Vabariigi Valitsus
.02.2022 nr 1-1/14-537/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1
saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni
k.a 23. veebruaril algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
EELNÕU
Töölepingu seaduse muutmise seadus
Töölepingu seaduse paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse, paragrahvi lisatakse lõige 4 ning
paragrahv sõnastatakse järgmiselt:
„§ 54. Õigus puhkusele
(1) Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras.
(2) Käesoleva seaduse §-des 63, 64 ja 651 nimetatud puhkust antakse töötaja tööpäeval.
(3) Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud puhkusele lisanduvad rahvuspüha ja riigipühade
päevad, mis langevad iganädalastele puhkepäevadele.“
(4) Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 punktides 3 ja 5 loetletud pühasid ei arvestata
lisanduvate puhkepäevade hulka.“
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2022
Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 23.02.2022
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
Seletuskiri „Töölepingu seaduse muutmise“
eelnõule
Sissejuhatus
Töölepingu seaduse muutmise eelnõu sätestab põhimõtte, mille järgi töölepingu seaduses ette
nähtud puhkustele lisanduvad rahvuspüha ja riigipühade päevad, mis langevad iganädalastele
puhkepäevadele.
Seaduse eesmärk
Töölepingu seaduse muutmisega võimaldatakse iganädalastele puhkepäevadele langenud
riigipühade osas saada täiendavad puhkusepäevad. Puhkust pikendatakse täiendavate
puhkepäevade võrra ka alaealise põhipuhkuse, osalise või puuduva töövõimega töötaja
põhipuhkuse ning haridustöötaja puhkuse osas. Riigipühi on pühade ja tähtpäevade seaduse
järgi 10. Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele 5 liikuvat riigipüha. Lisapuhkepäeva ei anta
riigipüha eest, mis on alati pühapäeval: ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha ei
kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval.
Nädalavahetusele sattunud riigipüha eest lisapuhkepäeva andmist on toetanud ka Keskerakond
ja sotsiaaldemokraadid. Eelnõu loogika on sama nagu varasematel eelnõudel – töötajatele
täiendavate puhkusepäevade andmine, sest paljudele tundub ebaõiglane, kui riigi poolt lubatud
puhkepäevi ei saa realiseerida juhul, kui need satuvad iganädalastele puhkepäevadele. Antud
eelnõu võimaldab tööandjal lisanduvaid päevi kompenseerida nii, et need lisatakse põhipuhkuse
juurde. Kohene kompenseerimine puhkepäevale sattunud riigipüha järgselt võib tööandjale
probleeme tekitada, sest puhkepäeva paigutamine pühale järgnevale äripäevale võib tekitada
tarbetuid piiranguid ettevõtte töös. Eesti töötajate töökoormus on kõrge ja tervisenäitajad ei ole
uuringute alusel head, mistõttu vajatakse rohkem puhkust. Eestis töötatakse oluliselt rohkem,
kui Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Samas on meie inimeste keskmine eluiga ja tervena
elatud aastad madalamad. Töötervishoiu eksperdid leiavad, et töötajad vajavad taastumiseks
pikemaid puhkusi. Ajaliselt mõeldakse selle all 20 ja rohkemat päeva pikkuseid puhkusi. Selle
aja jooksul jõutakse tööväsimusest ja pingetest välja puhata. Pikematel puhkustel on mõju
töömotivatsiooni kasvule, aidates kaasa ka töötajatele paremale tervisele. Tervena elasid Eestis
2019 aasta näitaja alusel mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat. Tervena elatud aastate arvu osas
on olnud positiivset muutust märgata maapiirkondades. Mehed elasid tervena 72,7% ja naised
70% oma elust. Kui Eestis oli meeste keskmine eluiga 2018 aastal 73,0 aastat ja naistel 82,1
aastat, siis Rootsis oli see meestel 80,6 ja naistel 84,1 aastat.
Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamine tähendab töötajate põhipuhkuste pikenemist mõne päeva võrra aastas,
vastavalt sellele, mitu üheteistkümnest rahvus- ja riigipühast satub aastas iganädalastele
puhkepäevadele. Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele 5 liikuvat riigipüha.
Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Seaduseelnõu reguleerib siseriiklikku õigust ning ei oma seoseid Euroopa Liidu õigusega.
Rakendusaktid
Eelnõu ei too kaasa täiendavate rakendusaktide vajadust.
Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. juunil 2022
Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 23 .02.2022
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
Seletuskiri „ Töölepingu seaduse muutmise “ eelnõule Sissejuhatus Töölepingu seaduse muutmise eelnõu sätestab põhimõtte, mille järgi töölepingu seaduses ette nähtud puhkustele lisanduvad rahvuspüha ja riigipühade päevad, mis langevad iganädalastele puhkepäevadele. Seaduse eesmärk Töölepingu seaduse muutmisega võimaldatakse iganädalastele puhkepäevadele langenud riigipühade osas saada täiendavad puhkusepäevad. P uhkust pikendatakse täiendavate puhkepäevade võrra ka alaealise põhipuhkuse, osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse ning haridustöötaja puhkuse osas. Riigipühi on pühade ja tähtpäevade seaduse järgi 10. Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele 5 liikuvat riigipüha. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval: ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha ei kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval. Nädalavahetusele sattunud riigipüha eest lisapuhkepäeva andmist on toetanud ka Keskerakond ja s otsiaaldemokraa did . Eelnõu loogika on sama nagu varasematel eelnõudel – töötajatele täiendavate puhkusepäevade andmine, sest paljudele tundub ebaõiglane, kui riigi poolt lubatud puhkepäevi ei saa realiseerida juhul, kui need satuvad iganädalastele puhkepäevadele. Antud eelnõu võimaldab tööandjal l isanduvaid päevi kompenseerida nii , et need lisatakse põhipuhkuse juurde. Kohene kompenseerimine puhkepäevale sattunud riigipüha järgselt võib tööandjale probleeme tekitada, sest puhkepäeva paigutamine pühale järgnevale äripäevale võib tekitada tarbetuid piiranguid ettevõtte töös. Eesti töötajate töökoormus on kõrge ja tervisenäitajad ei ole uuringute alusel head, mistõttu vajatakse rohkem puhkust. Eestis töötatakse oluliselt rohkem, kui Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Samas on meie inimeste keskmine eluiga ja tervena elatud aastad madalamad. Töötervishoiu eksperdid leiavad, et töötajad vajavad taastumiseks pikemaid puhkusi. Ajaliselt mõeldakse selle all 20 ja rohkemat päeva pikkuseid puhkusi. Selle aja jooksul jõutakse tööväsimusest ja pingetest välja puhata. Pikematel puhkustel on mõju töömotivatsiooni kasvule, aidates kaasa ka töötajatele paremale tervisele. Tervena elasid Eestis 2019 aasta näitaja alusel mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat. Tervena elatud aastate arvu osas on olnud positiivset muutust märgata maapiirkondades. Mehed elasid tervena 72,7% ja naised 70% oma elust. Kui Eestis oli meeste keskmine eluiga 2018 aastal 73,0 aastat ja naistel 82,1 aastat, siis Rootsis oli see meestel 80,6 ja naistel 84,1 aastat. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine tähendab töötajate põhipuhkuste pikenemist mõne päeva võrra aastas , vastavalt sellele , mitu üheteistkümnest rahvus- ja riigipühast satub aasta s iganädalastele puhkepäevadele. Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele 5 liikuvat riigipüha . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seadus eelnõu reguleerib siseriiklik k u õigus t ning ei oma seoseid Euroopa Liidu õigusega. Rakendusaktid Eelnõu ei too kaasa täiendavate rakendusaktide vajadust. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. juunil 2022 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 23 . 02 .202 2 (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
EELNÕU Töölepingu seaduse muutmise seadus Töölepingu seaduse paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse , paragrahvi lisatakse lõige 4 ning paragrahv sõnastatakse järgmiselt: „§ 54. Õigus puhkusele (1) Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras. (2) Käesoleva seaduse §-des 63, 64 ja 65 1 nimetatud puhkust antakse töötaja tööpäeval. (3) Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud puhkuse le lisa nduvad rahvuspüha ja riigipühad e päevad, mis langevad iganädalas tele puhkepäeva dele .“ (4) Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 punktides 3 ja 5 loetletud püha sid ei arvestata lisanduvate puhkepäevade hulka. “ Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 23.02.2022 (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 27.02.2022 /1-1/14-537;
Riigikantselei / 27.02.2022 / 2-5/22-00449
Resolutsiooni teema: Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek
valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 17.03.2022
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 10.03.2022
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 24.3.2022 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0215.
Kontroll: Margit Redi
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>, Kaitseministeerium
<
[email protected]>, Rahandusministeerium <
[email protected]>, Siseministeerium
<
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 28.02.2022
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0215 - Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 28.2.2022 resolutsioonile.
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium
Tähtaeg: 17.03.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f2947ac-0d12-410b-8009-506537e79e86
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f2947ac-0d12-410b-8009-506537e79e86?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main