: olulisemad põhimõtted, juhtumikorralduslikud suunised ning lapse heaolu hindamise juhend. 5. Pöörata tähelepanu toimivatele sekkumismeetmetele ja riskiperede abistamise võimalustele ning pöörata suuremat jõudlust ennetustöö ja varajase märkamisega seotud tegevustele. 6. Tasandus- ja toetusfondist kohalikele omavalitsustele asendushooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks eraldatud sihtotstarbelistest rahalistest vahenditest on lubatud maksta töötasu töötajale, kes tegeleb asendushooldusteenuse korraldamisega. Kui KOVil nimetatud vahendeid piisab, on see võimalus lisatööjõu palkamiseks. 7. Analüüsida lastekaitsetöötajate töökorraldust ja planeerida lastekaitsetööd eesmärgipäraselt. 8. Lisada KOVil kodulehele abivajavast ja hädaohus lapsest teatamise juhis. 9. Korrastada lastekaitsetöötajate ametijuhendid ja viia need vastavusse teenistujate tegelike tööülesannetega. 10. Võtta laialdasemalt kasutusse juba kasutuses olev exceli tabeli vormingus hindamisvahend, mis võimaldab laiapõhjalist hindamist kõigis lapse eluvaldkondades. 11. Lähtuda edaspidises lastekaitsetöös seisukohast, et turvakoduteenusele suunamine on ajutine meede, millele tuleb operatiivselt leida lahendus. Teaduspõhistele uuringutele tuginedes ei tohiks alla kolme aastast last üldjuhul turvakoduteenusele suunata vaid pakkuda abivajavale väikelepsele hoolduspere teenust. 12. Luua tingimused turvakoduteenuse pakkumiseks, et oleks lihtsam lapsi ja noori suunata teenusele ning pidada sidet teenusel olevate klientidega. SHS § 33 sätestab turvakoduteenuse kui kohaliku omavalitsuse korraldatava sotsiaalteenuse. 13. Lastekaitsetöötajatel tutvuda TGRI (Trust-Based Relational Intervention) – usalduslikel suhetel põhineva sekkumise metoodikaga. Metoodika sisaldab kiindumusteooria ja trauma käsitlust lapse arengut toetava keskkonna loomisel. 14. Võtta edaspidi aluseks väljatöötatud dokumentide vormid ning lisada need nõuetekohaselt STARi. 15. Planeerida paremini tööd ja võtta lastekaitsetöötajaid juurde ning võimaldada elanikele elukohalähedasi teenuseid. 25  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 3.4 Asendushoolduse rahastamine KOVides Järelevalves kontrolliti, kas KOV maksis tasandus-ja toetusfondist (TTF) sihtotstarbeliselt asendushooldusteenuse rahastamiseks ja korraldamiseks eraldatud rahalisi vahendeid (AHRV) õiguspäraselt, tugines seda tehes kvaliteedipõhimõtetele ja kas menetlus vastas SHSi sätetele. Järelevalve menetluse käigus anti hinnang STARi ja S-veebi täitmisele, analüüsiti TTF vahendite 2019. – 2020. aasta lõpu jääkide põhjuseid, asendushooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks tehtud kulutusi ning rahade kasutamise isikukesksust, kaasatust ja turvalisust asendushooldusteenusel oleva lapse suhtes. Kokku tehti 2021. aastal AHRV järelevalvet 14s omavalitsuses. 3.4.1 Järelevalve metoodika Peamiseks meetoditeks AHRV järelevalves oli menetlusdokumentide vaatlus ja analüüs STARis, KOV vastutava ametniku kirjalik paikvaatlust ettevalmistav küsitlus, vestlus vastutava töötajaga, STARis puuduvate kuludokumentide väljanõudmine, riikliku statistilise S-veeb 2020 aruande „Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ning toetusfondi vahendite jääk“ analüüs, asendushooldus teenuseosutajate (kus järelevalvatava KOVi lapsed on teenusel) küsitlemine; teenuse rahastamise lapsekesksuse ja eakaohase kaasamise hindamine. Ägedamal Covid-19 viiruse leviku perioodil ei toimunud paikvaatlusi seitsmes KOVis ja vestlus vastutava ametnikuga viidi läbi interneti vahendusel. Seitsmes KOVis käidi paikvaatlusel kohapeal. Peale kogutud andmete analüüsi koostati akti kavand, kus toodi välja tuvastatud rikkumised, tähelepanekud, tehti ettepanekuid ja anti soovitused AHRV menetlemise õigus- ja eesmärgipärasemaks ning lapsekesksemaks muutmiseks. 3.4.2 Järelevalve tulemused 2021. aastal tehtud 14-s järelevalves tuvastati kokku 16 rikkumist: 1. TTF kulud isikupõhistele toetustele ja teenustele olid STARi kandmata (tugiteenused, huvitegevus, isiklikud ostud, hambaravi jms); 2. TTF kulud asendushooldus teenuseosutamise eest liikusid üksnes läbi e-arve keskuse (Fitek) ning ei olnud STARi kantud; 3. TTF rahasid tohib kasutada asendushooldus teenuse osutamiseks ja korraldamiseks. Järelevalve tuvastas rikkumisi, kus KOVid kasutasid TTF vahendeid nt ennetavaks peretööks, asendushooldus teenuseosutaja ruumide ehituseks ja remondiks, tunnustusürituse läbiviimiseks, turvakoduteenuse eest maksmiseks jne; 4. SKA saatis 2021. aasta veebruaris KOVidele ja aendushooldus teenuseosutajatele märgukirja, millega kohustas esimesel võimalusel või hiljemalt kuu aja jooksul kõrvaldama puudused STARi täitmisel seoses teenuseosutaja rahaliste aruannete kinnitamisega 2020. aastal. Enamusel 14st järelevalvatavast KOVist olid märgukirjale vaatamata asendushooldus teenusel olevate laste juhtumimenetluste määratud abinõudes 2020. aasta tegeliku rahakulu staatused endiselt „ootel“ seisundis. Mõnikord oli oma kande STARis tegemata jätnud asendushooldus teenuseosutaja, mõnikord KOV. 5. SKA tegi 2020. aasta TTF rahade väärkasutustes KOVidelt tagasinõudeid kogusummas 37 391,70 eurot. Järelevalve aktides tegi SKA KOVidele 71 soovitust AHRV menetlemise õigus- ja eesmärgipärasemaks ning lapsekesksemaks muutmiseks. Olulisemad soovitused olid järgmised: 26  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 1. olla asendus/perekodus eestkosteasutusena kaasatud lastele taskuraha määramisele; 2. tagada, et lastekaitsetöötaja, kes külastab KOV eestkostetavat last, arutaks tema ja asenduskodu töötajatega muuhulgas ka lapse rahalisi vajadusi; 3. küsida AH teenuseosutajatelt läbipaistev asendushooldus teenuse (AHT) hinnakalkulatsioon, võttes eeskujuks Sotsiaalministeeriumi koostatud AHT kulumudeli, mis on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt; 4. fikseerida AHT osutamise lepingutes iga lapse individuaalsed vajadused ja sellest tulenevad kulud. Kuigi seadus sätestab lapse isiklike kulude miinimumsumma 240 eurot, tuleb KOVil katta lapse isiklikud kulud summas, mis katab lapse tegelikud vajadused (huvitegevus, tervislikud erivajadused, hariduskulud, vajaduspõhised teenused jms); 5. võtta regulaarselt osa juhtumikorraldust ja asendushooldusteenust puudutavatest SKA korraldatud STAR koolitustest KOVidele; 6. märkida STARis AH teenusel oleva lapsega seotud kulud teenustele ja toetustele ühe ja sama aktiivse juhtumimenetluse alla määratud abinõudena. Praeguse praktika kohaselt algatatakse lapsele erinevate toetuste määramiseks uusi lihtmenetlusi, mis ei ole lapse juhtumimenetlusega seotud menetlused. Kirjeldatud praktika on töömahukam ja raskendab lapsepõhiste kulude koondamist; 7. kasutada STARi täitmisel STARi avalehel toodud juhendeid sotsiaaltöötajale, alajaotis (Dokumendid); 8. tutvuda TTFst asendushooldusteenuseks sihtotstarbeliselt eraldatud rahaliste vahendite kasutamise põhimõtetega SKA kodulehel, täiendava juhendamise vajadusel võtta ühendust SKA lastekaitseosakonna asendushooldustalitusega. 9. maksta asendushooldusteenusel viibivale lapsele tehtud kulutusi (kooliasjad, riided, prillid, huvitegevus, isiklikud asjad) TTFist (nimetatud lapse vajadustest lähtuvaid kulutusi on teadmatusest tehtud KOV eelarvest, kuid on lubatud teha TTF vahenditest); 10. vormistada proaktiivselt AH teenusel olevale lapsele pangakaart. Järelevalve käigus tegi SKA järgmised tähelepanekud KOVide praktikatest TTF vahendite kasutamisel: 1. korralduskuludeks TTF vahendeid pigem ei kasutata (põhjendusega, et puudub kindlus kasutuse õiguspärasuse osas); 2. S-veebi riiklikus statistilises aruandes on korralduskuludeks märgitud summad, mis on tegelikult lapsekesksed isiklikud kulud; 3. 2020. aastast alates said lastekaitsetöötajad parema teadmise/julguse, milleks TTF rahasid kasutada tohib, mis tähendab, et lastele on isikupõhiselt rohkem võimaldama hakatud; 4. lastel on tavaliselt kaks arveldusarvet, ühele arvele kogunevad vahendid iseseisva elu alustamiseks, teisel on väiksem summa ning laps saab seda raha oma äranägemise järgi limiteeritult kasutada; 5. laste sissetulekuid (elatis, puude raskusastme toetus, toitjakaotuspension, muu vara) teenuse eest tasumiseks ei kasutata, neid hoitakse iseseisva elu alustamiseks; 27  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS Joonis 8. Järelevalves tuvastatud rikkumised KOVde kaupa. 6. AH teenusele suunatud laps ei ole 2,5 aastat teenusel viibinud (elab lapsevanema juures, kellelt kohus on hooldusõiguse ära võtnud),teenuseosutajale on igakuist TTFi raha eraldatud; 7. KOVil oli TTF aastalõpu jääk 80 000 eurot, samal ajal võeti laste isiklike kulude katmiseks raha nende isiklikelt arvetelt, kuhu kogunes elatis ja osalise töövõimetuse toetus; 8. Rahastusmudel, kus raha ei käi lapsega kaasas põhjustab laste ebavõrdset kohtlemist ning ebaratsionaalset eelarvevahendite planeerimist. Mõnel aastal ja mõnel omavalitsusel on vahendite ülejääk, sest lapsed, kellele on vahendid eraldatud, lahkuvad AH teenuselt ja teisalt jälle tekitab eelarvesse suure lisakulu, kui eelarveaasta jooksul tuleb lapsi juurde. Pingelise eelarve juures ei saa KOVid endale lubada raha suunamist eelarvereale „igaks juhuks“, kui lapsi teenusele ei tule, siis seisavad eelarves vahendid, mida ei kasutata. Murettekitav praktika on, et vahendid hoitakse kokku hooldusperede laste toetuse arvelt. 9. SKA rõhutab, et TTF vahenditest AHT korraldamise kuludeks soetatud autot saab AH korraldamiskulude või AHT osutamise kulude hulka lugeda proportsioonis, mis on AH teenuse korraldamiseks otseselt vajalik. Ehk kui asutus osutab peale AHT veel teisigi sotsiaalteenuseid ja soovib sama autot kasutada kõikide teenuste korraldamiseks, saab autot soetada vaid osaliselt TTF vahenditest. TTF AH vahenditest tehtud kulutused peavad olema läbipaistvad ja selgelt kajastatud üksnes AHT osutamiseks ja korraldamiseks. 10. aastalõpu rahajääkide põhjused on KOVides erinevad:  raha ei kulunud ära, sest kõik vajadused olid kaetud;  lapsed lahkusid teisele teenusele, raha jäi kasutamata; 28  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS  palju lapsi tuli ootamatult teenusele ja TTF raha sai otsa, KOV rahastas oma eelarvest juurde;  ei julgenud TTF vahendeid kasutada, hoiti varuks, et äkki tuleb uusi lapsi teenusele (KOV enda eelarve pingeline);  KOVide ühinemisel haldusreformi käigus summeerusid liitujate TTF jäägid. Järelevalve käigus tegid KOVid SKAle järgmised tähelepanekud: 1. Mitmed KOVid tegid riigile ettepanekuid lubada TTF vahendite kasutust laiendada. Näiteks uute teenuskohtade loomiseks. Praktikas seisavad suured summad kasutamata, samas on teenuskohtadest puudus. Konkurents teenuseosutajate vahel sisuliselt puudub, uute kohtade loomine võiks olla motivatsiooniks kvaliteedi tagamisel ja tõstmisel. 2. AH teenuste hind ja kvaliteet ei ole alati vastavuses: KOVil puuduvad võimalused teenuseosutaja valikul, sest kas laps võetakse teenusele või mitte (sobitub , ei sobitu) otsustab ainult teenuseosutaja oma hinnangute alusel. Riik, kui teenuse rahastaja ja KOV kui teenuse ostja, ei saa kaasa rääkida. Puudega lapse lepingu summa (baashinna) võiks riik ette näha; 29  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 6. Lapsehoiuteenus Majandustegevuse registri (MTR) andmetel on seisuga 29.12.2020 kehtivaid lapsehoiuteenuse tegevuslubasid kokku 386. Aasta jookusul väljastati 15 uut tegevusluba. Erinevatel põhjustel lõpetasid 2021. aastal oma tegevuse viis lapsehoiuteenuse osutajat. 2021. aastal viidi läbi järelevalve 386st teenuseosutajast vaid kuue üle ning seetõttu ei ole võimalik teha üldistusi teenuse osutamise kvaliteedi kohta riigis. 4.1 Järelevalve metoodika Kontrollitud tegevuskohad asusid Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Üks järelevalve viidi läbi dokumendipõhiselt veebi teel, ülejäänud tegevuskohtades käidi paikvaatlustel ning etteteatamata. Kõikide järelevalvete algatamine oli seotud kaebuste või teiste ametkondade märgukirjadega. Politsei- ja piirivalveameti poolt edastati kaks märgukirja. Tulenevalt pöördumiste spetsiifikast olid järelevalve fookused lasteasutustes erinevad. 4.2 Järelevalve tulemused Järelevalvete käigus tuvastati kokku 21 rikkumist ja anti teenuseosutajatele 23 soovitust. Enim rikkumisi (9) oli tuvastatud MTÜ Perekeskus Elite lapsehoius, neli rikkumist Angels Grupp OÜ ja Võlutõru OÜ lapsehoidudes, kolm rikkumist lapsehoius Ridiradiralla OÜ, kaks rikkumist OÜ-s Vivacitas ning üks rikkumine Coolday OÜ-s. Kõige sagedamini rikuti LasteKS § 36 lg 2 tulenevat nõuet, mille puhul ei olnud teenuseosutaja loonud tingimusi, mis aitavad tagada lastekaitseseaduses sätestatud lasteasutuses viibival lapsel õigust kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Samuti oli mitme asutuse puhul probleemkohaks ettevõtja hoolduskohustuse täitmine. Teised rikkumised olid seotud sisehindamise korra puudumisega, lapsehoiuteenuse nõuete rikkumisega teenusel viibivate laste maksimaalse arvu osas ning nõuete osas lapsehoidjana töötavale isikule. Teenuse kvaliteedi parandamiseks anti teenuseosutajatele järgmisi soovitusi:  Korraldada lastehoius töö nii, et teenusel olevad lapsed ei jää järelevalveta. Laste järelevalve peab olema tagatud ka juhtudel, kui laps eraldub teistest lastest või kui üks lapsehoidjatest on hõivatud mõne teise ülesandega.  Kontrollida vähemalt üks kord aastas ning alati uue töötaja tööle asumisel töötaja karistatust ja vastavust LasteKS § 20 sätestatud nõuetele.  Paigutada Lastehoiu ruumis nähtavale kohale õiguskantsleri, SKA, lasteabitelefoni ja kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja kontaktid.  Koostada töötajatele juhendmaterjal, kuidas ja millistele kontaktidele teatada abivajavast lapsest (nt kohaliku omavalitsuse kontaktid, lasteabitelefon 116 111) ning hädaolukorras tegutsemise juhis koos hädaabinumbriga 112.  Lähtuda lapsehoiuteenuse sisehindamise läbiviimisel 01.01.2018 SHS § 3 lõikes 2 välja toodud üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine.  Viia asutuse sisehindamise raames läbi teenusega rahulolu küsitlus lapsevanematele.  Pidada arvestust laste teenusel viibimise kohta kuupäeva ja kellaaja täpsusega.  Koostada kriisiplaan/eriolukorras tegutsemise juhend.  Kasutada vaid piirdeaiaga mänguväljakuid.  Määratleda lepinguga kindlad kohakasutamise päevad. 30  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS  Paigaldada aknale turvavõrk ja sorteerida ära panipaigana kasutusel olevas saunas olevad esemed. Joonis 9. Järelevalves tuvastatud rikkumised asutuste kaupa. 4.3 Järelkontroll 2021. aastal viidi läbi üks plaaniline järelkontroll lapsehoiuteenuse osutaja üle (Vivacitas OÜ). Järelkontrolli käigus kontrolliti, kas ja kuidas on järelevalve aktis välja toodud rikkumised teenuseosutaja poolt likvideeritud ning hinnati teenuse vastavust nõuetele. Järelkontrolli tulemusel leiti, et puudused on kõrvaldatud ning järelevalvemenetlus lõpetati. 31  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 7. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Järelevalve raames kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) osutamise vastavust SHSis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning üldhooldusteenuse osutaja majandustegevuse nõuetele vastavust. 01.01.2021 seisuga olid üldhoolduteenuse osutamiseks tegevusload 155 teenuseosutajal 199 tegevuskohale (sh 6 intervall/päevahoiuteenus). 5.1 Järelevalve fookused Üldhooldusteenust osutavate asutuste järelevalvete eesmärgid olid 2021. aastaks samad, mis eelnevatel kolmel aastal. Jätkuvalt oli planeeritud peale seaduses välja toodud nõuete kontrollimise pöörata tähelepanu kvaliteedinõuete täitmisele. Fookused olid seatud isikukesksele lähenemisele, kliendi ja tema lähedaste kaasamisele ning turvalisuse tagamisele teenuse osutamisel. 5.2 Järelevalve metoodika Paikvaatlustega alustati 22.04.2021. Kaalutluse aluseks olid 2021. aasta alguses asutustes levivad aktiivsed Covid-19 haiguse kolded ning koroonaviirusega nakatumise kõrge tase. Tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast püüti lühendada asutustes viibimise aega. Asutuse nõudmisel esitati vaktsineerimistõendid ning tehti kohapeal kiirteste. Paikvaatluste käigus vesteldi hooldekodu juhtkonna, töötajate ja klientidega, lisaks tutvuti dokumentatsiooniga (sh klientide hooldusplaanid) ning ruumidega. Menetluse käigus küsitleti ka asutuste omanikke, koostööpartnereid ja klientide eestkosteasutusi. Küsitluste kaudu saadi kõrvalpilk ning tagasiside isikupõhisuse, turvalisuse ja kaasatuse kohta teenuse osutamisel. Vestluste läbiviimiseks kasutati elektroonilisi kanaleid (Telesild, Skype). 5.3 Järelevalve tulemused Järelevalved viidi läbi asutuste 20 tegevuskohas, mis olid kõrgeimate riskinäitajatega asutuste hulgas 2020. aastal koostatud riskimudeli järgi. Nendest 17 olid riiklikud ja 3 haldusjärelevalved. Ühe hooldekodu (SA Viru Haigla Kohtla-Järve hooldekodu) omanik muutus järelevalve jooksul, seetõttu lõpetati järelevalvemenetlus. Järelevalved viidi läbi järgmistes tegevuskohtades: OÜ Mulgi Häärber, Kuusiku Hooldekodu OÜ, Random Impex OÜ Ihasalu pansionaat, Lootuse Rand OÜ, OP Eakatekodu OÜ Aaspere, Rakvere ja Loksa tegevuskohad, Halinga Turvakodu MTÜ, SA Lääneranna Hoolekanne Koonga tegevuskoht, Tammiste Hooldekodu Jõõpre kodu, Balti Sotsiaalteenused OÜ Järvakandi Hooldekodu, AS Viru Haigla Kohtla-Järve Pihlakodu (likvideeritud), MTÜ Vahtra Hooldemaja, Väike-Maarja Hooldekodu, Tapa Valla Hooldekodu Sääse tegevuskoht, SA Tõstamaa Hooldekodu Tõstamaa ja Pootsi tegevuskohad, Marta kodu OÜ, Lõuna-Eesti Hooldekeskus Hellenurme ja Mustvee Tervis SA. Koostati 16 järelevalveakti, 6 ettekirjutust ja 1 ettekirjutuse kavand. Kokku tuvastati 2021. aasta järelevalvete käigus üldhooldusteenuse osutamisel 83 rikkumist. Enim rikkumisi (9) oli Mulgi Häärber OÜ-s ja Lootuse Rand OÜ-s, 8 rikkumist tuvastati OP Eakatekodu OÜ Aaspere ja Rakvere tegevuskohtades ning Halinga Turvakodu MTÜ-s, 7 rikkumist SA Tõstamaa Hooldekodu Tõstamaa ja Pootsi tegevuskohtades, 6 rikkumist Kuusiku Hooldekodu OÜ-s, MTÜ-s Vahtra Hooldemaja ja Marta kodu OÜ-s, 5 rikkumist Random Impex OÜ Ihasalu pansionaadis, Balti Sotsiaalteenused OÜ Järvakandi Hooldekodus ja Tapa Valla Hooldekodu Sääse tegevuskohas, 3 rikkumist SA Lääneranna Hoolekanne Koonga tegevuskohas ja OP Eakatekodu Loksa tegevuskohas, 2 rikkumist Tammiste Hooldekodu Jõõpre tegevuskohas ning 1 rikkumine Väike-Maarja Hoolekodus. Kahes asutuses on järelevalve menetlused pooleli (SA Mustvee Tervis ja Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Hellenurme Kodus). 32  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS Järelevalvetes tuvastatud enamlevinud rikkumised: 1. MSÜS § 30 lõige 2 - tegemist on ühe levinuma eksimusega, kus SKAd ei teavitata õigeaegselt kas uue töötaja lisandumisest või eelmise töötaja lahkumisest. 2. SHS § 3 lõige 2 - kvaliteedipõhimõtted väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhisest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine. 3. SHS § 21 ja 22 - rikkumised hooldusplaani koostamise ja töötajate kvalifikatsiooni osas. Joonis 10. Haldusjärelevalves tuvastatud rikkumised tegevuskohtade kaupa. Lisaks tõi SKA välja tähelepanekud paikvaatlustel ilmnenud puuduste kohta: 1. Elanikele ei olnud kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalkindlustusameti kontaktid (aadress, e-posti aadress, telefon) juhuks, kui teenusel olev elanik või tema lähedane soovib pöörduda nende asutuste poole. 2. Ei olnud korraldatud teenusesaajatele ning nende lähedastele kättesaadaval ning jõukohasel viisil ettepanekute ning kaebuste esitamine ning nende lahendamise tagamine. 3. Haigekassa pakutavat teenust ei olnud kasutatud elanike arvule vastavas mahus. 4. Hoolekandeasutustes puudub üsna tihti kutsungisüsteem. 5. Hooldekodudes on probleemiks suitsetavad ja alkoholi tarvitavad elanikud. 6. Riigiga suhtlemise kanalid – teenuspakkujate andmed MTRis ja äriregistris on uuendamata 7. Ei kontrollita karistusregistrist töötajate karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest. 8. Hooldusplaani ei kasutata töövahendina. 9. Labane ja solvav kõneviis hooldajate märkmeraamatutes klientide suhtes. 10. Karistamine (nt abivahendi äravõtmine peale kukkumist, kui elanik soovis minna abi küsimata tualetti või mähkmete kasutamine, kui inimesel on säilinud soov ja võime tualetti kasutada). 33  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS Joonis 11. Riiklikus järelevalves tuvastatud rikkumised tegevuskohtade kaupa. 20 järelevalvest kuues rakendati mõjutusvahendina ettekirjutust. Sagedasemad ettekirjutused olid järgmised: 1. Viie asutuse puhul tehti ettekirjutus tagada hooldusplaanide ülevaatamine vähemalt üks kord poolaastas. Hooldusplaanid vaadata üle ning vajaduse korral korrigeerida. 2. Nelja asutuse puhul tehti ettekirjutus koostada klientide hooldusplaanid koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga. Hinnata klientide tervishoiuteenuse vajadust ning kajastada hooldusplaanides hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamise tegevused ja sagedus ning teenuseosutaja hinnang tegevuste elluviimise kohta 3. Kolme asutuse puhul tehti ettekirjutus korraldada hooldusteenuse osutamine selliselt, et abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. 4. Kolme asutuse puhul tehti ettekirjutus tagada klientide turvalisus olemasoleva abikutsungisüsteemi rakendamisega selliselt, et abivajava kliendi signaal jõuab ööpäevaringselt hooldustöötajani ja hooldustöötaja suudab eristada konkreetse kutsungi edastanud kliendi. 34  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 5. Kolme asutuse puhul tehti ettekirjutus tagada ööpäevaringselt piisav personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaani. Joonis 12. Ettekirjutused üldhooldusteenust osutavatele asutustele. Üldhooldusteenuse kvaliteedi parandamiseks andis SKA igale asutusele ka mitmeid soovitusi, kõige enam 13 soovitust (Mulgi Häärber OÜ) ning kõige vähem 2 soovitust (Random Impex OÜ Ihasalu pansionaat ja SA Lääneranna Hoolekanne). Järelevalve käigus tuvastatud info edastamiseks kuuluvuse alusel (nt ravimite ebaõige hoiustamine, toidu ilma vastava loata valmistamine koha peal, ilma arsti juhisteta ravimite manustamine elanikule jne) pöörduti teiste ametkondade poole kuuel korral (prokuratuur, Tööinspektsioon, Terviseamet, Eesti Põllumajandus-ja Toiduamet, Ravimiamet). Järelkontrolle algatati neljas tegevuskohas. Üks järelkontroll päädis sunniraha rakendamisega, teistes asutustes puudused kõrvaldati ja menetlused lõpetati. 5.4 Covid-19 levikuga seotud tegevused Nagu ka eelmisel aastal jätkas järelevalve talitud üldhooldekodude juhtide toetamist regulaarsete helistamistega infovahetuseks. Ühtlasi käivitati projekt Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid Covid-19 mõjude leevendamiseks, millel on kaks peamist tegevussuunda. Järgnevalt kõigest lähemalt. 35  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 5.4.1 Helistamised üldhooldekodude juhtidele SKA järelevalve talitus oli ka 2021. aastal tihedas kontaktis üldhooldusteenuse osutajatega neile regulaarselt ja eesmärgipäraselt helistades. Hooldekodudesse helistati alates 13.01.2021 kuni 14.12.2021 üheteistkümnel korral. Helistamise eesmärgiks oli eelkõige olla toeks kõikidele Eestis tegutsevatele üldhooldekodudele ning hoida asutusi ühes infoväljas. Infovahetus loodi asutuste ja SKA vahel hooldekodudes valitseva olukorra kaardistamiseks, hooldekodude probleemide väljatoomiseks ja riigipoolse info edastamiseks hooldekodudele. Helistamise kõrval kasutati aeg-ajalt ka kirjalikku suhtlemist, st hooldekodude juhid vastasid kirjalikult SKA poolt saadetud küsimustele ning vastused koondati ühte koondtabelisse, mis andis tervikpildi ja tõese läbilõike kõikide Eesti hooldekodude hetkeolukorrast. Joonis 13. 30.08.2021 toimunud helistamise info hooldekodude personali vaktsineerituse kohta Joonis 14. 30.08.2021 toimunud helistamise info hooldekodude klientide vaktsineerituse kohta Infot koguti helistades asutuse juhile või tegevuskoha vastutavale töötajale (näiteks hooldusjuhile). Küsiti klientide ja töötajate haigestumise kohta ning alati esitati küsimus, kas teenuse osutamisega on muresid, millest riik peaks teadma. 2021. aastal oli fookuses hooldekodude klientide ja töötajate vaktsineerimine, sh tõhustusdoosidega vaktsineerimine, 36  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS toimepidevuse küsimused, isikukaitsevahendid, külastamise võimaldamine, psühhosotsiaalne toetus töökeskkonnas, tööjõu probleemid jm. Joonis 15. 14.12.2021 toimunud helistamisel info hooldekodude kohamaksumuse tõusust. Saadav info edastati piirkondlikele kriisikomisjonidele, vajadusel Terviseametile, Päästeametile, Sotsiaalministeeriumile ja/või Vabariigi Valitsusele. 5.4.2 Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks Projekti eesmärk on sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine sh. infektsioonialane nõustamine ja jõustamine. Eesmärgi täitmiseks tehti pakkumuskutse kõikidele 2020. aastal Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikoolituse läbinutele, leidmaks infektsioonivolinikke üldhoolekandeasutuste nõustamiseks. Pakkumusele vastas 24 osalejat, kelle seast valiti välja 17, kellega sõlmiti käsundusleping perioodiks 01.09.2021-31.12.2022. Kõik üldhoolekandeasutused jagati 17 infektsioonivoliniku vahel eesmärgiga, et 31.12.2021 on infektsioonialaselt nõustatud nii isikukaitsevahendite kui nakkusohu ennetamise ja toimetuleku ja ka vaktsineerimise osas kõik 161 teenuseosutajat. 2021. aasta lõpuks said nõustatud 110 teenuseosutajat. Hoolekandeasutustes viidi infektsioonivolinike poolt läbi nõustamine Covid-19 viiruse ennetamiseks ja juba sisse tulnud viirusega hakkama saamiseks. Selle tegevuse taustal toimus infektsioonialase olukorra kaardistus koos ettevalmistusega infektsioonialase nõustamise plaani koostamiseks. Tagamaks jätkusuutlik infektsioonialane käitumine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja tagada vastava pädevusega töötajate olemasolu asutustes kohapeal, kes oskaks juhendada käte hügieeni nõuetekohast teostamist, isikukaitsevahendite kasutamist, isolatsiooni põhimõtete järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist ning jäätmete käitlemist. Perioodil 01.04 – 31.12.2021 viidi läbi kuus teabepäeva üldhoolekandeasutuste juhtidele. Teadlikkuse suurendamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse koolitusi sotsiaalhoolekandeasutuste juhtidele. Teabepäevad toimuvad asutuste juhtidele, hooldusjuhtidele, tervishoiu- ja hooldustöötajatele, et hoida hoolekandeasutused infoväljas ning jagada projekti kohta asjakohast informatsiooni. 37  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS Covid-19 viiruse leviku tingimustes toimusid teabepäevad interneti vahendusel v.a 24.08.2021 – see kord näitas, et inimesed ei tule viirusohtu kartes füüsiliselt kohale vaid eelistavad osaleda interneti vahendusel. Teise projektitegevusena on väljatöötamisel hoolekandeasutuste toimepidavuse hindamise metoodika, juhend ja internetipõhine tööriist ennekõike enesehindamiseks. Internetis asuv tööriist oleks kasutamiseks nii asutusele endale, kuid nähtav ka ametkondadele ja tulemus kindlasti ka teenuse ostjale. Projekti esimeses faasis avaldati pakkumuskutse toimepidevuse ja riskihindamise metoodika välja töötamiseks üldhoolekandeteenust pakkuvate asutuste toimepidevuse tagamiseks. Pakkumuses osales OÜ MindUp Systems, kellega sõlmiti ka töövõtuleping metoodika välja töötamiseks. Töö anti üle tähtaegselt. Toimepidevuse plaani metoodika raames sotsiaalhoolekandeasutustele eraldiseisva osana infektsioonialase nõustamise plaani ja hindamisabivahendi koostamine jäi 2021. aastal tegemata ja valmib aastal 2022. Toimepidavuse plaan aitab teenuseosutajal oma toimepidevust kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes hinnata ja panna paika riski maandamise meetmed. Tagamaks hoolekandeasutuse üldise toimepidevuse, tuleb lisaks bioloogiliste riskide ennetamisele ja infektsiooniriskiga toimetulekule tegeleda ka asutuse üldise toimepidevusega elutähtsate teenuste katkestuse vältimiseks. Toimepidavuse plaani osana koostatakse eraldi hoolekandeasutuse infektsioonialase nõustamise plaan, kus on näidatud infektsioonikontrolli nõustamise korraldamine ning on välja toodud järjepidevat kontrolli vajavad tegevused. Toimepidavuse plaani väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka juhendi testimine (koos nõustamise toega), mille tulemusena valmib täiustatud toimepidevuse hindamise juhend hoolekandeasutustele. Piloteerimine ja metoodika põhjal juhendi koostamine jäävad 2022. aasta tegevusplaani. Toimepidavuse plaani koostamise e-lahenduse ning interaktiivse kaardi väljatöötamisega saab algust teha 2022. aasta viimases kvartalis. Toimepidevuse metoodika piloteerimise järgselt arendatakse välja toimepidavuse plaani koostamist toetav e-lahendus (IT-lahendus), mille abil on hoolekandeasutusel võimalik teha hetkeolukorra analüüs (riskide hindamine) ja planeerida riski maandavaid meetmeid jmt. Valminud toimepidavuse plaani koonddokumendi saab saata e-lahenduse abil ka seotud osapooltele. Eraldi arendatakse välja Eesti kaardi põhine rakendus, kus kajastuvad infektsioonivolinike töö tulemused ja on näha erinevad riskitasemed (bioloogiline, füüsiline jne). Koolitusi sotsiaalhoolekandeasutuste personalile 2021. aastal ei korraldatud. SKA järelevalvetalituse ametnikud said läbi Belbini meeskonnarollide koolituse õpetusi, kuidas meeskonnas paremini toimida ja teha koostööd infektsioonivolinikega, tagamaks üldhoolekandeasutuste ja SKA koostöö parimal viisil. 5.4.3 Sotsiaalministeeriumi poolt algatatud toetusmeetmetes osalemine SOM algatas 2021. aastal kaks tähtsat toetusmeedet üldhooldusteenuse osutajatele: 1. aasta alguses oli võimalus teenuseosutajatel, kelle tegevuskohas oli olnud Covid-19 kolle, taotleda valitsuselt toetust tööjõukulude kompenseerimiseks. SKA oli siinkohal taotluste esitamisel teenusosutajatele toeks. 2. aasta lõpus said teenuseosutajad, kellel 90% töötajatest olid vaktsineeritud, taotleda SOMilt rahalist toetust. Sotsiaalkaitse ministri määruse kohaselt menetles neid taotlusi SKA. 38  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 5.4.3.1 SKA toetus teenusosutajatele tööjõukulude kompenseerimise taotlemisel Vabariigi Valitsus võttis 2020. aasta lõpus vastu otsuse üldhooldekodudele Covid-19 kolde olukorras toimetulekuks personalikulude kompenseerimise. Koostati kolm kompensatsioonimudelit hoolekandeasutustele seoses Covid-19 koldes toimimisel. Kompensatsioonimudelite arvestused põhinesid ööpäevaringsetele hoolekandeteenustele (väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, ööpäevaringne erihoolkandeteenus ja kogukonnateenus) ja erinevatele stsenaariumitele, mis arvestasid Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldust nr 282 ja Terviseameti kõige uuemaid juhendeid hoolekandeasutustele. Kompensatsioonimudelite arvestused põhinesid ööpäevaringsetele hoolekandeteenustele (väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, ööpäevaringne erihoolkandeteenus ja kogukonnateenus) ja erinevatele stsenaariumitele, mis arvestasid Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldust nr 282 ja Terviseameti kõige uuemaid juhendeid hoolekandeasutustele. Üldhooldekodudele Covid-19 kolde olukorras toimetulemise korral personalikulude kompenseerimise taotluste menetlus oli järgmine: 1. SKA edastas info toetuse saamise võimalusest. Samuti saadeti teenuseosutajale, kus on oli Covid-19 kolle, taotlusevorm ja ootused lisadokumentide osas,. 2. Taotluse täiendavate tööjõukulude katmiseks esitas asutus peale Covid-19 kolde lõppemist ning tegelike kulude selgumist 3. SKA nõustas vajadusel teenuse osutajat taotluse täitmisel. Taotlus pidi sisaldama maksimaalset infot, et hilisemate lisaküsimuste vajadust vähendada. 4. Taotluse esitaja saatis oma taotluse ja vajalikud lisad (riskihaldusplaan nt) SKAle. SKA veendus, et kõik on korras ja edastas taotluse edasi SOMle. 5. SOM vormistas reservitaotluse ja ministri esitluse Vabariigi Valitsuses. 6. Peale raha eraldamist koostas SOM käskkirja ning sõlmis asutusega lepingu. 7. Küsimuste korral pöördus SOM otse asutuse poole. SKA kogus asutuste taotlused kokku, kontrollis, vajadusel küsis asutuselt täpsustavaid küsimusi ning andmeid. Samas SKA ka nõustas asutusi riskianalüüside, rahaliste arvestuste küsimuste osas ning täiendava tööjõu küsimustes. 2021. aastal jätkus 2020. aasta lõpus alanud taotluste vastuvõtmine, nende kontrollimine ning asutustega tihe koostöö jätkus. 2021. aastal III ja IV voorus eraldas Vabariigi Valitsus kokku üldhooldekodudele personalikulude kompenseerimiseks ca 540 000 eurot 20le üldhoolekandeasutusele 5.4.3.2 SKA roll teenuseosutaja toetuse taotluste menetlejana Tulenevalt sotsiaalkaitseministri 29.11.2021 määrusest nr 43 oli SKA ülesanne saabunud taotluste menetlemine. Määruse kohaselt oli SKAl viie tööpäeva pikkune menetlusaeg ja täiendavate andmete vajadusel saadeti taotlejale teade ja anti kuni kolme tööpäeva pikkune tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Esmaülesandeks oli koostada taotluse vorm. 02.02.2021 tehti SKA poolt koostatud soovituslik taotlusvorm MTRi kaudu taotlejatele kättesaadavaks. 39  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS Määruse § 5 lõike 3 järgi oli SKA kohustuseks kontrollida määruse § 2 ja 4 nimetatud asjaolude ja nõuete täitmist ning võtta taotluse rahuldamise ettepaneku tegemisel ja toetussumma arvutamisel arvesse asjakohaseid asjaolusid ja andmeid. Näiteks võrdles SKA taotluses sisalduvat teavet MTRi , e-Äriregistri ja MTA infoga avalikult kättesaadavas keskkonnas https://maasikas.emta.ee/rating/search. Erihooldusteenuse osutajate taotluste läbi vaatamisel kaasati SKA teenuste osakond. Detsembrikuu alguses võrdles järelevalve talitus taotluses nimetatud arve SKA ametnike poolt 30.11.21 ning 14.12.2021 helistamise teel hoolekandeasutustest kogutud infoga. Esimesed seitse taotlust registreeriti Deltas 03.12.2021. Üldiselt tuli taotluste menetluse käigus teha mitmeid päringuid, et kõrvaldada ebaselgusi. Näiteks juhul, kui taotluse allkirjastaks oli isik, keda ei olnud e-Äriregistris nimetatud asutust esindama volitatud isikuna, tuli olukorda asutusega täpsustada. Sageli selgus, et kui taotleja kvalifitseerub põhitoetuse saamiseks, siis on vajadus klientide tõhustusdooside väikese arvu korral teha täiendav päring ja küsida kas asutuses oli /millal algas Covid-19 kolle (see oli objektiivne alus miks ei saanud klientide tõhustusdoose teha). Kokku esitas vaktsineerimise edendamise toetusmeetme taotluse 111 ööpäevaringse üld- ja erihooldusteenuse osutajat. Sotsiaalministeeriumile esitas SKA 100 taotluse rahuldamise ettepanekut ja kaheksa mitterahuldamise ettepanekut. Toetust maksti kokku summas 619 869 eurot. SKA ülesanne oli teavitada taotluse esitajaid toetuse saamisest või mittesaamisest. Mitmel juhul tuli täpsustada ülekande tegemise eel arvelduskonto numbrit, seejärel selgitada, kuidas saadud summat tohib kasutada ja kuulata asutuse juhtide kogemusi summade kasutamisel. SKAl tuli kolmel juhul taotlus tagastada. Tulenevalt nimetatud määruse § 5 lõikest 2 kui taotluses ei ole esitatud kõiki nõutud andmeid või kui taotluses esineb vormilisi puudusi, antakse taotlejale puuduste kõrvaldamiseks kuni kolm tööpäeva. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi etteantud tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata ja Sotsiaalkindlustusamet tagastab taotluse selle esitajale. Marta kodu OÜ andmete kontrollimisel selgus e-Äriregisterist, et juriidilisel isikul on maksuvõlg ja/või esitamata deklaratsioonid. Samuti näitasid Maksu ja Tolliameti maksukäitumise hinnangud võla suurust. Asutus ei kõrvaldanud puuduseid ja taotlus tagastati. Määruse § 1 lõike 1 kohaselt toimub toetuse andmine ööpäevaringse üld- või erihooldusteenuse osutajale (hoolekandeasutus), meetme fookus on suunatud töötajate vaktsineeritusele. Määruse § 2 annab õiguse toetust taotleda ööpäevaringset üld- või erihooldusteenust osutavale juriidilisest isikust hoolekandeasutusele. Määruse § 4 kohaselt tuleb taotluses esitada üld- ja erihooldusteenust osutava asutuse töötajate arv nii tegevuskohtades kui asutuses tervikuna. Sama sätte lõike 4 punktist 4 tulenevalt peab taotleja taotluses esitama hoolekandeasutuse (kogu)töötajate arvu, võttes arvesse (suurema selguse huvides) ööpäevaringse teenusega seotud töötajate arv tegevuskohtade kaupa. Erisusena nimetab määruse § 2 punkt 2, et juhul kui taotleja pakub lisaks ööpäevaringsele teenusele muid teenuseid, ei arvestata muude teenustega seotud töötajaid hoolekandeasutuse töötajate hulka. OÜ Häcke ja AS Hoolekandeteenused (kui juriidilised isikud) omavad majandustegevuse registris kokku vastavalt viit ja 29 erinevat ööpäevaringse teenuse osutamise tegevusluba. Esitatud taotlused olid osalised ja päringu esitamisel vastati, et taotlejatel ei olnud kõigis ööpäevaringse teenuse osutamise kohades võimalik saavutada töötajate nõutud vaktsineerimise taset ka pikema taotlemise perioodi jooksul. Toetuse taotlemine toimus jooksvalt alates määruse jõustumisele järgnevast tööpäevast kuni 15. jaanuar 2022. 40  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 8. Kogemusnõustajate õppekava Järelevalves kontrolliti 2021. aasta II poolaastal kogemusnõustajate koolituse vastavust sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ (määrus) kehtestatud mahtudele, sisule ning õppe lõpetamise tingimustele kogemusnõustajaid koolitavates täienduskoolitusasutustes (asutus). Koolituste kvaliteedi tõstmiseks korraldas SKA asutustele teabepäeva 11.03.2021. Kogemusnõustajate koolitamisega tegelevate asutuste arv ei ole täpselt teada. Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) ei koguta andmeid kogemusnõustajate ega ka kogemusnõustajate koolitusi läbi viivate asutuste kohta. Koolitusi korraldavate asutuste leidmiseks tuvastati EHISes õppekavarühmas sotsiaaltöö ja nõustamine majandustegevusteate esitanud või tegevusluba omavaid asutusi ning seejärel tehti seire asutuste veebilehtedel tuvastamaks kogemusnõustaja koolituste korraldamisi. Järelevalveteks saadi sisendid MTÜlt Kogemusnõustajate Koda, SKAle laekunud kaebustest ning Eesti Töötukassalt. 7.1 Järelevalve metoodika Esmalt kontrolliti, kas kogemusnõustajaid koolitavate 13 täiendkoolitusasutuse (MTÜ Idee, Loov Ruum MTÜ, Sinu Tee MTÜ, Koolituskeskus LUWI, Meelevald MTÜ, Kogemuse Jõud MTÜ, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Avitus MTÜ, Libertas Kliinik MTÜ, Lapsele Oma Kodu MTÜ, BI-Info Koolitus MTÜ ja Sotsiaaltöö Arenduskeskus MTÜ) veebilehtedel olev teave koolituskava kohta vastab määruses sätestatud nõuetele. Järelevalve algatati seitsme asutuse suhtes, kelle koolituse läbiviimise alane teave erines määruses sätestatust. Järelevalves kasutati e-kirjavahetust, vestlusi koolitusasutuste juhatuse liikmetega ning koolitajatega ning dokumentide analüüse. Järelevalve aktis toodi ära tuvastatud rikkumised, tähelepanekud, tehti ettepanekuid ja anti soovitusi. Järelevalve käigus tuvastatud täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud rikkumiste kohta edastati märgukiri Haridus- ja Teadusministeeriumile. Kaks asutust (Avitus MTÜ ja Bi-Info Koolitus MTÜ) informeerisid järelevalve käigus, et ei ole kogemusnõustaja koolitusi aasta jooksul läbi viinud ning on lõpetanud kogemusnõustajate väljaõppe alase koolitustegevuse. Järelevalvemenetlus nende osas lõpetati. 7.2 Järelevalve tulemused Kokku tehti 2021. aastal järelevalvet viies asutuses. Kolmes asutuses tuvastati kokku neli rikkumist. MTÜs Kogemuse Jõud tuvastati kaks rikkumist ning üks rikkumine tuvastati nii Pärnumaa Kutsehariduskeskuses kui Libertas Kliinik MTÜs. 41  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS Joonis 16. Järelevalves tuvastatud rikkumised asutuste kaupa. Üheski eelnimetatud koolitusasutuses ei olnud täidetud määruse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud koolituse lõpetamise tingimused, mille kohaselt koolitaja annab positiivse kirjaliku hinnangu õppetööle, praktikale ja lõputööle. Koolitaja ei olnud taasesitataval kujul andnud kirjalikke positiivseid hinnanguid. Määruse § 2 lõike 2 järgi on koolituse nõutav maht 182 akadeemilist tundi, millest omakorda on seitsme aine läbimiseks ette nähtud 80 akadeemilist tundi auditoorset tööd. MTÜs Kogemuse Jõud toimus üks aine tunni võrra vähem määruses ette nähtud mahust. Teenuse kvaliteedi parandamiseks tehti koolitajatele 17 soovitust, nendest tähtsaimad: 1. veebilehega seoses vaadata üle koolitaja veebilehel olev teave ning viia see vastavusse määruses sätestatud nõuetega ning tagada koolitaja teave koolituste kohta koolitaja veebilehe kaudu (6 soovitust); 2. õppekavaga seoses viia dokumentidesse sisse õige õppekava nimetus, mõelda läbi õppekava auditoorse töö maht ning viia ainete sisu ja mahud vastavuses määruses sätestatuga (7 soovitust). 42  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 9. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus 2021. aasta teises pooles valmis sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse (SRT) ohuprognoos, mille alusel valiti 10 asutust, kus algatada järelevalve SHSis ja sotsiaalkaitseministri määrustes 66 ja 69 sätestatud nõuete täitmise üle. Järelevalve algatati kaheksas SRT osutavas asutuses, aasta esimeses pooles algatati üks ettekirjutuse täitmise kontroll (Heaolu ja Taastumise Kool MTÜ) ja üks järelkontroll (Hariduse Tugiteenuste Keskus). 7.1 Järelevalve metoodika Selleks, et mitte kasvatada järelevalvatavate asutuste halduskoormust koguti mitmeid andmeid järelevalve raames erinevatest andmekogudest (SKAIS-AE, MTR, TÖR) ja tutvuti asutuse koduleheküljel oleva informatsiooniga. Järelevalved paikvaatlustel planeeriti vestelda nii asutuse/SRT meeskonna juhiga kui ka meeskonna liikmetega. Novembrikuised paikvaatlused aga otsustati Covid-19 laiast levikust tulenevalt ära jätta ning intervjuud viidi läbi interneti vahendusel. Lisaks asutuse töötajatele intervjueeriti teenusesaajaid ja/või nende seaduslikke esindajaid ning küsitleti koostööpartnereid. 7.1 Järelevalve tulemused 2021. aastal algatati järelevalve 10 asutuses: Riera OÜ, Aarika OÜ, AJK Kliinik OÜ, Borasy OÜ, OÜ Lapssi, Rehabilitatsioon OÜ, Doctor Music From Estonia OÜ, Promelauks OÜ, Sillamäe Haigla SA ja MTÜs Nägemispuudega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus. Järelevalve lõpetati Riera OÜs ja AJK Kliinik OÜs. Teistes asutustes järelevalve menetlus aasta lõpu seisuga veel kestis, mistõttu nende järelevalvete tulemusi kajastame 2022. aasta aruandes. AJK Kliinik OÜs rikkumisi ei tuvastatud. Riera OÜs tuvastati üheksa rikkumist (kaks majandustegevuseseadustiku üldosa seaduse rikkumist, kaks SHS rikkumist, neli sotsiaalkaitseministri määruse nr 69 rikkumist ning üks sotsiaalkaitseministri määruse 66 lisa 1 rikkumine) ning kuna asutus järelevalve menetluses ei avaldanud tegevuskava rikkumiste kõrvaldamiseks, pidas SKA vajalikuks ettekirjutuse tegemist. Ettekirjutus koostati üheksas punktis: 1. Tagada isikulise majandustegevuse nõude täitmine ja sõlmida nõuetele vastavate vahetult teenust osutatavate töötajatega lepingud. 2. Teatada Sotsiaalkindlustusametile, kui registri pidajale, muutunud andmed majandustegevusregistris. 3. Koostada asutuse sisehindamise kord. 4. Osutada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavatele isikutele neid teenuseid, mis on rehabilitatsiooniplaani C-osas (tegevuskavas) või tööealiste klientide puhul tegevuskavas planeeritud. 5. Kirjeldada sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani B-osas rehabilitatsiooni eesmärk ja tulemus isikukeskselt, mõõdetavalt ja saavutatavalt rehabilitatsiooni teenuse otsuses märgitud ajavahemiku jooksul. 6. Kirjeldada sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani C-osa eesmärgid hinnangutes isikukeskselt ja mõõdetavalt. 7. Koostada kõigile tööealistele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavatele isikutele tegevuskava ning lisada tegevuskavasse teenuse, tegevuse või meetme nimetus, teenuse või tegevuse nimetus ja kood (kui see on olemas), teenuse osutaja ja/või teenust vahetult osutava spetsialisti nimi ja eriala. Samuti peavad tegevuskavas püstitatud eesmärgid olema põhjendatud, isikukesksed ning mõõdetavad. 8. Märkida teenuse osutamise andmestikes sotsiaalse rehabilitatsiooni eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt üle võtmise otsuse kuupäev, teenuse saaja isikukood, teenuse üldeesmärk ning teenust osutanud spetsialisti nimi ja eriala. 9. Osutada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust SoMm nr 66 lisas 1 sätestatud teenusekirjeldustele vastavalt. 43  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 2021. aasta esimeses pooles algatati Heaolu ja Taastamise Kool MTÜs ettekirjutuse täitmise kontroll. Nimetatud ettekirjutus sisaldas eelkõige rehabilitatsiooniplaani koostamisega seotud punkte. Kuna Heaolu ja Taastamise Kool MTÜ ei osutanud 2020. aastal lastele SRTd ja ei koostanud seetõttu rehabilitatsiooniplaane, langes ära ettekirjutuse tegemise alus ning menetlus lõpetati. Hariduse Tugiteenuste Keskuses osutatava sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse üle algatati järelkontroll, kuna 2019. aastal läbi viidud järelevalves tuvastati rikkumisi. Tol ajal ei pidanud SKA vajalikuks ettekirjutuse tegemist, kuna asutus näitas üles valmidust rikkumised kõrvaldada. Järelkontroll tuvastas jätkuvad rikkumised (nt nõuetekohase sisehindamise läbiviimata jätmine, rehabilitatsiooniplaanis ei olnud kajastatud kõiki nõutud valdkondi ning eesmärgid ei vastanud määruse nõuetele). Arvestades, et samad rikkumised olid tuvastatud 2019. aastal toimunud järelevalves ning asjaolu, et asutuse juht ei esitanud konkreetset tegevuskava rikkumiste kõrvaldamiseks, pidas SKA vajalikuks ettekirjutuse tegemist. Ettekirjutus koostati viies punktis: 1. Viia läbi asutuse sisehindamine ning täiendada sisehindamise korra 4. peatükki selliselt, et see oleks kooskõlas seaduses sätestatud sisehindamise eesmärgiga. 2. Kirjeldada rehabilitatsiooni plaani B-osa uuringus kõiki üheksat sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 69 (SoMm nr 69) § 3 lõikes 5 nimetatud valdkonda. 3. Sõnastada sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani B-osas rehabilitatsiooni eesmärk ja tulemus isikukeskselt, mõõdetavalt ja saavutatavalt rehabilitatsiooni teenuse otsuses märgitud ajavahemiku jooksul. 4. Analüüsida ja lapse rehabilitatsiooniplaani B-osasse kirja panna andmed last kasvatava isiku vanemlike oskuste kohta. 5. Lisada rehabilitatsiooniplaani C-osasse teenuse, tegevuse või meetmega seotud eesmärkide saavutamiseks tehtavad tegevused. Mõlemale asutusele tehtud ettekirjutuse täitmise tähtajad jäävad 2022. aasta teise poolaastasse, mistõttu kajastatakse neid tulemusi 2022. aasta aruandes. 44  ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS 10. Kinnise lasteasutuse teenus 2021. aastal viidi läbi haldusjärelevalve kinnise lasteasutuse teenuse osutamise üle AS Hoolekandeteenuste Lille Kodus. Kinnise lasteasutuse teenuse korraldaja on Sotsiaalkindlustusamet, kuid see õigus oli antud juhul üle antud halduslepinguga AS Hoolekandeteenustele. 8.1 Järelevalve metoodika Järelevalve käigus tutvuti halduslepinguga, teenuse osutamiseks vajalike dokumentidega, tehti kaks paikvaatlust, toimusid intervjuud asutuse töötajatega nii koha peal, kui interneti vahendusel, intervjueeriti teenusesaajate seaduslikke esindajad, koostööpartnereid ja nõukogu esimeest. 8.2 Järelevalve tulemused Järelevalve käigus tuvastati viis SHS rikkumist (§ SHS § 1303 lõige 6 punkt 1, § 1303 lõige 6 punkt 2, § 1303 lõige 6 punkt 4, § 7, § 1303 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 01.10.2019 määruse nr 65 § 2) ja seitse halduslepingu rikkumist (halduslepingu punkt 4.4.1, halduslepingu punkt 4.9, halduslepingu punkt 4.11, halduslepingu lisa 1 punkt 6.1, halduslepingu lisa 1 punkt 7.7.2, halduslepingu lisa 1 punkt 7.10 ja halduslepingu lisa 1 punkt 8.2). Arvestades järelevalves tuvastatud rikkumiste ulatust ning asjaolu, et AS Hoolekandeteenuste vastusest akti kavandile ei nähtunud valmidust kõikide tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks, pidas Sotsiaalkindlustusamet vajalikuks ettekirjutuse tegemist. Ettekirjutus vormistati eraldi haldusaktiga järgmistes punktides: 1. Sätestada teenuseosutaja sisekorraeeskirjas või mõnes muus teenusosutaja (Lille Kodu) sisemist korda reguleerivas dokumendis kodukülastuse ning väljaspool teenuse osutamise kohta viibimise kord. 2. Sätestada teenuseosutaja sisekorraeeskirjas või mõnes muus teenuseosutaja (Lille Kodu) sisemist korda reguleerivas dokumendis lapse eraldamisel lapsele järelevalve ja toe tagamise ning lapse seadusliku esindaja eraldamisest teavitamise kord. 3. Koostada sisehindamise kord ja viia läbi sisehindamine. AS Hoolekandeteenused täitis ettekirjutuse kõik punktid 02.12.2021 ning järelevalve menetlus loeti lõppenuks. 45  Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Meie 14.02.2022 nr 5.1-1/9787-1 [email protected] Tegevusaruande edastamine Tulenevalt sotsiaalhoolekandeseaduse 157 lg 3 edastame Teile Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna järelevalvetalituse 2021. aasta tegevusaruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kask Talitusejuhataja Lisa: SKA kvaliteediosakonna järelevalvetalituse 2021. aasta tegevusaruanne Kristel Vallsalu 53321492 [email protected] Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975