Taotlus

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 23.02.2022 14:43 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: 7-18/2022/786 Koordinatsioonimudel (Rapla VV) Tere Teile on saadetud Rapla Vallavalitsuse dokumendihalduse süsteemi Amphora kaudu dokument märksõna &quot;Koordinatsioonimudel&quot; , mis on registreeritud 22.02.2022, numbriga 7-18/2022/786. Kontaktinfo:Rapla VallavalitsusViljandi mnt 17Tel 489 0510e-post: [email protected] Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021. a määrus nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 1 TAOTLUS TOETUSE SAAMISEKS INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL Taotlen sotsiaalkaitseministri 07.12.2021. a määruse nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ (edaspidi määrus ) alusel toetust valdkondadeülese koordinatsioonimudeli (edaspidi koordinatsioonimudel ) rakendamiseks määruses ette nähtud tingimustel. Üldandmed Taotleja nimi, registrikood, juriidiline aadress Rapla Vallavalitsus, registrikood 77000312, Viljandi mnt 17, Rapla, 79511 Partnerid: Kohila Vallavalitsus, registrikood 75018851, Vabaduse 1, Kohila 79804 Märjamaa Vallavalitsus, registrikood 77000447, Tehnika 11, Märjamaa alev 78304 Kehtna Vallavalitsus, registrikood 77000252, Pargi 2, Kehtna, 79001 SA Raplamaa Haigla, registrikood 90013035, Alu tee 1, 79515 Rapla Perearstikeskus OÜ, registrikood 10592059, Alu tee 1, 79515 Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik) Rapla Vallavalitsus, Viljandi mnt 17, Rapla 79511, kontaktisik Jüri Morozov, abivallavanem, [email protected], tel 5389 2441 Arvelduskonto number, viitenumber, pank SEB Pank, konto nr EE661010802000071007 Taotletav summa (toetuse taotlemise eelarve vormist ) 60 000 € Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks Taotleja esitab visiooni, mille pikkus on kuni 10 A4 lehekülge, mis arvestab maakonna või paikkonna tervise- ja heaoluprofiili. Visioonis vastatakse järgmisetele küsimustele: 2.1. Palun sõnastage: a) toetuse kasutamise eesmärgid enda piirkonnas: Eesmärgid: rakendada töösse eelmise projektiperioodil koostatud mudel (klienditeekonnad ), kus kesksel kohal on hoolduskoordinaatori ametikoht. A rendada maakonnas välja tugev koostöövõrgustik. Võimaldada kompleksse abivajadusega inimestele ja nende lähedastele paremat toimetulekut läbi lihtsama asjaajamise ja info kättesaadavuse ning õigetele teenustele kiire pääsemise. koguda paremini infot süsteemsete puuduste ja toimivate praktikate kohta – uuendada maakonna tervise- ja heaolu profiili; Planeeritud tegevused: aprill 2022 - märts 2023 - h oolduskoordinatsioon Rapla Perearstikeskuse juures asub tööle hoolduskoordinaator – sotsiaalvaldkonna väljaõppega inimene. Tegeleb inimestega kohapeal praktiliselt. Suhtleb üksikjuhtumivõrgustikuga, teeb vähemalt 16 abivajajale esmase hindamise ja võimalusel kasutab juba eelnevate tehtud hindamiste infot, kutsub võrgustiku kokku ning koostab teenusteplaani , kus märgib vajaminevad tegevused koos tegevuste elluviija märkimisega, lepib kokku tähtajad ja info edastamise viisid , toetab teenuste järjepidevust, abistab asjaajamisel. Teeb koostööd kogukonnag a. Kirjeldab 16 üksikjuhtumit üldistatud kujul, kaardistab probleemid ja vajadused juhtumite juures. Et menetleda kompleksjuhtumeid, on hoolduskoordinaatoril omavalitsuses abiline – juhtumikorraldaja, kellel on juurdepääs STARi ning ava b abivajaja te le juhtumiplaan i (sisaldab: kliendiandmestik, abivajaduse hindamine, eelnevate hinnangute vaade, tegevuskava) , kuhu teeb kandeid hoolduskoordinaatorilt saadud sisendite põhjal (hindamise kokkuvõte, teenusteplaan koos eesmärkide ja tegevustega, teeb saadud sisendite põhjal täiendusi sinna) . Juhtumikorraldaja nõustab ja toetab hoolduskoordinaatorit tema töös, vajadusel osaleb üksikjuhtumi juhtumimeeskonnas, edastab tööks vajaminevad dokumendid ja instrumendid (nt hindamisinstrument, inimese nõusoleku vorm projektis osalem ise ks ning tema isiklike ja eriliigiliste andmete jagamise/korjamise kohta erinevate osapoolte vahel , kes osalevad juhtumimeeskonna võrgustiku töös ). 8. aprill 2022 - projekti avaseminar Maakonna terviseprofiili uuendamine ja tegevuskava koostamine aastateks 2023-2026 : sotsiaal ja tervishoiu valdkonna analüüs maakonnas. E rinevate võrgustikusegmentide kokkutoomine : hoolekandeasutuste juhid , perearstid Kolmas sektor j a KOV sotsiaaltöötajad KOV sotsiaaltöötajad ja perearstid ning- õed koolide ja lasteaedade tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, sotsiaalpedagoogid õendusabi teenuse osutajad, pereõed ning koduõed 24. märts 2023 - projekti lõpukonverents - Raplamaa 26. tervisedenduse konverents “Rapla maakonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koordinatsioonimudel”, lepingute pidulik allkirjastamine . Koolitused - info jagamine ja neis osalemine. Õppereis Tartusse (Rapla perearstikeskuse töötajad) - mai 2022, projekti meeskonna ja juhtrühma koostöö teiste maakondadega. Infosüsteemi arendamine - kokkulepped teenuste ja vajaliku info jagamise osas ning konkreetsete muudatuste sisseviimine KOVde kodulehtedel , h aigla ja perearstikeskuste lehtedel, viitamised vajaliku muu valdkonna abile, kontaktid . b) millised on soovitud muutused piirkonnas : tekivad selged kokkulepped , millised on erinevate osapoolte ülesanded ja vastutus (fikseeritud lepped osapoolte vahel); selged kokkulepped , kuidas on erinevad klienditeekonnad üle elukaare toetatud (maakondlik mudel) pöörates erilist tähelepan u eakatele inimestele; tagatakse efektiivne üksikjuhtumite keskne kui ka üksikjuhtumite ülene võrgustikutöö - kõikide piirkondlikult oluliste sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi, aga ka muude asjakohaste partnerite vahel (Rapla maakonnas kujuneb projekti lõpuks välja meditsiini ja sotsiaalsfääri võrgustik, mis on olnud kesine ja millega sai algust tehtud eelmisel projektiperioodil); tagatakse projekti kaasatud komplekssete vajadusega inimeste abivajaduse välja selgitamine , millele tuginedes on inimese enda ja tema juhtumimeeskonnaga ühiselt paika pandud inimese terviklikke vajadusi hõlmav teenuste plaan ning inimene ja tema lähedased on saanud vajaliku toe ja abi (16 kompleksjuhtumi lahedamine). Pilootprojektina katsetame hoolduskoordinaatori ametikoha sisseviimist 7-perearstinimistuga suures perearstikeskuses. Kas väikeses maakonnas see ametikoht õigustab ennast? Raplamaal ühinevad koordinatsioonimudeli projektis kõik omavalitsused, Raplamaa Haigla ja Rapla Perearstikeskus. 2020-2021.a. projekti tulemina soovime näha protsesse edaspidi selliselt: Info jõuab abivajajani ja abivajaja lähedaseni! vajalik info on leitav ühest kohast info on arusaadav info on selgemini kirjeldatud/presenteeritud teavitustöö on erinevate osapoolte töö igapäevane osa Teenused on abivajajale kättesaadavad ja vajadustele vastavad teenused on kergesti leitavad teenused on kliendile lähedal teenused on olemas piisavas mahus teenused on vajadustele vastavad klienditeekond teenusteni on sujuv teenuseosutajate poolt pannakse rõhku ennetustegevusele Osapoolte koostöö on toimiv osapooltevaheline kommunikatsioon on sujuv ja süsteemne (välja on töötatud vastavad protsessid/kokkulepped) osapooled on motiveeritud koostööd tegema valdkondade vaheline koostöö on suunatud kliendile parima heaolu tagamiseks osapooltel on ligipääs kliendiinfole erinevates infosüsteemides 2.2. Millised on piirkonna abivajajate rühmad , arvestades piirkonna tervise- ja heaoluprofiili , sealhulgas: kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh valdkondadeülest koordineeritud abistamist vajavaid inimesi): Potentsiaalsete abivajajate arvu, kes on suurema koordinatsiooni vajadusega, on raske üheselt määratleda. Üldjuhul on teada isikud, kes vajavad konkreetseid tervishoiuteenuseid kui ka isikud, kes vajavad konkreetseid sotsiaalteenuseid, kuid puudub ühtne erinevate teenuste ülene terviklik ülevaade abivajadusest. Sellest tulenevalt võivad abivajajad jääda ilma nende jaoks olulistest teenustest või saada vale teenust, koormates seeläbi mõningaid süsteemiosi liigselt ning ala kasutades teisi. Oleme loonud eelmisel projektiperioodil 14 erinevat persoonat vastavalt puudeliigile ja abivajadusele. Kui palju aga ühtesid või teisi võib olla – ei tea täpselt . Kohalikes omavalitsustes tegeletakse igapäevaselt eelkõige eakate ja erivajadustega inimestega, kes vajavad erinevaid ja ka ko mpleksseid teenuseid. Pensioniealistest (65+, keda on Raplamaal 2021. aasta algul 6845 – so ca 21 % elanikkonnast. alus Statistikaamet) üle 85 aastaseid on 842 in, so 12,3 % eakatest ja 2,5 % elanikkonnast. Suurem osa neist on kindlasti tervishoiusüsteemi kliendid ning paljud ka komplekse abivajadusega. Puudega inimesi oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel Raplamaal 2021. aasta lõpus 2813 (2018. aastal 3060, - 247), neist sügava puudega lapsi 15, tööealisi 139 ja pensioniealisi 171. Kõige rohkem puudega inimesi on Rapla vallas (1101), seejärel Märjamaa (771), Kehtna (506) ja Kohila (435). Kuigi eakatel on east tingituna juba palju terviseprobleeme, on näiteks raske ja sügava puudega eakaid 988, mis moodustab 65+ inimestest siiski vaid 14 %. Liitpuudega inimesi on Raplamaal 699, mis moodustab puuetega inimestest pea veerandi (24 %): Rapla vallas 275, Märjamaa vallas 187, Kohila vallas 102 ja Kehtna vallas 135. Puude iseloomu järgselt on enim Raplamaal liikumispuudega inimesi - pea 40 % (1123) ja psüühikahäiretega inimesi viiendik (572). Rapla haigla hinnangul on iga nädal vähemalt üks keerulisem juhtum, kus on vaja suhelda ja kooskõlastada tegevusi mitme erineva osapoolega (haiglas on inimesed ka väljapoolt maakonda). KOVd on nimetanud, et raskemad juhud esinevad kord või paar ühes kuus. millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mille tõttu abivajajad ei saa oma vajadustele vastavat abi: Kohalikud omavalitsused puutuvad enam kokku abivajajatega, kes tarbivad sotsiaalteenuseid. Tihti ei saa nad üksi kodus hakkama, kuid koduteenustest ei piisa ning abivajaja lähedased käivad tööl ja ei saa seetõttu neid ise hooldada. Samuti puuduvad abivajajatele rahalised vahendid, et katta teenustega seotud omaosalus ja korralda vajalik transport. Rapla haigla on abivajajate peamiste probleemidena välja toonud eelkõige toimetuleku pärast haiglas olemist (ehk olukorra, kus isik peaks liikuma ühelt tervishoiuteenuselt teisele tervishoiuteenusele ja/või sotsiaalteenusele). Näiteks vajatakse abi kodu kohandamisel, sobivate haigla järgsete teenuste leidmisel ja nende korraldamisel ning dokumentide vormistamisel (puuded, hooldekodu koht, toetuste taotlused jms). Perearstidel ei ole kompetentsi sotsiaalvaldkonnas ja neil ei ole reeglina ka aega tegeleda muude teemadega väljaspool meditsiinivaldkonda, ka siis, kui ei ole pandeemiat, mis võttis peremeditsiinilt viimsed ressursid, on keeruline tegeleda inimeste muude probleemidega. milliste abivajajate toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste abivajajate toetamisel on kõige enam raskusi: Eelmisel projektiperioodil tekkis meil persoonasid vastavalt abivajadusele järgmiselt: Abivajavad lapsed: psüühilise erivajadusega laps psüühilise ja haridusliku erivajadusega laps haridusliku erivajadusega laps psüühilise ja füüsilise erivajadusega laps Abivajav täisealine Ööpäevaringset hooldust vajav süveneva kroonilise haigusega tööealine inimene Süveneva raske kroonilise haigusega voodihaige tööealine inimene, kes elab enda eaka lähedasega kroonilise haigusega keskusest väljas elav tööealine inimene Vähihaige töötav tööealine inimene Füüsilise erivajadusega tööealine inimene Psüühilise erivajadusega ja kroonilise haigusega tööealine inimene Abivajav eakas liikumisraskustega kodus elav eakas kroonilise haigusega keskusest väljas elav eakas Pensioniealine üldhooldekodus elav inimene 2020-2021 projekti analüüsist tulenevalt on meie probleemid järgnevad: Asendushooldusteenus vanemliku hoolitsuseta lapsele Teenuskohtade vähesuse tõttu Rapla maakonnas kasutatakse erinevad teenuseosutajad üle Eesti. Seetõttu ollakse sunnitud viima abivajav laps päritoluperekonnast, tuttavast ümbrus- ning sõpruskonnast eemale. KOV ametnikul on keerulisem (suurem ajakulu) last külastada. Järelhoodlusteenus asendushooldusteenuselt üles kasvanud täiesealisele isikule : Asendushooldusteenuselt jõuab järelhooldusteenusele väga vähe noori. Kogemuse puudumise tõttu ei ole KOV ametnikel alati ühest arusaama teenuse vajaduse ja teenuse sisu osas. Asendushooldusteenuselt iseseisvasse ellu suunduvad noored ei ole alati teadlikud järelhooldusteenuse võimalustest. Lapsehooldusteenus 1,5- kuni 3-aastase lapse ja kuni 18-aastase raske või sügava puudega isiku hooldajale Puuetega laste teenusele suunamine on keeruline. Tihti KOVi ja lapsevanemate nägemused vajaliku ja võimaliku teenusemahu osas lahknevad, mis võib kaasa tuua lapsevanemate pahameelt. Puudub spetsiaalselt puuetega laste jaoks mõeldud lasteaed, st täiesti nende vajaduste jaoks loodud keskkond. Lasteaias Kelluke on kaks rühma erivajadustega lastele. SKA rahastuselt KOVi rahastusele üleminek on tuntav, KOVid ei suuda samasuguses mahus panustada. Tugiisikuteenus nii lastele kui ka täisealistele isikutele Kvalifitseeritud personali puudus. Häid tugiisikuid on raske leida ning hoida. Tugiisikud töötavad enamasti käsunduslepinguga ja vajaduspõhiselt, see ei ole töötajatele motiveeriv. Töötasud on madalad. Puudub puuetega lastele mõeldud erilasteaed, mistõttu on vajadus tugiisikuteenusele suurem. Puudub koht, kus puuetega koolilapsed saaksid veeta aega pärast koolipäeva kuni tööpäeva lõpuni (13.00-17.00), mistõttu on vajadus tugiisikuteenusele suurem. Puudub harjumus ja võimekus pakkuda tugiisikuteenust ka täisealistele isikutele. Turvakoduteenus abivajavatele lastele: Kohtade arv on piiratud. Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskusega on hea kontakt ja võimalusel kasutatakse nende teenuseid, kuid asuvad kaugel. Tihtipeale tekib vajadus turvakoduteenusele õhtutundidel, Pärnusse või Tallinnasse sõit on aeganõudev ja lastele väsitav niigi stressirohkes olukorras. Leidsime, et lastega tegelevaid organisatsioone ja spetsialiste on täna päris palju ja lapsed jõuavad meditsiini ja sotsiaalsüsteemi vaatevälja kergemini. Tööealistega tegelevad lisaks tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnale ka Töötukassa väga paljude teenustega. Kõige suuremaks murekohaks on maakonnas eakad inimesed. Oleme hajaasustusega piirkond ja tihti on ka üheks suuremaks probleemiks sihtrühmad, kes elavad keskustest kaugemal. Sotsiaaltransporditeenus isikutele , kes funktsioonihäirest tingituna ei saa kasutada ühissõidukit või isiklikku sõiduautot: Teenuse hind on klientide jaoks kõrge, kui kliendid peavad täies ulatuses ise tasuma. Samal ajal teenuse hind küll katab teenusosutajate kulud, kuid teenuse osutamine ei ole märk i misväärselt kasumlik. Esineb olukordi, kus kliendid (eraisikud, KOVid) ei pea kinni maksetähtaegadest, see paneb teenuseosutajad keerulisse olukorda. Ajamahukad protseduurid/teenused, mida ei tehta Raplamaal, hõivavad transporditeenuse terveks päevaks. See on kulukas ja võib kaasa tuua teenusele ootejärjekordi. Kohati kattuvad ajad, mil kliendid teenust soovivad, tekib järjekord. Teenus ei ole kättesaadav nädalavahetustel (invatranspordi vajadus seminaridele, üritustele, võistlustele jne) Teenus on üldiselt toimiv ja kättesaadav. Isikliku abistaja teenus täiesealisele erivajadusega isikule: Teenust kasutatakse vähe, võimalik et puudub vajadus või puudub vastav harjumus/praktika. Samuti puuduvad vastavad teenuseosutajad. Tavaliselt lahendatakse koduteenusega. Koduteenus eakatele või ajutist kõrvalist abi vajavatele täisealistele isikutele: Suuri probleeme ei esine, teenus on üldjuhul kättesaadav. Kitsaskohaks on kilomeetri hinna kehtestamine teenusevajaja juurde minemisel: KOVidel puudub kas võimekus, harjumus või soov seda teha. Eakas jõuab teenusele läbi märkamise: naaber, perearst, lähedane, eakas ise (teavitus vallalehes). Eesmärk on võimalikult pikk iseseisev elu, vajadus nö eakate maja järele, kus eakas saaks toimetada osaliselt iseseisvalt. Kohati täidavad sotsiaalkorterid seda rolli. Üldhoodlusteenus täisealisele isikule, kes ei suuda kodustes tingimustes iseseisvalt toime tulla: Teenusele on järjekorrad. Seejuures on üldiselt võetud suundumus, et üle viie inimese järjekorras ei hoita ning tegelik vajadus võib olla suurem, kui ametlik järjekorra statistika. Kliendid on kohati maksejõuetud. Üldhooldusteenus on kallis teenus. Raske on leida head personali ning asendajaid puhkuste perioodiks. Covid-19 pandeemia on pannud hooldekodudele suure koormuse. Esineb juhtumeid, kus eakas satub üldhooldusteenusele, aga peaks olema koduteenusel, ja vastupidi. Hooldekodudel puudub sageli info, milline on uue kliendi seisund ning abivajaduse tase. Näiteks on dementsusel palju erinevaid vorme ja sellega kaasneb erinev abivajadus. Geriaatriline hindamine ei ole kohustuslik, kuid abistaks hooldekodusid. Eluruumi tagamise teenus inimestele, kellel on raskusi toimetulekuga ja kes ei ole võimelised endale ise eluruumi tagama: Teenusega suuri probleeme ei esine, üldjuhul abivajajat märgatakse (füüsilise erivajaduse puhul näiteks perearsti kaudu) ja abi tagatakse. Kuni võimalik, elab inimene oma kodus. Võimalusel kohandatakse füüsilise erivajadusega inimese enda elupinda tema vajadustele vastavaks. Täisealise isiku hooldus - füüsilise või psüühilise erivajadusega täisealisele isikule: Puudub hea ülevaade, kas teenust osutatakse sisuliselt (täisealise isiku hooldaja täidab kokkulepitud ülesandeid) või mitte. Täisealise isiku hooldaja saab sotsiaalse garantii, see on oluline motivatsioonitegur hooldajaks hakkamisel. Toetussumma on suhteliselt väike. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus erineva vajadusega lastele, noortele, täisealistele kui ka eakatele: Erinevatel spetsialistidel puudub ülevaade, mis teenuseid täpselt sotsiaalse rehabilitatsiooni käigus osutatakse. Teenust tuleks struktureerida: mida pakutakse näiteks eakatele. Raplamaal pakutakse teenuseid vaid lastele. Kõiki teenuseid ei pakuta ka lastele, vajadusel käivad lapsed tugiisikuga Tallinnas. Kõik vajalikud teenused tuleb võtta komplek s sena ühest kohast. Tugiisikud on tublid laste viimises teenusele, kuid lapsevanemad on kohati passiivsed. Ruumipuudus Raplamaa haiglas ei võimalda pakkuda tööalast rehabilitatsiooniteenust. Teatud sihtgruppide jaoks on järjekorrad pikad (eakad puuetega inimesed) Igapäevaelu toetamise teenus kodus elavale psüühikahäirega täisealisele: Vajadus teenusele on suurem kui on teenuskohtade arv. Teenuse sisuga suuri kitsaskohti ei ole. Kogukonnas elamise teenus on igapäevaelu tegevustes pidevat juhendamist ja toetus vajavale psüühikahäirega täis e alisele suunatud riiklik sotsiaalteenus Vajadus teenusele on suurem kui on teenuskohtade arv Toetatud elamise teenus on iseseisvalt elades toetust vajavale psüühikahäirega täisealisele suunatud riiklik sotsiaalteenus Vajadus teenusele on suurem kui on teenuskohtade arv. Ööpäevaringne erihooldusteenus on igapäevaelu toimingutega mittetoimetulevale raske või sügava puudega isikule suunatud riiklik sotsiaalteenus Vajadus teenusele on märkimisväärselt suurem kui on teenuskohtade arv. Pikad järjekorrad. Töötamise toetamise teenus on riiklik sotsiaalteenus, mis on suunatud psüühikahäirega täisealisele isikule, kes vajab töö leidmisel ning töötamise ajal pidevat toetust ja juhendamist Vajadus teenusele on suurem kui on teenuskohtade arv, samas on teenusepakkujate arv suhteliselt suur. Üldarstiabi (perearstiabi): Andmekaitseseadus on sageli piduriks, et erinevad osapooled saaks teha koostööd, st võrgustik toimiks. KOVi ametnikel ja ka teistel sotsiaaltöötajatele pole head ülevaadet, millistele teenustele (näiteks logopeed) saab perearst suunata. Osaliselt on teenust liialt killustunud, nt üldhooldusteenust pakkuvad asutused eelistaksid kõigile patsientidele ühte perearsti. Alati ei olda rahul kvaliteediga – analüüsidele suunamine ja sellest tulenev teenuste kvaliteet. Õendusabi Isikutele on raskusi teenusega seotud kulude (omaosaluse) tasumisel Eriarstiabi (polikliinik ja haigla) Olemas on väga suur valik eriarstiabi teenuseid lõpetades dialüüsivõimalusega. Enamus arste käib Tallinnast (PERHi tütarhaigla). Raplamaal ei ole kõik teenused saadaval. Näiteks kuulmispuudega lapsed käivad Tartu kõrvakliinikus. Samas kõik spetsiifilised eriarstiabi pakkujad ei peagi olema kohalikul tasandil olemas. Silmaarsti vastuvõtule ei ole võimalik Raplas saada. Raplast käiakse seetõttu vastuvõtul ka Kohilas. Kiirabi Kiirabibrigaadide suhtlus hooldekodudega on kohati konarlik . Info kasutatud kiirabiteenuse osas ei liigu alati olulistele osapooltele (perearst, sotsiaaltöötaja jne). Erakorralise meditsiini teenus Pole selgelt reguleeritud, kas ja kuidas peaks kahtluste korral liikuma info erakorralise meditsiini teenuse osutajalt näiteks lastekaitsespetsialistini või perearstini. Kohati infot edastatakse, aga kindlaid reegleid ei ole. 2.3. Palun kirjeldage: a) millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja raskused, sealhulgas valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud võimalused ja raskused: Raplamaal tegutsevad suure töökogemusega, silmapaistvad, töökad ja tunnustatud tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna inimesed. Raplamaa omavalitsustes töötavad sotsiaalnõunikud omavad kauaaegset sotsiaaltöökogemust. Sotsiaalvaldkonna inimesed on tunnustatud nii kohapeal kui ka üleriigiliselt – nt Kohila valla sotsiaalnõunikku Väino Maasalut tunnustati Aasta sotsiaaltöötaja 2020 tiitliga. Tervishoiu valdkonnas on meeskonda kaasatud kauaaegne perearstikeskuse juhataja Kadri Luga ning Raplamaa Haigla juhataja Pille Mukk . Pille Mukk pärjati sel aastal tiitliga Aasta arst 2022. Rapla Perearstikeskus pälvis tiitli Raplamaa tervise edendaja 2021 ja Raplamaa Haigla Raplamaa tervise tegu 2021 tiitlid Eesti Töötukassa oli Raplamaa tervisesõbralik ja turvaline töökoht 2021 nominent. Raplamaal on olemas tervishoiu ja sotsiaalvaldkonda puudutavad teenused – meil on väga hea üldhaigla ja polikliinik, kus teostavad vastuvõtte kõik vajalikud spetsialistid, Raplas on järjekorrad eriarstidele oluliselt lühemad kui Tallinnas. Rapla haiglaga ühe katuse all on Rapla perearstikeskus, mis on antud projektis võtmerollis. Raplamaal on kõik neli omavalitsust väga heas koostöös, mis avaldub ka antud projekti ühises tegemises. Raplamaa omavalitsustes on kompetentsed sotsiaaltöötajad, meil on 9 hooldekodu, 18 perearsti, erihoolekande teenused jne. Rapla maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteemi peamiste kitsaskohtadena võib välja tuua tuginedes eelmise projektiperioodi analüüsile konarliku infoedastuse, teenuseosutajate ja/või teenusekohtade puuduse ning sobivate teenuse puudumise. Lisaks on probleemiks sobiva personali puudus, sihtrühma jaoks kohati teenuste liiga kõrge maksumus ning takistused sobiva teenuse leidmisel, puuduvad ka ülemineku teenused (intervallhooldus, päevahoid) Konarlik infoedastus -Info ühelt teenuseosutajalt teisele liigub pigem tunnetuslikult ning sageli vaid isikliku kontakti olemasolul, puuduvad konkreetsed kokkulepped ja juhised. - Hooldekodudel ei ole alati uute klientide osas ülevaadet (dementsuse vorm, abivajaduse tase), mistõttu on keerulisem kliendi vajadustele vastavaid tingimusi tagada. -Hooldekodudel on perearstidega koostöö keerukas, sest sageli on hooldekodude kliendid pärit erinevates paikadest üle Eesti – neil on erinevad ja sageli kaugel asuvad perearstid. -Ühe hooldekodu kliendid ei kasuta ühe ja sama, selle hooldekodu piirkonnas tegutseva perearsti teenuseid. Teenuseosutajate ja/või teenuskohtade puudus -Rapla maakonnas puuduvad mõningate teenuse osutajad, nt osaliselt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused (eakatele), ööpäevaringne erihooldusteenus, turvakoduteenus (lastele), isikliku abistaja teenus, mõningad töötukassa teenused. -Lisaks on mõningad teenused küll olemas, kuid teenuskohti ei ole piisavalt, nt asendushooldusteenus, väljapool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, igapäevaelu toetamise teenus, kogukonnas elamise teenus, toetatud elamise teenus, töötamise toetamise teenus. -Väljastpoolt Raplamaad teenusosutajate kasutamine on töömahukam KOVidele ning tülikam klientidele. Teenusevajaduse kasv tulenevalt sobivama teenuse puudumisest -Rapla maakonnas puudub alusharidusteenusena erilasteaed, mis mõnevõrra suurendab tugiisikuteenuse vajadust. -Sotsiaalteenuste puhul, kus puuduvad teenuskohad, võib olla vajalik leida muid lahendusi, kasutades teisi teenuseid, nt üldhooldusteenuse või vajaliku erihoolekandeteenuse puudumise korvamine koduteenuse mahu suurendamisega, tugiiskuteenusega jne. Teenused on kulukad, kliendid maksejõuetud -Klientidel on tihti raskusi omaosaluse tasumisega teenuste puhul, mis seda eeldavad. -Alati ei ole teenuse saaja ja teenuse osutaja ja teenuse eest tasuja ootused/võimalused samal tasemel Puuduv info või raskendatud suhtlus teenuse kasutajate vaates -Teenuste tarbijatel puudub info kõigi võimalike teenuste kohta, mida neil on võimalik saada ning ühtne kanal vajaliku info saamiseks. Eriti on see probleem terav abivajaduse esmasel ilmnemisel. Seetõttu ei osatagi vajaliku abi küsida/tahta. -Riiklike teenuste tarbimisel tunnevad teenuste kasutajad, et Sotsiaalkindlustusametiga suhtlemine ja vastavate avalduste täitmine on keeruline, mille tõttu viibib vajaliku abi saamine. -Kõik abivajajad ei ole suutelised iseseisvalt internetist informatsiooni otsima, kui kohati suunatakse neid sinna teenuste osutajate poolt (näiteks KOVide poolt) selle asemel, et ise vastava informatsioon edasi anda. -Suur hoolduskoormus jääb omaste kanda, mis võib viia selleni, et omakesed muutuvad ise abivajajateks. Raske leida/hoida personali -Häid tugiisikuid on raske leida ja seejärel hoida motiveerituna tööl, sest töö on vajaduspõhine ja enamasti käsunduslepinguga, mis pole atraktiivne. -Sobivaid spetsialiste on keeruline leida pea kõigil teenuseosutajatel, enamasti eeldab spetsialistide leidmine omapoolse väljaõppe teostamist. Takistused sobiva teenuse leidmisel -Erinevatel osapooltel ei ole alati väga head ülevaadet teiste osapoolte teenustest (näiteks tervishoiuteenuseosutajatel sotsiaalteenustest ja vastupidi). -Teenused on osaliselt dubleeritud: töötamise toetamise teenus vs teenused vähenenud töövõimega inimestele ja nende tööandjatele. Samuti on olemas sotsiaalse rehabilitatsiooniteenus ja tööalane rehabilitatsioon, milles sisalduvaid üksikkomponente on võimalik saada ka tervishoiusüsteemist. b) ning kuidas on plaanis nendega seotud riske maandada ja probleeme lahendada: Oleme valmis katsetama Tartu linna eeskujul hoolduskoordinaatori ametikoha loomisega Rapla Perearstikeskuse juurde. Kuna oleme maapiirkond, siis Rapla linn on ainuke keskus, kus koos 7 perearsti nimistud, arste on kokku Raplas 8. Hoolduskoor d inaatori ülesandeks oleks olla vahelüliks meditsiini ja sotsiaalvaldkonna vahel ning lahendada perearsti praksise juures mittemeditsiinilised teemad (nõustada, suunata edasi õige spetsialisti poole, aidata leida inimesele vajalik õige teenus ja seda koordineerida vajadusel, suhtlemine omavalitsuste sotsiaaltöötajatega jms) . Teenuste kohapealt me muidugi uusi teenuseid antud projektiga looma ei hakka, kuid oleme andnud sisendid nt maakonna arengukavasse ja teenuste arenduse pilootprojekti, mis vajadused meil maakonnas on. Nt on käsil praegu hariduslike erivajaduste laste kooli projekt, mis lahendaks mitmete teenuste vajadused kohapeal. Raplas on alustatud uue hooldekodu kavandamisega, kus sees ka mitmed teenuseliigid, mis maakonnas ja vallas puudu on (nt eakate hoid). Palun kirjeldage: milline on taotleja ja partnerite huvi projektis osaleda: Rapla Vallavalitsus – suurim huvi Raplas vallas toimiva süsteemi – haigla - perearstikeskus - omavalitsus ladus koostöö haavatava sihtrühma eest hoolitsemisel. Hoolduskoord i naator i ametikoha vajalikkuse katsetamine, perearstide ja sotsiaaltöötajate töö lihtsamaks tegemine. Rapla Perearstikeskus (7 nimistut) – perearstidelt liigse koormuse vähendamine läbi hoolduskoordinatsiooni. Parem koostöö kohalike omavalitsustega sh Rapla Vallavalitsusega. Raplamaa Haigla – parem koostöö maakonna omavalitsustega. Teised omavalitsused (Kehtna, Märjamaa, Kohila) - parem koostöö tervishoiusektori ja sotsiaalvaldkonna vahel, Maakondliku mudeli rakendamine, sotsiaalvaldkonna kompetentsi tõstmine, hea praktika saamine läbi Rapla Perearstikeskuse piloottegevuse. Raplamaa Omavalitsuste Liit – maakonna tervise- ja heaoluprofiili uuendamine. Võrgustike arendamine, parem koostöö kõikide vahel. ja roll/vastutus projektis, näidates ära, kes ja mille eest vastutab: Rapla Vallavalitsus: projekti ja aruannete esitamine; raamatupidamise korraldamine, projektijuhi palkamine, juhtumikorraldaja ja võrgustiku koordinaatori leidmine, konkursi korraldamine, lepingute sõlmimine, projekti eesmärkide täitmine - vastutaja Jüri Morozov, abivallavanem; juhtrühmas osalemine - Jüri Morozov, Heidy Koch, sotsiaaltöö peaspetsialist. Kohila Vallavalitsus: juhtrühmas osalemine - Uku Torjus, vallavolikogu sotsiaalkomisjoni juht, Väino Maasalu, sotsiaaltöö peaspetsialist; Märjamaa Vallavalitsus: juhtrühmas osalemine - Marge Viska, sotsiaalnõunik, Kehtna Vallavalitsus: juhtrühmas osalemine - Katrin Velleste, abivallavanem, Rapla Perearstikeskus: juhtrühmas osalemine: Kadri Luga, juhataja, Raplamaa Haigla: juhtrühmas osalemine - Pille Mukk, juhataja; juhtumikorralduses osalemine - Kaja Heins a ar, haigla sotsiaaltöötaja. Milliseid osapooli lisaks taotlejale ja partneritele soovitakse piirkondlikku võrgustikku kaasata: 1. Perearstid (18 nimistut) 2. Üldhooldekodude juhatajad (9) 3. Asenduskodu SOS Juuru Lasteküla 4. Valdade sotsiaaltöötajad (sotsiaalnõunikud, sotsiaaltöö spetsialistid, lastekaitsespetsialistid - 20) 5. Hoolekandeasutused, mis pakuvad erihoolekandeteenuseid (Rapla Hooldekeskus - Rapla vald; Pahkla Camphilli Küla SA ja Kohila Turvakeskus „Katikodu“ MTÜ - Kohila vald, AS Hoolekandeteenused 6. Eesti Töötukassa juhtumikorraldajad 7. Haigla töötaja - sotsiaaltöö spetsialist , õendusjuht 8. Raplamaa Puuetega Inimese Koda 9. Dementsusega inimeste lähedaste tugigrupp 10. Sotsiaalkindlustusamet 11. Haridusasutused (koolid, lasteaiad vajadusel) 12. Rapla Maakonna Psühholoogiateenistus jt kolmanda sektori esindajad 13. Õendusabi teenuse osutajad, koduõenduse teenuse osutajad Kuidas plaanite korraldada määruse lisas 4 kirjeldatud ülesannete täitmise? Palun andke ülevaade sellest, millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli rakendamisse kaasatud ning mis on nende tõenäoline roll; Projektijuht (12 kuud 0,2 koormus) - projekti juhtimine ja sellega seotud ülesannete täitmine, projekti toetamine administreerivate tegevustega: projekti koostamine, aruandlus, juhtrühma koondamine, kohalike koolituste, koosolekute ja õppereisi korraldamine; Projekti kogemuse jagamine, meedias info jagamine. • Hoolduskoordinaator (12 kuud 1,0 koormus) – abivajaduse hindamine, teenuste plaani koostamisega seotud ülesannete täitmine, üksikjuhtumite põhise seirega seotud ülesannete täitmine: viib läbi 12 üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna (võrgustiku) kohtumist, mis on seotud konkreetsete kompleksjuhtumite lahendamisega; lahendab vähemalt 1 6 kompleksjuhtumit, mille puhul koostatakse abivajajale teda ja asjakohaseid osapooli kaasates valdkondade ülene teenuste plaan, mis on edasise abi osutamise aluseks; koostöös abivajajaga eesmärgi seadmine, vajadustele vastava tervikliku toe korraldamine ja toetamise järjepidevuse tagamine; abivajaja andmete jagamine, mis on olulised temale parima toetuse korraldamiseks, teenuste pakkumiseks, kord kvartalis kompleksjuhtumite osas (abivajajad, kellele on koostatud teenuste plaan) isikupõhise seire tegemine. Edastab valla juhtumikorraldajale STAR kanneteks vajamineva korrektse info. Juhtumikorraldaja (12 kuud 0,2 koormus) – nõustab ja aitab hoolduskoordinaatorit KOV poolt (sh aruandluse, hindamise, teenusteplaani koostamise, juhtumimeeskonna kohtumiste korraldamisel jms) , võimalusel osaleb juhtumimeeskonna töös . Edastab olemasoleva hindamisinstrumendi ja annab juhised selle täitmiseks. Avab STAR keskkonnas juhtumimenetluse hoolduskoordinaatori poolt saadud info alusel ning k annab sisse keskkon da abivajajate andmed ( abivajaduse hindamine, tegevus kava , abivajaja üldandmed, kui need STARis seni puuduvad, projektis osalemise märkimine, juhtumikorralduse alustamine ja vajadusel lõpetamine , vajadusel kliendimärkmiku täitmine jms) . Kui projekti tuleb abivajaja, kes on teises Rapla maakonna omavalitsuses, aitab korraldada juhtumimenetlust STAR i s (volitatud juhtumid juurdepääsuga) ning teeb koostööd osalevale omavalitsusüksuste sotsiaaltöötajatega . • Võrgustiku koordinaator (12 kuud 0,5 koormus) - piirkondliku valdkondade vahelise koostöökultuuri loomine, arendamine ja toetamine; üksikjuhtumite ülese võrgustikutöö korraldamine; rollide, ülesannete ja vastutuse kokkuleppimine piirkonnas - üksikjuhtumite lahendamist ja piirkondlike ülesannete osas kesksete kokkulepete sõlmimine; üksikjuhtumite ülese abi (sh teenuste) korraldamine ja arendamine piirkondliku juhtgrupi ja seotud asutuste kaudu; riiklikult korraldatavate muudatusvajaduste edastamine vastutavale riiklikule osapoolele ning parenduste väljatöötamises osalemine; projekti kogemuse jagamine; ministeeriumi poolt korraldatud tegevustes osalemise tagamine (koolitused, arutelud, supervisioon) - info jagamine jms. milliste ülesannete täitmiseks tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu ja anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid ning millise koormusega võib osta teenust sisse? • Raamatupidaja (12 kuud 0,1 koormus) - projekti raamatupidamisega seotud ülesannete täitmine. Milline on piirkonna prognoos väljundinäitajate saavutamise kohta kvartalite kaupa (väljundinäitajad on sätestatud jätkuprojektide puhul määruse § 3 lõikes 3 ja uute projektide puhul määruse § 3 lõikes 4)? Väljundnäitaja I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal töösse võetud kompleksjuhtumite arv 2 5 5 4 juhtumimeeskonna kohtumiste arv 2 4 4 2 piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumiste arv 1 2 1 1 toimiva praktika kogemuste jagamine 1 1 Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et: ta on tutvunud määrusega kehtestatud nõuete ja tingimustega, on nendega nõus ning kinnitab, et esitatud taotlus on määruse nõuete ja tingimustega kooskõlas; ta ei ole saanud taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt; tal ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust; tal ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet; ta ei ole Sotsiaalministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik; tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad; toetuse saamisel kasutatakse eraldatud toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses kirjeldatud eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks; ta on teadlik perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel kehtestatud toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest ning kohustub seda järgima; ta on teadlik, et perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse; ta on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks. Kuupäev: Taotleja allkirjaõigusliku isiku nimi: Gert Villard /vallavanem/ Allkirjastatud digitaalselt Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021. a määruse nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 3 PARTNERITE KINNITUSED INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL 1. Üldandmed  Taotleja nimi, registrikood, juriidiline aadress Rapla Vallavalitsus, registrikood 77000312, Viljandi mnt 17, Rapla, 79511 Partnerid:  Rapla Perearstikeskus OÜ, registrikood 10592059, Alu tee 1, 79515  SA Raplamaa Haigla, registrikood 90013035, Alu tee 1, 79515  Kohila Vallavalitsus, registrikood 75018851, Vabaduse 1, Kohila 79804  Märjamaa Vallavalitsus, registrikood 77000447, Tehnika 11, Märjamaa alev 78304  Kehtna Vallavalitsus, registrikood 77000252, Pargi 2, Kehtna, 79001 2. Kinnitus Kinnitame, et partnerid osalevad inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamisel, on tutvunud projekti sisuga ja on teadlikud taotleja ja partnerite vastutusest projektis osalemisel. Kadri Luga, Rapla Perearstikeskuse juhataja Pille Mukk, Raplamaa Haigla juhataja Allar Haljasorg, Kohila vallavanem Tanel Viks, Kehtna abivallavanem Meelis Välis, Märjamaa vallavanem