Pöördumine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 08.11.2021 Kehtib kuni otsuse jõustumiseni Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalministeerium registrikood 70001952 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 10.11.2021nr 11.4-9/1355 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Tallinn Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ raames otsuse Sotsiaalministeeriumile (edaspidi toetuse saaja) elluviidava tegevuse „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.2.02.18-0129; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi projekti partner) ei ole riigihanke viitenumbriga 227657 „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ (edaspidi riigihange nr 227657) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 14 377,37 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 228, samuti projekti raames esitatud maksetaotlused nr 71486 ja 72468 ning toetuse saaja ja projekti partneriga peetud kirjavahetus. 1. Projekti partner on riigihankes nr 227657 tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusele 1.1. Rikkumise asjaolud Projekti partner viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke nr 227657, millele esitati kolm pakkumust. Projekti partner tunnistas 03.12.2020 otsusega kõik esitatud pakkumused  2 riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks ja tunnistas 14.12.2020 otsusega edukaks OÜ Tartaline (registrikood 10607692) pakkumuse. Projekti partner sõlmis 09.03.2021 OÜ-ga Tartaline hankelepingu nr 7-3/1 (edaspidi hankeleping), mis kehtib kuni 31.03.2023. Rakendusüksus tuvastas, et riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. OÜ Tartaline pakkumuses oli jäetud esitamata riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nõutud andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta, mis tuli esitada vormil 7. Seega ei vasta OÜ Tartaline pakkumus riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 esitatud tingimusele. Projekti partner on tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis oleks tulnud tagasi lükata, ning on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimest lauset. 1.2. Toetuse saaja ja projekti partneri seisukoht Toetuse saaja ja projekti partner on 03.06.2021 ja 28.06.2021 allkirjastatud kirjas nr 7-7/129 (kiri kannab kuupäeva 25.06.2021 ja on rakendusüksusele esitatud 30.06.2021) RHS-i rikkumise asjaolude kohta esitanud järgmise selgituse: „Tegemist ei ole vastavustingimusega, s.t. pakkujad ei pidanudki juba pakkumuses esitama infot lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta, ehkki üks pakkuja seda oma pakkumustes tegi. Ehkki hankedokumendi p 7.4 tõepoolest viitab ekslikult sellele, et pakkumuses tuleb esitada vorm 7, on oluline arvestada, et registris ei olnud vorm 7 avaldatud ning ka hanke alusdokumendi p 18.7 ei ole vormide loetelus vormi 7 nimetatud. Lisa 7 on vaid hankelepingul, kuid hankelepingu lisad tuleb koostada ja esitada alles lepingu sõlmimisel, mida pooled käesoleval juhul teinud ongi. Seda, et vastavustingimusena ei olnud hankes nõutud juba pakkumuse esitamise hetkel andmeid sõidukite kohta, millega lepingut täitma hakatakse, kinnitab mh Tehnilise kirjelduse lisa 1 „Nõuded sõidukitele“ p 5, mis sätestab: „Hanke teostamise kohustuse täitmiseks ja kvaliteedi tagamiseks peab vedaja omandis olema Lepingu täitmist alustades või tal peab olema võimalus neid kasutada Lepingu täitmiseks.“ Seega pidi edukal pakkujal alles teenuse osutamise alguseks olema olemas tehnilises kirjelduses nõutud sõidukid ning alles lepingu lisas 7 pidi edukas pakkuja lepingu sõlmimisel esitama andmed sõidukite kohta, millega lepingut teenindama hakatakse. Sellele osutab ka lepingu punkt nr 16.2, mille kohaselt maksimaalne periood autopargi ettevalmistamiseks, juhul kui vedaja seda vajab, on 2 (kaks) kuud. Seega Hankija ei ole eeldanud, et Pakkujal oleks pakkumuse tegemisel sõidukid olemas, vaid tal on aega 2 kuud nende soetamiseks ja ettevalmistamiseks.“. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Sotsiaalkaitseministri 06.11.2018 käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (edaspidi käskkiri) kinnitati sotsiaaltranspordi korraldusmudelite testimise toetuse andmise tingimused koos lisadega. Käskkirjaga kinnitatud lisa  3 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (edaspidi käskkirja lisa) punkti 2.1.3 kohaselt on toetuse saaja Sotsiaalministeerium ja tegevusi (projekti juhtimine ning vedude ja operaatorteenuse korraldamine) viib projekti partnerina teiste partnerite hulgas ellu Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus. Käskkirja lisa punkti 7.1.1 kohaselt kohalduvad toetuse saajale lisaks käskkirjas sätestatule STS §-des 24 ja 26 ning STS-i alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Käskkirja lisa p 7.1.2 kohaselt kohaldub projekti partnerile STS § 25. STS § 25 lõike 1 kohaselt peab projekti partner täitma STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kes on riigiasutus RHS § 5 lg 2 punkti 1 tähenduses. Projekti üks partneritest on Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus, kes on eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 lg 2 punktides 1-4 nimetatud hankijad. Seega on nii toetuse saaja kui ka projekti partner hankijad RHS-i tähenduses ja projekti partner peab riigihanke korraldamisel järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Rakendusüksus tuvastas, et OÜ Tartaline pakkumuses puuduvad riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nõutud andmed sõiduautode kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata. Riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. Toetuse saaja ja projekti partner selgitasid 03.06.2021 ja 28.06.2021 vastuskirjas nr 7-7/129, et riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 ei olnud esitatud tingimust pakkumuste vastavusele, vaid tegemist oli hankelepingu tingimusega. Eeltoodust tulenevalt on toetuse saaja ja projekti partner seisukohal, et pakkuja omandis ega kasutuses ei pidanud pakkumuse esitamise hetkeks olema sõiduautosid, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata. Seega ei pidanud pakkujad koos pakkumusega esitama vormil 7 andmeid teenuse osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta. Toetuse saaja ja projekti partner leiavad, et andmed sõiduautode kohta pidi pakkuja hankelepingu lisa 7 vormil esitama alles hankelepingu sõlmimise ajaks ehk pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Rakendusüksus on seisukohal, et riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 seatud tingimust ei ole võimalik tõlgendada toetuse saaja ja projekti partneri 03.06.2021 ja 28.06.2021  4 vastuskirjas nr 7-7/129 ning 14.10.2021 seisukohas kirjeldatud viisil. Riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 on projekti partner expressis verbis sätestanud, et pakkujad peavad andmed sõiduautode kohta vormil 7 esitama pakkumuses. Tallinna Ringkonnakohus on 28.06.2018 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-18-657 punktis 14 selgitanud, et olukorras, kus hankija on riigihanke alusdokumentides nõudnud pakkumuse koosseisus konkreetsete dokumentide esitamist, on ta vastavate tingimustega ka ise rangelt seotud ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et tegelikult piisab talle ka muudest dokumentidest. Rakendusüksuse hinnangul ei oma antud juhul määravat tähtsust asjaolu, et riigihangete registris ei olnud projekti partner avaldanud vormi 7 „Info sõidukite kohta“. Seda sellepärast, et nõuded, millele pakkumus vastama pidi, ei tulnud vormist, vaid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. Vormid kehtestab hankija pakkujatele, et pakkujatel oleks riigihanke alusdokumentides küsitud andmeid mugavam esitada, et pakkumused oleksid kõikide pakkujate poolt esitatud vormiliselt ühtemoodi, et pakkujatel ei jääks ükski riigihanke alusdokumentides esitatud nõue „kahe silma vahele“ ja et hankijal oleks pakkumuste vastavust lihtsam kontrollida. Nõue, mida pakkujad vormiga 7 tõendama pidid, oli riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 sõnastatud järgmiselt: „Pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod peavad vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele.“. Rakendusüksus märgib, et tehnilise kirjelduse lisas 4 ei ole sätestatud nõudeid sõiduautodele, vaid nõuded dispetšerteenusele ja nõuded sõiduautodele on kehtestatud tehnilise kirjelduse lisas 1. Samas asjaolu, et riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 on ekslikult viidatud tehnilise kirjelduse lisale 4, mitte lisale 1, on rakendusüksuse hinnangul formaalne eksimus, sest riigihanke alusdokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punkti 8 kohaselt on nõuded sõidukitele toodud Tehnilise kirjelduse Lisas 1. Seega pidi projekti partner niikuinii kontrollima, kas esitatud pakkumused vastavad tehnilise kirjelduse lisas 1 esitatud tingimustele. Tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ on esitatud 15 tingimust. Hankelepingu lisa 7 vormiga „Info sõidukite kohta“ oleks võimalik nendest 15-st nõudest tõendada maksimaalselt kuuele nõudele vastavust: 1) heitmestandard peab olema vähemalt EURO 5 (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 2); 2) ükski Lepingu täitmiseks kasutatav sõiduk ei tohi ühelgi Lepingu kehtivuse hetkel olla vanem kui 10 aastat (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 4); 3) tehnilise kirjelduse lisa 1 punktis 5 nõutud 15 sõiduki olemasolu või kasutamise võimalust, kuigi hankelepingu lisa 7 vormil ei ole võimalik esitada andmeid, milline 15-st sõidukist on ümber kohandatav kanderaamil lamava reisija transpordiks; 4) istekohtade arv vähemalt 5 koos juhiga (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 8); 5) varustatud konditsioneeri või kliimaseadmega, kuigi hankelepingu lisa 7 vormil ei ole võimalik esitada andmeid, et kontrollida tehnilise kirjelduse lisa 1 p-s 13 esitatud tingimust, mille kohaselt peab konditsioneer või kliimaseade tagama sisetemperatuuri talvel vähemalt +16o C ning suvel mitte üle +25o C; 6) peavad mahutama vähemalt kaks ühikut käsipagasit mõõtudega 56 cm x 40 cm x 25 cm (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 15).  5 Seega ei ole hankelepingu lisa 7 vorm „Info sõidukite kohta“ sobiv dokument, millega tõendada pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 ja tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud tingimustele ning rakendusüksus nõustub projekti partneriga, et riigihangete registris ei olnud riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nimetatud vormi 7 avaldatud. Hankelepingu lisa 7 vorm „Info sõidukite kohta“ ei ole samastatav avaldamata jäetud, kuid riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nimetatud vormiga 7, sest hankelepingu lisa 7 vormi alusel ei ole võimalik tõendada pakkumuse vastavust kõikidele tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud tingimustele. Rakendusüksus selgitab, et vorm on antud juhul pakkumuse vastavuse tõendamise viis, mitte pakkumuse vastavustingimus. Kui riigihanke alusdokumentide hulgast andmete esitamise vorm puudub, isegi kui riigihanke alusdokumentides on vormi olemasolule viidatud, peavad pakkujad riigihanke alusdokumentides nõutud andmed esitama vabas vormis. Vormi puudumisest ei saa teha järeldust, et pakkujad võivad pakkumuses jätta üldse esitamata andmed, mille alusel saab projekti partner kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentide punktis 7.4, tehnilise kirjelduse punktis 8 ja tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud 15-le tingimusele. Seejuures nõustub rakendusüksus projekti partneriga, et hankelepingu täitmisel kasutatavad sõiduautod ei pidanud pakkumuse esitamise hetkel olema pakkuja omandis või kasutuses. Riigihanke alusdokumendid moodustavad terviku ja täiendavad teineteist. Seega peab ühte riigihanke alusdokumenti lugema koostoimes teiste riigihanke alusdokumentidega. Riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Riigihanke alusdokumentide punkt 7.4 ei reguleeri ajahetke, millal peavad hankelepingu täitmisel kasutatavad sõiduautod olema pakkuja omandis või kasutuses. Seda teeb tehnilise kirjelduse lisa 1 „Nõuded sõidukitele“ punkt 5, mille kohaselt peavad hankelepingu täitmiseks kasutatavad 15 sõiduautot olema vedaja omandis või kasutuses hankelepingu täitmist alustades, ja riigihanke alusdokumentide lisa 2 „Lepingu projekt“ punkt 16.2, mille kohaselt on vedajal aega kaks kuud (hankelepingu sõlmimisest arvates) autopargi ettevalmistamiseks. Eelnevast ei saa aga teha järeldust, et pakkujad ei pidanudki riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt esitama pakkumuses andmeid sõiduautode kohta, millega pakkujad kavatsesid hankelepingut täitma hakata. Pakkujad ei pidanud pakkumuses nimetama sõiduautode marki, mudelit ja registreerimisnumbrit, mida tuli teha hankelepingu sõlmimise ajaks hankelepingu lisa 7 vormil. Küll aga pidid pakkujad riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt esitama pakkumuses andmed, mis oleksid võimaldanud projekti partneril kontrollida, et sõiduautod, millega pakkuja kavatseb hankelepingut täita, vastavad tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ toodud 15-le tingimusele. Tallinna Halduskohus on 22.06.2016 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-874 punktis 45 selgitanud, et riigihankemenetluse formaliseeritusest tulenevalt on äärmiselt oluline, et hankedokumentides sätestatut mõistetakse võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused läheksid vastuollu RHS § 3 punktis 2 [alates 01.09.2017 kehtiva RHS § 3 punktis 1] sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega.  6 Eeltoodust tulenevalt on riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega vastuolus toetuse saaja ja projekti partneri 03.06.2021 ja 28.06.2021 vastuskirjas nr 7-7/129 ning 14.10.2021 vastuväidetes esitatud seisukoht, mille kohaselt ei pidanud pakkujad riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt esitama pakkumuses andmeid hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta. Riigihanke alusdokumendid tuleb koostada selliselt, et kõik riigihankest huvitatud ettevõtjad saaksid selgelt ja ühtemoodi aru, millised nõuded on pakkumuse sisule esitatud. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et kolmest pakkujast üks pakkuja esitas oma pakkumuses hankelepingu lisa 7 vormil andmed sõiduautode kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata. Seega ei saanud kõik pakkujad riigihanke alusdokumentide punktist 7.4 aru selliselt, et tegemist ei ole pakkumuste vastavustingimusega ja andmeid hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta võib projekti partnerile esitada alles hankelepingu sõlmimise ajaks ehk pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Avaldatud riigihanke alusdokumentide redaktsioon on kehtiv ja selles toodud tingimused on täitmiseks kohustuslikud nii pakkujatele kui ka projekti partnerile, kes pidi kontrollima, kas pakkumused vastavad kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et projekti partner oleks pidanud OÜ Tartaline pakkumuse RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama. Riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamisega on projekti partner rikkunud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et riigihankest huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andja ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühtemoodi. Toetuse saaja tekitas OÜ-le Tartaline teiste riigihankest huvitatud ettevõtjatega võrreldes soodsama olukorra. Mõni riigihankest nr 227657 huvitatud ettevõtja võis jätta pakkumuse esitamata, kuivõrd ta ei suutnud pakkumuse esitamise hetkeks esitada andmeid hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta. OÜ Tartaline ei esitanud samuti pakkumuses andmeid hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta, kuid projekti partner tunnistas sellele vaatamata tema pakkumuse vastavaks ja edukaks.  7 Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et projekti partner on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimest lauset. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja ja projekti partner täitnud STS § 26 lg-st 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Ühendmääruse § 21 lg 1 kohaselt, kui STS § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. Ühendmääruse § 228 kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb ühendmääruse §-des 22-227 nimetamata RHS-i rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksuse hinnangul on iga konkreetse riigihanke ning selles esineva RHS-i rikkumise asjaolusid arvesse võttes proportsionaalne rakendada kõrgeimat, 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra juhul, kui on leidnud tõendamist, et etteheidetava rikkumise puudumise korral oleks riigihanke tulemused olnud teistsugused. 10-protsendilise määra rakendamine on proportsionaalne ja õiglane juhul, kui riigihanke teistsugune tulemus ei ole küll faktiliselt kinnitust leidnud, ent selle esinemise võimalikkus ei ole välistatud, ning 5- ja 2- protsendilist määra, kui rikkumise raskus ja ulatus ei ole suur. Rakendusüksus on seisukohal, et antud juhtumi asjaolusid ning RHS-i rikkumise raskust ja ulatust arvesse võttes on põhjendatud ning proportsionaalne kohaldada hankelepingule kõrgeimat 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra järgmistel põhjustel: 1) Järelevalvemenetluses on tõendamist leidnud, et OÜ Tartaline pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 esitatud tingimusele ja projekti partner oleks pidanud pakkumuse seetõttu RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama. Projekti partner ei oleks tohtinud OÜ-ga Tartaline hankelepingut sõlmida. Seega oleks riigihanke nr 227657 tulemus pidanud olema teistsugune, kui projekti partner oleks riigihanke nr 227657 korraldanud kooskõlas kõikide RHS-i nõuetega;  8 2) Tegemist oli rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega, milles osalemise vastu oleks võinud olla suurem huvi ja seega pakkumuse esitada rohkem pakkujaid, kui projekti partner ei oleks pakkumuses nõudnud andmete esitamist hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta, mida projekti partner tahtis tegelikult küsida alles hankelepingu sõlmimise ajaks ainult edukalt pakkujalt; 3) Kuigi riigihankele nr 227657 esitati kokku kolm pakkumust ja projekti partner tunnistas kõik pakkumused riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks, ei olnud pakkumused omavahel võrreldavad, sest kolmest pakkumusest kahes olid esitamata riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nõutud andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta; 4) Rakendusüksus leiab, et riigihankes nr 227657 on tegemist ühendmääruse § 223 lg-s 5 nimetatud RHS-i rikkumisega analoogse rikkumisega. Ühendmääruse § 223 lg 5 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pärast pakkumuste avamist on kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud tehnilist kirjeldust. Seega, kui pakkuja oleks pakkumuses esitanud andmed sõiduautode kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata, ja esitatud andmete alusel ei vastaks pakkumus tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud 15-st tingimusest vähemalt ühele tingimusele, kuid projekti partner oleks pakkumuse siiski vastavaks tunnistanud, oleks rakendusüksus ühendmääruse § 223 lg 5 kohaselt pidanud hankelepingule kohaldama 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul ei ole põhjendatud ega proportsionaalne rakendada väiksemat finantskorrektsiooni määra, kui pakkumuses on üldse jäetud esitamata andmed, mille alusel saaks projekti partner kontrollida pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentide punktis 7.4, tehnilise kirjelduse punktis 8 ja tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud tingimustele. Projekti partner on 14.10.2021 seisukohas leidnud, et juhul, kui riigihankes nr 227657 esineb RHS-i rikkumine, tuleks hankelepingule kohaldada kuni 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Projekti partneri hinnangul, kui rikkumiste vahel saaks üldse paralleeli tõmmata, peaks seda tegema ühendmääruse § 223 lg-ga 3 või 8, sest riigihanke alusdokumentide punkt 7.4 ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult. Erinevus ühendmääruse § 223 lg-tes 3 ja 8 nimetatud ning riigihankes nr 227657 esineva RHS-i rikkumiste vahel seisneb selles, et ühendmääruse § 223 lg-tes 3 ja 8 on tegemist olukordadega, kus ei ole faktiliselt võimalik kindlaks teha, kas RHS-i rikkumise puudumise korral oleks hankemenetluse tulemus olnud teistsugune. Riigihankes nr 227657 esineb aga RHS-i rikkumine, mille tulemusena sõlmis projekti partner hankelepingu pakkujaga, kelle pakkumus oleks tulnud tagasi lükata. Riigihankes nr 227657 esinev RHS-i rikkumine on tagajärje poolest sarnane ühendmääruse § 223 lg-s 5 nimetatud rikkumisega, mille puhul on tõendamist leidnud, et hankija sõlmis hankelepingu pakkujaga, kes oleks tulnud menetlusest kõrvale jätta. Seetõttu ei nõustu rakendusüksus projekti partneri seisukohaga ja ei pea võimalikuks kohaldada hankelepingule 10-protsendilist või sellest väiksemat finantskorrektsiooni määra. Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et RHS § 3 punktide 1 ja 2 ning § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause rikkumine on kõige raskema kaalu ning ulatusega. RHS-i rikkumine on seotud kogu hankemenetlusega ja avaldab mõju hankemenetluse lõpptulemusele ehk eduka pakkuja  9 valikule ning selle kaudu hankelepingu maksumusele, sest ei ole teada, kellega ja millise maksumusega hankelepingu oleks projekti partner pidanud sõlmima, kui ta oleks riigihanke nr 227657 korraldanud kooskõlas kõikide RHS-i nõuetega. Seetõttu kohaldab rakendusüksus ühendmääruse § 21 lg 1 ja § 228 alusel riigihanke nr 227657 hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra ning vähendab hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 25 protsendi võrra. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 227657 tulemusena OÜ-ga Tartaline sõlmitud hankelepingu alusel projekti partneril tekkinud abikõlblikke kulusid kajastanud maksetaotluses nr 71486 summas 23 060,63 eurot käibemaksuga ja maksetaotluses nr 72468 summas 34 448,83 eurot käibemaksuga. Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ja võttes aluseks ühendmääruse § 21 lg 1 ja § 228 loeb rakendusüksus projekti tegevuse nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ raames: 1) maksetaotluses nr 71486 kajastatud riigihankega nr 227657 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 5 765,16 eurot ehk 25 protsenti (23 060,63*25%), millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 4 900,39 eurot ja omafinantseering 864,77 eurot; 2) maksetaotluses nr 72468 kajastatud riigihankega nr 227657 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 8 612,21 eurot ehk 25 protsenti (34 448,83*25%), millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 7 320,38 eurot ja omafinantseering 1 291,83 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lg 2 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Käskkirja lisa kohaselt on rakendusasutus Sotsiaalministeerium ja rakendusüksus Sihtasutus Innove1. Seega vähendab Sotsiaalministeerium rakendusüksuse finantskorrektsiooni otsuse alusel käskkirjaga kinnitatud projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ abikõlblike kulude eelarvet tegevuses nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ 14 377,37 euro võrra. Kui toetuse saaja esitab tulevikus täiendavalt hüvitamiseks riigihanke nr 227657 hankelepingu alusel tekkinud kulusid, loeb rakendusüksus nendest kuludest mitteabikõlblikuks 25 protsenti, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. 1 Alates 01.04.2020. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutuse Innove asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri  10 2. Toetuse saaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 30.09.2021 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt 14.10.2021. Toetuse saaja ja projekti partner esitasid 14.10.2021 finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta oma seisukoha, milles leidsid, et riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 puudus vastavustingimus, mille kohaselt oleksid pakkujad pidanud pakkumuses esitama tehnilise kirjelduse lisas 1 nõutud andmed sõiduautode kohta, millega pakkujad kavatsesid hankelepingut täitma hakata. Projekti partner leiab, et kuivõrd riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 oli viidatud tehnilise kirjelduse lisas 4 toodud tingimustele, kuid tehnilise kirjelduse lisas 4 ei olnud esitatud nõudeid hankelepingu täitmisel kasutatavatele sõiduautodele, puudus riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 sisunõue ja seetõttu oli tegemist sisutühja sättega, millele vastavust projekti partner kontrollida ei saanudki. Rakendusüksus toetuse saaja ja projekti partneri seisukohaga ei nõustu ja leiab, et hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjad pidid riigihanke alusdokumentidest kui tervikust aru saama selliselt, et riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 on mõeldud tehnilise kirjelduse lisas 1 sõiduautodele esitatud nõudeid. Seda sellepärast, et tehnilise kirjelduse lisa 1 kannab pealkirja „Nõuded sõidukitele“ ja riigihanke alusdokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punkti 8 kohaselt on nõuded sõidukitele toodud Tehnilise kirjelduse Lisas 1. Eeltoodust tulenevalt ei saa rakendusüksuse hinnangul jõuda järelduseni, et riigihanke alusdokumentide punkt 7.4 on sisutühi säte, millele vastavuse tõendamiseks pakkujad ühtegi dokumenti esitama ei pidanud. Rakendusüksuse seisukoht ei ole riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 oleva viite tehnilise kirjelduse lisale 4 suvaline asendamine viitega tehnilise kirjelduse lisale 1, vaid riigihanke alusdokumentide tõlgendamine kooskõlas projekti partneri viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2019 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-18-2338 punktis 27 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt tuleb hanke tingimusi tõlgendada nii, nagu mõistlik isik neid mõistma pidi. Riigihanke alusdokumentide kõiki tingimusi läbi lugedes ei ole rakendusüksuse hinnangul mõistlikul hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjal võimalik aru saada, et riigihanke alusdokumentide punkt 7.4 on sisutühi säte ja tegelikult ei pea pakkumuses esitama ühtegi dokumenti hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta. Rakendusüksuse seisukohta kinnitab muu hulgas asjaolu, et üks kolmest hankemenetluses osalenud pakkujast esitas oma pakkumuses andmed sõiduautode kohta, mida ta kavatses hankelepingu täitmisel kasutada. Asjaolu, et selle pakkuja pakkumus ei sisaldanud andmeid kõikide tehnilise kirjelduse lisas 1 esitatud tingimuste täitmise kohta, ei tähenda, et riigihanke alusdokumentide punkt 7.4 ei sisaldanud sisunõuet. Rakendusüksuse hinnangul saab sellest teha üksnes järelduse, et hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjad pidid riigihanke alusdokumentide punktist 7.4 aru saama selliselt, et pakkumuses tuleb esitada andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta. See, kas pakkuja esitatud dokument  11 sisaldab kõiki küsitud andmeid, on pakkumuste vastavuse kontrolli ese. Asjaolust, et kõik pakkujad esitasid mittetäielikud pakkumused, ei saa teha järeldust, et riigihanke alusdokumentide tingimused on sõnastatud mitmeti mõistetavalt. Projekti partner heidab rakendusüksusele ette, et rakendusüksus sisustab riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 ebaloogiliselt ja sisutühjalt ning finantskorrektsiooni otsuses etteheidetav RHS-i rikkumine on formaalse iseloomuga. Rakendusüksus selgitab, et hankemenetlus ongi formaliseeritud menetlus ja riigihanke alusdokumentide tingimuste koostamine on hankija pädevuses. Kui projekti partner ei pidanud vajalikuks küsida pakkumuse koosseisus andmeid sõiduautode kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata, või kui projekti partner oleks soovinud sõiduautode sisulise vastavuse kontrollimiseks küsida andmeid ka sõiduautode mudeli, margi, registreerimisnumbri vms kohta, oleks projekti partneri pädevuses olnud selliste tingimuste kehtestamine/mittekehtestamine. Toetuse saaja ei nõudnud pakkumuses andmete esitamist hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode margi, mudeli ega registreerimisnumbri kohta. Ilma nende andmeteta võib pakkumuste vastavuse kontroll olla väga formaalne, aga rakendusüksus annab üksnes hinnangu, kas eduka pakkuja valik on toimunud õiguspäraselt, ja ei hinda riigihanke alusdokumentide tingimuste otstarbekust. Tallinna Ringkonnakohus on 28.06.2018 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-18-657 punktis 16 selgitanud, et küsimus, kas mingite andmete nõudmine pakkumuses on üldse mõttekas, ei saa olla vaidluse all, kui vastav nõue tuleneb kehtivatest hanke alusdokumentidest, mida ei ole vaidlustatud. Tegemist oleks ka otstarbekuse küsimusega, mida halduskohus ei hinda. Projekti partner on oma seisukoha tõendamiseks tuginenud Tartu Halduskohtu 07.05.2020 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-20-537 punktis 27 esitatud seisukohale, et: „ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest, oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustusega.“ Rakendusüksus leiab, et haldusasjas nr 3-20-537 viidatud faktilised asjaolud ei ole samad riigihanke nr 227657 faktiliste asjaoludega ja seetõttu ei saa selles asjas viidatud kohtu seisukohta kohaldada riigihankele nr 227657. Haldusasjas nr 3-20-537 oli tegemist teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega ja vaidlus käis selle üle, kas RHS §-s 115 sätestatud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimise regulatsioon kohaldub teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusele, kui hankija ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimiseks riigihanke alusdokumentides regulatsiooni kehtestanud. Kohtud selgitasid, et sellises olukorras ei ole võimalik pakkumust tagasi lükata, sest RHS § 115 teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusele otse ei kohaldu. Riigihankes nr 227657 on projekti partner riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 eksinud riigihanke alusdokumentide lisale viitamisel selle numbriga, kuid nõuded sõiduautodele on projekti partner riigihanke alusdokumentides siiski kehtestanud ja on teinud seda tehnilise kirjelduse lisas, mitte hankelepingu projektis. Seetõttu ei saa rakendusüksus nõustuda toetuse saaja ja projekti partneri seisukohaga, et pakkujad ei pidanud pakkumuses esitama andmeid  12 hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta. Erinevalt haldusasja nr 3-20-537 aluseks olnud faktilistest asjaoludest, on projekti partner riigihanke nr 227657 alusdokumentide punktis 7.4 sõnaselgelt sätestanud, et pakkujad peavad pakkumuses esitama info sõidukite kohta. Eeltoodust tulenevalt jääb rakendusüksus oma seisukoha juurde, et projekti partner on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimest lauset. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 14 377,37 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 12 220,76 eurot ja omafinantseering 2 156,61 eurot; 2. vähendada maksetaotlustes nr 71486 ja 72468 riigihankega nr 227657 seotud abikõlblikke kulusid 25 protsendi võrra ehk kokku summas 14 377,37 eurot; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ mitteabikõlbliku kulu 14 377,37 euro võrra; 4. lugeda mitteabikõlblikuks ja vähendada tulevikus riigihanke nr 227657 hankelepingu alusel hüvitamiseks esitatud kulusid 25 protsendi võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51, HMS § 71 lg 1 ja § 75 ning käskkirja lisa punkti 7.8.2 alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams Toetuste rakendamise osakonna juhataja Otsuse koostaja: Kristel Kivijärv 663 1417 [email protected] Riigi Tugiteenuste Keskus edasta miseks e-postiga [email protected] VAIDE LISA – MTÜ TARTUMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS VASTUVÄITED 10.11.2021 FINANTSKORREKTSIOONI OTSUSE SUHTES Riigihankes nr 227657 Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) tegi 10.11 .2021 Sotsiaalministeeriumile otsuse finantskorrektsiooni tegemise kohta projektis „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ seoses riigihankes nr 227657 esinenud väidetavate rikkumistega. Finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tegi RTK finantskorrektsiooni summas 14 377,37 eurot ning vähenda s järgnevates maksetaotlustes riigihanke nr 227657 alusel hüvitamiseks esitatud kulusid 25 % võrra. MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi keskus) kui projekti partner jääb RTK-le eelnevas menetluses esitatud seisukohtade juurde ning leiab jätkuvalt, et finantskorrektsiooni otsuse s ette heidetud rikkumist ei esine, mistõttu on finantskorrektsioon tervikuna alusetu. Finantskorrektsiooni otsuses ei ole RTK keskuse vastuväiteid sisuliselt analüüsinud, vaid blanketselt konstateerinud mitte nõustumist ilma põhjendusi esitamata või esitanud asjakohatud põhjendused . Finantskorrektsiooni otsuse kohaselt seisneb etteheidetav riigihangete seaduse nõuete rikkumine selles, et riigihankes nr 227657 edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Tartaline pakkumuses ei olnud esitatud tehnilise kirjelduse lisas 1 nõutud andmeid sõidukite kohta, mida pakkuja kavatses hankelepingu täitmisel kasutama hakata. Finantskorrektsiooni otsus rajaneb ilmselgelt ebaõigel eeldusel, et riigihankes nr 227657 oli kehtestatud vastavustingimus, mis oleks nõudnud juba pakkumuses tehnilise kirjelduse lisa 1 kajastatud andmete esitamist pakkumuses. R iigihanke nr 227657 riigihanke alusdokumendi p 7.4 sisaldas järgmist tingimust: „ Pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod peavad vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta “. Vastavustingimuse na käsitatav hanketingimus peab sisaldama kahte struktuurilist elementi: esiteks, sisunõuet (s.t antud juhul nõuet, et pakkuja omandis või kasutuses pea vad olema sõiduautod, mis vastavad tehnilise kirjelduse lisa 4 nõuetele) ja teiseks, dokumendinõuet ehk pakkumuses esitatavat dokumenti, misläbi pakkuja esitab esmase tõendi pakkumuse vastavuse kohta (antud juhul vorm 7). Nagu keskus on varasemas menetluses osundanud, puudus kõnealuses riigihankes nii sisuline vastavustingimus kui ka dokumendinõue, mis oleks kohustanud pakkujaid esitama juba pakkumuses andmeid hankelepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta. Sisulise vastavustingimuse puudumine F inantskorrektsiooni otsuses mööndakse esiteks seda, et tehnilise kirjelduse lisa 4 ei sisaldanud mitte mingisuguseid nõudeid sõidukite kohta, s.t. punktis 7.4 puudus vastavustingimuse sisunõue. Vale on finantskorrektsiooni otsuse järeldus, et hanke alusdokumendi p 7.4 viidet tehnilise kirjelduse lisale 4 võiks suvaliselt asendada hoopis tehnilise kirjelduse lisaga 1 või et tegu on „formaalse eksimusega“ . Nagu finantskorrektsiooni otsuses läbivalt rõhutatakse, on hankija ise rangelt seotud kehtestatud hanketingimustega ega tohi kehtestatud hanketingimuse kohaldamisest loobuda, ent mitte ka selle sisu meelevaldselt laiendada ega kitsendada. F inantskorrektsiooni otsuses esitatud seisukoht, mille kohaselt tuleks vaidlusaluses hanketingimuses sisaldunud sisunõue viitega tehnilise kirjelduse lisale 4 asendada suvaliselt hoopis tehnilise kirjelduse lisa 1 viitega läheb vastuollu finantskorrektsiooni otsuses viidatud kohtupraktikaga hanketingimuste muutumatuse ja siduvuse osas. Olukorras, kus tehnilise kirjelduse lisa 4 aga ei sisaldanudki nõudeid sõidukite kohta, puudus tegelikult hanketingimuses sisunõue kui selline ning seetõttu juriidiliselt ei saa hanke alusdokumendi p 7.4 sätestatu t vastavustingimusena (ega lepingutingimusena ega mistahes muu tingimusena) käsitada, tegemist on pakkuja suhtes nõudeid mitte sisaldava ning juriidilisi tagajärgi mitte kaasa toova tekstiga hanke alusdokumentides. Finantskorrektsiooni otsuses ei ole üldse adresseeritud seda, et kõnealu n e hanketingimus p 7.4 viitab sõidukitele esitatavate nõuete osas tehnilise kirjelduse lisale 4, milles mistahes nõuded sõidukitele puuduvad. Mitte mingil õiguspärasel ja senise kohtupraktikaga kooskõlas oleval moel ei saa hanketingimuses tehtud viidet ühele konkreetsele hankedokumendile (antud juhul tehnilise kirjelduse lisale 4) tõlgendada omavoliliselt viitena hoopis muule hankedokumendile (ehk viitena tehnilise kirjelduse lisale 1) nagu RTK finantskorrektsiooni otsuses teha soovib. Vaidluse all ju polegi see, et hankelepingu täitmiseks kasutatavad sõidukid peavad lepingu täitmise faasis vastama tehnilise kirjelduse lisas 1 esitatud nõuetele, vaid vaidlus on selles, millisel ajahetkel pidi pakkuja esitama andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõidukite kohta – RTK väidab, et vastavustingimuse kohaselt juba pakkumuse esitamisel, keskus väidab, et vastavustingimuse puudumise tõttu alles lepingu täitmise faasis. RTK teeb põhimõttelise vea võrdsustades tehnilise kirjelduse iga nõude automaatselt vastavustingimusega – nii see ei ole . Tehnilise kirjelduse nõuded kohalduvad täismahus alati hankelepingu täitmise faasis, ent pakkumuste kontrollimise faasis peab hankija ise üheselt määratlema, milliste tingimuste täitmise kohta tuleb andmed esitada juba pakkumuses ja milliste kohta mitte. On tähelepanuväärne, et riigihangete registris ei olnud vastavustingimuste hulgas kajastatud mistahes moel kohustust esitada juba pakkumuses andmed sõidukite kohta, samuti polnud alusdokumendi punktis 7.4 määratud, milliseid andmeid sõidukite kohta pakkumuses esitada tuleb ega formaati nende andmete esitamiseks. Antud juhul on keskuse hinnangul ülekaalukalt tõendatud see, et alusdokumendis p 7.4 puudus vastavus tingimus nii sisunõude kui ka dokumendinõude puudumise tõttu ning hanketingimuste kogumis tõlgendamise kaudu ei olnud mõistlikul isikul võimalik hanketingimust mõista nii, et juba pakkumuse s tulnuks esitada andmed hankelepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta veel enne, kui need sõidukid pidid pakkuja omandis või kasutuses olema tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5 järgi . Alternatiivselt on tegemist ebaselge hanketingimusega, mida tuleb tõlgendada mõistliku isiku arusaamast lähtudes Alternatiivselt isegi kui teoreetiliselt nõustuda RTK seisukohaga, et hanke alusdokumendi punktis 7.4 peaks viide tehnilise kirjelduse lisale 4 olema tõlgendatav hoopis viitena tehnilise kirjelduse lisale 1 (millise seisukohaga projekti partner ei nõustu) ehk p 7.4 sisaldas sisunõuet (pakkuja kasutuses või omandis olevate sõidukite vastavus tehnilise kirjelduse nõuetele), siis oli ikkagi tegemist ebaselge hanketingimusega selles osas, kas andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta tuli esitada juba pakkumuses või mitte. Kuigi riigihanke alusdokumendi p 7.4 teise lause kohaselt esitab pakkuja vormi 7 (mida hanke alusdokumendid ei sisalda) pakkumuses, tuleb hanketingimusi tõlgendada nende koosmõjus ja lähtudes mõistliku isiku arusaamast ( TlnHKo 23.9.2019, 3-19-1523; p-d 19, 21-23, 31, 34, 36-37) . Tallinna Halduskohus 23.09.2019 otsuses kohtuasjas 3-19-1523 on ebaselgete hanketingimuste tõlgendamismeetodite kohta selgitanud järgmist: „Kui RHAD-s sätestatud hankija soovist saadakse aru erinevalt, tuleb nende sätete lahti mõtestamisel kasutada tõlgendamist ning seejuures otsustada, millist tõlgendamisreeglit kohaldada. Tõlgendamisel tuleb arvestada, et RHS eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine (RHS § 2 lg 1). Riigihanke korraldamise põhimõtted sätestab RHS § 3. Eelnevast tuleneb, et riigihankemenetlus peab olema läbipaistev ja kontrollitav, st selle olemus on avalik. Sellisel juhul tuleks tõlgendamisel lähtepunktiks võtta TsÜS § 75 lg 2. 24. TsÜS § 75 lg 2 teine lause sätestab, et kui tahteavaldus, mis ei ole tehtud kindlale isikule, on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Hanketeade on avalikkusele suunatud tahteavaldus. Seega tuleb hinnata võimalikele hankes osalemisest huvitatud isikutele hankemenetluse raames kättesaadavaks tehtud dokumente ning seda, kuidas need isikud pidid nendest aru saama ( TrtRnKo nr 3-13-2040, p 20). Mõistliku isikuna tuleb mõista eelkõige isikuid, kes tahteavaldust usaldasid ja sellele tuginedes ka tegutsesid. Hanketingimuste tõlgendamisel tuleb väljendi „mõistlik isik“ sisustamisel lähtuda sellest, kuidas said tingimustest aru hankemenetluse esemega seonduva valdkonna spetsialistid ( TrtRnKo nr 3-13-2040, p 21). Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. Kui hindamiskriteerium on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja muudest olulistest asjaoludest, sh tõlgendada hindamiskriteeriumit pakkujale soodsamalt, kui see on õiguspärase tulemuse saavutamiseks vajalik ( TlnRnKo nr 3-18-2338, p 27).“ Nagu projekti partner on eelnevas menetluses RTK tähelepanu juba juhtinud, sätestas tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5 üheselt, et tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele vastavad sõidukid peavad olema töövõtja omandis või kasutuses alles lepingu täitmise alustamisel, lepingu p 16.2 kohaselt on vedajal ettevalmistusaeg 2 kuud pärast lepingu sõlmimist autopargi ettevalmistamiseks ning vorm 7, millel tuli esitada andmed sõidukite kohta, kuulus hoopis lepingu lisa de juurde . RTK tõlgenduse kohaselt oleks tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5 regulatsioon otseses vastuolus riigihanke alusdokumentide punktiga 7.4, sest esimene viidatud säte nõuab sõidukite omandiõigust või kasutusõigust alles lepingu täitmise algusajaks, teine viidatud säte nõuab aga sõidukite omandiõigust või kasutusõigust juba pakkumuste esitamise ajal. RTK ei ole mitte mingil moel põhjendanud, miks tuleb eelistada justnimelt riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 (mis seejuures viitab sõidukite suhtes nõudeid mitte sisaldavale lisale 4 ja olematule vormile 7 ) ja nõuet, et sõidukid peavad olema pakkuja omandis või kasutuses juba pakkumuste tegemise ajal. Küll aga on keskus põhjendanud senises menetluses, miks riigihanke tingimusi terviklikult tõlgendades ja analüüsides tuleb järeldada, et sõidukite omandiõigus või kasutusõigus pidi olema tagatud alles lepingu täitmise algusajaks hankelepingu tingimusena – nimelt lisaks tehnilise kirjelduse lisa 1 punktile 5 toetab seda tõlgendust ja hankelepingu p 16.2 ja hankelepingu lisa 7, millised sätted kogumis sätestavad, et pakkuja on kohustatud andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta esitama alles hankelepingu sõlmimise järel hankelepingu lisaks oleval vormil 7 arvestades vedajale antud 2-kuist ettevalmistusega. RTK tõlgenduse kohaselt muutuks aga hankelepingu p 16.2 ja hankelepingu lisa 7 sisutühjaks, sest kui pakkuja peaks juba pakkumuses esitama andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta, puuduks igasugune mõistlik põhjus samade andmete esitamiseks uuesti hankelepingu täitmise alguses ega esineks ka vajadust 2-kuuseks ettevalmistusajaks . Seega tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5, hankelepingu p 16.2 ja hankelepingu lisa 7 kogumis kinnitavad, et pakkuja pidi esitama andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta alles lepingu täitmisel, mitte ei pidanud pakkuja juba pakkumuse tegemisel sõlmima siduvaid kokkuleppeid sõidukite kohta. Arvestades eelnevat ja seda, et hanke alusdokumentide juures puudus ka vorm 7 ehk hanke alusdokumendi p 7.4 dokumendinõue, ei saanud mõistlik isik mitte kuidagi hanketingimusi nende kogumis analüüsides jõuda järelduseni, et tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta tuleb esitada andmed sõidukite osas juba pakkumuses , vaid vastupidi pakkuja sai teha ainuvõimaliku järelduse, et lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta tuleb andmed esitada alles lepingu täitmise faasis vastavalt hankelepingu lisale 7 ja arvestades vedajale antud kahekuulist ettevalmistusaega . Vale ja ebaloogiline on finantskorrektsiooni otsuses kajastatud seisukoht, et vorm 7 puudumine hankedokumentidest ei oma tähtsust, sest see ei määra sõidukitele esitatavaid nõudeid – olukorras, kus sõidukitele esitatavaid nõudeid ei sisaldanud ka punktis 7.4 viidatud tehnilise kirjelduse lisa 4, ei olnudki määratletud milliste sõidukite kohta milliseid andmeid esitada tuleb ehk teisisõnu puudus vastavustingimuses nii sisuline vastavustingimus kui ka dokumendinõue. Küll aga on oluline see, et vorm 7 sisaldus hanketingimuste koosseisus just hankelepingu lisana, millest võis koostoimes tehnilise kirjelduse lisa 1 punktiga 5 teha ainuvõimaliku järelduse, et vorm 7 andmed sõidukite kohta tuleb esitada alles lepingu täitmise faasis, mitte juba pakkumuse esitamisel. Seda, et mitte ükski mõistlik isik finantskorrektsiooni otsuses kajastatud moel hanketingimust ei mõistnud, kinnitab mh finantskorrektsiooni otsuses kajastatud mööndus, et mitte ükski pakkuja ei esitanud tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta andmeid oma pakkumuses (kuivõrd finantskorrektsiooni otsuses mööndakse, et lepingu lisaks olev vorm 7 ei saa olla hanke alusdokumendi p -s 7.4 viidatud vastavustingimuse dokumendinõue, kuna lepingu vorm 7 ei sisalda ca pooli tehnilise kirjelduse lisa 1 nõudeid, mida finantskorrektsiooni otsuses peetakse omavoliliselt riigihanke alusdokumendi p 7.4 hanketingimuse sisunõudeks ) . Õige on finantskorrektsiooni otsuses tehtud tähelepanek, et üks pakkujatest esitas pakkumuses lepingu lisaks oleva vorm 7, ent finantskorrektsiooni otsuses antud tõlgenduse kohaselt pidanuks pakkumuses olema esitatud andmed tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta ning vastavustingimuse kohta puuduvate andmete esitamine hiljem , pärast pakkumuste esitamist selgitustaotluse alusel ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt õiguspärane – seega finantskorrektsiooni otsusega antud tõlgenduse kohaselt ei saanuks ühtegi pakkumust vastavaks tunnistada, sest mitte ükski pakkuja ei mõistnud riigihankes alusdokumentide punktis 7.4 kehtestatud vastavustingimust RTK soovitud moel ning üheski pakkumuses ei olnud seetõttu esitatud andmeid tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta. Selline arutluskäik iseenesest illustreerib, et mõistlik isik ei saanud mitte kuidagi mõista alusdokumentide punktis 7.4 esitatud ebaselget regulatsiooni nii nagu finantskorrektsiooni otsus seda kajastab. Lisaks eelnevale juhib keskus tähelepanu, et olukorras, kus hanke alusdokumendi punktis 7.4 sätestatud tingimus viitas tehnilise kirjelduse lisale 4, mis sõidukite suhtes nõudeid üldse ei esitanud, mitte tehnilise kirjelduse lisale 1, ei oleks hankija mitte kuidagi saanud omavoliliselt asuda pakkumust tagasi lükkama põhjusel, et pakkumuses pole esitatud tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete kohta andmeid. Euroopa Kohtu ja Riigikohtu kohtupraktika kohaselt e ttevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest ( EKo C 309/18, p 20), oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustusega ( RKHKo 3-19-1464). Kuna hankija on RHS § 3 p-s 1 toodud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtete elluviimise tagamiseks seotud alusdokumentides toodud sätete ja tingimustega, ei saa hankija pakkujat menetlusest eemaldada alustel, mis ei tulene sõnaselgelt menetluse dokumentidest või Eesti õigusest. Ka ei ole riigihanke alusdokumendi p 7.4 tingimuse sisustamine finantskorrektsiooni otsuses kajastatud moel mitte kuidagi loogiline ega hanke õiguspäraste eesmärkidega kooskõlas. F inantskorrektsiooni otsuses esitatud uudse tõlgenduse kohaselt ei nõudnudki alusdokumendi p 7.4 seda, et sõidukid peavad olema pakkuja omandis või kasutuses ega oleks pakkujad pidanud pakkumuses esitama andmeid sõidukite mudeli, margi ega registreerimisnumbri kohta . K uid sellises olukorras jääb arusaamatuks, kuidas RTK ettekujutuses oleks üldse saanud hankija kontrollida tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete täidetust pakkumuste vastavuse kontrolli raames – on ilmne, et heitmestandardile , vanusele, istekohtade arvule jne esitatud nõuete sisuline kontroll eeldaks vältimatult selle teadmist, millist marki ja mudeliga sõidukiga on tegemist . Ebaselge hanketingimuse tõlgendamine ei saa viia ebaloogilise ja sisutühja järelduseni, ent finantskorrektsiooni otsuses avaldatud tõlgendus tähendaks sisuliselt seda, et RTK seisukoha järgi pakkumuses esitamisele kuuluvad andmed sõidukite kohta ei oleks mitte mingil moel seostatavad konkreetse sõidukiga ega võimaldaks ka mitte mingil moel kontrollida sõiduki sisulist vastavust tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele . Sisuliselt järeldab RTK seda, et pakkujad pidanuks esitama tehnilise kirjelduse lisa 1 koopia oma pakkumuses seostamata seda mitte mingil moel konkreetse sõidukiga. See ebaloogiline järeldus toetabki keskuse väidet, et vastavustingimusena puudus nõue esitada mistahes andmeid sõidukite kohta pakkumuses ning andmed sõidukite kohta tuli esitada alles lepingu sõlmimise järel lepingu lisaks oleval vormil 7. Seejuures pole oluline, et vorm 7 ei sisaldanud lahtreid kõikide tehnilise kirjelduse lisa 1 tingimuste kohta, sest hankija õigused lepingu täitmise nõuetekohasuse (sh tehnilise kirjelduse nõuete täitmise kohta) kontrollimisel ei ole piiratud lepingu lisaks olevate vormidega, vaid hankijal on õigus küsida pakkujalt täiendavaid andmeid - see on oluline erinevus pakkumuse vastavuse kontrollist, kus pakkumusest puuduvate andmete tagantjärele küsimine lubatud ei ole . Tähelepanuväärselt ei heida finantskorrektsiooni otsus ette seda, et eduka pakkuja poolt lepingu täitmisel reaalselt kasutatavad masinad ei vastaks tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele, mistõttu on finantskorrektsiooni otsuse etteheide iseäranis formaalse iseloomuga. F inantskorrektsiooni otsuses kajastatud tõlgendus hanke alusdokumendi p 7.4 tingimuse osas viiks ka õigusvastase järelduseni, sest kohustaks hanketingimust sisustama konkurentsi piiraval moel. Nimelt nagu keskus juba eelnevas menetluses osundas, on RTK and nud analoogses hanke s nr 224793 nõustamise vastuses (5.10.2020) täpselt samasuguse hanketingimuse osas järgmise hinnangu: „Hankija on kehtestanud järgmise tingimuse: Pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod peavad vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Tingimuse kohaselt soovib hankija, et juba pakkujal oleksid sõiduautod vähemalt tema kasutuses. Nimetatud tingimus võib huvitatud isikutele olla piirav ja hanke objekti arvestades ebaproportsionaalne. “ Käesoleva hanke tingimusi kogumis ja tervikuna analüüsides on selge, et hankija ei ole soovinud konkurentsi piirata ning just seetõttu ei olegi vastavustingimusena nõutud juba pakkumuses andmeid sõidukite kohta, vaid alles lepingu täitmise perioodil. Ka on tähelepanuväärne, et RTK ise annab samale hanketingimusele vastuolulisi hinnanguid, leides kord, et tingimus kohustab pakkujat omama või kasutama sõidukeid juba pakkumuse esitamise ajal ja leides nüüd finantskorrektsiooni otsuses üllatuslikult, et hanketingimus ikkagi EI kohusta pakkujat omama või kasutama sõidukit juba pakkumuse esitamise ajal, vaid kohustab üksnes esitama andmeid suvaliste kontrollimatute sõidukite kohta. Vastavalt kohtupraktikale ei tohi hanketingimuste kogumis tõlgendamine viia õigusvastase tulemuseni, s.t. eelistada tuleb tõlgendust, mille kohaselt hanketingimused on kehtivad , mõistuspärase sisuga ja õiguspärased. Finantskorrektsiooni otsuses antud tõlgendus riigihanke alusdokumendi p 7.4 suhtes viib sisutühjale ja ebamõistlikule järeldusele, et pakkuja peab pakkumuses esitama andmed suvaliste sõidukite kohta, mida ta ei oma ega kasuta, mistõttu pakkumuse vastavuse sisuline kontroll oleks välistatud . Seevastu keskuse esitatud hanketingimuste kogumis tõlgendus, mille kohaselt andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta tuleb esitada alles lepingu täitmisel lepingu lisaks oleval vormil 7 arvestades ettevalmistusaega, tagab ka hanketingimuste kooskõla RHS printsiipidega, sh proportsionaalsuse põhimõtte ja konkurentsi põhjendamatu piiramise keeluga , võimaldades vorm 7 kaudu ka sõidukite nõuetelevastavuse sisulist kontrolli (kuivõrd lepingu täitmise alguseks peab pakkujal olema sõiduk kas omandis või kasutuses ja seetõttu saab ka sisuliselt kontrollida konkreetse sõiduki vastavust tehnilise kirjelduse nõuetele) . Eelnevat arvestades leiab keskus jätkuvalt , et riigihankes nr 227657 ei esine finantskorrektsiooni otsuses ette heidetud rikkumist, kuivõrd puudus vastavustingimus, mis nõudnuks tehnilise kirjelduse lisas 1 sätestatud nõuete kohta vabas vormis andmete esitamist juba pakkumuses. Selle asemel pidi hankija lähtuma hanke alusdokumentide punktist 7.4 selle kehtival kujul, mis sätestas, et sõidukite kohta esitatakse andmed vormil 7 (mis hanke alusdokumentidest puudus) tehnilise kirjelduse lisa 4 nõuete kohta (mis aga mistahes nõudeid sõidukite kohta ei sisaldanud). Kuna punktis 7.4 puudus seega nii sisunõue kui ka dokumendinõue, ei saanud olla tegemist vastavustingimusega. Seetõttu on finantskorrektsioon tervikuna alusetu. Finantskorrektsiooni määr ja kaalutlused Alternatiivselt, isegi kui teoreetiliselt esineks riigihangete seaduse rikkumine (millega projekti partner ei nõustu), rajaneb finantskorrektsiooni otsus ebaõigetel kaalutlustel finantskorrektsiooni määra osas. F inantskorrektsiooni otsus rajaneb ühendmääruse § 22 ülemärkega 8 koosseisul, mis võimaldab finantskorrektsiooni rakendada määras 2, 5, 10 või 25 protsenti, v.a kui rikkumine on üksnes formaalne. Eelpool on projekti partner juba põhjendanud, et isegi kui lugeda hanke alusdokumendi punkti 7.4 ebaselgeks ja sisutühjaks hanketingimuseks, mis on vastuolus RHS üldpõhimõtetega, on tegemist pelgalt formaalse rikkumisega, sest hanketingimusi kogumis ja mõistliku isiku arusaamast lähtudes tõlgendades ei pidanud ükski pakkuja hanketingimusi mõistma nii, et tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete kohta tuleks andmed esitada vabas vormis juba pakkumuses (mida kinnitab ka pakkujate reaalne käitumine kõnealuses hankes). Ka ei ole RTK ette heitnud, et hankelepingu partneri poolt kasutatavad sõidukid ei vasta tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele. Kohane ei ole paralleel ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lg-s 5 kajastatud rikkumisega. Kui etteheidetava rikkumise puhul saaks üldse paralleelidest rääkida, siis saaks selleks äärmisel juhul olla § 22 ülamärkega 3 lg -ga 8 „ Kui pakkumuste hindamise kriteerium ja sellisele kriteeriumile antud osakaal ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ning selle tulemuseks on põhjendamatu konkurentsi piiramine, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra .“ või sama paragrahvi lg-ga 3 „ Kui hankelepingu ese ei ole valdkonna ettevõtja jaoks arusaadavalt kirjeldatud, välja arvatud, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole hankelepingu eseme täpne kirjeldamine nõutud, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra .“ Paralleel võiks siin seisneda selles, et hanke alusdokumendi p 7.4 tingimus ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ja selgelt , mistõttu rakendub kuni 10%- line korrektsioonimäär. RTK on ebaõigesti ja põhjendamatult leidnud, et keskusele etteheidetava rikkumise puhul on faktiliselt tõendatud, et riigihanke tulemus peaks olema teistsugune vastandades seda ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lõigetele 3 ja 8 . Nii see ei ole. RTK hinnang faktilisele tagajärjele tugineb ebaõigesti eeldusele, et vaidlusalune alusdokumendi p 7.4. on selge hanketingimus – ainult selge hanketingimuse ebaõigel kohaldamisel saab tõsikindlalt tuvastada kas hanke tulemus oleks pidanud olema teistsugune. Seevastu olukorras, kus vastavustingimus või hindamiskriteerium on ebaselge ehk ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lõigetes 3 ja 8 kajastatud olukordades , on hanketingimuse ebaselguse tõttu teoreetiliselt võimalik, et hanke tulemus oleks võinud olla teistsugune (võrreldakse olukorda, kus hanketingimus on ebaselge , olukorraga, kus hanketingimus oleks olnud selge). Analoogsete asjaoludega ongi käesoleval juhul tegemist – teoreetiliselt on võimalik, et riigihanke tulemus oleks võinud olla teistsugune, kui alusdokumendi p 7.4 oleks ühemõtteliselt sätestanud nõude esitada tehnilise kirjelduse lisas 1 nõutud andmed hankelepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta juba pakkumuses. Seepärast on keskus jätkuvalt seda meelt, et paralleel on kohane justnimelt ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lõigetega 3 ja 8, mis mõlemad näevad ette maksimaalse finantskorrektsiooni määra 10%. Eelnevat arvestades palub keskus finantskorrektsiooni otsus tühistada tervikuna või alternatiivselt alandada finantskorrektsiooni määra. Lugupidamisega Maikl Aunapuu Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus Juhatuse liige