Vastus pöördumisele

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon Teie 01.02.2022 nr 2-7/22-45/1/ [email protected] Meie 28.02.2022 nr 5.2-7/429-2 Vähiravimite kättesaadavus Lugupeetud Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Vähiravi võimaluste üle toimub elav debatt kogu Euroopas. Oleme olukorras, kus patentravimite hinnakujundus on läbipaistmatu ja jäetud ravimitööstuse määrata. Vähktõve ravil ei pruugi ravikindlustuse poolt kaetud ravivõimalused pakkuda lahendust, samal ajal aga püsib arstide või patsiendi inimlik soov kõike vähegi lootustandvat proovida. Selline mõjurite kombinatsioon lubab tööstusel põhjendamatult küsida järjest suuremaid tasusid oma väljatöötatud ravimite eest. Ka jõukamad Euroopa riigid ei soovi ega suuda enam uute ravimite eest küsitavaid tasusid katta. Seetõttu on kogu Euroopa tasandil alanud arutelud ravimite taskukohasuse ja kättesaadavuse teemadel1,2. Eesmärk on ravimite väljatöötamise ja turustamise väljakujunenud süsteemi analüüs ja ümberkorraldamiseks ettepanekute tegemine. Ühe valdkonna ravimite kättesaadavuse 100%-line ja võimalikult kiire tagamine ei ole realistlik eesmärk. Sellega loobume võimalustest esitada omapoolseid tingimusi ravimite hindade mõistlikkuse kohta, loobume teiste haigustega patsientide võrdsest kohtlemisest ja kohustusest tagada ravikindlustuse kestlikkus. On esmatähtis, et ravimite kompenseerimissüsteem oleks osapooltele arusaadav, otsused tehtud läbipaistvalt ja ravimite eest tasuks maksumaksja mõistlikku hinda, mis korreleeruks ravimist tuleneva tervisekasuga. Seejuures tuleb teha pakutavate ravimite seast kaalutletud valik. Ravimite hoolikas valik on kooskõlas ka Eesti Vähistrateegia ja Vähitõrje tegevuskavaga3, mis peab vajalikuks olulist lisakasu andvate ja kulutõhusate vähiravimite kättesaadavust. Juba tehtud ja planeeritavate tegevuste osas andis vastusele sisendi Eesti Haigekassa (EHK). EHK jälgib hoolikalt ravimite kompenseerimistaotluste menetlemiseks kuluvat aega, et tuvastada etappe, mis vajaksid suuremat tähelepanu. Suur osa vähiravimeid kuulub ravimite hulka, mida EHK kompenseerib soodusravimite loetelu kaudu. Lisatud joonis illustreerib erinevate etappide kestusi päevades aastate jooksul soodusravimite menetluses. Nähtub, et menetlusajad on aastate jooksul lühenenud. Samuti tuleb välja, et kõige enam võtab aega hinnaläbirääkimiste periood, mida riik üksi lühendada ei saa. EHK kavatseb edaspidi hakata analüüsima ka etappi, mis hetkel graafikul ei kajastu – aeg müügiloa saamisest kuni ravimitootja poolse kompenseerimistaotluse esitamiseni, sest arstide ja patsientide ootus ravimi järele tekib juba hetkest, kui see saab müügiloa. Varasematest analüüsidest teame, et see on teine pikem etapp ravimi jõudmisel kompenseerimiseni nii tervishoiuteenuste kui soodusravimite loetelu kaudu ning mis sõltub rohkem ravimite tootjatest 4. Seega ei ole objektiivset alust väita, et suurimad takistused ravimite patsientideni jõudmisel esineksid menetlusprotsessis. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Joonis 1. Menetlusaegade kestus päevades soodusravimite loetellu lisamisel Tervishoiuteenuste loetelu protsessis on arutelude käigus tuvastatud, et haiglas kasutatavate ravimite kompenseerimistaotluste koostamine on arstkonnale liigne koormus. Veebruaris 2022. a on esitatud Riigikogule plaanitav ravikindlustuse seaduse muudatus, kus § 31 lg 5 on lisatud võimalus ravimi müügiloa hoidjal alustada teenuse, mille sisuks on ravimi manustamine, lisamist või muutmist. Sellega peaks vähenema ka arstide koormus taotluste kirjutamisel. Samuti on EHK 2022. a alguses algatanud projekti, mille eesmärgiks on tervishoiuteenuste loetelu menetlemise viimine kesksesse infosüsteemi, muuta menetlusprotsess jooksvaks (hetkel aastane intervall) ja kaasajastada kõik menetlusega seotud vormid. Keskse infosüsteemi loomine muudab uute teenuste taotlemise ja infovahetuse EHK-ga erialaseltside ja ravimite müügiloa hoidjate jaoks lihtsamaks, lisaks kiireneb seeläbi EHK sisene taotluste menetlus. Menetlusprotsessi jooksvaks muutmine tähendab taotluste vastuvõtmist aastaringselt ning loetelu suuremamahulisemat täiendamist mitu korda aastas. Nimetatud muudatused peaksid prognooside kohaselt rakenduma 2024. a algusest. Ravimite jõudmist patsientideni on samuti võimalus parandada menetlusprotsessi väliselt. Näiteks on EHK viimasel paaril aastal koostöös vähiravi pakkuvate haiglatega korraldanud ravimite ühishankeid. Ühe ühishanke tulemusena õnnestus saada tulemus, mis võimaldas ühe konkreetse ravimi teha kättesaadavaks kahe täiendava vähipaikme ravis, kus see varem hinna tõttu takistatud oli. Ravimite keskset hankimist plaanib EHK järgnevatel aastatel oluliselt laiendada. Samuti on EHK juurutanud paindlikud finantseerimisskeemid, mis arvestavad nii ravimitootjate soove kui ka maandavad riigipoolseid riske juhul kui ravimitest saadav täpne pikaajaline kliiniline kasu on ebakindel. Näiteks rahastusskeem, mille korral võtab EHK ravimi eest tasumise üle ainult juhul kui konkreetne patsient on ravimist tõendatult kasu saanud. Läbimurde saavutamiseks ravimite kättesaadavuse kiirendamisel on vajalik üleeuroopaliselt muuta kogu ravimite valdkonda ja adresseerida murekohti, millele ka siin kirjas on viidatud. Vastavad arutelud õnneks käivad ja Eesti ametkonnad osalevad neis aktiivselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidi Alasepp terviseala asekantsler  3 Viited: 1. WHO The Oslo Medicines Initiative: https://www.euro.who.int/en/health-topics/Health-systems/health- technologies-and-medicines/the-oslo-medicines-initiative/the-oslo-medicines-initiative 2. Euroopa ravimistrateegia: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0761&from=EN 3. Vähitõrje tegevuskava 2021-2030: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/Vahiravi/vahitorje_tegevuskava_2021-2030.pdf 4. OECD Addressing Challenges in Access to Oncology Medicines: https://www.oecd.org/health/health- systems/Addressing-Challenges-in-Access-to-Oncology-Medicines-Analytical-Report.pdf Laura Viidik 715 3466 [email protected]