Kaebus halduskohtule

KOOSTÖÖLEPING nr 2-2.2/1007-1 Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Sotsiaalministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Marika Priske MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus registrikood 80426233, asukoht Pepleri 6, Tartu, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Tõnis Piir (edaspidi ÜTK) (edaspidi nimetatud ka eraldi Partner või ühiselt Partnerid), sõlmivad koostöölepingu (edaspidi Koostööleping) järgmises: (i) Koostöölepingu eesmärk on tagada sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud Euroopa Sotsiaalfondi toetuste andmise tingimustele (edaspidi TAT) vastavate tegevuste elluviimine vastavalt TAT peatükile 2.1 ja TAT lisas 1 Vorm A toodud tegevuste detailsele kirjeldusele ning kooskõlas perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses sätestatuga. 1. Partnerid sõlmivad Koostöölepingu vabatahtlikult ja hea koostöö eesmärgil. Partnerid järgivad Koostöölepingu ellu viimisel: 1.1. perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadust, eelkõige selle §-s 25 sätestatut; 1.2. TAT-is sätestatut; 1.3. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“; 1.4. Vabariigi Valitsuse 12.09.2014. a määrust nr 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; 1.5. koostöölepingu eesmärki, milleks on sotsiaaltransporditeenuse korralduse katsetamine. 2. Koostöölepingu eesmärgi saavutamiseks võtab ÜTK endale järgnevad kohustused: 2.1. enne sotsiaaltransporditeenuse osutamise algust (enne hanke välja kuulutamist) kooskõlastab Sotsiaalministeeriumiga tegevuste projektiplaani. 2.2. tagab sotsiaaltransporditeenuse (operaator- ja veoteenuse) korraldamise oma teeninduspiirkonnas Tartumaa omavalitsustele, kes volitavad teenuse osutamise ÜTK-le. 2.3. tagab projektijuhi olemasolu, kelle kohustuseks on projekti elluviimise juhtimine lähtuvalt TATst ja Sotsiaalministeeriumi poolt heaks kiidetud projektiplaanist (edaspidi „projektijuht“); 2.4. jälgib, et teenusepakkujad järgivad kõiki hankes kokku lepitud reegleid. Näiteks osutavad teenust õigele sihtgrupile, toimetavad kliendi õigel ajal õigesse sihtpunkti ja abistavad vajadusel; 2.5. võtab vastu ja lahendab klientide kaebused. Kui tegu on etteheitega vedajale, siis annab tagasiside vedajale. Kui etteheide on seotud kohaliku omavalitsusüksusega (KOV), näiteks nende õigusaktidega, siis edastab kaebuse KOV-le, kes vastab kliendile ise; 2.6. tagab kõigist abikõlblikest kuludest vähemalt 15%-lise omaosaluse; 2.7. annab vähemalt kord kvartalis tagasisidet lahenduse testimise käigus ilmnenud kitsaskohtadest ja tugevustest Sotsiaalministeeriumile ning teeb vajadusel ettepanekuid testimise täiendamiseks; 2.8. Koostöölepingu punktis 2.3 nimetatud projektijuht osaleb vähemalt kord kvartalis Sotsiaalministeeriumi korraldatud rakenduskoosolekutel. Erakorralistel juhtudel (haigestumine, muu vältimatu vajadus) võib projektijuhti asendada rakenduskoosolekutel mõni teine Partneri esindaja, kellele projektijuht on edastanud kogu vajamineva informatsiooni, sh eelarve, näitajate ja ajakava täitmise seis, rakenduskoosolekul edukaks osalemiseks. Asendaja osalemine tuleb mõistliku aja jooksul enne rakenduskoosoleku toimumist kooskõlastada Sotsiaalministeeriumi kontaktisikuga; 2.9. Koostöölepingu projektijuhiga töösuhte lõppemisest teavitab Partner esimesel võimalusel Sotsiaalministeeriumi kontaktisikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning värbab uue töötaja, kes vastab Koostöölepingu punktis 2.3. toodud tingimustele, hiljemalt kolme kuu jooksul; 2.10. Projektijuht teavitab Sotsiaalministeeriumi kontaktisikut Koostöölepingu täitmisel ilmnevatest takistustest esimesel võimalusel; 2.11. kohustub korjama osalejate kohta andmeid vastavalt SA Innove kodulehel (https://www.innove.ee/eurotoetused/abiks-toetuse-saajale/som/) olevale vormile ja reeglitele ning esitama Sotsiaalministeeriumile andmed iga kvartali kohta järgmise kvartali esimese nädala lõpuks; 2.12. esitab Sotsiaalministeeriumi poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi (kuude kaupa) ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused või muudatusettepanekud lähtuvalt Sotsiaalministeerium või partneri vajadusest; 2.13. esitab Sotsiaalministeeriumile kümne (10) päeva jooksul Koostöökokkuleppe sõlmimisest toetuse taotluse. Esimene toetuse taotlus katab perioodi kuni 2019. aasta lõpuni. Järgmised toetuse taotlused esitatakse 6 kuulise perioodiga; 2.14. esitab Sotsiaalministeeriumile kuludokumentide alusel koostatud toetuse kasutamise aruande hiljemalt iga kuu kümnendaks (10) kuupäevaks või vastavalt Sotsiaalministeeriumi märguandele 5 (viis) tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud Sotsiaalministeeriumi maksetaotluse esitamise tähtaega rakendusüksusele (edaspidi SA Innove); 2.15. tagastab Sotsiaalministeeriumile peale tegevuste lõppemist või Koostöölepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel ettemakse jäägi; 2.16. esitab Sotsiaalministeeriumile TAT-i toetuse kasutamise aruandes esitatud kuludega seotud dokumendid (nt arved, hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad, töötajate lepingud jm) ja annab vajaduse korral igal ajal täiendavaid selgitusi ning esitab täiendavaid kulusid tõendavaid dokumente; 2.17. kohustub eristama TAT-i raames tehtud otseseid kulusid muust raamatupidamisest ning esitama Sotsiaalministeeriumi või SA Innove nõudmisel kõiki vajalikke dokumente, sh raamatupidamisväljavõtteid, mis on vajalikud kulude abikõlblikkuse tõestamiseks; 2.18. kohustub kontrollima lepingupartnerite tegevusi ja esitatud andmeid, et tagada nende õigsus; 2.19. kohustub säilitama TAT-iga seotud dokumente 2028. aasta lõpuni; 2.20. kohustub lisama kõigile pressiteadetele taustalõigu, milles mainitakse Euroopa Sotsiaalfondi rahastust ja koostööd Sotsiaalministeeriumiga; 2.21. Kohustub kooskõlastama ühised kommunikatsioonitegevused, sh pressiteated Sotsiaalministeeriumiga vähemalt 5 (viis) tööpäeva enne tegevuse toimumist; 2.22. osutab teenust vähemalt 600-le sihtgruppi kuuluvale inimesele. 3. Koostöölepingu eesmärgi saavutamiseks võtab Sotsiaalministeerium endale järgnevad kohustused: 3.1 varustab Partnerit TAT-iga seotud vajaliku informatsiooni ja materjalidega (nt TAT-i dokumendid, aruandevormid jm), mis on eelduseks Koostöölepingus sätestatud ülesannete täitmiseks; 3.2 vastutab koostatud dokumentide ametliku kooskõlastusringiga seotud toimingute eest Sotsiaalministeeriumis ning edastamise eest SA Innovele; 3.3 tagab kõigi abikõlblike kulude rahastuse 85% ulatuses kuni TAT tegevuste lõpuni, sh Partneri toetuse taotluse rahastamise enne enda maksetaotluse rahuldamist; 3.4 tagab projektijuhi ametikoha rahastuse kuni TAT tegevuste lõpuni, sh aastas hüvitatakse partneri projektijuhi otseseid personalikulusid Vabariigi Valitsuse 12.09.2014. a määruse nr 01.09.2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ mõistes maksimaalselt 32 000 eurot. Kulusid on võimalik hüvitada alates TAT abikõlblikkuse perioodi algusest; 3.5 korraldab TAT-iga seoses vajalikke rakenduskoosolekuid ja kohtumisi. 4. Vastutus 4.1. Juhul, kui Sotsiaalministeeriumil on pretensioone Koostöölepingu täitmise ja aruannete esitamise osas, kohustub Partner puudused kõrvaldama Sotsiaalministeeriumi määratud tähtaja jooksul. Kui määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, on Sotsiaalministeeriumil õigus Koostööleping ennetähtaegselt üles öelda. 4.2. Juhul, kui SA Innove nõuab Sotsiaalministeeriumilt osaliselt või täielikult toetuse tagasi ning tagasinõude aluseks on Partneri poolne kohustuste rikkumine, kohustub Partner toetuse osaliselt või täielikult Sotsiaalministeeriumile tagasi maksma. 4.3. Juhul, kui Partner ei täida enda kohustusi ja see viib lepingu ennetähtaegse ülesütlemiseni, kohustub Partner Sotsiaalministeeriumile tagastama lepinguliste kohustuste mittetäitmise perioodi eest tehtud ettemaksu. 5. Maksumus/katseprojekti kogukulu Katseprojekti maksimaalne abikõlblik kogukulu on 1 100 750 eurot. 6. Partnerite kontaktisikud Koostöölepingu täitmisel: 6.1. Sotsiaalministeerium: hoolekande osakonna KOV sotsiaalteenuse ja -toetuste poliitika juht Triin Raag: [email protected], telefon 6269 223 või teda asendav isik; - ja eelarve osakonna finantsspetsialist Sirje Suviste: [email protected], telefon 6269 272 või teda asendav isik. 6.2 MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus: juhatuse liige Tõnis Piir, [email protected], telefon 5097916 projektijuht Aarne Suits, [email protected], telefon 5030103 7. Koostöölepingu jõustumine ja lõpetamine 7.1. Leping jõustub allkirjastamisel Poolte poolt ja lõpeb TAT tegevuste lõpuga. 7.2. Pooled võivad poolte kokkuleppel lepingu lõpetada ennetähtaegselt. 7.3. Pool võib ühepoolselt lepingu ennetähtaegselt lõpetada järgmistel juhtudel: 7.3.1. kui Sotsiaalministeerium ei täida enda kohustusi; 7.3.2. kui Partner ei täida enda kohustusi; 7.3.3. kui Partner rikub andmekaitse ja –töötluse reegleid. 7.4. Kumbki pool võib lepingu ennetähtaegselt ja ühepoolselt üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema poole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks lepingu täitmist. Leping lõpeb ühe kuu möödudes ülesütlemise teatest. 7.5. Koostöölepingu lõppemine ei vabasta Partnerit Koostöölepingu punktis 2 sätestatud selliste kohustuse täitmisest, mis oma olemuselt kehtivad edasi ka peale lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jm). Sotsiaalministeerium MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus Suur-Ameerika 1 Pepleri 6 10122 TALLINN 51003 TARTU /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Priske Tõnis Piir kantsler juhatuse liige Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4, 10122, Tallinn Riigi Tugiteenuste Keskus saatis Sotsiaalministeeriumile finantskorrektsiooni otsuse eelnõu (edaspidi otsus) meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ raames otsuse Sotsiaalministeeriumile (edaspidi toetuse saaja) elluviidava tegevuse „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ osas. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise põhjendusena on rakendusüksus märkinud, et mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi projekti partner) ei ole riigihanke viitenumbriga 227657 „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Esmalt märgib ministeerium, et nõustub projekti partneri poolt otsusele esitatud vastuväidetega. Täiendavalt esitab ministeerium otsuse kohta oma arvamuse ja vastuväited. Rakendusüksus on otsuses väidetava rikkumisena märkinud, et projekti partner on riigihankes nr 227657 tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Väidetava rikkumise eeldusena on rakendusüksus:  viidanud riigihanke alusdokumentide punktile 7.4., mille kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“;  märkinud, et pakkuja poolt andmete esitamine teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta on käsitletav vastavustingimusena. Projektipartner on oma vastuväidetes otsuse eelnõule põhjalikult kirjeldanud, miks rakendusüksus eksis nii alusdokumentide punkti 7.4. määratlemisel vastavustingimusena kui ka selle sisustamisel. Ministeerium nõustub täielikult nende seisukohtadega ja ei hakka neid seetõttu üle kordama. Projekti partner on rakendusüksusele korduvalt selgitanud, et sätestas nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta hankelepingu täitmise tingimusena. Ministeerium märgib, et riigihanke alusdokumentide koostamine ja hanketingimuste määramine on hankija ainupädevus ning hankijal on ulatuslik kaalutlusruum, millised tingimused hankes seada. Nii tunnustab kohtupraktika hankija kaalutlusõigust otsustada, millises menetlusetapis on milliste tingimuste täitmise kontrollimine kõige asjakohasem ja proportsionaalsem, eeldusel, et kõik alternatiivsed kaalutlused on kooskõlas riigihangete seaduse ja EL riigihankeõigusega. Näiteks on Euroopa kohus kohtuasjas C-927/19, milles käsitletava riigihanke asjaolud on sarnased riigihankega viitenr 227657, märkinud: Sellega seoses tuleb asuda seisukohale, et direktiiv 2014/24 ei välista, et tehnilisi nõudeid võib käsitada nii tehnilise ja kutsealase suutlikkusega seotud kvalifitseerimise tingimustena kui tehnilise kirjeldusena ja/või lepingu täitmise tingimustena vastavalt selle direktiivi artikli 58 lõike 4, artikli 42 ja artikli 70 tähenduses (p 84). Riigihanke viitenr 227657 alusdokumentidest ilmneb, et nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta on ette nähtud tingimustena, mida edukaks tunnistatud pakkuja peab hankelepingu täitmise ajal järgima st pakkujalt ei eeldata, et ta oleks neid tingimusi täitnud hankemenetluse käigus ega ajal, mil temaga sõlmiti hankeleping. Seega on hankija toiminud kooskõlas RHSi ja EL riigihankeõigusega, kui sätestas nõuded, mis täpsustavad nende sõidukite tehnilisi omadusi, mida tuleb hankelepingu täitmisel kasutada, hankelepingu täitmise tingimusena. Kohtulik kontroll hanketingimuste üle on piiratud - kohus saab hinnata seda, kas tingimused seatud kooskõlas riigihangete seadusega (ja EL riigihankeõigusega). Ka rakendusüksus ei saa kulude abikõlblikkuse kontrollimisel asuda hankija rolli ja sätestada uusi vastavustingimusi või kvalifitseerida hankija poolt kooskõlas riigihankealaste õigusaktidega seatud lepingu täitmise tingimused ümber vastavustingimusteks – sellist pädevust ei anna rakendusüksusele ükski siseriiklik ega EL õigusakt. Ministeerium on seisukohal, et rakendusüksus on riigihanke alusdokumente tõlgendanud vastuolus tavapäraste õiguse tõlgendamise reeglitega. Kohtupraktikas on antud mitmeid suuniseid hanketingimuste tõlgendamiseks, mida rakendusüksus on eiranud:  kohtud on asunud seisukohale, et hanketingimusi tuleb tõlgendada süsteemselt, seades esiplaanile hanke korraldamise eesmärgi ja hankemenetluse üldised põhimõtted (süstemaatiline, eesmärgipärane);  „Sätte paiknemine ühes või teises RHAD-i osas ei saa olla eraldiseisvaks kriteeriumiks, mis näitaks, kas tegemist on vastavustingimusega või mitte. RHAD-is toodud nõudeid tuleb tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste RHAD sätetega“ (TlnHKo 03.09.2020, 3-20-1400; p 17.1).;  kohtud on ka märkinud, et riigihanke alusdokumente tõlgendades tuleb hinnata võimalikele hankes osalemisest huvitatud isikutele hankemenetluse raames kättesaadavaks tehtud dokumente ning seda, kuidas need isikud pidid nendest aru saama (TrtRnKo nr 3-13-2040, p 20);  olukorras, kus dokumendid on pakkujatelt nõutava osas on mitmeti mõistetavad või vastuolulised, tuleb kasutada tõlgendust, kuidas mõistaks RHAD-i ja selle tehnilisi tingimusi „mõistlik isik“;  kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust ka seisukoht, et tingimuse mitmeti mõistetavuse korral tuleb seda tõlgendada laiendavalt, et tagada võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste esitamine;  kohtupraktika kohaselt ei saa hanketeates esitatud tingimusi tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada esitatud tingimustest nõudeid või piiranguid, mida otseselt hanketeates sätestatud ei ole (vt nt RKHKo nr 3- 3-1-5-08 p-d 9-10). Rakendusüksus on lähtunud üksnes hankedokumendi punkti 7.4. paiknemisest alapunktist, mis on pealkirjastatud „vastavustingimused“, jättes kõrvale kõik ülejäänud tõlgendusreeglid, mis HD punkti 7.4. paiknemise ja sõnastuse ekslikkusele viitavad. Ministeeriumi hinnangul käituks rakendusüksus sõnamurdlikult, kui kvalifitseeriks hankija poolt seatud lepingu täitmise tingimused ümber vastavustingimuseks, vastupidiselt soovitusele, mida ta varem projekti partnerile on samas asjas andnud (vt RÜ 24.09.2020 vastus nõustamispäringule). Projekti partner viis enne riigihanget viitenr 227657 läbi samasisulise hankemenetluse, mis lõppes lepinguta (riigihange Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele viitenr 224793). Ebaõnnestunud hankemenetluse järel, pidanud nõu ka rakendusüksusega, muutis projektipartner hanketingimusi, määrates teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite olemasolu ja nõuded vastavustingimuse asemel lepingu täitmise tingimustena. Seda kinnitab näiteks hankedokumentide võrdlus eelnimetatud kahes hankes: 1) hankedokument p 14.1.1. sätestas pakkumuse kooseisus kohustuslikult esitatavad dokumendid:  riigihankes viitenr 224793 oli pakkujatel kohustus esitada HD Vorm 7 Info sõidukite kohta (p 14.1.1.3)  riigihankes viitenr 227657 puudus andmete/ vormi esitamise kohustust sõidukite kohta 2) hankedokument p 18 sätestas hankedokumentide lisad:  riigihankes viitenr 227657 oli lepingu lisana märgitud lisa 7 Info sõidukite kohta (p 18.2.7);  riigihankes viitenr 224793 puudus lepingu lisade loetelust lisa sõidukite kohta;  riigihankes viitenr 224793 oli nimetatud hankedokumendi lisana HD vorm 7 Info sõidukite kohta (p 18.6.7)  riigihankes viitenr 227657 hankedokumentide lisatud vormide loetelust puudus vorm sõidukite kohta Seega kinnitavad riigihanke alusdokumendid, et hankes viitenr 227657 oli hankija soov ja kavatsus seada nõuded teenuse osutamisel kasutatavate sõidukite kohta lepingu täitmise tingimusena. Ministeerium nõustub rakendusüksuse seisukohaga, et „pakkuja peab enne pakkumuse esitamist kalkuleerima, mis hinnaga ta sõiduautod osta või kasutusele võtta saab, sest see avaldab otsest mõju pakkumuse maksumusele“. Samas on rakendusüksus edasi teinud meelevaldse järelduse, mis ei ole kooskõlas riigihanke viitenr 227657 alusdokumentidega: „Seega ei pruugi kaks kuud olla piisav aeg, et hankelepingu täitmise algusajaks sõiduautod osta või kasutusele võtta, kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkujal aimugi, kust ja mis hinnaga saaks ta osta või kasutusele võtta 15 tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele vastavat sõiduautot.“ Ministeeriumi on seisukohal, et riigihanke viitenr 227657 alusdokumendid, mis olid kõigile huvitatud isikutele kättesaadavad juba hankemenetluse ajal, sisaldasid piisava põhjalikkusega hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust, mis andis pakkujatele piisavalt täpse ülevaate hankija vajadustest ning potentsiaalsetel pakkujatel oli selle põhjal võimalik hinnata, kas tal on võimalik hankija soovitud teenust pakkuda, ja kalkuleerida pakkumuse maksumus. Ministeerium möönab, et hankija kohustuseks on oma eesmärkide ja soovide võimalikult selge formuleerimine ja hankedokumentides sätestatud tingimused peavad olema täpsed, kuid ministeeriumi hinnangul on riigihanke viitenr 227657 alusdokumentide puhul tegemist hooletusest tuleneva väheolulise eksimusega, mis on ületatav riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamise teel ning ei oma seetõttu mõju hankemenetluse läbiviimise seaduslikkusele ega tulemustele. Lõpetuseks märgime, et ministeeriumi arvates on kummastav, et rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuses kohustab andma riigihanke alusdokumentidele sellise sisu (mida hankija ise ei ole andnud), mis oleks vastuolus EL riigihankeõigusega, eelkõige põhimõttega tagada rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul hankes osalemise võimalus ka välisriigi pakkujatele edendamaks konkurentsi EL-siseselt. Näiteks on Euroopa Kohus märkinud, et nõue, millega pannakse pakkujatele kohustus täita kõik hankelepingu täitmise tingimused juba pakkumuse esitamise ajal, kujutab endast ülemäära kõrget nõuet, mis võib pärssida ettevõtja soovi osaleda hankemenetlustes ning seeläbi rikkuda proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtet. Seetõttu võib pakkuja oodata edukaks pakkujaks tunnistamiseni, et tõendada, et ta vastab hankelepingu täitmise tingimustele. Seega on vastuolus pakkuja pakkumuse tagasilükkamine üksnes põhjusel, et ta ei esitanud oma pakkumuse esitamise ajal tõendeid, et ta vastab asjaomase hankelepingu täitmise tingimusele (kohtuasi C-295/20). Ministeerium on veendunud, et seades teenuse osutamiseks vajalike sõidukite olemasolu ja nõuded lepingu täitmise tingimusena toimis projektipartner viisil, mis on kõige paremini kooskõlas rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete korraldamise põhimõtetega. Kokkuvõtlikult on ministeerium seisukohal, et mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi projekti partner) on riigihanke viitenumbriga 227657 „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puuduvad alused. Lisa: 1. Lisa 1_ MTÜ Tartu Ühistranspordikeskuse vastuväited finantskorrektsiooni otsuse eelnõu suhtes Lugupidamisega, Terry Ney 6269 748 [email protected] ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 08.11.2021 Kehtib kuni otsuse jõustumiseni Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalministeerium registrikood 70001952 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 10.11.2021nr 11.4-9/1355 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Tallinn Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ raames otsuse Sotsiaalministeeriumile (edaspidi toetuse saaja) elluviidava tegevuse „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.2.02.18-0129; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi projekti partner) ei ole riigihanke viitenumbriga 227657 „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ (edaspidi riigihange nr 227657) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 14 377,37 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 228, samuti projekti raames esitatud maksetaotlused nr 71486 ja 72468 ning toetuse saaja ja projekti partneriga peetud kirjavahetus. 1. Projekti partner on riigihankes nr 227657 tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusele 1.1. Rikkumise asjaolud Projekti partner viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke nr 227657, millele esitati kolm pakkumust. Projekti partner tunnistas 03.12.2020 otsusega kõik esitatud pakkumused  2 riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks ja tunnistas 14.12.2020 otsusega edukaks OÜ Tartaline (registrikood 10607692) pakkumuse. Projekti partner sõlmis 09.03.2021 OÜ-ga Tartaline hankelepingu nr 7-3/1 (edaspidi hankeleping), mis kehtib kuni 31.03.2023. Rakendusüksus tuvastas, et riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. OÜ Tartaline pakkumuses oli jäetud esitamata riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nõutud andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta, mis tuli esitada vormil 7. Seega ei vasta OÜ Tartaline pakkumus riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 esitatud tingimusele. Projekti partner on tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis oleks tulnud tagasi lükata, ning on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimest lauset. 1.2. Toetuse saaja ja projekti partneri seisukoht Toetuse saaja ja projekti partner on 03.06.2021 ja 28.06.2021 allkirjastatud kirjas nr 7-7/129 (kiri kannab kuupäeva 25.06.2021 ja on rakendusüksusele esitatud 30.06.2021) RHS-i rikkumise asjaolude kohta esitanud järgmise selgituse: „Tegemist ei ole vastavustingimusega, s.t. pakkujad ei pidanudki juba pakkumuses esitama infot lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta, ehkki üks pakkuja seda oma pakkumustes tegi. Ehkki hankedokumendi p 7.4 tõepoolest viitab ekslikult sellele, et pakkumuses tuleb esitada vorm 7, on oluline arvestada, et registris ei olnud vorm 7 avaldatud ning ka hanke alusdokumendi p 18.7 ei ole vormide loetelus vormi 7 nimetatud. Lisa 7 on vaid hankelepingul, kuid hankelepingu lisad tuleb koostada ja esitada alles lepingu sõlmimisel, mida pooled käesoleval juhul teinud ongi. Seda, et vastavustingimusena ei olnud hankes nõutud juba pakkumuse esitamise hetkel andmeid sõidukite kohta, millega lepingut täitma hakatakse, kinnitab mh Tehnilise kirjelduse lisa 1 „Nõuded sõidukitele“ p 5, mis sätestab: „Hanke teostamise kohustuse täitmiseks ja kvaliteedi tagamiseks peab vedaja omandis olema Lepingu täitmist alustades või tal peab olema võimalus neid kasutada Lepingu täitmiseks.“ Seega pidi edukal pakkujal alles teenuse osutamise alguseks olema olemas tehnilises kirjelduses nõutud sõidukid ning alles lepingu lisas 7 pidi edukas pakkuja lepingu sõlmimisel esitama andmed sõidukite kohta, millega lepingut teenindama hakatakse. Sellele osutab ka lepingu punkt nr 16.2, mille kohaselt maksimaalne periood autopargi ettevalmistamiseks, juhul kui vedaja seda vajab, on 2 (kaks) kuud. Seega Hankija ei ole eeldanud, et Pakkujal oleks pakkumuse tegemisel sõidukid olemas, vaid tal on aega 2 kuud nende soetamiseks ja ettevalmistamiseks.“. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Sotsiaalkaitseministri 06.11.2018 käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (edaspidi käskkiri) kinnitati sotsiaaltranspordi korraldusmudelite testimise toetuse andmise tingimused koos lisadega. Käskkirjaga kinnitatud lisa  3 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (edaspidi käskkirja lisa) punkti 2.1.3 kohaselt on toetuse saaja Sotsiaalministeerium ja tegevusi (projekti juhtimine ning vedude ja operaatorteenuse korraldamine) viib projekti partnerina teiste partnerite hulgas ellu Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus. Käskkirja lisa punkti 7.1.1 kohaselt kohalduvad toetuse saajale lisaks käskkirjas sätestatule STS §-des 24 ja 26 ning STS-i alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Käskkirja lisa p 7.1.2 kohaselt kohaldub projekti partnerile STS § 25. STS § 25 lõike 1 kohaselt peab projekti partner täitma STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kes on riigiasutus RHS § 5 lg 2 punkti 1 tähenduses. Projekti üks partneritest on Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus, kes on eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 lg 2 punktides 1-4 nimetatud hankijad. Seega on nii toetuse saaja kui ka projekti partner hankijad RHS-i tähenduses ja projekti partner peab riigihanke korraldamisel järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Rakendusüksus tuvastas, et OÜ Tartaline pakkumuses puuduvad riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nõutud andmed sõiduautode kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata. Riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. Toetuse saaja ja projekti partner selgitasid 03.06.2021 ja 28.06.2021 vastuskirjas nr 7-7/129, et riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 ei olnud esitatud tingimust pakkumuste vastavusele, vaid tegemist oli hankelepingu tingimusega. Eeltoodust tulenevalt on toetuse saaja ja projekti partner seisukohal, et pakkuja omandis ega kasutuses ei pidanud pakkumuse esitamise hetkeks olema sõiduautosid, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata. Seega ei pidanud pakkujad koos pakkumusega esitama vormil 7 andmeid teenuse osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta. Toetuse saaja ja projekti partner leiavad, et andmed sõiduautode kohta pidi pakkuja hankelepingu lisa 7 vormil esitama alles hankelepingu sõlmimise ajaks ehk pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Rakendusüksus on seisukohal, et riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 seatud tingimust ei ole võimalik tõlgendada toetuse saaja ja projekti partneri 03.06.2021 ja 28.06.2021  4 vastuskirjas nr 7-7/129 ning 14.10.2021 seisukohas kirjeldatud viisil. Riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 on projekti partner expressis verbis sätestanud, et pakkujad peavad andmed sõiduautode kohta vormil 7 esitama pakkumuses. Tallinna Ringkonnakohus on 28.06.2018 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-18-657 punktis 14 selgitanud, et olukorras, kus hankija on riigihanke alusdokumentides nõudnud pakkumuse koosseisus konkreetsete dokumentide esitamist, on ta vastavate tingimustega ka ise rangelt seotud ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et tegelikult piisab talle ka muudest dokumentidest. Rakendusüksuse hinnangul ei oma antud juhul määravat tähtsust asjaolu, et riigihangete registris ei olnud projekti partner avaldanud vormi 7 „Info sõidukite kohta“. Seda sellepärast, et nõuded, millele pakkumus vastama pidi, ei tulnud vormist, vaid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. Vormid kehtestab hankija pakkujatele, et pakkujatel oleks riigihanke alusdokumentides küsitud andmeid mugavam esitada, et pakkumused oleksid kõikide pakkujate poolt esitatud vormiliselt ühtemoodi, et pakkujatel ei jääks ükski riigihanke alusdokumentides esitatud nõue „kahe silma vahele“ ja et hankijal oleks pakkumuste vastavust lihtsam kontrollida. Nõue, mida pakkujad vormiga 7 tõendama pidid, oli riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 sõnastatud järgmiselt: „Pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod peavad vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele.“. Rakendusüksus märgib, et tehnilise kirjelduse lisas 4 ei ole sätestatud nõudeid sõiduautodele, vaid nõuded dispetšerteenusele ja nõuded sõiduautodele on kehtestatud tehnilise kirjelduse lisas 1. Samas asjaolu, et riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 on ekslikult viidatud tehnilise kirjelduse lisale 4, mitte lisale 1, on rakendusüksuse hinnangul formaalne eksimus, sest riigihanke alusdokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punkti 8 kohaselt on nõuded sõidukitele toodud Tehnilise kirjelduse Lisas 1. Seega pidi projekti partner niikuinii kontrollima, kas esitatud pakkumused vastavad tehnilise kirjelduse lisas 1 esitatud tingimustele. Tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ on esitatud 15 tingimust. Hankelepingu lisa 7 vormiga „Info sõidukite kohta“ oleks võimalik nendest 15-st nõudest tõendada maksimaalselt kuuele nõudele vastavust: 1) heitmestandard peab olema vähemalt EURO 5 (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 2); 2) ükski Lepingu täitmiseks kasutatav sõiduk ei tohi ühelgi Lepingu kehtivuse hetkel olla vanem kui 10 aastat (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 4); 3) tehnilise kirjelduse lisa 1 punktis 5 nõutud 15 sõiduki olemasolu või kasutamise võimalust, kuigi hankelepingu lisa 7 vormil ei ole võimalik esitada andmeid, milline 15-st sõidukist on ümber kohandatav kanderaamil lamava reisija transpordiks; 4) istekohtade arv vähemalt 5 koos juhiga (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 8); 5) varustatud konditsioneeri või kliimaseadmega, kuigi hankelepingu lisa 7 vormil ei ole võimalik esitada andmeid, et kontrollida tehnilise kirjelduse lisa 1 p-s 13 esitatud tingimust, mille kohaselt peab konditsioneer või kliimaseade tagama sisetemperatuuri talvel vähemalt +16o C ning suvel mitte üle +25o C; 6) peavad mahutama vähemalt kaks ühikut käsipagasit mõõtudega 56 cm x 40 cm x 25 cm (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 15).  5 Seega ei ole hankelepingu lisa 7 vorm „Info sõidukite kohta“ sobiv dokument, millega tõendada pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 ja tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud tingimustele ning rakendusüksus nõustub projekti partneriga, et riigihangete registris ei olnud riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nimetatud vormi 7 avaldatud. Hankelepingu lisa 7 vorm „Info sõidukite kohta“ ei ole samastatav avaldamata jäetud, kuid riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nimetatud vormiga 7, sest hankelepingu lisa 7 vormi alusel ei ole võimalik tõendada pakkumuse vastavust kõikidele tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud tingimustele. Rakendusüksus selgitab, et vorm on antud juhul pakkumuse vastavuse tõendamise viis, mitte pakkumuse vastavustingimus. Kui riigihanke alusdokumentide hulgast andmete esitamise vorm puudub, isegi kui riigihanke alusdokumentides on vormi olemasolule viidatud, peavad pakkujad riigihanke alusdokumentides nõutud andmed esitama vabas vormis. Vormi puudumisest ei saa teha järeldust, et pakkujad võivad pakkumuses jätta üldse esitamata andmed, mille alusel saab projekti partner kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentide punktis 7.4, tehnilise kirjelduse punktis 8 ja tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud 15-le tingimusele. Seejuures nõustub rakendusüksus projekti partneriga, et hankelepingu täitmisel kasutatavad sõiduautod ei pidanud pakkumuse esitamise hetkel olema pakkuja omandis või kasutuses. Riigihanke alusdokumendid moodustavad terviku ja täiendavad teineteist. Seega peab ühte riigihanke alusdokumenti lugema koostoimes teiste riigihanke alusdokumentidega. Riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Riigihanke alusdokumentide punkt 7.4 ei reguleeri ajahetke, millal peavad hankelepingu täitmisel kasutatavad sõiduautod olema pakkuja omandis või kasutuses. Seda teeb tehnilise kirjelduse lisa 1 „Nõuded sõidukitele“ punkt 5, mille kohaselt peavad hankelepingu täitmiseks kasutatavad 15 sõiduautot olema vedaja omandis või kasutuses hankelepingu täitmist alustades, ja riigihanke alusdokumentide lisa 2 „Lepingu projekt“ punkt 16.2, mille kohaselt on vedajal aega kaks kuud (hankelepingu sõlmimisest arvates) autopargi ettevalmistamiseks. Eelnevast ei saa aga teha järeldust, et pakkujad ei pidanudki riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt esitama pakkumuses andmeid sõiduautode kohta, millega pakkujad kavatsesid hankelepingut täitma hakata. Pakkujad ei pidanud pakkumuses nimetama sõiduautode marki, mudelit ja registreerimisnumbrit, mida tuli teha hankelepingu sõlmimise ajaks hankelepingu lisa 7 vormil. Küll aga pidid pakkujad riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt esitama pakkumuses andmed, mis oleksid võimaldanud projekti partneril kontrollida, et sõiduautod, millega pakkuja kavatseb hankelepingut täita, vastavad tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ toodud 15-le tingimusele. Tallinna Halduskohus on 22.06.2016 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-874 punktis 45 selgitanud, et riigihankemenetluse formaliseeritusest tulenevalt on äärmiselt oluline, et hankedokumentides sätestatut mõistetakse võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused läheksid vastuollu RHS § 3 punktis 2 [alates 01.09.2017 kehtiva RHS § 3 punktis 1] sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega.  6 Eeltoodust tulenevalt on riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega vastuolus toetuse saaja ja projekti partneri 03.06.2021 ja 28.06.2021 vastuskirjas nr 7-7/129 ning 14.10.2021 vastuväidetes esitatud seisukoht, mille kohaselt ei pidanud pakkujad riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt esitama pakkumuses andmeid hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta. Riigihanke alusdokumendid tuleb koostada selliselt, et kõik riigihankest huvitatud ettevõtjad saaksid selgelt ja ühtemoodi aru, millised nõuded on pakkumuse sisule esitatud. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et kolmest pakkujast üks pakkuja esitas oma pakkumuses hankelepingu lisa 7 vormil andmed sõiduautode kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata. Seega ei saanud kõik pakkujad riigihanke alusdokumentide punktist 7.4 aru selliselt, et tegemist ei ole pakkumuste vastavustingimusega ja andmeid hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta võib projekti partnerile esitada alles hankelepingu sõlmimise ajaks ehk pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Avaldatud riigihanke alusdokumentide redaktsioon on kehtiv ja selles toodud tingimused on täitmiseks kohustuslikud nii pakkujatele kui ka projekti partnerile, kes pidi kontrollima, kas pakkumused vastavad kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et projekti partner oleks pidanud OÜ Tartaline pakkumuse RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama. Riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamisega on projekti partner rikkunud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et riigihankest huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andja ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühtemoodi. Toetuse saaja tekitas OÜ-le Tartaline teiste riigihankest huvitatud ettevõtjatega võrreldes soodsama olukorra. Mõni riigihankest nr 227657 huvitatud ettevõtja võis jätta pakkumuse esitamata, kuivõrd ta ei suutnud pakkumuse esitamise hetkeks esitada andmeid hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta. OÜ Tartaline ei esitanud samuti pakkumuses andmeid hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta, kuid projekti partner tunnistas sellele vaatamata tema pakkumuse vastavaks ja edukaks.  7 Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et projekti partner on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimest lauset. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja ja projekti partner täitnud STS § 26 lg-st 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Ühendmääruse § 21 lg 1 kohaselt, kui STS § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. Ühendmääruse § 228 kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb ühendmääruse §-des 22-227 nimetamata RHS-i rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksuse hinnangul on iga konkreetse riigihanke ning selles esineva RHS-i rikkumise asjaolusid arvesse võttes proportsionaalne rakendada kõrgeimat, 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra juhul, kui on leidnud tõendamist, et etteheidetava rikkumise puudumise korral oleks riigihanke tulemused olnud teistsugused. 10-protsendilise määra rakendamine on proportsionaalne ja õiglane juhul, kui riigihanke teistsugune tulemus ei ole küll faktiliselt kinnitust leidnud, ent selle esinemise võimalikkus ei ole välistatud, ning 5- ja 2- protsendilist määra, kui rikkumise raskus ja ulatus ei ole suur. Rakendusüksus on seisukohal, et antud juhtumi asjaolusid ning RHS-i rikkumise raskust ja ulatust arvesse võttes on põhjendatud ning proportsionaalne kohaldada hankelepingule kõrgeimat 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra järgmistel põhjustel: 1) Järelevalvemenetluses on tõendamist leidnud, et OÜ Tartaline pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 esitatud tingimusele ja projekti partner oleks pidanud pakkumuse seetõttu RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama. Projekti partner ei oleks tohtinud OÜ-ga Tartaline hankelepingut sõlmida. Seega oleks riigihanke nr 227657 tulemus pidanud olema teistsugune, kui projekti partner oleks riigihanke nr 227657 korraldanud kooskõlas kõikide RHS-i nõuetega;  8 2) Tegemist oli rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega, milles osalemise vastu oleks võinud olla suurem huvi ja seega pakkumuse esitada rohkem pakkujaid, kui projekti partner ei oleks pakkumuses nõudnud andmete esitamist hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta, mida projekti partner tahtis tegelikult küsida alles hankelepingu sõlmimise ajaks ainult edukalt pakkujalt; 3) Kuigi riigihankele nr 227657 esitati kokku kolm pakkumust ja projekti partner tunnistas kõik pakkumused riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks, ei olnud pakkumused omavahel võrreldavad, sest kolmest pakkumusest kahes olid esitamata riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nõutud andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta; 4) Rakendusüksus leiab, et riigihankes nr 227657 on tegemist ühendmääruse § 223 lg-s 5 nimetatud RHS-i rikkumisega analoogse rikkumisega. Ühendmääruse § 223 lg 5 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pärast pakkumuste avamist on kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud tehnilist kirjeldust. Seega, kui pakkuja oleks pakkumuses esitanud andmed sõiduautode kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata, ja esitatud andmete alusel ei vastaks pakkumus tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud 15-st tingimusest vähemalt ühele tingimusele, kuid projekti partner oleks pakkumuse siiski vastavaks tunnistanud, oleks rakendusüksus ühendmääruse § 223 lg 5 kohaselt pidanud hankelepingule kohaldama 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul ei ole põhjendatud ega proportsionaalne rakendada väiksemat finantskorrektsiooni määra, kui pakkumuses on üldse jäetud esitamata andmed, mille alusel saaks projekti partner kontrollida pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentide punktis 7.4, tehnilise kirjelduse punktis 8 ja tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud tingimustele. Projekti partner on 14.10.2021 seisukohas leidnud, et juhul, kui riigihankes nr 227657 esineb RHS-i rikkumine, tuleks hankelepingule kohaldada kuni 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Projekti partneri hinnangul, kui rikkumiste vahel saaks üldse paralleeli tõmmata, peaks seda tegema ühendmääruse § 223 lg-ga 3 või 8, sest riigihanke alusdokumentide punkt 7.4 ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult. Erinevus ühendmääruse § 223 lg-tes 3 ja 8 nimetatud ning riigihankes nr 227657 esineva RHS-i rikkumiste vahel seisneb selles, et ühendmääruse § 223 lg-tes 3 ja 8 on tegemist olukordadega, kus ei ole faktiliselt võimalik kindlaks teha, kas RHS-i rikkumise puudumise korral oleks hankemenetluse tulemus olnud teistsugune. Riigihankes nr 227657 esineb aga RHS-i rikkumine, mille tulemusena sõlmis projekti partner hankelepingu pakkujaga, kelle pakkumus oleks tulnud tagasi lükata. Riigihankes nr 227657 esinev RHS-i rikkumine on tagajärje poolest sarnane ühendmääruse § 223 lg-s 5 nimetatud rikkumisega, mille puhul on tõendamist leidnud, et hankija sõlmis hankelepingu pakkujaga, kes oleks tulnud menetlusest kõrvale jätta. Seetõttu ei nõustu rakendusüksus projekti partneri seisukohaga ja ei pea võimalikuks kohaldada hankelepingule 10-protsendilist või sellest väiksemat finantskorrektsiooni määra. Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et RHS § 3 punktide 1 ja 2 ning § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause rikkumine on kõige raskema kaalu ning ulatusega. RHS-i rikkumine on seotud kogu hankemenetlusega ja avaldab mõju hankemenetluse lõpptulemusele ehk eduka pakkuja  9 valikule ning selle kaudu hankelepingu maksumusele, sest ei ole teada, kellega ja millise maksumusega hankelepingu oleks projekti partner pidanud sõlmima, kui ta oleks riigihanke nr 227657 korraldanud kooskõlas kõikide RHS-i nõuetega. Seetõttu kohaldab rakendusüksus ühendmääruse § 21 lg 1 ja § 228 alusel riigihanke nr 227657 hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra ning vähendab hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 25 protsendi võrra. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 227657 tulemusena OÜ-ga Tartaline sõlmitud hankelepingu alusel projekti partneril tekkinud abikõlblikke kulusid kajastanud maksetaotluses nr 71486 summas 23 060,63 eurot käibemaksuga ja maksetaotluses nr 72468 summas 34 448,83 eurot käibemaksuga. Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ja võttes aluseks ühendmääruse § 21 lg 1 ja § 228 loeb rakendusüksus projekti tegevuse nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ raames: 1) maksetaotluses nr 71486 kajastatud riigihankega nr 227657 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 5 765,16 eurot ehk 25 protsenti (23 060,63*25%), millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 4 900,39 eurot ja omafinantseering 864,77 eurot; 2) maksetaotluses nr 72468 kajastatud riigihankega nr 227657 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 8 612,21 eurot ehk 25 protsenti (34 448,83*25%), millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 7 320,38 eurot ja omafinantseering 1 291,83 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lg 2 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Käskkirja lisa kohaselt on rakendusasutus Sotsiaalministeerium ja rakendusüksus Sihtasutus Innove1. Seega vähendab Sotsiaalministeerium rakendusüksuse finantskorrektsiooni otsuse alusel käskkirjaga kinnitatud projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ abikõlblike kulude eelarvet tegevuses nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ 14 377,37 euro võrra. Kui toetuse saaja esitab tulevikus täiendavalt hüvitamiseks riigihanke nr 227657 hankelepingu alusel tekkinud kulusid, loeb rakendusüksus nendest kuludest mitteabikõlblikuks 25 protsenti, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. 1 Alates 01.04.2020. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutuse Innove asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri  10 2. Toetuse saaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 30.09.2021 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt 14.10.2021. Toetuse saaja ja projekti partner esitasid 14.10.2021 finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta oma seisukoha, milles leidsid, et riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 puudus vastavustingimus, mille kohaselt oleksid pakkujad pidanud pakkumuses esitama tehnilise kirjelduse lisas 1 nõutud andmed sõiduautode kohta, millega pakkujad kavatsesid hankelepingut täitma hakata. Projekti partner leiab, et kuivõrd riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 oli viidatud tehnilise kirjelduse lisas 4 toodud tingimustele, kuid tehnilise kirjelduse lisas 4 ei olnud esitatud nõudeid hankelepingu täitmisel kasutatavatele sõiduautodele, puudus riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 sisunõue ja seetõttu oli tegemist sisutühja sättega, millele vastavust projekti partner kontrollida ei saanudki. Rakendusüksus toetuse saaja ja projekti partneri seisukohaga ei nõustu ja leiab, et hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjad pidid riigihanke alusdokumentidest kui tervikust aru saama selliselt, et riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 on mõeldud tehnilise kirjelduse lisas 1 sõiduautodele esitatud nõudeid. Seda sellepärast, et tehnilise kirjelduse lisa 1 kannab pealkirja „Nõuded sõidukitele“ ja riigihanke alusdokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punkti 8 kohaselt on nõuded sõidukitele toodud Tehnilise kirjelduse Lisas 1. Eeltoodust tulenevalt ei saa rakendusüksuse hinnangul jõuda järelduseni, et riigihanke alusdokumentide punkt 7.4 on sisutühi säte, millele vastavuse tõendamiseks pakkujad ühtegi dokumenti esitama ei pidanud. Rakendusüksuse seisukoht ei ole riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 oleva viite tehnilise kirjelduse lisale 4 suvaline asendamine viitega tehnilise kirjelduse lisale 1, vaid riigihanke alusdokumentide tõlgendamine kooskõlas projekti partneri viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2019 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-18-2338 punktis 27 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt tuleb hanke tingimusi tõlgendada nii, nagu mõistlik isik neid mõistma pidi. Riigihanke alusdokumentide kõiki tingimusi läbi lugedes ei ole rakendusüksuse hinnangul mõistlikul hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjal võimalik aru saada, et riigihanke alusdokumentide punkt 7.4 on sisutühi säte ja tegelikult ei pea pakkumuses esitama ühtegi dokumenti hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta. Rakendusüksuse seisukohta kinnitab muu hulgas asjaolu, et üks kolmest hankemenetluses osalenud pakkujast esitas oma pakkumuses andmed sõiduautode kohta, mida ta kavatses hankelepingu täitmisel kasutada. Asjaolu, et selle pakkuja pakkumus ei sisaldanud andmeid kõikide tehnilise kirjelduse lisas 1 esitatud tingimuste täitmise kohta, ei tähenda, et riigihanke alusdokumentide punkt 7.4 ei sisaldanud sisunõuet. Rakendusüksuse hinnangul saab sellest teha üksnes järelduse, et hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjad pidid riigihanke alusdokumentide punktist 7.4 aru saama selliselt, et pakkumuses tuleb esitada andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta. See, kas pakkuja esitatud dokument  11 sisaldab kõiki küsitud andmeid, on pakkumuste vastavuse kontrolli ese. Asjaolust, et kõik pakkujad esitasid mittetäielikud pakkumused, ei saa teha järeldust, et riigihanke alusdokumentide tingimused on sõnastatud mitmeti mõistetavalt. Projekti partner heidab rakendusüksusele ette, et rakendusüksus sisustab riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 ebaloogiliselt ja sisutühjalt ning finantskorrektsiooni otsuses etteheidetav RHS-i rikkumine on formaalse iseloomuga. Rakendusüksus selgitab, et hankemenetlus ongi formaliseeritud menetlus ja riigihanke alusdokumentide tingimuste koostamine on hankija pädevuses. Kui projekti partner ei pidanud vajalikuks küsida pakkumuse koosseisus andmeid sõiduautode kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata, või kui projekti partner oleks soovinud sõiduautode sisulise vastavuse kontrollimiseks küsida andmeid ka sõiduautode mudeli, margi, registreerimisnumbri vms kohta, oleks projekti partneri pädevuses olnud selliste tingimuste kehtestamine/mittekehtestamine. Toetuse saaja ei nõudnud pakkumuses andmete esitamist hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode margi, mudeli ega registreerimisnumbri kohta. Ilma nende andmeteta võib pakkumuste vastavuse kontroll olla väga formaalne, aga rakendusüksus annab üksnes hinnangu, kas eduka pakkuja valik on toimunud õiguspäraselt, ja ei hinda riigihanke alusdokumentide tingimuste otstarbekust. Tallinna Ringkonnakohus on 28.06.2018 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-18-657 punktis 16 selgitanud, et küsimus, kas mingite andmete nõudmine pakkumuses on üldse mõttekas, ei saa olla vaidluse all, kui vastav nõue tuleneb kehtivatest hanke alusdokumentidest, mida ei ole vaidlustatud. Tegemist oleks ka otstarbekuse küsimusega, mida halduskohus ei hinda. Projekti partner on oma seisukoha tõendamiseks tuginenud Tartu Halduskohtu 07.05.2020 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-20-537 punktis 27 esitatud seisukohale, et: „ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest, oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustusega.“ Rakendusüksus leiab, et haldusasjas nr 3-20-537 viidatud faktilised asjaolud ei ole samad riigihanke nr 227657 faktiliste asjaoludega ja seetõttu ei saa selles asjas viidatud kohtu seisukohta kohaldada riigihankele nr 227657. Haldusasjas nr 3-20-537 oli tegemist teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega ja vaidlus käis selle üle, kas RHS §-s 115 sätestatud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimise regulatsioon kohaldub teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusele, kui hankija ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimiseks riigihanke alusdokumentides regulatsiooni kehtestanud. Kohtud selgitasid, et sellises olukorras ei ole võimalik pakkumust tagasi lükata, sest RHS § 115 teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusele otse ei kohaldu. Riigihankes nr 227657 on projekti partner riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 eksinud riigihanke alusdokumentide lisale viitamisel selle numbriga, kuid nõuded sõiduautodele on projekti partner riigihanke alusdokumentides siiski kehtestanud ja on teinud seda tehnilise kirjelduse lisas, mitte hankelepingu projektis. Seetõttu ei saa rakendusüksus nõustuda toetuse saaja ja projekti partneri seisukohaga, et pakkujad ei pidanud pakkumuses esitama andmeid  12 hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta. Erinevalt haldusasja nr 3-20-537 aluseks olnud faktilistest asjaoludest, on projekti partner riigihanke nr 227657 alusdokumentide punktis 7.4 sõnaselgelt sätestanud, et pakkujad peavad pakkumuses esitama info sõidukite kohta. Eeltoodust tulenevalt jääb rakendusüksus oma seisukoha juurde, et projekti partner on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimest lauset. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 14 377,37 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 12 220,76 eurot ja omafinantseering 2 156,61 eurot; 2. vähendada maksetaotlustes nr 71486 ja 72468 riigihankega nr 227657 seotud abikõlblikke kulusid 25 protsendi võrra ehk kokku summas 14 377,37 eurot; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ mitteabikõlbliku kulu 14 377,37 euro võrra; 4. lugeda mitteabikõlblikuks ja vähendada tulevikus riigihanke nr 227657 hankelepingu alusel hüvitamiseks esitatud kulusid 25 protsendi võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51, HMS § 71 lg 1 ja § 75 ning käskkirja lisa punkti 7.8.2 alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams Toetuste rakendamise osakonna juhataja Otsuse koostaja: Kristel Kivijärv 663 1417 [email protected] Tallinna halduskohus [email protected] Meie 28.02.2022 nr 1.2-4/770-1 Pärnu mnt 7 15082, Tallinn Harju maakond Kaebaja: Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registrikood 70001952 e-post [email protected] Kaebaja esindaja: Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalituse jurist Marju Lepmets e-post: [email protected] Vastustaja: Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4, Tallinn 10122 Registrikood: 90008287 e-post: [email protected] Kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.11.2021 otsusele nr 11.4-9/1355 finantskorrektsiooni tegemise kohta I. Kaebuse esitamine Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi vastustaja või RTK) tegi 10.11.2021 otsuse nr 11.4-9/1355 finantskorrektsiooni tegemise kohta (edaspidi FKO otsus). FKO otsus tehti seoses riigihankes „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ (riigihanke viitenr 227657) esinenud väidetavate rikkumistega. Sotsiaalministeerium (edaspidi kaebaja või SoM) esitas 10.12.2021 FKO otsusele vaide, mille RTK jättis 28.01.2022 vaideotsusega nr 11.4-9/0104 rahuldamata. Sotsiaalministeerium sai vaideotsuse kätte 31.01.2022. Käesolevaga kasutab SoM halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõikes 2 sätestatud õigust esitada vaideotsusega mittenõustumisel kaebus halduskohtule. II. Taust Sotsiaalkaitseministri 06.11.2018 käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ on kehtestatud struktuurivahenditest toetuse andmise tingimused. Toetuse andmise tingimused kirjeldavad projekti eesmärke ja tegevusi järgmiselt: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Üheks KOV-ide võimaluseks korraldada sotsiaaltransporditeenust koostöös on teha seda ühistranspordikeskuste kaudu. Projekti eesmärk on katsetada neljas piirkonnas sotsiaaltranspordi integreerimist ühistranspordiga, piirkondlike ühistranspordi korraldajate kaudu ja luua kulutõhus, ühistranspordiga integreeritud, sõidukite ristkasutust võimaldav ja mitme inimese sõitusid ühildav sotsiaaltransporditeenuse lahendus, mis aitab erivajadusega inimestel paremini osaleda igapäevaelus ja tööturul. Vastavalt toetuse andmise tingimustele on toetuse saajaks projektis Sotsiaalministeerium ja projekti partneriks teiste hulgas MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi projekti partner). Projekti „Sotsiaaltranspordi korraldusmudelite testimine“ tegevusi - projekti juhtimine ning vedude ja operaatorteenuse korraldamine - viivad ellu projekti partnerid. Seejuures korraldavad projekti partnerid riigihankeid, kui projekti tegevuste elluviimiseks on vajalik asjade ostmine või teenuste tellimine. Vastavalt toetuse andmise tingimustele on rakendusüksus RTK (esialgse käskkirja andmise ajal SA Innove), kellel on õigus teha finantskorrektsioone vastavalt struktuuritoetuste seadusele. Kaebus esitatakse RTK 10.11.2021 FKO otsusele nr 11.4-9/1355, mis tehti seoses riigihankes „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ (riigihanke viitenr 227657) esinenud väidetavate rikkumistega. Riigihanke korraldas projekti partnerina MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus. III. Asjaolud Projekti partner viis riigihangete registri kaudu läbi riigihanke „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ (riigihanke viitenr 227657). Menetlus viidi läbi avatud hankemenetlusena. Riigihange avaldati 12.10.2020 ja pakkumuste esitamise tähtaeg oli 20.11.2020. Hankemenetluses esitas pakkumuse kolm ettevõtjat. Hankeleping sõlmiti OÜ- ga Tartaline. Lepingu eeldatav maksumus on 900 000 eurot (käibemaksuta) ja leping on sõlmitud tähtajaliselt kuni 31.03.2023. Hankelepinguga seotud tegevusi rahastatakse struktuuritoetustest (Sotsiaalkaitseministri 06.11.2018 käskkirja nr 85 alusel). RTK tegi 10.11.2021 FKO otsuse põhjendusel, et projekti partner ei ole riigihanke „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ (viitenr 227657) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid ning on riigihankes tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis RTK hinnangul ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Otsuse kohaselt tegi RTK finantskorrektsiooni summas 14 377,37 eurot ning vähendas järgnevates riigihanke nr 227657 alusel esitatavates maksetaotlustes hüvitamiseks esitatud kulusid 25 % võrra. IV. Kaebuse põhjendused Riigihankes „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ (viitenr 227657) esitas pakkumuse kolme ettevõtjat. Projekti partner tunnistas vastavaks kõik esitatud pakkumused ja edukaks OÜ Tartaline pakkumuse, kellega sõlmis hankelepingu.  3 FKO otsuse alusena on RTK märkinud, et projekti partner on riigihankes nr 227657 tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentide tingimustele. Vastustaja hinnangul seisnes väidetav riigihangete reeglite rikkumine selles, et teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta andmete esitamist oleks tulnud riigihanke alusdokumentide punktile 7.4. tuginedes käsitleda vastavustingimusena. Kaebaja FKO otsuses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ei nõustu – vastustaja on eksinud nii alusdokumentide punkti 7.4. määratlemisel vastavustingimusena kui ka selle sisustamisel. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja vaideotsuses kaebaja poolt 10.12.2021 FKO otsusele esitatud vaides toodud väiteid sisuliselt hinnanud ega ümber lükanud. FKO otsusest ei nähtu, et RTK oleks tuvastanud finantskorrektsiooni tegemise eelduseks olevad asjaolud. Samuti on finantskorrektsiooni otsus põhjendamata ja vastuoluline, RTK on jätnud tähelepanuta või andnud ebaõige hinnangu asjas tähtsust omavatele asjaoludele, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse. Kaebaja esitab järgnevalt FKO otsuse kohta vastuväited ja põhjendused, miks FKO otsus tuleb tühistada. 1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puudusid alused Finantskorrektsiooni otsuse tegemist reguleerib perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus:  STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;  STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise täpsemad reeglid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 art 143 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). Määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt võtavad liikmesriigid arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse liidu õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu eelarvest debiteerimise tõttu (määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36). Selleks, et finantskorrektsiooni otsus vastaks proportsionaalsuse põhimõttele, tuleb arvestada rikkumise raskust ja sellega seotud rahalist mõju liidu eelarvele (määruse (EL) nr 1303/2013 põhjendus 72). Euroopa Kohtu praktika (vt nt Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2020 otsus asjas C-743/18, p 51) kohaselt eeldab eeskirjade eiramine kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatavas finantskorrektsiooni otsuses ei ole tõendatud ühegi eelpool viidatud finantskorrektsiooni tegemise eelduseks oleva tingimuse täitmist.  4 Tallinna Ringkonnakohus on 30.11.2021 otsuses haldusasjas nr 3-20-895 (otsuse p 15) märkinud järgmist: „Kui lugeda STS § 45 lg 1 p 3 ja § 46 lg-t 1 ning määruse nr 143 § 22 lg 11 p 5, lg-t 12 ja lg-t 14 koostoimes määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg-ga 2, järeldub nendest, et finantskorrektsiooni otsuse tegemise eelduseks ei ole mitte üksnes õigusnormide rikkumise tuvastamine, vaid ka rahalise kahju või tõenäoline/potentsiaalne/võimalik kahju liidu eelarvele.“ Kaebaja nõustub täielikult ringkonnakohtu seisukohaga ja leiab, et sama põhimõte on kohaldatav ka käesolevas vaidluses. FKO otsuses puudub igasugune analüüs ja põhjendused selle kohta, milline oli väidetava riigihanke normide rikkumise (mida kaebaja hinnangul ei ole toimunud) rahaline kahju või tõenäoline/potentsiaalne/võimalik kahju liidu eelarvele. Üksnes riigihanget reguleerivate normide rikkumine pole piisav, et teha kaebajale finantskorrektsiooni otsus, vaid kontrollida ja hinnata tuleb ka liidu eelarve kahjustamise tõenäosust. FKO otsuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust negatiivsete mõjude kohta liidu eelarvele, mida saaks pidada tõenäoliseks. Seega ei ole finantskorrektsiooni tegemise eelduseks olevad tingimused - rikutud peab olema liidu õigust; rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju - täidetud ja RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooniotsus tuleb tühistada. 2. Haldusakti sisuline õigusvastasus Haldusakti õiguspärasuse (või õigusvastasuse) hindamisel on üheks keskseks küsimuseks, millisel ajahetkel pidi pakkuja esitama andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõidukite kohta. Kaebaja hinnangul tuleb selleks tõlgendada riigihanke alusdokumente kui tervikut, millise põhimõtte vastu on vastustaja FKO otsuses eksinud ja mis on kaasa toonud ebaõige FKO otsuse. Kaebaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: i. Teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta nõuete sätestamine hankelepingu tingimusena on õiguspärane Projekti partner on vastustajale (kohtueelses menetluses rakendusüksusele) korduvalt selgitanud, et sätestas nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta hankelepingu täitmise tingimusena. Kaebaja märgib, et riigihanke alusdokumentide koostamine ja hanketingimuste määramine on hankija ainupädevus ning hankijal on ulatuslik kaalutlusruum, millised tingimused hankes seada. Nii tunnustab kohtupraktika hankija kaalutlusõigust otsustada, millises menetlusetapis on milliste tingimuste täitmise kontrollimine kõige asjakohasem ja proportsionaalsem, eeldusel, et kõik alternatiivsed kaalutlused on kooskõlas riigihangete seaduse ja EL riigihankeõigusega. Näiteks on Euroopa kohus kohtuasjas C-927/19, milles käsitletava riigihanke asjaolud on sarnased riigihankega viitenr 227657, märkinud: Sellega seoses tuleb asuda seisukohale, et direktiiv 2014/24 ei välista, et tehnilisi nõudeid võib käsitada nii tehnilise ja kutsealase suutlikkusega seotud kvalifitseerimise tingimustena kui tehnilise kirjeldusena ja/või lepingu täitmise tingimustena vastavalt selle direktiivi artikli 58 lõike 4, artikli 42 ja artikli 70 tähenduses (p 84). Riigihanke viitenr 227657 alusdokumente tervikuna tõlgendades ilmneb, et nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta on ette nähtud tingimustena, mida edukaks tunnistatud pakkuja peab hankelepingu täitmise ajal järgima st pakkujalt ei eeldata, et ta oleks neid tingimusi täitnud hankemenetluse käigus ega ajal, mil temaga sõlmiti hankeleping.  5 Kohtulik kontroll hanketingimuste üle on piiratud - kohus saab hinnata seda, kas tingimused on seatud kooskõlas riigihangete seadusega (ja EL riigihankeõigusega). Ka toetuse andmise tingimuste täitmist jälgiv vastustaja ei saa kulude abikõlblikkuse kontrollimisel asuda hankija rolli ja sätestada uusi vastavustingimusi või hankija poolt kooskõlas riigihankealaste õigusaktidega seatud lepingu täitmise tingimusi ümber kvalifitseerida vastavustingimusteks – sellist pädevust ei anna vastustajale ükski siseriiklik ega EL õigusakt. Selleks, et asuda seisukohale, et nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta olid hankes viitenr 227657 sätestatud vastavustingimusena, tuleks vastustajal tõendada, et nende nõuete kehtestamine hankelepingu tingimustena oleks vastuolus RHSi ja EL riigihankeõigusega. Selliseid põhjendusi ei ole vastustaja esitanud ja kaebaja hinnangul ei saagi esitada. Projekti partner on hankijana toiminud kooskõlas RHSi ja EL riigihankeõigusega, kui sätestas tehnilised nõuded sõidukitele, mida lepingu täitmisel kasutatakse, hankelepingu täitmise tingimusena. Seega on riigihanke menetlus läbi viidud õiguspäraselt ja finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puudub alus, mistõttu tuleb RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooniotsus tühistada. ii. Teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta nõuete sätestamine hankelepingu tingimusena on kooskõlas RHAD kui terviku süstemaatilise tõlgendamisega Kaebaja möönab, et hankija kohustuseks on enda eesmärkide ja soovide võimalikult selge formuleerimine ja hankedokumentides sätestatud tingimused peavad olema täpsed, kuid kaebaja hinnangul on riigihanke viitenr 227657 alusdokumentide puhul tegemist hooletusest tuleneva väheolulise eksimusega, mis on ületatav riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamise teel ning ei oma seetõttu mõju hankemenetluse läbiviimise seaduslikkusele ega tulemustele. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on riigihanke alusdokumente tõlgendanud vastuolus tavapäraste õiguse tõlgendamise reeglitega. Kohtupraktikas on antud mitmeid suuniseid hanketingimuste tõlgendamiseks, mida vastustaja on eiranud:  hanke alusdokumentide tõlgendamisel tuleb juhinduda tavapärastest õiguse tõlgendamise reeglitest ja metoodikast (nt keeleline, süstemaatiline, eesmärgipärane) (Tartu Ringkonnakohus 3-17-1063/19 p 10 ja Tartu Halduskohus nr 3-17-1345/10, p 18);  kohtud on asunud seisukohale, et hanketingimusi tuleb tõlgendada süsteemselt, seades esiplaanile hanke korraldamise eesmärgi ja hankemenetluse üldised põhimõtted (süstemaatiline, eesmärgipärane);  „Sätte paiknemine ühes või teises RHAD-i osas ei saa olla eraldiseisvaks kriteeriumiks, mis näitaks, kas tegemist on vastavustingimusega või mitte. RHAD-is toodud nõudeid tuleb tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste RHAD sätetega“ (Tallinn Halduskohus 03.09.2020, 3-20-1400; p 17.1).;  kohtud on ka märkinud, et riigihanke alusdokumente tõlgendades tuleb hinnata võimalikele hankes osalemisest huvitatud isikutele hankemenetluse raames kättesaadavaks tehtud dokumente ning seda, kuidas need isikud pidid nendest aru saama (Tartu Ringkonnakohus nr 3-13-2040, p 20);  olukorras, kus dokumendid on pakkujatelt nõutava osas on mitmeti mõistetavad või vastuolulised, tuleb kasutada tõlgendust, kuidas mõistaks RHAD-i ja selle tehnilisi tingimusi „mõistlik isik“;  tingimuste süsteemsel tõlgendamisel on esiplaanil hanke korraldamise eesmärk ja hankemenetluse üldised põhimõtted. Ainuüksi nende grammatilisele analüüsile  6 tuginemine võiks viia tulemusele, mis on vastuolus hankija taotletava eesmärgi ja/või hankemenetluse üldiste põhimõtetega (19.06.2017, Tartu Halduskohus 3-17-1063/19 p 10. 14.08.2017, Tartu Ringkonnakohus 3-17-1063/33 p 18. 18.08.2017, Tartu Halduskohus nr 3-17-1345/10 p 18);  kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust ka seisukoht, et tingimuse mitmeti mõistetavuse korral tuleb seda tõlgendada laiendavalt, et tagada võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste esitamine;  kohtupraktika kohaselt ei saa hanketeates esitatud tingimusi tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada esitatud tingimustest nõudeid või piiranguid, mida otseselt hanketeates sätestatud ei ole (vt nt Riigikohtu Halduskolleegium nr 3-3-1-5-08 p-d 9-10). Vastustaja on finantskorrektsiooni otsuses andnud riigihanke alusdokumentidele tõlgenduse, mis on vastuolus eeltoodud tõlgendamisreeglitega. iii. Hankes osalenud pakkujad on RHAD-d mõistnud nii, et teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta andmete esitamise nõue on sätestatud hankelepingu tingimusena Riigikohtu hiljutine seisukoht ütleb, et riigihanke alusdokumentidele kohaldub tüüptingimuste regulatsioon, seega tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tuleb tingimust tõlgendada selle kasutaja kahjuks (RKTKo, 03.01.2022, 2-18-10175, p 11). FKO otsus on alusdokumentide tõlgendamise ja sisustamise osas vastuoluline ning otsuses toodud järeldused ei ole kooskõlas sellega, kuidas mõistsid riigihanke alusdokumente pakkujad (või pakkujaga sarnaseid mõistlikud isikud). FKO otsuses on märgitud, et „Rakendusüksus juhib tähelepanu, et kolmest pakkujast üks pakkuja esitas oma pakkumuses hankelepingu lisa 7 vormil andmed sõiduautode kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata.“ (lk 6). FKO otsuse lk 8 on märgitud „kolmest pakkumusest kahes olid esitamata riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nõutud andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta.“ Süüvimata pakkujate esitatud dokumentidesse, on vastustaja teinud otsuses meelevaldse järelduse: „Seega ei saanud kõik pakkujad riigihanke alusdokumentide punktist 7.4 aru selliselt, et tegemist ei ole pakkumuste vastavustingimusega ja andmeid hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta võib projekti partnerile esitada alles hankelepingu sõlmimise ajaks ehk pärast pakkumuse edukaks tunnistamist.“ (lk 6). Edasi on vastustaja FKO otsuses teinud ka üldistuse, mis ei ole eelnevaga kooskõlas: „Rakendusüksuse hinnangul saab sellest teha üksnes järelduse, et hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjad pidid riigihanke alusdokumentide punktist 7.4 aru saama selliselt, et pakkumuses tuleb esitada andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta.“ (lk 10). Ka vaideotsuses on vastustaja õigesti märkinud: „Et teha kindlaks, kas tegemist on vastavustingimusega või hankelepingu tingimusega, peab vaide lahendaja end asetama hankest huvitatud pakkujate asemele ning hindama hanke alusdokumente lähtuvalt neist, kuidas nemad hanke alusdokumentidest aru said.“ (p 5.10). Kahjuks ei ole vastustaja järeldused vaideotsuses ja hinnang FKO otsuses toodud alusdokumendi punkti 7.4. tõlgendusele kooskõlas eeltoodud seisukohaga, kuidas seda tingimust mõistsid hankemenetluses osalenud pakkujad (ja hankija) kui valdkonna asjatundjad. Asjaolu, et kolmest pakkujast kaks ei esitanud infot sõiduautode kohta üldse ja üks pakkuja lisas oma pakkumusele eelmise samasisulise hanke pakkumuse koosseisus olnud vormi,  7 tõendabki vastupidi vägagi selgelt, et hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjad ei mõistnud riigihanke alusdokumentide tingimusõi nii nagu vastustaja on FKO otsuses märkinud. Pakkujad ei esitanud infot sõidukite kohta seetõttu, et nad tõlgendasid hanketingimusi selliselt, et neid ei peagi esitama st küsimus ei ole mitte selles, et pakkujad oleks esitanud oma tähelepanematuse tõttu mittetäielikku infot, vaid nad jätsid täielikult esitamata info kasutatavate sõidukite kohta. Kui pakkujad oleks püüdnud vastavustingimust täita, oleks nad proovinud vastavad andmed ka esitada. Fakt, et nad seda ei teinud, näitab, et nad mõistsid hankes esitatud tingimusi selliselt, et sõidukite kohta andmete esitamine ei ole vastavustingimus ja seda ei peagi pakkumuse esitamisel tegema. Hankemenetluses osalenud ettevõtjad on ühistranspordi valdkonna asjatundjad nii nagu ka projekti partner maakondliku ühistranspordi korraldajana. Valdkonna asjatundjatena on hankija ja pakkujad riigihanke tingimusi mõistnud ühtemoodi - hankelepingu täitmisel kasutatavate sõidukite andmeid ei ole vaja esitada pakkumuse koosseisus, need esitatakse pärast lepingu sõlmimist. Asjaolu, et üks hankemenetluses osalenud pakkujatest on pakkumuse juurde lisadokumendina esitanud info sõidukite kohta, ei muuda eelpool toodud tõlgendust, sest andmed on esitatud informatiivsena ja omaalgatuslikult, mitte tulenevalt riigihankes viitenr 227657 sätestatud nõuetest. Seda kinnitab kaebaja hinnangul ka see, et kõigil teistel sama ettevõtja poolt pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidel on märgitud hanke viitenr 227657, kuid sõidukite kohta esitatud dokument viitab hoopis lepinguta lõppenud riigihankele „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ (viitenumber 224793). Kaebaja peab vajalikuks rõhutada, et ükski õigusakt ei keela ettevõtjal lisada pakkumusele täiendavaid või selgitavaid informatiivse sisuga dokumente, kuid ühe ettevõtja poolt esitatud lisadokumentidest ei saa tuletada nõudeid või kohustusi, millest oleksid pidanud lähtuma ka teised samas menetluses osalevad ettevõtjad või mida hankija saaks aluseks võtta hankemenetluses otsuseid tehes. Pakkujate poolt pakkumuse kooseisus kohustuslikult esitatavad dokumendid on loetletud hankedokumendi punktis 14.1.1. Dokument andmetega sõidukite kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata, selles loetelus puudub. Vastustaja on riigihanke alusdokumente tõlgendanud vastuolus õiguse tõlgendamise reeglitega ja FKO otsuses toodud tõlgendus alusdokumendi punktist 7.4. ei ole kooskõlas sellega, kuidas seda tingimust mõistsid hankija ja hankemenetluses osalenud pakkujad kui valdkonna asjatundjad. Pakkujate poolt pakkumuse kooseisus kohustuslikult esitatavad dokumendid on loetletud hankedokumendi punktis 14.1.1. – loetelus puudub dokument hankelepingu täitmisel kasutatavate sõidukite andmete esitamiseks. Riigihanke alusdokumente õiguspäraselt tõlgendades puudub alus finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks, mistõttu tuleb RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsus tühistada. iv. Teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta andmete esitamise nõue oleks konkurentsi piirav vastavustingimus Kaebaja on seisukohal, et vastustaja poolt FKO otsuses riigihanke alusdokumentide tõlgendamine viisil, mis toob kaasa vastuolud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, eelkõige konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, on kummastav. Seejuures jätab vastustaja tähelepanuta, et alusdokumentides sisalduvat ekslikku sõnastust on võimalik ületada alusdokumentide süstemaatilise tõlgendamise kaudu, tagades seejuures alusdokumentide kooskõla riigihankealaste õigusaktidega. Vastustaja asub finantskorrektsiooni otsuses seisukohale, et hankija oleks pidanud sätestama hankemenetluses konkurentsi piirava vastavustingimuse (mida hankija ise ei ole teinud).  8 Sisuliselt kohaldab vastustaja seega finantskorrektsiooni põhjendusel, et hankija ei andnud riigihanke alusdokumentidele sellist sisu, mis oleks vastuolus EL riigihankeõigusega, eelkõige põhimõttega tagada rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul hankes osalemise võimalus ka välisriigi pakkujatele edendamaks konkurentsi EL-siseselt. Näiteks on Euroopa Kohus märkinud, et nõue, millega pannakse pakkujatele kohustus täita kõik hankelepingu täitmise tingimused juba pakkumuse esitamise ajal, kujutab endast ülemäära kõrget nõuet, mis võib pärssida ettevõtja soovi osaleda hankemenetlustes ning seeläbi rikkuda proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtet. Seetõttu võib pakkuja oodata edukaks pakkujaks tunnistamiseni, et tõendada, et ta vastab hankelepingu täitmise tingimustele. Seega on vastuolus pakkuja pakkumuse tagasilükkamine üksnes põhjusel, et ta ei esitanud oma pakkumuse esitamise ajal tõendeid, et ta vastab asjaomase hankelepingu täitmise tingimusele (kohtuasi C-295/20). Projekti partner viis enne riigihanget viitenr 227657 läbi samasisulise hankemenetluse, mis lõppes lepinguta (riigihange Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele viitenr 224793). Ebaõnnestunud hankemenetluse järel, pidanud nõu ka vastustajaga, muutis projekti partner hanketingimusi, määrates teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite olemasolu ja nõuded lepingu täitmise tingimustena. Kaebaja hinnangul käituks vastustaja sõnamurdlikult, kui kvalifitseeriks hankija poolt seatud lepingu täitmise tingimused ümber vastavustingimuseks, vastupidiselt enda soovitusele, mida ta varem projekti partnerile on samas asjas andnud. Riigihanke viitenr 227657 ja sellele eelnenud samasisulise hankemenetluse - riigihange „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“, viitenr 224793 – alusdokumentide võrdlus kinnitab hankija kavatsust uue hanke korraldamisel määrata teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite olemasolu ja nõuded vastavustingimuse asemel lepingu täitmise tingimustena: 1) hankedokument p 14.1.1. sätestas pakkumuse kooseisus kohustuslikult esitatavad dokumendid:  riigihankes viitenr 227657 puudus andmete/ vormi esitamise kohustust sõidukite kohta;  riigihankes viitenr 224793 oli pakkujatel kohustus esitada HD Vorm 7 Info sõidukite kohta (p 14.1.1.3) 2) hankedokument p 18 sätestas hankedokumentide lisad:  riigihankes viitenr 227657 - oli lisa 7 Info sõidukite kohta märgitud lepingu lisana (p 18.2.7); - hankedokumentide lisaks olevate vormide loetelust puudus vorm sõidukite kohta;  riigihankes viitenr 224793 - puudus lepingu lisade loetelust lisa sõidukite kohta; - oli hankedokumendi lisana nimetatud HD vorm 7 Info sõidukite kohta (p 18.6.7) Eeltoodud võrdlusest nähtub, et hankes viitenr 227657 ei olnud alusdokumentides nõutud pakkumuse koosseisus kohustuslikult esitatava dokumendina infot sõidukite kohta (HD p 14.1.1.), vaid info sõidukite kohta oli määratletud lepingu lisana (HD p 18.2.7). Seega viis projekti partner hankemenetluse läbi kooskõlas riigihanke alusdokumentidega, sh kontrollis pakkumuste vastavust ja tunnistas pakkumused vastavaks lähtudes riigihankes seatud tingimustest ja nõuetest. Seega kinnitavad nii riigihanke korraldamist ettevalmistav menetlus kui ka riigihanke alusdokumendid, et hankes viitenr 227657 oli hankija soov ja kavatsus seada nõuded teenuse osutamisel kasutatavate sõidukite kohta lepingu täitmise tingimusena. Seega on riigihanke menetlus läbi viidud õiguspäraselt ja finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puudub alus, mistõttu tuleb RTK 10.11.2021 otsus tühistada.  9 3. Rikkumised haldusmenetluse läbiviimisel i. Ärakuulamisõiguse rikkumine Õiguspärase haldusmenetluse üheks oluliseks eelduseks on menetlusosaliste ärakuulamine. Finantskorrektsiooni otsuses on küll punkt 2 „Toetuse saaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine“, kuid see hõlmab üksnes projekti partneri seisukohti - vastustaja ei ole kaebaja kui toetuse saaja vastuväiteid otsuse eelnõule üldse analüüsinud ega nendega arvestanud või põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Olukorras, kus tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga ning otsusel on haldusakti adressaadi jaoks olulised negatiivsed tagajärjed, tuleb haldusakti andjal kõiki asjaolusid ja vastuväiteid eriti hoolikalt kaaluda. Ainult nii on võimalik tagada õiguspärase, proportsionaalse ja kaalutlusvigadeta haldusakti andmine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetlus, kus puudutatud isik on jäetud ära kuulamata, on formaalselt õigusvastane (vt nt Riigikohtu otsus 21.10.2021 nr 3-18-913/85). Veelgi enam, Riigikohus on asunud seisukohale, et ärakuulamisõiguse rikkumisel võib kohus jätta haldusakti tühistamata üksnes juhul, kui on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine ei oleks toonud kaasa tema jaoks soodsama haldusakti andmist (RK 15.05.2013, nr 3-3-1-76-12). Kaebaja hinnangul on ärakuulamata jätmisega võrdsustatav olukord, kus isikule küll antakse võimalus oma seisukohtade esitamiseks, kuid haldusakti andmisel jäetakse need täies ulatuses tähelepanuta ja arvestamata st et ärakuulamist ei ole tegelikult toimunud. Riigikohus on märkinud: Asjaolu, et kaebaja pöördus pärast vaidlusaluse haldusakti kättesaamist vastustaja poole esialgu kirjaga ja seejärel vaidega, ei asenda tema ärakuulamist enne kaalutlusotsuse tegemist, sest ärakuulamise eesmärgiks on koguda andmeid, mis tagaks õiguspärase ja kõiki asjaolusid arvesse võtva haldusakti andmise (Riigikohtu otsus 19.12.2019 nr 3-17-1329/36, vt ka RK 19.12.2006 nr 3-3-1-80-06). Vastustaja on vaideotsuses punktis 5.6. tunnistanud, et FKO otsust tehes ta ei arvestanud ega käsitletud kaebaja esitaja argumente. Edasi järeldab vastustaja ekslikult, et kuivõrd ta kaebaja seisukohtadega ei nõustu ja tal puudub kavatsus haldusakt tühistada, siis ei ole tegemist ärakuulamisõiguse rikkumisega. Kaebaja on jätkuvalt veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine ja kõigi asjaolude igakülgne kaalutlemine oleks võinud tema jaoks kaasa tuua soodsama haldusakti andmise. Seega tuleb RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsus tühistada põhjusel, et haldusakti andmisel on kaebaja toetuse saajana jäetud ära kuulamata. ii. Finantskorrektsiooni otsus on vastuolus hea halduse põhimõttega Kaebaja hinnangul on finantskorrektsiooni otsus oma järeldustes ja seisukohtades vastuoluline, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse. Vastustaja küll nõustub kaebaja ja projekti partneri seisukohaga, et ühte riigihanke alusdokumenti peab lugema koostoimes teiste riigihanke alusdokumentidega, kuid ei ole selle põhimõtte kohaldamises finantskorrektsiooni otsuses järjekindel: - viitamisvea puhul (vaidlusaluses RHAD punktis 7.4. on ekslik viide TK kirjelduse lisale 4, kuigi nõuded sõidukitele on toodud tegelikult TK lisas 1) on vastustaja arvates võimalik seda käsitleda „formaalse eksimusena“ ning RHADst kui tervikust lähtudes on tõlgendamise kaudu võimalik viide asendada õigega;  10 - samas aga ei pidanud vastustaja lubatavaks tõlgendamise teel tuvastada, et RHADst kui tervikust lähtuvalt (eelkõige punktid 14.1.1. ja 18.2.7 ning hankelepingu p 16.2) on hankija määranud teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite olemasolu ja nõuded lepingu täitmise tingimustena, mitte vastavustingimusena. Seega on vastustaja pidanud lubatavaks riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilisest tõlgendamist osas, mis toetab vastustaja seisukohti, kuid ülejäänud osas (mis vastustaja seisukohad ümber lükkab), tuleb vastustaja hinnangul lähtuda rangelt tingimuste sõnastuse grammatilisest tõlgendamisest. Kaebaja hinnangul on sarnaste asjaolude erinev käsitlemine vastuolus hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral ja võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Seega tuleks RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsus tühistada põhjusel, et haldusakti andmisel on vastustaja rikkunud hea halduse, ausa menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, mis on kaasa toonud ebaõige haldusakti andmise. 4. Kohaldatav finantskorrektsiooni määr Eelnevalt on kaebaja välja toonud põhjendused, miks RTK 10.11.2021 tehtud finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puudusid alused ja otsus ei ole õiguspärane ning tuleks tühistada. Taganemata sellest seisukohast soovib kaebaja esitada täiendavalt vastuväited ka rikkumisele kohaldatava finantskorrektsiooni määra kohta, kui kohus siiski leiab, et RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse tühistamine ei ole põhjendatud. FKO otsuses on viidatud ühendmääruse § 228, mille kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb ühendmääruse §-des 22-227 nimetamata RHS-i rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Vastustaja on otsuses märkinud, et tema hinnangul on RHS-i rikkumise asjaolusid arvesse võttes proportsionaalne rakendada kõrgeimat, 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, sest on leidnud tõendamist, et etteheidetava rikkumise puudumise korral oleks riigihanke tulemused olnud teistsugused. Ühendmääruse § 21 lg 1 võimaldab finantskorrektsiooni määra sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti. Kaebaja on seisukohal, et FKO otsuses puuduvad piisavad põhjendused, mis kinnitaksid, et finantskorrektsiooni kohaldamine kõrgeimas võimalikus määras on kohane ja proportsionaalne. Kaebaja hinnangul on korrektsioonimäär selgelt ebaproportsionaalne väidetava riigihanke reeglite rikkumise raskuse ja selle tagajärgede suhtes. Arvestades hankelepingu eeldatavat maksumust – 900 000 eurot – ja korrektsiooni määra – 25% – on kohaldatava finantskorrektsiooni summa 225 000 eurot. Euroopa Kohus on 01.10.2020 otsuses (kohtuasi C-743/18, p 64) rõhutanud, et finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole sanktsioon, vaid alusetult saadud soodustuse tagastamine. Kaebaja on veendunud, et käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades1 on 25% finantskorrektsiooni määra kohaldamine selgelt sanktsioneeriv tegevus ning sellel puudub igasugune seos võimaliku finantsmõjuga EL eelarvele. 1 sisulised vastuväited finantskorrektsioonile on esitatud kaebuse punktis 2  11 Kaebaja juhib siinkohal veelkord tähelepanu, et väidetava riigihanke reeglite rikkumise põhjuseks on riigihanke alusdokumentide ekslik sõnastus. Seega on hankija küll eksinud põhimõtte vastu formuleerida hankedokumentides tingimused täpselt ja selgelt, mis välistaks nende mitmetimõistetavuse, kuid tegemist on siiski hooletusest tuleneva väheolulise eksimusega, mis on ületatav riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamise teel ning see ei oma mõju hankemenetluse läbiviimise seaduslikkusele ega tulemustele. Kaebaja hinnangul on vastustaja väide, et kõrgeim finantskorrektsiooni määr on õigustatud põhjendusel, et riigihanke tulemus oleks pidanud olema teistsugune, on paljasõnaline ega tugine riigihankes esitatud pakkumuste tegelikul võrdlusel. Riigihanke alusdokumentides toodud tingimuste mitmetitõlgendatavust Ühendmääruse §-des 22-227 ei nimetata, seega oli vastustajal ühendmääruse § 228 alusel finantskorrektsiooni otsuse tegemisel veelgi ulatuslikum kaalutlusruum ja põhjendamiskohustus, et esmalt tuvastada, et tegemist oli üldse RHSi rikkumisega, sellel oli finantsmõju EL eelarvele ning seejärel leida finantskorrektsiooni määr, mis oleks proportsionaalne rikkumise raskuse ja asjaoludega. Kaebaja hinnangul on vaidluse keskmes riigihanke alusdokumentide ebatäpne sõnastus. Seega võiks väidetava rikkumise puhul olla analoogiat kohaldades tegemist ühendmääruse 4. ptk mõttes puudustega riigihanke alusdokumentides, sh vastavustingimuste seadmisel. Kaebaja on seisukohal, et kohaldatav finantskorrektsioonimäär ei saaks ühelgi juhul olla kõrgem võrreldes määraga, mida oleks saanud kohaldada siis, kui hankija olekski vaidlusaluse vastavustingimuse seadnud. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 1 ja § 21 lg 1 p 4 kohaselt - kui riigihankes esineb piirav pakkumuste vastavustingimus (tingimus on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne), kuid sellele vaatamata on pakkujaid rohkem kui üks, kohaldatakse viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Seega, kui kohus asub seisukohale, et RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse tühistamine ei ole põhjendatud, oleks proportsionaalne kohaldatav finantskorrektsiooni määr mitte suurem kui 5%. V. Taotlused i. Kolmanda isiku kaasamine Vastavalt HKMS § 20 lõikele 1 kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste ja kohustuste üle. Vastavalt sotsiaalkaitseministri 06.11.2018 käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kehtestatud toetuse andmise tingimustele sõlmisid kaebaja (toetuse saajana) ja projekti partner MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus koostöökokkuleppe. Muuhulgas puudutas koostöökokkulepe ka kulude abikõlblikkust (TAT p 7.2.2). Koostöökokkuleppe punkt 4.2. on sätestatud: „Juhul, kui SA Innove nõuab Sotsiaalministeeriumilt osaliselt või täielikult toetuse tagasi ning tagasinõude aluseks on Partneri poolne kohustuste rikkumine, kohustub Partner toetuse osaliselt või täielikult Sotsiaalministeeriumile tagasi maksma.“ Seega mõjutab kohtulahend kaebuses Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.11.2021 otsusele nr 11.4-9/1355 finantskorrektsiooni tegemise kohta otseselt MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus õigusi ja kohustusi, sest finantskorrektsiooni kohaldamisel kaotab ta osaliselt õiguse kasutada hankelepingu rahastamisel struktuuritoetuse vahendeid ning tal tuleb mitte-abikõlblikuks tunnistatud ulatuses leida kuludele kate oma eelarvest.  12 Lähtudes eeltoodust esitab kaebaja taotluse kaasata HKMS § 20 lõike 1 alusel kolmanda isikuna menetlusse MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus (registrikood 80426233; e-post [email protected]). ii. Riigilõivu tasumine Halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 10 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. iii. Muud taotlused Kokkuvõtlikult on kaebaja veendunud, et mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus (projekti partner) on riigihanke viitenumbriga 227657 „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ läbiviimisel ja riigihankes tingimusi määrates järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puuduvad alused, sest: - finantskorrektsiooni tegemise eelduseks olevad tingimused - rikutud peab olema liidu õigust; rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju - ei ole täidetud; - riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 ekslikku sõnastust on võimalik ületada alusdokumentide tõlgendamise kaudu, tagades seejuures alusdokumentide kooskõla riigihankealaste õigusaktidega; - seades teenuse osutamiseks vajalike sõidukite olemasolu ja nõuded lepingu täitmise tingimusena toimis projekti partner viisil, mis on kõige paremini kooskõlas rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete korraldamise põhimõtetega. Seega olid nii riigihankes seatud tingimused kui ka hankemenetluses tehtud toimingud õiguspärased ja kookõlas kehtivate riigihankealaste õigusaktidega ning finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puuduvad alused. Lisaks eeltoodule tuleks haldusakt tühistada ka põhjusel, et vastustaja on haldusakti andmisel rikkunud ärakuulamisõiguse põhimõtet ja hea halduse, ausa menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, mis on kaasa toonud ebaõige haldusakti andmise. Lähtudes eeltoodust palub kaebaja: 1) tühistada:  Riigi Tugiteenuste Keskus 10.11.2021 otsus nr 11.4-9/1355 finantskorrektsiooni tegemise kohta;  Riigi Tugiteenuste Keskuse 28.01.2022 vaideotsus nr 11.4-9/0104; 2) kohustada vastustajat välja maksma 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-9/1355 alusel vähendatud maksetaotluste väljamaksed täies ulatuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marju Lepmets jurist  13 Lisad: 1) Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.11.2021 otsus finantskorrektsiooni tegemise kohta nr 11.4-9/1355; 2) Sotsiaalministeeriumi ja MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskuse 15.11.2021 vastus (RH 227657) finantskorrektsiooni otsuse eelnõule; 3) Sotsiaalministeeriumi 10.12.2021 vaie otsus finantskorrektsiooni tegemise kohta nr 11.4-9/1355; 4) Riigi Tugiteenuste Keskuse 28.01.2022 vaideotsus nr 11.4-9/0104; 5) Sotsiaalministeeriumi ja MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskuse koostöökokkulepe 31.10.2019 nr 2-2.2/1007-1 Marju Lepmets 611 3061 [email protected] Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] Meie 10.12.2021 nr 1.7-2/4020-1 Endla 10a 10142, Tallinn Vaie Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.11.2021 otsuse nr 11.4-9/1355 finantskorrektsiooni tegemise kohta vaidlustamiseks Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või RÜ) tegi 10.11.2021 otsuse nr 11.4-9/1355 finantskorrektsiooni tegemise kohta. Otsus tehti seoses riigihankes „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ (viitenr 227657) esinenud väidetavate rikkumistega. Hankelepingu seotud tegevusi rahastatakse struktuuritoetustest, projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ raames. Eelpool viidatud projektis on toetuse saajaks Sotsiaalministeerium ning projekti partneriks MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus. Otsuse kohaselt tegi RTK finantskorrektsiooni summas 14 377,37 eurot ning vähendas järgnevates maksetaotlustes riigihanke nr 227657 alusel hüvitamiseks esitatud kulusid 25 % võrra. Otsuse peale on õigus esitada vaie 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest. Seega on vaie esitatud tähtaegselt. Sotsiaalministeerium toetuse saajana ei nõustu finantskorrektsiooni otsusega. Finantskorrektsiooni otsus on põhjendamata ja vastuoluline, RÜ on jätnud tähelepanuta või andnud ebaõige hinnangu asjas tähtsust omavatele asjaoludele, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse. Esmalt märgib ministeerium, et jääb finantskorrektsiooni otsuse eelnõule esitatud vastuväidete juurde ja nõustub projekti partneri poolt otsuse eelnõule ja otsusele esitatud vastuväidetega (lisa 1). Täiendavalt esitame vaides oma vastuväited 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse kohta. I. Rikkumised haldusmenetluse läbiviimisel 1. Ärakuulamisõiguse rikkumine Õiguspärase haldusmenetluse üheks oluliseks eelduseks on menetlusosaliste ärakuulamine. Finantskorrektsiooni otsuses on küll punkt 2 „Toetuse saaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine“, kuid see hõlmab üksnes projekti partneri seisukohti - RÜ ei ole ministeeriumi kui toetuse saaja vastuväiteid otsuse eelnõule üldse analüüsinud ega nendega arvestanud või põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Projekti partner on oma vastuväited RÜ otsuse punktis 2 toodud arvamuste põhjendamatusele esitanud eraldi ja toetuse saaja ei hakka neid siinkohal üle kordama Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Olukorras, kus tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga ning otsusel on haldusakti adressaadi jaoks olulised negatiivsed tagajärjed, tuleb haldusakti andjal kõiki asjaolusid ja vastuväiteid eriti hoolikalt kaaluda. Ainult nii on võimalik tagada õiguspärase, proportsionaalse ja kaalutlusvigadeta haldusakti andmine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetlus, kus puudutatud isik on jäetud ära kuulamata, on formaalselt õigusvastane (vt nt Riigikohtu otsus 21.10.2021 nr 3-18-913/85). Veelgi enam, Riigikohus on asunud seisukohale, et ärakuulamisõiguse rikkumisel võib kohus jätta haldusakti tühistamata üksnes juhul, kui on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine ei oleks toonud kaasa tema jaoks soodsama haldusakti andmist (RK 15.05.2013, nr 3-3-1-76-12). Ministeeriumi hinnangul on ärakuulamata jätmisega võrdsustatav olukord, kus isikule küll antakse võimalus oma seisukohtade esitamiseks, kuid haldusakti andmisel jäetakse need täies ulatuses tähelepanuta ja arvestamata st et ärakuulamist ei ole tegelikult toimunud. Riigikohus on märkinud: Asjaolu, et kaebaja pöördus pärast vaidlusaluse haldusakti kättesaamist vastustaja poole esialgu kirjaga ja seejärel vaidega, ei asenda tema ärakuulamist enne kaalutlusotsuse tegemist, sest ärakuulamise eesmärgiks on koguda andmeid, mis tagaks õiguspärase ja kõiki asjaolusid arvesse võtva haldusakti andmise (Riigikohtu otsus 19.12.2019 nr 3-17-1329/36, vt ka RK 19.12.2006 nr 3- 3-1-80-06). Ministeeriumi hinnangul puudub kindlus, et ärakuulamise järgselt ja kõiki asjaolusid kaalutledes ei oleks RÜ teinud toetuse saaja suhtes soodsamat otsust. Seega ei ole ärakuulamisõiguse põhimõtte rikkumist võimalik kõrvaldada vaidemenetluse kaudu ja RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsus tuleks tühistada juba ainuüksi põhjusel, et haldusakti andmisel on ministeerium toetuse saajana jäetud ära kuulamata. 2. Finantskorrektsiooni otsus on vastuolus hea halduse põhimõttega Ministeeriumi hinnangul on finantskorrektsiooni otsus oma järeldustes ja seisukohtades vastuoluline, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse. RÜ küll nõustub toetuse saaja ja projekti partneri seisukohaga, et ühte riigihanke alusdokumenti peab lugema koostoimes teiste riigihanke alusdokumentidega, kuid ei ole selle põhimõtte kohaldamises finantskorrektsiooni otsuses järjekindel: - viitamisvea puhul (vaidlusaluses RHAD punktis 7.4. on ekslik viide TK kirjelduse lisale 4, kuigi nõuded sõidukitele on toodud tegelikult TK lisas 1) on RÜ arvates võimalik seda käsitleda „formaalse eksimusena“ ning RHADst kui tervikust lähtudes on tõlgendamise kaudu võimalik viide asendada õigega; - samas aga ei pidanud RÜ lubatavaks tõlgendamise teel tuvastada, et RHADst kui tervikust lähtuvalt (eelkõige punktid 14.1.1. ja 18.2.7 ning hankelepingu p 16.2) on hankija määranud teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite olemasolu ja nõuded lepingu täitmise tingimustena, mitte vastavustingimusena. Seega on RÜ pidanud lubatavaks riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilisest tõlgendamisest lähtumist osas, mis toetab RÜ seisukohti, kuid ülejäänud osas (mis RÜ seisukohad ümber lükkab), tuleb RÜ hinnangul lähtuda rangelt tingimuste sõnastuse grammatilisest tõlgendamisest. Ministeeriumi hinnangul on sarnaste asjaolude erinev käsitlemine vastuolus hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral ja võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Seega tuleks RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsus tühistada põhjusel, et haldusakti andmisel on rakendusüksus rikkunud hea halduse, ausa menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, mis on kaasa toonud ebaõige haldusakti andmise.  3 II. Haldusakti õigusvastasus Ministeerium toetuse saajana kordab veelkord üle otsuse eelnõule esitatud vastuväited ja põhjendused, miks RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsus ei ole ka sisuliselt õiguspärane ja tuleks tühistada. RÜ on otsuses väidetava rikkumisena märkinud, et projekti partner on riigihankes nr 227657 tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Väidetava rikkumise eeldusena on rakendusüksus:  viidanud riigihanke alusdokumentide punktile 7.4., mille kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“;  märkinud, et pakkuja poolt andmete esitamine teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta on käsitletav vastavustingimusena. Projektipartner on oma vastuväidetes põhjalikult kirjeldanud, miks rakendusüksus eksis nii alusdokumentide punkti 7.4. määratlemisena vastavustingimusena kui ka selle sisustamisel. Ministeerium nõustub täielikult nende seisukohtadega ja ei hakka neid seetõttu üle kordama. 1. Teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta nõuete sätestamine hankelepingu tingimusena on õiguspärane Projekti partner on rakendusüksusele korduvalt selgitanud, et sätestas nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta hankelepingu täitmise tingimusena. Ministeerium märgib, et riigihanke alusdokumentide koostamine ja hanketingimuste määramine on hankija ainupädevus ning hankijal on ulatuslik kaalutlusruum, millised tingimused hankes seada. Nii tunnustab kohtupraktika hankija kaalutlusõigust otsustada, millises menetlusetapis on milliste tingimuste täitmise kontrollimine kõige asjakohasem ja proportsionaalsem, eeldusel, et kõik alternatiivsed kaalutlused on kooskõlas riigihangete seaduse ja EL riigihankeõigusega. Näiteks on Euroopa kohus kohtuasjas C-927/19, milles käsitletava riigihanke asjaolud on sarnased riigihankega viitenr 227657, märkinud: Sellega seoses tuleb asuda seisukohale, et direktiiv 2014/24 ei välista, et tehnilisi nõudeid võib käsitada nii tehnilise ja kutsealase suutlikkusega seotud kvalifitseerimise tingimustena kui tehnilise kirjeldusena ja/või lepingu täitmise tingimustena vastavalt selle direktiivi artikli 58 lõike 4, artikli 42 ja artikli 70 tähenduses (p 84). Riigihanke viitenr 227657 alusdokumente tervikuna tõlgendades ilmneb, et nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta on ette nähtud tingimustena, mida edukaks tunnistatud pakkuja peab hankelepingu täitmise ajal järgima st pakkujalt ei eeldata, et ta oleks neid tingimusi täitnud hankemenetluse käigus ega ajal, mil temaga sõlmiti hankeleping. Kohtulik kontroll hanketingimuste üle on piiratud - kohus saab hinnata seda, kas tingimused on seatud kooskõlas riigihangete seadusega (ja EL riigihankeõigusega). Ka rakendusüksus ei saa kulude abikõlblikkuse kontrollimisel asuda hankija rolli ja sätestada uusi vastavustingimusi või hankija poolt kooskõlas riigihankealaste õigusaktidega seatud lepingu täitmise tingimusi ümber kvalifitseerida vastavustingimusteks – sellist pädevust ei anna rakendusüksusele ükski siseriiklik ega EL õigusakt. Selleks, et asuda seisukohale, et nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta olid hankes viitenr 227657 sätestatud vastavustingimusena, tuleks RÜ-l tõendada, et nende nõuete kehtestamine hankelepingu tingimustena oleks vastuolus RHSi ja EL riigihankeõigusega. Selliseid põhjendusi ei ole RÜ esitanud ja toetuse saaja hinnangul ei saagi esitada. Hankija on toiminud kooskõlas RHSi ja EL riigihankeõigusega, kui sätestas tehnilised nõuded sõidukitele, mida lepingu täitmisel kasutatakse, hankelepingu täitmise tingimusena. Seega on riigihanke menetlus läbi viidud õiguspäraselt ja  4 finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puudub alus, mistõttu tuleb RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooniotsus tühistada. 2. Teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta nõuete sätestamine hankelepingu tingimusena on kooskõlas RHAD kui terviku süstemaatilise tõlgendamisega Ministeerium möönab, et hankija kohustuseks on enda eesmärkide ja soovide võimalikult selge formuleerimine ja hankedokumentides sätestatud tingimused peavad olema täpsed, kuid ministeeriumi hinnangul on riigihanke viitenr 227657 alusdokumentide puhul tegemist hooletusest tuleneva väheolulise eksimusega, mis on ületatav riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamise teel ning ei oma seetõttu mõju hankemenetluse läbiviimise seaduslikkusele ega tulemustele. Ministeerium on seisukohal, et rakendusüksus on riigihanke alusdokumente tõlgendanud vastuolus tavapäraste õiguse tõlgendamise reeglitega. Kohtupraktikas on antud mitmeid suuniseid hanketingimuste tõlgendamiseks, mida rakendusüksus on eiranud:  hanke alusdokumentide tõlgendamisel tuleb juhinduda tavapärastest õiguse tõlgendamise reeglitest ja metoodikast (nt keeleline, süstemaatiline, eesmärgipärane) (Tartu Ringkonnakohus 3-17-1063/19 p 10 ja Tartu Halduskohus nr 3-17- 1345/10, p 18);  kohtud on asunud seisukohale, et hanketingimusi tuleb tõlgendada süsteemselt, seades esiplaanile hanke korraldamise eesmärgi ja hankemenetluse üldised põhimõtted (süstemaatiline, eesmärgipärane);  „Sätte paiknemine ühes või teises RHAD-i osas ei saa olla eraldiseisvaks kriteeriumiks, mis näitaks, kas tegemist on vastavustingimusega või mitte. RHAD-is toodud nõudeid tuleb tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste RHAD sätetega“ (Tallinn Halduskohus 03.09.2020, 3-20-1400; p 17.1).;  kohtud on ka märkinud, et riigihanke alusdokumente tõlgendades tuleb hinnata võimalikele hankes osalemisest huvitatud isikutele hankemenetluse raames kättesaadavaks tehtud dokumente ning seda, kuidas need isikud pidid nendest aru saama (Tartu Ringkonnakohus nr 3-13-2040, p 20);  olukorras, kus dokumendid on pakkujatelt nõutava osas on mitmeti mõistetavad või vastuolulised, tuleb kasutada tõlgendust, kuidas mõistaks RHAD-i ja selle tehnilisi tingimusi „mõistlik isik“;  tingimuste süsteemsel tõlgendamisel on esiplaanil hanke korraldamise eesmärk ja hankemenetluse üldised põhimõtted. Ainuüksi nende grammatilisele analüüsile tuginemine võiks viia tulemusele, mis on vastuolus hankija taotletava eesmärgi ja/või hankemenetluse üldiste põhimõtetega (19.06.2017, Tartu Halduskohus 3-17-1063/19 p 10. 14.08.2017, Tartu Ringkonnakohus 3-17-1063/33 p 18. 18.08.2017, Tartu Halduskohus nr 3-17-1345/10 p 18);  kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust ka seisukoht, et tingimuse mitmeti mõistetavuse korral tuleb seda tõlgendada laiendavalt, et tagada võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste esitamine;  kohtupraktika kohaselt ei saa hanketeates esitatud tingimusi tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada esitatud tingimustest nõudeid või piiranguid, mida otseselt hanketeates sätestatud ei ole (vt nt Riigikohtu Halduskolleegium nr 3-3-1-5-08 p-d 9-10). RÜ on finantskorrektsiooni otsuses andnud riigihanke alusdokumentidele tõlgenduse, mis on vastuolus eeltoodud tõlgendamisreeglitega. RÜ otsuses toodud tõlgendus alusdokumendi punktist 7.4. ei ole kooskõlas sellega, kuidas seda tingimust mõistsid hankija ja hankemenetluses osalenud pakkujad kui valdkonna asjatundjad.  5 Rakendusüksuse on märkinud, et „Rakendusüksus juhib tähelepanu, et kolmest pakkujast üks pakkuja esitas oma pakkumuses hankelepingu lisa 7 vormil andmed sõiduautode kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata.“ Süüvimata pakkuja esitatud dokumentidesse, on RÜ seejärel teinud meelevaldse järelduse: „Seega ei saanud kõik pakkujad riigihanke alusdokumentide punktist 7.4 aru selliselt, et tegemist ei ole pakkumuste vastavustingimusega ja andmeid hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta võib projekti partnerile esitada alles hankelepingu sõlmimise ajaks ehk pärast pakkumuse edukaks tunnistamist.“ Üks hankemenetluses osalenud pakkujatest on tõepoolest pakkumuse juurde lisadokumendina esitanud info sõidukite kohta, kuid seda informatiivsena ja omaalgatuslikult, mitte tulenevalt riigihankes viitenr 227657 sätestatud nõuetest. Seda kinnitab ministeeriumi hinnangul ka see, et kõigil teistel sama ettevõtja poolt pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidel on märgitud hanke viitenr 227657, kuid sõidukite kohta esitatud dokument viitab hoopis lepinguta lõppenud riigihankele „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ (viitenumber 224793). Ministeerium peab vajalikuks rõhutada, et ükski õigusakt ei keela ettevõtjal lisada pakkumusele täiendavaid või selgitavaid informatiivse sisuga dokumente, kuid ühe ettevõtja poolt esitatud lisadokumentidest ei saa tuletada nõudeid või kohustusi, millest oleksid pidanud lähtuma ka teised samas menetluses osalevad ettevõtjad või mida hankija saaks aluseks võtta hankemenetluses otsuseid tehes. Rakendusüksus on riigihanke alusdokumente tõlgendanud vastuolus õiguse tõlgendamise reeglitega ja otsuses toodud tõlgendus alusdokumendi punktist 7.4. ei ole kooskõlas sellega, kuidas seda tingimust mõistsid hankija ja hankemenetluses osalenud pakkujad kui valdkonna asjatundjad. Riigihanke alusdokumente õiguspäraselt tõlgendades puudub alus finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks, mistõttu tuleb RT 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsus tühistada. 3. Teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta andmete esitamise nõue oleks konkurentsi piirav vastavustingimus Ministeerium on seisukohal, et RÜ poolt otsuses riigihanke alusdokumentide tõlgendamine viisil, mis toob kaasa vastuolud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, eelkõige konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, on kummastav. Seejuures jätab RÜ tähelepanuta, et alusdokumentides sisalduvat ekslikku sõnastust on võimalik ületada alusdokumentide süstemaatilise tõlgendamise kaudu, tagades seejuures alusdokumentide kooskõla õigusaktidega. RÜ asub finantskorrektsiooni otsuses seisukohale, et hankija oleks pidanud sätestama hankemenetluses konkurentsi piirava vastavustingimuse. Sisuliselt kohustab RÜ seega finantskorrektsiooni otsuses hankijat andma riigihanke alusdokumentidele sellise sisu (mida hankija ise ei ole andnud), ja mis oleks vastuolus EL riigihankeõigusega, eelkõige põhimõttega tagada rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul hankes osalemise võimalus ka välisriigi pakkujatele edendamaks konkurentsi EL-siseselt. Näiteks on Euroopa Kohus märkinud, et nõue, millega pannakse pakkujatele kohustus täita kõik hankelepingu täitmise tingimused juba pakkumuse esitamise ajal, kujutab endast ülemäära kõrget nõuet, mis võib pärssida ettevõtja soovi osaleda hankemenetlustes ning seeläbi rikkuda proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtet. Seetõttu võib pakkuja oodata edukaks pakkujaks tunnistamiseni, et tõendada, et ta vastab hankelepingu täitmise tingimustele. Seega on vastuolus pakkuja pakkumuse tagasilükkamine üksnes põhjusel, et ta ei esitanud oma pakkumuse esitamise ajal tõendeid, et ta vastab asjaomase hankelepingu täitmise tingimusele (kohtuasi C-295/20). Projekti partner viis enne riigihanget viitenr 227657 läbi samasisulise hankemenetluse, mis lõppes lepinguta (riigihange Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele viitenr 224793). Ebaõnnestunud hankemenetluse järel, pidanud nõu ka  6 rakendusüksusega, muutis projektipartner hanketingimusi, määrates teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite olemasolu ja nõuded lepingu täitmise tingimustena. Ministeeriumi hinnangul käituks rakendusüksus sõnamurdlikult, kui kvalifitseeriks hankija poolt seatud lepingu täitmise tingimused ümber vastavustingimuseks, vastupidiselt enda soovitusele, mida ta varem projekti partnerile on samas asjas andnud (RÜ 24.09.2020 vastus nõustamispäringule). Riigihanke viitenr 227657 ja sellele eelnenud samasisulise hankemenetluse - riigihange „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“, viitenr 224793 – alusdokumentide võrdlus kinnitab hankija kavatsust määrata teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite olemasolu ja nõuded vastavustingimuse asemel lepingu täitmise tingimustena : 1) hankedokument p 14.1.1. sätestas pakkumuse kooseisus kohustuslikult esitatavad dokumendid:  riigihankes viitenr 224793 oli pakkujatel kohustus esitada HD Vorm 7 Info sõidukite kohta (p 14.1.1.3)  riigihankes viitenr 227657 puudus andmete/ vormi esitamise kohustust sõidukite kohta 2) hankedokument p 18 sätestas hankedokumentide lisad:  riigihankes viitenr 227657 oli lisa 7 Info sõidukite kohta märgitud lepingu lisana (p 18.2.7);  riigihankes viitenr 224793 puudus lepingu lisade loetelust lisa sõidukite kohta;  riigihankes viitenr 224793 oli nimetatud hankedokumendi lisana HD vorm 7 Info sõidukite kohta (p 18.6.7)  riigihankes viitenr 227657 hankedokumentide lisatud vormide loetelust puudus vorm sõidukite kohta Eeltoodud võrdlusest nähtub, et hankes viitenr 227657 ei olnud alusdokumentides nõutud pakkumuse koosseisus kohustuslikult esitatava dokumendina infot sõidukite kohta (HD p 14.1.1.), vaid info sõidukite kohta oli määratletud lepingu lisana (HD p 18.2.7). Seega kinnitavad nii riigihanke korraldamist ettevalmistav menetlus kui ka riigihanke alusdokumendid, et hankes viitenr 227657 oli hankija soov ja kavatsus seada nõuded teenuse osutamisel kasutatavate sõidukite kohta lepingu täitmise tingimusena. Seega on riigihanke menetlus läbi viidud õiguspäraselt ja finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puudub alus, mistõttu tuleb RTK 10.11.2021 otsus tühistada. III. Kohaldatav finantskorrektsiooni määr Eelnevalt on ministeerium välja toonud põhjendused, miks RTK 10.11.2021 tehtud finantskorrektsiooni otsus ei ole õiguspärane ning tuleks tühistada. Taganemata sellest seisukohast soovib ministeerium esitada vastuväited ka rikkumisele kohaldatava finantskorrektsiooni määra kohta. RÜ on otsuses kohaldanud ühendmääruse (VV 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“) § 228. Viidatud sätte kohaselt - kui hankemenetluses ilmneb ühendmääruse §-des 22-227 nimetamata RHS-i rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Ühendmääruse § 21 lg 1 võimaldab finantskorrektsiooni määra sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti. Ministeerium on seisukohal, et otsuses puuduvad piisavad põhjendused, mis kinnitaksid, et finantskorrektsiooni kohaldamine kõrgeimas võimalikus määras on proportsionaalne väidetava riigihanke reeglite rikkumise raskuse ja selle tagajärgedega. Ministeerium juhib siinkohal tähelepanu, et  7 väidetava riigihanke reeglite rikkumise põhjuseks on riigihanke alusdokumentide ekslik sõnastus. Seega on hankija küll eksinud põhimõtte vastu formuleerida hankedokumentides tingimused täpselt ja selgelt, mis välistaks nende mitmetimõistetavuse, kuid tegemist siiski hooletusest tuleneva väheolulise eksimusega, mis on ületatav riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamise teel ning see ei oma mõju hankemenetluse läbiviimise seaduslikkusele ega tulemustele. Ministeeriumi hinnangul on RÜ väide, et kõrgeim finantskorrektsiooni määr on õigustatud põhjendusel riigihanke tulemus oleks pidanud olema teistsugune, on paljasõnaline ega tugine riigihankes esitatud pakkumuste tegelikul võrdlusel. Riigihanke alusdokumentides toodud tingimuste mitmetitõlgendatavust Ühendmääruse §-des 22-227 ei nimetata, seega ühendmääruse § 228 alusel finantskorrektsiooni otsuse tegemisel RÜ-l veelgi ulatuslikum põhjendamiskohustus, et esmalt tuvastada, et tegemist oli üldse RHSi rikkumisega ning seejärel leida finantskorrektsiooni määr, mis oleks proportsionaalne rikkumise raskuse ja asjaoludega. Projekti partner on õigesti märkinud, et määruses nimetamata RHSi rikkumiste puhul tuleks rikkumise raskust, asjaolusid ja tagajärgi võrrelda määruse §-des 22-227 nimetatud rikkumistega, mis annab suunised võimaliku proportsionaalsuse nõudeid täitva finantskorrektsiooni määra osas. Ministeeriumi hinnangul on vaidluse keskmes riigihanke alusdokumentide ebatäpne sõnastus. Seega on väidetava rikkumise puhul ühendmääruse 4. ptk mõttes tegemist puudustega riigihanke alusdokumentides, sh vastavustingimuste seadmisel. Ministeerium on seisukohal, et kohaldatav finantskorrektsioonimäär ei saaks olla kõrgem võrreldes määraga, mida oleks saanud kohaldada siis, kui hankija olekski vaidlusaluse vastavustingimuse seadnud. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 1 ja § 21 lg 1 p 4 kohaselt - kui riigihankes esineb piirav pakkumuste vastavustingimus (tingimus on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne), kuid sellele vaatamata on pakkujaid rohkem kui üks, kohaldatakse viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Seega, kui rakendusüksus jääb seisukoha juurde, et riigihanke viitenr 227657 läbiviimisel oli tegemist RHSi rikkumisega, oleks proportsionaalne finantskorrektsiooni määr 5%. IV. Kokkuvõte Kokkuvõtlikult on ministeerium veendunud, et mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus (projekti partner) on riigihanke viitenumbriga 227657 „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ läbiviimisel ja riigihankes tingimusi määrates järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puuduvad alused, sest: - riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 ekslikku sõnastust on võimalik ületada alusdokumentide tõlgendamise kaudu, tagades seejuures alusdokumentide kooskõla õigusaktidega; - seades teenuse osutamiseks vajalike sõidukite olemasolu ja nõuded lepingu täitmise tingimusena toimis projekti partner viisil, mis on kõige paremini kooskõlas rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete korraldamise põhimõtetega. Seega olid nii riigihankes seatud tingimused kui ka hankemenetluses tehtud toimingud õiguspärased ning finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puuduvad alused. Lisaks eeltoodule tuleb haldusakt tunnistada kehtetuks ka põhjusel, et rakendusüksus on haldusakti andmisel rikkunud ärakuulamisõiguse põhimõtet ja hea halduse, ausa menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, mis on kaasa toonud ebaõige haldusakti andmise.  8 V. Taotlused 1. Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste keskuse 10.11.2021 otsus nr 11.4-9/1355 finantskorrektsiooni tegemise kohta. 2. Alternatiivselt, kui rakendusüksus jätab vaide haldusakti kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, taotleb toetuse saaja kohaldatud finantskorrektsiooni määra vähendamist ja projektiga seotud kuludele 5% finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa: Projekti partneri MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus vastuväited 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse suhtes Terry Ney 6269 748 [email protected] Marju Lepmets 611 3061 [email protected]  Riigi Tugiteenuste Keskus edastamiseks e-postiga [email protected] VAIDE LISA – MTÜ TARTUMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS VASTUVÄITED 10.11.2021 FINANTSKORREKTSIOONI OTSUSE SUHTES Riigihankes nr 227657 Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) tegi 10.11.2021 Sotsiaalministeeriumile otsuse finantskorrektsiooni tegemise kohta projektis „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ seoses riigihankes nr 227657 esinenud väidetavate rikkumistega. Finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tegi RTK finantskorrektsiooni summas 14 377,37 eurot ning vähendas järgnevates maksetaotlustes riigihanke nr 227657 alusel hüvitamiseks esitatud kulusid 25 % võrra. MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi keskus) kui projekti partner jääb RTK-le eelnevas menetluses esitatud seisukohtade juurde ning leiab jätkuvalt, et finantskorrektsiooni otsuses ette heidetud rikkumist ei esine, mistõttu on finantskorrektsioon tervikuna alusetu. Finantskorrektsiooni otsuses ei ole RTK keskuse vastuväiteid sisuliselt analüüsinud, vaid blanketselt konstateerinud mitte nõustumist ilma põhjendusi esitamata või esitanud asjakohatud põhjendused. Finantskorrektsiooni otsuse kohaselt seisneb etteheidetav riigihangete seaduse nõuete rikkumine selles, et riigihankes nr 227657 edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Tartaline pakkumuses ei olnud esitatud tehnilise kirjelduse lisas 1 nõutud andmeid sõidukite kohta, mida pakkuja kavatses hankelepingu täitmisel kasutama hakata. Finantskorrektsiooni otsus rajaneb ilmselgelt ebaõigel eeldusel, et riigihankes nr 227657 oli kehtestatud vastavustingimus, mis oleks nõudnud juba pakkumuses tehnilise kirjelduse lisa 1 kajastatud andmete esitamist pakkumuses. Riigihanke nr 227657 riigihanke alusdokumendi p 7.4 sisaldas järgmist tingimust: „Pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod peavad vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. Vastavustingimusena käsitatav hanketingimus peab sisaldama kahte struktuurilist elementi: esiteks, sisunõuet (s.t antud juhul nõuet, et pakkuja omandis või kasutuses peavad olema sõiduautod, mis vastavad tehnilise kirjelduse lisa 4 nõuetele) ja teiseks, dokumendinõuet ehk pakkumuses esitatavat dokumenti, misläbi pakkuja esitab esmase tõendi pakkumuse vastavuse kohta (antud juhul vorm 7). Nagu keskus on varasemas menetluses osundanud, puudus kõnealuses riigihankes nii sisuline vastavustingimus kui ka dokumendinõue, mis oleks kohustanud pakkujaid esitama juba pakkumuses andmeid hankelepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta. Sisulise vastavustingimuse puudumine Finantskorrektsiooni otsuses mööndakse esiteks seda, et tehnilise kirjelduse lisa 4 ei sisaldanud mitte mingisuguseid nõudeid sõidukite kohta, s.t. punktis 7.4 puudus vastavustingimuse sisunõue. Vale on finantskorrektsiooni otsuse järeldus, et hanke alusdokumendi p 7.4 viidet tehnilise kirjelduse lisale 4 võiks suvaliselt asendada hoopis tehnilise kirjelduse lisaga 1 või et tegu on „formaalse eksimusega“. Nagu finantskorrektsiooni otsuses läbivalt rõhutatakse, on hankija ise rangelt seotud kehtestatud hanketingimustega ega tohi kehtestatud hanketingimuse kohaldamisest loobuda, ent mitte ka selle sisu meelevaldselt laiendada ega kitsendada. Finantskorrektsiooni otsuses esitatud seisukoht, mille kohaselt tuleks vaidlusaluses hanketingimuses sisaldunud sisunõue viitega tehnilise kirjelduse lisale 4 asendada suvaliselt hoopis tehnilise kirjelduse lisa 1 viitega läheb vastuollu finantskorrektsiooni otsuses viidatud kohtupraktikaga hanketingimuste muutumatuse ja siduvuse osas. Olukorras, kus tehnilise kirjelduse lisa 4 aga ei sisaldanudki nõudeid sõidukite kohta, puudus tegelikult hanketingimuses sisunõue kui selline ning seetõttu juriidiliselt ei saa hanke alusdokumendi p 7.4 sätestatut vastavustingimusena (ega lepingutingimusena ega mistahes muu tingimusena) käsitada, tegemist on pakkuja suhtes nõudeid mitte sisaldava ning juriidilisi tagajärgi mitte kaasa toova tekstiga hanke alusdokumentides. Finantskorrektsiooni otsuses ei ole üldse adresseeritud seda, et kõnealune hanketingimus p 7.4 viitab sõidukitele esitatavate nõuete osas tehnilise kirjelduse lisale 4, milles mistahes nõuded sõidukitele puuduvad. Mitte mingil õiguspärasel ja senise kohtupraktikaga kooskõlas oleval moel ei saa hanketingimuses tehtud viidet ühele konkreetsele hankedokumendile (antud juhul tehnilise kirjelduse lisale 4) tõlgendada omavoliliselt viitena hoopis muule hankedokumendile (ehk viitena tehnilise kirjelduse lisale 1) nagu RTK finantskorrektsiooni otsuses teha soovib. Vaidluse all ju polegi see, et hankelepingu täitmiseks kasutatavad sõidukid peavad lepingu täitmise faasis vastama tehnilise kirjelduse lisas 1 esitatud nõuetele, vaid vaidlus on selles, millisel ajahetkel pidi pakkuja esitama andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõidukite kohta – RTK väidab, et vastavustingimuse kohaselt juba pakkumuse esitamisel, keskus väidab, et vastavustingimuse puudumise tõttu alles lepingu täitmise faasis. RTK teeb põhimõttelise vea võrdsustades tehnilise kirjelduse iga nõude automaatselt vastavustingimusega – nii see ei ole. Tehnilise kirjelduse nõuded kohalduvad täismahus alati hankelepingu täitmise faasis, ent pakkumuste kontrollimise faasis peab hankija ise üheselt määratlema, milliste tingimuste täitmise kohta tuleb andmed esitada juba pakkumuses ja milliste kohta mitte. On tähelepanuväärne, et riigihangete registris ei olnud vastavustingimuste hulgas kajastatud mistahes moel kohustust esitada juba pakkumuses andmed sõidukite kohta, samuti polnud alusdokumendi punktis 7.4 määratud, milliseid andmeid sõidukite kohta pakkumuses esitada tuleb ega formaati nende andmete esitamiseks. Antud juhul on keskuse hinnangul ülekaalukalt tõendatud see, et alusdokumendis p 7.4 puudus vastavustingimus nii sisunõude kui ka dokumendinõude puudumise tõttu ning hanketingimuste kogumis tõlgendamise kaudu ei olnud mõistlikul isikul võimalik hanketingimust mõista nii, et juba pakkumuses tulnuks esitada andmed hankelepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta veel enne, kui need sõidukid pidid pakkuja omandis või kasutuses olema tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5 järgi. Alternatiivselt on tegemist ebaselge hanketingimusega, mida tuleb tõlgendada mõistliku isiku arusaamast lähtudes Alternatiivselt isegi kui teoreetiliselt nõustuda RTK seisukohaga, et hanke alusdokumendi punktis 7.4 peaks viide tehnilise kirjelduse lisale 4 olema tõlgendatav hoopis viitena tehnilise kirjelduse lisale 1 (millise seisukohaga projekti partner ei nõustu) ehk p 7.4 sisaldas sisunõuet (pakkuja kasutuses või omandis olevate sõidukite vastavus tehnilise kirjelduse nõuetele), siis oli ikkagi tegemist ebaselge hanketingimusega selles osas, kas andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta tuli esitada juba pakkumuses või mitte. Kuigi riigihanke alusdokumendi p 7.4 teise lause kohaselt esitab pakkuja vormi 7 (mida hanke alusdokumendid ei sisalda) pakkumuses, tuleb hanketingimusi tõlgendada nende koosmõjus ja lähtudes mõistliku isiku arusaamast (TlnHKo 23.9.2019, 3-19-1523; p-d 19, 21-23, 31, 34, 36-37). Tallinna Halduskohus 23.09.2019 otsuses kohtuasjas 3-19-1523 on ebaselgete hanketingimuste tõlgendamismeetodite kohta selgitanud järgmist: „Kui RHAD-s sätestatud hankija soovist saadakse aru erinevalt, tuleb nende sätete lahti mõtestamisel kasutada tõlgendamist ning seejuures otsustada, millist tõlgendamisreeglit kohaldada. Tõlgendamisel tuleb arvestada, et RHS eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine (RHS § 2 lg 1). Riigihanke korraldamise põhimõtted sätestab RHS § 3. Eelnevast tuleneb, et riigihankemenetlus peab olema läbipaistev ja kontrollitav, st selle olemus on avalik. Sellisel juhul tuleks tõlgendamisel lähtepunktiks võtta TsÜS § 75 lg 2. 24. TsÜS § 75 lg 2 teine lause sätestab, et kui tahteavaldus, mis ei ole tehtud kindlale isikule, on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Hanketeade on avalikkusele suunatud tahteavaldus. Seega tuleb hinnata võimalikele hankes osalemisest huvitatud isikutele hankemenetluse raames kättesaadavaks tehtud dokumente ning seda, kuidas need isikud pidid nendest aru saama (TrtRnKo nr 3-13-2040, p 20). Mõistliku isikuna tuleb mõista eelkõige isikuid, kes tahteavaldust usaldasid ja sellele tuginedes ka tegutsesid. Hanketingimuste tõlgendamisel tuleb väljendi „mõistlik isik“ sisustamisel lähtuda sellest, kuidas said tingimustest aru hankemenetluse esemega seonduva valdkonna spetsialistid (TrtRnKo nr 3-13-2040, p 21). Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. Kui hindamiskriteerium on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja muudest olulistest asjaoludest, sh tõlgendada hindamiskriteeriumit pakkujale soodsamalt, kui see on õiguspärase tulemuse saavutamiseks vajalik (TlnRnKo nr 3-18-2338, p 27).“ Nagu projekti partner on eelnevas menetluses RTK tähelepanu juba juhtinud, sätestas tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5 üheselt, et tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele vastavad sõidukid peavad olema töövõtja omandis või kasutuses alles lepingu täitmise alustamisel, lepingu p 16.2 kohaselt on vedajal ettevalmistusaeg 2 kuud pärast lepingu sõlmimist autopargi ettevalmistamiseks ning vorm 7, millel tuli esitada andmed sõidukite kohta, kuulus hoopis lepingu lisade juurde. RTK tõlgenduse kohaselt oleks tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5 regulatsioon otseses vastuolus riigihanke alusdokumentide punktiga 7.4, sest esimene viidatud säte nõuab sõidukite omandiõigust või kasutusõigust alles lepingu täitmise algusajaks, teine viidatud säte nõuab aga sõidukite omandiõigust või kasutusõigust juba pakkumuste esitamise ajal. RTK ei ole mitte mingil moel põhjendanud, miks tuleb eelistada justnimelt riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 (mis seejuures viitab sõidukite suhtes nõudeid mitte sisaldavale lisale 4 ja olematule vormile 7) ja nõuet, et sõidukid peavad olema pakkuja omandis või kasutuses juba pakkumuste tegemise ajal. Küll aga on keskus põhjendanud senises menetluses, miks riigihanke tingimusi terviklikult tõlgendades ja analüüsides tuleb järeldada, et sõidukite omandiõigus või kasutusõigus pidi olema tagatud alles lepingu täitmise algusajaks hankelepingu tingimusena – nimelt lisaks tehnilise kirjelduse lisa 1 punktile 5 toetab seda tõlgendust ja hankelepingu p 16.2 ja hankelepingu lisa 7, millised sätted kogumis sätestavad, et pakkuja on kohustatud andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta esitama alles hankelepingu sõlmimise järel hankelepingu lisaks oleval vormil 7 arvestades vedajale antud 2- kuist ettevalmistusega. RTK tõlgenduse kohaselt muutuks aga hankelepingu p 16.2 ja hankelepingu lisa 7 sisutühjaks, sest kui pakkuja peaks juba pakkumuses esitama andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta, puuduks igasugune mõistlik põhjus samade andmete esitamiseks uuesti hankelepingu täitmise alguses ega esineks ka vajadust 2-kuuseks ettevalmistusajaks. Seega tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5, hankelepingu p 16.2 ja hankelepingu lisa 7 kogumis kinnitavad, et pakkuja pidi esitama andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta alles lepingu täitmisel, mitte ei pidanud pakkuja juba pakkumuse tegemisel sõlmima siduvaid kokkuleppeid sõidukite kohta. Arvestades eelnevat ja seda, et hanke alusdokumentide juures puudus ka vorm 7 ehk hanke alusdokumendi p 7.4 dokumendinõue, ei saanud mõistlik isik mitte kuidagi hanketingimusi nende kogumis analüüsides jõuda järelduseni, et tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta tuleb esitada andmed sõidukite osas juba pakkumuses, vaid vastupidi pakkuja sai teha ainuvõimaliku järelduse, et lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta tuleb andmed esitada alles lepingu täitmise faasis vastavalt hankelepingu lisale 7 ja arvestades vedajale antud kahekuulist ettevalmistusaega. Vale ja ebaloogiline on finantskorrektsiooni otsuses kajastatud seisukoht, et vorm 7 puudumine hankedokumentidest ei oma tähtsust, sest see ei määra sõidukitele esitatavaid nõudeid – olukorras, kus sõidukitele esitatavaid nõudeid ei sisaldanud ka punktis 7.4 viidatud tehnilise kirjelduse lisa 4, ei olnudki määratletud milliste sõidukite kohta milliseid andmeid esitada tuleb ehk teisisõnu puudus vastavustingimuses nii sisuline vastavustingimus kui ka dokumendinõue. Küll aga on oluline see, et vorm 7 sisaldus hanketingimuste koosseisus just hankelepingu lisana, millest võis koostoimes tehnilise kirjelduse lisa 1 punktiga 5 teha ainuvõimaliku järelduse, et vorm 7 andmed sõidukite kohta tuleb esitada alles lepingu täitmise faasis, mitte juba pakkumuse esitamisel. Seda, et mitte ükski mõistlik isik finantskorrektsiooni otsuses kajastatud moel hanketingimust ei mõistnud, kinnitab mh finantskorrektsiooni otsuses kajastatud mööndus, et mitte ükski pakkuja ei esitanud tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta andmeid oma pakkumuses (kuivõrd finantskorrektsiooni otsuses mööndakse, et lepingu lisaks olev vorm 7 ei saa olla hanke alusdokumendi p-s 7.4 viidatud vastavustingimuse dokumendinõue, kuna lepingu vorm 7 ei sisalda ca pooli tehnilise kirjelduse lisa 1 nõudeid, mida finantskorrektsiooni otsuses peetakse omavoliliselt riigihanke alusdokumendi p 7.4 hanketingimuse sisunõudeks). Õige on finantskorrektsiooni otsuses tehtud tähelepanek, et üks pakkujatest esitas pakkumuses lepingu lisaks oleva vorm 7, ent finantskorrektsiooni otsuses antud tõlgenduse kohaselt pidanuks pakkumuses olema esitatud andmed tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta ning vastavustingimuse kohta puuduvate andmete esitamine hiljem, pärast pakkumuste esitamist selgitustaotluse alusel ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt õiguspärane – seega finantskorrektsiooni otsusega antud tõlgenduse kohaselt ei saanuks ühtegi pakkumust vastavaks tunnistada, sest mitte ükski pakkuja ei mõistnud riigihankes alusdokumentide punktis 7.4 kehtestatud vastavustingimust RTK soovitud moel ning üheski pakkumuses ei olnud seetõttu esitatud andmeid tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta. Selline arutluskäik iseenesest illustreerib, et mõistlik isik ei saanud mitte kuidagi mõista alusdokumentide punktis 7.4 esitatud ebaselget regulatsiooni nii nagu finantskorrektsiooni otsus seda kajastab. Lisaks eelnevale juhib keskus tähelepanu, et olukorras, kus hanke alusdokumendi punktis 7.4 sätestatud tingimus viitas tehnilise kirjelduse lisale 4, mis sõidukite suhtes nõudeid üldse ei esitanud, mitte tehnilise kirjelduse lisale 1, ei oleks hankija mitte kuidagi saanud omavoliliselt asuda pakkumust tagasi lükkama põhjusel, et pakkumuses pole esitatud tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete kohta andmeid. Euroopa Kohtu ja Riigikohtu kohtupraktika kohaselt ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest (EKo C 309/18, p 20), oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustusega (RKHKo 3-19-1464). Kuna hankija on RHS § 3 p-s 1 toodud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtete elluviimise tagamiseks seotud alusdokumentides toodud sätete ja tingimustega, ei saa hankija pakkujat menetlusest eemaldada alustel, mis ei tulene sõnaselgelt menetluse dokumentidest või Eesti õigusest. Ka ei ole riigihanke alusdokumendi p 7.4 tingimuse sisustamine finantskorrektsiooni otsuses kajastatud moel mitte kuidagi loogiline ega hanke õiguspäraste eesmärkidega kooskõlas. Finantskorrektsiooni otsuses esitatud uudse tõlgenduse kohaselt ei nõudnudki alusdokumendi p 7.4 seda, et sõidukid peavad olema pakkuja omandis või kasutuses ega oleks pakkujad pidanud pakkumuses esitama andmeid sõidukite mudeli, margi ega registreerimisnumbri kohta. Kuid sellises olukorras jääb arusaamatuks, kuidas RTK ettekujutuses oleks üldse saanud hankija kontrollida tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete täidetust pakkumuste vastavuse kontrolli raames – on ilmne, et heitmestandardile, vanusele, istekohtade arvule jne esitatud nõuete sisuline kontroll eeldaks vältimatult selle teadmist, millist marki ja mudeliga sõidukiga on tegemist. Ebaselge hanketingimuse tõlgendamine ei saa viia ebaloogilise ja sisutühja järelduseni, ent finantskorrektsiooni otsuses avaldatud tõlgendus tähendaks sisuliselt seda, et RTK seisukoha järgi pakkumuses esitamisele kuuluvad andmed sõidukite kohta ei oleks mitte mingil moel seostatavad konkreetse sõidukiga ega võimaldaks ka mitte mingil moel kontrollida sõiduki sisulist vastavust tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele. Sisuliselt järeldab RTK seda, et pakkujad pidanuks esitama tehnilise kirjelduse lisa 1 koopia oma pakkumuses seostamata seda mitte mingil moel konkreetse sõidukiga. See ebaloogiline järeldus toetabki keskuse väidet, et vastavustingimusena puudus nõue esitada mistahes andmeid sõidukite kohta pakkumuses ning andmed sõidukite kohta tuli esitada alles lepingu sõlmimise järel lepingu lisaks oleval vormil 7. Seejuures pole oluline, et vorm 7 ei sisaldanud lahtreid kõikide tehnilise kirjelduse lisa 1 tingimuste kohta, sest hankija õigused lepingu täitmise nõuetekohasuse (sh tehnilise kirjelduse nõuete täitmise kohta) kontrollimisel ei ole piiratud lepingu lisaks olevate vormidega, vaid hankijal on õigus küsida pakkujalt täiendavaid andmeid - see on oluline erinevus pakkumuse vastavuse kontrollist, kus pakkumusest puuduvate andmete tagantjärele küsimine lubatud ei ole. Tähelepanuväärselt ei heida finantskorrektsiooni otsus ette seda, et eduka pakkuja poolt lepingu täitmisel reaalselt kasutatavad masinad ei vastaks tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele, mistõttu on finantskorrektsiooni otsuse etteheide iseäranis formaalse iseloomuga. Finantskorrektsiooni otsuses kajastatud tõlgendus hanke alusdokumendi p 7.4 tingimuse osas viiks ka õigusvastase järelduseni, sest kohustaks hanketingimust sisustama konkurentsi piiraval moel. Nimelt nagu keskus juba eelnevas menetluses osundas, on RTK andnud analoogses hankes nr 224793 nõustamise vastuses (5.10.2020) täpselt samasuguse hanketingimuse osas järgmise hinnangu: „Hankija on kehtestanud järgmise tingimuse: Pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod peavad vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Tingimuse kohaselt soovib hankija, et juba pakkujal oleksid sõiduautod vähemalt tema kasutuses. Nimetatud tingimus võib huvitatud isikutele olla piirav ja hanke objekti arvestades ebaproportsionaalne.“ Käesoleva hanke tingimusi kogumis ja tervikuna analüüsides on selge, et hankija ei ole soovinud konkurentsi piirata ning just seetõttu ei olegi vastavustingimusena nõutud juba pakkumuses andmeid sõidukite kohta, vaid alles lepingu täitmise perioodil. Ka on tähelepanuväärne, et RTK ise annab samale hanketingimusele vastuolulisi hinnanguid, leides kord, et tingimus kohustab pakkujat omama või kasutama sõidukeid juba pakkumuse esitamise ajal ja leides nüüd finantskorrektsiooni otsuses üllatuslikult, et hanketingimus ikkagi EI kohusta pakkujat omama või kasutama sõidukit juba pakkumuse esitamise ajal, vaid kohustab üksnes esitama andmeid suvaliste kontrollimatute sõidukite kohta. Vastavalt kohtupraktikale ei tohi hanketingimuste kogumis tõlgendamine viia õigusvastase tulemuseni, s.t. eelistada tuleb tõlgendust, mille kohaselt hanketingimused on kehtivad, mõistuspärase sisuga ja õiguspärased. Finantskorrektsiooni otsuses antud tõlgendus riigihanke alusdokumendi p 7.4 suhtes viib sisutühjale ja ebamõistlikule järeldusele, et pakkuja peab pakkumuses esitama andmed suvaliste sõidukite kohta, mida ta ei oma ega kasuta, mistõttu pakkumuse vastavuse sisuline kontroll oleks välistatud. Seevastu keskuse esitatud hanketingimuste kogumis tõlgendus, mille kohaselt andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta tuleb esitada alles lepingu täitmisel lepingu lisaks oleval vormil 7 arvestades ettevalmistusaega, tagab ka hanketingimuste kooskõla RHS printsiipidega, sh proportsionaalsuse põhimõtte ja konkurentsi põhjendamatu piiramise keeluga, võimaldades vorm 7 kaudu ka sõidukite nõuetelevastavuse sisulist kontrolli (kuivõrd lepingu täitmise alguseks peab pakkujal olema sõiduk kas omandis või kasutuses ja seetõttu saab ka sisuliselt kontrollida konkreetse sõiduki vastavust tehnilise kirjelduse nõuetele). Eelnevat arvestades leiab keskus jätkuvalt, et riigihankes nr 227657 ei esine finantskorrektsiooni otsuses ette heidetud rikkumist, kuivõrd puudus vastavustingimus, mis nõudnuks tehnilise kirjelduse lisas 1 sätestatud nõuete kohta vabas vormis andmete esitamist juba pakkumuses. Selle asemel pidi hankija lähtuma hanke alusdokumentide punktist 7.4 selle kehtival kujul, mis sätestas, et sõidukite kohta esitatakse andmed vormil 7 (mis hanke alusdokumentidest puudus) tehnilise kirjelduse lisa 4 nõuete kohta (mis aga mistahes nõudeid sõidukite kohta ei sisaldanud). Kuna punktis 7.4 puudus seega nii sisunõue kui ka dokumendinõue, ei saanud olla tegemist vastavustingimusega. Seetõttu on finantskorrektsioon tervikuna alusetu. Finantskorrektsiooni määr ja kaalutlused Alternatiivselt, isegi kui teoreetiliselt esineks riigihangete seaduse rikkumine (millega projekti partner ei nõustu), rajaneb finantskorrektsiooni otsus ebaõigetel kaalutlustel finantskorrektsiooni määra osas. Finantskorrektsiooni otsus rajaneb ühendmääruse § 22 ülemärkega 8 koosseisul, mis võimaldab finantskorrektsiooni rakendada määras 2, 5, 10 või 25 protsenti, v.a kui rikkumine on üksnes formaalne. Eelpool on projekti partner juba põhjendanud, et isegi kui lugeda hanke alusdokumendi punkti 7.4 ebaselgeks ja sisutühjaks hanketingimuseks, mis on vastuolus RHS üldpõhimõtetega, on tegemist pelgalt formaalse rikkumisega, sest hanketingimusi kogumis ja mõistliku isiku arusaamast lähtudes tõlgendades ei pidanud ükski pakkuja hanketingimusi mõistma nii, et tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete kohta tuleks andmed esitada vabas vormis juba pakkumuses (mida kinnitab ka pakkujate reaalne käitumine kõnealuses hankes). Ka ei ole RTK ette heitnud, et hankelepingu partneri poolt kasutatavad sõidukid ei vasta tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele. Kohane ei ole paralleel ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lg-s 5 kajastatud rikkumisega. Kui etteheidetava rikkumise puhul saaks üldse paralleelidest rääkida, siis saaks selleks äärmisel juhul olla § 22 ülamärkega 3 lg-ga 8 „ Kui pakkumuste hindamise kriteerium ja sellisele kriteeriumile antud osakaal ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ning selle tulemuseks on põhjendamatu konkurentsi piiramine, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.“ või sama paragrahvi lg-ga 3 „Kui hankelepingu ese ei ole valdkonna ettevõtja jaoks arusaadavalt kirjeldatud, välja arvatud, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole hankelepingu eseme täpne kirjeldamine nõutud, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.“ Paralleel võiks siin seisneda selles, et hanke alusdokumendi p 7.4 tingimus ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ja selgelt, mistõttu rakendub kuni 10%-line korrektsioonimäär. RTK on ebaõigesti ja põhjendamatult leidnud, et keskusele etteheidetava rikkumise puhul on faktiliselt tõendatud, et riigihanke tulemus peaks olema teistsugune vastandades seda ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lõigetele 3 ja 8. Nii see ei ole. RTK hinnang faktilisele tagajärjele tugineb ebaõigesti eeldusele, et vaidlusalune alusdokumendi p 7.4. on selge hanketingimus – ainult selge hanketingimuse ebaõigel kohaldamisel saab tõsikindlalt tuvastada kas hanke tulemus oleks pidanud olema teistsugune. Seevastu olukorras, kus vastavustingimus või hindamiskriteerium on ebaselge ehk ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lõigetes 3 ja 8 kajastatud olukordades, on hanketingimuse ebaselguse tõttu teoreetiliselt võimalik, et hanke tulemus oleks võinud olla teistsugune (võrreldakse olukorda, kus hanketingimus on ebaselge, olukorraga, kus hanketingimus oleks olnud selge). Analoogsete asjaoludega ongi käesoleval juhul tegemist – teoreetiliselt on võimalik, et riigihanke tulemus oleks võinud olla teistsugune, kui alusdokumendi p 7.4 oleks ühemõtteliselt sätestanud nõude esitada tehnilise kirjelduse lisas 1 nõutud andmed hankelepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta juba pakkumuses. Seepärast on keskus jätkuvalt seda meelt, et paralleel on kohane justnimelt ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lõigetega 3 ja 8, mis mõlemad näevad ette maksimaalse finantskorrektsiooni määra 10%. Eelnevat arvestades palub keskus finantskorrektsiooni otsus tühistada tervikuna või alternatiivselt alandada finantskorrektsiooni määra. Lugupidamisega Maikl Aunapuu Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus Juhatuse liige Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Kuupäev digitaalallkirjas nr 11.4-9/ 0104 10122 Tallinn Vaideotsus 1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus 1.1 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) § 51, haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ning sotsiaalkaitseministri 06.11.2018 käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud sotsiaaltranspordi korraldusmudelite testimise toetuse andmise tingimuse punkti 7.8.2 alusel vaatas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või vaide lahendaja või rakendusüksus) läbi Sotsiaalministeeriumi (edaspidi vaide esitaja või hankija) 10.12.2021 esitatud vaide RTK 10.11.2021 otsusele nr 11.4-9/1355 finantskorrektsiooni tegemise kohta (edaspidi FKO). Vaide esitaja taotleb vaides FKO kehtetuks tunnistamist või kui rakendusüksus jätab vaide haldusakti kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, finantskorrektsiooni määra vähendamist kohaldades projektiga seotud kuludele 5% finantskorrektsiooni määra. 2. Asjaolud 2.1 Projekti partner Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi partner) viis läbi avatud hankemenetlusena riigihanke nr 227657, mille raames esitati kolm pakkumust. 03.12.2020 tunnistas partner kõik esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks ja 14.12.2020 edukaks OÜ Tartaline (edaspidi pakkuja) pakkumuse. Partner sõlmis 09.03.2021 pakkujaga hankelepingu nr 7-3/1. 2.2 Rakendusüksus tuvastas, et riigihanke alusdokumendi punkti 7.4 kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. OÜ Tartaline pakkumuses oli jäetud esitamata riigihanke alusdokumentide punktid 7.4 nõutud andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta, mis tuli esitada vormil 7. 2.3 FKOs asus RTK seisukohale, et partner on rikkunud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 114 lõike 1 ja lõike 2 esimest lauset, kuivõrd pakkuja pakkumuses puuduvad riigihanke alusdokumendi punktis 7.4 nõutud andmed sõiduautode kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata. Pakkujad pidid riigihanke alusdokumendi punkti 7.4 kohaselt esitama pakkumuses andmed, mis oleksid  2 võimaldanud partneril kontrollida, et sõiduautod, millega pakkuja kavatseb hankelepingut täita, vastavalt tehnilise kirjelduse Lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ toodud 15-le tingimusele. RTK hinnangul on riigihanke alusdokumendi punktis 7.4 ekslikult viidatud tehnilise kirjelduse Lisale 4, kuna see sätestab nõuded dispetšerteenusele, kuid nõuded sõiduautodele sätestab tehnilise kirjelduse lisa 1. Samuti ei oma asjas tähtsust, et riigihangete registris ei olnud partner avaldanud vormi 7 „Info sõidukite kohta“, kuna nõuded, millele pakkumus vastama pidi, ei tulenenud vormist, vaid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. 2.4.Riigihanke alusdokumendid tuleb koostada selliselt, et kõik riigihankest huvitatud ettevõtjad saaksid selgelt ja ühtemoodi aru, millised nõuded on pakkumuse sisule esitatud. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. 2.5.Partner tekitas pakkujale teiste riigihankest huvitatud ettevõtjatega võrreldes soodsama olukorra, kuna mõni riigihankest nr 227657 huvitatud ettevõtja võis jätta pakkumuse esitamata, kuna tal ei olnud pakkumuse esitamise hetkeks esitada andmeid hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta. 2.6.FKO-ga kohaldati hankega seotud abikõlblikele kuludele Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõike 1 ja § 228 alusel 25%-list finantskorrektsiooni määra ning sellega seoses loeti mitteabikõlblikuks kuluks 14 377,37 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 12 220,76 eurot ja omafinantseering 2 156,61 eurot. 3. Vaide põhjendused 3.1.Vaide esitaja on seisukohal, et finantskorrektsiooni otsus on põhjendamata ja vastuoluline, rakendusüksus on jätnud tähelepanuta või andnud ebaõige hinnangu asjas tähtsust omavatele asjaoludele, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse. 3.2.Toetuse saaja hinnangul ei ole rakendusüksus toetuse saaja vastuväiteid finantskorrektsiooni otsuse eelnõule üldse analüüsinud ega nendega arvestanud või põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Finantskorrektsiooni otsus hõlmab üksnes partneri seisukohti, mistõttu on rikutud ärakuulamisõiguse põhimõtet. 3.3.Toetuse saaja hinnangul on finantskorrektsiooni otsus oma järeldustes ja seisukohtades vastuoluline, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse, kuna rakendusüksus on pidanud lubatavaks riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilisest tõlgendamisest lähtumist osas, mis toetab rakendusüksuse seisukohti, kuid ülejäänud osas tuleb lähtuda rangelt tingimuste sõnastuse grammatilisest tõlgendamisest. Toetuse saaja hinnangul on sarnaste asjaolude erinev käsitlemine vastuolus hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. 3.4.Partner sätestas nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta hankelepingu täitmise tingimusena. Riigihanke nr 227657 alusdokumente tervikuna tõlgendades ilmneb, et nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta on ette nähtud tingimustena, mida edukaks tunnistatud pakkuja peab hankelepingu  3 täitmise ajal järgima, st pakkujalt ei eeldata, et ta oleks neid tingimusi täitnud hankemenetluse käigus ega ajal, mil temaga sõlmiti hankeleping. 3.5.Toetuse saaja hinnangul on rakendusüksus riigihankedokumente tõlgendanud vastuolus tavapäraste õiguse tõlgendamise reeglitega. Rakendusüksuse otsuses toodud tõlgendus alusdokumendi punkti 7.4. ei ole kooskõlas sellega, kuidas seda tingimust mõistis hankija ja hankemenetluses osalenud pakkujad kui valdkonna asjatundjad. Üks pakkuja, kes esitas oma pakkumuses hankelepingu lisa 7 vormil andmed sõiduautode kohta, tegi seda informatiivsena ja omaalgatuslikult, kuna kõigil teistel sama ettevõtja poolt pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidel on märgitud hanke viitenumber 227657, kuid sõidukite kohta esitatud dokumendil on märgitud lõppenud riigihanke „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ viitenumber (224793). Ükski õigusakt ei keela lisada täiendavaid või selgitavaid informatiivse sisuga dokumente, mistõttu ei saa ühe ettevõtja poolt esitatud lisadokumenti tõlgendada kui nõuet või kohustust esitada vastav dokument ka teistelt menetluses osalevatelt ettevõtjatelt või mida hankija saaks aluseks võtta hankemenetluses otsuseid tehes. 3.6.Rakendusüksus on asunud seisukohale, et hankija oleks pidanud sätestama hankemenetluses konkurentsi piirava vastavustingimuse, mida hankija ise ei ole teinud ja mis on vastuolus EL riigihankeõigusega, eelkõige põhimõttega tagada rahvusvahelist piirmäära ületatavate hangete puhul hankes osalemise võimalus ka välisriigi pakkujatele edendamaks konkurentsi EL-siseselt. Hankes nr 227657 ei olnud alusdokumentides nõutud pakkumuse koosseisus kohustulikult esitatava dokumendina infot sõidukite kohta (HD p 14.1.1.), vaid info sõidukite kohta oli määratletud lepingu lisana (HD p 18.2.7.). 3.7.Toetuse saaja hinnangul puuduvad finantskorrektsiooni otsuses piisavad põhjendused, mis kinnitaksid, et finantskorrektsiooni kohaldamise kõrgeimas võimalikus määras on proportsionaalne väidetava riigihanke reeglite rikkumise raskus ja selle tagajärgedega. Partner on eksinud põhimõtte vastu formuleerida hankedokumentides tingimused täpselt ja selgelt, kuid tegemist on hooletusest tuleneva väheolulise eksimusega, mis on ületatav riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamise teel ning see ei oma mõju hankemenetluse läbiviimise seaduslikkusele ega tulemustele. 3.8.Väidetava rikkumise puhul on ühendmääruse 4. pk mõttes tegemist puudustega riigihanke alusdokumentides, sh vastavustingimuste seadmisel. Toetuse saaja on seisukohal, et kohaldatav finantskorrektsiooni määr ei saaks olla kõrgem võrreldes määraga, mida oleks saanud kohaldada siis, kui hankija olekski vaidlusaluse vastavustingimuse seadnud. Ühendmääruse § 223 lg 2 punkti 1 ja § 21 lg 1 punkti 4 kohaselt kohaldatakse 5% finantskorrektsiooni määra, kui riigihankes esineb piirav pakkumuste vastavustingimus, kuid sellele vaatamata on pakkujad rohkem kui üks. Seega leiab toetuse saaja, et kui rakendusüksus jääb seisukohale, et riigihanke nr 227657 läbiviimisel oli tegemist RHSi rikkumisega, oleks proportsionaalne finantskorrektsiooni määr 5%. 4. Vaidele lisatud partneri seisukohad 4.1.Finantskorrektsiooni otsus rajaneb ilmselgelt ebaõigel eeldusel, et riigihankes nr 227658 oli kehtestatud vastavustingimus, mis oleks nõudnud juba pakkumuses tehnilise kirjelduse lisa 1 kajastatud andmete esitamist pakkumuses.  4 Vastavustingimusena käsitatav hanketingimus peab sisaldama kahte struktuuriliste elementi: esiteks, sisunõuet (s.t antud juhul nõuet, et pakkuja omandis või kasutuses peavad olema sõiduautod, mis vastavad tehnilise kirjelduse lisa 2 nõuetele) ja teiseks, dokumendinõuet ehk pakkumuses esitatavat dokumenti, misläbi pakkuja esitab esmase tõendi pakkumuse vastavuse kohta (antud juhul vorm 7). Kõnealuses riigihankes puudus nii sisuline vastavustingimus kui ka dokumendinõue, mis oleks kohustanud pakkujaid esitama juba pakkumises andmeid hankelepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta. 4.2.Vale on finantskorrektsiooni otsuse järeldus, et hanke alusdokumendi p 7.4 viidet tehnilise kirjelduse lisale 4 võiks suvaliselt asendada tehnilise kirjelduse lisaga 1 või et tegu on „formaalse eksimusega“. Olukorras, kus tehnilise kirjelduse lisa 4 ei sisaldanudki nõudeid sõidukite kohta, puudus hanketingimuses sisunõue ning seetõttu juriidiliselt ei saa hanke alusdokumendi p 7.4 sätestatut vastavustingimusena (ega lepingutingimusena ega mistahes muu tingimusena) käsitleda, tegemist on pakkuja suhtes nõudeid mitte sisaldava ning juriidilisi tagajärgi mitte kaasa toova tekstiga hanke alusdokumentides. 4.3.Vaidluse all pole see, et hankelepingu täitmiseks kasutatavad sõidukid peavad lepingu täitmise faasis vastama tehnilise kirjelduse lisas 1 esitatud nõuetele, vaid vaidlus on selles, millisel ajahetkel pidi pakkuja esitama andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõidukite kohta. 4.4.Alternatiivselt on tegemist ebaselge hanketingimusega, mida tuleb tõlgendada mõistliku isiku arusaamast lähtudes. Isegi kui teoreetiliselt nõustuda RTK seisukohaga, et hanke alusdokumendi punktis 7.4 peaks viide tehnilise kirjelduse lisale 4 olema tõlgendatav hoopis viitena tehnilise kirjelduse lisale 1 ehk punkt 7.4 sisaldas sisunõuet, siis oli ikkagi tegemist ebaselge hanketingimusega selles osas, kas andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta tuli esitada juba pakkumuses või mitte. Kuigi riigihanke alusedokumendi punkti 7.4 teise lause kohaselt esitab pakkuja vormi 7 pakkumuses, tuleb hanketingimusi tõlgendada nende koosmõjus ja lähtudes mõistliku isiku arusaamast. 4.5.Tehnilise kirjelduse lisa 1 punkt 5 sätestas üheselt, et tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele vastavad sõidukid peavad olema töövõtja omandis või kasutuses alles lepingu täitmise alustamisel, lepingu p 16.2 kohaselt on vedajal ettevalmistusaeg 2 kuus pärast lepingu sõlmimist autopargi ettevalmistamiseks ning vorm 7, millel tuli esitada andmed sõidukite kohta, kuulus hoopis lepingu lisade juurde. Rakendusüksuse tõlgenduse kohaselt oleks tehnilise kirjelduse lisa 1 punkti 5 regulatsioon otseses vastuolus riigihanke alusdokumentide punktiga 7.4, sest esimene viidatud säte nõuab sõidukite omandiõigust või kasutusõigust alles lepingu täitmise alguseajaks, teine viidatud säte nõuab aga sõidukite omandiõigust või kasutusõigust juba pakkumuste esitamise ajal. 4.6.FKOs on jõutud valele seisukohale, et vorm 7 puudumine hankedokumentidest ei oma tähtsust, sest see ei määra sõidukitele esitatavaid nõudeid. Oluline on see, et vorm 7 sisaldus hanketingimuste koosseisus hankelepingu lisana, millest võis koostoimes tehnilise kirjelduse lisa 1 punktiga 5 teha järelduse, et vorm 7 andmed sõidukite kohta tuleb esitada alles lepingu täitmise faasis, mitte juba pakkumuse esitamisel. 4.7.Mitte ükski pakkuja ei esitanud tehnilise kirjelduse Lisa 1 kõikide tingimuste kohta andmeid oma pakkumuses. Üks pakkuja esitas pakkumuses lepingu lisaks oleva vormi  5 7, kuid FKO antud tõlgenduse kohaselt pidanuks pakkumuses olema esitatud andmed tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta ning vastavaustingimuse kohta puuduvate andmete esitamine hiljem pärast pakkumuste esitamist selgitustaotluse alusel ei ole lehtiva kohtupraktika kohaselt õiguspärane, seega FKO antud tõlgenduse kohaselt ei saanuks ühtegi pakkumust vastavaks tunnistada, sest mitte ükski pakkuja ei mõistnud riigihankes alusdokumendi punktis 7.4 andmeid tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta. Sellest tulenevalt ei saanud mõistlik isik kuidagi mõista alusdokumentide punktis 7.4 esitatud ebaselge regulatsiooni nii nagu FKO seda kajastab. 4.8.Rakendusüksus on 05.10.2020 andnud hinnangu samale hanketingimusele hankes nr 224793, et tingimus võib huvitatud isikutele olla piirav ja hanke objekti arvestades ebaproportsionaalne. Seega hanke nr 227657 tingimusi kogumis ja tervikuna analüüsides on selge, et hankija ei ole soovinud konkurentsi piirata ning seetõttu ei ole vastavustingimusena nõutud juba pakkumuses andmeid sõidukite kohta, vaid alles lepingu täitmise perioodil. 4.9.Partneri leiab, et kohane ei ole kasutada paralleeli ühendmääruse § 223 lõikega 5, vaid § 223 lõikega 8 või lõikega 3, kuna alusdokumendi punkti 7.4 tingimus ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ja selgelt, mistõttu rakendub kuni 10% korrektsioonimäär. 5. Vaide lahendaja seisukoht 5.1. Vaide lahendaja kontrollis vaide saamisel vaide vastavust haldusmenetluse seaduse § 76 sätestatud nõuetele ning tuvastas vaides puuduse. Nimelt puudus vaides kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Kuivõrd STS § 51 lõike 1 alusel on enne halduskohtule kaebuse esitamist kohustus läbida vaidemenetlus, siis on tegemist sellise puudusega, mida on vaide lahendajal ise võimalik kõrvaldada. Vaide lahendajale on teada, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust, kuivõrd antud asjas on käimas alles vaidemenetlus. 5.2.Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS § 83 lõigetega 1 ja 2 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 5.3.Kuivõrd vaidega koos esitati ka partneri poolsed seisukohad, siis käsitleb vaide lahendaja neid koos vaide esitaja seisukohtadega. 5.4.Vaide lahendaja hinnangul on RTK õigesti leidnud, et jättes OÜ Tartaline pakkumuse tagasi lükkamata, on partner rikkunud RHS § 114 lõiget 1 ja lõike 2 esimest lauset, kuivõrd OÜ Tartaline pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumendi punktis 7.4 sätestatud tingimusele. Sellest tulenevalt on partner rikkunud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. 5.5.Vaidest nähtuvalt vaidlustab vaide esitaja otsust nii menetlusõiguslikust kui ka materiaalõiguslikust aspektist.  6 5.6.Menetlusõiguslikust aspektist heidab vaide esitaja RTKle ette ärakuulamisõiguse põhimõtte rikkumist. Vaide lahendaja nõustub vaide esitajaga, et haldusmenetlus, kus puudutatud isik on jäetud ära kuulamata, on formaalselt õigusvastane ning olukorras, kus kohus on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine ei oleks toonud kaasa tema jaoks soodsama haldusakti andmist, võib jätta haldusakti tühistamata. Kuid käesoleval juhul ei nõustu vaide lahendaja vaide esitajaga, et vaide esitaja on jäetud ära kuulamata. Seda põhjusel, et FKO eelnõu on saadetud nii toetuse saajale kui ka partnerile kommenteerimiseks ning nii vaide esitaja kui ka partner peaasjalikult käsitlevad samu vastuargumente. Nende põhiargumendiks on see, et tegemist ei ole vastavustingimusega, vaid tegemist on hankelepingu täitmise tingimusega, mida RTK on FKOs ka käsitlenud. Ärakuulamisõigus ei tähenda seda, et igale argumendile, vastuväitele, seisukohale jne peab haldusorgan oma otsuses vastama, vaid oluline on see, et sellest nähtub, et ärakuulamine on toimunud ning haldusotsuses on otsuse tegemiseks kõik alused ja põhjendused välja toodud. Vaide lahendaja möönab, et korrektne RTK käitumine oleks olnud olukord, kus FKO punktis 2 oleks käsitletud ka neid vaide esitaja argumente, mida partneril ei olnud, kuid nagu on vaide esitaja oma vaides välja toonud kohtulahendi 3-3-1-76-12 seisukoht, et haldusakt võidakse tühistatakse ärakuulamisõiguse rikkumisel, kui on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine oleks toonud kaasa tema jaoks soodsama haldusakti andmise, siis käesoleval juhul ei nähtu sellist ärakuulamisviga, mis viiks haldusakti tühistamiseni. 5.7.Materiaalõiguslikust aspektist nähtuvalt vaidlustab vaide esitaja FKO osas, milles rakendusüksus asus seisukohale, et partner on riigihankes nr 227657 tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja finantskorrektsiooni määra 25%. Sellest tulenevalt hindab vaide lahendaja vaide sisulisel läbivaatamisel nii hankerikkumisega seotud etteheite kui ka finantskorrektsiooni määra rakendamise õiguspärasust. 5.8.Vaidlusaluseks vastavustingimuseks on alusdokumendi punkt 7.4, mille kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. Vaide esitaja kui ka partner on asunud seisukohale, et antud tingimuse puhul ei ole tegemist vastavustingimusega, vaid tegemist on hankelepingu tingimusega, mistõttu ei pidanud pakkujad (ka OÜ Tartaline) koos pakkumusega esitama vormil 7 andmeid teenuse osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta. RTK on aga FKOs jõudnud järeldusele, et tegemist on vastavustingimusega, mistõttu pidid pakkujad (ka OÜ Tartlaine) koos pakkumusega esitama andmed sõiduautode kohta Tehnilise kirjelduse Lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud tingimustele. 5.9.Vastavalt RHS § 114 lõikele 1 kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lõike 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 5.10. Et teha kindlaks, kas tegemist on vastavustingimusega või hankelepingu tingimusega, peab vaide lahendaja end asetama hankest huvitatud pakkujate asemele  7 ning hindama hanke alusdokumente lähtuvalt neist, kuidas nemad hanke alusdokumentidest aru said. 5.11. Vastavalt RHS § 4 punktile 17 on riigihanke alusdokumendid hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sh pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid. Seega tuleb pakkumuse vastavust kontrollida riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste alusel. See kehtib nii pakkumusele seatud sisuliste nõuetele kui ka dokumendinõuetele. Samuti on seaduse alusel kohustus arvestada riigihanke alusdokumentide tingimusi tervikuna, mitte üksnes esitada hankemenetluse vormidel nõutavaid andmeid ja dokumente, millele vastab hankija kohustus kontrollida pakkumuse vastavust kõikide tingimuste osas. Seega ei ole vastavuse kontroll piiritletud üksnes riigihangete registrist nähtuvate vastavustingimustega, vaid kõikides alusdokumentides (nt tehniline kirjeldus, juhised pakkujale, ettevalmistatud vormid jne) olevate tingimustega. 5.12. Hinnates asjaolusid terviklikult, on vaide lahendaja seisukohal, et hanke alusdokumendi punktis 7.4 sätestatud tingimuse puhul on tegemist pakkumuse vastavustingimusega, mitte aga hankelepingu täitmise tingimusega. Seda põhjusel, et hinnates Tehnilise kirjelduse Lisa 1 tingimuste sisu, siis nende puhul on tegemist pakkumusele seatud tingimustega, mida tuleb täita pakkumiste esitamise hetkeks. Asjaolu, et alusdokumendi punktis 14.1.1 ei ole loetletud Tehnilise kirjelduse Lisa 1, ei muuda olematuks asjaolu, et alusdokumendi punktis 7.4 on nõutud pakkumuse esitamise hetkeks pakkujatelt tõendeid/kinnitust sõiduautode vastavust teatud nõuete (Tehnilise kirjelduse Lisa 1). Samuti on vaidlusalune punkt 7.4 sätestatud alusdokumendi vastavustingimuste punkti 7 all. Hinnates teisi punktis 7 sätestatud tingimusi, siis nähtub ka selles, et on antud punktis kajastatud kõik tingimused pakkumuste vastavustingimused. Hanke alusdokumente tuleb tõlgendada koosmõjus ja asjaolu, et kuskilt loetelust tõstetakse üks dokument ümber, ei muuda tingimust sisuliselt, kuivõrd antud tingimust ennast ei muudetud. Seega ei saa asuda seisukohale, et tegemist ei ole vastavustingimusega. 5.13. Praegusel juhul ei oma tähtsust asjaolu, et RTK on hanke nr 224793 eelnõustamises teinud hankijale märkuse selle sama tingimuse osas, kuna hankija on vaidlusaluses hankes nr 227657 jätnud selle tingimuse jätkuvalt sisse. Hankija on küll hanke nr 227657 alusdokumendi punktides 14.1.1 ja 18.2.7 teinud muudatused, kuid muutmata on jätnud tingimuse ise ehk punkti 7.4, mille kohta hankes nr 224793 RTK märkuse tegi, jättis partner muutmata. 5.14. Alusdokumendi punktis 14, kus on kajastatud pakkumuse struktuur ja nõutud dokumentide loetelu, puudub Tehnilise kirjelduse Lisa 4 ja Vorm 7 „Info sõidukite kohta“. Alusdokumendi punktis 18 „Hankedokumentide lisad“ on aga alapunkt 18.1.1. „Tehnilise kirjelduse Lisa 1 „Nõuded sõiduautodele“ ja alapunkt 18.1.4. „Tehniline kirjeldus Lisa 4 „Nõuded dispetšerteenusele“. Kuivõrd Tehniline kirjeldus Lisa 4 sätestab nõuded dispetšerteenusele, kuid punkt 7.4 räägib sõiduautode tingimustest, siis on siin tegemist ilmselge eksimusega ehk viidatud on valele tehnilisele kirjelduse lisale. Seega on RTK jõudnud õigele järeldusele, et punktis 7.4 ei ole partner mitte mõelnud Lisa 4 vaid Lisa 1. Vaide lahendaja ei nõustu partneri seisukohaga, et kuna Tehnilise kirjelduse Lisa 4 ei sisaldanudki nõudeid sõidukite kohta, siis puudus hanketingimuses sisunõue. Käesoleva juhul nähtub selgelt, et tehnilise kirjelduse  8 lisades on partner kajastanud ka nõudeid sõiduautodele, seega ei saa öelda või jõuda järeldusele, et alusdokumenti punktis 7.4 on sätestatud sisutühi nõue. 5.15. Hankijal on hoolsuskohustus koostada riigihanke alusdokumendid sellise täpsusastmega, mis tagab läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise ning riigihanke korraldamisel konkurentsi maksimaalne ärakasutamine. Sellega on vastuolus sellised riigihanke alusdokumendid, mis on mitmeti mõistetavad, vastuolulised või ebaselged. 5.16. Vaide lahendaja ei nõustu ka partneri seisukohaga, et kuna alusdokumendis puudus vorm 7 „Info sõidukite kohta“ ehk dokumendinõue on täitmata, siis sellest tuleb samuti järeldada, et pakkujad ei pidanud pakkumuse esitamise hetkel esitama Tehnilise kirjelduse Lisas 1 sätestatud nõudeid sõiduautode kohta. Vormi puudumine hanke alusdokumentides ei muuda olematuks alusdokumentides sätestatud tingimusi, vorm on tõendamise viis, mitte aga tingimus ise. Seega on RTK jõudnud õigele järeldusele, et kui puudub vorm, siis peavad pakkujad täitma vastava tingimuse vabas vormis. Hankija pädevuses on kehtestada hankes täpselt need tingimused, mida tema peab vajalikuks, kuid hankija ei saa hilisemas etapis hakata neid muutma. Praeguselt juhul nähtub hankest nr 227657, et partner on kehtestanud riigihanke alusdokumendis nõuded sõiduautodele (Tehniline kirjeldus Lisa 1) vastavustingimusena. 5.17. Asjaolu, et üks pakkuja esitas info sõiduautode kohta, näitab ilmselgelt püüet täita alusdokumendi punktis 7.4 sätestatud tingimust, kuivõrd see punkt on segane (jääb arusaamatuks, mida täpselt hankija pakkujatelt soovib, puudub Tehnilise kirjelduse lisa 4, kuid olemas on Tehnilise kirjelduse Lisa 1, samuti puudub Vorm 7 „Info sõidukite kohta“, samas on hankelepingu lisa 7 „Info sõidukite kohta“) ja pakkujal oli varasemast hankest olemas info sõiduautode kohta. Kõrvutades hankes nr 227657 hankelepingu Lisa 7 „Info sõidukite kohta“ hanke nr 224793 hankedokumendi Vormiga 7 „Info sõidukite kohta“, on näha, et esitatavad nõuded on üks ühele samad, seega see näitab selgelt pakkuja püüet täita vastavat vastavustingimust. Seda enam, et ta esitas selle dokumendi juba pakkumuse esitamise hetkel, kuigi arvestades vaide esitaja ja partneri seisukohti, oleks ta pidanud selle esitama alles hankelepingu täitmiseks. Antud juhul ei saa vaide lahendaja nõustuda vaide esitaja väitega, et pakkuja esitas selle info sõiduautode kohta informatiivsena. 5.18. Vaide lahendaja ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, et RTK oleks justkui jõudnud FKOs järeldusele, et hankija oleks pidanud sätestama hankemenetluses konkurentsi piirava vastavustingimuse. Antud juhul ei toimu vaidlus selles, kas see tingimus on konkurentsi piirav või mitte, mistõttu ei ole RTK oma FKOs seda tingimust sellest lähtuvalt ka analüüsinud. RTK on hankes nr 224793 partnerile andnud hinnangu, et alusdokumendi punktis 7.4 sätestatud tingimus võib olla piirav ja ebaproportsionaalne, kuid nagu nähtub hankest nr 227657, siis ei ole partner seda tingimust alusdokumentides muutnud. Hankija ei saa hilisemas etapis hanke alusdokumentides seatud tingimusi muutma või laiendama, hankija peab jääma avaldatud tingimuste juurde ning kontrollima pakkumuste vastavust nimetatud tingimustele sisuliselt. 5.19. Nii vaide esitaja kui ka partner on esitanud vaides vastuväited ka kohaldatavale finantskorrektsiooni määra osas. 5.20. Partneri on leidnud, et kohane ei ole kasutada paralleeli ühendmääruse § 223 lõikega 5, vaid § 223 lõikega 8 või lõikega 3, kuna alusdokumendi punkti 7.4 tingimus  9 ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ja selgelt, seega rakendub kuni 10% finantskorrektsiooni määr. 5.21. Vaide esitaja on leidnud, et FKOs puuduvad piisavad põhjendused, mis kinnitaksid, et finantskorrektsiooni kohaldamine kõrgeimas võimalikus määras on proportsionaalne väidetava riigihanke reeglite rikkumise raskuse ja selle tagajärjega. Samuti on vaide esitaja seisukohal, et kohaldatav finantskorrektsioonimäär ei saaks olla kõrgem võrreldes määraga, mida oleks saanud kohaldada siis, kui hankija olekski vaidlusaluse vastavaustingimuse seadnud ehk kohane oleks kohaldada ühendmääruse § 223 lg 2 punkti 1 ja § 21 lg 1 punkti 4. 5.22. Vastavalt ühendmääruse §-le 228 kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne, kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine. Ühendmääruse seletuskirja1 kohaselt tuleb § 227 asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast. Seega tuli RTKl leida ühendmääruse §-dest 22-228 antud rikkumisega samalaadne juhtum. 5.23. Vaide lahendaja hinnangul on RTK FKOs tuginenud õigel analoogsel rikkumisel ehk ühendmääruse § 223 lõikele 5, kuivõrd ka vaidlusaluses juhtumis on partner kohaldanud valesti alusdokumentides sätestatud tingimust. Ühendmääruse seletuskirja kohaselt tuleb hinnata konkreetset rikkumist. Antud juhul ei ole rikkumiseks piirava tingimuse seadmine. Samuti ei saa kõrvutada käesolevat rikkumist partneri poolt välja pakutud ühendmääruse paragrahvidega, kuivõrd rikkumine ei seisne asjaoludes, et tingimus ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult või et seda tingimust ei ole arusaadavalt kirjeldatud. 5.24. Samuti ei nõustu vaide lahendaja vaide esitajaga, et puuduvad piisavad põhjendused, mis kinnitaksid finantskorrektsiooni kõrgeimas määras. RTK on FKO punktis 1.4 toonud välja kaalutlused, mille alusel on jõutud järeldusele kohaldamaks 25% määra. RTK on oma otsuses tuginenud järgmistel kaalutlustel: esiteks oleks partner pidanud OÜ Tartaline pakkumuse tagasi lükkama ja mitte temaga lepingut sõlmima, seega oleks hanke tulemus olnud teine, teisteks, tegemist on rahvusvahelise piirmäära ületava riigihankega, kolmandaks on asjaolu, et pakkumused ei olnud omavahel võrreldavad, kuivõrd kolmes pakkumusest kahes olid esitamata alusdokumentide punktis 7.4 nõutud andmed ning neljandaks, tegemist on analoogse rikkumisega, mis on käsitletud ühendmääruse § 223 lõikes 5, kus tuleb kohaldada 25% finantskorrektsiooni määra. 5.25. Seega arvestades vaidlustatud otsuse järeldusi ja kohaldatud õigust, tuleb asuda seisukohale, et FKO on õiguspärane. Seega tuleb esitatud vaie jätte rahuldamata ja vaidlustatud otsus jõusse. 1 09.10.2020 jõustunud ühendmääruse muudatuse seletuskiri  10 6. Otsus Lähtudes eeltoodust ja tuginedes haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 4 otsustab Riigi Tugiteenuste Keskus jätta vaide rahuldamata. 7. Edasikaebamise õigus Käesoleva vaideotsusega mitte nõustamisel võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Karro Peadirektori asetäitja Kerli Brandt Jurist [email protected] Tallinna halduskohus Meie 28.02.2022 nr 1.5-2/769 [email protected] Pärnu mnt 7 15082, Tallinn Harju maakond VOLIKIRI Vabariigi Valitsuse seaduse § 44² lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 alusel volitan Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalituse juristi Marju Lepmets’a (isikukood 47705200261) esitama kaebust Riigi Tugiteenuste Keskuse vaideotsuse nr 11.4-9/0104 peale ja esindama sellega seoses Sotsiaalministeeriumi (registrikood 70001952, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122) halduskohtumenetluses kõigis kohtuastmetes. Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib kuni 31.12.2024 või kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Marju Lepmets 611 3061 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Riigi Tugiteenuste Keskus VASTUVÄITED FINANTSKORREKTSIOONI OTSUSE EELNÕU SUHTES Riigihankes nr 227657 Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) edastas 30.09.2021 Sotsiaalministeeriumile otsuse eelnõu finantskorrektsiooni tegemise kohta projektis „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ seoses riigihankes nr 227657 esinenud väidetavate rikkumistega. Finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohaselt plaanib RTK teha finantskorrektsiooni summas 14 377,37 eurot ning vähendada järgnevates maksetaotlustes riigihanke nr 227657 alusel hüvitamiseks esitatud kulusid 25 % võrra. MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus kui projekti partner jääb RTK-le eelnevas menetluses esitatud seisukohtade juurde ning leiab jätkuvalt, et finantskorrektsiooni otsuse eelnõus ette heidetud rikkumist ei esine, mistõttu on finantskorrektsioon tervikuna alusetu. Finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohaselt seisneb etteheidetav riigihangete seaduse nõuete rikkumine selles, et riigihankes nr 227657 edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Tartaline pakkumuses ei olnud esitatud tehnilise kirjelduse lisas 1 nõutud andmeid sõidukite kohta, mida pakkuja kavatses hankelepingu täitmisel kasutama hakata. Finantskorrektsiooni otsuse eelnõu rajaneb ilmselgelt ebaõigel eeldusel, et riigihankes nr 227657 oli kehtestatud vastavustingimus, mis oleks nõudnud juba pakkumuses tehnilise kirjelduse lisa 1 kajastatud andmete esitamist pakkumuses. Nagu FKO eelnõus mööndakse, sisaldas riigihanke nr 227657 riigihanke alusdokumendi p 7.4 järgmist tingimust: „Pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod peavad vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. Vastavustingimusena käsitatav hanketingimus peab sisaldama kahte struktuurilist elementi: esiteks, sisunõuet (s.t antud juhul nõuet, et pakkuja omandis või kasutuses peavad olema sõiduautod, mis vastavad tehnilise kirjelduse lisa 4 nõuetele) ja teiseks, dokumendinõuet ehk pakkumuses esitatavat dokumenti, misläbi pakkuja esitab esmase tõendi pakkumuse vastavuse kohta (antud juhul vorm 7). FKO eelnõus mööndakse esiteks seda, et tehnilise kirjelduse lisa 4 ei sisaldanud mitte mingisuguseid nõudeid sõidukite kohta, s.t. puudus vastavustingimuse sisunõue. Vale on FKO eelnõu järeldus, et hanke alusdokumendi p 7.4 viidet tehnilise kirjelduse lisale 4 võiks suvaliselt asendada hoopis tehnilise kirjelduse lisaga 1. Nagu FKO eelnõus läbivalt rõhutatakse, on hankija ise rangelt seotud kehtestatud hanketingimustega ega tohi kehtestatud hanketingimuse kohaldamisest loobuda, ent mitte ka selle sisu meelevaldselt laiendada ega kitsendada. FKO eelnõu seisukoht, mille kohaselt tuleks vaidlusaluses hanketingimuses sisaldunud sisunõue viitega tehnilise kirjelduse lisale 4 asendada suvaliselt hoopis tehnilise kirjelduse lisa 1 viitega läheb vastuollu FKO eelnõus viidatud kohtupraktikaga hanketingimuste muutumatuse ja siduvuse osas. Olukorras, kus tehnilise kirjelduse lisa 4 aga ei sisaldanudki nõudeid sõidukite kohta, puudus tegelikult hanketingimuses sisunõue kui selline ning seetõttu juriidiliselt ei saa hanke alusdokumendi p 7.4 sätestatud vastavustingimusena (ega lepingutingimusena ega mistahes muu tingimusena) käsitada, tegemist on sisutühja ehk pakkuja suhtes nõudeid mitte sisaldava ning juriidilisi tagajärgi mitte kaasa toova tekstiga hanke alusdokumentides. Alternatiivselt isegi kui teoreetiliselt nõustuda RTK seisukohaga, et hanke alusdokumendi punktis 7.4 peaks viide tehnilise kirjelduse lisale 4 olema tõlgendatav hoopis viitena tehnilise kirjelduse lisale 1 (millise seisukohaga projekti partner ei nõustu) ehk p 7.4 sisaldas sisunõuet (pakkuja kasutuses või omandis olevate sõidukite vastavus tehnilise kirjelduse nõuetele), siis oli ikkagi tegemist ebaselge hanketingimusega selles osas, kas andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta tuli esitada juba pakkumuses või mitte. Kuigi riigihanke alusdokumendi p 7.4 teise lause kohaselt esitab pakkuja vormi 7 (mida hanke alusdokumendid ei sisalda) pakkumuses, tuleb hanketingimusi tõlgendada nende koosmõjus ja lähtudes mõistliku isiku arusaamast (TlnHKo 23.9.2019, 3-19-1523; p-d 19, 21-23, 31, 34, 36-37). Tallinna Halduskohus 23.09.2019 otsuses kohtuasjas 3-19-1523 on ebaselgete hanketingimuste tõlgendamismeetodite kohta selgitanud järgmist: „Kui RHAD-s sätestatud hankija soovist saadakse aru erinevalt, tuleb nende sätete lahti mõtestamisel kasutada tõlgendamist ning seejuures otsustada, millist tõlgendamisreeglit kohaldada. Tõlgendamisel tuleb arvestada, et RHS eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine (RHS § 2 lg 1). Riigihanke korraldamise põhimõtted sätestab RHS § 3. Eelnevast tuleneb, et riigihankemenetlus peab olema läbipaistev ja kontrollitav, st selle olemus on avalik. Sellisel juhul tuleks tõlgendamisel lähtepunktiks võtta TsÜS § 75 lg 2. 24. TsÜS § 75 lg 2 teine lause sätestab, et kui tahteavaldus, mis ei ole tehtud kindlale isikule, on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Hanketeade on avalikkusele suunatud tahteavaldus. Seega tuleb hinnata võimalikele hankes osalemisest huvitatud isikutele hankemenetluse raames kättesaadavaks tehtud dokumente ning seda, kuidas need isikud pidid nendest aru saama (TrtRnKo nr 3-13-2040, p 20). Mõistliku isikuna tuleb mõista eelkõige isikuid, kes tahteavaldust usaldasid ja sellele tuginedes ka tegutsesid. Hanketingimuste tõlgendamisel tuleb väljendi „mõistlik isik“ sisustamisel lähtuda sellest, kuidas said tingimustest aru hankemenetluse esemega seonduva valdkonna spetsialistid (TrtRnKo nr 3-13-2040, p 21). Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. Kui hindamiskriteerium on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja muudest olulistest asjaoludest, sh tõlgendada hindamiskriteeriumit pakkujale soodsamalt, kui see on õiguspärase tulemuse saavutamiseks vajalik (TlnRnKo nr 3-18-2338, p 27).“ Nagu projekti partner on eelnevas menetluses RTK tähelepanu juba juhtinud, sätestas tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5 üheselt, et tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele vastavad sõidukid peavad olema töövõtja omandis või kasutuses alles lepingu täitmise alustamisel, lepingu p 16.2 kohaselt on vedajal ettevalmistusaeg 2 kuud pärast lepingu sõlmimist autopargi ettevalmistamiseks ning vorm 7, millel tuli esitada andmed sõidukite kohta, kuulus hoopis lepingu lisade juurde. Ka on tähelepanuväärne, et riigihangete registris ei olnud vastavustingimuste hulgas kajastatud mistahes moel kohustust esitada juba pakkumuses andmed sõidukite kohta. Arvestades eelnevat ja seda, et hanke alusdokumentide juures puudus ka vorm 7 ehk hanke alusdokumendi p 7.4 dokumendinõue, ei saanud mõistlik isik mitte kuidagi hanketingimusi nende kogumis analüüsides jõuda järelduseni, et tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta tuleb esitada andmed sõidukite osas juba pakkumuses. Seda, et mitte ükski mõistlik isik FKO eelnõus kajastatud moel hanketingimust ei mõistnud, kinnitab mh FKO eelnõus kajastatud mööndus, et mitte ükski pakkuja ei esitanud tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta andmeid oma pakkumuses (kuivõrd FKO eelnõus mööndakse, et lepingu lisaks olev vorm 7 ei saa olla hanke alusdokumendi p 7.4 viidatud vastavustingimuse dokumendinõue, kuna lepingu vorm 7 ei sisalda ca pooli tehnilise kirjelduse lisa 1 nõudeid, mida FKO eelnõus peetakse omavoliliselt riigihanke alusdokumendi p 7.4 hanketingimuse sisunõudeks. Õige on FKO eelnõu tähelepanek, et üks pakkujatest esitas pakkumuses lepingu lisaks oleva vorm 7, ent FKO eelnõuga antud tõlgenduse kohaselt pidanuks pakkumuses olema esitatud andmed tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta ning vastavustingimuse kohta puuduvate andmete esitamine hiljem, pärast pakkumuste esitamist selgitustaotluse alusel ei ole õiguspärane – seega FKO eelnõu tõlgenduse kohaselt ei saanuks ühtegi pakkumust vastavaks tunnistada, sest mitte üheski pakkumuses ei olnud esitatud andmeid tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta. Ka ei ole riigihanke alusdokumendi p 7.4 tingimuse sisustamine FKO eelnõus kajastatud moel mitte kuidagi loogiline ega hanke õiguspäraste eesmärkidega kooskõlas. FKO eelnõus esitatud tõlgenduse kohaselt ei oleks pakkujad pidanud pakkumuses esitama andmeid sõidukite mudeli, margi ega registreerimisnumbri kohta, kuid sellises olukorras jääb arusaamatuks, kuidas oleks üldse saanud hankija kontrollida tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete täidetust – on ilmne, et heitmestandardile, vanusele, istekohtade arvule jne esitatud nõuete sisuline kontroll eeldaks vältimatult selle teadmist, millist marki ja mudeliga sõidukiga on tegemist. Ebaselge hanketingimuse tõlgendamine ei saa viia ebaloogilise ja sisutühja järelduseni, ent FKO eelnõus avaldatud tõlgendus tähendaks sisuliselt seda, et RTK seisukoha järgi pakkumuses esitamisele kuuluvad andmed sõidukite kohta ei oleks mitte mingil moel seostatavad sõidukiga ega võimaldaks ka mitte mingil moel kontrollida sõiduki sisulist vastavust tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele. See ebaloogiline järeldus toetabki projekti partneri väidet, et vastavustingimusena puudus nõue esitada mistahes andmeid sõidukite kohta pakkumuses ning andmed sõidukite kohta tuli esitada alles lepingu sõlmimise järel lepingu lisaks oleval vormil 7. Seejuures pole oluline, et vorm 7 ei sisaldanud lahtreid kõikide tehnilise kirjelduse lisa 1 tingimuste kohta, sest hankija õigused lepingu täitmise nõuetekohasuse (sh tehnilise kirjelduse nõuete täitmise kohta) kontrollimisel ei ole piiratud lepingu lisaks olevate vormidega, vaid hankijal on õigus küsida pakkujalt täiendavaid andmeid (erinevalt pakkumuse vastavuse kontrollist, kus puuduvate andmete tagantjärele küsimine lubatud ei ole). Tähelepanuväärselt ei heida FKO eelnõu ette seda, et eduka pakkuja poolt lepingu täitmisel kasutatavad masinad ei vastaks tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele, mistõttu on FKO eelnõu etteheide iseäranis formaalse iseloomuga. FKO eelnõus kajastatud tõlgendus hanke alusdokumendi p 7.4 tingimuse osas viiks ka õigusvastase järelduseni, sest kohustaks hanketingimust sisustama konkurentsi piiraval moel. Nimelt (Riigi Tugiteenuste Keskus, Kaire Vain) andis hanke nr 227657 nõustamise vastuses (24.09.2020) täpselt samasuguse hanketingimuse osas järgmise hinnangu: „Hankija on kehtestanud järgmise tingimuse: Pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod peavad vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Tingimuse kohaselt soovib hankija, et juba pakkujal oleksid sõiduautod vähemalt tema kasutuses. Nimetatud tingimus võib huvitatud isikutele olla piirav ja hanke objekti arvestades ebaproportsionaalne.“ Käesoleva hanke tingimusi kogumis ja tervikuna analüüsides on selge, et hankija ei ole soovinud konkurentsi piirata ning just seetõttu ei olegi vastavustingimusena nõutud juba pakkumuses andmeid sõidukite kohta, vaid alles lepingu täitmise perioodil. FKO eelnõus on selgitatud, et lepingu täitmiseks planeeritud sõidukite määratlemine oli oluline pakkumuse maksumuse kalkuleerimisel, kuid see ei saa mitte kuidagi viia loogiliselt järelduseni, kas ja millised andmed sõidukite kohta tuli esitada pakkumuses vastavustingimuse täitmiseks. Pakkumuse maksumuse arvestamisel tuleb arvestada väga mitmesuguseid kulusid ja lepingu täitmise aspekte, ent ometi ei heida FKO eelnõu ette seda, et pakkumuses ei ole esitatud üksikasjalikke andmeid kõikide lepingu täitmiseks kasutatavate seadmete, isikute ja muude kuluartiklite kohta. See, kas pakkuja on pakkumuse maksumuse arvestanud kõiki lepingu täitmise kulusid silmas pidades, on põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli teema, ent FKO eelnõus ei heideta hankijale ette RHS § 115 nõuete rikkumist. Projekti partner juhib tähelepanu, et olukorras, kus hanke alusdokumendi punktis 7.4 sätestatud tingimus viitas tehnilise kirjelduse lisale 4, mis sõidukite suhtes nõudeid üldse ei esitanud, mitte tehnilise kirjelduse lisale 1, ei oleks hankija mitte kuidagi saanud omavoliliselt asuda pakkumust tagasi lükkama põhjusel, et pakkumuses pole esitatud tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete kohta andmeid. TrtHKo 07.05.2020, 3-20-537 (p 27) märgitakse järgmist: „Ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest (EKo C 309/18, p 20), oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustusega (RKHKo 3-19-1464). Kuna hankija on RHS § 3 p-s 1 toodud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtete elluviimise tagamiseks seotud alusdokumentides toodud sätete ja tingimustega, ei saa hankija pakkujat menetlusest eemaldada alustel, mis ei tulene sõnaselgelt menetluse dokumentidest või Eesti õigusest.“ Eelnevat arvestades leiab projekti partner, et riigihankes nr 227657 ei esine FKO eelnõus ette heidetud rikkumist, kuivõrd puudus vastavustingimus, mis nõudnuks tehnilise kirjelduse lisas 1 sätestatud nõuete kohta vabas vormis andmete esitamist juba pakkumuses. Selle asemel pidi hankija lähtuma hanke alusdokumentide punktist 7.4 selle kehtival kujul, mis sätestas, et sõidukite kohta esitatakse andmed vormil 7 (mis hanke alusdokumentidest puudus) tehnilise kirjelduse lisa 4 nõuete kohta (mis aga mistahes nõudeid sõidukite kohta ei sisaldanud). Kuna punktis 7.4 puudus seega nii sisunõue kui ka dokumendinõue, ei saanud olla tegemist vastavustingimusega. Seetõttu on finantskorrektsioon tervikuna alusetu. Alternatiivselt, isegi kui teoreetiliselt esineks riigihangete seaduse rikkumine (millega projekti partner ei nõustu), rajaneb FKO eelnõu ebaõigetel kaalutlustel finantskorrektsiooni määra osas. FKO eelnõu rajaneb ühendmääruse § 22 ülemärkega 8 koosseisul, mis võimaldab finantskorrektsiooni rakendada määras 2, 5, 10 või 25 protsenti, v.a kui rikkumine on üksnes formaalne. Eelpool on projekti partner juba põhjendanud, et isegi kui lugeda hanke alusdokumendi punkti 7.4 ebaselgeks ja sisutühjaks hanketingimuseks, mis on vastuolus RHS üldpõhimõtetega, on tegemist pelgalt formaalse rikkumisega, sest hanketingimusi kogumis ja mõistliku isiku arusaamast lähtudes tõlgendades ei pidanud ükski pakkuja hanketingimusi mõistma nii, et tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete kohta tuleks andmed esitada vabas vormis juba pakkumuses (mida kinnitab ka pakkujate reaalne käitumine kõnealuses hankes). Kohane ei ole paralleel ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lg-s 5 kajastatud rikkumisega. Kui etteheidetava rikkumise puhul saaks üldse paralleelidest rääkida, siis saaks selleks äärmisel juhul olla § 22 ülamärkega 3 lg-ga 8 „ Kui pakkumuste hindamise kriteerium ja sellisele kriteeriumile antud osakaal ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ning selle tulemuseks on põhjendamatu konkurentsi piiramine, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.“ või sama paragrahvi lg-ga 3 „Kui hankelepingu ese ei ole valdkonna ettevõtja jaoks arusaadavalt kirjeldatud, välja arvatud, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole hankelepingu eseme täpne kirjeldamine nõutud, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.“ Paralleel võiks siin seisneda selles, et hanke alusdokumendi p 7.4 tingimus ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult, mistõttu rakendub kuni 10%-line korrektsioonimäär.