Sotsiaalkaitseministri
07.12.2021 määrus nr 46
Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli
rakendamine kohalikul tasandil“
Lisa 1
TAOTLUS TOETUSE SAAMISEKS INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA
TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS
KOHALIKUL TASANDIL
Taotlen sotsiaalkaitseministri 07.12.2021. a määruse nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ (edaspidi
määrus) alusel toetust valdkondadeülese koordinatsioonimudeli (edaspidi
koordinatsioonimudel) rakendamiseks määruses ette nähtud tingimustel.
1. Üldandmed
• Taotleja nimi, registrikood, juriidiline aadress
Rakvere Linnavalitsus, reg nr 75025064; Lai 20, Rakvere linn 44308
Järva Vallavalitsus, reg nr 77000335, Pikk 56, Järva-Jaani alev, Järva vald, 73301
volitanud ühistaotlust esitama Rakvere Linnavalitsuse
• Partnerid: (Nimi, registrikood, juriidiline aadress)
• Rakvere Laste Tervisekeskus OÜ, Reg nr: 10158081, Lääne-Virumaa, Rakvere
linn, Ed. Vilde tn 2a/1, 44316 (4 perearsti ühes ettevõttes)
• Perearst Maksym Umantsev OÜ, Reg nr: 14734792, Lääne-Virumaa, Rakvere linn,
Ed. Vilde tn 2a/1, 44316
• FIE Irina Kallaste, reg nr: 11782017 , Lääne-Virumaa, Rakvere linn, Ed. Vilde tn
2a/1, 44316
• OÜ Perearst Maire Nõmm, reg nr: 14854243 , Lääne-Virumaa, Rakvere linn, Ed.
Vilde tn 2a/1, 44316
• Rakvere Haigla AS, reg nr: 10856624, Lõuna põik 1, 44316, Rakvere;
• Järvamaa Haigla AS, reg. nr 10220275 Tiigi tn. 8, 72712 Paide;
• Enn Sults FIE, reg. nr 11722831, Aravete alevik, 73 501 Järva vald.
• Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik)
Kersti Suun-Deket, Rakvere Linnavalitsus, sotsiaalosakonna juhataja, tel: 51 58 815;
[email protected]
• Arvelduskonto number, viitenumber, pank
Rakvere Linnavalitsus, AS SEB Pank ak EE8610 10502003419005
• Taotletav summa (toetuse taotlemise eelarvevormist)
47 500, 80 eurot.
2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks
Taotleja kirjeldab visiooni, vastates küsimustele 2.1.–2.7. Visiooni pikkus on kuni 10 A4
lehekülge ning see arvestab maakonna või paikkonna tervise- ja heaoluprofiili.
2.1. Palun sõnastage:
a) toetuse kasutamise eesmärgid enda piirkonnas:
Rakvere linna ja Järva valla ühisprojekti inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil projekti eesmärk on jätkata 2020-
2021 aastal läbiviidud projekti jätkutegevusi. Esimene projekt oli viie omavalitsuse
koostöös ja projekti tulemusi analüüsides otsustati projekti piirkonnas teha kaks erinevat
projekti, et süsteemsemalt läheneda võrgustikutöö koordineerimisel ning üksikjuhtumite
lahendamisele. Käesoleva projekti puhul suunatakse rõhk kahe demograafiliselt erinevas
piirkonnas võrgustiku- ja juhtumivõrgustikutöö arendamisele. Eelmisest projektist võetakse
kaasa koostöö suuremas piirkonnas, kuid peamine rõhk pannakse antud perioodil
maapiirkonna ja linna asula põhisele võrdlusele, kuidas ja millistes tingimustes on võimalik
parandada võrgustikutööd ning kiirendada klienditeekonda abivajadusest teenustele
jõudmisele.
Toetust on planeeritud kasutada ainult koordinatsiooniteenuse arendamiseks ja
vahetuks osutamiseks. Ülejäänud kulud planeeritakse omavalitsuse vahenditest.
b) millised on soovitud muutused piirkonnas:
Eelmise projekti lõpetamisel ja tuleviku peale mõeldes tajusime, et mõistlikum on jätkata
ühist koostööd piirkonnas, kuid liikuda uude taotlusvooru väiksemas koosseisus. 5
omavalitsuse vahel koostööd planeerides on keeruline arvestada inimressurssiga. Meie
eelmises projektis tekkis mitmeid murekohti, sest projekti kavandanud inimesed muutusid.
Seoses sellega venis projekti algatamine. Siis projekti ajal liikusid inimesed, kes otsustasid
ühelt töölt teisele ja pidime alustama uuesti. Väiksemas meeskonnas on kergem teha
koostööd. Sellest lähtuvalt liigume uude taotlusvooru Rakvere linna ja Järva valla
projektiga, et luua stabiilsust. Jätkuprojekti peamine eesmärk on luua stabiilsust ning jätkata
juba alustatud tegevustega.
Rakvere linna peamine eesmärk on jätkata koostööd perearstidega nii, et koordinaator
viibib aktiivselt 1-2 korda kuus perearsti keskuses tehes vahetult tervishoiusüsteemis
sotsiaalnõustamist ning esmatasandil perearstide toetamist. Samuti jätkata aktiivset
koostööd Rakvere Haiglaga, et kiirendada klientidele mitmetasandilist toetamist.
Järva valla peamine eesmärk on alustada koordinaatori kohal olemist ja aktiivsemat
koostööd perearsti punktides, samuti suurendada koostööd AS Järvamaa Haigla
sotsiaaltöötajaga. Järva vald on piirkonnapõhine vald, kus erinevates valla piirkondades
(Ambla, Aravete, Imavere, Järva-Jaani, Koeru, Koigi ja Peetri) on erinevate perearstide
keskused ja vastuvõtukohad. Järva vald soovib projekti jooksul analüüsida, kas suurel
territooriumil, maa piirkonnas on mõistlik korraldada sotsiaaltöötaja vastuvõttu perearsti
ruumides või piisab aktiivsest koostööst perearstidega. Järva vald soovib kujundada endale
sobivaima koostöömudeli perearstidega. Soovime luua aktiivse koostöövõrgustiku sotsiaal-
ja meditsiinivaldkonna vahel, mis lisaks üksikjuhtumite käsitlemisele tegeleb arendusega ja
pakub lahendusi süsteemsete probleemkohtade parendamiseks.
2.2. Millised on piirkonna abivajajate rühmad, arvestades piirkonna tervise- ja
heaoluprofiili1, sealhulgas:
a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh valdkondade ülest
koordineeritud abistamist vajavaid inimesi):
Rakvere linnas elab 14 710 elanikku.
Järva vallas elab 8 812 elanikku.
Projekti sihtgrupp on muutuv number, kuid hõlmab endast kõiki omavalitsuse inimesi.
Abivajajate arv muutub kogu aeg ajas, sest kliendi teekond abivajajana võib tekkida väga
kiiresti. Seega mingis mõttes saab hinnata sihtgrupiks kõiki elanikke, sest kunagi ei või
teada, millal nad satuvad abivajajateks.
Eelmine projekt näitas, et igal omavalitsusel on välja kujunenud omad meetodid, kuidas
info klientide kohta laekub koordinaatori kätte. Näiteks eelmisel projekti jooksul selgus, et
Rakvere linnas leidub tihti abivajajaid, kelle kohta omavalitsusel puudub varasem info ja
kogu juhtumimenetlus ning teenusele suunamine tuleb teha kiiresti. Näiteks inimene kukub
kodus või teda tabab terviserike ning ta satub haiglasse. Haiglast sotsiaaltöötaja teavitab
omavalitsust ning inimene vajab mitmetasandiliselt tuge ja abi, samuti tema lähedased.
Hetkel vajab analüüsimist, kas antud juhtumid on linna piirkonna eripära või on see seotud
millegi muuga.
Seega hetkel puudub teadmine, kas antud olukorrad juhtuvad linnas tihedamini või
maapiirkonnas veel ei toimi niimoodi koostöö ega märkamine. Käesoleva projektiga
soovime leida anda küsimustele vastused. Kuidas toimub uute juhtumite puhul info
liikumine koordinaatori kätte. Millistest kanalitest saavad koordinaatorid kõige rohkem
informatsiooni üksikjuhtumite kohta.
Peamised abivajajad on piirkonnas sarnased ja see pole sõltuv geograafilisest olukorrast.
• Eakad ja nende lähedased, kes on sattunud uude olukorda ning on tekkinud
esmakordselt sotsiaalvaldkonna abivajadus;
• Eakad (65+ aastased), eelkõige üksi elavad eakad, kellel on tekkinud
terviseprobleemid, samas puuduvad lähedased, kes neid toetaks või lähedased
elavad välismaal;
• psüühikahäirega inimesed, kes on nt TOR ravil ja tulevad seejärel koju ning vajavad
uutele teenustele suunamist;
• psüühikahäirega noored, kes vajavad toetavaid ja aktiviseerivaid teenuseid. Näiteks
päevakeskuse teenus, kes teenust erinevatel põhjustel ei saa (ei sobitu teiste
klientidega jm);
• lastega pered, kelle probleemid tulenevad vanemate vaimsetest probleemidest;
b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mille tõttu abivajajad ei
saa oma vajadustele vastavat abi:
• suurimaks murekohaks on üksi elavad eakad, kellel puuduvad lähedased või nad
elavad eemal. Paljudel eakatel on lapsed ja lähedased kolinud välismaale;
1 Maakondade tervise- ja heaoluprofiilid on leitavad siit: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-
paikkonnas/tervise-ja-heaoluprofiil/valminud-terviseprofiilid. Lisaks saab tugineda maakondade tervise ja heaolu ülevaadetele,
mis on leitavad siit: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-paikkonnas/tervise-ja-
heaoluprofiil/maakondade-tervise-ja-heaolu-ulevaated.
• igapäevaelu toimetuleku probleemid – raha kasutamine, arstiaegadest kinnipidamine
ja broneerimine, töötukassa teenuste mittekasutamine, puude raskusastme olemasolu
uuendamine/taotlemine, erihoolekandele suunamine, ID-kaardi kehtivusaja
jälgimine;
• dementsetel eakatele järelevalve ja turvalisuse tagamine ning lähedaste
hoolduskoormuse vähendamine (vaba aja veetmise probleemid, kuidas veedab
kodus vaba aega, kuidas on tagatud ohutus, kui lähedased on eemal jne);
• dementsetele klientidele, kui suure abivajadusega eakatele hooldekodu koha
leidmine;
• eluaseme kohandamise teenuse kättesaadavus, toetamine teisaldavate abivahendite
kasutamisel;
• klientide alkoholisõltuvus ja muud sõltuvused, mis tekitavad abivajaduse;
• suureks murekohaks on ka inimeste arusaam tervishoiuteenusest ning selle
kättesaadavusest, samuti kuidas selle kohta informatsiooni leida;
• piirangud klientide poolt – abivajajad ei taju, et neil on probleem, ei tunne abi järele
vajadust.
c)milliste abivajajate toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste abivajajate
toetamisel on kõige enam raskusi:
Väljakutsed esinevad kõigis väljatoodud abivajajate sihtgruppides, ülejäänud rühmades
märkimisväärseid probleeme ei tajuta. Omavalitsused on arendanud sotsiaalteenused ja
tajuvad positiivset tuge Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutud toest enda teenuse
osutamisel, kuid murekohaks on eelkõige vaimsete probleemidega täiskasvanud (eakad,
tööealised). Murekohaks on Järva vallas suur territoorium ja suure abivajadusega eakatele
teenuste arendamine, kui sihtgrupp elab omavalitsuse erinevates paikades. Samas Rakvere
linnas on jällegi kallimate sotsiaalteenuste osutamine keeruline, sest teenuse hind on kallis
ja sihtgruppi pole nii palju (näiteks dementsete eakate päevahoid)
Suurim murekoht on koostöö psühhiaatria valdkonnaga, kuidas saada kliendile vajalik
psühhiaatriline abi õige aegselt ja hinnang. Näiteks puudub Lääne-Virumaal geriaatrilise
hindamise võimekus hetkel.
2.3. Palun kirjeldage:
a) millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja raskused,
sealhulgas valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud
võimalused ja raskused:
b) ning kuidas on plaanis nendega seotud riske maandada ja probleeme
lahendada:
Toome koos välja võimalused ja raskused ning kuidas neid riske maandada ja probleeme
lahendada
Võimalused ja raskused ning riskide maandamine:
• psühholoogi teenuse kättesaadavus piirkonnas. Omavalitsused toetavad teenuste
eest tasumisel erasektorist ning on valmis tasuma klientide teenuse eest.
• Järva maakonnas on väga hea koostöö MTÜga Süda-Eesti Sotsiaalkeskus, kust
on võimalik saada võlanõustamisteenust, psühholoogiteenust,
nõustamisteenuseid sõltlastele, toiduabi Järvamaa Toidupangast.
• Lääne-Virumaal Tapal tegutseb sotsiaalteenuste keskus MTÜ Virumaa
Tugiteenused, kus on palju erinevaid spetsialiste, kes toetavad mõlema
maakonna kliente ja nad on valmis laiendama ning arendama oma teenuseid,
kui on olemas vajalik sihtrühm.
• Rakveres on Toidupank tegutsenud juba 10 aastat, et toetada abivajajaid.
• Rakvere linn on arendamas hoolduskoordinatsiooni ja võrgustikutöö
parendamist juba kolmandat projekti, et tagada stabiilsust teenuse osutamisel.
Kahe projekti vahepeal osutasid projekti töötajad nii Rakvere linnas kui Järva
vallas koordinatsiooni teenust omavalitsuse vahendite eest. Omavalitsused on
valmis panustama koordinatsiooni teenuse osutamisse.
• ressursi puudumise tõttu ei jõua omavalitsuse sotsiaalvaldkonna spetsialistid
tegeleda sotsiaalvaldkonnas ennetustegevusega. Mõlemad omavalitsused on
analüüsimas oma võimalusi, et panustada suuremat rõhku ennetustööle ning
varajasele märkamisele.
• üksi elavad eakad on sageli enda tervisliku seisundi tõttu sunnitud veetma
enamuse ajast kodus, kus neil ei käi külalisi ning kontakt välismaailmaga on
väga kasin. Eakad vajaksid nö seltsilise teenust- inimest, kellel on aega neid
külastada ja suhelda. Mõlemad omavalitsused planeerivad teha koostööd 2022.
aastal Kodukandi vabatahtliku seltsilise projektiga.
• infovahetus erinevate teenuseosutajate vahel ning koostöö erinevatel tasanditel;
Eelmises projektis kujunes välja igakuine koordinaatorite koostöö ning 4 korda
aastas juhtgrupi koostöö võrgustikutöö arendamiseks. Antud tegevustega
planeeritakse jätkata ka käesolevas projektis. Täiendavalt on planeeritud külastused
omavalitsuste vahel, mis eelmises projektis ära jäid seoses viiruste perioodiga.
• perearstide vanus (eakad perearstid) ja täitmata ametikohad; Omavalitsused on
töötamas välja motivatsioonipaketti perearstide meelitamiseks piirkonda.
• hajaasustus piirkonna elanikele on esmatasandi tervishoiuteenused halvasti
kättesaadavad. Sõltutakse sotsiaalteenustest, et oleks võimalik kasutada
eriarstiabiteenusele pääsemiseks sotsiaaltransporti või sotsiaaltöötaja abi. Antud
murekohta on planeeritud analüüsida koos sotsiaaltöötaja viibimistega perearsti
vastuvõtu punktides.
• ühistranspordi ebaühtlane kaetus maapiirkonnas või üldse selle puudumine. Koostöö
kohtumised omavalitsuse ja ühistranspordikeskuse vahel.
2.4. Palun kirjeldage:
a) milline on taotleja ja partnerite huvi projektis osaleda:
Omavalitsuste roll on eelkõige olla juhtivpartner meditsiinivaldkonnale, toetada,
motiveerides ja suunates neid. Haigla on avaldanud soovi olla avatud koostööks,
kiirendades inimkeskset lähenemist ja toetades tervishoiuteenustega, et kliendid
saaksid võimalikult parima abi ning toe. Perearstid soovivad juurde ressursse, et
tegeleda klientide meditsiinilise abi pakkumisega ning saada tuge omavalitsuselt
suure abivajadusega klientidega ning tuge haiglalt erispetsialistide teenuse
kättesaadavuse ning õendusteenuse pakkumisega, et kliendid iseseisev toimetulek
paraneks kiiresti.
b) ja roll/vastutus projektis, näidates ära, kes ja mille eest vastutab:
Peamine projekti eestvedamise roll on omavalitsustel, et koordinatsioonimudeli
rakendamine ja teenuse osutamine toimiks.
Üksikjuhtumite ja võrgustikutöös on võrdne vastutust kõigil projekti partneritel. Samas on
planeeritud koordinatsioonimudeli rakendamine, nii et juhtumivõrgustiku koordinaator
töötab omavalitsuse palgal. Meditsiinivaldkonna roll on jagada infot ning toetada
omavalitsust meditsiinisüsteemi kättesaadavuse parandamisega ja toetada vajadusel
meditsiiniteenustega, kuid klientide abivajadus muutub kiiresti.
2.5. Milliseid osapooli lisaks taotlejale ja partneritele soovitakse piirkondlikku
võrgustikku kaasata:
Projekti jooksul on planeeritud kaasata projekti piirkonnas töötavaid psühhiaatreid,
Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa ning Politsei- ja Piirivalveameti spetsialiste,
samuti teisi perearste, kes piirkonnas töötavad.
2.6. Kuidas plaanite korraldada määruse lisas 4 kirjeldatud ülesannete täitmise?
Palun andke ülevaade sellest,
a) millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli rakendamisse
kaasatud ning mis on nende tõenäoline roll;
Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesannetes on lahendamisse kaasatud alati mitme
tasandiliselt sotsiaal- ja meditsiinivaldkonna spetsialistid.
Piirkondlikud ülesanded, kuidas selgitada välja piirkonna võimalused ja arenguvajadused
on sotsiaalvaldkonna juhi vastutusel, et teha arenguplaanid, kuidas parandada piirkonna
võimalusi ning abi osutamist võrgustikutöö metoodikal. Planeeritud on 2-3 võrgustikutöö
kohtumist, mille eesmärgiks on arendada valdkondliku võrgustikutööd piirkonnas.
Samuti on planeeritud välja töötada abivahendid ja materjale, kuidas kliente paremini
teavitada abisaamise võimalustest.
Sotsiaalvaldkonna juhtide vastutus on koguda tagasisidet võrgustiku liikmetelt ning
elanikelt, et analüüsida arengukohti, kuidas parandada sotsiaal- ja meditsiinivaldkonna
vahelist koostööd.
2022. aastal on planeeritud Lääne-Virumaa sotsiaalteenuste analüüs ning arenguvajaduste
kaardistamine, mille raames toimub parimate praktikate jagamise kogemus ning täiendavalt
on planeeritud Rakvere linna, Järva valla, Türi valla ning Paide linna praktikate jagamise
kohtumine 2022. aasta teises pooles, et analüüsida, kuidas kahes piirkonnas on läinud
võrgustikutöö arendamine peale ühisprojekti lõppemist.
b) milliste ülesannete täitmiseks tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu
ja anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid
ning millise koormusega võib osta teenust sisse?
Täiendavat tööjõudu on vaja eelkõige palgata koordinatsiooniteenuse osutamiseks. Rakvere
linnas täiskohaga koordinaator (kuu tasu arvestusega) ning Järva vallas 0,5 koormusega (80
tundi kuus).
2.7. Milline on piirkonna prognoos väljundinäitajate saavutamise kohta kvartalite
kaupa (väljundinäitajad on sätestatud jätkuprojektide puhul määruse § 3
lõikes 3 ja uute projektide puhul määruse § 3 lõikes 4)?
Projekti tegevustega on planeeritud alustada 01.04.2022 kuni 31.03.2023.
Kompleksjuhtumite töösse võtmine on planeeritud igakuiselt 1-2 juhtumit, kuid projekti
perioodil Rakvere linn vähemalt 10 kompleksjuhtumit ning Järva vald vähemalt 6 juhtumit.
Juhtumimeeskonna kohtumisi on planeeritud Rakvere linnas projekti perioodil vähemalt 8
ja Järva vallas vähemalt 4.
Piirkondlike võrgustiku liikmete kohtumisi on planeeritud vähemalt 5, millest 3 toimuvad
koordinaatorite ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide vahel ning 2 on suuremas võrgustikus
kaasates ka meditsiinivaldkonna spetsialistid või teiste valdkondade esindajad.
Toimivate praktikate jagamiseks on planeeritud 2022. aasta alguses sotsiaalteenuste
analüüsi seminar ja varasema projektipiirkonna koostööd kohtumine, eelmise projekti
mõjude analüüsimiseks.
Projekti perioodil on soov täita projektis ettenähtud eesmärgid, kuid peamine on toetada
kõiki abivajajaid, kes vajavad tuge ja suunamist projekti perioodil.
Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
• ta on tutvunud määrusega kehtestatud nõuete ja tingimustega, on nendega nõus ning
kinnitab, et esitatud taotlus on määruse nõuete ja tingimustega kooskõlas;
• ta ei ole saanud taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
• tal ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;
• tal ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;
• ta ei ole Sotsiaalministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega
nendega seotud isik;
• tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
• toetuse saamisel kasutatakse eraldatud toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
kirjeldatud eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks;
• ta on teadlik perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel
kehtestatud toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest ning
kohustub seda järgima;
• ta on teadlik, et perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud
toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse;
• ta on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu
tagasi maksta või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks.
Kuupäev (digitaalallkirjas)
(Allkirjastatud digitaalselt)
Taotleja allkirjaõigusliku isiku nimi: Triin Varek, linnapea
Sotsiaalkaitseministri
07.12.2021 määrus nr 46
„Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli rakendamine
kohalikul tasandil“
Lisa 3
PARTNERITE KINNITUSED INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI
KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL
1. Üldandmed
Taotleja nimi, registrikood, juriidiline aadress
Rakvere Linnavalitsus, reg nr: 75025064, Lai 20, Rakvere 44308
Partnerid:
Rakvere Laste Tervisekeskus OÜ,
Reg nr: 10158081, Lääne-Virumaa, Rakvere linn, Ed. Vilde tn 2a/, 44316
2. Kinnitus
Kinnitan, et osalen partnerina inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli rakendamisel, olen tutvunud projekti sisuga ning olen teadlik taotleja ja
partneri vastutusest projektis osalemisel.
Kuupäev (digitaalallkirjas)
(Allkirjastatud digitaalselt)
Partneri allkirjaõigusliku isiku nimi: Tiina Josua
[email protected]
Rakvere Laste Tervisekeskus OÜ
Sotsiaalkaitseministri
07.12.2021 määrus nr 46
„Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli rakendamine
kohalikul tasandil“
Lisa 3
PARTNERITE KINNITUSED INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI
KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL
1. Üldandmed
• Taotleja nimi, registrikood, juriidiline aadress
Rakvere Linnavalitsus, reg nr: 75025064, Lai 20, Rakvere 44308
• Partnerid:
Aktsiaselts Rakvere Haigla,
Reg nr 10856624, Lõuna põik 1, Rakvere, 44316
2. Kinnitus
Kinnitan, et osalen partnerina inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli rakendamisel, olen tutvunud projekti sisuga ning olen teadlik taotleja ja
partneri vastutusest projektis osalemisel.
Kuupäev (digitaalallkirjas)
(Allkirjastatud digitaalselt)
Partneri allkirjaõigusliku isiku nimi: Ain Suurkaev
Aktsiaselts Rakvere Haigla
[email protected]
Avalik
JÄRVA VALLAVALITSUS
25.02.2022
Sotsiaalministeerium
[email protected] 25.02.2022 nr 8-1/2022/15-1
Volitamine
Järva vald Järva Vallavalitsuse kaudu volitab Rakvere Linnavalitsust ühistaotlust esitama ja olema
ametlik esindaja Rakvere linna ja Järva valla ning AS Järvamaa Haigla ja AS Rakvere Haigla ning
perearstide FIE Perearst Enn Sults, Rakvere Laste Tervisekeskus OÜ, Eraarst Kersti Veidrik OÜ,
Perearst Maksym Umantsev OÜ, FIE Irina Kallaste, OÜ Perearst Maire Nõmm ühistaotlust
projektikonkursile „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“.
Projekti rahastamisel volitame Rakvere Linnavalitsust projekti juhtima ja ühistaotluse sõlmimisega
seotud toimingute tegemisel.
Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena lepingu täitmise eest solidaarselt.
Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.
Volikiri kehtib kuni 31.12.2022.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tammik
Vallavanem
Katre Mägi
5347 3327
[email protected]
______________________________________________________________________________
Pikk 56 Tel. +372 386 3377 Registri kood 77000335
Järva-Jaani alev e-mail:
[email protected] EE211010702000622006 SEB
73301 JÄRVA MAAKOND jarvavald.kovtp.ee EE222200001120105842 Swedbank
Sotsiaalkaitseministri
07.12.2021 määrus nr 46
„Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli rakendamine
kohalikul tasandil“
Lisa 3
PARTNERITE KINNITUSED INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA
TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS
KOHALIKUL TASANDIL
1. Üldandmed
Taotleja nimi, registrikood, juriidiline aadress
Rakvere Linnavalitsus, reg nr: 75025064, Lai 20, Rakvere 44308
Partnerid:
Järvamaa Haigla AS, reg. nr 10220275 Tiigi tn. 8, 72712 Paide linn
2. Kinnitus
Kinnitan, et osalen partnerina inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli rakendamisel, olen tutvunud projekti sisuga ning olen teadlik taotleja
ja partneri vastutusest projektis osalemisel.
Kuupäev 25.02.2022
/allkirjastatud digitaalselt/
Andres Müürsepp
Juhatuse liige
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 25.02.2022 14:31
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: "Koordinatsioonimudel"
Tere
Edastame projektitaotluse "Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul
tasandil osalemiseks.LugupidamisegaKersti Suun-DeketSotsiaalosakonna
juhatajaRakvere LinnavalitsusTel +372322 5896www.rakvere.ee