Taotlus

Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021 määrus nr 46 „ Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 3 PARTNERITE KINNITUSED INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL Üldandmed Taotleja Tõrva Vallavalitsus, registrikood 77000418, Kevade 1, Tõrva linn, 68605, Valga maakond Partner Perearst Eve Rebane OÜ, registrikood 10912073, Tartu tn. 4, Tõrva linn, 68606 Kinnitus Kinnitan, et osalen partnerina inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamisel, olen tutvunud projekti sisuga ning olen teadlik taotleja ja partneri vastutusest projektis osalemisel Kuupäev ( digitaalallkirjas ) (Allkirjastatud digitaalselt) Partneri allkirjaõigusliku isiku nimi: Eve Rebane Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021 määrus nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 3 PARTNERITE KINNITUSED INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL Üldandmed Taotleja Tõrva Vallavalitsus, registrikood 77000418, Kevade 1, Tõrva linn, 68605, Valga maakond Partner Laadi &amp; Kõrgesaar OÜ , registrikood 11202866, Valga mnt 7, Sangaste alevik 67001 Otepää vald, Valgamaa Kinnitus Kinnitan, et osalen partnerina inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamisel, olen tutvunud projekti sisuga ning olen teadlik taotleja ja partneri vastutusest projektis osalemisel Kuupäev ( digitaalallkirjas ) (Allkirjastatud digitaalselt) Partneri allkirjaõigusliku isiku nimi: Tatjana Laadi Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021 määrus nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 3 PARTNERITE KINNITUSED INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL Üldandmed Taotleja Tõrva Vallavalitsus, registrikood 77000418, Kevade 1, Tõrva linn, 68605, Valga maakond Partner Otepää Vallavalitsus, registrikood 75001566, Lipuväljak 13, Otepää linn, 67405 Kinnitus Kinnitan, et osalen partnerina inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamisel, olen tutvunud projekti sisuga ning olen teadlik taotleja ja partneri vastutusest projektis osalemisel Kuupäev ( digitaalallkirjas ) (Allkirjastatud digitaalselt) Partner i allkirjaõigusliku isiku nimi: Jaanus Barkala Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021 määrus nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 3 PARTNERITE KINNITUSED INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL 1. Üldandmed • Taotleja Tõrva Vallavalitsus, registrikood 77000418, Kevade 1, Tõrva linn, 68605, Valga maakond • Partner Valga Vallavalitsus, registrikood 77000507, Puiestee 8, Valga linn, 68203, Valga maakond 2. Kinnitus Kinnitan, et osalen partnerina inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamisel, olen tutvunud projekti sisuga ning olen teadlik taotleja ja partneri vastutusest projektis osalemisel. Kuupäev /digitaalallkirjas/ /allkirjastatud digitaalselt/ Partneri allkirjaõigusliku isiku nimi: Monika Rogenbaum  Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021 määrus nr 46 „ Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 3 PARTNERITE KINNITUSED INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL Üldandmed Taotleja Tõrva Vallavalitsus, registrikood 77000418, Kevade 1, Tõrva linn, 68605, Valga maakond Partner (nimi, reg kood, juriidiline aadress) Valga Haigla AS, registrikood 10351752, Peetri 2, Valga linn 68206 Kinnitus Kinnitan, et osalen partnerina inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamisel, olen tutvunud projekti sisuga ning olen teadlik taotleja ja partneri vastutusest projektis osalemisel . Kuupäev ( digitaalallkirjas ) (Allkirjastatud digitaalselt) Partneri allkirjaõigusliku isiku nimi: Apo Oja (Valga Haigla AS juhatuse liige) Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021 määrus nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 3 PARTNERITE KINNITUSED INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL 1. Üldandmed • Taotleja Tõrva Vallavalitsus, registrikood 77000418, Kevade 1, Tõrva linn, 68605, Valga maakond • Partner (nimi, reg kood, juriidiline aadress) Terviseagentuur OÜ, 11227184, Madise talu, Rahtla k, Saaremaa, 93614 2. Kinnitus Kinnitan, et osalen partnerina inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamisel, olen tutvunud projek sisuga ning olen teadlik taotleja ja partneri vastutusest projek s osalemisel. Kuupäev (digitaalallkirjas) (Allkirjastatud digitaalselt) Partneri allkirjaõigusliku isiku nimi: ti ti  Sotsiaalkaitseministri 25.02.2022 määrus nr 8-6/2022/418-1 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 1 TAOTLUS TOETUSE SAAMISEKS INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL Taotlen sotsiaalkaitseministri 07.12.2021. a määruse nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ (edaspidi määrus) alusel toetust valdkondadeülese koordinatsioonimudeli (edaspidi koordinatsioonimudel) rakendamiseks määruses ette nähtud tingimustel. 1. Üldandmed  Taotleja nimi, registrikood, juriidiline aadress Tõrva Vallavalitsus, registrikood 77000418, Kevade 1, Tõrva linn, Valga maakond  Partnerid (nimi, registrikood, juriidiline aadress): 1. Valga Haigla AS, registrikood 10351752, Peetri 2, Valga linn 68206 2. Otepää Vallavalitsus, registrikood 75001566, Lipuväljak 13, Otepää linn, 67405 3. Valga Vallavalitsus, registrikood 77000507, Puiestee 8, Valga linn, 68203 4. Perearst Eve Rebane OÜ, registrikood 10912073, Tartu tn. 4, Tõrva linn, 68606, dr Eve Rebane 5. Laadi & Kõrgesaar OÜ, registrikood 11202866, Valga mnt 7, Sangaste alevik 67001 Otepää vald, Valgamaa, dr Tatjana Laadi, dr Triinu-Kreete Mägi 6. Terviseagentuur OÜ, registrikood 11227184, Madise, Rahtla küla, Saaremaa vald, Saare maakond, 9361, kelle alla kuuluvad järgmised Valga perearstid: - dr Luule Tampere, - dr Valli Ramm, - dr Jana Merisalu, - dr Hilja Priuhka, - dr Maire Reinsalu.  Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik) Kristi Napast, Kevade 1, Tõrva linn, [email protected], 5454 5410  Arvelduskonto number, viitenumber, pank EE231010202007043007, SEB pank  Taotletav summa (toetuse taotlemise eelarvevormist) 60 600.- eurot 2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks Taotleja kirjeldab visiooni, vastates küsimustele 2.1.–2.7. Visiooni pikkus on kuni 10 A4 lehekülge ning see arvestab maakonna või paikkonna tervise- ja heaoluprofiili. 2.1. Palun sõnastage: a) toetuse kasutamise eesmärgid enda piirkonnas: 1. Luua piirkondlik võrgustik, seda nii valla siseselt kui Valga maakonnas asuvate valdade, perearstide, Valga Haigla ja riigiasutuste (PPA, Töötukassa, SKA), Valgamaa Puutega Inimeste Koja ja heategevusklubide ning teiste projekti eesmärkide täitmisest huvitatud osapoolte vahel. 2. Korraldada süsteemne ja koordineeritud toetus abivajajatele, sealjuures ehitades üles jätkupidevaid (ehk elukaareüleseid) tugi/toetusmudeleid. 2. Vähendada abivajava inimese koormust asjaajamisel nii sotsiaal- kui tervishoiuvaldkonnas. 3. Leida kompleksse abivajadusega inimesele tema vajadustest lähtuvalt parim lahendus. 4. Ehitada üles jätkupidev süsteem sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna tõhusaks koostööks Valga maakonnas, mis on võimeline tegema efektiivset koostööd ka projekti lõppedes. b) millised on soovitud muutused piirkonnas: 1. Valgamaa piirkonnas on kaardistatud teenused ja toetused koos probleemide ja arendusvajadusega, mis seotud projekti sihtgruppidega. 2. Puuetega laste peredele on tagatud igakülgne ja kiire abi nii tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemi poolt. Asjatundliku ja kiire abiga suudetakse vältida abivajava pere probleemide lõksu langemast ehk nende kuhjumist. 3. Eakad saavad võimalikult kaua oma kodudes väärikalt vananeda. 4. Valdade sotsiaalosakonna töötajad mõtlevad nö. kastist välja ja leiavad lahendusi keerulistele juhtumitele. Lahenduste leidmisel on lähtutud kliendi personaalsetest vajadustest. 5. Perearstid on informeeritud ja pöörduvad teadlikult hoolduskoordinaatori poole kui märkavad abivajavat inimesest, kes kuulub projekti sihtrühma. 6. Toimib piirkondlik võrgustik (hõlmab perearste, KOV sotsiaaltöötajaid, heategevusklubisid, Töötukassat, SKA-d, politseid), mis suudab abivajajatele korraldada õigeaegselt sobiva komplektse teenuse/toe. 7. Üleriikliku koostöö kaudu saadud õpikogemust on kasutatud eesmärgipäraselt Valgamaa elanikkonna tervise- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks. 8. Valgamaa tervise- ja heaoluprofiili andmetes on toimunud positiivne nihe. 2.2. Millised on piirkonna abivajajate rühmad, arvestades piirkonna tervise- ja heaoluprofiili1, sealhulgas: a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh valdkondadeülest koordineeritud abistamist vajavaid inimesi): Keskendume eelkõige kahele sihtrühmale: 1) üksi elavad eakad (eelkõige need kellel on puue) ning 2) puudega lastega pered. Tõrva vallas elab (seisuga dets 2021) 6064 inimest, kellest puudega lapsi (0-16a) on 53 ja puudega (63,5+ a) eakaid 715 inimest. Otepää vallas elab 6412 inimest, kellest puudega lapsi 60 ja puudega eakaid 525 inimest. Valga vallas elab 15 291 inimest, kellest puudega 132 lapsi ja puudega eakaid 1545. Puudega tööealisi on Valga maakonnas kokku 1865 inimest 1 Maakondade tervise- ja heaoluprofiilid on leitavad siit: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine- paikkonnas/tervise-ja-heaoluprofiil/valminud-terviseprofiilid. Lisaks saab tugineda maakondade tervise ja heaolu ülevaadetele, mis on leitavad siit: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-paikkonnas/tervise-ja- heaoluprofiil/maakondade-tervise-ja-heaolu-ulevaated.  Hinnanguliselt 1/3 nendest võivad olla potentsiaalsed abivajajad. Selleks, et katta projekti peamiste sihtrühmade vajadusi üle elukaare, soovitakse nii palju kui võimalik katta ka puudega tööealiste gruppi. See suurendab potentsiaalsete abivajajate hulka märgatavalt kuna Tõrva vallas on 380, Otepää vallas 323 ja Valga vallas 1162 puudega tööealist (16-63,5a) inimest. b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mille tõttu abivajajad ei saa oma vajadustele vastavat abi: Valga maakond on väheneva ja seejuures vananeva rahvastikuga maakond. Rahvastikuregistri andmetel on Valga maakonna rahvaarvu vähenemine toimunud kõikides vanuserühmades ning viie aasta jooksul on rahvastiku arv vähenenud 1784 elaniku võrra. Kuna Valgamaa vanemaealist rahvastikku iseloomustab naiste suurem osakaal eakate hulgas, siis võivad sellega kaasneda erinevad sotsiaalmajanduslikud mõjud ja riskid (nt. suurem vaesusrisk). Üksi elaval eakal on rahaliselt keerulisem toime tulla, kuna olemasoleva sissetulekuga kaetakse esmavajalikud kulud nagu toit ja kommunaalarved. Valga maakonna tervise ja heaolu ülevaate 2022 aasta andmetel on Valgamaa keskmine brutopalk 1106 eurot kuus, mis kirjeldab maakonna vähest jõukust ja elanike Eesti keskmisest madalamat maksujõulisust. Kui Eestis on suhteline vaesuse keskmine määr 2022 ülevaates 20,6% siis Valga maakonnas on sama näitaja 29,3%, mis näitab selgelt, et Valga maakonnas suhtelise vaesuse määr kõrge. Inimeste sissetulekute suurus mõjutab oluliselt elanike võimalusi teha tervist toetavaid valikuid. Vaesuses elamine mõjutab oluliselt Valgamaa laste heaolu, nende tervislikku ja turvalist arengut. Levinumad probleemid: 1. Vähene teadlikkus, missuguseid abivõimalusi riik või omavalitsused pakuvad. 2. Tahtmatus oma elukorraldust muuta (sh heitumine), halb tervisekäitumine, alkoholism. 3. Riskikäitumine (eelkõige laste ja noorte puhul). 4. Vaimse tervise häired (eelkõige üksi elavatel inimestel ning peredel kes on sattunud majanduslikult raskesse olukorda). 5. Kohapealsete erialaspetsialistide puudus või vähene kättesaadavus (füsioterapeut, logopeed, psühholoog) 6. Halb transpordiühendus. 7. Ebapiisav sissetulek, mis on oluline tervisemõjur ja piirab teenustele juurdepääsu. 8. Teenuse osutamise paljusus ja võimalike teenuste saajate vähene kompetentsuses. 9. Tulenevalt vähestest teadmistest, ebapiisavast sissetulekust või muudest põhjustest oma puudega ei tegeleta, mistõttu haigus süveneb ja tekivad kaasuvad haigused. c) milliste abivajajate toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste abivajajate toetamisel on kõige enam raskusi: 1. Piirkonnas toimib hästi koduhooldusteenus. Enamus soovijad saavad vastavalt valitud paketile koduhooldustöötaja. 2. Probleem on eakate üksindus – paljud elavad maakohtades üksi ja neil pole kellegagi rääkida ja oma muresid jagada. 3. Probleemiks on hooldekodude kallid hinnad ja ülerahvastatus. Eakatel puudub võimalus maksta hooldekodu koha eest, kuna sissetulek on madal ja puuduvad lähedased, kes puuduoleva osa kompenseeriks. Hooldekodusse elama asudes kaob privaatsuse võimalus, kuna ühte tuppa paigutatakse 3 – 4 inimest. 4. Tõrva vallas puudub puuetega lastele lapsehoiuteenus ning seetõttu tuleb laps transportida teenuse saamiseks Valga linna. Samuti puudub Tõrva vallas  rehabilitatsiooniteenus ning Tõrva valla lapsed käivad teenust saamas kas Otepääl, Valgas või Tartus. Koha peal vastavaid spetsialiste pole. 5. Probleemiks on töö leidmine. Kui peres kasvab puudega või (kroonilise) haigusega laps, siis saab vanem teha vaid väga paindliku tööajaga tööd või peab hoopis koju jääma. Tõrva, Otepää ja Valga valla suurimad tööandajad on peamiselt tootmisettevõtted (tehased, õmblustšehhid jne), kus on graafiku alusel vahetustega töö ning kodus töötamise võimalus puudub. Töötus tekitab vaesust ning võimaluste vähenemist, et tugiteenuseid saada. 6. Ülekoormatud perearstid ja tervisekriis. Probleem esines juba enne tervisekriisi tulekut ning on järk-järgult süvenenud. Valga maakonnas napib perearste ja vastuvõtuaega on keeruline saada. Mõju avaldab ka koroonaviiruse levikust tingitud üksindus ja depressioon, sest eakad on olnud pikalt isoleeritud. 7. Tervishoiuasutusest aktiivravilt naasmine on raskendatud. Tervishoiuteenus abivajajale oleks õige teenus, õigel ajal, õiges kohas. Eesmärk, et raviteekond ei katkeks. Nt. aktiivravilt puusaoperatsioonilt naasmine koju, et sellele järgneks õiged tegevused ja otsused, sest vahel on haiglas majutuse põhjuseks kodus olevad kõrged ukse lävepakud. 2.3. Palun kirjeldage: a) millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja raskused, sealhulgas valdkondadevahelise koostöö ja koordineerimisega seotud võimalused ja raskused: Tõrva, Otepää ja Valga vallas on samasisulised probleemkohad, mida on võimalik lahendada lõimides tervisoiu- ja sotsiaalvaldkonda. Koostöövõrgustiku loomine annab võimaluse luua ühtne süsteem ja praktika kolme valla üleselt ning arendada koostööd perearstide, eriala arstide ja sotsiaalosakondade vahel. Valga Haigla AS on nimetatud valdade piirkondlik suurim haigla, mis asub kolme valla keskpunktis ning täna oma asukohale on eelpool nimetatud valla elanikele ligipääsetavus hea. Raskusena näeme seda, et puudub varasem kogemus ja teadmised abivajajate kaasuste lahendamiseks. Valdkondade vahelise koostöö koordineerimisel näeme ohuallikana koroonaviiruse levikut, mis võib olla takistuseks planeeritud kohtumiste toimumiseks ja ning takistab abivajajatega õigeaegselt kontakti luua. b) ning kuidas on plaanis nendega seotud riske maandada ja probleeme lahendada: Riskide maandamiseks saab läbi vii kohtumisi eelnevalt projektis osalenutega ning õppida nende kogemusest. Juhul kui koroonaviiruse levik on väga aktiivne siis on võimalik planeeritud kohtumised teha üle videosilla. Peamine eesmärk on luua piirkondlik võrgustik. Võrgustiku loomine toob ühise laua taha erinevate valdkondade esindajad, mis viib sammukese edasi, et üksteise töödest ja probleemidest teada saada (sh anda edasi infot mis kõikide tööd lihtsustab). Valga Haigla, Tõrva, Otepää ja Valga sotsiaalosakondade vahel on siiani koostöö olnud tagasihoidlik. Haiglal on oma sotsiaaltöötaja, kuid järjepidevat infovahetust, koostööd ja järelkontrolli oma klientide suhtes pole toimunud. Piirkondliku võrgustiku loomine aitab pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi, ja tagades, et ükski abivajaja ei kuku nö “kahe tooli vahele”. Teine eesmärk on tagada hea ja efektiivne koostöövõrgustiku jätkumine ja arendamine ka pärast projekti lõppu. 2.4. Palun kirjeldage: a) milline on taotleja ja partnerite huvi projektis osaleda: 1. Peamine huvi on saavutada koostöö, luua toimiv piirkondlik võrgustik, anda abivajavale inimesele tema vajadusele vastavat abi. 2. Haigla artsidel on olemas peamine kontakt, kes leiab lahendusi nende patsientidele, nõustab nii arste kui abivajajaid KOV-ide sotsiaalteenustest ja  teistest riigi poolt pakutavatest teenustest ning vajadusel teeb koostööd erasektori ja kogukonna esindajatega. 3. Saada nii Sotsiaalministeeriumi kui teiste maakondade häid praktikaid, mida kasutada. 4. Piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste väljaselgitamine, piirkonnas tegutsevate osapoolte toimivaks piirkondlikuks võrgustikuks kokku toomine ning omavahelise tööjaotuse ja ülesannete kokkuleppimine, piirkonnas tervikliku toe korraldamine ja toetamise järjepidevuse tagamine ning seiramine. 5. Vähendada haigla ja perearstide koormust tegeledes süsteemselt nende inimestega, kes on aasta jooksul korduvalt EMO-sse, kiirabisse ja perearstile pöördunud. b) ja roll/vastutus projektis, näidates ära, kes ja mille eest vastutab: 1. Hoolduskoordinaator alustab tööd märtsis ning vastutab ja korraldab juhtrühma ja piirkondliku võrgustiku loomise, korraldab võrgustiku liikmete kohtumised. Hoolduskoordinaator vastutab ka kõigi projektijuhtimisega seotud küsimustes oma hoolduskoordinaatori tasu eest kuni alates 1.juunist liitub projektijuht. Hoolduskoordinaator korraldab kompleksse abivajadusega inimesele tervikhindamise juhtumiplaani koostamise, vajaliku abi korraldamise, seire ja juhtumi meeskondade kohtumiste korraldamise eest. 2. Projektijuht vastutab regulaarse ja kõikehõlmava aruandluse esitamise eest sotsiaalministeeriumile ning projekti kaasatud partneritele. korraldavad ja vastutavad probleemide ja arendusvajaduste väljaselgitamise eest, mis on vajalikud piirkonna teenuste ja toetuste parandamiseks. 3. Projektijuht ja/või hoolduskoordinaator osalevad sotsiaalministeeriumi ja teiste riigiasutuste või nende partnerite korraldatud koosolekutel, töörühmades ja koolitustel, mis on vajalikud projekti eesmärkide edukaks täitmiseks. 2.5. Milliseid osapooli lisaks taotlejale ja partneritele soovitakse piirkondlikku võrgustikku kaasata:  Töötukassa  Sotsiaalkindlustusamet  Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskond (Valga, Otepää ja Tõrva)  Lions Clubi Tõrva Marid ja Mees Lionsid  Valga, Otepää ja Tõrva Avatud Noortekeskused  Valgamaa Puutega Inimeste Koda  Tartu Ülikooli Kliinikum Projekti rakendamise käigus saadud teadmise põhjal võidakse võrgustikku kaasata teisigi partnereid, kes aitavad aktiivselt projekti eesmärke täita. 2.6. Kuidas plaanite korraldada määruse lisas 4 kirjeldatud ülesannete täitmise? Palun andke ülevaade sellest, a) millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli rakendamisse kaasatud ning mis on nende tõenäoline roll; Kaasatud peavad olema Valga Haigla sotsiaaltöötaja, perearstid ja haigla juhtkonnast vähemalt üks inimene. Lisaks Vallavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitse, piirkondlik politsei. Vajadusel ka Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet. Kõige suurem roll on inimesel, kes esmalt abivajavat märkab või abivajaja temaga ühendust võtab (sotsiaaltöötaja, perearst, naaber). Oluline on info  edastada hoolduskoordinaatorile, kes siis vastavate ametkondadega juhtumipõhiselt hakkab tegelema, uurib tausta, teeb vajadusel kodukülastusi, koostab juhtumiplaani, jälgib selle täitmist erinevate ametkodade ja abivajava poolt ning dokumenteerib juhtumi. b) milliste ülesannete täitmiseks tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu ja anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid ning millise koormusega võib osta teenust sisse? Ilmselt võib osutuda vajalikuks osta sisse teenust kui on vaja pakkuda lapsehoiuteenust puudega lapsele või transporditeenust arsti juurde viimiseks või haiglast koju saamiseks. Sihtgrupile suunatud teabe levitamisel võib osutada mõneti vajalikuks osta sisse nii reklaamiteenust kui reklaampindasid (nt ajalehe pind). 2.7. Milline on piirkonna prognoos väljundinäitajate saavutamise kohta kvartalite kaupa (väljundinäitajad on sätestatud jätkuprojektide puhul määruse § 3 lõikes 3 ja uute projektide puhul määruse § 3 lõikes 4)? Lähtudes ettenähtud väljundinäitajatest on meie prognoos igas kvartalis:  vähemalt 3 – 4 kompleksjuhtumit,  vähemalt 2 juhtumimeeskonna kohtumist;  1-2 piirkondliku võrgustiku kohtumist. Loome juhtrühma ja piirkondliku võrgustiku hiljemalt 27.05.2022. Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ta on tutvunud määrusega kehtestatud nõuete ja tingimustega, on nendega nõus ning kinnitab, et esitatud taotlus on määruse nõuete ja tingimustega kooskõlas;  ta ei ole saanud taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  tal ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;  tal ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;  ta ei ole Sotsiaalministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  toetuse saamisel kasutatakse eraldatud toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses kirjeldatud eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks;  ta on teadlik perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel kehtestatud toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest ning kohustub seda järgima;  ta on teadlik, et perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse;  ta on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks. Kuupäev (digitaalallkirjas) (Allkirjastatud digitaalselt) Taotleja allkirjaõigusliku isiku nimi: Maido Ruusmann Tõrva vallavanem Saatja: Kelly Otsman </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=2fb8cee432e1492b9e84a7b32ab062f4-Kelly Otsman> Saaja: 'Kristi Napast' Teema: taotluse eelarve Tere! Paraku ei saa me Tõrva Vallavalitsuse eelarvet korrektseks pidada. Uus projekt saab alustada pärast lepingu allkirjastamist (§ 5. Projekti elluviimise periood. (1) Projekti tegevuste elluviimise periood on 12 kuud ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast, aga hiljemalt kahe kuu jooksul lepingu sõlmimisest). Leping sõlmitakse algusega 1. aprill 2022, mistõttu palume parandada eelarve selliselt, et tegevused algavad koordinaatoril aprillist 2022 ja lõppevad märtsis 2023. Allkirjastatud eelarve saatke minu e-postile. Aitäh! Head Kelly Otsman hoolekande osakond 6269 329 | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et>