dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Sotsiaalministeerium · 28. veebruar 2022
Viit
1.2-3/758-1
Registreeritud
28. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2022
Vastutaja
Liis Tõnismaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
17. märts 2022

Failid

  • 📎1-1-14-537-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_537_SE_kohta.asice323 KB
  • 📎22-00449-2.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus .02.2022 nr 1-1/14-537/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 23. veebruaril algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] EELNÕU Töölepingu seaduse muutmise seadus Töölepingu seaduse paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse, paragrahvi lisatakse lõige 4 ning paragrahv sõnastatakse järgmiselt: „§ 54. Õigus puhkusele (1) Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras. (2) Käesoleva seaduse §-des 63, 64 ja 651 nimetatud puhkust antakse töötaja tööpäeval. (3) Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud puhkusele lisanduvad rahvuspüha ja riigipühade päevad, mis langevad iganädalastele puhkepäevadele.“ (4) Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 punktides 3 ja 5 loetletud pühasid ei arvestata lisanduvate puhkepäevade hulka.“ Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 23.02.2022 (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Seletuskiri „Töölepingu seaduse muutmise“ eelnõule Sissejuhatus Töölepingu seaduse muutmise eelnõu sätestab põhimõtte, mille järgi töölepingu seaduses ette nähtud puhkustele lisanduvad rahvuspüha ja riigipühade päevad, mis langevad iganädalastele puhkepäevadele. Seaduse eesmärk Töölepingu seaduse muutmisega võimaldatakse iganädalastele puhkepäevadele langenud riigipühade osas saada täiendavad puhkusepäevad. Puhkust pikendatakse täiendavate puhkepäevade võrra ka alaealise põhipuhkuse, osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse ning haridustöötaja puhkuse osas. Riigipühi on pühade ja tähtpäevade seaduse järgi 10. Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele 5 liikuvat riigipüha. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval: ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha ei kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval. Nädalavahetusele sattunud riigipüha eest lisapuhkepäeva andmist on toetanud ka Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid. Eelnõu loogika on sama nagu varasematel eelnõudel – töötajatele täiendavate puhkusepäevade andmine, sest paljudele tundub ebaõiglane, kui riigi poolt lubatud puhkepäevi ei saa realiseerida juhul, kui need satuvad iganädalastele puhkepäevadele. Antud eelnõu võimaldab tööandjal lisanduvaid päevi kompenseerida nii, et need lisatakse põhipuhkuse juurde. Kohene kompenseerimine puhkepäevale sattunud riigipüha järgselt võib tööandjale probleeme tekitada, sest puhkepäeva paigutamine pühale järgnevale äripäevale võib tekitada tarbetuid piiranguid ettevõtte töös. Eesti töötajate töökoormus on kõrge ja tervisenäitajad ei ole uuringute alusel head, mistõttu vajatakse rohkem puhkust. Eestis töötatakse oluliselt rohkem, kui Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Samas on meie inimeste keskmine eluiga ja tervena elatud aastad madalamad. Töötervishoiu eksperdid leiavad, et töötajad vajavad taastumiseks pikemaid puhkusi. Ajaliselt mõeldakse selle all 20 ja rohkemat päeva pikkuseid puhkusi. Selle aja jooksul jõutakse tööväsimusest ja pingetest välja puhata. Pikematel puhkustel on mõju töömotivatsiooni kasvule, aidates kaasa ka töötajatele paremale tervisele. Tervena elasid Eestis 2019 aasta näitaja alusel mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat. Tervena elatud aastate arvu osas on olnud positiivset muutust märgata maapiirkondades. Mehed elasid tervena 72,7% ja naised 70% oma elust. Kui Eestis oli meeste keskmine eluiga 2018 aastal 73,0 aastat ja naistel 82,1 aastat, siis Rootsis oli see meestel 80,6 ja naistel 84,1 aastat. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine tähendab töötajate põhipuhkuste pikenemist mõne päeva võrra aastas, vastavalt sellele, mitu üheteistkümnest rahvus- ja riigipühast satub aastas iganädalastele puhkepäevadele. Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele 5 liikuvat riigipüha. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seaduseelnõu reguleerib siseriiklikku õigust ning ei oma seoseid Euroopa Liidu õigusega. Rakendusaktid Eelnõu ei too kaasa täiendavate rakendusaktide vajadust. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. juunil 2022 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 23 .02.2022 (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Seletuskiri „ Töölepingu seaduse muutmise “ eelnõule Sissejuhatus Töölepingu seaduse muutmise eelnõu sätestab põhimõtte, mille järgi töölepingu seaduses ette nähtud puhkustele lisanduvad rahvuspüha ja riigipühade päevad, mis langevad iganädalastele puhkepäevadele. Seaduse eesmärk Töölepingu seaduse muutmisega võimaldatakse iganädalastele puhkepäevadele langenud riigipühade osas saada täiendavad puhkusepäevad. P uhkust pikendatakse täiendavate puhkepäevade võrra ka alaealise põhipuhkuse, osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse ning haridustöötaja puhkuse osas. Riigipühi on pühade ja tähtpäevade seaduse järgi 10. Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele 5 liikuvat riigipüha. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval: ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha ei kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval. Nädalavahetusele sattunud riigipüha eest lisapuhkepäeva andmist on toetanud ka Keskerakond ja s otsiaaldemokraa did . Eelnõu loogika on sama nagu varasematel eelnõudel – töötajatele täiendavate puhkusepäevade andmine, sest paljudele tundub ebaõiglane, kui riigi poolt lubatud puhkepäevi ei saa realiseerida juhul, kui need satuvad iganädalastele puhkepäevadele. Antud eelnõu võimaldab tööandjal l isanduvaid päevi kompenseerida nii , et need lisatakse põhipuhkuse juurde. Kohene kompenseerimine puhkepäevale sattunud riigipüha järgselt võib tööandjale probleeme tekitada, sest puhkepäeva paigutamine pühale järgnevale äripäevale võib tekitada tarbetuid piiranguid ettevõtte töös. Eesti töötajate töökoormus on kõrge ja tervisenäitajad ei ole uuringute alusel head, mistõttu vajatakse rohkem puhkust. Eestis töötatakse oluliselt rohkem, kui Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Samas on meie inimeste keskmine eluiga ja tervena elatud aastad madalamad. Töötervishoiu eksperdid leiavad, et töötajad vajavad taastumiseks pikemaid puhkusi. Ajaliselt mõeldakse selle all 20 ja rohkemat päeva pikkuseid puhkusi. Selle aja jooksul jõutakse tööväsimusest ja pingetest välja puhata. Pikematel puhkustel on mõju töömotivatsiooni kasvule, aidates kaasa ka töötajatele paremale tervisele. Tervena elasid Eestis 2019 aasta näitaja alusel mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat. Tervena elatud aastate arvu osas on olnud positiivset muutust märgata maapiirkondades. Mehed elasid tervena 72,7% ja naised 70% oma elust. Kui Eestis oli meeste keskmine eluiga 2018 aastal 73,0 aastat ja naistel 82,1 aastat, siis Rootsis oli see meestel 80,6 ja naistel 84,1 aastat. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine tähendab töötajate põhipuhkuste pikenemist mõne päeva võrra aastas , vastavalt sellele , mitu üheteistkümnest rahvus- ja riigipühast satub aasta s iganädalastele puhkepäevadele. Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele 5 liikuvat riigipüha . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seadus eelnõu reguleerib siseriiklik k u õigus t ning ei oma seoseid Euroopa Liidu õigusega. Rakendusaktid Eelnõu ei too kaasa täiendavate rakendusaktide vajadust. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. juunil 2022 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 23 . 02 .202 2 (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Töölepingu seaduse muutmise seadus Töölepingu seaduse paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse , paragrahvi lisatakse lõige 4 ning paragrahv sõnastatakse järgmiselt: „§ 54. Õigus puhkusele (1) Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras. (2) Käesoleva seaduse §-des 63, 64 ja 65 1 nimetatud puhkust antakse töötaja tööpäeval. (3) Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud puhkuse le lisa nduvad rahvuspüha ja riigipühad e päevad, mis langevad iganädalas tele puhkepäeva dele .“ (4) Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 punktides 3 ja 5 loetletud püha sid ei arvestata lisanduvate puhkepäevade hulka. “ Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 23.02.2022 (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 27.02.2022 /1-1/14-537; Riigikantselei / 27.02.2022 / 2-5/22-00449 Resolutsiooni teema: Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 17.03.2022 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 10.03.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 24.3.2022 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0215. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Kaitseministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 28.02.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0215 - Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 28.2.2022 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium Tähtaeg: 17.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f2947ac-0d12-410b-8009-506537e79e86 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f2947ac-0d12-410b-8009-506537e79e86?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel